[word = ".*n" & msd = ".*V.*"][word = "dihte"]
Boađus: 4 280
						
Ovddit12345Čuovvovaš
Cealkkačájeheapmi
	North Saami administrative corpus –
ovddasteddjiid ja Boazodoallohálddahusa gaskkas 	duddjon dihte 	luohttámuša ja ipmárdusa .
Jagi 2005 várrejuvvui 600 000 ru 	sihkkarastin dihte 	eamiálbmogiid searvama maiddái Barentsráđđái , mii guoská vihtta davviriikkaide , Ruššii ja Eurohpakommišuvdnii .
Kap. 326 Giella- , girjjalašvuođa- ja girjerájusáigumušat , poasta 78 Iešguđetlágán fásta doaimmat 	Ovddidan dihte 	sámi giellateknoliogiija ovdánahttima áigu Kultur- ja girkodepartementa addit 1,5 mill. kruvnno golmmá jagi badjel sámi sátnedárkkistanprográmma ráhkadeapmái maid Sámediggi jođiha .
Dakkár oktavuođain gos lágat dahje doaibma váikkuha earenoamážit ovtta sámi beroštupmái dahje orgánisašuvdnii , sáhttá leat dárbbašlaš ráđđadallat dainna beroštumiin // orgánisašuvnnain 	deavdin dihte 	ILO-konvenšuvnna
Lea almmatge muhtun háviid dárbbašlaš árvvoštallat leago dárbu rievdadit dahje heivehit bálvalusfálaldagaid 	sihkkarastin dihte 	kultuvrralaš dimenšuvnna vuhtiiváldima .
	Dahkan dihte 	hálddahusa eambbo dihtomielalažžan jorgalandárbbu ektui , ja fuomášahttin dihte sámegielgeavaheami njuolggadusaid , áigu departementa namuhit sámelága giellanjuolggadusaid geatnegasvuođaid juolludusreivvestis stáhta doaimmahusaide .
Dahkan dihte hálddahusa eambbo dihtomielalažžan jorgalandárbbu ektui , ja 	fuomášahttin dihte 	sámegielgeavaheami njuolggadusaid , áigu departementa namuhit sámelága giellanjuolggadusaid geatnegasvuođaid juolludusreivvestis stáhta doaimmahusaide .
	Gávnnahan dihte 	negatiiva guottuid sámiide ja sámi dilliide lea departementa várren 415 000 ru iešvásihuvvon rasismma ja vealaheami iskkádeapmái sámiid gaskkas .
Kap. 544 , Poasta 1 Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš 	Nannen dihte 	riikkaidgaskas ovttasbarggu boazodoalu hárrái lea Ráđđehus ásahan riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáža Guovdageidnui .
	Oažžun dihte 	eambbo dieđuid geahčáe www.foreldreveiledning.dep.no
Sihkkarastin ja 	nannen dihte 	bohccobierggu jođu eahpedábálaš allahaddebuvttan , orro oassálastit ovttaoaivilis ahte váldohástalus ovddosguvlui lea márkanorienteren , logistihkka ja ovttasbargu .
	Oaččuhan dihte 	njuovvama lassánit njuovvanáigodaga 2004-2005 ásahuvvui sierrra njuovvandoarjja jagi 2004 čavčča .
	Dárkkistan dihte 	boazologu ovdáneami ja vai lea duogášmateriála mearridit rammaeavttuid iešguđetge orohagaide ja doaibmaovttadagaide leat čađahuvvon almmolaš boazolohkamat .
Jagi 2004 ráhkaduvvui raporta mii árvvoštalla doaimmaid 	ovdanahttin dihte 	ođđa ja ulbmilaš ovttadássášvuođapolitihka boazodollui .
Dasto gáibiduvvo oktavuohta ealáhusa ovddasteddjiid ja Boazodoallohálddahusa gaskka 	oaččuhan dihte 	luohttámuša ja ipmárdusa .
	Nannen dihte 	romálaš nissoniid dili ja buoridan dihte
Nannen dihte romálaš nissoniid dili ja 	buoridan dihte 	
Bargat loktet riikkaidgaskasaččat nannejumi 	dáhkidan dihte 	guoddevaš ja dálkkádatustitlaš eanandoalu máilbmái , earret eará lasihettiin eanandoalloveahki multilaterála ja bilaterála doaibmabijuiguin .
( 3 ) Čállosiid gieđahaladettiin oaivvildedje máŋggas Sámi vuoigatvuođalávdegotti miellahtuin ahte lávdegotti bokte galge vel eambbo čielggadit eatnamiid ja čáziid geavaheami Finnmárkkus , earenoamážit 	čađahan dihte 	historjáfágalaš čielggadeami riggodagaid geavaheami birra Finnmárkkus 1. máilmmisoađi rájes dássožii .
Ovdal lea son earenoamáš historjjálaš ákkasteami buktán 	oažžun dihte 	sámiparagráfa vuođđoláhkii ( NAČ .
Davvi-Norgga dološ vikiŋgáiggi aristokratiijii lei sápmelaččaid eatnamiid- ja čáziid eanangeavaheapmi ee. Finnmárkkus hui deaŧalaš 	sihkkarastin dihte 	iežaset mearridanvuoimmi vuođu .
Dáčča ássiid logu njiedjan lei guovddášeiseválddiid oainnu mielde nu duođalaš ahte 1600-logu maŋit oasis gávnnahedje dárbbašlažžan áibbas earenoamáš čađahemiid 	lasihan dihte 	dáčča ássiid .
Doaibmagottit nammaduvvojedje maid duos dás , dilálašvuođaid guorahallat ja buoridanevttohusaid 	gávdnan dihte 	.
1751:s mearriduvvui o.m.d. ahte agibeaivái dubmejuvvon fáŋggat goappeš sohkabeliin , Dánskalaččat , juohke jagi galge sáddejuvvot Finnmárkui gávpesearvvi fatnasiin 	veahkehan dihte 	deavdit Finnmárkku ( ) .
Galggašii doaivut ahte dáčča riddoássit livčče garrasit bargan 	bisánan dihte 	dohko .
Doaimmat máid bidje johtui 	lasihan dihte 	dáččaid , ávkkuhedje unnán dahje eai obanassiige .
Son evttohii kvenaid galgat beassat buotlágan soalddátčáliheamis , vearus , ledingas ja sáhttogeaskkus 5 jagi , 	fillen dihte 	sin ásaiduvvat riikii .
Diggeálbmot172 ráhkadii čállosa gos álggos čujuhedje dan ahte dánskka eiseválddit áigo sin gieldit bivdimis luosaid Deanus jus sii eai boahtán Vuokkátdiggái173 áhpegáddái , 	máksin dihte 	vearu ja ledinga dánskalaččaide .
174 , orrot dánska-norgga eiseválddit geavahan Buolbmága kveana eanandoalli oassin strategalaš spealus 	viiddidan dihte 	iežaset váikkuhanválddi 1613 rájes , Deanuleagis bajásguvlui .
Nubbi ášši mii dagaha dán miellagiddevažžan , lea go Finnmárkkulávdegoddi áiggui lappekodisilla geavahit siskkaldasrievttálažžan227 - 	bidjan dihte 	norgii čálihuvvon sápmelaččaide buhtadusgeaskku Norgii .
nr. 79 , 1868-69 : 6 ) Vuhtii 	váldin dihte 	sámi váidalusaid , árvvoštalai Várjjatfáldi vejolašvuođa addit Várjjatsápmelaččaide iežaset sierra guollebivdohápmana , namalassii Ižžoha .
Dán dihte eai dárbbašan báikkálaš ássit fárret 	oažžun dihte 	buori buktaga dan lotnolasealáhussuorggis mii guolástus lei .
Dákkár ohcanhilguma ákkasteapmin Ákŋoluovttas , earenoamážit 	gáhtten dihte 	Goahtečoruvuona gođđobáikkiid , lei ahte eai háliidan gáržžidit ealáhusfriddjavuođa dárbbuhemet .
Earret jievjaskuolffi1003 , máid borre , ledje gazzaloddebivddus guokte ulbmila , namalassii ruđa dábuhit báhčinbálkán1004 ja unnidit gazzalottiid rievssatčivggaid 	várjalan dihte 	.
Dan sadjái leat mii ásahan ođđa sániid : siidaoassi ja siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji – 	čájehan dihte 	ahte doallu man birra dás lea sáhka ii sáhte gehččot sierra , muhto ahte dat gullá stuorát oktavuhtii , namalassii siidii .
	Njulgen dihte 	dán de evttoha lávdegoddi ahte ásahuvvo ortnet man sáhttá gohčodit bálddalas álggahanoassin , gč. čuoggá 9.3.33 .
Namahus bálddalas álggahanoassi lea válljejuvvon 	čájehan dihte 	ahte dat gullá dábálaš siidaoassái ja ahte dat galgá sihkkarastit nuorat buolvva vuoigatvuođaid .
Vai ii leat makkárge eahpádus , ja maiddái 	deattuhan dihte 	ahte sámi boazodoalus lea iešheanalis riektevuođđu , de lea evttohusa §:s 1–2 dat daddjon čielgasit , gč. dan paragráfa mearkkašumiid .
Dát ár valuvvo danin vai mánás sáhttá leat boazodoallo-gullevašvuohta goappaš váhnemiidda ja sudno fulkkiide , ja 	eastadan dihte 	ahte gullevašvuođa válljen šaddá riidoáššin nu guhká go mánná lea agivuloš .
Go mearrádusain daddjo ahte siidaosiid jođiheaddjit galget leat ovttaoavilis , de dahkko dat 	deattuhan dihte 	ahte juste jođiheaddjit dat galget leat ovttaoaivilis .
Ahkerádji 50 jagi dasa ahte beassat ásahit bálddalas álggahanoasi , lea 	sihkkarastin dihte 	bálddalas álggahanoasi ulbmila , mii lea buolvamolsun .
Golmma jagi bargama gáibádus lea 	sihkkarastin dihte 	ahte sus gii oažžu bálddalas álggahanoasi jođihanovddasvástádusa leat návccat oažžut diekkár ovddasvástádusa .
dárbbašlažžan goddit 	eastadan dihte 	duođalaš vahága .
Dat lea 	gáhtten dihte 	boazomearkka dan atnui masa lea ásahuvvon , namalassii bohcco eaiggátvuođa čájeheapmái .
Diekkár rádji lea dárbbašlaš 	eastadan dihte 	ahte mearkkat orrot guorosin máŋggaidlogiid jagiid omd. árberiidduid geažil .
Dan dihte galget fondii ráhkaduvvot njuolggadusat , ja daid galgá fylkkaboazodoallostivra dohkkehit , jura 	sihkkarastin dihte 	ahte foanda geavahuvvo dainna lágiin ahte sihkkarastá gullevaččaide ávkki foanddas .
Mohtorvuojániid geavaheami birra galget maid leat njuolggadusat , vuhtii 	váldin dihte 	guohtuneatnamiid .
Go fylkkaboazodoallostivrii lea addon diekkár iešheanalis váldi mearridit guohtunáiggiid , de leat dat 	heivehan dihte 	guohtunáiggiid ránnjáorohagaid gaskka .
Jus lea dárbbašlaš 	olahan dihte 	bealuštahtti dálveguhtumiid , de sáhttá maiddái mearriduvvot boazolohku iešguđet dálvesiiddaide .
	Dárkkistan dihte 	ahte boazolohku lea dán paragráfa mearrádusaid mielde , sáhttá fylkkaboazodoallostivra dahje Boazodoallostivra logahit ealu .
Mearkkašumit § 9–5 : 	Gáhtten dihte 	iešguđet jagiáigeguohtumiid lea deaŧalaš ásahit guohtunáiggiid .
Mearrádus ii atte válddi mearridit guohtunáiggiid vuhtii 	váldin dihte 	guovllu eará geavaheddjiid .
Lávdegoddi čujuha ahte jus báikkálaš politieiseválddit galget dohkkehit lágideami , de sáhttet sii maid gieldit dan 	eastadan dihte 	vahágiid guovllu boazodollui .
Muđui sáhtášii soabaheapmi gáibiduvvot 	givssidan dihte 	nuppi .
Doaibmahehttejuvvon olbmuid vuoigatvuođaid bearráigeahčču 	Hehtten dihte 	doaibmahehttejuvvon olbmuid vealaheami ja sihkkarastit sin erenoamáš ja obbalaš vuoigatvuođaid evttoha lávdegoddi ásahit doaibmahehttejuvvon olbmuid vuoigatvuođaid bearráigeahčču DVB .
2.2 Dássenmandáhtaid válljen – rievdadus § 2–4 	Dássen dihte 	muhtin muddui dan bonjuvuođa mii Sámedikkis lea unnimus ja stuorámus válgabiirriid áirrasovddasteami dáfus , de evttoha Gieldda- ja guovlodepartemeanttas rievdadit sámelága § 2- 4 dainna ahte válljet 4 dássenmandáhta oktan sadjá­ saš áirasiiguin Sámediggái maid juohká dan njealji válgabiirii mat leat ožžon eanemusat dohkkehuvvot jienaid válggas .
	Olahan dihte 	dáid mihttomeriid galgá láhka addit vuođu boazodoalu ulbmillaš organiseremii ja hálddašeapmái .
Jus lea dárbbašlaš 	olahan dihte 	bealuštahtti dálveguohtuma , de sáhttá maiddái mearriduvvot boazolohku iešguđet dálvesiiddaide .
Leat olu doaimmat maid lea vejolaš álggahit jus čájehuvvo ahte lea dárbu dan dahkat 	olahan dihte 	čorgadis ja buresdoaibmi boazodoalu ja eará servodatberoštumiid .
Son gii sáhkkohuvvo sáhttá čuoččaldahttit ášši stáhta vuostá 	oažžun dihte 	sáhkkocelkosa guorahallojuvvot .
	Olahan dihte 	dáid mihttomeriid galgá láhka addit vuođu boazodoalu ulbmillaš organiseremii ja hálddašeapmái .
Jus lea dárbbašlaš 	olahan dihte 	bealuštahtti dálveguohtuma , de sáhttá maiddái mearriduvvot boazolohku iešguđet dálvesiiddaide .
Son gii sáhkkohuvvo , sáhttá čuoččaldahttit ášši stáhta vuostá 	oažžun dihte 	sáhkkocelkosa guorahallojuvvot .
Leat dattege veahá rievdadan 	čalmmustahttin dihte 	ahte bušeahttavuogit njuolgut čilgejit bušeahta ja ekonomalaš rámmaid .
Bargojoavku lea buohtastahttán gielddaid oktavuođa ráđđehussii 	guorahallan dihte 	sáhttá go dan sirdit Sámediggái .
	Buohtastahttin dihte 	sáhttá namuhit ahte Guolástus- ja riddodepartemeanttas iežas su. 105 jahkebargguin , lea 97,1 milj. kr. iežas doaibmabušeahtas 2007:s.35 Dál leat Sámedikkis čieža kántuvrra miehtá riikka .
Go Sámediggi nettobušetteregođii 1999 rájes , ráhkadii Gielda- ja guovlodepartemeanta ođđa bušeahttabargovugiid 	nannen dihte 	departemeanttaid ovttasdoaibmama .
Vuđolaš vuoigatvuođaid dáfus sáhttá danne leat dárbu addit dihto stáhtalaš čujuhusaid 	nannen dihte 	stáhta sámepolitihkalaš geatnegasvuođaid ollašuhttima buot hálddašandásiin .
Dás jorgaluvvon : ” … nammadit Olbmo guhte ii leat Stuordiggeáirras , dakkár vuogi mielde mii lea lagabui mearriduvvon Lágas , bearráigeahččat almmolaš Hálddašeami ja buohkaid geat dan bálvalit , 	sihkkarastin dihte 	ahte eai dahkkojuvvo Vearrivuođat ovttaskas Boargára vuostá ; ” 83 Lov om Stortingets ombudsmann for forvaltningen av 22. juni 1962. http://www.lovdata.no/all/nl-19620622008.html/http://www.lovdata.no/all 84 Lov av 7. mai 2004 nr. 21 http://www.lovdata.no/all/nl-20040507-021.html/http://www.lovdata.no/all 85 Instruks om Riksrevisjonens virksomhet av 11. mars 2004 oktan mearkkašumiiguin .
Gielddalága § 59 mielde sáhttet golbma áirasa dahje eanebut gielddastivrras dahje fylkkadikkis ovttas fievrridit mearrádusaid maid álbmotválljejuvvon orgána dahje gieldda dahje fylkkagieldda hálddahus lea dahkan departemeantta ( fylkkamánni90 ) dárkkisteami ovdii 	árvvoštallan dihte 	mearrádusa lobálašvuođa .
Galgá maiddái čielggaduvvot movt sorjjakeahtes instánssat sáhttet árvvoštallat gollomeroštemiid 	veahkehan dihte 	ráđđehusa bušeahttabarggus , jus stáhta ja KS eaba leat ovttaoaivilis .
Iešguđet ovttaskas doaimmat maid bargojoavku árvala 	sihkkarastin dihte 	Sámediggái eanet sorjjakeahtes dili , mielddisbuktet láhkarievdadusaid .
	Nannen dihte 	ahte sámi guovlluid suodjalanplánabargu luond100
Dát mearrádus lasihuvvui dalle go Sámediggi nettobušetteregođii 	sihkkarastin dihte 	ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čađahuvvo buriid rámmaid siskkobealde .
Vejolaš rievdadusat Sámedikki iežas siskkáldas bearráigeahččanortnegiin ja stáhtalaš bearráigeahččandárbbuin Sámedikki doaimma hárrái , fertejit veardiduvvot daid doaimmaid ektui mat árvaluvvojit 	sihkkarastin dihte 	Sámediggái eanet iešstivrejeaddji dili .
Bušeahttaoktavuođas lea dát vejolašvuohta čadnojuvvon gaskaomiide maid Sámediggi ieš ráđđe , dat mearkkaša vejolašvuođa juolludit smávit ruhtasupmiid ovtta doibmii ovtta jahkái 	nannen dihte 	eará doaimma .
Go stáhtabušeahtta almmuhuvvo golggotmánu álggugeahčen , de lea hálddahusas // Sámediggeráđis guokte golbma vahkku áigi ráhkadit evttohusa mii sáddejuvvo bušeahta bokte 10 milj. kr. 3 milj. kr ledje várrejuvvon girjebussiide , muđui jugii Sámediggi juolludeami iežas vuoruheami mielde ( “ 	buoridan dihte 	Sámedikki vejolašvuođaid jođihit aktiivvalaš kulturpolitihka ” ) .
Viidáseappot daddjo ahte go stáhtalaš eiseválddit dahje Sámediggi oaivvilda ahte lea dárbu čielggademiide 	nannen dihte 	fáktávuođu dahje árvvoštallamiid ja mearrádusaid formálalaš vuođu , de galgá dát ovddiduvvot nu árrat go lea vejolaš , ja bealit galget ovddidit jearaldagaid vejolaš čielggademiid mandáhta birra ráđđádallanproseassas .
Stuorradiggi bivddii Ráđđehusa čuovvolit dieđáhusas buot čujuhuvvon ulbmiliid ja strategiijaid , 	sihkkarastin dihte 	ahte Norga šaddá ovddemussii riikkaid searvvis elliiddoalu ja elliidčálggu hárrái .
Evttohuvvo danin mearridit láhkavuođu Biepmobearráigehččui man vuođul sáhttet dahkat mearrádusaid guođohanráddjehusaide 	gáhtten dihte 	šibihiid boraspiriin .
Gaskaoapmin eastadit geardduhuvvi láhkarihkkumiid ja 	hehtten dihte 	ođđa gillámušaid , árvaluvvo ahte Biepmobearráigehččui addojuvvo vuoigatvuohta mearridit gildosiid elliid doalu vuostá ja dan vuostá ahte leat searválaga elliiguin .
Iešguđetlágan dearvvašvuođamihtut , sihke subjektiivvalaš ja objektiivvalaš , leat leamaš mielde iešguđetlágan guorahallamiin 	eastadan dihte 	bargonávccahisvuođa penšuvnna .
Logut leat dušše almmuhuvvon oassemeriid mielde ( 1000 olbmo ektui dahje proseanta ) ja eai ge leat statistihkalaš analysat dahkkon 	iskkan dihte 	livčče go erohusat statistihkalaččat leamaš dehálaččat .
Logut leat dušše almmuhuvvon oassemeriid mielde ( 1000 olbmo ektui dahje proseanta ) ja eaige leat statistihkalaš analysat dahkkon 	iskkan dihte 	livčče go erohusat statistihkalaččat leamaš dehálaččat .
Sivas go váilot čearddalašvuođa dieđut ovttaskas olbmo dásis , de leat dieđut vuođđuduvvon geográfalaš ássanbáikki ektui , 	gávnnahan dihte 	sámi gullevašvuođa .
Goddinlohpi Eaŋkaleallit maidda addo goddin lohpi 	hehtten dihte 	vahágahttit omiid dahje bohccuid .
Tabealla vuollelis lea ráhkaduvvon 2010 aktivitehtarehketdoalu30 mielde 	čájehan dihte 	bušeahta brutto sisaboađu ektui deháleamos poasttaid , ii ollislaš rehketdoalu geardduheapmi .
	Oažžun dihte 	eanet heivehanmuniid ja jođáneappot huksema árvala Nussir bajilčállagiin “ Elemeanttat politihkalaš válljejumiin sáhttet leat ” :
Ságaškuššanoasi nuppi oasis buohtastahttit sámi-guoski doavttergrádabuvttadeami dainna mii muđui buvttaduvvo juhkkojuvvon fágalaš disipliinnain , 	oainnusmahttin dihte 	man stuora oassi sámi-guoskibuvttadeapmi lea dan áššáigullevaš oppalašbuvttadeamis .
* 2010 lea mielde 	čájehan dihte 	vejolaš treanda boahtte 5 jagiáigodahkii , 2010 - 2014
	Garvin dihte 	ila stuora soaittáhis rievddadeami leat danne golbma maŋemus jagi biddjon oktii .
Hálkavári báhčinguovllu heivehuvvon geavaheapmi lea deaŧalaš , ii duššefal 	sihkkarastin dihte 	ahte Suodjalus beassá hárjehallat nu movt lea dárbbašlaš , muhto maiddái sihkkarastin dihte ahte Suodjalus bisuhuvvo Finnmárkkus .
Hálkavári báhčinguovllu heivehuvvon geavaheapmi lea deaŧalaš , ii duššefal sihkkarastin dihte ahte Suodjalus beassá hárjehallat nu movt lea dárbbašlaš , muhto maiddái 	sihkkarastin dihte 	ahte Suodjalus bisuhuvvo Finnmárkkus .
Ođđa Finnmárkkoláhkaevttohusa olis lea ráđđehus evttohan rievdadit dálá báktelága ja ásahit sierra njuolggadusaid Finnmárkku várás , 	sihkkarastin dihte 	sámi beroštumiid mineráladoaimmaid oktavuođas ILO-soahpamuša nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešheanalis stáhtain 15. artihkkala mielde .
Ráđđehus lea čielggadišgoahtán birrajagi petroleumdoaimma váikkuhusaid Lufuohta-Bárentsábi guovllus ( ULB ) , 	sihkkarastin dihte 	ahte petroleumdoaibma davimus mearraguovlluin dáhpáhuvvá bealuštahtti rámmaid siskkobealde .
Ásahusat galget hukset sámi kulturgelbbolašvuođa ja ásahit oktavuođa vástesaš orgánaiguin Suomas ja Ruoŧas 	buoridan dihte 	dásseárvvu nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka sámi guovlluin .
Dien oktavuođas árvvoštallá Sámediggi ovttas bargagoahtit almmolaš ásahusaiguin julev- ja lullisámi guovlluin 	ráhkadan dihte 	oktasaš giellamihttomearreprográmma ja giellaoahpahusplána julev- ja lullisámegiela várás .
Sámediggi lea maid bivdán ahte ráhkaduvvojit čielga njuolggadusat movt suodjalanproseassat galget čađahuvvot 	sihkkarastin dihte 	dásseárvosaš sámi searvama .
Sámediggi ásahii neahttabáikki Sámi oahpponeahtta 	gaskkustan dihte 	dieđuid ja bagadallama sámi oahpaheddjiide , ovdaskuvlaoahpaheddjiide , váhnemiidda ja ohppiide .
Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , 	ovddidan dihte 	ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta .
Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja 	ovdánahttin dihte 	sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta .
Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja 	buoridan dihte 	sin lohkanmovtta .
EGD ’ politihkalaš njunnožiid ja Sámedikki várrepresideantta čoahkkima vuođul , dáhtui EGD doallat čoahkkima Sámedikkiin 	guorahallan dihte 	Sámedikki oaiviliid ođđa minerálalága birra .
	Buoridan dihte 	, de evttohii guorahallan muhtun doaimmaid .
	Bajidan dihte 	bálvalusfálaldaga kvalitehta sámiide , de ferte bidjat árjjaid sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu olggobeallái .
	Vuhtiiváldin dihte 	gáiddusoahpahusa julevsáme guovllus , de lea Oahpahus- ja dutkandepartementta maŋemus jagiid bidjan ollu návccaid Árran vuođđudussii ja Måskke vuođđoskuvlii Divttasvuona suohkanis .
	Joksan dihte 	doaibmaplánaid mihttomeari , de lea dárbbašlaš várret eanet ruđaid guovttegielalašvuođabargui .
	Movttiidahttin dihte 	dakkár oahpahussii sáhttá leat áigeguovdil fállat muhtin liige bálkácehkiid oahpahusáigodagas , dahje eanet bálkká maŋitáigái .
Goappeš fylkkagielddat leat dattetge ráhkadan doaibmaplánaid 	deavdin dihte 	gáibádusaid .
	Deavdin dihte 	diehttevašvuođa mihttomeari , de evttohuvvo ásahit organiserejuvvon gulahallama mas mihttomearri lea digaštallat dađistaga dárbbuid sámi giellaovdáneami nannemis , ja mot dán nannema sáhttá dahkat buoremusat .
Sámi oahpponeavvuid 2002–2005 strategalaš plána geahčadeami oktavuođas áigu Sámediggi álggahit doaibmabijuid 	hoahpuhan dihte 	oahpponeavvoprošeavttaid gárvvisteami .
Dát prinsihppa lea maiddái biddjojuvvon vuođđun ovttasbargošiehtadussii Sámedikki ja Finnmárkku fylkkagieldda gaskka , 	doalahan dihte 	guolástusa oktasašopmodahkan .
Ráđđehus lea reviderejuvvon našunálabušeahtas lasihan juolludeami Sámediggái 600 000 ruvnnuin 2005 ’ várás , 	nannen dihte 	Sámedikki hálddahusa siskkáldas dárkkisteami , ja Sámedikki dárkkistankomiteá áššemeannudannávccaid .
