[lemma = "go"][lemma = "ahte"]
Boađus: 543

Dutnje lea buoret ahte don massát ovtta lahtu , 	go ahte 	oppa rumaš bálkestuvvo helvehii .
Dutnje lea buoret massit ovtta lahtu , 	go ahte 	oppa rumaš manná helvehii .
» 28 Ja go Jesus bođii ruoktot , de čalmmeheamit manaiga sisa su lusa , ja son jearai sudnos : « Oskubeahtti 	go ahte 	mun sáhtán dahkat dán ?
De bálvaleaddjit jerre sus : Dáhtut 	go ahte 	mii gaikut daid eret ?
» 12 De máhttájeaddjit manne su lusa ja dadje : « Dieđát 	go ahte 	farisealaččat vearránedje go gulle dán ?
7 Jáhkkibehtet 	go ahte 	nubbi dalle vástida : Ale ráfehuhte mu !
51 Gáddibehtet 	go ahte 	mun lean boahtán buktit ráfi eatnama ala ?
2 Jesus vástidii sidjiide : « Oaivvildehpet 	go ahte 	dát galilealaččat ledje stuorit suttolaččat go buot eará galilealaččat , go sii gillájedje dán ?
4 Dahje dat gávccenuppelogis geat sorbmašuvve go Siloatoardna gahčai sin ala , jáhkkibehtet 	go ahte 	sii ledje eanet sivalaččat go buot earát Jerusalemis ?
2 Dan olbmui livččii buoret ahte millogeađgi heaŋggastuvvošii su čeabeha birra ja son bálkestuvvošii merrii , 	go ahte 	oktage dain uhcahaččain jorrala su geažil .
44 Ii oktage sáhte boahtit mu lusa muđuid 	go ahte 	Áhčči , guhte lea vuolggahan mu , geassá su ; ja mun bajásčuoččáldahtán su maŋimuš beaivvi .
50 Ehpet go dii jurddaš ahte lea buoret ahte okta olmmoš jápmá álbmoga ovddas 	go ahte 	oppa álbmot duššá .
Dáhttubehtet 	go ahte 	mun dalle luoittán juvddálaččaid gonagasa ?
3 Muhto don guhte dubmet sin geat dahket dakkáriid , ja ieš ge dagat seammáid , gáttát 	go ahte 	sáhtát vealtat Ipmila duomus ?
Oaivvildan 	go ahte 	eahpeipmiloaffar livččii mihkkege , dahje ahte eahpeipmil livččii mihkkege ?
Heive 	go ahte 	nisu rohkadallá Ipmilii gahperahttá ?
5 Dahje gáddibehtet 	go ahte 	čála sárdnu duššás go cealká : Áŋgirvuođain Ipmil áibbaša dan vuoiŋŋa man lea diktán orrut min siste .
21 Sidjiide livččii buoret jos eai livčče oppa dovdagoahtán ge vanhurskkisvuođa geainnu , 	go ahte 	sii vuos ohppet dovdat dan ja de jorgalit eret bassi báhkkomis mii addojuvvui sidjiide .
Dutnje lea buoret ahte don massát ovtta lahtu , 	go ahte 	oppa rumaš bálkestuvvo helvehii .
Dutnje lea buoret massit ovtta lahtu , 	go ahte 	oppa rumaš manná helvehii .
» Ja go Jesus bođii ruoktot , de čalmmeheamit manaiga sisa su lusa , ja son jearai sudnos : « Oskubeahtti 	go ahte 	mun sáhtán dahkat dán ?
De bálvaleaddjit jerre sus : Dáhtut 	go ahte 	mii gaikut daid eret ?
» De máhttájeaddjit manne su lusa ja dadje : « Dieđát 	go ahte 	farisealaččat vearránedje go gulle dán ?
Jáhkkibehtet 	go ahte 	nubbi dalle vástida : Ale ráfehuhte mu !
Gáddibehtet 	go ahte 	mun lean boahtán buktit ráfi eatnama ala ?
Jesus vástidii sidjiide : « Oaivvildehpet 	go ahte 	dát galilealaččat ledje stuorit suttolaččat go buot eará galilealaččat , go sii gillájedje dán ?
Dahje dat gávccenuppelogis geat sorbmašuvve go Siloatoardna gahčai sin ala , jáhkkibehtet 	go ahte 	sii ledje eanet sivalaččat go buot earát Jerusalemis ?
Dan olbmui livččii buoret ahte millogeađgi heaŋggastuvvošii su čeabeha birra ja son bálkestuvvošii merrii , 	go ahte 	oktage dain uhcahaččain jorrala su geažil .
Ii oktage sáhte boahtit mu lusa muđuid 	go ahte 	Áhčči , guhte lea vuolggahan mu , geassá su ; ja mun bajásčuoččáldahtán su maŋimuš beaivvi .
Ehpet go dii jurddaš ahte lea buoret ahte okta olmmoš jápmá álbmoga ovddas 	go ahte 	oppa álbmot duššá .
Dáhttubehtet 	go ahte 	mun dalle luoittán juvddálaččaid gonagasa ?
Muhto don guhte dubmet sin geat dahket dakkáriid , ja ieš ge dagat seammáid , gáttát 	go ahte 	sáhtát vealtat Ipmila duomus ?
Oaivvildan 	go ahte 	eahpeipmiloaffar livččii mihkkege , dahje ahte eahpeipmil livččii mihkkege ?
Heive 	go ahte 	nisu rohkadallá Ipmilii gahperahttá ?
Dahje gáddibehtet 	go ahte 	čála sárdnu duššás go cealká : Áŋgirvuođain Ipmil áibbaša dan vuoiŋŋa man lea diktán orrut min siste .
Sidjiide livččii buoret jos eai livčče oppa dovdagoahtán ge vanhurskkisvuođa geainnu , 	go ahte 	sii vuos ohppet dovdat dan ja de jorgalit eret bassi báhkkomis mii addojuvvui sidjiide .
” Laban vástidii : “ Lea buoret ahte mun attán su dutnje 	go ahte 	attášin su soames earái .
5 29:19 Laban vástidii : “ Lea buoret ahte mun attán su dutnje 	go ahte 	attášin su soames earái .
Jesus cealká : ” Ii oktage sáhte boahtit mu lusa muđuid 	go ahte 	Áhčči , guhte lea vuolggahan mu , geassá su ; ja mun bajásčuoččáldahtán su maŋimuš beaivvi .
Dat ii leat eanet 	go ahte 	lea buorre sadji dás bájuhit visot : « Sámegiella ja kultuvra lea oassin dán oktasaš árbbis .
Mearkkašahtti lea go nuoramus buolvvas lea ođđa variánta ihtán ja sajáiduvvan nu nannosit dan sajis 	go ahte 	čállingiela variánta vuoittášii eanet .
Lea dehálaš muitit ahte dovddasteapmi ii leat seammá 	go ahte 	olmmoš lea sivalaš .
Ii leat buorre dadjat mii koseriija duođaid lea , earret 	go ahte 	dat galgá meroštallama mielde leat eahpeformála esseija-lágan sártnáš , ii menddo guhkki , duođalaš somás vuogi mielde , áinnas galgá ságastalli duhkoraddat sániiguin ja gielain , ja leat ironálaš gokko heive , muhto ii goassige njulgestaga bahámielat .
Jáhkát 	go ahte 	dán dokumeanttas šaddá leat váikkuhus Ruoŧa sámepolitihkkii .
Lea dehálaš muitit ahte dovddasteapmi ii leat seammá 	go ahte 	olmmoš lea sivalaš .
Earret 	go ahte 	jáhkán muhtin návccaid duvdit ovtta ášši ja eará návccaid vuosttáldit .
Dalle sáhttá cealkit estetáhtalaš duomu , nugo daddjo , ja dat ii mearkkaš dađi eanet 	go ahte 	dalle lea lohkkái ge miellagiddevaš oaidnit árvvoštallama go dat vuolgá fágamáh-
Mus ii leat de dás loahpas iežá sávaldat 	go ahte 	min dálá buolvvat oččole vuimmiid ja searaid doalvut ovddosguvlui ja skeŋket dáid oainnuid ja dan giela mii dáid oainnuid govvida min nuoraide ja boahttevaš buolvvaide .
Árbevirolaš sámesilbbaid geavahit ii dárbbaš šat mearkkašit eará 	go ahte 	don leat fitnan silbarávddi gávppis , ja várra Finnmárkkus .
Ii leat nu buorre dadjat mii koseriija duođaid lea , earret 	go ahte 	dat galgá meroštallama mielde leat eahpeformála esseija-lágan sártnáš , ii menddo guhkki , duođalaš somás vuogi mielde , áinnas galgá ságastalli duhkoraddat sániiguin ja gielain , maiddá leat veahá ironálaš gokko heive ,
Ii áhkku muital mii dat lea , eará 	go ahte 	lea máŋggaid buolvvaid árbi maid áhkku háliida addit mánáide dan botta go eallá .
Mun dajan nu olu dál 	go ahte 	mun veahkkehin du , muhto eanaš barggu
Dál ii sáhttán muitalit eará 	go ahte 	leigga ožžon Biret-Káres reivve ja ahte dát lei nuppi máná vuordimin ja Iisko-Hemminki lei juo stuorra gánda .
Diihtet 	go ahte 	mii sámit ássat njeallje riikkais ?
Čuožžilin seaŋggas , mannen lássagurrii ja gaivájin guorbmebiilla maŋŋái , dat skivžžui jurahii ovddosguvlui gaskandaga geainnu mielde , mii lei báikkuid nu baski ahte guokte biilla eai čáhkan johtit dakko nubbi nuppi meattá muđui 	go ahte 	nubbi bisánii dan boddii go nubbi vujii gulul meattá .
Movt de maŋŋelut geavai , dan birra ii dihtto olu sáhka bárrot 	go ahte 	soittii leat Ritza guhte seavvui hui badjin bajimusas ; lei goit olmmoš dugo fárpala siste čuožžume geahččame vulos guvlui .
Ii dat leat vearrát 	go ahte 	dollet hui cavga hávi bajábealde , nu ahte varrajohtu hávvái bisána .
Deatnu vierrásiidda Sámedikki áirras Veikko Guttorm logai ahte eiseválddiid suodjaleapmi ii leat eará 	go ahte 	sii suodjalit guovlluid vai stuora bálkálaččat máddin besset daid guovlluide leavvat .
- Balat 	go ahte 	eiseválddit suodjalit guovlluid nu garrasit ahte sámit gevvet eret olles guovllus ?
Dihtet 	go ahte 	
Dat lei seamma vearrai 	go ahte 	ii mahtte dola dahkkat .
Dan birra in dieđe eará 	go ahte 	sii atnet seamma biibbala ja seamma Ipmila , muhto sii eai fuola vaikko gean iežaset tempelii .
Mun in ipmir eará 	go ahte 	Ipmil lea sin sivdnidan danin .
Avslutning:Doaivvut 	go ahte 	Uhcastáloš , gii lea čáppa ja siivo stáloš rivve dáid nieiddaid .
Vaikko vel muitala ge ahte guvhllárin ii sáhte šaddat oahppama bokte ja ahte juohke guvhllár oaidná ieš geasa galgá addit guvhllármáhtu go ieš geargá , de ii daga Sárá iežas doaimma goitge eambbo imašlažžan 	go ahte 	son dovdá hálu veahkehit olbmuid .
Na maŋŋá go jurddaša duon vádjoleami de ii sáhtte boahtit eará jurdagii 	go ahte 	dat viiddidii sakka mu oainnuid ja bohciidahttii ođđa jurdagiid , mat maid geatgahtahtet bealuštit daid duovdagiid min maŋisboahttiide .
Buoret lea dat , go don it lohpit , 	go ahte 	lohpidat , it ge m &#x87;vsse .
Buoret lea gullat bealkku viissis olbmos 	go ahte 	olmmoš gullá lávlaga jallain .
Son ii lean vearrát gába 	go ahte 	logai Per Høst:ain ahte ferte gárvet daid su osiid filmmas go son gal dál vuolgá ruoktot .
Jus ráđđehus Bondevika ja Lilletuna bokte bidjet eret Lyngmo , de ii sáhte lohkat eará 	go ahte 	leat Ipmila vuostá bargamen , filleme olbmuid ja fille kristusa searvegotte .
Oaivvildat 	go ahte 	kenguru-márkanis lea “ UPS ja “ DOWNS ” vai maid ?
Muhto jus ii livčče ruđaid maŋis , de lea jearaldat mii livččii vel buoret 	go ahte 	Riikarevišuvdna guorahallá ja soaittášii de gávdnat mii lea riekta ja mii ii leat riekta .
Dasa lea maiddái stuorát beroštupmi 	go ahte 	olles ealáhusas muhtin guovlluin lea boraspirevahát nu stuoris , ahte buhtadus vahágiin lea váldosisaboahtu boazodoalus .
– Mun lean maiddái vuosttaš várrelahttu stuoradiggái , earet 	go ahte 	lean fásta lahttu fylkkasearvvis .
