Boađus: 88
						
Cealkkačájeheapmi
	Administrative texts –
Badjel 80% mánáin maid mánáidsuodjalus lea 	fuolaváldán 	orrot biebmoruovttuin .
Badjel 80% mánáin maid mánáidsuodjalus lea 	fuolaváldán 	orrot biebmoruovttuin .
Dán čuoggá vuolde čujuha suohkanstivra erenoamažit vuođđolága paragráfii 110a ja ILO-konvenšudnii 169 máid Norga lea 	vuollaičállán 	.
Dán čuoggá vuolde čujuha suohkanstivra erenoamažit vuođđolága paragráfii 110a ja ILO-konvenšudnii 169 máid Norga lea 	vuollaičállán 	.
Suohkanstivrra 	gieđahallán 	:
Suohkanstivrra 	gieđahallán 	: Sátnejođiheaddji ovddida ovdagotti evttohusa mearriduvvot .
Ovdagotti 	gieđahallán 	: 1 .
Suohkanstivrra 	gieđahallán 	: Jan Ole Buljo ( GB ) lassievttohus 1. čuoggái : Lohpi 30.06.2012 rádjai .
	Váldodoaibmán 	dás oaivvilduvvojit
	Aššu –
- Mu sielu 	ráhkkásan 	, logai son .
Lávdegottis leat 17 miellahtu geat leat 	oahppán 	doaktárat , buorádallit geat geavahit eará vugiid go doaktároahpu , nu go akupunktura , servvodat diehttit ja láhkadovdit .
– 	Ráhkkásan 	, dajai son .
Ja du olmmái , álo 	ráhkkásan 	.
	Avvir –
Vuovdán bierggu ja náhki Dán guovžža bierggu ja náhki maid dán čavčča gottii lea Åstot juo 	vuovdán 	.
NRK Sámi Radio NRK Sámi Radio lea fuolahan nuoraid go sii leat 	oasselastán 	gilvvuin .
Dieđihan e-poasttain Polar Gjenvinning AS lea diibmá 	ohccán 	ja ožžon lobi Finnmárkku Fylkkamánnis dán jagi ođđajagimánu 8. beaivve doalvut
– Dakko bokte leat mii 	dahkkán 	boastut , jus almmolaš ásahus lea eaiggát vistetevdnegii , čilge Fjellheim .
Lea juo 	vuovdán 	Guovdageainnus ja Kárášjogas Henry Henriksen muitala ahte son lea juo fitnan moadde mátkki Kárášjogas ja Guovdageainnus ja son lea vuovdán bures mearaguliid doppe .
Lea juo vuovdán Guovdageainnus ja Kárášjogas Henry Henriksen muitala ahte son lea juo fitnan moadde mátkki Kárášjogas ja Guovdageainnus ja son lea 	vuovdán 	bures mearaguliid doppe .
Dán guovžža bierggu ja náhki maid dán čavčča gottii lea Åstot juo 	vuovdán 	.
Muhtin dievdu lea áššáiduhtton go balahuvvo 	veahkaváldán 	17-jahkásaš nieidda .
	Ráhkkásan 	, lase lea rabas !
Mii bat dál ges lea váivviid , 	ráhkkásan 	?
Sigve Nedredal NRK Sámi Radios lea govven daid njeallje eamiálbmot TV-stašuvnnaid geat leat 	oasselastán 	ráđđečoahkkinis ,
NRK Sámi Radio lea fuolahan nuoraid go sii leat 	oasselastán 	gilvvuin .
Polar Gjenvinning AS lea diibmá 	ohccán 	ja ožžon lobi Finnmárkku Fylkkamánnis dán jagi ođđajagimánu 8. beaivve doalvut
Jeđđehussan lea ahte 97 proseantta dearvvašnuvvet , vaikko borasdávda lea 	biđgosan 	rupmašii .
– Mii leimmet 	ohccán 	golbma miljovnna ja gávccičuođiduháha Stádas , muhto ferten lohkat ahte leat hui duhtavaččat go ii leat unniduvvon eará golmmain čuođiduháhin .