Sámediggi lea ollu jagiid bargan aktiivvalaččat guovddáš eiseválddiid ektui 	nannen dihte 	sámi valáštallama rammaeavttuid , ja 2005:s oaččui sámi valáštallan speallanruđaid .
Muhtun dáhpáhusain lea almmatge dárbbašlaš rievdadit dahje heivehit oppalaš ortnegiid 	váfistan dihte 	kultuvrralaš viidodaga .
Stuoradiggi lea sámelága mearrádusaid vuođul maiddái mearridan ahte juohke stuoradiggeáigodagas galgá okte čállot dieđáhus daid doaimmaid birra mat čađahuvvojit , 	sihkkarastin dihte 	sámi giela , kultuvrra ja servodateallima .
Eiseválddiid oainnu mielde lea okta Sámedikki deaŧaleamos rollain bidjat eavttuid servodathábmemis seailluhan , nannen ja 	ovddidan dihte 	sámi servodaga .
	Gádjun dihte 	dán guokte festivála , lea Sámediggi iežas 2001 bušeahtas ásahan vuođđodoarjjaortnega kr 350.000,- goappáge doibmii .
Danne ii leat Sámedikki mielas riekta vuoruhit ekonomalaš ja persovnnalaš resurssaid 	searvan dihte 	gulahallanlávdegoddái .
Dát ferte dahkkot 	sihkkarastin dihte 	barggolašvuođa ja ássama sámi guovlluin .
Stuoradiggi lea sámelága mearrádusaid vuođul maiddái mearridan ahte juohke stuoradiggeáigodagas galgá okte čállot dieđáhus daid doaimmaid birra mat čađahuvvojit , 	sihkkarastin dihte 	sámi giela , kultuvrra ja servodateallima .
Dat ii mearkkaš ahte eiseválddit eai šat dárbbaš reguleret ja gohkket boazodoalu vuhtii 	váldin dihte 	ulbmiliid mat celkojuvvojit 1978-lága ulbmilparagráfas .
	Ásahan dihte 	juohke boazoeaiggádii buoret plánenvejolašvuođa ja riektesihkarvuođa , de ferte láhka muitalit makkár vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat sis leat .
Lea dárbbašlaš juohkit muhtun paragráfaid 	álkidan dihte 	njuolggadusaid .
Lávdegoddi oaivvilda liikká ahte doarjjaortnet ferte vuđoleappot guorahallojuvvot 	ásahan dihte 	buoret riektesihkarvuođa ovttaskas boazoeaiggádiidda .
Ráđđehus áigu jođihit ođđaáigásaš ja ovddosguvlui manni politihka 	duddjon dihte 	árvvuid .
Sámedikki aktiiva mieldemearridemiin ráđđehus dáhttu ahte dat oassálastá oktasaš hástalusaide 	sihkkarastin dihte 	oadjebas ássama , barggaheami , ealáhus ovd ­dideami , árvoháhkama ja čálggu .
Ráđđehus áigu láhčit dili buorrin mátkeealáhusovdáneapmái sihkkarastin ja 	nannen dihte 	sámi guovlluid ealáhusaid .
	Čuovvolan dihte 	dulkonbálvalusaid sámi álbmogii , lea Davvi Dearvvašvuohta RHF bivdán erenoamáš raporterema dan birra dan bargodokumeanttas mii lea dearvvašvuođaásahusaide 2008 hárrái .
Sámediggi lea erenoamážit čalmmustahttán iežas mánáidgárdeplánas doaibmabijuid 	háhkan dihte 	mánáidgárdebargiid .
Modealla lea ráhkaduvvon našunála rámmaplánaid vuođul , muhto sierra profiillain 	sihkkarastin dihte 	guoskevašvuođa sámi servodahkii .
Sámi allaskuvlla oahppofálaldagat leat danne guovddáš váikkuhangaskaoamit 	sihkkarastin dihte 	bures oahppan bargiid mánáidgárddiide ja skuvladoibmii sámi guovlluin .
	Nannen dihte 	sámegiela lea allaskuvla ožžon juolluduvvot stipendiáhtavirggi .
Allaskuvlla budšeahtta lasihuvvui jagi 2005 500 000 ruvnnuin 	nannen dihte 	oahppo- girjjiid almmustahttima sámegillii .
	Huksen dihte 	gelbbolašvuođa lea allaskuvla ožžon doavttergrádastipeandda ja dál lea okta stipendiáhtavirgi julevsámegielas .
Eurohparáđđi mearridii Eurohpa regiovdna- dahje unnilohkogielaid soahpamuša ( European Charter for regional or minority languages ) jagi 1992 	gáhtten dihte 	unnitlohkogielaid , vai Eurohpa kultuvra seailluhuvvo oktan ovttastuvvon ja girjás kultuvran .
Soahpamuš geatnegahttá našunalstáhtaid čađahit konkrehta doaimmaid 	seailluhan dihte 	regionála- ja unnilohkogielaid , vai šaddet oainnusin sihke politihkas , láhkaaddimis ja geavahusas .
Unnitlohkogielaid soahpamuša 15. artihkkalis čuovvu ahte oasehasat galget buktit ovdan raportta politihka birra mii lea nugo soahpamuša nuppi oasis , ja doaimmaid birra mat leat dahkkon 	čađahan dihte 	goalmmát oasi , maid oasehasat leat dohkkehan ratifikašuvnnas .
	Dahkan dihte 	álkibun almmolaš doaimmaide váldit atnui sámegiela čállinmearkkaid , ruhtada Bargo- ja searvadahttindepartemeanta gelbbolašvuođabása ja sierra neahttabáikki sámegiela čállinmearkkaide ja ITii – www.samit.no .
áigmuš lea ahte almmolaš doaimmahusat galget sáhttit váldit oktavuođa dohko 	oažžun dihte 	veahki .
	áimmahuššan dihte 	sápmelaččaid riektesihkkarvuođa lea deaŧalaš vealtat boasttuáddejumiin giellavealaid dihte .
	Buhtadan dihte 	dán serve Justiisadepartea ­meanta , Gieldda- ja guovlodepartemeanta , Sámediggi , Finnmárkku fylkkagielda ja Deanu gielda 2004 ovttas ruhtadit prošeavtta « Sámegiela juridihkalaš terminologiija » man ulbmil lei ovddidit riekteterminologiija davvisámegillii .
Sámediggeráđi ja guoskevaš sámi dáiddárorganisašuvnnaid ovddasteaddjiid gaskka leat dollojuvvon čoahkkimat 	geahčadan dihte 	movt sámi dáiddárorganisašuvnnat buoremus lági mielde sáhttet searvat bargui prošeavttain .
Sámedikki mihttomearri ahte láhčit nannoseabbot ealáhuslaš duoji ovddideami ferte ain bisuhuvvot 	buoridan dihte 	doaibmabohtosa ja gánnáhahttivuođa duodjeealáhusas .
Sámediggi oaivvilda ahte ovttasbargu lea deaŧalaš nannen ja 	ovddidan dihte 	sámi ealáhuseallima .
Bisuhit aktivitehta Duodjeinstituhtas 	ovddidan dihte 	duodjeealáhusa viidáseappot
Bisuhit aktivitehta Duodjeinstituhtas 	ovddidan dihte 	duodjeealáhusa viidáseappot
Dien oktavuođas árvvoštallá Sámediggi ovttas bargagoahtit almmolaš ásahusaiguin julev- ja lullisámi guovlluin 	ráhkadan dihte 	oktasaš giellamihttomearreprográmma ja giellaoahpahusplána julev- ja lullisámegiela várás .
Sámediggi lea ollu jagiid bargan aktiivvalaččat guovddáš eiseválddiid ektui 	nannen dihte 	sámi valáštallama rammaeavttuid , ja 2005:s oaččui sámi valáštallan speallanruđaid .
Loahpalaččat lea bealálaččaid iežaset duohken ovddidit ášši duopmostuoluide 	čoavdin dihte 	riiddu .
Jus doallu doaimmahuvvo mearrádusaid dahje njuolggadusaid vuostá , de sáhttet eiseválddit lávdegotti árvalusa mielde mearridit dárbbašlaš gohččumiid 	loahpahan dihte 	lobihis dagu , geahča árvaluvvon § 13 – 2 .
Nordlándda guovllustivra oaidná dárbbu ásahit njuovžilis buolvamolsunvugiid 	sihkkarastin dihte 	ođđa olbmuid ealáhussii , muhto deattuha ahte dat ii galgga govttohemet čuohcat oktasašvuhtii .
Doaba siidaoassi lea válljejuvvon 	čájehan dihte 	ahte dat ii leat sierra ásahus , muhto gullá stuorát oktavuhtii , siidii .
Dát lea dárbbašlaš 	hehtten dihte 	ahte buohtalas álggahansiidaoasi ásaheapmi dagaha siidda eará siidaoasálaččaid ovdii .
Dát lea 	nannen dihte 	ahte sus gii váldá badjelasás siidaoasi lea gullevašvuohta siidii ja dárbbašlaš máhttu ja vásáhus siidda doallodilálašvuođaid hárrái .
Diekkár mearrádus lea dárbbašlaš 	garvin dihte 	váivves dahje unohis dilálašvuođaid árbbolaččaid guovdu .
Guolgamerket sáhttá maid eará oktavuođain , omd. 	čájehan dihte 	ahte son geahččá eará siidda bohcco .
Dakkár njuolggadusat leat jurddašuvvon earret eará dárkileappot mearridit makkár sánit ožžot leat ja guđet sánit sáhttet ovtta mearkkas adnot , ja 	heivehan dihte 	merkenvugiid dađi mielde go áiggit rivdet .
Dat lea dárbbašlaš 	eastadan dihte 	eahpečielggasvuođaid .
	Sihkkarastin dihte 	ahte njuolggadusat vuhtii váldet lága ulbmila dan hárrái ahte stivraovddasteapmi manná vuoruid mielde , de galgá guovllustivra dohkkehit njuolggadusaid .
	Eastadan dihte 	ahte buot stivralahtut lotnahuvvet oktanis , sáhttá jahkečoahkkin mearridit ahte gitta bealli stivralahtuin geat vuosttaš stivrii válljejuvvojit dán ortnega mielde , válljejuvvojit dušše jahkái .
Dát lea lasáhus lávdegotti evttohusa ektui , vuhtii 	váldin dihte 	ahte orohahkii sáhttet boahtit eará ruđat go dat mat leat muđui namuhuvvon , ja ahte diekkár oktasaš ruđat maiddái galget mannat fondii .
Dan dihte galget ráhkaduvvot njuolggadusat fondii , ja daid galgá guovllustivra dohkkehit , juste 	sihkkarastin dihte 	ahte foanda hálddašuvvo nu ahte sihkkarastá vuoigatvuođalaččaide govttolaš oasi ruđain .
Lávdegoddi deattuha ahte 	gáhtten dihte 	iešguđet áigodatguohtumiid , de lea deaŧalaš ahte leat mearrádusat guohtunáiggiid birra .
Son gii sáhkkohallá , sáhttá ovddidit ášši stáhta vuostá 60 beaivvi sisa 	oažžun dihte 	sáhku guorahallojuvvot .
Advokáhttasearvi lea iežas cealkámušas Boazodoalloláhkalávdegotti čielggadeapmái vuosttaldan mearrádusa ja čujuhan ahte dat lea dábalaš riektesihkarvuođaprinsihpaid vuostá go sáhkkohallan olmmoš ieš galgá ovddidit ášši duopmostuoluide 	oažžun dihte 	sáhku guorahallojuvvot .
Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta nannii 2007:s Mánáidáittardeaddji bušeahta 	sihkkarastin dihte 	buoret gelbbolašvuođa sámi áššiin .
Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta nannii 2007:s Mánáidáittardeaddji bušeahta 	sihkkarastin dihte 	buoret gelbbolašvuođa sámi áššiin .
Sámediggi vuoruha danin váikkuhangaskaomiid vai hukset birrasiid gos ealáhusat ja oahppoinstitušuvnnat čadnojuvvojit oktii 	ovddidan dihte 	oahpahusbirrasiid gos ovttasbargu , vásáhusaid lonohallan ja máhttoovddi ­deapmi leat guovddážis .
Bisuhit aktivitehta Duodjeinstituhtas 	ovddidan dihte 	duodjeealáhusa viidáseappot
Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta nannii 2007:s Mánáidáittardeaddji bušeahta 	sihkkarastin dihte 	buoret gelbbolašvuođa sámi áššiin .
Sámediggi lea maid bivdán ahte ráhkaduvvojit čielga njuolggadusat movt suodjalanproseassat galget čađahuvvot 	sihkkarastin dihte 	dásseárvosaš sámi searvama .
	Buoridan dihte 	dikšunbohtosiid sámi buhcciide gárrendilleinstitušuvnnain , de áigu Dearvvaš-vuođa- ja fuolahusdepartemeanta ovttas Sáme ­dikkiin ja sámi dearvvašvuođa- ja sosialfágalaš birrasiiguin ásahit dakkár fálaldaga mas sámi kultuvrralaš vásáhus lea fárus .
Sámediggi lea erenoamážit čalmmustahttán iežas mánáidgárdeplánas doaibmabijuid 	háhkan dihte 	mánáidgárdebargiid .
Sámediggi lea erenoamážit čalmmustahttán iežas mánáidgárdeplánas doaibmabijuid 	háhkan dihte 	mánáidgárdebargiid .
Sámediggi lea erenoamážit čalmmustahttán iežas mánáidgárdeplánas doaibmabijuid 	háhkan dihte 	mánáidgárdebargiid .
EGD ’ politihkalaš njunnožiid ja Sámedikki várrepresideantta čoahkkima vuođul , dáhtui EGD doallat čoahkkima Sámedikkiin 	guorahallan dihte 	Sámedikki oaiviliid ođđa minerálalága birra .
	Olahan dihte 	dáid mihttomeriid galgá láhka addit vuođu boazodoalu ulbmillaš organiseremii ja hálddašeapmái .
Jus lea dárbbašlaš 	olahan dihte 	bealuštahtti dálveguohtuma , de sáhttá maiddái mearriduvvot boazolohku iešguđet dálvesiiddaide .
Son gii sáhkkohuvvo , sáhttá čuoččaldahttit ášši stáhta vuostá 	oažžun dihte 	sáhkkocelkosa guorahallojuvvot .
	Buoridan dihte 	dili , de áigu Máhttodeparte ­meanta ovttas Bargo-ja searvadahttindeparte ­meanttain bovdet Sámedikki oasálastit sámegiel eatnigielanalfabehta prošektii , mas vuosttažettiin lea sáhka kártemis dárbbuid ja ráddjemis dákkár prošeavtta ulbmiljoavkku .
	Buoridan dihte 	dili , de áigu Máhttodeparte ­meanta ovttas Bargo-ja searvadahttindeparte ­meanttain bovdet Sámedikki oasálastit sámegiel eatnigielanalfabehta prošektii , mas vuosttažettiin lea sáhka kártemis dárbbuid ja ráddjemis dákkár prošeavtta ulbmiljoavkku .
	Oažžun dihte 	eanebuid ohcat dien lohkansuorgái , de ásahii Sámediggi stipeandaortnega studeanddaide geat čađahedje dien oahpu áigodagas 2002 – 2005 .
	Oažžun dihte 	eanebuid ohcat dien lohkansuorgái , de ásahii Sámediggi stipeandaortnega studeanddaide geat čađahedje dien oahpu áigodagas 2002 – 2005 .
Sámi allaskuvla lágidii Oslo allaskuvllain muhtin seminára bargiide universitehta- ja allaskuvllassuorggis , fylkkamánniid oahppoossodagain ja eará berošteddjiide ee. 	movttidahttin dihte 	liigeoah ­pahusfálaldagaid ráhkadit .
Sámi allaskuvla lágidii Oslo allaskuvllain muhtin seminára bargiide universitehta- ja allaskuvllassuorggis , fylkkamánniid oahppoossodagain ja eará berošteddjiide ee. 	movttidahttin dihte 	liigeoah ­pahusfálaldagaid ráhkadit .
Sámediggi gulahallá sierra aktevrraiguin 	ovddidan dihte 	buoret dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa sámi álbmoga várás .
Sámediggi lea ovttasráđiid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain ovttamielalaš das ahte álggahuvvo prošeakta 	ráhkadan dihte 	doaibmabijuid dan várás vai sámi pasieanttat besset geavahit iežaset giela oktavuođas spesialistadearvvašvuođabálvalusain .
	Buoridan dihte 	dili , de áigu Máhttodeparte ­meanta ovttas Bargo-ja searvadahttindeparte ­meanttain bovdet Sámedikki oasálastit sámegiel eatnigielanalfabehta prošektii , mas vuosttažettiin lea sáhka kártemis dárbbuid ja ráddjemis dákkár prošeavtta ulbmiljoavkku .
	Oažžun dihte 	eanebuid ohcat dien lohkansuorgái , de ásahii Sámediggi stipeandaortnega studeanddaide geat čađahedje dien oahpu áigodagas 2002 – 2005 .
Sámi allaskuvla lágidii Oslo allaskuvllain muhtin seminára bargiide universitehta- ja allaskuvllassuorggis , fylkkamánniid oahppoossodagain ja eará berošteddjiide ee. 	movttidahttin dihte 	liigeoah ­pahusfálaldagaid ráhkadit .
Ollu doaimmat evttohuvvojedje 	nannen dihte 	sámi oahpu ja dutkama oppalaččat .
Modealla lea ráhkaduvvon našunála rámmaplánaid vuođul , muhto sierra profiillain 	sihkkarastin dihte 	guoskevašvuođa sámi servodahkii .
Sámi allaskuvlla oahppofálaldagat leat danne guovddáš váikkuhangaskaoamit 	sihkkarastin dihte 	bures oahppan bargiid mánáidgárddiide ja skuvladoibmii sámi guovlluin .
	Nannen dihte 	sámegiela lea allaskuvla ožžon juolluduvvot stipendiáhtavirggi .
Allaskuvlla budšeahtta lasihuvvui jagi 2005 500 000 ruvnnuin 	nannen dihte 	oahppo- girjjiid almmustahttima sámegillii .
Modealla lea ráhkaduvvon našunála rámmaplánaid vuođul , muhto sierra profiillain 	sihkkarastin dihte 	guoskevašvuođa sámi servodahkii .
Sámi allaskuvlla oahppofálaldagat leat danne guovddáš váikkuhangaskaoamit 	sihkkarastin dihte 	bures oahppan bargiid mánáidgárddiide ja skuvladoibmii sámi guovlluin .
	Nannen dihte 	sámegiela lea allaskuvla ožžon juolluduvvot stipendiáhtavirggi .
Allaskuvlla budšeahtta lasihuvvui jagi 2005 500 000 ruvnnuin 	nannen dihte 	oahppo- girjjiid almmustahttima sámegillii .
	Huksen dihte 	gelbbolašvuođa lea allaskuvla ožžon doavttergrádastipeandda ja dál lea okta stipendiáhtavirgi julevsámegielas .
	Huksen dihte 	gelbbolašvuođa lea allaskuvla ožžon doavttergrádastipeandda ja dál lea okta stipendiáhtavirgi julevsámegielas .
Ráđđehus áigu árvvoštallat ásahit lávdegotti 	geahčadan dihte 	lagáibuidda daid hástalusaid dain surggiin alit oahpus ja dutkamis mat leat govviduvvon Sd. dieđ. nr 34:s ( 2001 – 2002 ) .
Ráđđehus áigu árvvoštallat ásahit lávdegotti 	geahčadan dihte 	lagáibuidda daid hástalusaid dain surggiin alit oahpus ja dutkamis mat leat govviduvvon Sd. dieđ. nr 34:s ( 2001 – 2002 ) .
	Ovddidan dihte 	sámegiela geavaheami lea Sámediggi juolludan ruđa giellaprošeavttaide sihke olggobealde ja siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu .
Ollu doaimmat evttohuvvojedje 	nannen dihte 	sámi oahpu ja dutkama oppalaččat .
Modealla lea ráhkaduvvon našunála rámmaplánaid vuođul , muhto sierra profiillain 	sihkkarastin dihte 	guoskevašvuođa sámi servodahkii .
Sámi allaskuvlla oahppofálaldagat leat danne guovddáš váikkuhangaskaoamit 	sihkkarastin dihte 	bures oahppan bargiid mánáidgárddiide ja skuvladoibmii sámi guovlluin .
	Nannen dihte 	sámegiela lea allaskuvla ožžon juolluduvvot stipendiáhtavirggi .
Allaskuvlla budšeahtta lasihuvvui jagi 2005 500 000 ruvnnuin 	nannen dihte 	oahppo- girjjiid almmustahttima sámegillii .
	Huksen dihte 	gelbbolašvuođa lea allaskuvla ožžon doavttergrádastipeandda ja dál lea okta stipendiáhtavirgi julevsámegielas .
Ráđđehus áigu árvvoštallat ásahit lávdegotti 	geahčadan dihte 	lagáibuidda daid hástalusaid dain surggiin alit oahpus ja dutkamis mat leat govviduvvon Sd. dieđ. nr 34:s ( 2001 – 2002 ) .
Sámediggi ásahii neahttabáikki Sámi oahpponeahtta 	gaskkustan dihte 	dieđuid ja bagadallama sámi oahpaheddjiide , ovdaskuvlaoahpaheddjiide , váhnemiidda ja ohppiide .
Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , 	ovddidan dihte 	ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta .
Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja 	ovdánahttin dihte 	sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta .
Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja 	buoridan dihte 	sin lohkanmovtta .
Oassin dán barggus lea Sámediggi 2005:s searvan ovttasbargui Innovašuvdna Norggain ja eará oasálaččaiguin Finnmárkkus 	bargan dihte 	juoidá mátkkoštušáŋgiruššamiiguin Sis-Finnmárkkus .
Lea guhkes árbevierru merket bohcco bealji 	čájehan dihte 	gii dan eaiggáduššá .
Sámi musihkka galgá biddjojuvvot Riikkaoassemusihkkáriid-ortnegii , suodjalan ja 	buoridan dihte 	sámi musihka gaskkusteami .
Danne dáhttu Sámediggi ovddidit ovttasbarggu fylkkagielddaiguin sámi ássanguovlluin , ja gulahallat daiguin 	gávdnan dihte 	málliid mat livčče ulbmállaččat ja maiguin sámi perspektiiva gozihuvvošii .
Lávdegoddi lea iežas árvalusas atnán hui guovddážis ahte fápmu galgá orohagain dássejuvvot dan muddui go vejolaš , 	eastadan dihte 	eanetlogu vejolašvuođa boastut fámostallat .
	Sihkkarastin dihte 	ahte juohke oahppi oažžu daid oahpponeavvuid , lea okta strategiijain ahte oahpponeavvut galget leat nuvttá .
	Láhčin dihte 	dilálašvuođaid dasa ahte sámi áviissat almmuhuvvojit dávjjibut , de lasihuvvo ruhtajuolludeapmi 2009:s 3 miljovnna ruvnnuin 21,6 miljovnna ruvdnui .
Ulbmil lei earret eará čájehit lullisámegielat dálá mediafálaldaga ja evttohit doaibmabijuid 	buoridan dihte 	dán fálaldaga .
Muhtun dáhpáhusain lea almmatge dárbbašlaš rievdadit dahje heivehit oppalaš ortnegiid 	váfistan dihte 	kultuvrralaš viidodaga .
Sámediggi oaivvilda ahte ovttasbargu lea deaŧalaš nannen ja 	ovddidan dihte 	sámi ealáhuseallima .
Dán dáfus leat váttis ja guovddáš áššečuolmmat boazodoalus masa máŋga jagi juo leat biddjojuvvon ollu návccat 	geahččalan dihte 	gávdnat čovdosiid .
Maŋŋel dán leat čađahuvvon ollu iešguđetlágán doaibmabijut 	čoavdin dihte 	váttisvuođaid stuora boazologu geažil .
Várrejuvvojedje ruđat 	unnidan dihte 	boazologu , ja ásahuvvui sierra prošeaktakantuvra .
Viidáseappot sáhttá mearridit boazologu iešguđet dálvesiiddaide ja eará joavkkuide jus dat lea dárbbašlaš 	olahan dihte 	bealuštahtti dálveguohtungeavaheami .
Girkočoahkkin bivdá plána ráhkadettiin ee. deattuhit sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa nannema golmma davimus bismagottiin , ja doaibmabijuid ráhkadeami 	sihkkarastin dihte 	sámi nuoraid háhkat girkolaš ohppui , ja buot áigeguovdilis oahpuin máhtu nannema girku mišunhistorjjás sámi guovlluin , sámi oskkolašvuođas , kultuvrras ja servodateallimis .
Girkočoahkkin bivdá plána ráhkadettiin ee. deattuhit sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa nannema golmma davimus bismagottiin , ja doaibmabijuid ráhkadeami 	sihkkarastin dihte 	sámi nuoraid háhkat girkolaš ohppui , ja buot áigeguovdilis oahpuin máhtu nannema girku mišunhistorjjás sámi guovlluin , sámi oskkolašvuođas , kultuvrras ja servodateallimis .
	Buoridan dihte 	dien dili , de lea Davvi-Hålogalánda maŋimus jagi ásahan giellaoahpahusa báhpaide .
	Buoridan dihte 	dien dili , de lea Davvi-Hålogalánda maŋimus jagi ásahan giellaoahpahusa báhpaide .
Doahpaga Davvi dimenšuvdna lea EU ásahan vai EU davvi regiovdnii biddjojuvvošii fokus , ja 	gieđahallan dihte 	daid hástalusaid ja vejolašvuođaid mat guovllus leat .
Girkočoahkkin bivdá plána ráhkadettiin ee. deattuhit sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa nannema golmma davimus bismagottiin , ja doaibmabijuid ráhkadeami 	sihkkarastin dihte 	sámi nuoraid háhkat girkolaš ohppui , ja buot áigeguovdilis oahpuin máhtu nannema girku mišunhistorjjás sámi guovlluin , sámi oskkolašvuođas , kultuvrras ja servodateallimis .
	Buoridan dihte 	dien dili , de lea Davvi-Hålogalánda maŋimus jagi ásahan giellaoahpahusa báhpaide .
Sámedikki giellaossodat lea maid ráhkadan girjjáža 	neavvun dihte 	tearbmabargiid movt bargat tearpmaiguin .
Sámediggi lea jahkasaččat várren ruđaid duodjeorganisašuvnnaide ja - ásahusaide 	nannen dihte 	dan suorggi organisatoralaš barggu .
Riekteossodat lea váldoáššis ovttaoaivilis Fleischeriin , muhto oaivvilda ahte Ráđđehus galggašii dahkat eanet ” árvvoštallat deavdda doaibmabijuid » 	dovdáhan dihte 	daid sámi vuoigatvuođaid mat dál gávdnojit .
Sámedikki beales lea oppa áiggi bargojuvvon ja bargojuvvo viidáseappot konkretiseremiin ja čovdosiiguin , 	sihkkarastin dihte 	ahte sámiid eaiggáduššan- ja geavahanvuoigatvuođat čilgejuvvojit oadjebas vugiin lágas .