Duopmár : – Mieđihat 	go ahte 	leat suoladan biilla ?
Dasa ii máhttán riikajoavkku hárjeheaddji , Ole Isak Mienna , vástidit eará 	go ahte 	ii galggaše goit bistit guhtta jagi dasa .
Muhto 13. beaivve suoidnemánus buktá son dáid heajos ávžžuhusaid risttalaš jienasteddjiide : “ Sii guđet váivašuvvet , sis ii leat eará vejolašvuohta politihkalaš váikkuhusaide 	go ahte 	jienastit Risttalaš Álbmotbellodaga ( RÁB ) dahje Ovddádusbellodaga ( OB ) , ođđa bellodagat eai oaččo áirasiid ” .
Buoret lea ahte ii leat duottarstohpu 	go ahte 	ii leat boazodoallu .
Dál leat don ge nai riggon , muhto in sáhte du vahágahtet eará 	go ahte 	massát iežat guollefatnasa ja návstu .
Ovllá : – Lohpidat 	go ahte 	it sorbme mu jus muitalan dutnje gos ruđat leat ?
- Mus ii leat eará bargu 	go ahte 	vuolgibehtet Astereriikkii .
Vai jurddašedje 	go ahte 	go lea nu aitto leamaš heajos jahki , de várra ii boađe nu fargga ođđa katastrofa jahki .
Dihtet 	go ahte 	jus suoskkat suoskangummi , de it oaččo bealljevuolšši ?
Mis eai leat eará dieđut dán govvii , eará 	go ahte 	dát lea govvejuvvon Kárášjogas .
Earret 	go ahte 	lea ávkin sihke bargiide ja suohkana olbmuide , lea fitnodat maiddái biras ja luonddugáhtten oassin fitnodaga doaimmas .
Earret 	go ahte 	lea ávkin sihke fitnodaga bargiide ja suohkana olbmuide , lea maiddái biras ja luonddugáhtten oassi fitnodaga doaimmas .
– Oainnát 	go ahte 	lean ivdnen gaccaid alidin .
– Mun jearan movt sáhttá sámegiela ruđain atnit buoret ávkki 	go ahte 	dárogielas sámegillii jorgalit čállágiid .
– Mun jearan movt sáhttá sámegiela ruđain atnit buoret ávkki 	go ahte 	dárogielas sámegillii jorgalit báhpiriid .
Ođđa orohatjuohkin ja boazodoallošiehtadus leaba stuorámus áššit , earret 	go ahte 	maiddái ođđa stivra galgá válljejuvvot .
– Muđui ii dahkkon mihkkege čujuhusain , earret 	go ahte 	sihkkuimet sámegielnama eret , ja čáliimet dárogielnama .
Go lea álbmotbeaivi , máksá dat sullii seamma 	go ahte 	buohkain mis lea riegádanbeaivi , čilge beaivválaš jođiheaddji Solveig Oskal mánáide .
Vai dagai 	go ahte 	lei nubbi skuter fárus , man maŋŋái sáhtii goallostit reaga ?
Vaikko leat gullan ahte muhtin lea oaidnán njuvččaid ovdal go don , ii atte dát seamma dovddu 	go ahte 	ieš oainnát .
Go čáppa nieidda birra niegada , de ii mávsse dat eará 	go ahte 	lea čuođi proseantta dievdu , ja ahte dievdduid dábit leat áibbas ortnegis !
Dás ii gávdno eará ágga 	go ahte 	njunuš olbmuin gielddas lea vuosteháhku sámegillii , go jo ákkat dán mearrádussii maid váilot , čujuha son das mii dáhpáhuvvá gieldda siste politihkalaččat .
– Leat oalát hoigan eret ovddasvástádusa ja visot mu nala bidjan , lohká son ja lasiha : – In ipmir manne dat lea IA fitnodat , go munnje sis ii leat leamaš eará ráva 	go ahte 	ferten heaitit iežan barggus go buohccájin .
Romssa politiijaguovllu vearredahkoossodaga jođiheaddji ii daja vuos duođi eambbo dáhpáhusa birra , eará 	go ahte 	goappešat dievddut dárbbašeigga doavtterdivššu .
Heajos fálaldat Njuovahagat , stáhta ja njuovahagat eai hálit vuos almmuhit máid stáhta fálai njuovahagaide , eará 	go ahte 	stáhtas lea dáhttu oastit biergovuorkkáid .
Diehtojuohkinossodagas departemeantta bealis Ståle Norang čállá teakstadieđus Ávvirii ahte departemeantta bealis eai sáhte dadjat eanet 	go ahte 	sii leat ain bargamin doaibmabijuin ja čovdosiin .
– In munge dađi eanet dovdda ášši , earret 	go ahte 	mun oidnen lávkka go lei liibmejuvvon .
– Mun in dieđe eará vejolašvuođa 	go ahte 	gumppet fertejit leat bukton deike , dadjá Gaup Ávvirii .
Son ii loga lean eará ba vuordán ge 	go ahte 	beassat joatkit goahtehuksemiin , man hálddahus bissehii suoidnemánus go dárkkistettiin gávdne olu huksenmeattáhusaid , mat eai vástit goahtenjuolggadusaide .
Dál ii livčče eará 	go ahte 	Guovdageidnui ceggejuvvolii ‹ skeet-šillju › .
– Mus lei mihttu vuosttaš dahje nuppi sadjái boahtit , ja go Royal Behaviour oaččui heajos 11. vuolggasaji , de in sáhte dadjat eará 	go ahte 	lean hui ilus nuppiin sajiin mas lei 25 000 ruvnnu vuoitun , dadjá Bueng telefuvnnas moadde diimmu maŋŋel gilvvu ruoktot boađedettiin .
– In sáhte lohkat eará 	go ahte 	dieđuid vuođul eai oaidnán dárbbu vuolgit báikái , lohká Daae .
Son leaikkastallá maid dáinna ahte lea mealgat buoret rádjat bálkkašumiid vissis báikái ja sadjái , dan sadjái 	go ahte 	dat galget dopmuluvvat .
– Mun han fárredan ja mátkkoštan hui olu , ja danin oainnán mun buorebun ahte mu bálkkašumit ráddjojuvvojit dáppe , dan sadjái 	go ahte 	galget dopmuluvvat mátkkoštanbotta , muitala Boine ja reašká .
Dutkamin ášši Politibálvá Frank Nilsen ii loga háliidit nu ollu eanet muitalit 	go ahte 	sii leat dál dutkamin ášši .
Dákkár kamerain áigu Porsáŋggu gielda Vákšut bohccuid gittiin Ann Helen Guttorm Johansen annhelen@avvir.no on 10 March , 2011 01:09:00 – Dan mii dahkat háhkan dihte duođaštusaid mat dán rádjái leat leamašan váilevaččat , dan ektui 	go ahte 	eanadoallit moitet dan go bohccot guhtot sin gittiin , lohká Porsáŋggu gieldda eanandoallohoavda , Ingrid Golten .
– Mii eat gal leat vuođđun bidjan dušše daid roasuid mat ledje mannan skápma , muhto dan mii lea duohta diehtu , nu 	go ahte 	gorutdeattut leat njiedjan seammás go boazolohku lea lassánan , ja dat mii lea boahtán ovdan go leat gozihan boazoealáhusa juo guhkit áigge .
Nu 	go ahte 	manin mun ledjen lohkan iežan vuosttaš cealkámušas ahte ii leat heahtedilli , dáinna cealkámušain ledjen veahá lihkoheapme , go dien leat ollugat ádden boastut .
Mearkkaša 	go ahte 	russat galget juhkat ja givssidit earáid ?
– Mus ii rievtti mielde leat diesa nu ollu dadjamuš , eará 	go ahte 	go lobihuššan dáhpáhuvvá , de leat mis hálddahuslaš gáibádusat maid fertet čuovvut .
Ávvir jearai de doivot 	go ahte 	dát guovttis galgaba báhtarit , dál go galgaba lágastit ja ieža jáhkkiba beassat friddja .
– Ii nu ollu , eará 	go ahte 	lea ođđa vihtan áššis , muitala son .
– Olles riika čájeha gudnevuollegašvuođa , ja dát dušše čájeha ahte olbmot dustejit roasu veahkkálagaid ja ráhkisvuođain , dan sadjái 	go ahte 	čájehit vaši dán olbmo bahádaguide .
Ii dieđe Teáhterhoavda Haukur Jon Gunnarsson ii loga eará diehtit 	go ahte 	Gilli A // S lea dieđihan ahte eai geargga áiggil .
Lea buoret ahte olbmot riŋgejit , 	go ahte 	eai riŋge , jus lea mihkke maid áigot politiijaide muitalit , lohká Øvergård vel .
Dat lea seamma 	go ahte 	olbmot miehtá máilmmi sáhttet geahččat dihtoris njuolggosáddagis mii dáhpáhuvvá Diehtosiiddas , muitala Valio .
– Borre jámas Kitti ii loga ráppiid almmuhuvvon gosage dađi eambo 	go ahte 	son válddii dálvet oktavuođa eaiggádiiguin geaid mearkkaid son dovddai .
Váldán oktavuođa Alf Isaksen ii loga alddis eará kommentára 	go ahte 	lea šállošahtti go Guldbjørnsen geassáda Árjjas ovdal go sii leat válgaárvvoštallančoahkkima doallan .
– In dieđe eará 	go ahte 	ferten iskat mo dát lea vejolaš .
– Guolbanis ii vuhtto guohpa Kárášjoga gieldda mánáidgárddiid hoavda , Lisbeth Myrskog , ii loga diehtit nu ollu áššis , eará 	go ahte 	Guolbanis ii vuhtto guohpa .
In sáhte vel muitalit eambbo 	go ahte 	váldoboađus čájeha ahte dás ii leat sáhka verrošeamis biergoklássaiguin , dadjá Hans Thorn Wittussen .
Álttá Clas Ohlsonis eai daja áššái eará 	go ahte 	eai dieđe manne dát lea dáhpáhuvvan , eai ge mieđit sin vuovdit adnon telefuvnnaid ođđa telefuvnna namas .
Son ii áiggo dasa dadjat eará 	go ahte 	sii čuvvot Sámedikki njuolggadusaid ruhtageavaheamis .
Dehálaš mielmearridemiin – Dat mii lea ovdalis čájehuvvon ja mii ii goassege čuvvojuvvon jus mii cuiggodeimmet , lei 	go ahte 	mii eat beassan mielde mearridit dahje váikkuhit guolásteamis .
Eatge hálit vástidit maidege eará 	go ahte 	buot dieđut ja báhpirat mat gusket geahččaleapmái ledje mielddusin , ja árvosánit leat sáddejuvvon Guovdageidnui .
Jus okta sin gaskkas lea spiidnegolgodávda , de lea buoret ahte mis leat ovdalgihtii njuolggadusat , dan sajis 	go ahte 	máŋggas buohccájit .
Lean čuvvon mielde mo lulde meannudit diekkár áššiid , ja doppe fertejit jurddašišgoahtit eará 	go ahte 	stoalppuid cegget juohke sadjái , lohká Buljo .
Politiijain Guovdageainnus eai leat dađi eanet dieđut áššái , earret 	go ahte 	dál leat viežžan veahki Álttá politiijain , dutkan dihte ášši , dieđiha Oarje-Finnmárkku politiijaguovlu .
In dieđe eará 	go ahte 	soai leaba eallime , ja dat ii leat munnje doarvái .
– Maid boahtteáiggis dagat , jáhkát 	go ahte 	ain leat davvin ?
– Mii eat dieđe eará 	go ahte 	lea fylkkaráđđi mii galgá meannudit ášši , muhto goas in sáhte dadjat go ii leat vel mearriduvvon , dadjá Márkomeanu áššemeannudeaddji Romssa fylkkagielddas , Randi Holm Naimak .
– Dát ášši lea duođaleappot 	go ahte 	ná láivát bargat dainna .
Midjiide lea veadjemeahttun ipmirdit dan earaládje 	go ahte 	NSR:s vuos ii leat ( vaikko 18 jagi lea juo gollan ) makkárge čielga politihka dán suorggis .
Ii mihkkege livčče buoret 	go ahte 	dása oaččušeimmet min iežamet vistti , lohká Kirsten Hætta Eira .
Seammás fertet digaštallat ahte soahpá 	go ahte 	Sámi allaskuvla mii galgá gozihit sámiid beroštumiid searvá dakkár dutkanprošektii , čilge Porsanger .
Ovddádusbellodaga čoavdda duođaid ii leat vearrái 	go ahte 	sii hupmet dábálaš olbmuid giela mainna gulahallet .
Ovddádusbellodaga čoavdda duođaid ii leat vearrái 	go ahte 	sii hupmet dábálaš olbmuid giela mainna gulahallet .
Dál ii váillo 	go ahte 	guovddaš eiseválddit duohtandahket áigumušaid ja lohpádusaid , go mii gal oaččuimet vuordámušaid ministtara sártnis .