– Dakko bokte leat mii 	dahkkán 	boastut , jus almmolaš ásahus lea eaiggát vistetevdnegii , čilge Fjellheim .
– Lea suddu go vierroolbmuide lea nu álki oažžut ruđaid Goahtebealljis , go dieđán ahte máŋga Guovdageainnu ássi leat 	ohccán 	ja eai leat ožžon , lohká Goahtebeallji stivraláhttu Mikkel Isak Eira .
– Mun in sáhte vuohttit ahte dát 	ohccán 	lea sáddejuvvon áššemeannudeapmái .
Meahciráđđehusa meahccevallji bargit leat 	sirdángilván 	guliid jo 20 jagi áigge Ohcejoga gieldda rávdojávrriide .
Čalbmebáđđás ( maskara ) sáhttá dagahit olbmo buohccin , go dat lea dakkár 	bakteriijačoaggán 	.
Geallungiisa lea albma 	bakteriijačoaggán 	.
, Šuoŋaid dán lávlagiid lea Simon Hætta ja Pekka Moilanen bidjan ja sániid fas 	čállán 	lea Jussa Seurajärvi ja anárašgilli rockejedje .
– Bihtážis lea Uksáhká guovddážis , mii galgá várjalit ruovttu , birrasa ja servodaga , ja son boahtá eatnamii ozahallat beaivváža mánáid ( sápmelaččaid ) ; manin lea áibmu nu suohkat , manin stoarpmat , uđđasat , eatnama jieŋat suddet ja manin lea máilbmi 	moivasan 	ja dálkemearkkat eai šat doala deaivása , muitala Eira .
Henry Henriksen muitala ahte son lea juo fitnan moadde mátkki Kárášjogas ja Guovdageainnus ja son lea 	vuovdán 	bures mearaguliid doppe .
Christina Hætta muitala ahte sii dan jagi leat 	vuovdán 	measta 4000 bileahta konsearttaide mat ledje Báktehárjjis ja Thon hoteallas .
Dan dihte son lea dábálašfágaid luohkás , muhto son jáhkká ahte livččii 	oahppán 	liikká olu kulturskuvlla bokte go musihkkalinjjás .
— Mii leat 	báhččán 	134 albasa ja lagabui 100 geatki .
Bohtosa vuođul duođaštit dutkit ahte mánnodávda čuohcá vuoiŋŋamaččaide ja ahte nissoniid ja albmáid vuoiŋŋamaččat ledje 	iešguđetláganan 	.
– Lea dieđus láittas go mu ruovttubáikkis beaggá mediain dákkár ášši , mii ii leat buorre smávva báikki beaggimii , šálloša Børresen , das go čavčča lea jorran gielddas ja mediain áššin das go Juovlavuona fitnodat , Ildoppen AS , restauráŋŋa , puba ja ijastallanbáiki váruhuvvo leat 	vuovdán 	lobiheamet alkohola gussiide .
	Religion texts –
Ja Hearrá almmustuvai sutnje dammanaga ija ja celkkii:[6 ] “ Mun lean áhčát Abrahama Ipmil./Ale/Ipmil. bala , dasgo mun lean duinna // ja buressivdnidan du // ja dagan du maŋisbohttiid logu valljugassan // 	bálvaleaddján 	Abrahama dihtii .
Ja Hearrá almmustuvai sutnje dammanaga ija ja celkkii:[6]“Mun lean áhčát Abrahama Ipmil./Ale/Ipmil. bala , dasgo mun lean duinna // ja buressivdnidan du // ja dagan du maŋisbohttiid logu valljugassan // 	bálvaleaddján 	Abrahama dihtii .
Oktii ollášuvvá dat doaivu , mas čállojuvvo Job girjjis ná : ” Mun dieđán , ahte 	lonisteaddján 	eallá .
	Non-fiction texts –
	Gaskaárvvoštallán 	lea váttis buot dilálašvuođain .
2002:s oassi 	oahppomassán 	olbmuid dolle miellačájeheami Sámedikki olggobealde , mas gáibidedje ahte Sámeálbmoga foanda galggai geavahuvvot buhtadussan sin várás .