Searvama bokte ulbmillaš prográmmabargui geahččala Sámediggi hukset oktavuođaid , 	oažžun dihte 	oktasaš vuođu ja háhkan dihte oktasaš ulbmiliid ealáhusovddideapmái .
Searvama bokte ulbmillaš prográmmabargui geahččala Sámediggi hukset oktavuođaid , oažžun dihte oktasaš vuođu ja 	háhkan dihte 	oktasaš ulbmiliid ealáhusovddideapmái .
Sámi oahpponeavvuid 2002–2005 strategalaš plána geahčadeami oktavuođas áigu Sámediggi álggahit doaibmabijuid 	hoahpuhan dihte 	oahpponeavvoprošeavttaid gárvvisteami .
	Movttiidahttin dihte 	sámi servodaga , sámi mánáid ja nuoraid lohkat , de lea áibbas dárbbašlaš ahte sámi girjjálašvuohta lea gávdnomis ja lea hui deaŧalaš ahte sámegielat almmuhemiid lea álki gávdnat .
Áššeoasálaččat leat álggahan prošeavtta heivehit fidnoohppiide oahpahusa duodjefitnodagain ja 	oažžun dihte 	eambbo oahpahalliid .
Ráđđehus berre láhčit dili nu ahte sáhttá bidjat eanet návccaid oarjelsámi dutkamii , erenoamážit giela dáfus , 	sihkkarastin dihte 	oarjelsámegiela boahtteáiggi .
Sámediggi lea iežas gielladieđáhusas ; « Sámegiella lea čaffat » mearridan oažžut johtui eambbo giellaávžžuhusdoaimmaid ovddidan ja 	seailluhan dihte 	sámegielaid .
Dát prinsihppa lea maiddái biddjojuvvon vuođđun ovttasbargošiehtadussii Sámedikki ja Finnmárkku fylkkagieldda gaskka , 	doalahan dihte 	guolástusa oktasašopmodahkan .
	Nannen dihte 	sámi bibliotehkabálvalusa riikkas lea ásahuvvon doarjjaortnet .
	Dássen dihte 	muhtin muddui dan bonjuvuođa mii Sámedikkis lea unnimus ja stuorámus válgabiirriid áirrasovddasteami dáfus , de evttoha Gieldda- ja guovlodepartemeanttas rievdadit sámelága § 2- 4 dainna ahte válljet 4 dássenmandáhta oktan sadjásaš áirasiiguin Sámediggái maid juohká dan njealji válgabiirii mat leat ožžon eanemusat dohkkehuvvot jienaid válggas .
Sámi musihkka galgá biddjojuvvot Riikkaoassemusihkkáriid-ortnegii , suodjalan ja 	buoridan dihte 	sámi musihka gaskkusteami .
Danne dáhttu Sámediggi ovddidit ovttasbarggu fylkkagielddaiguin sámi ássanguovlluin , ja gulahallat daiguin 	gávdnan dihte 	málliid mat livčče ulbmállaččat ja maiguin sámi perspektiiva gozihuvvošii .
Ásahusat galget hukset sámi kulturgelbbolašvuođa ja ásahit oktavuođa vástesaš orgánaiguin Suomas ja Ruoŧas 	buoridan dihte 	dásseárvvu nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka sámi guovlluin .
Riekteossodat lea váldoáššis ovttaoaivilis Fleischeriin , muhto oaivvilda ahte Ráđđehus galggašii dahkat eanet ” árvvoštallat deavdda doaibmabijuid » 	dovdáhan dihte 	daid sámi vuoigatvuođaid mat dál gávdnojit .
Sámedikki beales lea oppa áiggi bargojuvvon ja bargojuvvo viidáseappot konkretiseremiin ja čovdosiiguin , 	sihkkarastin dihte 	ahte sámiid eaiggáduššan- ja geavahanvuoigatvuođat čilgejuvvojit oadjebas vugiin lágas .
Searvama bokte ulbmillaš prográmmabargui geahččala Sámediggi hukset oktavuođaid , 	oažžun dihte 	oktasaš vuođu ja háhkan dihte oktasaš ulbmiliid ealáhusovddideapmái .
Searvama bokte ulbmillaš prográmmabargui geahččala Sámediggi hukset oktavuođaid , oažžun dihte oktasaš vuođu ja 	háhkan dihte 	oktasaš ulbmiliid ealáhusovddideapmái .
	Nannen dihte 	sámi bibliotehkabálvalusa riikkas lea ásahuvvon doarjjaortnet .
Ráđđehus lea reviderejuvvon našunálabušeahtas lasihan juolludeami Sámediggái 600 000 ruvnnuin 2005 ’ várás , 	nannen dihte 	Sámedikki hálddahusa siskkáldas dárkkisteami , ja Sámedikki dárkkistankomiteá áššemeannudannávccaid .
Okta doaibmabijuin maid Sámediggi evttohii 	buoridan dihte 	sohkabealdássedeattu lei ahte galge šaddat 4 dássenmandáhta , oktiibuot 43 áirasa Sámedikkis .
Sámediggi lea čađahan kampánjjaid 	buoridan dihte 	nissonovddastusa 2005 sámediggeválggas .
Dát ferte dahkkojuvvot 	sihkkarastin dihte 	dássásaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi álbmogii , nugo muđui álbmogis leat .
Sámediggi lea ollu jagiid bargan aktiivvalaččat guovddáš eiseválddiid ektui 	nannen dihte 	sámi valáštallama rammaeavttuid , ja 2005:s oaččui sámi valáštallan speallanruđaid .
Oassin dán barggus lea Sámediggi 2005:s searvan ovttasbargui Innovašuvdna Norggain ja eará oasálaččaiguin Finnmárkkus 	bargan dihte 	juoidá mátkkoštušáŋgiruššamiiguin Sis-Finnmárkkus .
Okta doaibmabijuin maid Sámediggi evttohii 	buoridan dihte 	sohkabealdássedeattu lei ahte galge šaddat 4 dássenmandáhta , oktiibuot 43 áirasa Sámedikkis .
Sámediggi lea čađahan kampánjjaid 	buoridan dihte 	nissonovddastusa 2005 sámediggeválggas .
Okta doaibmabijuin maid Sámediggi evttohii 	buoridan dihte 	sohkabealdássedeattu lei ahte galge šaddat 4 dássenmandáhta , oktiibuot 43 áirasa Sámedikkis .
Sámediggi lea čađahan kampánjjaid 	buoridan dihte 	nissonovddastusa 2005 sámediggeválggas .
Dát ferte dahkkojuvvot 	sihkkarastin dihte 	dássásaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi álbmogii , nugo muđui álbmogis leat .
Eiseválddiid oainnu mielde lea okta Sámedikki deaŧaleamos rollain bidjat eavttuid servodathábmemis seailluhan , nannen ja 	ovddidan dihte 	sámi servodaga .
	Gádjun dihte 	dán guokte festivála , lea Sámediggi iežas 2001 bušeahtas ásahan vuođđodoarjjaortnega kr 350.000,- goappáge doibmii .
Danne ii leat Sámedikki mielas riekta vuoruhit ekonomalaš ja persovnnalaš resurssaid 	searvan dihte 	gulahallanlávdegoddái .
	Sihkkarastin dihte 	oahpponeavvuid kvalitehta , ja vai čielgasit boahtá ovdan makkár gáibádusat gárvves oahpponeavvuide biddjojit , de lea Sámediggi ráhkadan eavttuid mat šaddet ruhtajuolludemiid vuođđun .
Sámediggi lea postiivvalaš daidda proseassaide maid Birasgáhttendepartementa Villaksutvalget bokte lea álggahan 	gáhtten dihte 	Norgga luođoluossanáli .
	Olahan dihte 	dán , bargá Sámediggi dan ovdii ahte inkorporeret sámi eanandoallopolitihkalaš biire našuvnnalaš eanandoalloperspektiivii , sámi eanandoalu árvoháhkanprográmmii , ja heivehit Sámedikki veahkkedoaibmageavaheami eanandoalloealáhusa ektui .
	Olahan dihte 	sámi eanandoalu ulbmiliid , atná Sámediggi deaŧalažžan álggahit sierra árvoháhkanprográmma sámi guovlluide mas lea ollislaš ja servodatlaš perspektiiva .
	Nannen dihte 	mánáid ja nuoraid áššiid Sámedikkis , galgá 2001 vuosttaš jahkebealis lágiduvvot vuosttaš nuoraidkonferánsa .
Muđui ráhkadii departemeanta datte notáhta maŋŋel ráđđádallančoahkkimiid , 	čielggadan dihte 	gažaldagaid mat Sámedikkis ledje ášši gárvvisteamis politihkalaš gieđahallamii .
Sin oaivila mielde livččii buoret hábmet lága eanet oppalažžan , ja baicca addit dárkilet njuolggadusaid láhkaásahusaid hámis , earret eará vuhtii 	váldin dihte 	guovllulaš erohusaid .
Ráđđehus áigu jođihit ođđaáigásaš ja ovddosguvlui manni politihka 	duddjon dihte 	árvvuid .
Sámedikki aktiiva mieldemearridemiin ráđđehus dáhttu ahte dat oassálastá oktasaš hástalusaide 	sihkkarastin dihte 	oadjebas ássama , barggaheami , ealáhus ovd ­dideami , árvoháhkama ja čálggu .
Ráđđehus áigu láhčit dili buorrin mátkeealáhusovdáneapmái sihkkarastin ja 	nannen dihte 	sámi guovlluid ealáhusaid .
Ráđđehus áigu jođihit ođđaáigásaš ja ovddosguvlui manni politihka 	duddjon dihte 	árvvuid .
Sámedikki aktiiva mieldemearridemiin ráđđehus dáhttu ahte dat oassálastá oktasaš hástalusaide 	sihkkarastin dihte 	oadjebas ássama , barggaheami , ealáhus ovd ­dideami , árvoháhkama ja čálggu .
Ráđđehus áigu láhčit dili buorrin mátkeealáhusovdáneapmái sihkkarastin ja 	nannen dihte 	sámi guovlluid ealáhusaid .
Dál lea dábálaš nu dulkon sámelága , ahte dat bidjá gáibádusaid eiseválddiide ásahit positiiva doaibmabijuid 	ollašuhttin dihte 	geatnegasvuođaideaset .
Dál lea dábálaš nu dulkon sámelága , ahte dat bidjá gáibádusaid eiseválddiide ásahit positiiva doaibmabijuid 	ollašuhttin dihte 	geatnegasvuođaideaset .
	álkidan dihte 	vel ain eambbo rádjerasttideami , de leat nammadan bargojoavkku mas leat ovddasteaddjit guoskevaš ásahusain guovddáš , regionála ja báikkálaš dásis , mat guorahalaše Norgga rutiinnaid Storskoga báikkis ja Ruošša olgoriikkastašuvnnain .
	Nannen dihte 	riikkaidgaskasaš ovttasbarggu boazodoalu dáfus de ásahuvvui Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui jagi 2005 .
Guovd-dážis vurdojuvvo leat eambbo aktiiva rolla 	ovdánahttin dihte 	báikkálaš máhttohuksema ja dutkama davviguovlluid álgoálbmotservodagain ja sin servodagaid birra , erenoamážit go lea sáhka Ruoššas .
	álkidan dihte 	vel ain eambbo rádjerasttideami , de leat nammadan bargojoavkku mas leat ovddasteaddjit guoskevaš ásahusain guovddáš , regionála ja báikkálaš dásis , mat guorahalaše Norgga rutiinnaid Storskoga báikkis ja Ruošša olgoriikkastašuvnnain .
	Nannen dihte 	riikkaidgaskasaš ovttasbarggu boazodoalu dáfus de ásahuvvui Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui jagi 2005 .
Guovd-dážis vurdojuvvo leat eambbo aktiiva rolla 	ovdánahttin dihte 	báikkálaš máhttohuksema ja dutkama davviguovlluid álgoálbmotservodagain ja sin servodagaid birra , erenoamážit go lea sáhka Ruoššas .
	álkidan dihte 	vel ain eambbo rádjerasttideami , de leat nammadan bargojoavkku mas leat ovddasteaddjit guoskevaš ásahusain guovddáš , regionála ja báikkálaš dásis , mat guorahalaše Norgga rutiinnaid Storskoga báikkis ja Ruošša olgoriikkastašuvnnain .
	Vuhtiiváldin dihte 	sápmelaččaid riektesihkarvuođa , de lea dehálaš garvit boasttu ipmárdusaid maidda giellaerohusat leat sivvan .
	Vuhtiiváldin dihte 	sápmelaččaid riektesihkarvuođa , de lea dehálaš garvit boasttu ipmárdusaid maidda giellaerohusat leat sivvan .
Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta nannii 2007:s Mánáidáittardeaddji bušeahta 	sihkkarastin dihte 	buoret gelbbolašvuođa sámi áššiin .
	Buoridan dihte 	dili , de áigu Máhttodeparte ­meanta ovttas Bargo-ja searvadahttindeparte ­meanttain bovdet Sámedikki oasálastit sámegiel eatnigielanalfabehta prošektii , mas vuosttažettiin lea sáhka kártemis dárbbuid ja ráddjemis dákkár prošeavtta ulbmiljoavkku .
Sámi allaskuvla lágidii Oslo allaskuvllain muhtin seminára bargiide universitehta- ja allaskuvllassuorggis , fylkkamánniid oahppoossodagain ja eará berošteddjiide ee. 	movttidahttin dihte 	liigeoah ­pahusfálaldagaid ráhkadit .
Modealla lea ráhkaduvvon našunála rámmaplánaid vuođul , muhto sierra profiillain 	sihkkarastin dihte 	guoskevašvuođa sámi servodahkii .
Sámi allaskuvlla oahppofálaldagat leat danne guovddáš váikkuhangaskaoamit 	sihkkarastin dihte 	bures oahppan bargiid mánáidgárddiide ja skuvladoibmii sámi guovlluin .
Dás čielggaduvvui bargu mii dahkko ollu surggiid siskkobealde gáhtten ja 	ovdánahttin dihte 	sámegiela , ee. Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin ( gč. kap. 5.3.2 ) , Divttasvuona gieldda searvamiin sámegiela hálddašanguvlui , ja Elgå-prošeavttain ( kap. 11.3 .
áššedovdilávdegoddi rámida raporttastis barggu maid Norgga eiseválddit dahket 	joatkin dihte 	soahpamuša čađaheami Norggas ja čujuhit ahte Norga lea guorrasan ministtarlávdegotti ávžžuhusaide Norgga vuosttaš ja nuppi raportta oktavuođas .
áššedovdilávdegoddi oaidná dárbbu dakk viđe čađahit doaimmaid 	seailluhan dihte 	giela , erenoamážit dakkár surggiin go oahpahusas , oahpaheddjiid háhkamis ja heivehuvvon oahpponeavvuid ovdánahttimis .
Sámelága giellanjuolggadusat leat maiddái dagahan ahte lea dahkkon viiddis ja viehka muddui ođasmahtti bargu 	vuhtiiváldin dihte 	guovttegielat ja sámegielat bálvalusaid ulbmila .
Sámediggi lea 2004 rájes čađahan prošeavtta 	ovddidan dihte 	sámegiela korrektuvra- prográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii .
Sámediggeráđđi válljii vuoruhit seksuála sojuid rasttideaddji dásseárvobarggu 	gidden dihte 	fuomášumi miellaguottuide mat olbmuin leat eará sojuide go heterofiilii sámi servodagas .
Sámediggi oaivvilda ahte ferte ásahuvvot maiddái sámi dutkanfoanda , 	sihkkarastin dihte 	Sámediggái duohta váikkuhanfámu ja mearridanvuoigatvuođa dan dutkamis mii lea deaŧalaš sámi servodaga ovddideapmái .
	Ovddidan dihte 	sámegiela geavaheami lea Sámediggi juolludan ruđa giellaprošeavttaide sihke olggobealde ja siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu .
	Sihkkarastin dihte 	ahte juohke oahppi oažžu daid oahpponeavvuid , lea okta strategiijain ahte oahpponeavvut galget leat nuvttá .
Sámediggi oaivvilda ahte ovttasbargu lea deaŧalaš nannen ja 	ovddidan dihte 	sámi ealáhuseallima .
Doahpaga Davvi dimenšuvdna lea EU ásahan vai EU davvi regiovdnii biddjojuvvošii fokus , ja 	gieđahallan dihte 	daid hástalusaid ja vejolašvuođaid mat guovllus leat .
Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin 	nannen dihte 	sámi kulturovdáneami rámmaeavttuid
Ulbmil lei earret eará čájehit lullisámegielat dálá mediafálaldaga ja evttohit doaibmabijuid 	buoridan dihte 	dán fálaldaga .
Bisuhit ja viidáset ovddidit gulahallama guovddáš ja regionála eiseválddiiguin 	nannen dihte 	rámmaeavttuid sámi ealáhusovddideapmái
Bisuhit aktivitehta Duodjeinstituhtas 	ovddidan dihte 	duodjeealáhusa viidáseappot
Bisuhit aktivitehta Duodjeinstituhtas 	ovddidan dihte 	duodjeealáhusa viidáseappot
Sámediggi gulahallá sierra aktevrraiguin 	ovddidan dihte 	buoret dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa sámi álbmoga várás .
Sámediggi lea ovttasráđiid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain ovttamielalaš das ahte álggahuvvo prošeakta 	ráhkadan dihte 	doaibmabijuid dan várás vai sámi pasieanttat besset geavahit iežaset giela oktavuođas spesialistadearvvašvuođabálvalusain .
Ráđđehus áigu jođihit ođđaáigásaš ja ovddosguvlui manni politihka 	duddjon dihte 	árvvuid .
Sámedikki aktiiva mieldemearridemiin ráđđehus dáhttu ahte dat oassálastá oktasaš hástalusaide 	sihkkarastin dihte 	oadjebas ássama , barggaheami , ealáhus ovd ­dideami , árvoháhkama ja čálggu .
Ráđđehus áigu láhčit dili buorrin mátkeealáhusovdáneapmái sihkkarastin ja 	nannen dihte 	sámi guovlluid ealáhusaid .
Dál lea dábálaš nu dulkon sámelága , ahte dat bidjá gáibádusaid eiseválddiide ásahit positiiva doaibmabijuid 	ollašuhttin dihte 	geatnegasvuođaideaset .
	álkidan dihte 	vel ain eambbo rádjerasttideami , de leat nammadan bargojoavkku mas leat ovddasteaddjit guoskevaš ásahusain guovddáš , regionála ja báikkálaš dásis , mat guorahalaše Norgga rutiinnaid Storskoga báikkis ja Ruošša olgoriikkastašuvnnain .
	Nannen dihte 	riikkaidgaskasaš ovttasbarggu boazodoalu dáfus de ásahuvvui Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui jagi 2005 .
Guovd-dážis vurdojuvvo leat eambbo aktiiva rolla 	ovdánahttin dihte 	báikkálaš máhttohuksema ja dutkama davviguovlluid álgoálbmotservodagain ja sin servodagaid birra , erenoamážit go lea sáhka Ruoššas .
Stuoradiggi lea sámelága mearrádusaid vuođul maiddái mearridan ahte juohke stuoradiggeáigodagas galgá okte čállot dieđáhus daid doaimmaid birra mat čađahuvvojit , 	sihkkarastin dihte 	sámi giela , kultuvrra ja servodateallima .
Eiseválddiid oainnu mielde lea okta Sámedikki deaŧaleamos rollain bidjat eavttuid servodathábmemis seailluhan , nannen ja 	ovddidan dihte 	sámi servodaga .
	Gádjun dihte 	dán guokte festivála , lea Sámediggi iežas 2001 bušeahtas ásahan vuođđodoarjjaortnega kr 350.000,- goappáge doibmii .
Danne ii leat Sámedikki mielas riekta vuoruhit ekonomalaš ja persovnnalaš resurssaid 	searvan dihte 	gulahallanlávdegoddái .
Dát ferte dahkkot 	sihkkarastin dihte 	barggolašvuođa ja ássama sámi guovlluin .
	Sihkkarastin dihte 	oahpponeavvuid kvalitehta , ja vai čielgasit boahtá ovdan makkár gáibádusat gárvves oahpponeavvuide biddjojit , de lea Sámediggi ráhkadan eavttuid mat šaddet ruhtajuolludemiid vuođđun .
Sámediggi lea postiivvalaš daidda proseassaide maid Birasgáhttendepartementa Villaksutvalget bokte lea álggahan 	gáhtten dihte 	Norgga luođoluossanáli .
	Olahan dihte 	dán , bargá Sámediggi dan ovdii ahte inkorporeret sámi eanandoallopolitihkalaš biire našuvnnalaš eanandoalloperspektiivii , sámi eanandoalu árvoháhkanprográmmii , ja heivehit Sámedikki veahkkedoaibmageavaheami eanandoalloealáhusa ektui .
	Olahan dihte 	sámi eanandoalu ulbmiliid , atná Sámediggi deaŧalažžan álggahit sierra árvoháhkanprográmma sámi guovlluide mas lea ollislaš ja servodatlaš perspektiiva .
	Nannen dihte 	mánáid ja nuoraid áššiid Sámedikkis , galgá 2001 vuosttaš jahkebealis lágiduvvot vuosttaš nuoraidkonferánsa .
Sámegiela seailluheapmi ja nannen lea hui mávssolaš gáhtten ja 	ovdánahttin dihte 	sámi giela ja eallinvuogi .
Ulbmil ovttasdoaibmanplánain sámegiela várás lea geahččat barggu mii dahkko sámegiela várás odne oppalaččat , ja ovttasbargamiin Sámedikkiin árvvoštallat mainna lea deaŧaleamos áŋgiruššat 	sihkkarastin dihte 	sámegiela ealli ja kulturguoddi giellan boahtteáiggis .
ILO-konvensuvdna nr. 169 dadjá ee. 28. artihkkalis ahte « Galget gávnnahuvvot doaimmat seailluhan ja 	ovdánahttin dihte 	guoskevaš álbmogiid álgogielaid » .
Eurohparáđđi mearridii Eurohpa regiovdna- dahje unnilohkogielaid soahpamuša ( European Charter for regional or minority languages ) jagi 1992 	gáhtten dihte 	unnitlohkogielaid , vai Eurohpa kultuvra seailluhuvvo oktan ovttastuvvon ja girjás kultuvran .
Soahpamuš geatnegahttá našunalstáhtaid čađahit konkrehta doaimmaid 	seailluhan dihte 	regionála- ja unnilohkogielaid , vai šaddet oainnusin sihke politihkas , láhkaaddimis ja geavahusas .
Unnitlohkogielaid soahpamuša 15. artihkkalis čuovvu ahte oasehasat galget buktit ovdan raportta politihka birra mii lea nugo soahpamuša nuppi oasis , ja doaimmaid birra mat leat dahkkon 	čađahan dihte 	goalmmát oasi , maid oasehasat leat dohkkehan ratifikašuvnnas .
Dás čielggaduvvui bargu mii dahkko ollu surggiid siskkobealde gáhtten ja 	ovdánahttin dihte 	sámegiela , ee. Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin ( gč. kap. 5.3.2 ) , Divttasvuona gieldda searvamiin sámegiela hálddašanguvlui , ja Elgå-prošeavttain ( kap. 11.3 .
áššedovdilávdegoddi rámida raporttastis barggu maid Norgga eiseválddit dahket 	joatkin dihte 	soahpamuša čađaheami Norggas ja čujuhit ahte Norga lea guorrasan ministtarlávdegotti ávžžuhusaide Norgga vuosttaš ja nuppi raportta oktavuođas .
áššedovdilávdegoddi oaidná dárbbu dakk viđe čađahit doaimmaid 	seailluhan dihte 	giela , erenoamážit dakkár surggiin go oahpahusas , oahpaheddjiid háhkamis ja heivehuvvon oahpponeavvuid ovdánahttimis .
ILO-konvensuvdna nr. 169 dadjá ee. 28. artihkkalis ahte « Galget gávnnahuvvot doaimmat seailluhan ja 	ovdánahttin dihte 	guoskevaš álbmogiid álgogielaid » .
Eurohparáđđi mearridii Eurohpa regiovdna- dahje unnilohkogielaid soahpamuša ( European Charter for regional or minority languages ) jagi 1992 	gáhtten dihte 	unnitlohkogielaid , vai Eurohpa kultuvra seailluhuvvo oktan ovttastuvvon ja girjás kultuvran .
Soahpamuš geatnegahttá našunalstáhtaid čađahit konkrehta doaimmaid 	seailluhan dihte 	regionála- ja unnilohkogielaid , vai šaddet oainnusin sihke politihkas , láhkaaddimis ja geavahusas .
Unnitlohkogielaid soahpamuša 15. artihkkalis čuovvu ahte oasehasat galget buktit ovdan raportta politihka birra mii lea nugo soahpamuša nuppi oasis , ja doaimmaid birra mat leat dahkkon 	čađahan dihte 	goalmmát oasi , maid oasehasat leat dohkkehan ratifikašuvnnas .
Dás čielggaduvvui bargu mii dahkko ollu surggiid siskkobealde gáhtten ja 	ovdánahttin dihte 	sámegiela , ee. Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin ( gč. kap. 5.3.2 ) , Divttasvuona gieldda searvamiin sámegiela hálddašanguvlui , ja Elgå-prošeavttain ( kap. 11.3 .
áššedovdilávdegoddi rámida raporttastis barggu maid Norgga eiseválddit dahket 	joatkin dihte 	soahpamuša čađaheami Norggas ja čujuhit ahte Norga lea guorrasan ministtarlávdegotti ávžžuhusaide Norgga vuosttaš ja nuppi raportta oktavuođas .
áššedovdilávdegoddi oaidná dárbbu dakk viđe čađahit doaimmaid 	seailluhan dihte 	giela , erenoamážit dakkár surggiin go oahpahusas , oahpaheddjiid háhkamis ja heivehuvvon oahpponeavvuid ovdánahttimis .
Sámelága giellanjuolggadusat leat maiddái dagahan ahte lea dahkkon viiddis ja viehka muddui ođasmahtti bargu 	vuhtiiváldin dihte 	guovttegielat ja sámegielat bálvalusaid ulbmila .
Láhkaásahusa divodanbarggus leat Sámediggi sámi báikenammakonsuleanta lahkalagaidovttasbargan 	sihkkarastin dihte 	ahte sámi báikenamaid vuhtiiváldin fuolahuvvo dohkálaččat .
Sámelága giellanjuolggadusat leat maiddái dagahan ahte lea dahkkon viiddis ja viehka muddui ođasmahtti bargu 	vuhtiiváldin dihte 	guovttegielat ja sámegielat bálvalusaid ulbmila .
Láhkaásahusa divodanbarggus leat Sámediggi sámi báikenammakonsuleanta lahkalagaidovttasbargan 	sihkkarastin dihte 	ahte sámi báikenamaid vuhtiiváldin fuolahuvvo dohkálaččat .