Vai vurdo 	go ahte 	ieš lei vuolgit iskkat fatnasa , dahje ahte lei diŋgot eanet ja eanet iskkademiid ja nu čájehit čielgasit ahte ii leat luohttámuš iežas fágainstánssaide .
– Mun in leat oahpahan maidege eará 	go ahte 	son galgá álo leahkit ieš ja alcces luohttit , muitala son .
Seammás fertet digaštallat ahte soahpá 	go ahte 	Sámi allaskuvla mii galgá gozihit sámiid beroštumiid searvá dakkár dutkanprošektii , čilge Porsanger .
– Dat mii lea ovdalis čájehuvvon ja mii ii goassege čuvvojuvvon jus mii cuiggodeimmet , lei 	go ahte 	mii eat beassan mielde mearridit dahje váikkuhit guolásteamis .
Son ii áiggo dasa dadjat eará 	go ahte 	sii čuvvot Sámedikki njuolggadusaid ruhtageavaheamis .
Teáhterhoavda Haukur Jon Gunnarsson ii loga eará diehtit 	go ahte 	Gilli A // S lea dieđihan ahte eai geargga áiggil .
– Mus ii leat dasa makkár ge kommentára , eará 	go ahte 	Finnmárkkukommišuvnna jođiheaddji ii leat vel almmolaččat nammaduvvon .
– Dasa lassin lea buozalmasvuođat etáhtas , muhto lea váttis jus konkrehta kommenteret ovttaskas ášši , eará 	go ahte 	mii leat čoavdimin váttisvuođa , dáhkida Mari Moen Erlandsen .
– Mu mielas lea Frimurer-miellahttovuohta eambbo iešráhkis , 	go ahte 	dat lea dehálaš oktavuođaid dáfus , Go Frimurerin áigu beassat ferte čađahit geahč ­čalemiid ovdal go dohk ­kehuvvo miellahttun , ja dainna oahppá hui olu iežas birra , dadjá Jonassen gii lohká iežas šaddan buorren olmmožin searvvi dihte .
Son ii loga lean eará ba vuordán ge 	go ahte 	beassat joatkit goahtehuksemiin , man hálddahus bissehii suoidnemánus go dárkkistettiin gávdne olu huksenmeattáhusaid , mat eai vástit goahtenjuolggadusaide .
Romssa politiijaguovllu vearredahkoossodaga jođiheaddji ii daja vuos duođi eambbo dáhpáhusa birra , eará 	go ahte 	goappešat dievddut dárbbašeigga doavtterdivššu .
Burgera birra ii leat eambo dadjat 	go ahte 	dat lei áibbas dohkálaš .
Dihtet 	go ahte 	Ipmil sivdnidii elliid dievdoolbmui doarjjan ovdal go son sivdnidii nissonolbmo ?
Dasa ii leat eará vástidit 	go ahte 	eat oba diehtán ge dan ja hoahpuid siste eat ollen oba iskat lea go guolis sámegiel namma .
Ja dál go lea válgaáigi de berrešii son sáhttit dadjat eanet 	go ahte 	ášši ferte guorahallojuvvot vel eanet .
Dat dagaha dakkáriid 	go ahte 	« Ruŋggu čivggaide gal dahká ovtta .
Mu mielas orru divttaid dulkomis erohus jos daid lohká kronologalaččat , 	go ahte 	dušše rabastit ovtta siiddu ja lohkat divtta oktonassii .
– Muhto in sáhte ná johtilit velá vástidit turistaloguin , earret 	go ahte 	lea dieđus stuorra ášši go gildii turisma buktá olu ruđa , muitala Tapiola .
Dan maŋŋá ii leat ollus mihkkege beaggán , eará 	go ahte 	Bargiidbellodaga , Sosialisttalaš Gurutbellodaga ja Guovddášbellodaga gaskka lea stuorra erohus láhkaevttohus rievdademiide , ja dát lea áidna sivva go eai leat boahtán šat guhkkilii .
Ovddádusbellodat gal dieđus joatká fallehit sápmelaččaid juo čuoččuhit váikke maid sin ektui , nu 	go ahte 	leat nu ollu sierra ovdamunit sápmelaččain ja ahte sis leat nu stuorra fápmu .
Vuot čájeha ahte muhtin finnmárkulaččaide lea dehálat cakkadit sápmelaččaid 	go ahte 	buohkat livčče sáhttán ávkkástallat oktasaš riggodagaid .
Dat lea áibbas eará 	go ahte 	dat guokte bellodagat leat vuostá ruvkedoaimmaid .
– Mu mielas gal orru šaddan nu ahte Norgga stáhta ii jurddaš eará 	go ahte 	boraspiredoaibma addá olu bargosajiid olbmuide , ovdamearkka dihte ahte stáda guođoha boraspiriid , boanddaid ja boazobargiid .
Eará 	go ahte 	boazodoallit besset dál lobálaččat guođohit daid eatnamiid , eai ge dárbbaš ballat daid politiija váidagiin mat leat leamaš ja riidduid máid ráfáiduhttimat leat dagahan , lohká Per A. Bæhr .
Risten Sara ii dieđe dadjat nu olu iežaska lávlunvuogi mielde , earet 	go ahte 	dat lea dat maid soai leaba mánnán oahppan .
Lean čuvvon mielde mo lulde meannudit diekkár áššiid , ja doppe fertejit jurddašišgoahtit eará 	go ahte 	stoalppuid cegget juohke sadjái , lohká Buljo .
Eatge hálit vástidit maidege eará 	go ahte 	buot dieđut ja báhpirat mat gusket geahččaleapmái ledje mielddusin , ja árvosánit leat sáddejuvvon Guovdageidnui .
Jus okta sin gaskkas lea spiidnegolgodávda , de lea buoret ahte mis leat ovdalgihtii njuolggadusat , dan sajis 	go ahte 	máŋggas buohccájit .
– Ii leat vuos čielgan geat galget mielde bargojoavkkus , earret 	go ahte 	davviguovllu direktevra galgá jođihit dan , muitala son .
– Mis lea dál dilli nu ahte njuovahagat leat gidden uvssaid ja eai njuova dahje oastte šat bohccuid 	go ahte 	eai jođit bierggu , muhto jáhkán ahte sii ferteše fállat dan viidábut maiddái , dadjá son ja lohká dainna diliin fertet dahkat juoidá nu jođánit go vejolaš .
– Mun in dovdda dán ášši eará 	go ahte 	ii boazodoallu leat gáibidan ráđđádallančoahkkimiid .
Dihtet 	go ahte 	duorggaid ferte čugget eatnamii vai eai luovván ja čoggo ?
Dihtet 	go ahte 	gumpe sáhttá viehkat 80 km diibmui ?
Ann Heidi ii diehtán eará 	go ahte 	galggai lávdde luhtte leat , go Tor Erik lei lohkan sutnje ahte son ja Mikkel Gaup galgaba juoiggastit lávddis .
– Dat ii leat dábálaš , muhto in sáhte lohkat aitto man ollu dat leat , earret 	go ahte 	ii leat eahpedábálaš ge , muitala son .
Biti maid váillaha dikki ipmárdusa praktihkalaš boazodoalus , nu 	go ahte 	masttadeapmi sáhttá earuhit boazologu .
– Maiddái mu áigumušaid birra lean doarvái čállán girjjis , seamma láhkai 	go ahte 	eai dearvvatge nuppi nuppi , ja guhkkin eret lohket Bures .
Dál ii váillo 	go ahte 	bivaldivččii vai bivvagoahtá duoddaris .
– Jus lea nu ahte livččiime ožžon ligget el-rávnnjiin dán vahkku , de mus ii leat eará čilgehus dasa 	go ahte 	vuogádat ii leat doaibman nu mot galgá .
Sámediggeráđi politihkalaš ráđđeaddi Bjarne Store-Jakobsen ii čoahkkimiid dihte geargan kommenteret presideanttaevttohas Aili Keskitalo ( NSR ) preassadieđáhusa eará 	go ahte 	buot das ii doala deaivása ja logai áigut vástidit maŋŋá albmaláhkai .
– Girkoráđđi iige dieđe maidege dasa , eará 	go ahte 	mii fertet ieža almmuhit ahte leat boastut šaddan , lohká Gaup .
Gáregasnjárgga vuolledássi lea jođus Unna Junná mánáid-TV bargobádjái , gos vel eai nu sihkkarit dieđe maid galget , eará 	go ahte 	besset mielde mánáid TV:i .
Son váruha váhnemiid bidjat iežaset vuoitin gudneáŋgirvuođa vuosttamužžii mánáid valáštallamis , dan sadjái 	go ahte 	mánát máhttin .
– Buorre gažaldat ahte galgat go searvat diekkár ekonomiija jurddašeapmái vai dadjat 	go ahte 	go jo váldibehtet min resurssaid de miige hálidat oasi .
Muhto su mielas lea suddu 	go ahte 	ii váldojuvvo duođas ovdal go heagga manná .
Soai vuojadeigga ja seammás gullui Jannoka jietna duohken , ii leat eará dadjat 	go ahte 	
Eambbo 	go ahte 	dán jagi boahtá leat eambbo musihkka ja lávlun go ovdal , ii hálit Somby vel muitalit .
Trygg Vakt bargit vigge ohcat albmá , muhto eai gávdnan – In dieđe lei go studeanta dat almmái , earret 	go ahte 	lei rávis SClBolmmoš , loahpaha universitehta bargi Ávvirii .
Dát hárddii olbmuid eanet 	go ahte 	buvttii juovlahávskodaga .
– Mun lean oba ilus go in leat šaddan Ruoššas , go mun in máhte sánige ruoššagielas..– Dovddastat 	go ahte 	leat suoládan ?
Rittus eai hállange eará 	go ahte 	man vuovdnán diet sápmelaččat leat šaddan ja man ollu buhtadusaid sii ožžot ja man ollu vuoigatvuođaid sii gáibidit
Rittus eai hállange eará 	go ahte 	man vuovdnán diet sápmelaččat leat šaddan ja man ollu buhtadusaid sii ožžot ja man ollu vuoigatvuođaid sii gáibidit .
Dál gal ii leat eará dadjat 	go ahte 	bargu lea bisánan , lohká Olsen .
Dán lea álkit dutkat álddu deattus , 	go ahte 	riikkadási guohtuneatnamiid dilis vuođul dutkat , mii livčče menddo viiddes ja váttis bargun , čilge NINA dutki Audun Stien .
Dat dieđus ii sáhte mearkkašit eará 	go ahte 	Sámediggi áigu vuoruhit iežaset bušeahtas resurssaid vai duohtan šaddet sámeviesut daidda gávpogiidda .
Ii ge dat muital eará 	go ahte 	Norgga guolástanpolitihkka lea áibbas ábis borjjasteami .
Dalle ii sáhte dadjat eará 	go ahte 	Kárášjoga skuvllas lea ain váttisvuohta .
Ii dárbbaš leat eambbo 	go ahte 	sii duođas váldet lohpádusaidis .
– Ášši čovdosiin leat buohkat duđavaččat , inge sáhte muitalit earret 	go ahte 	buot bealit leat váldon vuhtii , lohká advokáhta Riderbo .
Fylkkamánni čázadathálddašeaddji Harald Muladal ii kommentere eambbo fierbmebivdiid cealkámuššii 	go ahte 	die lea sin turistabivddu gáržžidanevttohus .
Gavrilov muitala ahte dál gal lea hálbbit oastit guoli 	go ahte 	vuolgit ieš bivdit .
– Mis ii leat eará dadjamuš áššái 	go ahte 	politiijat leat lihkohisvuođa báikkis , ja ávžžuhat čuovvut áššis mielde politiijaid ruovttusiidduin , gosa buktit dađistaga lasi dieđuid áššis , daddjui Nuorta-Finnmárkku politiijaguovddážis go Ávvir riŋgii jearrat áššis lasi dieđuid ikte .
– In munge dađi eanet dovdda ášši , earret 	go ahte 	mun oidnen lávkka go lei liibmejuvvon .
Oaivvildat 	go ahte 	din joavku ii váldde čiekčamiid duođalaččat ?
– Mun in dieđe eará vejolašvuođa 	go ahte 	gumppet fertejit leat bukton deike , dadjá Gaup Ávvirii .
– Mii eat dieđe eará 	go ahte 	lea fylkkaráđđi mii galgá meannudit ášši , muhto goas in sáhte dadjat go ii leat vel mearriduvvon , dadjá Márkomeanu áššemeannudeaddji Romssa fylkkagielddas , Randi Holm Naimak .
– Leat oalát hoigan eret ovddasvástádusa ja visot mu nala bidjan , lohká son ja lasiha : – In ipmir manne dat lea IA fitnodat , go munnje sis ii leat leamaš eará ráva 	go ahte 	ferten heaitit iežan barggus go buohccájin .
Gillájeaddji dievdu čilgii ges dikkis ahte son ii muitte maidege dáhpáhusas , eará 	go ahte 	sus maŋŋel lei gilga bávččas .
In dieđe eará 	go ahte 	soai leaba eallime , ja dat ii leat munnje doarvái .