	Fiction texts –
Áigin lea juo 	oaddán 	oanehaš go Tást boktá su .
– Jus jahkelohku ii leat 	sorrasan 	.
— ja dáččaservvodat simme 	badjelasaváldán 	: daste gáddu ahte dušše badjolbmát .
	Min Aigi –
Boazodoalloagronoma , Johan Ingvald Hætta lohká sivvan dasa leat go buot siiddat eai leat vel 	vuovdán 	ja diibmá ledje ealut nu biđgosat ahte lei váttis oažžot rievttes logu .
Boazodoalloagronoma Johan Ingvald Hætta , lohká sivvan dasa leat go buot siiddat eai leat vel 	vuovdán 	ja diibmá ledje ealut nu biđgosat ahte lei váttis oažžot rievttes logu .
Easka ollesolbmoagis lea 	oahppán 	sámegiela lohkat .
– NBR lea 	hirpmástahttán 	go eai eambbo ságastala dáid váttisvuođaid birra , lohká son .
Guovdageainnu sátnejođiheaddji , Anton Dahl , dovddaha Guovdageainnu álbmoga bealis oassádallama morrašis dan lihkuhisvuođa geažil mii lea 	deaivilan 	Kárášjogas , mas golbma máná jápme ja ollusat roasmmuhuvve .
Muhto dál ii leat vel 	dáddjon 	ahte dohkkehit NSR fálaldagaid ja politihka .
Ii mihkkege leat 	dáddjon 	ovdal go ođđa Sámediggi rahppo .
Imaštallet gal varra ollusat ahte dien mađe ahkásaš olmmái dego Per Tor Turi(47 ) justa liiko 	technojuoigán 	mállii .
Doppe lei 	čallán 	čorvviid gitta ránnjá vovnnatealtii .
Lean oahpahan Láwrai juoigat ( dovddus Turdus Musicum juoigin , Riddu Riđđu nuorra artistan ja lea 	olggoaddán 	Intimate Noise EP journ. čilgehus ) .
Son dat muitala ge ahte leat badjel 700 bileahta 	vuovdán 	.
DAHKAN SÁLBMA SUKSEASSA : Lávlu Iŋgor Ántte Sárá Máreha lea 	vuovdán 	1000 “ Vuoiŋŋalaš lávlagat ” CD:a .
– Ádden ahte nealgudeami leat vákšon , dat han norgga lága mielde lea 	láhkarihkkon 	.
Iežaset guorahallamis aŋkke lohká guovddážis daid vásahusaid máid leat 	oahppán 	.
Šállošahtti go eai šatta 	oahppán 	sámi neavttárat nu jođánit , muhto dohkkehan jury mearrádusa .
Somby lohkká ahte dát čájeha ahte Sámediggái lea 	njommom 	juoga maid son gohčoda prošeaktaruhtadávda , dávda maid juohke sajis gávdná servodagas .
Ilmari lea riegádan Ylivieskas ja 	bajášaddán 	Davvi-Anára Čoavččejávrres .
: SSL presideanta Leif Issat Nilut ferte gerdet ollu kritihka maŋŋel go leat 	lohkkán 	ahte vaikko gii besset čiekčat sami riikkajovkkus .
Ii leat vuosttáiváldan beare bures ahte ođđa Sámi Spábbačiekčanlihtu presideanta Leif Issat Nilut galgá leat 	lohkkán 	radios ahte maiddái dáža beassa čiekčat sámi riikkajoavkkus boahteáiggis .
– Lean 	lohkkán 	ahte jus ovdamearka dihte dáččá čiekči sáhte duođaštit ahte sus leat sámi duogáš , de sáhte son leat mielde , muhto dát ii boahttan ovdan beare čielgasit , lohká Nilut .