	Dahkan dihte 	álkibun almmolaš doaimmaide váldit atnui sámegiela čállinmearkkaid , ruhtada Bargo- ja searvadahttindepartemeanta gelbbolašvuođabása ja sierra neahttabáikki sámegiela čállinmearkkaide ja ITii – www.samit.no .
áigmuš lea ahte almmolaš doaimmahusat galget sáhttit váldit oktavuođa dohko 	oažžun dihte 	veahki .
Sámediggi lea 2004 rájes čađahan prošeavtta 	ovddidan dihte 	sámegiela korrektuvra- prográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii .
	Dahkan dihte 	buohkaide olámuddui lea čujuhuvvon dárbui eambbo almmolaš áŋgriuššamii , ja ollu doaimmaheaddjit leat čujuhan erenoamážit dárbui ovddidit hupmansyntesa neavvuid .
	Dahkan dihte 	álkibun almmolaš doaimmaide váldit atnui sámegiela čállinmearkkaid , ruhtada Bargo- ja searvadahttindepartemeanta gelbbolašvuođabása ja sierra neahttabáikki sámegiela čállinmearkkaide ja ITii – www.samit.no .
áigmuš lea ahte almmolaš doaimmahusat galget sáhttit váldit oktavuođa dohko 	oažžun dihte 	veahki .
Sámediggi lea 2004 rájes čađahan prošeavtta 	ovddidan dihte 	sámegiela korrektuvra- prográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii .
	Dahkan dihte 	buohkaide olámuddui lea čujuhuvvon dárbui eambbo almmolaš áŋgriuššamii , ja ollu doaimmaheaddjit leat čujuhan erenoamážit dárbui ovddidit hupmansyntesa neavvuid .
	áimmahuššan dihte 	sápmelaččaid riektesihkkarvuođa lea deaŧalaš vealtat boasttuáddejumiin giellavealaid dihte .
	Buhtadan dihte 	dán serve Justiisadepartea ­meanta , Gieldda- ja guovlodepartemeanta , Sámediggi , Finnmárkku fylkkagielda ja Deanu gielda 2004 ovttas ruhtadit prošeavtta « Sámegiela juridihkalaš terminologiija » man ulbmil lei ovddidit riekteterminologiija davvisámegillii .
	áimmahuššan dihte 	sápmelaččaid riektesihkkarvuođa lea deaŧalaš vealtat boasttuáddejumiin giellavealaid dihte .
	Buhtadan dihte 	dán serve Justiisadepartea ­meanta , Gieldda- ja guovlodepartemeanta , Sámediggi , Finnmárkku fylkkagielda ja Deanu gielda 2004 ovttas ruhtadit prošeavtta « Sámegiela juridihkalaš terminologiija » man ulbmil lei ovddidit riekteterminologiija davvisámegillii .
Sámediggi áigu ain bargat nannet fálaldaga , ja ovttasbarggu davviriik ­kalaš dásis 	ovddidan dihte 	sámi almmustahttimiid .
Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat 	nannen dihte 	sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa .
Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , 	movttiidahttin dihte 	ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa .
Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja 	movttiidahttin dihte 	sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa .
Sámediggi áigu ain bargat nannet fálaldaga , ja ovttasbarggu davviriik ­kalaš dásis 	ovddidan dihte 	sámi almmustahttimiid .
Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat 	nannen dihte 	sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa .
Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , 	movttiidahttin dihte 	ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa .
Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja 	movttiidahttin dihte 	sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa .
Ulbmil doaibmaplánain lea geahččat barggu mii dahkko sámegiela várás odne oppalaččat , ja ovttasbargamiin Sámedikkiin veardidit mainna lea deaháleamoš áŋgiruššat 	sihkkarastin dihte 	sámegiela ealli ja kulturguoddi giellan boahtteáiggis .
Ráđđehus áigu leat veahkkin nanneme lullisámegiela korrektuvraprográmma ruhtademiin lullisámegiela várás , ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea várren 1. milj. ruvnno ulbmilii 2008. 0,5 milj. ruvdnosaš juolludus Bargo- ja searvadahttindepartemeantta badjel Svahken bajásšaddanguovddážii Engerdal gielddas , lea jotkojuvvon 2008 	sihkkarastin dihte 	lullisámegielfálaldaga guovllus .
	Dahkan dihte 	hálddahusa eanet dihtomielalažžan sámegiela geavaheami hárrái , galget departemeanttat namuhit dán juolludusreivves áigeguovdilis stáhta ásahusaide .
Ulbmil doaibmaplánain lea geahččat barggu mii dahkko sámegiela várás odne oppalaččat , ja ovttasbargamiin Sámedikkiin veardidit mainna lea deaháleamoš áŋgiruššat 	sihkkarastin dihte 	sámegiela ealli ja kulturguoddi giellan boahtteáiggis .
Ráđđehus áigu leat veahkkin nanneme lullisámegiela korrektuvraprográmma ruhtademiin lullisámegiela várás , ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea várren 1. milj. ruvnno ulbmilii 2008. 0,5 milj. ruvdnosaš juolludus Bargo- ja searvadahttindepartemeantta badjel Svahken bajásšaddanguovddážii Engerdal gielddas , lea jotkojuvvon 2008 	sihkkarastin dihte 	lullisámegielfálaldaga guovllus .
	Dahkan dihte 	hálddahusa eanet dihtomielalažžan sámegiela geavaheami hárrái , galget departemeanttat namuhit dán juolludusreivves áigeguovdilis stáhta ásahusaide .
Sámegiela seailluheapmi ja nannen lea hui mávssolaš gáhtten ja 	ovdánahttin dihte 	sámi giela ja eallinvuogi .
Ulbmil ovttasdoaibmanplánain sámegiela várás lea geahččat barggu mii dahkko sámegiela várás odne oppalaččat , ja ovttasbargamiin Sámedikkiin árvvoštallat mainna lea deaŧaleamos áŋgiruššat 	sihkkarastin dihte 	sámegiela ealli ja kulturguoddi giellan boahtteáiggis .
ILO-konvensuvdna nr. 169 dadjá ee. 28. artihkkalis ahte « Galget gávnnahuvvot doaimmat seailluhan ja 	ovdánahttin dihte 	guoskevaš álbmogiid álgogielaid » .
Eurohparáđđi mearridii Eurohpa regiovdna- dahje unnilohkogielaid soahpamuša ( European Charter for regional or minority languages ) jagi 1992 	gáhtten dihte 	unnitlohkogielaid , vai Eurohpa kultuvra seailluhuvvo oktan ovttastuvvon ja girjás kultuvran .
Soahpamuš geatnegahttá našunalstáhtaid čađahit konkrehta doaimmaid 	seailluhan dihte 	regionála- ja unnilohkogielaid , vai šaddet oainnusin sihke politihkas , láhkaaddimis ja geavahusas .
Unnitlohkogielaid soahpamuša 15. artihkkalis čuovvu ahte oasehasat galget buktit ovdan raportta politihka birra mii lea nugo soahpamuša nuppi oasis , ja doaimmaid birra mat leat dahkkon 	čađahan dihte 	goalmmát oasi , maid oasehasat leat dohkkehan ratifikašuvnnas .
Dás čielggaduvvui bargu mii dahkko ollu surggiid siskkobealde gáhtten ja 	ovdánahttin dihte 	sámegiela , ee. Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin ( gč. kap. 5.3.2 ) , Divttasvuona gieldda searvamiin sámegiela hálddašanguvlui , ja Elgå-prošeavttain ( kap. 11.3 .
áššedovdilávdegoddi rámida raporttastis barggu maid Norgga eiseválddit dahket 	joatkin dihte 	soahpamuša čađaheami Norggas ja čujuhit ahte Norga lea guorrasan ministtarlávdegotti ávžžuhusaide Norgga vuosttaš ja nuppi raportta oktavuođas .
áššedovdilávdegoddi oaidná dárbbu dakk viđe čađahit doaimmaid 	seailluhan dihte 	giela , erenoamážit dakkár surggiin go oahpahusas , oahpaheddjiid háhkamis ja heivehuvvon oahpponeavvuid ovdánahttimis .
Sámelága giellanjuolggadusat leat maiddái dagahan ahte lea dahkkon viiddis ja viehka muddui ođasmahtti bargu 	vuhtiiváldin dihte 	guovttegielat ja sámegielat bálvalusaid ulbmila .
Láhkaásahusa divodanbarggus leat Sámediggi sámi báikenammakonsuleanta lahkalagaidovttasbargan 	sihkkarastin dihte 	ahte sámi báikenamaid vuhtiiváldin fuolahuvvo dohkálaččat .
	Dahkan dihte 	álkibun almmolaš doaimmaide váldit atnui sámegiela čállinmearkkaid , ruhtada Bargo- ja searvadahttindepartemeanta gelbbolašvuođabása ja sierra neahttabáikki sámegiela čállinmearkkaide ja ITii – www.samit.no .
áigmuš lea ahte almmolaš doaimmahusat galget sáhttit váldit oktavuođa dohko 	oažžun dihte 	veahki .
Sámediggi lea 2004 rájes čađahan prošeavtta 	ovddidan dihte 	sámegiela korrektuvra- prográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii .
	Dahkan dihte 	buohkaide olámuddui lea čujuhuvvon dárbui eambbo almmolaš áŋgriuššamii , ja ollu doaimmaheaddjit leat čujuhan erenoamážit dárbui ovddidit hupmansyntesa neavvuid .
	áimmahuššan dihte 	sápmelaččaid riektesihkkarvuođa lea deaŧalaš vealtat boasttuáddejumiin giellavealaid dihte .
	Buhtadan dihte 	dán serve Justiisadepartea ­meanta , Gieldda- ja guovlodepartemeanta , Sámediggi , Finnmárkku fylkkagielda ja Deanu gielda 2004 ovttas ruhtadit prošeavtta « Sámegiela juridihkalaš terminologiija » man ulbmil lei ovddidit riekteterminologiija davvisámegillii .
Sámediggi áigu ain bargat nannet fálaldaga , ja ovttasbarggu davviriik ­kalaš dásis 	ovddidan dihte 	sámi almmustahttimiid .
Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat 	nannen dihte 	sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa .
Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , 	movttiidahttin dihte 	ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa .
Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja 	movttiidahttin dihte 	sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa .
Ulbmil doaibmaplánain lea geahččat barggu mii dahkko sámegiela várás odne oppalaččat , ja ovttasbargamiin Sámedikkiin veardidit mainna lea deaháleamoš áŋgiruššat 	sihkkarastin dihte 	sámegiela ealli ja kulturguoddi giellan boahtteáiggis .
Ráđđehus áigu leat veahkkin nanneme lullisámegiela korrektuvraprográmma ruhtademiin lullisámegiela várás , ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea várren 1. milj. ruvnno ulbmilii 2008. 0,5 milj. ruvdnosaš juolludus Bargo- ja searvadahttindepartemeantta badjel Svahken bajásšaddanguovddážii Engerdal gielddas , lea jotkojuvvon 2008 	sihkkarastin dihte 	lullisámegielfálaldaga guovllus .
	Dahkan dihte 	hálddahusa eanet dihtomielalažžan sámegiela geavaheami hárrái , galget departemeanttat namuhit dán juolludusreivves áigeguovdilis stáhta ásahusaide .
	Eastadan dihte 	ahte moattis billisit oallugiid ovddas ja ásahit ráfehisvuođa ja váivvi , de lea dárbbašlaš doallat almmolaš bearráigeahču .
	Oažžun dihte 	sadjái bissovaš hálddašanortnega , ásahuvvui 2005s bargojoavku mii galgá čielggadit boahtteáiggi organiserema ja váldejuohkima sámi kulturmuitohálddašeami siskkobealde .
Sámedikkis lea leamaš ságastallan Riikaantikvárain stuorradiggedieđáhusa čuovvoleami hárrái ja áigu joatkit bargat guovddáš eiseválddiid ektui 	oažžun dihte 	johtui daid doaibmabijuid mat dieđáhusas leat positiivvalaččat sámi kulturmuitosuodjalussii .
	Oažžun dihte 	sadjái bissovaš hálddašanortnega , ásahuvvui 2005s bargojoavku mii galgá čielggadit boahtteáiggi organiserema ja váldejuohkima sámi kulturmuitohálddašeami siskkobealde .
Sámedikkis lea leamaš ságastallan Riikaantikvárain stuorradiggedieđáhusa čuovvoleami hárrái ja áigu joatkit bargat guovddáš eiseválddiid ektui 	oažžun dihte 	johtui daid doaibmabijuid mat dieđáhusas leat positiivvalaččat sámi kulturmuitosuodjalussii .
Sámediggeráđi ja guoskevaš sámi dáiddárorganisašuvnnaid ovddasteaddjiid gaskka leat dollojuvvon čoahkkimat 	geahčadan dihte 	movt sámi dáiddárorganisašuvnnat buoremus lági mielde sáhttet searvat bargui prošeavttain .
Sámediggeráđi ja guoskevaš sámi dáiddárorganisašuvnnaid ovddasteaddjiid gaskka leat dollojuvvon čoahkkimat 	geahčadan dihte 	movt sámi dáiddárorganisašuvnnat buoremus lági mielde sáhttet searvat bargui prošeavttain .
Sámedikki mihttomearri ahte láhčit nannoseabbot ealáhuslaš duoji ovddideami ferte ain bisuhuvvot 	buoridan dihte 	doaibmabohtosa ja gánnáhahttivuođa duodjeealáhusas .
Sámedikki mihttomearri ahte láhčit nannoseabbot ealáhuslaš duoji ovddideami ferte ain bisuhuvvot 	buoridan dihte 	doaibmabohtosa ja gánnáhahttivuođa duodjeealáhusas .
	Oažžun dihte 	sadjái bissovaš hálddašanortnega , ásahuvvui 2005s bargojoavku mii galgá čielggadit boahtteáiggi organiserema ja váldejuohkima sámi kulturmuitohálddašeami siskkobealde .
Sámedikkis lea leamaš ságastallan Riikaantikvárain stuorradiggedieđáhusa čuovvoleami hárrái ja áigu joatkit bargat guovddáš eiseválddiid ektui 	oažžun dihte 	johtui daid doaibmabijuid mat dieđáhusas leat positiivvalaččat sámi kulturmuitosuodjalussii .
Sámediggeráđi ja guoskevaš sámi dáiddárorganisašuvnnaid ovddasteaddjiid gaskka leat dollojuvvon čoahkkimat 	geahčadan dihte 	movt sámi dáiddárorganisašuvnnat buoremus lági mielde sáhttet searvat bargui prošeavttain .
Sámedikki mihttomearri ahte láhčit nannoseabbot ealáhuslaš duoji ovddideami ferte ain bisuhuvvot 	buoridan dihte 	doaibmabohtosa ja gánnáhahttivuođa duodjeealáhusas .
Sámediggi vuoruha danin váikkuhangaskaomiid vai hukset birrasiid gos ealáhusat ja oahppoinstitušuvnnat čadnojuvvojit oktii 	ovddidan dihte 	oahpahusbirrasiid gos ovttasbargu , vásáhusaid lonohallan ja máhttoovddi ­deapmi leat guovddážis .
Sámediggi vuoruha danin váikkuhangaskaomiid vai hukset birrasiid gos ealáhusat ja oahppoinstitušuvnnat čadnojuvvojit oktii 	ovddidan dihte 	oahpahusbirrasiid gos ovttasbargu , vásáhusaid lonohallan ja máhttoovddi ­deapmi leat guovddážis .
Sámediggi vuoruha danin váikkuhangaskaomiid vai hukset birrasiid gos ealáhusat ja oahppoinstitušuvnnat čadnojuvvojit oktii 	ovddidan dihte 	oahpahusbirrasiid gos ovttasbargu , vásáhusaid lonohallan ja máhttoovddi ­deapmi leat guovddážis .
Ásahusat galget hukset sámi kulturgelbbolašvuođa ja ásahit oktavuođa vástesaš orgánaiguin Suomas ja Ruoŧas 	buoridan dihte 	dásseárvvu nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka sámi guovlluin .
Dien oktavuođas árvvoštallá Sámediggi ovttas bargagoahtit almmolaš ásahusaiguin julev- ja lullisámi guovlluin 	ráhkadan dihte 	oktasaš giellamihttomearreprográmma ja giellaoahpahusplána julev- ja lullisámegiela várás .
Sámediggi lea maid bivdán ahte ráhkaduvvojit čielga njuolggadusat movt suodjalanproseassat galget čađahuvvot 	sihkkarastin dihte 	dásseárvosaš sámi searvama .
Sámediggi ásahii neahttabáikki Sámi oahpponeahtta 	gaskkustan dihte 	dieđuid ja bagadallama sámi oahpaheddjiide , ovdaskuvlaoahpaheddjiide , váhnemiidda ja ohppiide .
Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , 	ovddidan dihte 	ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta .
Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja 	ovdánahttin dihte 	sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta .
Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja 	buoridan dihte 	sin lohkanmovtta .
Ráđđehus lea reviderejuvvon našunálabušeahtas lasihan juolludeami Sámediggái 600 000 ruvnnuin 2005 ’ várás , 	nannen dihte 	Sámedikki hálddahusa siskkáldas dárkkisteami , ja Sámedikki dárkkistankomiteá áššemeannudannávccaid .
Sámedikki giellaossodat lea maid ráhkadan girjjáža 	neavvun dihte 	tearbmabargiid movt bargat tearpmaiguin .
Sámediggi lea jahkasaččat várren ruđaid duodjeorganisašuvnnaide ja - ásahusaide 	nannen dihte 	dan suorggi organisatoralaš barggu .
Sámedikki giellaossodat lea maid ráhkadan girjjáža 	neavvun dihte 	tearbmabargiid movt bargat tearpmaiguin .
Hálkavári báhčinguovllu heivehuvvon geavaheapmi lea deaŧalaš , ii duššefal 	sihkkarastin dihte 	ahte Suodjalus beassá hárjehallat nu movt lea dárbbašlaš , muhto maiddái sihkkarastin dihte ahte Suodjalus bisuhuvvo Finnmárkkus .
Hálkavári báhčinguovllu heivehuvvon geavaheapmi lea deaŧalaš , ii duššefal sihkkarastin dihte ahte Suodjalus beassá hárjehallat nu movt lea dárbbašlaš , muhto maiddái 	sihkkarastin dihte 	ahte Suodjalus bisuhuvvo Finnmárkkus .
Ođđa Finnmárkkoláhkaevttohusa olis lea ráđđehus evttohan rievdadit dálá báktelága ja ásahit sierra njuolggadusaid Finnmárkku várás , 	sihkkarastin dihte 	sámi beroštumiid mineráladoaimmaid oktavuođas ILO-soahpamuša nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešheanalis stáhtain 15. artihkkala mielde .
Dien oktavuođas árvvoštallá Sámediggi ovttas bargagoahtit almmolaš ásahusaiguin julev- ja lullisámi guovlluin 	ráhkadan dihte 	oktasaš giellamihttomearreprográmma ja giellaoahpahusplána julev- ja lullisámegiela várás .
Sámediggi lea maid bivdán ahte ráhkaduvvojit čielga njuolggadusat movt suodjalanproseassat galget čađahuvvot 	sihkkarastin dihte 	dásseárvosaš sámi searvama .
Sámediggi ásahii neahttabáikki Sámi oahpponeahtta 	gaskkustan dihte 	dieđuid ja bagadallama sámi oahpaheddjiide , ovdaskuvlaoahpaheddjiide , váhnemiidda ja ohppiide .
Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , 	ovddidan dihte 	ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta .
Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja 	ovdánahttin dihte 	sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta .
Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja 	buoridan dihte 	sin lohkanmovtta .
Riekteossodat lea váldoáššis ovttaoaivilis Fleischeriin , muhto oaivvilda ahte Ráđđehus galggašii dahkat eanet ” árvvoštallat deavdda doaibmabijuid » 	dovdáhan dihte 	daid sámi vuoigatvuođaid mat dál gávdnojit .
Sámedikki beales lea oppa áiggi bargojuvvon ja bargojuvvo viidáseappot konkretiseremiin ja čovdosiiguin , 	sihkkarastin dihte 	ahte sámiid eaiggáduššan- ja geavahanvuoigatvuođat čilgejuvvojit oadjebas vugiin lágas .
	Movttiidahttin dihte 	sámi servodaga , sámi mánáid ja nuoraid lohkat , de lea áibbas dárbbašlaš ahte sámi girjjálašvuohta lea gávdnomis ja lea hui deaŧalaš ahte sámegielat almmuhemiid lea álki gávdnat .
Sámediggi lea iežas gielladieđáhusas ; « Sámegiella lea čaffat » mearridan oažžut johtui eambbo giellaávžžuhusdoaimmaid ovddidan ja 	seailluhan dihte 	sámegielaid .
Dát ferte dahkkot 	sihkkarastin dihte 	barggolašvuođa ja ássama sámi guovlluin .
	Sihkkarastin dihte 	oahpponeavvuid kvalitehta , ja vai čielgasit boahtá ovdan makkár gáibádusat gárvves oahpponeavvuide biddjojit , de lea Sámediggi ráhkadan eavttuid mat šaddet ruhtajuolludemiid vuođđun .
Muđui ráhkadii departemeanta datte notáhta maŋŋel ráđđádallančoahkkimiid , 	čielggadan dihte 	gažaldagaid mat Sámedikkis ledje ášši gárvvisteamis politihkalaš gieđahallamii .
Dan sadjái leat válljen sániid siidaoassi ja siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji , 	čájehan dihte 	ahte dat ovttadat mas dál lea sáhka , ii sáhte sierran doaibmat , muhto gullá stuorát oktavuhtii , namalassii siidii .
Dás čujuhuvvo earret eará ahte lea dárbbašlaš mearridit dárkilet rámmaeavttuid boazodollui , 	sihkkarastin dihte 	guoddevaš ovdáneami .
Dan dihte dárbbašuvvojit dihto bearráigeahččanortnegat , ja nu maiddái sihkarvuođanjuolggadusat lágas , 	dusten dihte 	dilálašvuođaid goas siskkáldas iešstivrejupmi ii doaimma nugo jurddašuvvon .
Dál lea dábálaš nu dulkon sámelága , ahte dat bidjá gáibádusaid eiseválddiide ásahit positiiva doaibmabijuid 	ollašuhttin dihte 	geatnegasvuođaideaset .
Dál lea dábálaš nu dulkon sámelága , ahte dat bidjá gáibádusaid eiseválddiide ásahit positiiva doaibmabijuid 	ollašuhttin dihte 	geatnegasvuođaideaset .
	Nannen dihte 	riikkaidgaskasaš ovttasbarggu boazodoalu dáfus de ásahuvvui Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui jagi 2005 .
Guovd-dážis vurdojuvvo leat eambbo aktiiva rolla 	ovdánahttin dihte 	báikkálaš máhttohuksema ja dutkama davviguovlluid álgoálbmotservodagain ja sin servodagaid birra , erenoamážit go lea sáhka Ruoššas .
Sámediggi lea erenoamážit čalmmustahttán iežas mánáidgárdeplánas doaibmabijuid 	háhkan dihte 	mánáidgárdebargiid .
	Buoridan dihte 	dili , de áigu Máhttodeparte ­meanta ovttas Bargo-ja searvadahttindeparte ­meanttain bovdet Sámedikki oasálastit sámegiel eatnigielanalfabehta prošektii , mas vuosttažettiin lea sáhka kártemis dárbbuid ja ráddjemis dákkár prošeavtta ulbmiljoavkku .
	Nannen dihte 	sámegiela lea allaskuvla ožžon juolluduvvot stipendiáhtavirggi .
Allaskuvlla budšeahtta lasihuvvui jagi 2005 500 000 ruvnnuin 	nannen dihte 	oahppo- girjjiid almmustahttima sámegillii .
	Huksen dihte 	gelbbolašvuođa lea allaskuvla ožžon doavttergrádastipeandda ja dál lea okta stipendiáhtavirgi julevsámegielas .
ILO-konvensuvdna nr. 169 dadjá ee. 28. artihkkalis ahte « Galget gávnnahuvvot doaimmat seailluhan ja 	ovdánahttin dihte 	guoskevaš álbmogiid álgogielaid » .
Eurohparáđđi mearridii Eurohpa regiovdna- dahje unnilohkogielaid soahpamuša ( European Charter for regional or minority languages ) jagi 1992 	gáhtten dihte 	unnitlohkogielaid , vai Eurohpa kultuvra seailluhuvvo oktan ovttastuvvon ja girjás kultuvran .
Soahpamuš geatnegahttá našunalstáhtaid čađahit konkrehta doaimmaid 	seailluhan dihte 	regionála- ja unnilohkogielaid , vai šaddet oainnusin sihke politihkas , láhkaaddimis ja geavahusas .
Unnitlohkogielaid soahpamuša 15. artihkkalis čuovvu ahte oasehasat galget buktit ovdan raportta politihka birra mii lea nugo soahpamuša nuppi oasis , ja doaimmaid birra mat leat dahkkon 	čađahan dihte 	goalmmát oasi , maid oasehasat leat dohkkehan ratifikašuvnnas .
Dás čielggaduvvui bargu mii dahkko ollu surggiid siskkobealde gáhtten ja 	ovdánahttin dihte 	sámegiela , ee. Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin ( gč. kap. 5.3.2 ) , Divttasvuona gieldda searvamiin sámegiela hálddašanguvlui , ja Elgå-prošeavttain ( kap. 11.3 .
áššedovdilávdegoddi rámida raporttastis barggu maid Norgga eiseválddit dahket 	joatkin dihte 	soahpamuša čađaheami Norggas ja čujuhit ahte Norga lea guorrasan ministtarlávdegotti ávžžuhusaide Norgga vuosttaš ja nuppi raportta oktavuođas .
áššedovdilávdegoddi oaidná dárbbu dakk viđe čađahit doaimmaid 	seailluhan dihte 	giela , erenoamážit dakkár surggiin go oahpahusas , oahpaheddjiid háhkamis ja heivehuvvon oahpponeavvuid ovdánahttimis .
Láhkaásahusa divodanbarggus leat Sámediggi sámi báikenammakonsuleanta lahkalagaidovttasbargan 	sihkkarastin dihte 	ahte sámi báikenamaid vuhtiiváldin fuolahuvvo dohkálaččat .
	Dahkan dihte 	buohkaide olámuddui lea čujuhuvvon dárbui eambbo almmolaš áŋgriuššamii , ja ollu doaimmaheaddjit leat čujuhan erenoamážit dárbui ovddidit hupmansyntesa neavvuid .
	Oažžun dihte 	sadjái bissovaš hálddašanortnega , ásahuvvui 2005s bargojoavku mii galgá čielggadit boahtteáiggi organiserema ja váldejuohkima sámi kulturmuitohálddašeami siskkobealde .