Politiijain Guovdageainnus eai leat dađi eanet dieđut áššái , earret 	go ahte 	dál leat viežžan veahki Álttá politiijain , dutkan dihte ášši , dieđiha Oarje-Finnmárkku politiijaguovlu .
Heajos fálaldatStáhta ja njuovahagat eai hálit vuos almmuhit máid stáhta fálai njuovahagaide , eará 	go ahte 	stáhtas lea dáhttu oastit biergovuorkkáid .
Diehtojuohkinossodagas departemeantta bealis Ståle Norang čállá teakstadieđus Ávvirii ahte departemeantta bealis eai sáhte dadjat eanet 	go ahte 	sii leat ain bargamin doaibmabijuin ja čovdosiin .
Son ii hálit šat dađi eanet muitalit eará 	go ahte 	ievttá eahket dollui Bissojogas kapeallas muitoboddu gosa buohkaide lei bures boahtin .
– Dál vuos ii dahkkojuvvo gal mihkkege áššiin , earret 	go ahte 	mii registreret visot dieđuid maid oažžut ja gávdnat .
Ii Gaino iige Keskitalo sáhte vástidit manne olbmot eai mávsse , lea 	go ahte 	sis ii leat várri vai lea go ahte eai vuorut suohkanrehkegiid .
Ii Gaino iige Keskitalo sáhte vástidit manne olbmot eai mávsse , lea go ahte sis ii leat várri vai lea 	go ahte 	eai vuorut suohkanrehkegiid .
Ii dan ođđa kulturskuvllas gal leat eará sivva 	go ahte 	ii dohkke musihkkačuojaheapmái .
– Dát ášši lea duođaleappot 	go ahte 	ná láivát bargat dainna .
Váhkara advokáhtta Per Arve Amundsena ágga lea go diggi lea boastut dulkon boazodoallolága , dan olis 	go ahte 	ii lea vejolaš guokte siidaossosa eaiggáduššat , ja nuppi ieš hovdet , beroškeahttá leat go dan nuppi siidaossosis bohccot vuoi ii .
Dasa ii leat eará dadjat 	go ahte 	dan ferte váldit vuhtii .
Gálssa suohkana sátnejođiheaddji ii sáhte dadjat eará 	go ahte 	sii leat buori proseassas boazodoaluin tunneallahukseneavttus .
Mii heive buorebut 	go ahte 	sámi mánáidgárddi Cizáža mánát lávlestedje mánáidgárde- ja skuvlakonferánssa rahpamis ?
– In dieđe maid dat mearkkaša , earret 	go ahte 	galggan leat doppe mielde .
Dás ii gávdno eará ágga 	go ahte 	njunuš olbmuin gielddas lea vuosteháhku sámegillii , go jo ákkat dán mearrádussii maid váilot , čujuha son das mii dáhpáhuvvá gieldda siste politihkalaččat .
– Mun in sáhte dadjat maidige eará 	go ahte 	gielda lea ohcamin buollinhoavdda .
– Maid boahtteáiggis dagat , jáhkát 	go ahte 	ain leat davvin ?
Dihtet 	go ahte 	Paradise Hotel ii leat hotealla , muhto priváhta ásodat maid Mexico ovddeš guvernøra eaiggáduššá .
– Jáhkkát 	go ahte 	leat olbmot geat leat earránan geat leat dáid suorbmasiid skeŋken dutnje , jearrá čába vilgesvuovttat guhkes rivgu .
Lea buorre olmmái mus , ja go son jearai in go vuolgge deike čuojahit , ja dalle in diehtán eará vástidit 	go ahte 	mun vuolggán , muitala Ormåsen .
– Mis gal lei buorre oktavuohta daiguin eará mánáiguin internáhtas , mánát geat eai gullan boazodollui , muitala son gii ii vásihan eará 	go ahte 	lei lossat čiežajahkásažžan šaddat internáhttii ja máŋga mánu orrut váhnemiid haga , muhto dieđusge lohká dasa maid hárjánit fertii .
Dađi mielde go eará konvoluhtat rahppojuvvojit , de riŋge báŋku oassálastái , ja fállá sutnje ruđa dahje skeaŋkka , dan sadjái 	go ahte 	son galgá rahpat iežas konvoluhta , ja vuoitit 100.000 ruvnnu .
Politiijat eai vuos hálit almmuhit nu olu dieđuid dáhpáhusa birra , eai ge muital eará 	go ahte 	dát dáhpáhuvai Várjjatvuona davágeaže .
Politiija : – Dieđát 	go ahte 	don vudjet ovttaguvllot vuodjinluottas ?
–<\q>Eai leat eará sánit 	go ahte 	lea nállevealaheapmi .
Sáhttágo dán áššis leat eará boađus 	go ahte 	báhppa celko eret goasnu giđa mielde ?
Son oaivvilda leat dehaleabbon ahte oahppoinstitušuvnnas lea sámi sisdoallu , 	go ahte 	dušše lea oaidnit dego sámi institušuvdna .
– Ii sáhte dadjat eará 	go ahte 	dát lea historjjálaš mearrádus , dadjet nissonovddasteaddjit .
Ja go sáhtiimet duođaštit ahte sii geahččaledje vuovdit sexualálaš bálvalusaid , de lea dat seammá 	go ahte 	sii ledje ohcamen barggu norggas .
Dán áššis eai leat ollus eará gáibádusat 	go ahte 	sámi álbmot galgá ieš beassat ávvudit iežas ávvubeivviid ja dasa beassat geavahit iežas symbolaid .
Suoma stáhta dáhttu maid , ahte ruoššat miellaseappot johtet Norgga čađa go áigot Norgii , 	go ahte 	sii galget oažžut transihttavisuma Suoma čađa .
Mus ii leat eará doaivva 	go ahte 	boahttevaš buolvva sámit oaidnigoađášedje mii álgoálbmogiid vuoiŋŋalašvuohta lea .
Min Áigi ii ožžon eará čilgehusa 	go ahte 	čoahkkin galggai leat giitta , go dát lei mearreduvvon leat nu gohčoduvvon « B-áššin » .
Muhto dávjá eai leat erohusat eará 	go ahte 	lea sihkkon marxista-leninisttalaš cealkagiid oahppogirjjiin .
Lei somás mátki earret 	go ahte 	suoma bussevuoddji ii ádden ahte gaskkahagaid lei busse dego sávdnji .
– Mii mihtidat dál luosas guhkkodaga , dát goitge bisána otne nu ahte badjel 11 kilo luosain eat oaččo eará 	go ahte 	dát leat stuorrát .
Jáhkát 	go ahte 	lea vejolaš fidnet daid ruđaid dahje sáhttá go šaddat sáhka váldit daid ruđaid eará doaimmain .
¥¥ Ja mii bat livččii heiven buorebut 	go ahte 	álbmot mii ráhkadii vuosttaš sabehiid maiddái gilvvohallá sierra álbmogin ovttadásis eará álbmogiiguin riikkaidgaskasaš dásis máilmmis ?
Ii mihkkege buoret Ruošša beale sámiid demokratiijai 	go ahte 	Guoládaga Sámiid Searvi oččošii veaháš gilvvu .
Åsvang ii loga leat maidege erenoamáš sivvan dasa ahte muitalit vávššuid birra ovdalgihtii earret 	go ahte 	lea johtolatvahkku .
Muhto ii son leat eanet násti 	go ahte 	lea čiehkalan eanus luođi ovtta skearrui .
– Dieđát 	go ahte 	mus leat muhtin miššonearat ovdagovvan .
– Liikká eat leat goassege gullan eará 	go ahte 	Kárášjogas ii leat cross-vuojáhat daningo boazodoallu lea vuostá .
ii leat heajut 	go ahte 	lohket iežaset molssaeaktun TV-sáddagiidda .
Son ii loga sáhttit lagabui čilget einnosteami dáhpáheami , eambbo 	go ahte 	dat dušše boahtá ja dáhpáhuvvá .
– In dieđe eará čilgehusa dasa 	go ahte 	nu bures liikojedje sutnje bohémabirrasis , go Matti Aikio ferte leat leamaš viššal čohkkát dain kafejáin ja šurrat olbmuiguin , lohká son skálkkas .
– Sámi Áiggis ii lean gullevašvuohta videobuvttadeapmái earáláhkai 	go ahte 	fitnodat doaimmahii muhtin hálddahuslaš bargguid Min Govaid ovddas , čállá Álttá gieldariekti iežas duomus .
– Jos olmmoš lea dušše ávžžuheamen geannu guorahallat vihku , de ii dárbbaš duođaštit eará 	go ahte 	lei riekta návdit juoidá boastut leat dáhpáhuvvan .
Ja mii ii livčče eambbo vuoiggalaš sámi servvodahkii 	go ahte 	sápmelaččat oažžugohtet riektedoaimmaid iežaset gillii ja birrasis mii dovdá dilálašvuođaid ?
– Jáhkán sivvan dasa go eat leat soahttán , leat earán 	go ahte 	mis lea nu šiega luondu .
nammadusa eai gula gal oktii , earret 	go ahte 	leat dán mánu ČSV prográmma oasit .
– Eat leat searvan Guovdageainnu beassášmárkana lágidemiide , eará ládje 	go ahte 	geavahit rusttegiid ovttas , nu go visttii , lávddi ja čuovggaid .
Dáin vuhtto eambbo ahte nuorat eai leat oskkolaččat , eambbo 	go ahte 	ávvudit allabasiid ja ii oktage sis čáđát dan beaivválaš vihtta rohkadallama maid earret eará Pakistanas dahket .
Ákkat nu 	go ahte 	lea divrras buktit oidnosii sámegiela ja ahte váilot olbmot geat máhttet dan bargat .
Sámi eana- ja čáhcevuoigatvuođaid ii sáhte meannudit seamma dásis , 	go ahte 	gii galgá gos beassat lubmet , nugo FBB orro dás dahkan .
Muhto doapmamis ii lean eambbo ávki 	go ahte 	PFK .
Dušše 10 siiddu - 648 siidosaš dokumeanttas - lea boazodoalu birra , ja boazosápmelaččat ballet iežaset baicca massit rivttiid 	go ahte 	dat nannejuvvojit .
Ovttadássásašvuohta sámi oainnus lea seamma olu nannet ja ovddidit nisson ja albmáid gaskasaš dásseárvvu , dan ektui 	go ahte 	nissoniid dilli galgá nannejuvvot sierra plánain .
Ovttadássásašvuohta sámi oainnus lea seamma olu nannet ja ovddidit nisson ja albmáid gaskasaš dásseárvvu , dan ektui 	go ahte 	nissoniid dilli galgá nannejuvvot sierra plánain .
Muhto ii háliit duođe eanet muitalit 	go ahte 	sii leat dutkamin ášši .
Munnos ii lean mihkkege oktavuohta eará 	go ahte 	gullen su semináras ja háleštin diibmabeale maŋŋá .
Balat 	go ahte 	diekkár oaidnu lea duogábealde .
Ii boazodoallokantuvra , ii ge bargomárkankantuvra Kárášjogas nákcen Min Áigái buktit lagat dieđuid goas dát nuppásteaddjit dieđihedje iežaset nuppástuhttinprográmmii , 	go ahte 	dat dáhpáhuvai jahkemolsumis 1992/93:s./1992
Go bellodaga ovddasteaddji galledii sámiid Guovdageainnus ja finai lávus , de govvidii vásihusa nu vuolemužžii 	go ahte 	geavahii sáni
Duohtavuohta lea nu čáhppes vielgat , 	go ahte 	dán rádjái ii leat go Sámeálbmot Listu gii juohke háves čállá dieđuid sámegillii , dieđuid maid earret eará sádde sámegiel aviisii .
– Jáhkat 	go ahte 	sámi musihkkavideoin boahtteáigi maiddái boahtteáiggis ?
Leaš oaidnit atnet go Kárášjoga jienasteaddjit dáid áššiid dehálažžan dahje jáhkket 	go ahte 	eará bellodagat dahket dán barggu seamma bures go Sámeálbmot Lista ?
– In sáhte lohkat eambbo 	go ahte 	fertebehtet leat árrat jođus .
Dás sáhttá buohtastahttit dainna ahte mii boahtte gielddastivrračoahkkimis galgat miljovnnaid juolludit omd. basseŋgii , ja gielda lea vaikko man gallii dorjon Karasjok Produktera heahtedilis ja go gielda vel min jiena vuostá attii Leavnnja golfbánii ruđa , de in ádde eará 	go ahte 	bargiidbellodagas ii datte leat dáhttu doarjut boazodili .
Earret 	go ahte 	Cindy Crawforda lea seakkáš .
Dat mearkkaša dan seamma 	go ahte 	sámi álbmogis eai galgga leat seamma vuoigatvuođat go eará máilmmi álbmogiin .
Fálaldahkii ii boahtán Karasjok Produkteris eará vástádus 	go ahte 	stivra mearridii ahte fitnodat galgá háhkat biergasiid vai kundarat leat duhtavaččat .