Mákká-Jovsset Káre bajásšattai Veahčakis Deanuleagis : Gesse firpmiid lávvardaga deanu buođuin // oaggut ožžo áibbas šerres muođuin // Vajalduvai meardi oalgejoga buđđui // Árraiđit livkkihastii máhka buođu lusa // siessá ii lean velá 	bahččán 	ovttage gusa // Máhka seahkain jođii suoli // rávkalii áhči juohkit guoli // Morihin munge vuorbbi loktet // eadni fidnii vuoššanguoli // luosa áhčči sáltii sáve vuđđui
Deanu gielda ii oaččo dál go oasáža dan 200 miljovnnas maid Mánáid- ja Bearašdepartemeanta dál lea 	juohkkán 	vai gielddat galget suitit fállat hálbbes mánáidgárdesajiid .
Maiddái spábbačiekčit ja geahččit gevrehallet eret 	spábbačiekčán 	šilljus ja gehččiid sajiin , jos leat alkohola geavahan .
Duohtavuohta man lean ieš 	oaidnán 	lea dat , ahte dain ásahusain diehtu johtá hui funet dábálaš sámiide .
Son lohká čoahkkinjođihangotti moaitán garrasit go Jønsson lea 	vuovdán 	biilla iežas fitnodahkii ja láigohan dan fas alcces .
Nu lohká Åarjel Læstoe Kirsten Appfjell dasa go Norgga Sámiid Riikkasearvi dál lea 	vuovdán 	iežas Ášu ossosiid Altapostenii , nu ahte dat lea stuorimus eaiggát Ášus .
Valkonen muitala masá buot filbmačájáhusaide 	vuovdán 	buot bileahtaid .
Sivva buorráneapmái lea dáhkádus- ja seastinbuvttagat , unnán massin , 	gollodárkon 	ja báŋkku oassi SpareBank 1 Gruppen AS buorre bohtosis , čállá báŋku preassadieđáhusastis .
Cohkolat orohaga ovdaolmmoš Peer Gaup muitala NRK Sámi Radioi ahte bealli sin orohagas lea 	vuovdán 	gávpečorragiid Varanger Vilt njuovahahkii guovvamánu gaskkamuttos , muhto eai leat mávssu ožžon bohccuin .
Harry Westrheim diehtá muitalit ahte Gidsken lei áibbas 	námmasan 	diekkár ođđa fivrui .
Dakkar goddinvugiid jáhkká maiddái áhpegoaskimiid 	oahppán 	, go leat laskan hirbmat ollu .
Sámediggái mii gal maid čájehit heahpatčiega , go ii leat ávki doaivut ahte Norga lea ožžon čuvgehusa sámiid birra go Norgga čihččet luohkálaččat ohppet bukstávaid á , č , đ , š , ŧ , ž. Das ferte Sámediggi maiddái ollu eambbo bargagoahtit eiseváldiid vuostá , go das han ferte muitit ahte dat seamma eiseváldit leat skuvllain 	oahppán 	liikka unnán sámiid birra go dálá mánát ge ohppet .
Tretnes čállá ahte olmmoš masa álgá smiehttat ahte lea go dát mearrádus dahkkon FeFo-juovlabeavddis , gánske maŋŋel go leat 	juhkkán 	2-3 alkohol ovttadaga , ja ruođuid siste čujuha vel Sandbergii .
Ovddadusbellodaga stuorradiggeáirras Per Sandberg doalai ge ovddabealde juovlabasiid sártni Stuorradikkis go lei 	juhkkán 	golbma akevihtta ja ovtta vuollaga .
Gitta dássážii go čájehuvvo ahte Deanu gielda lea fas luvven dáid eatnamiid eret eanandoalus ja eananeaiggát lea 	vuovdán 	juo eatnamiid bartaeaiggádiidda .
Dál galgá ollu dáhpáhuvvat jus sámegielat aviissaid ovttastahttin ii galgga lihkostuvvat , dajái Áššu stivrajođiheaddji Tore Wæraas Altaposten aviisii , ja čujuhii ovttasbargošiehtadussii maid sámi aviissaid eaiggádat leat 	vuollaičállán 	sámegielat aviissaid Min Áiggi ja Áššu ovttastahttima áigumušaid ektui .
Guovtti beaivvis lohká Anu 	vuovdán 	vuorddekeahtes ollu čiŋaid .
	Árvvoštallán 	: Ánte Jovna Gaup