Sámedikkis lea leamaš ságastallan Riikaantikvárain stuorradiggedieđáhusa čuovvoleami hárrái ja áigu joatkit bargat guovddáš eiseválddiid ektui 	oažžun dihte 	johtui daid doaibmabijuid mat dieđáhusas leat positiivvalaččat sámi kulturmuitosuodjalussii .
Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin 	nannen dihte 	sámi kulturovdáneami rámmaeavttuid
Bisuhit ja viidáset ovddidit gulahallama guovddáš ja regionála eiseválddiiguin 	nannen dihte 	rámmaeavttuid sámi ealáhusovddideapmái
EGD ’ politihkalaš njunnožiid ja Sámedikki várrepresideantta čoahkkima vuođul , dáhtui EGD doallat čoahkkima Sámedikkiin 	guorahallan dihte 	Sámedikki oaiviliid ođđa minerálalága birra .
Ráđđehus lea čielggadišgoahtán birrajagi petroleumdoaimma váikkuhusaid Lufuohta-Bárentsábi guovllus ( ULB ) , 	sihkkarastin dihte 	ahte petroleumdoaibma davimus mearraguovlluin dáhpáhuvvá bealuštahtti rámmaid siskkobealde .
Sámi oahpponeavvuid 2002–2005 strategalaš plána geahčadeami oktavuođas áigu Sámediggi álggahit doaibmabijuid 	hoahpuhan dihte 	oahpponeavvoprošeavttaid gárvvisteami .
	Movttiidahttin dihte 	sámi servodaga , sámi mánáid ja nuoraid lohkat , de lea áibbas dárbbašlaš ahte sámi girjjálašvuohta lea gávdnomis ja lea hui deaŧalaš ahte sámegielat almmuhemiid lea álki gávdnat .
Áššeoasálaččat leat álggahan prošeavtta heivehit fidnoohppiide oahpahusa duodjefitnodagain ja 	oažžun dihte 	eambbo oahpahalliid .
Ráđđehus berre láhčit dili nu ahte sáhttá bidjat eanet návccaid oarjelsámi dutkamii , erenoamážit giela dáfus , 	sihkkarastin dihte 	oarjelsámegiela boahtteáiggi .
Áššeoasálaččat leat álggahan prošeavtta heivehit fidnoohppiide oahpahusa duodjefitnodagain ja 	oažžun dihte 	eambbo oahpahalliid .
Sámediggi lea postiivvalaš daidda proseassaide maid Birasgáhttendepartementa Villaksutvalget bokte lea álggahan 	gáhtten dihte 	Norgga luođoluossanáli .
	Olahan dihte 	dán , bargá Sámediggi dan ovdii ahte inkorporeret sámi eanandoallopolitihkalaš biire našuvnnalaš eanandoalloperspektiivii , sámi eanandoalu árvoháhkanprográmmii , ja heivehit Sámedikki veahkkedoaibmageavaheami eanandoalloealáhusa ektui .
	Olahan dihte 	sámi eanandoalu ulbmiliid , atná Sámediggi deaŧalažžan álggahit sierra árvoháhkanprográmma sámi guovlluide mas lea ollislaš ja servodatlaš perspektiiva .
Mihttomearrin lea doalahit boazologu dássedin , guhkes áiggi ekologalaš dásis , 	sihkkarastin dihte 	buori heiveheami resursavuđđui , ja produktiiva ealuid mat sáhttet addit vuorddehahtti ekonomalaš bohtosa .
	Čoavdin dihte 	čuolmma boazodoallorievtti geográfalaš viidodaga birra , de rievdaduvvui boazodoallolága 2. § 1996:s nu ahte lágas daddjo njuolga ahte meahcceguovllut boazodoalloguovllu siskkobealde adnojuvvojit lobálaš boazoguohtuneanamin , jus eará ii čuvoš erenoamáš riektedilálašvuođain , geahča muđui mearkkašumiid 4. paragráfii 10. kapihttalis .
Nugo eará ge almmolaš doaimmat , de ferte boazodoalu almmolaš hálddašeapmi nai duos dás vuđolaččat árvvoštallojuvvot , 	gávnnahan dihte 	lea go dat ulbmillaš daid doaimmaid ektui mat galget čađahuvvot ja mearriduvvon politihkalaš mihttomeriid ektui .
	Njulgen dihte 	dán de árvala lávdegoddi ásahit buohtalas álggahansiidaosiid , geahča árvaluvvon § 4 – 4 .
Namahus buohtalas álggahansiidaoassi lea válljejuvvon 	deattuhan dihte 	čanastaga eará siidaoassái , ja ahte dat galgá sihkkarastit nuorat buolvva vuoigatvuođaid .
Sámelága giellanjuolggadusat leat maiddái dagahan ahte lea dahkkon viiddis ja viehka muddui ođasmahtti bargu 	vuhtiiváldin dihte 	guovttegielat ja sámegielat bálvalusaid ulbmila .
Láhkaásahusa divodanbarggus leat Sámediggi sámi báikenammakonsuleanta lahkalagaidovttasbargan 	sihkkarastin dihte 	ahte sámi báikenamaid vuhtiiváldin fuolahuvvo dohkálaččat .
Sámediggi áigu ain bargat nannet fálaldaga , ja ovttasbarggu davviriik ­kalaš dásis 	ovddidan dihte 	sámi almmustahttimiid .
Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat 	nannen dihte 	sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa .
Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , 	movttiidahttin dihte 	ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa .
Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja 	movttiidahttin dihte 	sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa .
	Oažžun dihte 	sadjái bissovaš hálddašanortnega , ásahuvvui 2005s bargojoavku mii galgá čielggadit boahtteáiggi organiserema ja váldejuohkima sámi kulturmuitohálddašeami siskkobealde .
Sámedikkis lea leamaš ságastallan Riikaantikvárain stuorradiggedieđáhusa čuovvoleami hárrái ja áigu joatkit bargat guovddáš eiseválddiid ektui 	oažžun dihte 	johtui daid doaibmabijuid mat dieđáhusas leat positiivvalaččat sámi kulturmuitosuodjalussii .
	Ovddidan dihte 	sámegiela geavaheami lea Sámediggi juolludan ruđa giellaprošeavttaide sihke olggobealde ja siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu .
Sámediggi gulahallá sierra aktevrraiguin 	ovddidan dihte 	buoret dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa sámi álbmoga várás .
Ásahusat galget hukset sámi kulturgelbbolašvuođa ja ásahit oktavuođa vástesaš orgánaiguin Suomas ja Ruoŧas 	buoridan dihte 	dásseárvvu nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka sámi guovlluin .
Sámediggi lea iežas gielladieđáhusas ; « Sámegiella lea čaffat » mearridan oažžut johtui eambbo giellaávžžuhusdoaimmaid ovddidan ja 	seailluhan dihte 	sámegielaid .
Dát ferte dahkkojuvvot 	sihkkarastin dihte 	dássásaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi álbmogii , nugo muđui álbmogis leat .
Oassin dán barggus lea Sámediggi 2005:s searvan ovttasbargui Innovašuvdna Norggain ja eará oasálaččaiguin Finnmárkkus 	bargan dihte 	juoidá mátkkoštušáŋgiruššamiiguin Sis-Finnmárkkus .
Sámediggi bargá oktilaččat ekonomiijastivrema ja bearráigeahččama ovdánahttimiin ja nannemiin Sámedikkis , ja lea álggahan ollu doaibmabijuid 	áigeguovdilastin dihte 	ja heivehan dihte dáláš ja ođđa vuogádagaid ja rutiinnaid otnáš doaibmadássái .
Sámediggi bargá oktilaččat ekonomiijastivrema ja bearráigeahččama ovdánahttimiin ja nannemiin Sámedikkis , ja lea álggahan ollu doaibmabijuid áigeguovdilastin dihte ja 	heivehan dihte 	dáláš ja ođđa vuogádagaid ja rutiinnaid otnáš doaibmadássái .
Muđui čujuhit kapihttalii guoská plánejuvvon doaibmabijuide 2006:s 	beavttálmahttin dihte 	Sámedikki ekonomiijahálddašeami .
Mihttomearrin lea doalahit boazologu dássedin , guhkes áiggi ekologalaš dásis , 	sihkkarastin dihte 	buori heiveheami resursavuđđui , ja produktiiva ealuid mat sáhttet addit vuorddehahtti ekonomalaš bohtosa .
Nugo eará ge almmolaš doaimmat , de ferte boazodoalu almmolaš hálddašeapmi nai duos dás vuđolaččat árvvoštallojuvvot , 	gávnnahan dihte 	lea go dat ulbmillaš daid doaimmaid ektui mat galget čađahuvvot ja mearriduvvon politihkalaš mihttomeriid ektui .
	álkidan dihte 	vel ain eambbo rádjerasttideami , de leat nammadan bargojoavkku mas leat ovddasteaddjit guoskevaš ásahusain guovddáš , regionála ja báikkálaš dásis , mat guorahalaše Norgga rutiinnaid Storskoga báikkis ja Ruošša olgoriikkastašuvnnain .
	Nannen dihte 	riikkaidgaskasaš ovttasbarggu boazodoalu dáfus de ásahuvvui Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui jagi 2005 .
Guovd-dážis vurdojuvvo leat eambbo aktiiva rolla 	ovdánahttin dihte 	báikkálaš máhttohuksema ja dutkama davviguovlluid álgoálbmotservodagain ja sin servodagaid birra , erenoamážit go lea sáhka Ruoššas .
	Dahkan dihte 	álkibun almmolaš doaimmaide váldit atnui sámegiela čállinmearkkaid , ruhtada Bargo- ja searvadahttindepartemeanta gelbbolašvuođabása ja sierra neahttabáikki sámegiela čállinmearkkaide ja ITii – www.samit.no .
áigmuš lea ahte almmolaš doaimmahusat galget sáhttit váldit oktavuođa dohko 	oažžun dihte 	veahki .
Sámediggi lea 2004 rájes čađahan prošeavtta 	ovddidan dihte 	sámegiela korrektuvra- prográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii .
	Dahkan dihte 	buohkaide olámuddui lea čujuhuvvon dárbui eambbo almmolaš áŋgriuššamii , ja ollu doaimmaheaddjit leat čujuhan erenoamážit dárbui ovddidit hupmansyntesa neavvuid .
Sámediggeráđi ja guoskevaš sámi dáiddárorganisašuvnnaid ovddasteaddjiid gaskka leat dollojuvvon čoahkkimat 	geahčadan dihte 	movt sámi dáiddárorganisašuvnnat buoremus lági mielde sáhttet searvat bargui prošeavttain .
Sámediggeráđđi válljii vuoruhit seksuála sojuid rasttideaddji dásseárvobarggu 	gidden dihte 	fuomášumi miellaguottuide mat olbmuin leat eará sojuide go heterofiilii sámi servodagas .
Dasto lea 229 934 ru várrejuvvon válgaseminára goluide mii dollojuvvui ođđajagimánus 2010 	evalueren dihte 	válgga 2009 geavatlaš čađaheami .
Sámediggi lea jahkasaččat várren ruđaid duodjeorganisašuvnnaide ja - ásahusaide 	nannen dihte 	dan suorggi organisatoralaš barggu .
Searvama bokte ulbmillaš prográmmabargui geahččala Sámediggi hukset oktavuođaid , 	oažžun dihte 	oktasaš vuođu ja háhkan dihte oktasaš ulbmiliid ealáhusovddideapmái .
Searvama bokte ulbmillaš prográmmabargui geahččala Sámediggi hukset oktavuođaid , oažžun dihte oktasaš vuođu ja 	háhkan dihte 	oktasaš ulbmiliid ealáhusovddideapmái .
Ráđđehus berre láhčit dili nu ahte sáhttá bidjat eanet návccaid oarjelsámi dutkamii , erenoamážit giela dáfus , 	sihkkarastin dihte 	oarjelsámegiela boahtteáiggi .
	Nannen dihte 	mánáid ja nuoraid áššiid Sámedikkis , galgá 2001 vuosttaš jahkebealis lágiduvvot vuosttaš nuoraidkonferánsa .
	Čoavdin dihte 	čuolmma boazodoallorievtti geográfalaš viidodaga birra , de rievdaduvvui boazodoallolága 2. § 1996:s nu ahte lágas daddjo njuolga ahte meahcceguovllut boazodoalloguovllu siskkobealde adnojuvvojit lobálaš boazoguohtuneanamin , jus eará ii čuvoš erenoamáš riektedilálašvuođain , geahča muđui mearkkašumiid 4. paragráfii 10. kapihttalis .
	Vuhtiiváldin dihte 	sápmelaččaid riektesihkarvuođa , de lea dehálaš garvit boasttu ipmárdusaid maidda giellaerohusat leat sivvan .
	Vuhtiiváldin dihte 	sápmelaččaid riektesihkarvuođa , de lea dehálaš garvit boasttu ipmárdusaid maidda giellaerohusat leat sivvan .
Sámi allaskuvla lágidii Oslo allaskuvllain muhtin seminára bargiide universitehta- ja allaskuvllassuorggis , fylkkamánniid oahppoossodagain ja eará berošteddjiide ee. 	movttidahttin dihte 	liigeoah ­pahusfálaldagaid ráhkadit .
	áimmahuššan dihte 	sápmelaččaid riektesihkkarvuođa lea deaŧalaš vealtat boasttuáddejumiin giellavealaid dihte .
	Buhtadan dihte 	dán serve Justiisadepartea ­meanta , Gieldda- ja guovlodepartemeanta , Sámediggi , Finnmárkku fylkkagielda ja Deanu gielda 2004 ovttas ruhtadit prošeavtta « Sámegiela juridihkalaš terminologiija » man ulbmil lei ovddidit riekteterminologiija davvisámegillii .
Doahpaga Davvi dimenšuvdna lea EU ásahan vai EU davvi regiovdnii biddjojuvvošii fokus , ja 	gieđahallan dihte 	daid hástalusaid ja vejolašvuođaid mat guovllus leat .
	Vuhtiiváldin dihte 	sápmelaččaid riektesihkarvuođa , de lea dehálaš garvit boasttu ipmárdusaid maidda giellaerohusat leat sivvan .
Sámi musihkka galgá biddjojuvvot Riikkaoassemusihkkáriid-ortnegii , suodjalan ja 	buoridan dihte 	sámi musihka gaskkusteami .
Dát prinsihppa lea maiddái biddjojuvvon vuođđun ovttasbargošiehtadussii Sámedikki ja Finnmárkku fylkkagieldda gaskka , 	doalahan dihte 	guolástusa oktasašopmodahkan .
	Nannen dihte 	sámi bibliotehkabálvalusa riikkas lea ásahuvvon doarjjaortnet .
Dat ii mearkkaš ahte eiseválddit eai šat dárbbaš reguleret ja gohkket boazodoalu vuhtii 	váldin dihte 	ulbmiliid mat celkojuvvojit 1978-lága ulbmilparagráfas .
	Ásahan dihte 	juohke boazoeaiggádii buoret plánenvejolašvuođa ja riektesihkarvuođa , de ferte láhka muitalit makkár vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat sis leat .
Lea dárbbašlaš juohkit muhtun paragráfaid 	álkidan dihte 	njuolggadusaid .
Lávdegoddi oaivvilda liikká ahte doarjjaortnet ferte vuđoleappot guorahallojuvvot 	ásahan dihte 	buoret riektesihkarvuođa ovttaskas boazoeaiggádiidda .
Dan sadjái leat válljen sániid siidaoassi ja siidaoasi ovddasvástideaddji jođiheaddji , 	čájehan dihte 	ahte dat ovttadat mas dál lea sáhka , ii sáhte sierran doaibmat , muhto gullá stuorát oktavuhtii , namalassii siidii .
	Njulgen dihte 	dán de árvala lávdegoddi ásahit buohtalas álggahansiidaosiid , geahča árvaluvvon § 4 – 4 .
Namahus buohtalas álggahansiidaoassi lea válljejuvvon 	deattuhan dihte 	čanastaga eará siidaoassái , ja ahte dat galgá sihkkarastit nuorat buolvva vuoigatvuođaid .
Njuolggadusat mohtorfievrruid geavaheami birra galget ráhkaduvvot vuhtii 	váldin dihte 	guohtunresurssaid .
Loahpalaččat lea bealálaččaid iežaset duohken ovddidit ášši duopmostuoluide 	čoavdin dihte 	riiddu .
Jus doallu doaimmahuvvo mearrádusaid dahje njuolggadusaid vuostá , de sáhttet eiseválddit lávdegotti árvalusa mielde mearridit dárbbašlaš gohččumiid 	loahpahan dihte 	lobihis dagu , geahča árvaluvvon § 13 – 2 .
Njuolggadusat mohtorfievrruid geavaheami birra galget ráhkaduvvot vuhtii 	váldin dihte 	guohtunresurssaid .
9.7 Nationála strategiija čuovvoleapmi 	dássen dihte 	sosiála dearvvašvuođaerohusaid
Sámediggi áigu ain bargat nannet fálaldaga , ja ovttasbarggu davviriik ­kalaš dásis 	ovddidan dihte 	sámi almmustahttimiid .
Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat 	nannen dihte 	sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa .
Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , 	movttiidahttin dihte 	ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja movttiidahttin dihte sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa .
Sámegielat almmustahttimat leat deaŧalaččat nannen dihte sámegielagiid lohkanvieruid , movttiidahttin dihte ráhkadeaddji čállindáiddu erenoa-mážit sámi mánáid ja nuoraid gaskkas , ja oainnusin dahkan ja 	movttiidahttin dihte 	sámi kultuvrra ja identitehta girjáivuođa .
Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin 	nannen dihte 	sámi kulturovdáneami rámmaeavttuid
Ulbmil lei earret eará čájehit lullisámegielat dálá mediafálaldaga ja evttohit doaibmabijuid 	buoridan dihte 	dán fálaldaga .
Sámediggi lea ovttasráđiid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain ovttamielalaš das ahte álggahuvvo prošeakta 	ráhkadan dihte 	doaibmabijuid dan várás vai sámi pasieanttat besset geavahit iežaset giela oktavuođas spesialistadearvvašvuođabálvalusain .
Hálkavári báhčinguovllu heivehuvvon geavaheapmi lea deaŧalaš , ii duššefal 	sihkkarastin dihte 	ahte Suodjalus beassá hárjehallat nu movt lea dárbbašlaš , muhto maiddái sihkkarastin dihte ahte Suodjalus bisuhuvvo Finnmárkkus .
Hálkavári báhčinguovllu heivehuvvon geavaheapmi lea deaŧalaš , ii duššefal sihkkarastin dihte ahte Suodjalus beassá hárjehallat nu movt lea dárbbašlaš , muhto maiddái 	sihkkarastin dihte 	ahte Suodjalus bisuhuvvo Finnmárkkus .
Sin oaivila mielde livččii buoret hábmet lága eanet oppalažžan , ja baicca addit dárkilet njuolggadusaid láhkaásahusaid hámis , earret eará vuhtii 	váldin dihte 	guovllulaš erohusaid .
Dás čujuhuvvo earret eará ahte lea dárbbašlaš mearridit dárkilet rámmaeavttuid boazodollui , 	sihkkarastin dihte 	guoddevaš ovdáneami .
Dan dihte dárbbašuvvojit dihto bearráigeahččanortnegat , ja nu maiddái sihkarvuođanjuolggadusat lágas , 	dusten dihte 	dilálašvuođaid goas siskkáldas iešstivrejupmi ii doaimma nugo jurddašuvvon .
Nordlándda guovllustivra oaidná dárbbu ásahit njuovžilis buolvamolsunvugiid 	sihkkarastin dihte 	ođđa olbmuid ealáhussii , muhto deattuha ahte dat ii galgga govttohemet čuohcat oktasašvuhtii .
Lea guhkes árbevierru merket bohcco bealji 	čájehan dihte 	gii dan eaiggáduššá .
Lávdegoddi lea iežas árvalusas atnán hui guovddážis ahte fápmu galgá orohagain dássejuvvot dan muddui go vejolaš , 	eastadan dihte 	eanetlogu vejolašvuođa boastut fámostallat .
Dán dáfus leat váttis ja guovddáš áššečuolmmat boazodoalus masa máŋga jagi juo leat biddjojuvvon ollu návccat 	geahččalan dihte 	gávdnat čovdosiid .
Maŋŋel dán leat čađahuvvon ollu iešguđetlágán doaibmabijut 	čoavdin dihte 	váttisvuođaid stuora boazologu geažil .
Várrejuvvojedje ruđat 	unnidan dihte 	boazologu , ja ásahuvvui sierra prošeaktakantuvra .
Viidáseappot sáhttá mearridit boazologu iešguđet dálvesiiddaide ja eará joavkkuide jus dat lea dárbbašlaš 	olahan dihte 	bealuštahtti dálveguohtungeavaheami .
	Eastadan dihte 	ahte moattis billisit oallugiid ovddas ja ásahit ráfehisvuođa ja váivvi , de lea dárbbašlaš doallat almmolaš bearráigeahču .
Dat lea 	sihkkarastin dihte 	guhkitáiggi máhttoloktema ja dutkanaktivitehta guovddážis .
Ulbmil doaibmaplánain lea geahččat barggu mii dahkko sámegiela várás odne oppalaččat , ja ovttasbargamiin Sámedikkiin veardidit mainna lea deaháleamoš áŋgiruššat 	sihkkarastin dihte 	sámegiela ealli ja kulturguoddi giellan boahtteáiggis .
Ráđđehus áigu leat veahkkin nanneme lullisámegiela korrektuvraprográmma ruhtademiin lullisámegiela várás , ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea várren 1. milj. ruvnno ulbmilii 2008. 0,5 milj. ruvdnosaš juolludus Bargo- ja searvadahttindepartemeantta badjel Svahken bajásšaddanguovddážii Engerdal gielddas , lea jotkojuvvon 2008 	sihkkarastin dihte 	lullisámegielfálaldaga guovllus .
	Dahkan dihte 	hálddahusa eanet dihtomielalažžan sámegiela geavaheami hárrái , galget departemeanttat namuhit dán juolludusreivves áigeguovdilis stáhta ásahusaide .
Sámediggi oaivvilda ahte ferte ásahuvvot maiddái sámi dutkanfoanda , 	sihkkarastin dihte 	Sámediggái duohta váikkuhanfámu ja mearridanvuoigatvuođa dan dutkamis mii lea deaŧalaš sámi servodaga ovddideapmái .
Bisuhit ja viidáset ovddidit gulahallama guovddáš ja regionála eiseválddiiguin 	nannen dihte 	rámmaeavttuid sámi ealáhusovddideapmái
Ođđa Finnmárkkoláhkaevttohusa olis lea ráđđehus evttohan rievdadit dálá báktelága ja ásahit sierra njuolggadusaid Finnmárkku várás , 	sihkkarastin dihte 	sámi beroštumiid mineráladoaimmaid oktavuođas ILO-soahpamuša nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra iešheanalis stáhtain 15. artihkkala mielde .
Ráđđehus lea čielggadišgoahtán birrajagi petroleumdoaimma váikkuhusaid Lufuohta-Bárentsábi guovllus ( ULB ) , 	sihkkarastin dihte 	ahte petroleumdoaibma davimus mearraguovlluin dáhpáhuvvá bealuštahtti rámmaid siskkobealde .
Danne dáhttu Sámediggi ovddidit ovttasbarggu fylkkagielddaiguin sámi ássanguovlluin , ja gulahallat daiguin 	gávdnan dihte 	málliid mat livčče ulbmállaččat ja maiguin sámi perspektiiva gozihuvvošii .
	Čuovvolan dihte 	dulkonbálvalusaid sámi álbmogii , lea Davvi Dearvvašvuohta RHF bivdán erenoamáš raporterema dan birra dan bargodokumeanttas mii lea dearvvašvuođaásahusaide 2008 hárrái .
	Čuovvolan dihte 	dulkonbálvalusaid sámi álbmogii , lea Davvi Dearvvašvuohta RHF bivdán erenoamáš raporterema dan birra dan bargodokumeanttas mii lea dearvvašvuođaásahusaide 2008 hárrái .
9.7 Nationála strategiija čuovvoleapmi 	dássen dihte 	sosiála dearvvašvuođaerohusaid
8.7 Nationála strategiija čuovvoleapmi 	dássen dihte 	sosiála dearvvašvuođaerohusaid
Dat lea 	sihkkarastin dihte 	guhkitáiggi máhttoloktema ja dutkanaktivitehta guovddážis .
Dat lea 	sihkkarastin dihte 	guhkitáiggi máhttoloktema ja dutkanaktivitehta guovddážis .
	Buoridan dihte 	dikšunbohtosiid sámi buhcciide gárrendilleinstitušuvnnain , de áigu Dearvvaš-vuođa- ja fuolahusdepartemeanta ovttas Sáme ­dikkiin ja sámi dearvvašvuođa- ja sosialfágalaš birrasiiguin ásahit dakkár fálaldaga mas sámi kultuvrralaš vásáhus lea fárus .
	Buoridan dihte 	dikšunbohtosiid sámi buhcciide gárrendilleinstitušuvnnain , de áigu Dearvvaš-vuođa- ja fuolahusdepartemeanta ovttas Sáme ­dikkiin ja sámi dearvvašvuođa- ja sosialfágalaš birrasiiguin ásahit dakkár fálaldaga mas sámi kultuvrralaš vásáhus lea fárus .
Sámedikki mihttomearri ahte láhčit nannoseabbot ealáhuslaš duoji ovddideami ferte ain bisuhuvvot 	buoridan dihte 	doaibmabohtosa ja gánnáhahttivuođa duodjeealáhusas .
Bisuhit aktivitehta Duodjeinstituhtas 	ovddidan dihte 	duodjeealáhusa viidáseappot
	Čuovvolan dihte 	dulkonbálvalusaid sámi álbmogii , lea Davvi Dearvvašvuohta RHF bivdán erenoamáš raporterema dan birra dan bargodokumeanttas mii lea dearvvašvuođaásahusaide 2008 hárrái .
8.7 Nationála strategiija čuovvoleapmi 	dássen dihte 	sosiála dearvvašvuođaerohusaid
Dat lea 	sihkkarastin dihte 	guhkitáiggi máhttoloktema ja dutkanaktivitehta guovddážis .
	Buoridan dihte 	dikšunbohtosiid sámi buhcciide gárrendilleinstitušuvnnain , de áigu Dearvvaš-vuođa- ja fuolahusdepartemeanta ovttas Sáme ­dikkiin ja sámi dearvvašvuođa- ja sosialfágalaš birrasiiguin ásahit dakkár fálaldaga mas sámi kultuvrralaš vásáhus lea fárus .
Vigihis olbmot gottáhallet 	ásahan dihte 	balu ja moivvi .
Ráđđehus danne áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain geahčadit otnáš dulkabálvalusa ja árvvoštallat makkár doaibmabijuid lea dárbu álggahit 	vuođđudan dihte 	buresdoaibmi dulkabálvalusa .