– In leat gullan eará 	go ahte 	buohkat ledje duhtavaččat .
Dasa lassin lea dehálaš ahte sámi oahpaheaddjit besset ieža válljet sin áirasiid dan sadjái 	go ahte 	guovddášstivra nammada áirasa .
Dássážii ii čielgan eará 	go ahte 	áigot geahččalit ohcat platina - mas lea hirbmat stuora ruđalaš árvu .
– Muhto ii bat dat šatta prisihpalaččat dat seamma 	go ahte 	livččii ožžon áhčis doalu ruovttoluotta , go riekti han vurddii dassái go guovllustivra lei mearridan dán ohcama ?
– In leat vel ollen geahččat vuđolaččat dán reivve mii boahtá advokáhta Henriksenis , muhto sáhtán dadjat ahte juste dál in veardit makkár ge eará vástádusa 	go ahte 	BB ii mávsse dán oasi ruovttoluotta , lohká joavkojođiheaddji Egil Olli .
– In áiggo vástidit áššái maidege eambbo 	go ahte 	imaštalan gal manne in ožžon barggu .
Dán áššis guovllu olbmot vuoittehalle measta buot čoaggain , earret 	go ahte 	sis leat goađohanvuoigatvuođat guovllus .
Lea buoret soabadit iežat lagamuččaiguin 	go ahte 	lehpet bahážat .
Guovddášbellodaga vuosttaševttohas Kárášjoga válgabiires , Hans Skoglund , ii oainne dál šat eará čovdosa 	go ahte 	Norga luohpá EO-šiehtadusain .
Dasa ii oainne son eará siva 	go ahte 	leat beare ollu návdi ja goaskin guottetbáikkiin
– Šiehtadusas ii leat daddjon eará 	go ahte 	ođđa áigodagas galgá nammaduvvot lávdegoddi mii geahčada boazodoalu dili .
– Mii eat sáhte dan dulkot eará ládje 	go ahte 	presideanta oaivvilda ahte Sámediggi lea bajábealde Norgga lágaid , lohká Sámi Válgalihttu joavkojođiheaddji Roger Pedersen .
Dađi eambbo ii loga vuos sáhtet dadjat áššái , eará 	go ahte 	ii oro mihkkege lobihemiid geavvan
– Ipmirdat 	go ahte 	eará sápmelaččat dovdet iežaset badjelgehččojuvvon go dii atnibehtet sin gullat julevsápmelaččaid vuollái ?
Ballet 	go ahte 	buot dat báikkálaš smávvaaviissat galget almmustahttit sin guovllupolitihka ?
Muitibehtet 	go ahte 	Guovdageainnu suohkan lei láigohan orrunsaji Oslos , muitibehtet go gean mielas dát lei bidjat duššái suohkana ruđa .
Ii son hálit dađi eambbo dadjat áššis eará 	go ahte 	ruhtajuohkin lea politihkkáriid hálddus .
Reive ii mielddisbuktán eará 	go ahte 	Guovdageainnu politihkkárat šadde hui unnán seriøsat earáid čalmmiiguin .
Eat leat vel dađi bahábut ollen guhkkelebbui , 	go ahte 	fertet gáibidit oažžut almmolaš dieđuid sámegillii .
Ja vaikko muhtun stuoradikkepolitihkkárat eai gierdda buot áiggiid gullat makkár jurdagat ja oainnut sápmalaččain leat , de ii mearkkaš dat dan seamma 	go ahte 	sápmelaččat leat jođiheame
Dás han lea nu stuora áššis sáhka 	go ahte 	fylkkagielda hilgu sámi vuoigatvuođaid barggu mii lea riikka eiseválddiid bealis biddjon johtui .
Dat ii leat min mielas dat seamma 	go ahte 	Sámediggi galgá jávohaga vuordit Norgga Ráđđehusa goas sii leat gergosat gieđahallat Finnmárkku eatnamiid vuoigatvuođa ášši .
– Earret 	go ahte 	olbmot gehčče daid jieŋaid , de sii maid besse smáhkohallat makkáraš smáhkka sámi jiekŋačázis lea .
Kontrávttas ii čállo 	go ahte 	sámegiella galgá integrerejuvvot Windows 2000 boahtte veršuvdnii , mii jáhkkimis boahtá 2001 geasi .
Dán gova leat ožžon luoikasin Sámiid Vuorká Dávviris ( SVD ) ja sis eai leat eará dieđut 	go ahte 	dat lea Karen Somby , Sirpmás gii eaigáda gova .
Dán gova leat ožžon luoikasin Sámiid Vuorká Dávviris ( SVD ) ja dán govvii ii leat eará dieđut 	go ahte 	Karen Somby , Sirpmás eret eaigáda gova .
– Lea dehálat ahte sámi álbmot bálvaluvvo njálmmálaččat sámegillii 	go ahte 	buot áššebáhpirat nugo suohkanstivrii jorgaluvvo sámegillii , lohká Sámediggepresideanta Sven-Roald Nystø .
Jus bávkkehat oktii nuppi biillain vuojedettiin 50 kilomehtera diimmus , de mearkkaša dat dan seamma 	go ahte 	gahčat logi mehtera .
– Mii dolastit seamma olu 	go ahte 	livččiimet geavahan 35 miljovnna kilowahtta-diimmu elrávnnjji .
-30 olbmo bargguhisvuhtii Kárášjogas , mearkkašša dan seamma 	go ahte 	badjel 5000 olbmo Oslos geavaše bargguhisvuhtii , lohká son .
Magga ieš ii hálit nu olu dadjat ášši birra dál , earet 	go ahte 	čujuha Sámiráđi ja inuihtaid organisašuvnna ICC ovttasbargošiehtadussii .
Ii makkárge dihtu sámi kulturdoaimmat leat namuhuvvon , earet 	go ahte 	sámegiella ferte eambbo gullot dan obbalaš almmolašvuođas .
Son ii oainne eará ráđi 	go ahte 	Norga dál šiehtadallágoahtá sámiiguin .
Manne son ii čoaggán seamma olu jienaid go Stig Arne Somby dagai mannan skuvlaválggain , ii sáhte dulkot eará láhkai 	go ahte 	nuorra gánda hálai seamma nuoradgiela go man Hætta dál dagai .
- Son ii geargga dán oanehisbottus stuorát rapportta ráhkadit , earet 	go ahte 	muitalit viidáset ON:ii iežas vásáhusaid .
Dán gova leat ožžon luoikasin Sámiid Vuorká Dávviris ( SVD ) ja sis ii leat eara diehtu 	go ahte 	gova eaiggát lea Karen Somby , Sirbmás .
Dán govas leat guhta olbmo , muhto eat dieđe earár 	go ahte 	Biehtár-Issát lea nubbin olgeš bealde .
Dán gova leat ožžon luoikasin Sámiid Vuorká Dávviris ( SVD ) ja sis ii leat eará dihtu 	go ahte 	Karen Somby , Sirpmás eaigáda gova .
Sámiid Vuorká Dávviris eai leat eará dieđut 	go ahte 	Ingrid Nilsen , Suolonuoris eret eaiggádušša gova .
In hálit dál dadjat ollu šiehtadusa sisdoalu birra , earret 	go ahte 	dát golbma bellodaga áigot bargat dan badjelii ahte Unjrága bissu sierra gieldan , lohká Nils A. Gaup .
Mii eat sáhte lohkat eará 	go ahte 	leat duođaid seamma oaivilis go Stavenhagen .
Magga geavaha nu garra sániid 	go ahte 	son lei doivon ja jáhkkán ahte Norga lea siviliserejuvvon riika , muhto nu ii leat .
Dat lea eanet 	go ahte 	
Dalle han dat gijás giella beassá ovdánit ja šaddat čállingiellan , dan sadjái 	go ahte 	okta giellakonsuleanta ferte jorgalit buot .
Aikio ii sáhte vástidit čielgasit leago sis leamaš oktavuohta Sámi Allaskuvllain , earet 	go ahte 	sis bohtet logaldallit doppe .
Tretnes lohkká mieđiha ahte Sámedikkis ii leat eará valáštallanpolitihkka 	go ahte 	SVL`ii juolludit ruđaid bušeahta bokte .
Dát ášši lea dasa lassin vel ollu stuorát ášši 	go ahte 	dat áitá boazoealáhusa .
Dat ii sáhte mearkkašit eará 	go ahte 	boahttevaš sámedikkeáirasin leat stuora ovddasvástádus geahčadit iežaset organisašuvnna , ja dat ferte dáhpáhuvvat dáb boahtteváš áigodagas .
Muhto jáhkat 	go ahte 	letne manahan juoga ?
Muhto jáhkát 	go ahte 	letne manahan juoidá ?
Jáhkát 	go ahte 	lea … Na vuoi !
Son lea veahá roasmmohuvvon , muhto ii dađi eanet 	go ahte 	beassá ihttin ( gaskavahku ; journ. čilgehus ) juo ruoktut , logai anestiijadoavttirhoavda Torben Visborg ikte .
Ii leat olus eará 	go ahte 	barggan ja barggan .
Dán govvii eai leat mis eará dieđut 	go ahte 	Alfred Henriksen eaigáda maiddái gova .
Dán govvii eai leat mis eará dieđut 	go ahte 	Alfred Henriksen eaigáda maiddái gova .
SVDas eai leat eará dieđut 	go ahte 	Alfred Henriksen eaigáda maiddái gova .
Sámiid Vuorká Dávviris eai leat eará dieđut 	go ahte 	Ingrid Nilsen , Suolonuoris eret eaigáda gova .
Sámiid Vuorká Dávviris eai leat eará dieđut 	go ahte 	Ingrid Nilsen , Suolonuoris eret eaigáda gova .
– Lea dehálat ahte sámi álbmot bálvaluvvo njálmmálaččat sámegillii 	go ahte 	buot áššebáhpirat nugo suohkanstivrii jorgaluvvojit sámegillii , lohká Sámediggepresideanta Sven-Roald Nystø .
– Mii dolastit seamma olu 	go ahte 	livččiimet geavahan 35 miljovnna kilowahtta-diimmu elrávnnjji .
Dalle han dat girjás giella beassá ovdánit ja šaddat čállingiellan , dan sadjái 	go ahte 	okta giellakonsuleanta ferte jorgalit buot .
Magga ieš ii hálit nu olu dadjat ášši birra dál , earet 	go ahte 	čujuha Sámiráđi ja inuihtaid organisašuvnna ICC ovttasbargošiehtadussii .
Bearráigeahččojoavku oaivvilda ahte oanehis vuordináigi ii leat seamma 	go ahte 	lea doarvái buorre kvalitehta bálvalusas , čállá fylkkadoavttir raporttas .
Son ii sáhte muitalit nu ollu juste dán ášši birra , eará 	go ahte 	ášši lea muhtin váidán fylkkadoaktárii ja ahte dat lea sáddejuvvon viidáseappot mearrideapmái .
Ja rievdan ii leat váddáseabbu 	go ahte 	okta olmmoš jápmá ja de lea dat gii su maŋis bajasšaddá gii su daguiguin rievdada servodaga .
Stággobivdiin eai leat odne formálalaš vuoigatvuođat , earret 	go ahte 	ožžot hálbbes oaggunkoarttaid oastit .
Lea buoret veahaš mieđihit 	go ahte 	alo nágget .
– Boazodoallohálddahus lea sádden garra reivviid , máid ii sáhte áddet eará láhkái 	go ahte 	Kárájoga ealut galget bákkus lohkot .
Ii ge Piera Jovnna Anti vállje eará vuordit 	go ahte 	áideplánat ollášuvvet Kárášjohkii .
Lean deaivvadan máŋggain eará artisttain maid , muhto in sáhte lohkat ahte dovddan sin , earret 	go ahte 	lea álkit riŋget ja jearrat sin čuojahit go ovdal lea hupman singuin .
Dál ii leat direktoráhta gáibádus eará 	go ahte 	galgá leat nu gohčoduvvon fritidsbåtskippersertifikat dahje astoáiggefanasvuoddji vuodjinkoarta go galgá vuodjit johkafatnasiin .
Go lea sáhka dakkár hástalusain 	go ahte 	addit olles fylkii govdabátti dahje petroleumdoaibma Barentsábis de dat gáibida mis dakkár politihkkariid geat leat sin lahka geaidda dát guoská .
Doppe ledje earret eará dakkár generaliseremat 	go ahte 	sápmelaš máinnasta go oažžu viinna , oažžu dego klovnahámi .
– In ádde eará 	go ahte 	vuostálastit leat garrasit gáđašteamen mu .
Eai eará vuoigatvuođat 	go ahte 	beassat hállat iežamet giela , juoigat ja čiŋadit gávttiiguin .
Dál das ii leat mihkke ge dahkamušaid fylkkaid ektui , earret 	go ahte 	leat dahkan ovttasbargošiehtadusa .
Lea buoret ahte Álttá doavttir veahkeha min moadde mánu 	go ahte 	amas doavttir boahtá vikáran .
Livččii seamma 	go ahte 	muhtun livččii ruhtaburssa rivveme , oaivvilda Ante Buljo .
Son ii dieđe vuos masa áigu geavahit 50.000 ruvnno maid oažžu , earret 	go ahte 	áigu oastit dihtora .
Ráđđehus lea fuobmán dan ahte go Finnmárkkuopmodaga ásaha , de dat lea dat seamma 	go ahte 	livččii doaimma sirdimin , go lea sáhka Statskog Finnmárkku bargiid birra .
Ii ge Kåven hálit dan hárrái dadjat maide duođi eambbo , eará 	go ahte 	sii soitet deaivvadit dakkár ságasteapmái .
* Dieđát 	go ahte 	Porsáŋggus lea dál ođđa crossbána ?
Dan ii sáhte áddet eará láhkái 	go ahte 	Sámediggi lea dáhtton bissehit boazologu heiveheami dassá ođđa boazodoalloláhka lea fámus , dadjá GJSL áirras Berit Marie Eira .
Dan ii sáhte áddet eará láhkái 	go ahte 	Sámediggi lea dáhtton bissehit boazologu heiveheami dassá ođđa boazodoalloláhka lea fámus , lohká Eira .
Šállošit go eat sáhte dál vuos buktit makkárge čilgehusa das mii dát geđggiid duođaid lea , vai leago nu hárvves dáhpáhus 	go ahte 	meteorihtta duođaid lea deaivan njuolga Áillu Jovnna sáibmii .
Reivves álgoálbmogat oaivvildit ahte konsensus ii leat seamma 	go ahte 	buohkat lea ovttaoaivilis .
– Mus ii leat kommentára dása , earret 	go ahte 	mis ii leat guovtteoaivilvuohta makkár ovddasvástádusjuogus lea .
– Áddet 	go ahte 	Ivvár Káre dovdá iežas oarbbisin Girkonjárgga buohcciviesus ?
– In gille muitalit nu ollu lávlaga birra , earret 	go ahte 	lea ođđaáigásaš lávlla .
Sus ii leat eará ráva eará gilvaleaddjiide 	go ahte 	ii galgga smiehttat vuoitit vuojidettiin .
Ja dat suorggaha eambbo 	go ahte 	Oslo gávpotstivrra ii levge sámeleavggain Norgga álbmotbeaivvi .
« Min mielas lea buoret ahte bellodagat stivrejit ruđaid dan sadjái 	go ahte 	ruđat stivrejit bellodagaid .
Min mielas lea buoret ahte bellodagat stivrrejit ruđaid dan sadjái 	go ahte 	ruđat stivrejit bellodagaid .
Iežas ii loga gasku šiehtadallamiid sáhttit muitalit eambbo dan birra , eará 	go ahte 	sin siidda ja Suodjalusa gaskkas leat garra šiehtadallamat jođus .
Ja lea stuorát vejolašvuohta ahte Elvis bargá Domusis 	go ahte 	mun gávnnašin ollismielat nissonolbmo vuollel 90 jagi , dan maid dohkkehan !
- Sii eai dieđe ahte sivvan dasa go kommišuvnna bidjet , lea ahte lea vuohkkaseabbo ahte kommišuvdna čilge vuoigatvuođaid 	go ahte 	olbmot mannet diggái gáibidit vuoigatvuođaid eatnamiidda , lohká Schjøtt-Pedersen .
« Ii oktage sáhte dadjat eará 	go ahte 	dat lea áidna Sámedikki gutni go justislávdegoddi bággehalai jorgalit sealggi ráđđehus evttohassii mii ii moktige váldán vuhtii sámiid beroštumiid ja álbmotrievttálaš gáibádusaid .
Ii oktage sáhte dadjat eará 	go ahte 	dat lea áidna Sámedikki gutni go justislávdegoddi bággehalai jorgalit sealggi ráđđehus evttohassii mii ii moktige váldán vuhtii sámiid beroštumiid ja álbmotrievttálaš gáibádusaid .
Lea váttis addet ášši earáláhkai 	go ahte 	dát šaddá boađusin , jos namahuvvon hearrat ožžot dahtuset čađa - namalassii dahkat smávvafuođđobivddu ja lustaguollebivddu Finnmárkkus buot Norgga ássiid vuoigatvuohtan .
- nu 	go ahte 	osten su IKEAs ja de bidjen su čoahkkái ...
Nils Mikkel Somby aŋkke ii hálit maide ge lohpidit ovdagihtii loguid hárrái , eará 	go ahte 	Oarje-Finnmárkku boazologu heiveheami šaddet árvvoštallat ođđasit .
Dihtet 	go ahte 	máilmmi stuorámus luossastággu lea Deanušaldi luhtte .
Kárášjoga politikámmir ii aiggo kommenteret eambbo 	go ahte 	ášši lea duktama vuolde .
Lei vuostaš geardde go Porsáŋgolaččat lágidedje Sámi Cup čiekčamiid ja sii eai lean dađe gummábut 	go ahte 	álggahedje ođđa árbevieru .
Namuhin 	go ahte 	du biilla lea áibbas ok ?
dihtet 	go ahte 	dušše 1/3/1 oasi leat dutkan mearas ?
Dihtet 	go ahte 	don leat dušše okta guoibmi olles eallimis ?
– Jáhkát 	go ahte 	livččet NSR:s ná bajás beassan ?
Dan botta go ledje beazis kiikemin ja várdádeamen , de ii mannan buorebut 	go ahte 	muhtin ealga njolggástii beaze vuole .
Su birra ii dárbbaš dađieanet čállit , eará 	go ahte 	son dán vuoru galgá neaktit « Gilbert Lapp » Hamsun drámás mii čájehuvvo rahpandilálašvuođas .
Presideanttas gal soaittášii vuordit eambbo 	go ahte 	son lebbe iežas vuolitvuođadovddu almmolaččat .
– Geigen buriin dovdduin ja buriin oskkuin Davviriikalaš sámekonvenšuvnna , seammás go dieđán dan sisttisdoallat fáttáid mat leat riidogažaldagat , lohká Smith , iige hálit čiekŋudit 	go ahte 	áiggiid čađa leat máŋga gažaldaga sámi vuoigatvuođain bohcciidahttán riidduid .
– Dál in sáhte dadjat eará 	go ahte 	ášši lea hubmojuvvon stivrii ja ášši galgá stivrras bajás , lohká Gaup .
– In sáhte lohkát eará 	go ahte 	Sámedikki dievasčoahkkin lea mearridan dáinna guvttiin servviin šiehtadallat , muhto dieđus leat maiddái bidjan čielga eavttuid maid galgat čuovvut šiehtadallamis , lohká John Meløy .
Okta girjji doaimmaheddjiin , Svein Lund , logai almmuhan dilálašvuođas , ahte dán ii sáhte dulkot earáládje 	go ahte 	stáhta ii hálit váldit konsekveanssaid iežas politihkas ja ii hálit ahte duohtavuohta galgá boahtit ovdan .
Steinfjell ii hálit ieš dadjat nu ollu áššái , eará 	go ahte 	son ii leat sihtan iežas gal čievččastit eret .
Dan olis ii leat ge geavvan eará 	go ahte 	Anne Cathrine Rørholt virgenamahus rievddai NBR čállingotti jođiheaddjin ja boahtteáiggis galgá dat virgi biddjot åremålii .
Boarrásiid- ja fuolahusdálu hoavda Edith Johnsen ii muital maide dán birra , eará 	go ahte 	son ii leat bivdán veahki báhpas .
Guovdageainnu leansmánni Nils Henriksen duođašta ahte sin kantuvrras ii leat mihkkege eará rievdan , 	go ahte 	bušeahtta- ja bargiidovddasvástádus lea Áltái sirdojuvvon .
Dieđát 	go ahte 	leat sullasašvuođat buot máilmmi álbmotmusihkaid gaskkas ?
Dihtet 	go ahte 	dat leat nástegavjjat maid ...
– Mus ii dál leat áššái dadjat eará 	go ahte 	dát Boazodoallostivra , mii lea addán ja váldán doalu , ferte čorget .
Dihtet 	go ahte 	gávdno dávda mainna olmmoš vuoksá baikka ?
– Dat sáhttá leat nu álki 	go ahte 	mot buorástahtát sápmelačča su vieru mielde .
– Go Sámedikkis livčče merkejuvvon ruđat sámi girkui , de ii šatta dat seamma 	go ahte 	sámi girku ain lea stáda vuolis , lohká Henriksen .
Dál ii oainne son eará čovdosa 	go ahte 	Musikk i Finnmark ásaha ja ohcá ruđaid dákkár virgái .
Vai ballet 	go ahte 	beaktilis ja differensierejuvvon sámi beaiveaviissat sáhttet leat áittan ja hehttehussan sámeservodaga dálá fápmonjunnošii ?
Farstad lohká viidaset NRK Sámi Radios ahte sii leat ávžžuhan eará guovlluid ektui Norggas ahte jus galgá ráddjet bivddu , de sii háliidit ahte ráddje man olu juohke bivdi beassá bivdit , dan sadjái 	go ahte 	ráddje bivdiid logu .
Departemeanta lea dán áššis vuoruhan elliidsuodjalus lága , danin go bohccuide lea buoret njuvvojuvvot meahcis , 	go ahte 	dat fievreduvvojit máŋgačuohte kilomehtera almmolaš njuovahagaide .
Ii soaitte eará 	go ahte 	muhtin lea boastut ipmirdan , muhto dus gáibiduvvo ollu jus áiggut beassat dás nu ahte eai šatta riddut .
Sáhtát maid dovdat vuostehágu fámolaš ja hárjánan olbmuiguin du bargoeallimis , ja lea buoret geahččalit oahppat sis dan ovdii 	go ahte 	it váldde sin máhtu bealljái .
Unnán olbmot lea seamma 	go ahte 	eai leat nu máŋggas vuosttildeame .
Dihtet 	go ahte 	salami lea buorre liikái , Hugo ?
Son ii hálit dadjat maide dasa go Nymo-bealli áitá su geassit vaikko dikki ovdii , eará 	go ahte 	son registere máid leat ovddidan .
– Lea 	go ahte 	livčče seamma láhkái ahte sávzzas dat lea vuoigatvuohta , iige sávzadoallis , dahje guolis mearas , iige guolásteaddjis , jearai Urheim .
– Mun lean duhtavaš lágidemiin , earret 	go ahte 	ledje unnán geahččit ja bána lei dimis , dadjá Börje Allas .
SÁMI RADIO OĐĐASAT : Dihtet 	go ahte 	Sámi Radio ođaslohkkiin lea alddineaset antenna oaivvis sáddaga sáddet ?
Dihtet 	go ahte 	ráhkadit ovtta PC , mielddisbuktá 700 kilo CO2 luoitima ?
Dihtet 	go ahte 	buvttadit ovtta billa , addá 7 tonna CO2 ?
Dihtet 	go ahte 	okta girdimátki luoitá 2 tonna CO2 juohke olbmo nammii ?
Dihtet 	go ahte 	buvttadit ovtta kilo vuovssábierggu luoitá 22,3 kilo CO2 ?
Ipmirdat 	go ahte 	suhttada go asttat diekkáriid jurddašit ?
Dihtet 	go ahte 	muhtin jallasláganat scannestit govaid dovddus olbmuid amadajus ja bidjet alasolbmuid govaide ?
Bistevaš ávkkástallanLea buoret ahte guolit oggojuvvojit ja luopmánat čoggojuvvojit , 	go ahte 	čázit goariduvvojit ja luopmánat guohcagit .
Seamma sihkar 	go ahte 	dát ohcamat meannuduvvojit gielddain ja vuodjinlobit juhkkojuvvojit , de álget maiddái median bajilčállagat gos čuožžuhuvvo ahte gielddat lobihuššet go addet vuodjinlobiid olbmuide .
Dihtet 	go ahte 	…
Hætta maid deattuhii ahte das galle ahte sii fertejit seailluhit ja suddjet sámi kultuvrra : – Mii fertet maiddái váldit vára luonddus nu ahte eat billis dán , jus dán billistit dat lea seamma 	go ahte 	mii billistit olles vuođu sámi kultuvrii ja eallimii .
– Sáhtán muitalit nu ollu 	go ahte 	ii diet duiskalaš gal birge muinna .
Danin jerren stáhtaráđis dohkkeha 	go ahte 	Davvi-Norgga álbmot oažžu heajut poastafálaldaga , lohká Lysklætt .
NJURGGONAS : Olbmoborran rássi ( boska ) lea erenoamážit deattuhuvvon čájáhusas , muhto dihtet 	go ahte 	olbmoborranrásis maid dáhke njurggonasa ?
Dihtet 	go ahte 	olbmoborran šattus maid ráhkadedje njurggonasa .
Balát 	go ahte 	dat doaibma privatiserejuvvo ?
Henriksen ii hálit kommenteret lea go sus , gii galgá ovddidan gottináitagiid , gullevašvuohta dáiddá riidduide , eará 	go ahte 	áitta bođii dan geažil go čállá reivviid daid áššiid birra Leavvajogas .