Ráđđehus danne áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain geahčadit otnáš dulkabálvalusa ja árvvoštallat makkár doaibmabijuid lea dárbu álggahit 	vuođđudan dihte 	buresdoaibmi dulkabálvalusa .
Danin lasihuvvo doarjja sámi áviissaide vel 3 miljovnnain ruvnnuin 2009:s , oktiibuot 21,6 miljovnna ruvdnui , 	sihkkarastin dihte 	ahte duohtandahká dan mihttomeari ahte oažžu beaivválaš sámi áviissaid .
Poasta lasihuvvui 5 miljovnnain ruvnnuin 2008:s 	láhčin dihte 	dilálašvuođaid dasa ahte sámi áviissat sáhttet almmuhuvvot dávjjibut .
	Nannen dihte 	dan ahte norgga ekonomiijja dássedis ovdáneapmi ain joatkašuvvá , de gártá petroleumsisaboađuid geavaheapmi maiddái 2008:s lassánit hiljáneappot go vurdojuvvon foandavuoittu lassáneapmi , cuige ruhtadanministtar Kristin Halvorsen .
Mánáidsuodjaleapmi galggašii guovddážis mánáidfárrehanáššiin 	sihkkarastin dihte 	mánáid beroštumiid .
	Sihkkarastin dihte 	ahte dálá álbmogis ja boahtteáiggi buolvvain lea gávdnamis doarvái ja sihkkaris biebmu , energiija ja vuovddis muorat , de eanandoalu ferte doaimmahit birasceavzilis lági mielde .
Ollu ovttaskas olbmot leat bargan garrasit ja áŋgiruššan 	ovddidan dihte 	sámepolitihkalaš áššiid .
Ráđđehus háliida geahčadit dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggi DGT-organiserema 	sihkkarastin dihte 	beaktilis organiserema ja resursa geavaheami .
Ráđđehus lea álggahan viiddis barggu álkidahttin ja 	buoridan dihte 	lágaid ja bearráigeahču .
Dutkan hástala sajáiduvvan oainnuid ja lea dárbbašlaš 	sáhttin dihte 	mearrat ođđa fenomenaid .
Leahkit servodatovddideaddjin eaktuda máŋggabealat barggu 	ásahan dihte 	geasuheaddji servodagaid ja buriid eallineavttuid ássiide .
Samorganisajonen for kunstformidling i Nord-Noreg ( SKINN ) ( Davvi-Norgga dáiddagaskkusteami searveorganisašuvdna ) oažžu 500 000 kruvnno eambbo 	nannen dihte 	iežas rolla Davvi-Norgga kulturgaskkustanbeallin .
	Loahpahan dihte 	buhtistanbargguid vuodjuma maŋŋel , evttoha ráđđehus juolludit vel 34 miljovnna ruvnno 2010 reviderejuvvon bušeahtas .
Earenoamážit 	dusten dihte 	eanandoallodárbbašeaddji suohkaniid hástalusaid ja vejolašvuođaid , de áigu Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta nannet barggu dakkár suohkaniin .
	Deavdin dihte 	vurdojuvvon agi geažil luohpamiid jagiin ovddasguvlui , de lea dárbu sihke čađahit doaimmaid maiguin oažžu eanet oahppan báhpaid , oažžut eambbo oahppan teologaid ohcan báhpavirggiide ja bisuhit eambbogiid báhpavirggiin .
	Nannen dihte 	Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeantta heahtedili hálddašannávccaid lea 2012:s ásahuvvon jándor birra siviila dilálašvuođaguovddáš .
Aasrud galleda Dehli ja Bangalore 	gullan dihte 	makkár DT-vuđot innovašuvdnavásáhusat indialaččain leat priváhta ja almmolaš suorggis ja DT-suorggis čatnan dihte oktavuođaid riikkaid gaskkas sihke eiseválde- ja suorgedásis .
Aasrud galleda Dehli ja Bangalore gullan dihte makkár DT-vuđot innovašuvdnavásáhusat indialaččain leat priváhta ja almmolaš suorggis ja DT-suorggis 	čatnan dihte 	oktavuođaid riikkaid gaskkas sihke eiseválde- ja suorgedásis .
	Loahpahan dihte 	buhtistanbargguid vuodjuma maŋŋel , evttoha ráđđehus juolludit vel 34 miljovnna ruvnno 2010 reviderejuvvon bušeahtas .
Doaimmat maid eiseválddit ja eará leat álggahan 	buoridan dihte 	riikkaidgaskasaš vuogádaga ferte danin sakka vuoruhuvvot , lohká ruhtadanministtar .
	Loahpahan dihte 	buhtistanbargguid vuodjuma maŋŋel , evttoha ráđđehus juolludit vel 34 miljovnna ruvnno 2010 reviderejuvvon bušeahtas .
doalahit dálá ássanminstara váldovuogádagaid doalahan ja 	ovddidan dihte 	dan historjjá , kultuvrra ja resurssaid girjáivuođa , mii dasa lea čadnon
- Ráđđehusa ulbmilin lea ahte fitnodagat geavahišgohtet eanaš áiggi ealáhusdoaimmaide ja uhcimus áiggi fas hálddahuslaš doaimmaide 	doahttalan dihte 	lágaid ja láhkaásahusaid .
Ráđđehusas lea dál jođus konkrehta plánat ja doaimmat 	juksan dihte 	dán ulbmila , ja árvalusat mat ovddiduvvojit enklereregler.no siidduin šaddet dehálažžan dán barggus .
	Hehtten dihte 	ahte olbmot meannuduvvojit sierraláhkai , árvala lávdegoddi álkidahttit njuolggadusaid mat gusket hávdeláigoheapmái .
- 	Oažžun dihte 	máhtu das makkár bargovuogit doibmet de galgá čađahuvvot dutkanheivehuvvon árvvoštallan ovttasbarggu birra .
Danne lea ráđđehus nannen doaimmaid ja váikkuhangaskaomiid , earret eará 	unnidan dihte 	energiijadárbbu ođđa ja ovdalaš visttiin , ja áigu leat mielde rievdadeame energiijageavaheami ođasmuvvi energiijagálduid guvlui , doarjut buoret biraskvalitehta huksehusain ja ovddidit heivvolaš hábmejumi .
Danne lea ráđđehus nannen áŋgiruššama doaimmaid ja váikkuhangaskaomiid hárrái , earret eará 	unnidan dihte 	energiijadárbbu ođđa ja ovdalaš visttiin , ja áigu leat mielde rievdadeame energiijageavaheami ođasmuvvi energiijagálduid guvlui , doarjut buoret biraskvalitehta huksehusain ja ovddidit heivvolaš hábmejumi .
Dán barggu ferte geahččat ovttas báikegottiid ovdánahttimiin , gos kultuvra adnojuvvo áŋgiruššanvuođđun 	nannen dihte 	báikkálaš identitehta .
	Olahan dihte 	mihttomeriid , de leat ovttasbarggus Innovasjon Norgiin , Dutkanráđiin ja SIVA:in ovdánahttojuvvon ja álggahuvvon máŋga doaimma , earret eará FRAM-kultuvra , VRI-prográmma ja kulturinkubator-fierpmádat KIBIN .
DN bargá 	seailluhan dihte 	biologalaš girjáivuođa ja bargá maid dan ahte gáhttet ja nannet buohkaid geavahanrievtti .
Ossodat bargá 	sihkkarastin dihte 	oadjebas mearrabiebmu “ vuonas beavdái ” , lágaid ja mearrabiebmubearráigeahčču olles buvttadanproseassas , dasa gullevaš guollebiebmu ja – dearvvasvuohta .
Dopengeavaheami eastadanbarggus galget politiija ja Antidoping Norge ovttasbargat doaimmaid ja oktasaš beroštumiid oktavuođas , guđet guimmiideaset juohkit dieđuid ovdáneami ja ođđa treanddaid birra riikka siste ja olgoriikkas , ovttasbargat 	buoridan dihte 	gelbbolašvuođa dopengeavaheamis , dopenávdnasiid vuovdindoaimmaid ja suollefievrridemiid birra , ja buoridit máhtolašvuođa dopenávdnasiid birra .
Oassin dan barggus ahte álkidahttit oktavuođa ráji badjel , de leigga Stoltenberg ja Medvedjev ovttaoaivilis muddet rádjeguovllu norgga bealde 	siskkildan dihte 	olles Njávdáma guovllu .
Váldostrategiijjat 	olahan dihte 	mihtuid leat :
Lasihit doarjagiid mánáidvaláštallamii 	bisuhan dihte 	viiddis ja buorredásat doaimmaid dán ulbmiljovkui
Ráđđehus danne áigu ovttasráđiid Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain geahčadit otnáš dulkabálvalusa ja árvvoštallat makkár doaibmabijuid lea dárbu álggahit 	vuođđudan dihte 	buresdoaibmi dulkabálvalusa .
Prográmma ásahuvvui 1991:s 	nannen dihte 	ovttasbarggu ránnjáregiovnnaid gaskka , máid riikkarájit juhke EU siskkobealde ja máid EU rájit juhke .
Mii fertet juohke geađggi jorahit 	lokten dihte 	árvoháhkama .
Danin lasihuvvo doarjja sámi áviissaide vel 3 miljovnnain ruvnnuin 2009:s , oktiibuot 21,6 miljovnna ruvdnui , 	sihkkarastin dihte 	ahte duohtandahká dan mihttomeari ahte oažžu beaivválaš sámi áviissaid .
	Loahpahan dihte 	buhtistanbargguid “ Full City ” vuodjuma maŋŋel , evttoha ráđđehus juolludit vel 34 miljovnna ruvnno 2010 reviderejuvvon bušeahtas .
	Loahpahan dihte 	buhtistanbargguid vuodjuma maŋŋel , evttoha ráđđehus juolludit vel 34 miljovnna ruvnno 2010 reviderejuvvon bušeahtas .
Kulturdepartemeanta almmuha 2,4 miljovnna ruvnno prošeaktaruđaid 	váikkuhan dihte 	dasa ahte rekrutteret ja movttiidahttit vuorrasiid joatkit eaktodáhtolaš bargguiguin .
Mii dárbbašit dán eaktodáhtolaččaid joavkku 	dusten dihte 	vuorrasiid logu lassáneami .
Ráđđehus ásaha kulturealáhusaide suorgeráđi 	divaštallan dihte 	suorggis oktasaš áššečuolmmaid ja politihkkahábmema .
Norga lea geavahan buot vejolašvuođaid maid njuolggadusat addet 	sihkkarastin dihte 	buoremus rámmaeavttuid Guovlo-Norgga ealáhuseallimii .
Guovlulaš dearvvašvuođadoaimmahagat galget fuolahit ahte priváhta ásahusat geavahuvvojit 	oanidan dihte 	vuordináiggi gollobeaktilis vuogi mielde .
Doaibmanávccaid ferte viiddidit 	veahkehan dihte 	fástadoaktáriid čađahit iskkademiid ja oažžut johtilis vástádusa .
Rabasvuohta lea mearrideaddjin 	oažžun dihte 	eanet dieđuid buohcceviesuid kvalitehtabarggus .
Maŋŋil- ja viidáseappotoahppu lea deaŧalaš neavvu juohkehačča nuppástuhttin- árjjaide ja 	veahkehan dihte 	juohkehačča ávkkástallat vejolašvuođaid mat rahpasit ovdáneami geažil , guoskkaš dál bargoeallimii , dahje servodateallimii .
Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáš ásahuvvui Guovdageidnui 2005 čavčča 	nannen dihte 	boazodoalu riikkaidgaskasaš ovttasbarggu .
Departemeanta evttoha lasáhusa 2. cealkagii § 2:s , 2. lađđasii 	čielggadan dihte 	ahte guovddáš sáhttá , lassin ahte čujuhit dárbbu dutkat áigeguovdilis surggiid , dahkat álgagiid ahte dutkanásahusain biddjojuvvojit johtui relevánta dutkamat .
Dasa lassin evttohuvvo veaháš rievdadit § 2 , 1. lađđasa 	čielggadan dihte 	ahte guovddážis lea váldi viežžat sisa sihke dieđuid ja duođaštusaid boazodoalu siskkobealde dilálašvuođaid birra , nugo boazodoalu árbevirolaš máhtolašvuođas .
	Čalmmustahttin dihte 	guovddáža riikkaidgaskasaš doaibmaguovllu , de departemeanta evttoha ahte “ Norggas ja eará riikkain ” sadjái boahtá “ iešguđetge boazodoalloriikkain ” § 2 , 4. lađđasis .
Interreg lea EU prográmma 	ovddidan dihte 	sosiála ja ekonomalaš integrašuvnna riikkarájiid rastá , regionála ovttasbarggu bokte .
- Nannet falástallama njuolggadusaid 	hehtten dihte 	boađusverrošemiid
- Nannet norgga oassálastima riikkaidgaskasaš ovttasbargui 	hehtten dihte 	boađusverrošemiid
UEFA stivralahttu Mihcael van Praag ja Michaela Bragg Interpoola Integrity in Sport ovttadagas muitaleigga maiddái maid sii leat bargan 	hehtten dihte 	boađusverrošemiid preassakonferánssas Ullevål stadionas odne .
Fápmorusttegiid huksemat Ofuohtas davás lea dárbbašlaš 	doaimmahan dihte 	sihkkaris rávnnji davimus riikkaosiide .
Diehtu sámi dilálašvuođaid birra lea hui dárbbašlaš 	oažžun dihte 	stuora servodaga ipmirdit ja árvvusatnit sámegiela , kultuvrra ja servodateallima .
	Oahppan dihte 	.
	Loahpahan dihte 	buhtistanbargguid vuodjuma maŋŋel , evttoha ráđđehus juolludit vel 34 miljovnna ruvnno 2010 reviderejuvvon bušeahtas .
bargat ovttas Luondduhálddašan direktoráhtain ( LD ) 	ovdánahttin dihte 	dan bagadallanválddi rolla mii lea fylkkamánniid hárrái ja ovdánahttit organisašuvnna Stáda nuoskkidanbearráigeahču .
50 miljovnna kruvnno dás leat investerendoarjagat mat dušše oktii juolluduvvojit guovllu girdihámmaniidda 	duostun dihte 	stuora investeren- ja ruhtadanhástalusaid mat Avinoras leat ovddabealde boahttevaš jagiid .
Ráđđehus bargá ovttasráđiid Suomain ja Ruoŧain ja dán golmma davvi ­riikka sámedikkiiguin 	oažžun dihte 	hábmemassii Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna .
Riikkaidgaskasaš áŋgiruššamiiguin Sámediggi lea leamaš mielde dahkamin norgalaš ja davviriikkalaš sámepolitihka dovddusin , ja ollugat gehččet odne Norgii ja Sámediggái 	gávdnan dihte 	moktaga ja bargo ­vugiid álgoálbmogiid ja unnit veahkadagaid ávkin .
Ollu suohkanat ja báikegottit barget dehálaš bargguid seailluhan ja 	ovddidan dihte 	giela ja dan geavaheami .
Dat leat defensiivvat ja biddjojit dohko 	suddjen dihte 	Turku guovlluid , álbmoga ja ollu báhtareddjiid geat leat ohcan dorvvu turkalaš ráji bealde , dadjá Strøm-Erichsen .
	Sihkkarastin dihte 	ahte olbmot eai duvdiluvvo eret bargoeallimis dárbbašlaš vuođđogálggaid geažil , ráđđehus árvala jahkái 2014 lasihit juolludusa 45 miljovnna kruvnnuin Prográmmii mii galgá ovddidit vuođđogálggaid bargoeallimis ( BKA ) .
Danin leat ásahuvvon máŋga siskkáldas fágaidgaskasaš foruma 	sihkkarastin dihte 	beaktilis , ollislaš ja diehttevaš regionála hálddašeami .
Ruđat sámi gielladoaimmaide Finnmárkku fylkkagielda bargá ulbmiliid guvlui geavahan ja 	ovddidan dihte 	sámegiela .
	árvvoštallan dihte 	Davvi-Norgga infrastruktuvradárbbuid jagi 2040 guvlui Oassálastin Hámmarfeastta , MáttaVárjjaga ja Álttá suohkana boahtteáiggi fievrredančovdosiid infrastruktuvrajoavkkuide Oassálastin prošektii « Mas gaska lea eaktun » gávnnahit ođđa čovdosiid buohkaid beassamii ja oktavuođaid doaresbealde guovlluid fievrredanbálvalusaide Oassálastin KID-prošektii Gávpotbusse Álttas mas ulbmil lei oažžut eanet mátkkoštit gávpotbussiin .
Ulbmiljoavkku galgá gealbudahttit ja movttiidahttit searvat bargoeallimii lotnolagaid bargohárjánemiin ja oahpahusain ja/dahje/ja formálalaš oahppamannolahkii 	juksan dihte 	vuođđogelbbolašvuođa dahje fágareivve // oahppogelbbolašvuođa .
Sii ovttasbargat maiddái lahkalagaid suohkana vuođđoskuvllaiguin 	geahpidan dihte 	nuppástusa gaskkal vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla .
johtalussii dán ođastusa oktavuođas lassánii 197,9 miljovnnain ruvnnuin , 	áimmahuššan dihte 	sirdojuvvon geainnuid divodemiid ja doaimmahit Ákŋoluovtta – Ákšovuona feargaoktavuođa .
	Olahan dihte 	mihttomeari ahte eambbogiin galgá leat relevánta oahppu , de suohkanat fertejit bargat vuogádatlaččat ja geavahit guhkesáiggi dasa .
Mátta-Várjjagis leat dál ollu bargit geain leat ruoktot // bargui bargošiehtadus 	sihkkarastin dihte 	doaimma , muhto dát ii leat buorre ortnet , ii ekonomalaččat iige kvalitehtalaččat .
Mii leat álggahan prošeavtta 	nannen dihte 	buoridit kvalitehta mánáidgárddiin .
Guovdageainnu suohkan váldá lassiloana kr 2 866 000,- 	gokčan dihte 	investeremiid .
girjáivuođakonvenšuvnna 	doarjun dihte 	báikkálaš ja álgoálbmogiid rahčamušaid nannet ja geavahit bistevaš biologalaš girjávuođa .
Eurohpá Komišuvdna ovttasbargá ja doarju álgoálbmogiid viiddis mearrádussurggiid , prográmmaid ja prošeavttaid bokte ja lea bidjan johtui máŋggaid doaimmaid 	ráhkkanahttin dihte 	viidásat lahkoneami álgoálbmogiid ektui .
Ráđđi maiddái deattuha man dehálaš ovttasbargu gaskal uniovnna ja mielahttostádaid lea , 	hehtten dihte 	rahčamušaid duppálgeavaheami ja lasihit effektiviserejuvvon ja doarvai ovdánahttindoarjagiid álgoálbmogiidda .
Dát gáibida boahtteáiggi metologiijaovdánahttima 	sihkkarastin dihte 	ahte álgoálbmogiin lea vejolašvuohta ovdanbuktit ja muitalit iežaset oainnuid boahttevaš doaimmaid ektui nu ahte ollislaččat besset leat mielde prošeavttain álggus gitta lohppii .
veahkkeorganisašuvnnaide , čájehit váldohástalusaid mat galget guorahallojuvvot 	sihkkarastin dihte 	ahte álgoálbmogiid vuođđodárbbut leat váldon mielde čađa prošeaktaáigodaga ,
28. artihkal Vuoigatvuohta oažžut oktasaš šiehtadallamiid ja doaimmaid Bargiin ja bargoaddin lea našunála lágaid ja geavada mielde , vuoigatvuohta šiehtadallat ja buktit kollektiiva šiehtadusaid heivvolaš dásiin ja , jus šaddet beroštumi vuostálasvuođat , váldit atnui kollektiivva doaimmaid , nu go streaikka , 	suodjalan dihte 	iežaset beroštumiid .
	Hehtten dihte 	servodatlaš olggušteami ja geafivuođa , galgá uniovdna dohkkehit ja gudnijahttit sosiálaoaju ja ássandoarjaga mat galget sihkkarastit olmmošlaš eallima sidjiide geain eai leat doarvái resurssat , EU-rievtti earenoamáš mearrádusaid mielde ja našunála lágaid njuolggadusaid ja geavada mielde .
Lágidit metodihkkagurssa gursaoahpaheddjiide 	háhkan dihte 	oahpaheaddji juohke suohkanis .
Veahkehit servviid lágidemiid oktavuođas 	sihkkarastin dihte 	sámegiela geavaheami
Lágidit metodihkkakurssa kursaoahpaheddjiide 	háhkan dihte 	oahpaheaddji juohke suohkanis .
Deaŧalaš galgá leat dat , maid lea vejolaš dahkat 	buoridan dihte 	fylkka buot olbmuid vejolašvuođaid beassat guovddášstruktuvrra alitdássásaš guovddážiidda , ja erenoamážit Romsii .
g Ovttasbargu oahpahuskantuvrraiguin 	buoridan dihte 	fidnoválljenbagadeami dakkárin mii buorebut heive fylkka bargonákčadárbbuide ja fidnovejolašvuođaid .
g Vuođđudit váikkuhangaskaomiid maiguin čadahit guvllolaš doaibmabijuid 	buoridan dihte 	nuoraid ohcama realfágaid lohkamiidda .
Romssa fylkkasuohkan ferte oažžut ekonomalaš rámaid maiguin sáhttá bargat suohkaniiguin , dutkan- ja oahpahuslágádusaiguin ja ealáhusdoaimmaiguin ovttas proaktiivvalaččat 	buoridan dihte 	ealáhusovddideami rápmaeavttuid .
Ulbmilsuorggit Dárbu lea čalmmustit industriija máhttobuorideaddji doaibmabijuide 	buoridan dihte 	árvodahkama .
lea ovdamearka dakkár ovttasdoaibmamis ealáhusdoaimmaid , DjO ja earáid gaskkas 	buoridan dihte 	hutkan- ja gávppáiduhttinnávččaid .
Romssas ealáhus ferte geahččalit buoridit koordinerema 	oažžun dihte 	áigái eambbo ollislaš fálaldagaid .
g Doaibmabijuid ovddideapmi 	buoridan dihte 	mátkkoštanbuktagiid kvalitehta Romssas .
5.1.1 Davi fievrráduskorriduvrrat , bajimuš fievrrádussystema Riikkalaš beroštumiid dihte ja 	buoridan dihte 	davveguovlluid árvodahkama , de fertejit riikkalaš ja
Dárbu lea lágidit čuovvovaš doaimmaide 	sihkkarastin dihte 	Romsii beassama buriid riikkaidgaskasaš korriduvrraid : - Intermodála deaivvandanbáikehámman // seaillushámman ferte ráhkaduvvot Romsii .
Ulbmilsuorggit Nannet ovttasbarggu riikkalaš ja riikkaidgaskasaš oasálaččaiguin 	buoridan dihte 	mearraoadjebasvuođa .
Riikkalaš dási oasáluš Dárbu lea ovddidit systemaid birasbearráigehččui , roassogeahču ja oadjebasvuođa 	čoavdin dihte 	hástalusaid .
Romssas lea dárbu guvllolaš dásis čađahit plánema 	seailluhan dihte 	biologalaš šláddjiivuođa ja vuoruhan dihte viidodatgeavaheami .
Romssas lea dárbu guvllolaš dásis čađahit plánema seailluhan dihte biologalaš šláddjiivuođa ja 	vuoruhan dihte 	viidodatgeavaheami .
Deatáleamos vuolggabáikkiin lea čuovvovaš áigumuš : 	Sihkkarastin dihte 	ássamis ja eallinvuogis guvllolaš šláddjiivuođa , de galgá min oktasaš kulturárbi , sihke norgalaš , sámi ja kvenalaš árbi biddjojuvvot vuođđun buot servodatsurggiid ovdáneapmái .
Searat galget maid biddjojuvvot Romsii 	dahkan dihte 	dan álgoálbmotgávpogin .
g Go almmolaš ja beallealmmolaš fálaldagat nuppástuvvet , de fertejit buot golut meroštallojuvvot rehketdoaluin23 , ee. 	eastadan dihte 	at dihto etáhta dahje doaimma nuppástus buktá olbmuide ja ealáhusdoaimmaide stuorit fievrrádusgoluid , mat dasto leat duššadan vejolaš njuovžžálmahttinovdamuniid .
” Lea fylkkadiggemearrádusa duogážiin čađahuvvon plánaproseassa 	ráhkadan dihte 	fylkkaplánacealkámuša 2007 .
Deaŧalaš galgá leat dat , maid lea vejolaš dahkat 	buoridan dihte 	fylkka buot olbmuid vejolašvuođaid beassat guovddášstruktuvrra alitdássásaš guovddážiidda , ja erenoamážit Romsii .
Fylkkasuohkan ferte maiddái ovttasbargat ealáhuseallimiin , NAV:in ja eará aktevrraiguin njuovžilis fálaldagaid ektui ollesolbmuide 	gokčan dihte 	ealáhus- ja bargoeallima gealbodárbbuid .
• Bidjat deattu oahpahussii guolástusas ja guollebiebmamii guoskevaš fágain , ja maiddái bargat 	buoridan dihte 	máhtu ja ipmárdusa sálašgieđahallamis ja das mo seailluhit guollekvalitehta .
• Vuođđudit váikkuhangaskaomiid maiguin čađahit guvllolaš doaibmabijuid 	buoridan dihte 	nuoraid ohcama reálafágaid oahpuide .
• Romssa fylkkasuohkan ferte oažžut ekonomalaš rápmaid maiguin sáhttá bargat suohkaniiguin , dutkan- ja oahpahuslágádusaiguin ja ealáhusdoaimmaiguin ovttas proaktiivvalaččat 	buoridan dihte 	ealáhusovddideami rápmaeavttuid .
	Sihkkarastin dihte 	eallinnávccalaš 18
Ulbmilsuorggit • Dárbu lea čalmmustit industriija máhttobuorideaddji doaibmabijuide 	buoridan dihte 	árvodahkama .
” Bioklynge Nord ” lea ovdamearka dakkár ovttasdoaibmamis ealáhusdoaimmaid , DjO ja earáid gaskkas 	buoridan dihte 	hutkan- ja gávppáiduhttinnávccaid .
Fylkkaplánadieđáhusa 2005 vuođul lea Romssa fylkkasuohkan álggahan fidnohutki- ja ođđahutkanprošeavtta ” Helhetlig gründersatsing i Troms ” , mii lea jurddašuvvon leat doaibma- ja boađusguvllot prográmma mii galgá hukset ja oktiiheivehit dáláš doaimmaid , ja ovddidit ođđa bijuid 	láhčin dihte 	dili eanet fidnoálggaheddjiide Romssas .
• Doaibmabijuid ovddideapmi 	buoridan dihte 	mátkkoštanbuktagiid kvalitehta Romssas .