Dihtet 	go ahte 	...
– Dasa in áiggo dadjat eará 	go ahte 	iskkademiid ja dutkamiid vuođul sáhttit mii čuoldit eret sivaid ja daguid , čilge Klemetsen .
– In ná árrat dán áššis sáhte dadjat eará 	go ahte 	mii vuordit rumašiskkadanbohtosiid , ja navdimis oažžut daid bohtosiid duorastaga maŋŋágaskabeaivve dahje bearjadaga beaivvi mielde main de dalle sáhttit duođaštit jápminsiva , loahpaha Guovdageainnu leansmánni Klemet Klemetsen .
Guorahallan orru dasa lassin čájeheamen23 ahte dál ii sáhte dadjat 	go ahte 	áibbas unnán gávdnojit sámi vierut ja riekteáddejumit mat dehálaš čuoggáin spiehkastit riektedilálašvuođas mii ovdanboahtá gustojeaddji lágaid , láhkaásahusaid24 , čuožžovaš25 riektegeavada jna. meroštallamis .
Dát ii datte mearkkaš seamma 	go ahte 	meassamat iešalddes dárbbašit leat nu stuorrát .
Váttis lea dulkot cealkámuša earaláhkai 	go ahte 	ođđa konvenšuvnnas lea stuorát máškitvuohta264 go ovddidis , das makkár vuoigatvuođaid galgá dohkkehit .
Cealkámuša lea váttis dulkot earaláhkai 	go ahte 	ođđa soahpamušas lea stuorát máškitvuođa go dat ovddidis , dan ektui makkár vuoigatvuođat galget dohkkehuvvot .
Ii sáhte dieđusge eará oaivvilduvvon § 4 mearrádusain , 	go ahte 	dušše lea vuovddi buvttadus ja iige dan ođasmahttin ja árvu earret buvttadusa , mii galgá dovddastuvvot ássiide .
Tønnesen čuoččuha ( s. 276-278 ) ahte ferte leat seamma čielggas ahte go § 400 nubbi lađas addá eanaeaiggádiidda oktovuoigatvuođa lubmemii priváhta eatnamiin , 	go ahte 	mearrádus ii gusto stáhta eatnamiidda .
guovvamánu 6. b. 1728 ja julggaštedje eai diehtán eará 	go ahte 	lei rivttes rádjá .
Muhto dása sáhttá fas dadjat ahte báikegoddi várra ainjuo ii leat ožžon oahppat eará áddejumi 	go ahte 	lei oktovuoigaduvvon dasa maid almenneteatnamat liigudedje , ja nu lei
Dás galgá dušše mihttet , ahte vissa einnosta ođđa Vuogádaga Guoddaleapmi , ahte dat vádduda ja muhtun Muddui caggá Finnmárkkus eanet hukset , muhto dát Dárkon ii leat Kommišuvdnii moktege Issoras , go baicce várra lea buoret Guovlluide ahte leat moadde , muhto árjjálaš ja jábálaš Iešeaiggáda , 	go ahte 	leat olut , geain váilot dat namuhuvvon Galggat , ja go diehtit , ahte eai eisege sii daidda , geat dikšot Eatnamiid , dábálaččat dál leat gillán , go baicce dábálaččat juo leat geavahan eanet Eatnamiid go sii dássážii leat gillen dahje sáhttán gilvit .
Áigumuš ferte leat ahte viessohattit eai gártta eanet 	go ahte 	juohkehaš iežas sisaboađuin sáhttá náššat alcces buori viesu .
Dán lea váttis dulkot earaládje 	go ahte 	Fálesnuori guovllu boazodoallu viidánii dainnalágiin ahte ránnáorohagaid mielas dat billistii boares vieruid194 ja siidarájiid .
Dáid sániid ii sáhte dulkot earaládje 	go ahte 	dat muitalii dan badjelgeahččama man olu sápmelaččat fertejit dovdan 1902 eananvuovdinmearrádusain - láhkaásahusain máid Saba válddii ovdan Stuoradikkis .
Guohtuneatnamiid sáhttá massit earáládje 	go ahte 	guohtun njuolgut billistuvvo .
( Muhtumat oaivvildit snoranuohti passiiva bivdoneavvun , muhto dás ja maŋŋelis gohčoduvvo snoranuohtti aktiivvalaš bivdoneavvun).1900-logu álggus ii lean snoranuohtti stuorit 	go ahte 	guollebivdit gudde dan gieđa vuolde .
duođašta dan , seammaládje 	go ahte 	njávdánsápmelaččat máŋgga geardde čuoččuhedje báikkálaš dikkis siidaguovllu viiddis jeageleatnamiid gullat alcceseaset earenoamáš vuoigatvuohtan .
Sáhttá jurddašit ovdameakkaid dakkáriid 	go ahte 	mánná oalle maŋŋit álgá boazodollui , jus omd. soaitá leat eará guovllus riikkas ássan mánnávuođas .
Siidaoasi ja bálddalas álggahanoasi jođiheaddjit sáhttet addit muhtun jienaid siidaoasi eará boazoeaiggádiidda , muhto eai eanet 	go ahte 	jođiheaddjái alcces báhcá jienastanvuoigatvuohta .
Lávdegoddi ii leat ovttaoaivilis válgáláhkalávdegottin ahte eará bealit , nugomat suohkaniid bienasta bitnii reguleren , gálgá deattuhuvvot eanet 	go ahte 	sihkarasttit doaibmahehttejuvvon olbmuide duohta válga oassálastinvejolašvuođa .
Aŋkke árvvoštallat ahte loguid dáfus dan váikkuhusat eai leat stuorát 	go ahte 	sámedigge- ja stuoradiggejienastusloguid buohtastahttin sáhttá deavdit ulbmila mii lea dakkár buohtastahttimiin .
Go geahččá dán perspektiivvas , de oaivvilda Sámediggi ahte lea buoret go Norga aktiivvalaččat searvá boahtteáiggi petroleumdoaimma plánemii davviguovlluin , 	go ahte 	Ruošša dan okto plánešii .
Stuorradikki gieđahallama oktavuođas biddjojuvvui gažaldat Justiisadepartemeantta láhkaossodahkii mii anii vuođđun ahte mearrádus fertii adnojuvvui buhtes presumšuvdnanjuolggadussan ( duođaštusnoađđenjuolggadussan ) mii bođii atnui doppe gos duopmostuollu duođaštusovdanbuktima mielde atná seamma jáhkehahttin ahte guohtunriekti gávdno 	go ahte 	dat ii gávdno .
Duođaštusgáibádus ii leat almmatge čavgadet 	go ahte 	gáibiduvvo jáhkehahttivuođa badjeldeaddu ahte geavaheamis ii leat leamaš nu stuorra viidodat ahte areála lea lobálaš boazodoalloareála .
Dá lea ođđa mearrádus lávdegotti árvalusa ektui , ja ággan lea ahte dihto dilálašvuođain sáhttá diekkár ortnet leat dárbbašlaš dan sadjái 	go ahte 	vuolleahkásaš váldá badjelasás siidaoasi nuppi lađđasa nuppi cealkaga mielde .
Go geahččá dán perspektiivvas , de oaivvilda Sámediggi ahte lea buoret go Norga aktiivvalaččat searvá boahtteáiggi petroleumdoaimma plánemii davviguovlluin , 	go ahte 	Ruošša dan okto plánešii .
Sámi meahcástanealáhusaide láhčit dili lassi árvoháhkamii , mearkkaša dan seamma 	go ahte 	meahcásteami galgá ovddidit ođđaáigásaš ealáhussan .
Sámi meahcástanealáhusaide láhčit dili lassi árvoháhkamii , mearkkaša dan seamma 	go ahte 	meahcásteami galgá ovddidit ođđaáigásaš ealáhussan .
Sámi meahcástanealáhusaide láhčit dili lassi árvoháhkamii , mearkkaša dan seamma 	go ahte 	meahcásteami galgá ovddidit ođđaáigásaš ealáhussan .
Sámi meahcástanealáhusaide láhčit dili lassi árvoháhkamii , mearkkaša dan seamma 	go ahte 	meahcásteami galgá ovddidit ođđaáigásaš ealáhussan .
Go geahččá dán perspektiivvas , de oaivvilda Sámediggi ahte lea buoret go Norga aktiivvalaččat searvá boahtteáiggi petroleumdoaimma plánemii davviguovlluin , 	go ahte 	Ruošša dan okto plánešii .
Go geahččá dán perspektiivvas , de oaivvilda Sámediggi ahte lea buoret go Norga aktiivvalaččat searvá boahtteáiggi petroleumdoaimma plánemii davviguovlluin , 	go ahte 	Ruošša dan okto plánešii .
Sii geat čálihuvvojit jienastuslohkui eai oaččo eará vuoigatvuođa 	go ahte 	ožžot vuoigatvuođa jienastit sámediggeválggain .
Sii geat čálihuvvojit jienastuslohkui eai oaččo eará vuoigatvuođa 	go ahte 	ožžot vuoigatvuođa jienastit sámediggeválggain .
Sámi meahcástanealáhusaide láhčit dili lassi árvoháhkamii , mearkkaša dan seamma 	go ahte 	meahcásteami galgá ovddidit ođđaáigásaš ealáhussan .
Ráđđádallamat leat mealgat eanet 	go ahte 	Sámedikkis dušše lea vuoigatvuohta oainnuset ovddidit dihto áššiin .
Dat lea buoremus sihke báikkálaš birrasii ja dálkkádahkii , ja lea maid ollu hálbbit , 	go ahte 	iskkašeimmet dustet johtalusa lassáneami dan láhkai , ahte lasihivččiimet geaidnofierpmi kapasitehta , johtalusministtar dadjá .
Jáhkkimis leat eambbo sámi giellaguoddit geat jávket 	go ahte 	sin lohku lassána .
Ii mihkkige leat mu váimmu lagat 	go ahte 	min soalddáhat galget oažžut dan doarjaga ja dohkkeheami maid sii ánssášit .
Lea buoret buktit eará riikkain dušše muhtin ávdnasiid , 	go ahte 	buktit ollásit gárvves gálvvuid , mat leat buvttaduvvon olgoriikka ávdnasiin ja olgoriikka bargofámuin .
Lea buoret buktit eará riikkain dušše muhtin ávdnasiid , 	go ahte 	buktit ollásit gárvves gálvvuid , mat leat buvttaduvvon olgoriikka ávdnasiin ja olgoriikka bargofámuin .
Dán ii sáhte šilget earáláhkái 	go ahte 	šiehtadallamiin lea rehkenastton boastut .
Dovddat 	go ahte 	dus ledje doarvái dieđut // máhttu joatkkaskuvlla birra dalle go válljejit vuođđokurssa ?
Romssa fylkka ” oktanasohcan ” Dihtet 	go ahte 	dus lea vejolašvuohta ohcat oktanaga girjerádjokatalogain mat gullet buot álbmotgirjerájuide ja Romssa fylkka joatkkaskuvllaide , fylkkagirjerádjui , Romssa universitehtii , Hárštá allaskuvlii ja Norgga buollainstituhttii ?
Bealisteamet mii eat dattetge lihkostuva gávdnat gokči ákkaid dakkár cealkimiidda 	go ahte 	Sámediggi áigu
Bargiidbellodaga joavku ii sáhte sivaid haga doarjut dakkár cealkámušaid 	go ahte 	vásáhusat maŋŋá Sámi vuoigatvuođalávdegotti ásaheami
Dattetge lea váttis áddet ovdalis namahuvvon árvalusa moge eara láhkai , 	go ahte 	Sámediggeráđđi maiddái dáinnage oaiviliin , ahte eará meahccedoaimmat váldoprinsihpa mielde galget vuoittáhallat , lea vuoldimin Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa stuoribuš báikkálaš hálddašeami beale .
Oaivvilduvvo 	go ahte 	dutnje lea fápmuduvvon váldi nuppástuhttit Sámedikki dievasčoahkkima mearrádusaid ?
Dat ahte Sámediggi háliida dakkár doaimma ahte beassá nammadit stivrra , ii leat dat seammá 	go ahte 	Sámediggi galgá muitalit mo bargat dahje bietnastivret doaimma ásahusain .
Bealisteamet mii eat dattetge lihkostuva gávdnat gokči ákkaid dakkár cealkimiidda 	go ahte 	Sámediggi áigu
Bargiidbellodaga joavku ii sáhte sivaid haga doarjut dakkár cealkámušaid 	go ahte 	vásáhusat ma ?
Dattetge lea váttis áddet ovdalis namahuvvon árvalusa moge eara láhkai , 	go ahte 	Sámediggeráđđi maiddái dáinnage oaiviliin , ahte eará meahccedoaimmat váldoprinsihpa mielde galget vuoittáhallat , lea vuoldimin Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa stuoribuš báikkálaš hálddašeami beale .