5.1.1 Davi fievrráduskorriduvrrat , bajimuš fievrrádussystema Riikkalaš beroštumiid dihte ja 	buoridan dihte 	davveguovlluid árvoháhkama , de fertejit riikkalaš ja riikkaidgaskasaš fievrráduskorriduvrrat ruhtaduvvot .
• Dárbu lea lágidit čuovvovaš doaimmaide 	sihkkarastin dihte 	Romsii beassama buriid riikkaidgaskasaš korriduvrraid : Intermodála deaivvandanbáikehámman // seaillushámman ferte ráhkaduvvot Romsii .
Ulbmilsuorggit • Nannet ovttasbarggu riikkalaš ja riikkaidgaskasaš oasálaččaiguin 	buoridan dihte 	mearraoadjebasvuođa .
Riikkalaš dási oasáluš • Dárbu lea ovddidit systemaid birasbearráigehččui , roassogehččui ja oadjebasvuhtii 	čoavdin dihte 	hástalusaid .
Deaŧaleamos vuolggabáikkiin lea čuovvovaš áigumuš : 	Sihkkarastin dihte 	ássamis ja eallinvuogis guvllolaš šláddjiivuođa , de galgá min oktasaš kulturárbi , sihke norgalaš , sámi ja kvenalaš árbi biddjojuvvot vuođđun buot servodatsurggiid ovdáneapmái .
Searat galget maid biddjojuvvot Romsii 	dahkan dihte 	dan álgoálbmotgávpogin .
Go almmolaš ja beallealmmolaš fálaldagat nuppástuvvet , de fertejit buot golut meroštallojuvvot rehketdoaluin , ee. 	eastadan dihte 	ahte dihto etáhta dahje doaimma nuppástus buktá olbmuide ja ealáhusdoaimmaide stuorit fievrrádusgoluid , mat dasto leat duššadan vejolaš njuovžžálmahttinovdamuniid .
	Seastin dihte 	rásiid sii vušše liepmasa árranis návehis .
Reatkarissi lei dáhki vuolde vai doalaha buozalmasvuođa eret , ja niibi heaŋgái goahteuvssa badjebealde 	baldin dihte 	hálddiid .
Davit olgoseaidni málejuvvui 	suodjalan dihte 	dálkkiid vuostá , muhto lei maid čáppa seaidni bálgá guvlui .
Geahččalit neavvu 	háddjen dihte 	bivdiid ja oláhan dihte ceavzilis rievssatávkkástallama , Guovdageainnu suohkanis bivdojagi 2007-08 , mii evaluerejuvvo 2008:s .
Geahččalit neavvu háddjen dihte bivdiid ja 	oláhan dihte 	ceavzilis rievssatávkkástallama , Guovdageainnu suohkanis bivdojagi 2007-08 , mii evaluerejuvvo 2008:s .
FeFo álggaha oktavuođa gieldda , gilisearvvi , NJFF , ja boazodoalu ovddasteddjiiguin 	digáštallan dihte 	čovdosiid mat heivejit buoremusat háddjet bivdiid .
FeFo áigu 2007 čavčča registreret man ollu bivdojuvvo iešguđetge sajis fylkkas , 	oažžun dihte 	eambbo duogášdieđuid dan birra gos bivdojuvvo eanemus fylkkas .
Mudden 	vuhtiiváldin dihte 	rievssatlogu , dalle go lea unnán šaddu , dáhpáhuvvá beaiveeriid álggahemiin Guovdageainnu suohkanis .
Konkrehta plánat ráhkaduvvojit 	oaččuhan dihte 	nuoraid bivdit .
Unnit areálaid vuovdin 	buoridan dihte 	arronderema lea lohpi .
Jávrriin mat leat hearkkit dan geažil go leat unnán guolit áigu FeFo árvvoštallat ovdagihtii-várrogas doaimmaid ovttasráđiid gielddaiguin ja iešguhtetge báikkálaš servodagaiguin 	sihkkarastin dihte 	bákki olbmuid vejolašvuođa ávkkástallat vánes riggodagaid .
geahčadeapmái 	addin dihte 	dieđuid maŋás hálddahussii .
Plána- ja ealáhusetáhtta Romssa fylkkasuohkanis ( RFS ) lea koordineren ja jođihan proseassa 	hábmen dihte 	Romssa guvllulaš ovddidanprográmma áigodaga 2008-2009 .
Lea juo ovttasbargošiehtadus gaskal Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana mii leat maiddái laktášuvvon fylkkaplána čuovvovaš bajit ulbmilii : 	Sihkarastin dihte 	guvllulaš girjáivuođa ássama ja eallinvuogi dáfus , galgá min oktasaš kulturárbi , sihke dáža , sámi ja kveana , biddjot vuođđun ovdánahttimiin buot servodatsurggiin .
2 ) 	Oažžun dihte 	ovttasbarggu // fierpmádaga áigu Romssa fylkkasuohkan vuoruhit iežas huksejeaddji rolla .
3 ) 	Vuoruhan dihte 	petroleumteknologiija davviguovlluin ovddidemiide nana máhttobirrasa davvin .
Bidjat deattu oahpahussii guolástusas ja guollebiebmamii guoskevaš fágain , ja maiddái bargat 	buoridan dihte 	máhtu ja ipmárdusa sálašgieđahallamis ja das mo seailluhit guollekvalitehta .
1 ) Kártet // geahpedit riidduid gaskal guolástusa ja mearradoalu 	lasihan dihte 	10 árvoháhkama goappašiid ealáhusain .
Guvllulaš ovttasbargoforuma oktasaš strategiijat 2.4 ; Lotnolas // kulturvuđot ealáhusat : Ulbmil- 1 ) Ovddidit máhttoloktenbijuid 	gávdnan dihte 	ođđa virgevejolašvuođaid ja ahte suorgi lotnolasealáhusat vuoruhuvvojit gaskaoapmeapparáhta bokte .
2.6 Industriija muđui ja bálvalusaddi ealáhusat Ulbmilsuorggit : 1 ) Dárbu lea čalmmustit industriija máhttobuorideaddji doaibmabijuide 	buoridan dihte 	árvoháhkama .
4 ) Doaibmabijuid ovddideapmi 	buoridan dihte 	mátkkoštanbuktagiid kvalitehta Romssas .
Nannet ovttasbarggu riikkalaš ja riikkaidgaskasaš oasálaččaiguin 	buoridan dihte 	mearraoadjebasvuođa .
Deaŧalaš galgá leat dat , maid lea vejolaš dahkat 	buoridan dihte 	fylkka buot olbmuid vejolašvuođaid beassat guovddášstruktuvrra alit dássásaš guovddážiidda , ja erenoamážit Romsii .
Guvllulaš Ovttasbargoforuma oktasaš strategiijat ; 4.2.3 Boraspiret : Ulbmil- 1 ) G o ovttasbargat nu ahte váikkuhit riikkalaš boraspirepolitihka 	buoridan dihte 	suorgi rápmaeavttuid ja ovddidit buriid guvllulaš hálddašanmálliid .
4.3 Kultuvra Fylkkaplánaulbmil : 	Sihkkarastin dihte 	ássamis ja eallinvuogis guvllolaš šláddjiivuođa , de galgá min oktasaš kulturárbi , sihke norgalaš , sámi ja kvenalaš árbi biddjojuvvot vuođđun buot servodatsurggiid ovdáneapmái .
Searat galget maid biddjojuvvot Romsii 	dahkan dihte 	dan álgoálbmotgávpogin .
Vuođđudit váikkuhangaskaomiid maiguin čađahit guvllolaš doaibmabijuid 	buoridan dihte 	nuoraid ohcama realfágaid lohkamiidda .
4 ) Romssa fylkkasuohkan ferte oažžut ekonomalaš rápmaid maiguin sáhttá bargat suohkaniiguin , dutkan- ja oahpahuslágádusaiguin ja ealáhusdoaimmaiguin ovttas proaktiivvalaččat 	buoridan dihte 	ealáhusovddideami rápmaeavttuid .
Dárbu lea lágidit čuovvovaš doaimmaid 	sihkkarastin dihte 	Romsii beassama buriid riikkaidgaskasaš korriduvrraid : Intermodála deaivvandanbáikehámman // seaillushámman ferte ráhkaduvvot Romsii .
Dárbu lea ovddidit systemaid birasbearráigehččui , roassogeahčui ja oadjebasvuhtii 	čoavdin dihte 	hástalusaid .
Go almmolaš ja beallealmmolaš fálaldagat nuppástuvvet , de fertejit buot golut meroštallojuvvot rehketdoaluin , ee. 	eastadan dihte 	ahte dihto etáhta dahje doaimma nuppástus buktá olbmuide ja ealáhusdoaimmaide stuorit fievrrádusgoluid , mat dasto leat duššadan vejolaš njuovžžálmahttinovdamuniid .
Dat lea deaŧalaš 	sihkkarastin dihte 	ahte buot almmolaš vuoruheamit gesset seamma guvlui .
Daid maŋemus jagiid leat máŋga doaimma álggahuvvon 	lasihan dihte 	sámi dutkandoaimmaid , oččodan dihte lasi sámi studeanttaid universitehtii , oainnusin dahkan dihte sámi kultuvrra ja oainnusin dahkan dihte sámegiela geavaheami hálddahusas ja dutkamis jnv. .
Daid maŋemus jagiid leat máŋga doaimma álggahuvvon lasihan dihte sámi dutkandoaimmaid , 	oččodan dihte 	lasi sámi studeanttaid universitehtii , oainnusin dahkan dihte sámi kultuvrra ja oainnusin dahkan dihte sámegiela geavaheami hálddahusas ja dutkamis jnv. .
Daid maŋemus jagiid leat máŋga doaimma álggahuvvon lasihan dihte sámi dutkandoaimmaid , oččodan dihte lasi sámi studeanttaid universitehtii , oainnusin 	dahkan dihte 	sámi kultuvrra ja oainnusin dahkan dihte sámegiela geavaheami hálddahusas ja dutkamis jnv. .
Daid maŋemus jagiid leat máŋga doaimma álggahuvvon lasihan dihte sámi dutkandoaimmaid , oččodan dihte lasi sámi studeanttaid universitehtii , oainnusin dahkan dihte sámi kultuvrra ja oainnusin 	dahkan dihte 	sámegiela geavaheami hálddahusas ja dutkamis jnv. .
Válddi ektui lei ulbmil ođasmahttit sámi dutkama čielggadusaid , ja guorahallat fágaplánaid 	čielggadan dihte 	man stuora oassin sámi fáttát leat Romssa universitehta oahppofálaldagain .
Sámi dutkama ja oahpahusa historjjá galgá guorahallat , ja guorahallat galgá maid buot fágabirrasiid lohkanmeriid ja oahppoplánaid , 	čielggadan dihte 	Romssa universitehta sámi dutkama ja oahpahusa .
Galget maiddái leat čoahkkimat guovddášhálddahusain , buot fakultehtaid instituhtta- ja fakultehtajođiheddjiiguin , Romssa museain , Universitehta girjerádjosiin ja UNIKOM:in , 	oažžun dihte 	evttohusaid maid berre deattuhit sámi dutkamis ja oahpahusas .
Dan dihte berre árvvoštallat dárkileappot gozihit sámi studeanttaid , 	eastadan dihte 	sin oahpu heaitimis .
1990-logu váldoulbmil lea leamaš sihkkarastit institušuvnnalaš huksema 	seailluhan dihte 	gelbbolašvuođaid maiddái boahtteáiggis – sihke našunála bajitdási ásahusain ja sierra sámi dutkan- , oahpahus- ja diehtojuohkinásahusain ( omd. báikkálaš ja guovllulaš dávvervuorkkáin ja kulturguovddážiin ) .
Dákkár movttiidahttindoaimmat sáhttet unnidit erohusaid gaskkal fágaid autonomiija ja Romssa universitehta dárbbuid stivret vuoruhansurggiid bokte 	olahan dihte 	ulbmiliid .
Evttohuvvo ásahit fásta friddjaoastinortnegiid ( fásta virgelohpeortnegiid ) eamiálbmotdutkamiid várás 	nannen dihte 	sámi ja sámiide guoskevaš dutkamiid .
Berre guorahallat galgá go doarjagiid maiddái fállat vuolit gráda studeanttaide 	movttiidan dihte 	ja oaččuhan dihte studeanttaid alit gráda oahpuide .
Berre guorahallat galgá go doarjagiid maiddái fállat vuolit gráda studeanttaide movttiidan dihte ja 	oaččuhan dihte 	studeanttaid alit gráda oahpuide .
	Ovddidan dihte 	sámegiela geavaheami Romssa universitehtas lea deaŧalaš sierra jorgalanbálvalusa ásahit .
Evttohuvvo maiddái ráhkadit lassioahppogurssa bohcco ja boazodoalu birra , 	nannen dihte 	olles servodaga oppalaš gelbbolašvuođa dáin áššiin .
Huksen- ja opmodatguovddáš oktiiheiveha ovttasráđiid giellakonsuleanttain sámegielgalbemiid 	oažžun dihte 	oktilaš nammaaddima , rivttes čállinvuogi ja oktilaš galbageavaheami .
Universitehtadoaimmaid ektui ovttasbargat láigoheddjiin 	oažžun dihte 	oktilaš galbema .
IT-vuogádagat ja sámegiel čálamearkkat 	Láhčin dihte 	sámelága giellanjuolggadusaid , báikenammalága ja ođđa nammalága čuovvoleami gáibáduvvo ahte buot Romssa fylkkasuohkana IT-vuogádagat sáhttet gieđahallat sámegiel čálamearkkaid .
7.7.1 SamIT ja sámegiel čálamearkačoahkki 	Dahkan dihte 	álkibun almmolaš doaimmaide atnigoahtit sámegiel čálamearkačoahki , ásahii Gielda- ja guovlodepartemeanta 2003 sámegiel čálamearkačoahki ja IT gealbovuođu .
Buot almmolaš doaimmat sáhttet váldit oktavuođa samIT:in 	oažžun dihte 	veahki .
Sámediggi lea nammadan boazodoallostivrra ja guovllustivrraid uhccitlogu , ja lea áirasiiddis bokte dakko gokko lea leamaš vejolaš váikkuhan prosessii 	gávdnan dihte 	buriid čovdosiid .
	Čilgen dihte 	dili ain lagabui , geavahit dás Tromssa fylkkamanni loguid ( 1998 ) : Vahágiid ovddas ohccojuvvon buhtadus juolluduvvo sullii 50% .
Doarjjaortnega galgá jeavddalaččat árvvoštallat 	iskan dihte 	leat go Sámedikki mearridan áigumusat joksojuvvon .
Doarjjaortnega galgá jeavddalaččat árvvoštallat 	iskan dihte 	leat go Sámedikki mearridan áigumusat joksojuvvon .
Sámediggi áigu ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin váikkuhit dan ahte dát bargu nanosmahttojuvvo 	buoridan dihte 	gulahallama .
Sámi ealáhusráđđi čujuha ahte Sámediggái lea dehálaš searvat prográmmabargui iešguđet forain 	gozihan dihte 	iežas politihka ja iežas strategiijaid .
Sámediggi áigu ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin váikkuhit dan ahte dát bargu nanosmahttojuvvo 	buoridan dihte 	gulahallama .
Sámi ealáhusráđđi čujuha ahte Sámediggái lea dehálaš searvat prográmmabargui iešguđet forain 	gozihan dihte 	iežas politihka ja iežas strategiijaid .
	Buohtastahttin dihte 	dán dili ledje Eanadoallodepartemeanttas 1998:s 22 643 journalfievrrideami .
Sámediggi lea 1998:s sirdán 198.000,- kruvnnu poasttas 70 postii 53 	nannen dihte 	áŋgiruššamiid sámegiela oktavuođas .
Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin 	gokčan dihte 	dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas .
	Váfistan dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin .
	Buohtastahttin dihte 	dán dili ledje Eanadoallodepartemeanttas 1998:s 22 643 journalfievrrideami .
Sámediggi lea 1998:s sirdán 198.000,- kruvnnu poasttas 70 postii 53 	nannen dihte 	áŋgiruššamiid sámegiela oktavuođas .
Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin 	gokčan dihte 	dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas .
	Váfistan dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin .
Sámediggi dáhttu Sámi parlamentáralaš ráđi organiseret ja čađahit oktasaščoahkkima buot sámedikkiid áirasiid gaskka 	ságastallan dihte 	oktasaš sámepolitihka ja boahttevaš organiserema ortnegiid .
Sámediggi dáhttu Sámi parlamentáralaš ráđi organiseret ja čađahit oktasaščoahkkima buot sámedikkiid áirasiid gaskka 	ságastallan dihte 	oktasaš sámepolitihka ja boahttevaš organiserema ortnegiid .
Ferte maid ásahit sámi bagadusvirggiid nissonfidnoálggaheaddjiide , vai dan láhkai sihkkaruššat sámi sisdoalu dakkár oahppodoaimmaide , ja 	garvin dihte 	giellaváttisvuođaid .
	Sihkkaruššan dihte 	plána čađaheami ferte joatkit nissonoaivadeaddjivirggi .
Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga 	gávdnan dihte 	bistevaš čovdosiid .
Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega 	álkidahttin dihte 	dan .
Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga 	gávdnan dihte 	bistevaš čovdosiid .
Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega 	álkidahttin dihte 	dan .
Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga 	gávdnan dihte 	bistevaš čovdosiid .
Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega 	álkidahttin dihte 	dan .
Sámediggi ásaha konsuleantavirggi 	nannen dihte 	sámegiela bajábealde namuhuvvon guovllus .
Sámi vuoigatvuođalávdedgoddi ásahuvvui áiggistis 	njulgen dihte 	Norgga lágaid ja hálddašeami bonjuvuođaid sámi vuoigatvuođaid dáfus .
Go nu lea dárbu , de galget mearriduvvot doaibmabijut 	sihkkarastin dihte 	dáid álbmogiid vuoigatvuođa geavahit guovlluid gos sii eai okto ása , muhto gos sii árbevirolaččat leat ealihan iežaset ja maid leat geavahan árbevirolaš doaimmaide .
Dasto daddjo ahte lea stáhta geatnegasvuohta álggahit dárbbašlaš doaibmabijuid 	hehtten dihte 	dáid vuoigatvuođaid rihkkuma .
	Garvin dihte 	buot boasttuáddejumiid , dáhttu Sámediggi seamma láhkai go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ge , deattuhit ahte ii galgga etnihkalaš gullevašvuođa vuođul sirret olbmuid eatnamiid ja luondduriggodagaid konkrehta hálddašeamis .
Dat ortnegat mat dán rádjai leat álggahuvvon 	divvun dihte 	muhtun oasi vahágis , eai leat ávkkuhan .
	Veardádallan dihte 	dáhttu Sámediggi čujuhit ahte Mátta-Norgga eanadoallu oppa mihá sihkkarit ii anáše eanadoalu geavahanvuoigatvuođaid doarvái bures vuhtiiváldojuvvon jos lágas čuoččušii dušše ahte eanadoalloareálaid háldemis « galgá vuhtiiváldit Norgga kultuvrra » .
Sámediggi doarju Sámi vuoigatvuođalávdegotti go dáhtošii nannet boazodoalloorgánaid 	nannen dihte 	boazodoalu beroštumiid areálaplánabarggus .
Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid 	suodjalan dihte 	sámi kultuvrra ja ođđasis ásahan dihte vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui .
Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid suodjalan dihte sámi kultuvrra ja ođđasis 	ásahan dihte 	vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui .
Nappo danne ásahuvvuige Sámi vuoigatvuođalávdegoddi áiggistis , 	čielggadan dihte 	čovdosiid mat nannešedje sápmelaččaid rievttálaš dili .
Danne atná Sámediggi lunddolažžan ja riektan ahte Sámediggi ja Ráđđehus dallánaga ásahit lagas ovttasbarggu man vuođđun lea ovttaárvosašvuohta ja nubbi nuppi árvvusatnin , 	hábmen dihte 	láhkaproposišuvnnaid sámi vuoigatvuođaid ja dáid hálddašeami birra .
Sámediggi áigu dáhttut álggahuvvot čielggadanbarggu 	čilgen dihte 	mo iešguđetlágan hálddašanmálliid sáhtášii heivehit ja sihkkarastit EU-vuogádaga siskkobealde , vai sihkkarasttášii resurssaid dakkár vugiin mii dán dokumeanttas lea eaktun .
	Sihkkarastin dihte 	ovttalágan hálddašeami ja einnostuvvivuođa , berre Finnmárkku eanahálddašeapmi gielddaid meahccehálddašeapmái mearridit oaivadeaddji njuolggadusaid .
Sámi vuoigatvuođalávdedgoddi ásahuvvui áiggistis 	njulgen dihte 	Norgga lágaid ja hálddašeami bonjuvuođaid sámi vuoigatvuođaid dáfus .
Go nu lea dárbu , de galget mearriduvvot doaibmabijut 	sihkkarastin dihte 	dáid álbmogiid vuoigatvuođa geavahit guovlluid gos sii eai okto ása , muhto gos sii árbevirolaččat leat ealihan iežaset ja maid leat geavahan árbevirolaš doaimmaide .
Dasto daddjo ahte lea stáhta geatnegasvuohta álggahit dárbbašlaš doaibmabijuid 	hehtten dihte 	dáid vuoigatvuođaid rihkkuma .
	Garvin dihte 	buot boasttuáddejumiid , dáhttu Sámediggi seamma láhkai go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ge , deattuhit ahte ii galgga etnihkalaš gullevašvuođa vuođul sirret olbmuid eatnamiid ja luondduriggodagaid konkrehta hálddašeamis .
Dat ortnegat mat dán rádjai leat álggahuvvon 	divvun dihte 	muhtun oasi vahágis , eai leat ávkkuhan .
	Veardádallan dihte 	dáhttu Sámediggi čujuhit ahte Mátta-Norgga eanadoallu oppa mihá sihkkarit ii anáše eanadoalu geavahanvuoigatvuođaid doarvái bures vuhtiiváldojuvvon jos lágas čuoččušii dušše ahte eanadoalloareálaid háldemis « galgá vuhtiiváldit Norgga kultuvrra » .
Sámediggi doarju Sámi vuoigatvuođalávdegotti go dáhtošii nannet boazodoalloorgánaid 	nannen dihte 	boazodoalu beroštumiid areálaplánabarggus .
Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid 	suodjalan dihte 	sámi kultuvrra ja ođđasis ásahan dihte vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui .
Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid suodjalan dihte sámi kultuvrra ja ođđasis 	ásahan dihte 	vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui .
Nappo danne ásahuvvuige Sámi vuoigatvuođalávdegoddi áiggistis , 	čielggadan dihte 	čovdosiid mat nannešedje sápmelaččaid rievttálaš dili .
Danne atná Sámediggi lunddolažžan ja riektan ahte Sámediggi ja Ráđđehus dallánaga ásahit lagas ovttasbarggu man vuođđun lea ovttaárvosašvuohta ja nubbi nuppi árvvusatnin , 	hábmen dihte 	láhkaproposišuvnnaid sámi vuoigatvuođaid ja dáid hálddašeami birra .
Sámediggi áigu dáhttut álggahuvvot čielggadanbarggu 	čilgen dihte 	mo iešguđetlágan hálddašanmálliid sáhtášii heivehit ja sihkkarastit EU-vuogádaga siskkobealde , vai sihkkarasttášii resurssaid dakkár vugiin mii dán dokumeanttas lea eaktun .
Danne ii leat riekta gáržžidit sámi guovlluid buvttadeami 	geahpedan dihte 	nášuvnnalaš badjelmearálaš produkšuvnna .
Jos galggašii bisuhit iešguoddi mielkebuvttadeami , de fertešii Sámedikki mielas bidjat johtui doaibmabijuid 	bisuhan dihte 	mielkebuvttadeami unnimusat dálá dási .
Sámedikki mielas galggašii maid čavget orrungeatnegasvuođa bisuhan ja 	nannen dihte 	ássama sámi giliin .
Seammás fertejit guovddáš eiseválddit veahkehit dárbbašlaš ekonomalaš resurssaiguin 	oažžun dihte 	eambbo bistevaš nuppástuhttima ealáhusas , jos galggašii joksat dássedettolaš boraspirehálddašeami mihttomeari boahtteáiggi eanadoalloealáhusa ektui .
Danne ii leat riekta gáržžidit sámi guovlluid buvttadeami 	geahpedan dihte 	nášuvnnalaš badjelmearálaš produkšuvnna .
Jos galggašii bisuhit iešguoddi mielkebuvttadeami , de fertešii Sámedikki mielas bidjat johtui doaibmabijuid 	bisuhan dihte 	mielkebuvttadeami unnimusat dálá dásis .
Sámedikki mielas galggašii maid čavget orrungeatnegasvuođa bisuhan ja 	nannen dihte 	ássama sámi giliin .
Seammás fertejit guovddáš eiseválddit veahkehit dárbbašlaš ekonomalaš resurssaiguin 	oažžun dihte 	eambbo bistevaš nuppástuhttima ealáhusas , jos galggašii joksat dássedettolaš boraspirehálddašeami mihttomeari boahtteáiggi eanadoalloealáhusa ektui .
Sámediggeráđđi doivvošii dál beassat lagabui gulahallat guolástushálddašeami beliiguin 	hábmen dihte 	ođđa ja boahtteáigái heivehuvvon guolástuspolitihka sámi riddo- ja vuotnaguovlluide .
Sámediggi lea oahpahuslága láhkaásahusaid gieđahallama oktavuođas gáibidan ahte departemeanta álggaha proseassa 	viiddidan dihte 	« sámi guovllu » .
Departemeanta lea bargamin 	gávdnan dihte 	čovdosiid guovttegielalaš oahpahusa lassigoluid ektui , maid gielddat sáhtášedje dohkkehit .
Presideanta lea skábmamánu 10. b. reivves ovddidan čálalaš mearkkašumiid stuorradiggedieđáhussii , ja seammás bivdán čoahkkima ođđa kulturministeriin 	divaštallan dihte 	dieđáhusa sisdoalu earenoamážit ja sámi kulturáššiid oppalaččat .
	Sihkkarastin dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo fondii 4 mill. kr. lasáhus .
	Sihkkarastin dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo fondii 4 mill. kr. lasáhus .
Várrepresideanta lea maid 05.01.00 leamaš čoahkkimis Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanttain 	čilgen dihte 	Sámedikki juolludemiid sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaplána čuovvuleamis .
Finnmárkku fylkkagieldda evttohusa oktavuođas Kárášjoga nuoraidruovttu heaittiheami birra , sáddii ráđđi čállosa fylkkasátnejođiheaddjái mas ávžžuhii fylkkalávdegotti fuolahit ahte bušeahttaseastimat eai čuoza fálaldahkii mii lea ásahuvvon 	várjalan dihte 	sámi nuoraid geat leat ovddasmorraša haga .
Šattaimet ovttaoaivili das ahte Sámedikkis ja Kulturdepartemeanttas galgá lea oktavuohta 	čielggadan dihte 	ášši prošeaktageahčadeami ja jođu ektui .