Ráđi árvalusas leat maiddái oasit maid geaŋil lea áigeguovdil jearrat ahte oaivvilit 	go ahte 	ILO-konvenšuvdna nr. 169 , dahje vuođđolága paragráffa sámiid riektidili birra , ja sámeláhka eai šat leat nohkka buorit gaskaoamit dárbbašlaš sámi váikkuhanfámu duohtandahkamii ieŋas dili ektui .
Oaivvilduvvo 	go ahte 	konvenšuvdna duođai lea hehttehussan dárbbašlaš sámi iešmearridanvuoigatvuođa ovddideapmái dahje dasa ahte beassat váikkuhit ieŋas dillái .
Ráđi árvalusas leat maiddái oasit maid geaŋil lea áigeguovdil jearrat ahte oaivvilit 	go ahte 	ILO-konvenšuvdna nr. 169 , dahje vuođđolága paragráffa sámiid riektidili birra , ja sámeláhka eai šat leat nohkka buorit gaskaoamit dárbbašlaš sámi váikkuhanfámu duohtandahkamii ieŋas dili ektui .
Oaivvilduvvo 	go ahte 	konvenšuvdna duođai lea hehttehussan dárbbašlaš sámi iešmearridanvuoigatvuođa ovddideapmái dahje dasa ahte beassat váikkuhit ieŋas dillái .
Vaikke Sámedikki hálddáhus lei positiiva doibmii de ii leat dát dat seamma 	go ahte 	ohcci lea ožžun juolluduvvot doarjaga .
Jus vel oahpaheapmi lea sámi diliid birra de ii leat seamma 	go ahte 	Sámedikki doarjjastivra lea geatnegahtton ruhtadit diekkár doaimmaid – gártet stuorra ekonomálaš váikkuhusat Sámi ovddidanfondii jus foanda galggašii ruhtadit buot mátkkoštanfitnodagaid diehtojuohkimiid ja oahpaheami .
Sámedikki mielas lea dehálaš ahte dat golbma sámegiela ovdánit seamma guvlui ovdalii 	go ahte 	erohusat sturrot vel eanet .
Go geahččá dán perspektiivvas , de oaivvilda Sámediggi ahte lea buoret go Norga aktiivvalaččat searvá boahtteáiggi petroleumadoaimma plánemii davviguovlluin , 	go ahte 	Ruošša dan okto plánešii .
Prošeavttaide mat ožžo doarjaga : Jáhkat 	go ahte 	livččii áigeguovdil ohcat doarjaga fas Sámi ovddidanfoanddas boahtteáiggis ?
Livččii mihá ekologalaččat bidjat deattu dasa , ahte turismaguovddážat lea olamuttos almmolaš fievrruiguin , 	go ahte 	dákkáraš luoddaplánaiguin lasihuvvo dárbbašmeahttun priváhtabiillaiguin vuojašeapmi .
Dieđát 	go ahte 	...
Sáhttit fállat bilingvála oahpaheami ( čielggadeapmi mii bilingvála oahpaheapmi lea čuoººu siidu 32 ) moatti fáttás muhtun fágain lea áibbas eará 	go ahte 	ii sáhte fállat bilingvála oahpahusa obage .
Go in dán vuoro buohtastahte gálduid báikegotti dásis , in joavdda dađe dobbelii 	go ahte 	Friis giellakriteria bokte ledje vihtta dáža dállodoalu unnit ja vihtta kveana dállodoalu eanet go maid álbmotlohkan dieđiha .
Obbalaččat ii dagat Morfea eará 	go ahte 	ihttot , muhto máŋgga sajis .
Háliidan dadjat nu nannosit 	go ahte 	jus mun livččen galgan vázzit giliskuvllas Aarbortes , de livččen jallon .
Gávdnojit ain soames boarrasit olbmot dáppe Raavrhvijhkes geat ohppe mánnán sámegiela ja geat hupmet dan bures , muhto sii eai leat nu gallis , eai eanet 	go ahte 	sin nagoda lohkat ovttain gieđain .
Dan sadjái 	go ahte 	sii galge dovdat iežaset vuolleárvosažžan , de berrejedje sii leat rámis iežaset áhčiin ja etniin , geat eai lean vuollánan vaikko elle váttis dilálašvuođas .
Mii oruimet badjegeahčen gili , ii lean guhkit 	go ahte 	sáhtten vázzit skuvlii , muhto ovtta áiggi giđđat ja čakčat fertejin orrut internáhtas , go dan áigge ii lean šaldi rastá eanu .
Aiddo dál orru leamen nu ahte stáhta ii vanat guhkkelebbui 	go ahte 	veadjá doarjut « Sámelávdegotti » gymnásasuorgeprošeavtta , mii dáidá ádjánit máŋga jagi ovdalgo duohtandahkkojuvvo .
Min váhnemiin ii lean makkárge gudneáŋgirvuođaid min skuvlavázzima ektui earret 	go ahte 	mii galggaimet nákcet čađahit skuvlla ja de šaddat bargoolmmožin .
– Jáhkát 	go ahte 	váhnemat dál dihtet masa servet go mánáideaset bidjet sámi mánáidgárdái ?
Muhtun dán unnitlohkui gullevaš olbmuide lea skuvllas ja servodagas lihkostuvvan leamaš dat seamma 	go ahte 	beassat eret iežaset álbmoga vuorbbis – beassat eret historjjásteaset .
Dat dagaha dakkáriid 	go ahte 	« Ruŋggu čivggaide gal dahká ovtta .
Vuolimus luohkáin lei deháleabbo ahte oahppit ipmirdedje maid oahpaheaddji dajai , deháleabbo 	go ahte 	oahpaheaddjis lei erenoamášpedagogalaš oahppu , eai ge lean galle sámegielat erenoamášpedagoga .
Gullostallet maiddái dakkár cealkagat 	go ahte 	sápmelaččat leat dáid guovlluid ovddemus ássit ja sis leat riekti bisuhit gielaset girko- ja oahpahusgiellan .
Stuoradiggedigaštallamis son cealká guovvamánu 6. b. 1907 ná : « Eat mii sápmelaččat gáibit nu ollu , eat eanet 	go ahte 	álbmotskuvlaoahpaheddjiideamet galget máhttit sámegiela , máhttit mánáid giela , vai sii máhtáše oahpahit mánáide sihke dárogiela ja buot muđuige buorebut go sii giellameahttumat dál máhttet .
Stuoradiggedigaštallamis son cealká guovvamánu 6. b. 1907 ná : « Eat mii sápmelaččat gáibit nu ollu , eat eanet 	go ahte 	álbmotskuvlaoahpaheddjiideamet galget máhttit sámegiela , máhttit mánáid giela , vai sii máhtáše oahpahit mánáide sihke dárogiela ja buot muđuige buorebut go sii giellameahttumat dál máhttet .
Ii iskkadeapmi lean dađi eanet 	go ahte 	son guovllai mu čoddagii ja beljiide .
Guoros čalmmit leat eatnasiidda seamma 	go ahte 	ii leat mihkke gaskkustit .
Šaddá jođánit bargguid eretduvdin ja garvin dákkár nuppis nubbái bargovugiin ja B-diimmuid [ 2 ] boasttugeavaheapmi , go atnet dáid diimmuid čoavdit sadjásašoahpaheddjiid dárbbuid go fáhkka čuožžila dat dárbu , seamma leahtuin 	go ahte 	šaddá beaktilis oahpaheapmi .
Dat mii duođas hirpmástuhtti mu , ii lean gal ahte mu váhnemat eaba vuollánan , muhto rektor gii maid ii vuollánan ja lei dadjan juoga ládje de 	go ahte 	son ii dohkket ahte ná skuhččejit su oahppi .
In dieđe movt galggan suhkat gáddái dán artihkkala eanet 	go ahte 	munnje lei oahpahus huksejuvvon vuoiŋŋašvigi dovdomearkkaide , ii ge sivaide , ja vuoiŋŋašvihki lei man vuostá galggai bargojuvvot .
Ja man ollu álkit dat ii leat johtit miehtebiggii , 	go ahte 	vuostebiggii de galgá viggat bahkket .
Eat mii seagut iežamet dakkár gažaldagaide 	go ahte 	galggašii go huksejuvvot ođđa hámmán Grimstadii .
Muhtumin gal sáhtte gullot dakkár cealkámušat 	go ahte 	eai go sii goassege duđa .
Ovdabargguin ii boađe ovdan eará , 	go ahte 	« sáhttá leat váttis mearridit » .
Lea váttis áddet earáláhkai , 	go ahte 	maiddái duopmostuollu rahčá čađat dáinna váttisvuođain .
Danin lea váttis ovdánit dađi guhkkelii go dušše oanehaččat cealkit , ahte nugo ášši dál lea , de ii sáhte dan árvvoštallat earáláhkai , 	go ahte 	das leat rihkkon ILO-konvenšuvnna .
Norgga Alimusrievtti fas lea váttis dulkot earáláhkai , 	go ahte 	dat ii leat gávdnan , man ovddas bivdit ándagassii .
Dán lea váttis dulkot earaládje 	go ahte 	Fálesnuori guovllu boazodoallu viidánii dainnalágiin ahte ránnáorohagaid mielas dat billistii boares vieruiđ94 ja siidarájiid .
Dáid sániid ii sáhte dulkot earaládje 	go ahte 	dat muitalii dan badjelgeahččama man olu sápmelaččat fertejit dovdan 1902 eananvuovdinmearrádusain - láhkaásahusain máid Saba válddii ovdan Stuoradikkis .
Lea váttis dadjat man viiddis guohtunareálaid namuhuvvon áššit dahket , muhto eai leat gal nu unnán njealjehaskilomehterat.655 2.6.1.2 Guohtuneatnamiid eahpenjuolga656 massin Guohtuneatnamiid sáhttá massit earáládje 	go ahte 	guohtun njuolgut billistuvvo .
( Muhtumat oaivvildit snoranuohti passiiva bivdoneavvun , muhto dás ja maŋŋelis gohčoduvvo snoranuohtti aktiivvalaš bivdoneavvun).1900-logu álggus ii lean snoranuohtti stuorit 	go ahte 	guollebivdit gudde dan gieđa vuolde .
duođašta dan , seammaládje 	go ahte 	njávdánsápmelaččat máŋgga geardde čuoččuhedje báikkálaš dikkis siidaguovllu viiddis jeageleatnamiid gullat alcceseaset earenoamáš vuoigatvuohtan .
Guorahallan orru dasa lassin čájeheamen23 ahte dál ii sáhte dadjat 	go ahte 	áibbas unnán gávdnojit sámi vierut ja riekteáddejumit mat dehálaš čuoggáin spiehkastit riektedilálašvuođas mii ovdanboahtá gustojeaddji lágaid , láhkaásahusaid24 , čuožžovaš25 riektegeavada jna. meroštallamis .
Dát ii datte mearkkaš seamma 	go ahte 	meassamat iešalddes dárbbašit leat nu stuorrát .
Váttis lea dulkot cealkámuša earaláhkai 	go ahte 	ođđa konvenšuvnnas lea stuorát máškitvuohta264 go ovddidis , das makkár vuoigatvuođaid galgá dohkkehit .
Cealkámuša lea váttis dulkot earaláhkai 	go ahte 	ođđa soahpamušas lea stuorát máškitvuođa go dat ovddidis , dan ektui makkár vuoigatvuođat galget dohkkehuvvot .
Ii sáhte dieđusge eará oaivvilduvvon § 4 mearrádusain , 	go ahte 	dušše lea vuovddi buvttadus ja iige dan ođasmahttin ja árvu earret buvttadusa , mii galgá dovddastuvvot ássiide .
Tønnesen čuoččuha ( s. 276-278 ) ahte ferte leat seamma čielggas ahte go § 400 nubbi lađas addá eanaeaiggádiidda oktovuoigatvuođa lubmemii priváhta eatnamiin , 	go ahte 	mearrádus ii gusto stáhta eatnamiidda .
guovvamánu 6. b. 1728 ja julggaštedje eai diehtán eará 	go ahte 	lei rivttes rádjá .
Muhto dása sáhttá fas dadjat ahte báikegoddi várra ainjuo ii leat ožžon oahppat eará áddejumi 	go ahte 	lei oktovuoigaduvvon dasa maid almenneteatnamat liigudedje , ja nu lei
Dás galgá dušše mihttet , ahte vissa einnosta ođđa Vuogádaga Guoddaleapmi , ahte dat vádduda ja muhtun Muddui caggá Finnmárkkus eanet hukset , muhto dát Dárkon ii leat Kommišuvdnii moktege Issoras , go baicce várra lea buoret Guovlluide ahte leat moadde , muhto árjjálaš ja jábálaš Iešeaiggáda , 	go ahte 	leat olut , geain váilot dat namuhuvvon Galggat , ja go diehtit , ahte eai eisege sii daidda , geat dikšot Eatnamiid , dábálaččat dál leat gillán , go baicce dábálaččat juo leat geavahan eanet Eatnamiid go sii dássážii leat gillen dahje sáhttán gilvit .
Áigumuš ferte leat ahte viessohattit eai gártta eanet 	go ahte 	juohkehaš iežas sisaboađuin sáhttá náššat alcces buori viesu .