	Oažžun dihte 	buoret ruhtadanortnega lotnolasealáhusbargiide , dáhtošii ráđđi sierra doarjjaortnega dán ealáhussii departemeantta bušeahta bokte .
Presideanta lea 11.-12.01.00 leamaš čoahkkimis gielda- ja guovluministe Enoksen:iin , kulturminister Haga:in ja stáhtačállilávdegottiin 	čilgen dihte 	Sámedikki evttohan doaibmabijuid 2001 stáhtabušeahtas .
Eanadoallodepartemeanta áigu váldit oktavuođa Birasgáhttendepartemeanttain 	čielggadan dihte 	suodjalanbeali , ja áigu Sámediggái dieđihit mo áššiin ain manná .
» Livččii miellagiddevaš diehtit makkár láhkageatnegahtton doaibmabijuid Sámediggeráđđi áiggošii bidjat johtui 	juksan dihte 	áigumuša bajimuš boazologuin jos boazodoalloealáhus ieš ii doarjjo dán .
Dát ferte maiddái mielddisbuktit ahte departementa atná Sámedikki lunddolaš ovttasbargoguoibmin 	čoavdin dihte 	oktasaš hástalusaid dán suorggis , sámi álbmogii ávkin .
Eai mis leat gal deaŧalaš mearkkašumit dasa mii doppe daddjojuvvo , muhto min mielas ii leat doarvái čielgasit daddjojuvvon maid Sámediggeráđđi konkrehta áigu bargat 	čoavdin dihte 	ášši dakkár vugiin maid buohkat dohkkehivčče .
	Oažžun dihte 	oanehet áššemeannudanáiggi ferte vuoruhit áššiid , juoga mii dađi bahábut sáhttá váikkuhit nugo dán áššis .
Sámediggeráđđi diehtá ahte Sámi oahpahusráđđi ovdal lea váldán oktavuođa GOD:ain 	rievdadan dihte 	gustojeaddji njuolggadusaid vai oahppit geain lea sámegiella vuosttašgiellan oaččošedje 3 lassičuoggá universitehtaid ja allaskuvllaid sisaváldimis .
Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , 	čilgen dihte 	dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára .
Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja 	plánen dihte 	oktasaš ovttasbargoseminára .
Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitoráđđi ballá das mo máttasámi kulturmuitosuodjalemiin manná , ja ahte 2000:s lea dárbu geavahit ollu resurssaid 	nannen dihte 	máttasámi kulturmuitosuodjaleami aktiivvalaš searvama .
	Sihkkarastin dihte 	kvalitehta dulkonbávalusain , lea ásahuvvon dulkongeahččaleami ortnet ja autoriserenortnet .
Sámi ealáhusráđđi lohká deaŧalažžan Sámediggái leat mielde iešguđet foraid prográmmabargguin 	gozihan dihte 	politihkas ja strategiijaidis .
Bargiidbellodaga sámediggejoavku dáhttu bargat dan ala ahte nu bures go vejolaš ovttastahttit Sámi kulturmuitoráđi ja guoskevaš fylkkakulturossodaga bargguid dárkkistemiid oktavuođas , 	seastin dihte 	buot oasálaččaid goluid .
Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , 	čilgen dihte 	dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára .
Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja 	plánen dihte 	oktasaš ovttasbargoseminára .
Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitoráđđi ballá das mo máttasámi kulturmuitosuodjalemiin manná , ja ahte 2000:s lea dárbu geavahit ollu resurssaid 	nannen dihte 	máttasámi kulturmuitosuodjaleami aktiivvalaš searvama .
	Sihkkarastin dihte 	kvalitehta dulkonbávalusain , lea ásahuvvon dulkongeahččaleami ortnet ja autoriserenortnet .
Sámi ealáhusráđđi lohká deaŧalažžan Sámediggái leat mielde iešguđet foraid prográmmabargguin 	gozihan dihte 	politihkas ja strategiijaidis .
Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui 	oažžun dihte 	vásihusaid .
Sámediggi lea duhtavaš go ealáhusas lea vejolašvuohta oažžut ekonomálaš veahki gizzodiliid oktavuođas 	sihkkarastin dihte 	guohtonrievtti .
	Doalahan dihte 	juobe juo veaháš ge doaimmas Sámi kulturviesuid // institušuvnnaid lea leamaš dárbu dasa geavahit sámi kulturfoandda ruđaid .
	Sihkkarastin dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo ahte foandda juolludus bajiduvvo .
Celko ee ahte leat duhtavaččat go lea árvaluvvon rievdadit regulerenmálle ( s.9 nubbe oassi ) - muhto lea go konkrehtalaččat mihkkege dahkkon 	buoridan dihte 	daid guolásteddjiid vejolašvuođaid geat guolástit unna fatnasaččaiguin ?
Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui 	oažžun dihte 	vásihusaid .
Sámediggi lea duhtavaš go ealáhusas lea vejolašvuohta oažžut ekonomálaš veahki gizzodiliid oktavuođas 	sihkkarastin dihte 	guohtonrievtti .
	Doalahan dihte 	juobe juo veaháš ge doaimmas Sámi kulturviesuid // institušuvnnaid lea leamaš dárbu dasa geavahit sámi kulturfoandda ruđaid .
	Sihkkarastin dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo ahte foandda juolludus bajiduvvo .
	Njulgen dihte 	muhtun boasttuvuođaid , árvvoštallá Bargiidbellodaga sámediggejoavku oččodit rievdadusaid mandáhtajuogadeamis ovdal 2001 válgga .
Huksema strategiija lea suorggi fágagelbbolašvuođa čohkken ovtta guvlui 	buoridan dihte 	sámi fágaovdáneami eavttuid ja dan maŋŋá biđget gelbbolašvuođa eará guovlluide , áinnas máŋgga gelbbolašvuođa ovttadahkii .
Sámediggi oaidná ahte livččii dárbu rievdadit daid sámi ásahusaid stivrenstruktuvra main lea erenoamáš gelbbolašvuohta , 	gozihan dihte 	daid sierra dikšunásahusaid mat leat ásahuvvon daid geavaheaddjiid dárbbuid várás geain lea sámi duogáš , ja bálvalusaid sámi dimenšuvnna ovdánahttimii .
Sámi válgalihttu dáhttu deattuhit guovddáš eiseválddiid dárbbu ásahit stipeandaortnegiid 	rekruteren dihte 	eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide , nugo čuožžu doaibmaplánas .
Ferte ásahit stipeandaortnegiid 	rekruteren dihte 	eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide .
Huksema strategiija lea suorggi fágagelbbolašvuođa čohkken ovtta guvlui 	buoridan dihte 	sámi fágaovdáneami eavttuid ja dan maŋŋá biđget gelbbolašvuođa eará guovlluide , áinnas máŋgga gelbbolašvuođa ovttadahkii .
Sámediggi oaidná ahte livččii dárbu rievdadit daid sámi ásahusaid stivrenstruktuvra main lea erenoamáš gelbbolašvuohta , 	gozihan dihte 	daid sierra dikšunásahusaid mat leat ásahuvvon daid geavaheaddjiid dárbbuid várás geain lea sámi duogáš , ja bálvalusaid sámi dimenšuvnna ovdánahttimii .
Ferte ásahit stipeandaortnegiid 	rekruteren dihte 	eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide .
Sámediggi dáhttu maid Stuorradikki arkiiva- , bibliotehka- ja museásuorggis addit Sámediggái ovdánanvejolašvuođaid ollislaš stivrenstruktuvrrain ja dađistaga eanet resurssaiguin 	nannen dihte 	sámi kultursuodjaleami ja servodatovddideami .
Sámediggi dáhttu maid Stuorradikki arkiiva- , bibliotehka- ja museásuorggis addit Sámediggái ovdánanvejolašvuođaid ollislaš stivrenstruktuvrrain ja dađistaga eanet resurssaiguin 	nannen dihte 	sámi kultursuodjaleami ja servodatovddideami .
Dattetge lea dárbu stuorát searaide surggiin nugo dearvvasvuohta , mánát , nissonat , riektesihkkarvuohta , diehtojuohkin , jna , 	gozihan dihte 	geatnegasvuođaid mat Norggas leat sihke nášuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat .
Dattetge lea dárbu stuorát searaide surggiin nugo dearvvasvuohta , mánát , nissonat , riektesihkkarvuohta , diehtojuohkin , jna , 	gozihan dihte 	geatnegasvuođaid mat Norggas leat sihke nášuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat .
Presideanta lea dáhtton čoahkkima departemeantta politihkalaš njunnošiiguin 	divaštallan dihte 	proseassa ovddos guvlui , ja seammás divaštallat Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu joatkka guovlluin máttabealde Finnmárkku .
Sámediggeráđđi lea maid dáhtton čoahkkima eanadoalloministeriin 	digáštallan dihte 	Meavkke-Alitčohka ášši ja maid elliidsuodjaluslága , Sámedikki árvvu ja saji boazodoalus ja boazodoallohálddašeami evaluerema .
	Čuovvulan dihte 	dán barggu dollui 08.05.00 čoahkkin Sámedikki hálddahusa , Deanu , Gáŋgaviikka ja Bearralvákki gielddaid ja Guolástusdirektoráhta Finnmárkku guovllukántuvrra gaskka .
Leat váldán oktavuođa muhtun Finnmárkku gielddaiguin , fylkkagielddain ja eará báikkálaš ja regiovnnalaš aktøraiguin 	ovttastahttin dihte 	BA21 sihke Sámedikki iežas plánaid čađaheapmái ja eará báikkálaš ja regiovnnalaš ovdánanproseassaide .
Galgá maid nammaduvvot sierra stáhtačállilávdegoddi Davvi-Norgii 	ovttastahttin dihte 	Ráđđehusa barggu riikkaoasi ektui .
Ráđđi lea dáhtton čoahkkima olgoriikkaministeriin 	digáštallan dihte 	barggu ON:a eamiálbmotjulggaštusain ja bissovaš forumain , ja dasto ovttasbarggu Olgoriikkadepartemeantta ja Sámedikki gaskka , Barentsovttasbarggu eamiálbmotáššiid , Árktalaš ráđi eamiálbmotbeali ja 2001 stáhtabušeahta .
Ráđđi lea ođđasis ceggen ášši dohkálaš penšunortnega birra Sámedikki politihkkáriidda ja ámmátlaččaide , ja lea dáhtton Bargo- ja hálddahusdepartemeantta ( 17.04.00 reivves ) ovddidit vejolaš dárbbašlaš láhkarievdadusaid 	sihkkarastin dihte 	dán min oasseáigge- ja ollesáiggepolitihkkáriidda .
01.04.00 rájes lea SAS ožžon girdiruvttu Leavnjja ja Tromssa gaskka , ja 	deavdin dihte 	FOT-eavttuid ( stáhtasubsidierejuvvon ruvttut ) , de lea SAS loahpahan eanaš hálbbes mátkkiid ja Eurobonusčuoggáid dinema ja geavaheami .
Doppe sohppojuvvui ahte Guovdageainnu suohkan dáhttu čoahkkima Gielda- ja guovludepartemeanttain , Finnmárkku fylkkagielddain ja Sámedikkiin 	digáštallan dihte 	gieldda earenoamáš dili .
GB sámediggejoavku oaivvilda ahte luossabivddu fágaráđđi lea deatalaš 	oažžun dihte 	buoret oktavuođa Fylkkamánni ja vuoigatvuođaoamasteddjiid gaskka .
	Fuolahan dihte 	sámi beroštumiid lea Sámediggi ođđajagimánu 14. b. 1998 rájes leamaš ovddastuvvon Anadroma luossabivddu ovttasbargoráđis maid Luondduhálddašandirektoráhta organisere .
	Joksan dihte 	Stuorradikki mihttomeari ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzi boazoealáhusa hárrái , leat biddjon njeallje váldohástalusa :
	Heivehan dihte 	boazologu resursadilálašvuhtii , ferte maid bargagoahtit bajimuš boazologuin orohaga nammii .
Sámediggi lea maid evttohan ođđa guođohanáiggiid 	seastin dihte 	dálveguohtumiid , gč. mearrádusa áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkádieđáhus .
Dan oktavuodas cujuhit mearrádussii áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkediedáhus , gos evttohuvvo bidjat oktii geasseorohagaid nu ahte šattašedje geassesiiddat , 	buoridan dihte 	ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzima .
	Joksan dihte 	Stuorradikki mihttomeari ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzi boazoealáhusa hárrái , leat biddjon njeallja váldohástalusa :
	Heivehan dihte 	boazologu resursadilálašvuhtii , ferte maid bargagoahtit bajimuš boazologuin orohaga nammii .
Sámediggi lea maid evttohan ođđa guođohanáiggiid 	seastin dihte 	dálveguohtumiid , gč. mearrádusa áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkedieđáhus .
Eanas videoid ja multimediaoahpponeavvuid dubbejit 	sihkkarastin dihte 	ahte sámegiella geavahuvvo aktiivvalaččat maiddái ođđamállet oktavuođain .
Oahpponeavvuid jorgaleapmi ferte dohkkehuvvo eambbo , 	olahan dihte 	duohta guovttegielalašvuođa .
Eanas videoid ja multimediaoahpponeavvuid dubbejit 	sihkkarastin dihte 	ahte sámegiella geavahuvvo aktiivvalaččat maiddái ođđamállet oktavuođain .
	Dahkan dihte 	báikegottiid sámevuođa oainnusin , dáhtošii Sámediggi čađahit báikeovddidandoaibmabijuid mat čielgasit oainnusindahket sámevuođa , omd. galbbaiguin , gielain , ivnniiguin , huksenvieruiguin , borramušvieruiguin jna. .
	Dahkan dihte 	báikegottiid sámevuođa oainnusin , dáhtošii Sámediggi čađahit báikeovddidandoaibmabijuid mat čielgasit oainnusindahket sámevuođa , omd. galbbaiguin , gielain , ivnniiguin , huksenvieruiguin , borramušvieruiguin jna. .
	Oažžun dihte 	buoret máhtolašvuođa jienastuslohkui registreremis , lea ráđđi mearridan čađahit kvalitatiivvalaš iskkadeami guovtti smávit joavkku gaskkas ( fokusjoavku ) sámi jienastuslogu ja sámediggeválgga birra .
Dákko lea deaŧalaš bargat dan ala ahte gávdnat erohusaid sohkabeliid gaskka , 	buktin dihte 	oidnosii dárbbuid , buoredit doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áiggi badjel integreret dahje divvut sohkabeliid gaskasaš erohusaid .
Sámedikki hálddahus lea doallan čoahkkima Sámi giellalávdegotti jođiheddjiin 	čoavdin dihte 	čállingotti jođihanváttisvuođaid .
Sámediggi dáhtošii ovddidit ovttasbarggu sámi museaiguin ja Sámi museaservviin 	gávdnan dihte 	nu buori boahttevaš organiserema ja stivrenstruktuvrra go vejolaš .
Sámediggi deattuha ahte gielddain ja fylkkagielddain ain lea ovddasvástádus sámi museain , ja dáhtošedje oktiiráđiid isitgielddaiguin ja fylkkagielddaiguin geahčadit dálá ruhtadanortnegiid 	gávdnan dihte 	boahtteáiggi čovdosiid .
Sámediggi dáhtošii ovddidit ovttasbarggu sámi museaiguin ja Sámi museaservviin 	gávdnan dihte 	nu buori boahttevaš organiserema ja stivrenstruktuvrra go vejolaš .
Sámediggi deattuha ahte gielddain ja fylkkagielddain ain lea ovddasvástádus sámi museain , ja dáhtošedje oktiiráđiid isitgielddaiguin ja fylkkagielddaiguin geahčadit dálá ruhtadan-ortnegiid 	gávdnan dihte 	boahtteáiggi čovdosiid .
Lea deaŧalaš oažžut albmosii erohusaid sohkabeliid gaskka oainnusin 	dahkan dihte 	dárbbuid , buoret doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áigge badjel integreret dahje njulget sohkabeliid gaskasaš erohusaid .
Bušeahtain dahkat váikkuhusanalysaid 	oažžun dihte 	albmosii leat go ekonomálaš resurssaid juogadeamis nissoniid ja albmáid gaskka erohusat .
Galget almmustuhttojuvvojit nu ollu go vejolaš sámegiel girjjit , main lea buorre kvalitehta , 	nannen dihte 	sámegiela geavaheami , ja giela , kultuvrra ja identitehta .
Doarjja addjojuvvo njuolga vuođđojuolludussan maid sáhttá geavahit plánemii 	juksan dihte 	oktilašvuođa festiválaide mii dasto addá buoret plánenvejolašvuođa .
Ulbmilin lea váikkuhit sámi dáidaga movttiidahttima ja ovddideami ja sihkkarastin // 	doalahan dihte 	arenaid // scenaid sámi kulturvugiid gaskkusteapmái .
čuovvulit plánalávdegotti barggu 	sihkkarastin dihte 	sámi servodatberoštumiid buot areálaáššiin sámi geavahus- ja ássanguovlluin .
Vuvdojuvvon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide 	nannen dihte 	báhcán doaimmaid ja álggahit ođđa eriid .
Sámediggi geatnegahttá fas gielddaid mat dál ožžot ruđaid raporteret giellaruđaid geavaheami birra 	sihkkarastin dihte 	ahte ruđat duođas mannet sámegiela nanosmahttimii , eaige oppalaš gieldalaš doibmii dahje doaibmabijuide mat juo ruhtaduvvojit eará almmolaš doaibmabijuid bokte .
Vuvdojuvvon mielkeearit fievrriduvvojit ruovttoluotta sámi guovlluide 	nannen dihte 	báhcán doaluid ja rekrutterenmielkeeriid ásaheapmái
Lea deaŧalaš oažžut albmosii erohusaid sohkabeliid gaskka oainnusin 	dahkan dihte 	dárbbuid , buoret doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áigge badjel integreret dahje njulget sohkabeliid gaskasaš erohusaid .
Bušeahtain dahkat váikkuhusanalysaid 	oažžun dihte 	albmosii leat go ekonomálaš resurssaid juogadeamis nissoniid ja albmáid gaskka erohusat .
Vuvdojuvvon mielkeearit fievrriduvvojit ruovttoluotta sámi guovlluide 	nannen dihte 	báhcán doaluid ja rekrutterenmielkeeriid ásaheapmái
Galget almmustuhttojuvvojit nu ollu go vejolaš sámegiel girjjit , main lea buorre kvalitehta , 	nannen dihte 	sámegiela geavaheami , ja giela , kultuvrra ja identitehta .
Doarjja addjojuvvo njuolga vuođđojuolludussan maid sáhttá geavahit plánemii 	juksan dihte 	oktilašvuođa festiválaide mii dasto addá buoret plánenvejolašvuođa .
Ulbmilin lea váikkuhit sámi dáidaga movttiidahttima ja ovddideami ja sihkkarastin // 	doalahan dihte 	arenaid // scenaid sámi kulturvugiid gaskkusteapmái .
čuovvulit plánalávdegotti barggu 	sihkkarastin dihte 	sámi servodatberoštumiid buot areálaáššiin sámi geavahus- ja ássanguovlluin .
Ii leat dušše 	bearráigeahččan dihte 	ahte almmolaš institušuvnnat čuvvot mearrádusaid , muhto maiddái fertejit movttiidahttit ovttaskas olbmuid geavahit sámegiela buot oktavuođain sihke priváhta ja almmolaččat nu ahte sáhttit juksat lága §§ 1-1 ja 1-5 áigumušaid .
Vuolggahit barggu 	oažžun dihte 	eanet sámi oahppiide vejolašvuođa oahpahusa sámi oahppoplána mielde .
	Sihkkarastin dihte 	Sámedikki vuoigatvuođaid dán suorggis lea dárbu oažžut juridihkalaš konsuleantta .
	Álggahan dihte 	ođđa doaibmabijuid 2002:s mearriduvvon ođđa strategalaš plána ektui , ferte rámma bajidit 3 100 000 kruvnnuin 2002:s. .
Doarjja sámi aviissaide rievdaduvvo:”Sámediggi evttoha ahte jagi 2002 lasihuvvo dát doarjja 3 miljon kruvnnuin , mii de šaddá 13 miljon kruvdnun , 	nannen dihte 	diehtojuohkima ja maiddái oppa sámi ássanguovllugiella- , kultur- ja identitehtaovdánahttima .
Ii leat dušše 	bearráigeahččan dihte 	ahte almmolaš institušuvnnat čuvvot mearrádusaid , muhto maiddái fertejit movttiidahttit ovttaskas olbmuid geavahit sámegiela buot oktavuođain sihke priváhta ja almmolaččat nu ahte sáhttit juksat lága §§ 1-1 ja 1-5 áigumušaid .
Vuolggahit barggu 	oažžun dihte 	eanet sámi oahppiide vejolašvuođa oahpahusa sámi oahppoplána mielde .
	Sihkkarastin dihte 	Sámedikki vuoigatvuođaid dán suorggis lea dárbu oažžut juridihkalaš konsuleantta .
	Álggahan dihte 	ođđa doaibmabijuid 2002:s mearriduvvon ođđa strategalaš plána ektui , ferte rámma bajidit 3 100 000 kruvnnuin 2002:s. .
Sámediggi evttoha ahte jagi 2002 lasihuvvo dát doarjja 3 miljon kruvnnuin , mii de šaddá 13 miljon kruvdnun , 	nannen dihte 	diehtojuohkima ja maiddái oppa sámi ássanguovllu giella- , kultur- ja identitehtaovdánahttima .
Sámediggi namuha dán oktavuođas lávdegotti árvalusa ásahit eanet rekrutterenvirggiid // stipendiáhtaid 	huksen dihte 	sámi dutkan- ja oahpahusfierpmi .
Sámediggi namuha dán oktavuođas lávdegotti árvalusa ásahit eanet rekrutterenvirggiid // stipendiáhtaid 	huksen dihte 	sámi dutkan- ja oahpahusfierpmi .
Sámedikki ja stáda gaskavuohta ferte guorahallojuvvot 	buoridan dihte 	ovttasbargovugiid .
Dát lea hui deaŧalaš doaibma 	oččodan dihte 	eanet sámi studeanttaid dutkat ja alit oahpu váldit .
Dán dahket 	oažžun dihte 	buoret sámegielárvosániid , seammás go báhcá áigi bargat eambbo eará fágaiguin .
Dát lea hui deaŧalaš doaibma 	oččodan dihte 	eanet sámi studeanttaid dutkat ja alit oahpu váldit .
Dán dahket 	oažžun dihte 	buoret sámegielárvosániid , seammás go báhcá áigi bargat eambbo eará fágaiguin .
Válljet lávdamálle 	háhkan dihte 	nana legitimitehta olles Finnmárkkus Finnmárkkuopmodaga ektui
doaibmat aktiivvalaš láidejeaddjin 	oažžun dihte 	oasálaččaid Finnmárkkus ja oasálaččaid olggobealde bargat ealáhusovdánahttimiin ja gávppálaš doaimmaiguin Finnmárkkuopmodaga resursavuođu vuođul
Sámedikkis ledje mearrádusas áššis 23/02/23 guokte eavttu go galgá váldit vuostá Sámeálbmotfoandda : Vuosttaš lei ahte stáhta ovttasrráđiid Sámedikkiin álggaha barggu 	ovddidan dihte 	ođđa ovttasbargovugiid ja doaibmabijuid sámiide .
Nubbi lei dat ahte Ráđđehus álggaha barggu 	čoavdin dihte 	sin ášši geat nuppi máilmme soađi geažil masse oahpu , Stuorradiggi lea mearridan buhtadusortnega soahtemánáide ja buhtadusortnega romániálbmogii ja boarráset oahppováillat sámiide ja kvenaide , geahča stuorradiggedieđáhusa nr 44 ( 2003-2004 ) Buhtadusortnet soahtemánáide ja buhtadusortnegat romániálbmogii ja boarraset oahppováillat sámiide .
	Njulgen dihte 	daid váilevašvuođaid mat leat leamaš davit guovlluid šiehtadallanproseassas oaivvilda Sámediggi ahte lea dárbu jođánit álggahit ođđa šiehtadallanproseassa guovlluprotokollaid ektui guovlluide Hjerttind // Stállonjárga , Mievki , Basevuovdi , Gielas , Skievvá ja Sáltoduottar , mas boađusin galggašii šaddat govttolaš juogadeapmi guohtuneatnamiin norgga ja ruoŧa beale orohagaid gaskkas .
Viidásit finai sámediggeráđđi buot boazodoalloguovlluin Norggas čakčat 2008 , 	deaivan dihte 	boazodolliid ja gullan dihte makkár vuordámušat sis leat ráđi boazodoallodieđáhussii .
Viidásit finai sámediggeráđđi buot boazodoalloguovlluin Norggas čakčat 2008 , deaivan dihte boazodolliid ja 	gullan dihte 	makkár vuordámušat sis leat ráđi boazodoallodieđáhussii .
	Sihkkarastin dihte 	ahte áššit mat sáhttet váikkuhit njuolga sámiide , čađahuvvojit dohkálaš vuogi mielde , de ásahuvvui konsultašuvdnašiehtadus gaskal Sámedikki ja Ráđđehusa miessemánu 11. b. .
Dan sivas berrejit juolluduvvot ođđa ruđat boazodoallošiehtadussii 	čoavdin dihte 	hástalusaid oažžut boazodoallonissonolbmuid ruovttoluotta boazodollui .
1 ) Go guohtuneatnamat leat gáržžiduvvon , de lea ráddjejuvvon man ollu sáhttá geográfalaččat sirret bohccuid ja boraspiriid 	geahpidan dihte 	boraspirevahágiid ( sirddášit ealuid ) .
Sámediggeráđđi áigu evttohit ahte lasiha fokusa guottuidduddjonbargui 	olahan dihte 	ipmárdusa vuođđoealáhusaid dárbbuide guovlluin gos leat boraspiret ja maid olahit dohkkeheami vuođđoealáhusa ávkkis ealáhussan .
Ovddasteaddjit dán guovtti ealáhusas berrejit ohcat ovttasbarggu 	čoavdin dihte 	oktasašhástalusaid otná boraspirehálddašeami oktavuođas .
Bidjat eanet searaid eastadeaddji doaibmabijuide 	unnidan dihte 	boraspirevahágiid .
Lávdegotti unnitlohku áigu láhčit diliid gáhtten ja 	ovdánahttin dihte 	sámi kultuvrra ja giela eatnatvuođa ja álggahit doaimmaid maiguin olaha dakkár mihttomeriid .
Unnitlohku diehtá ahte Høgskolen i Bodø lea ráhkadan modula sámi kulturipmárdusa vuođđokursii , ja oaivvilda ahte dakkár vuođđokursa berre leat geatnegahttojuvvon oassi ámmátoahpahusain allaskuvllain ja eará ásahusain mat fállet dakkár oahpu 	sihkkarastán dihte 	buriid dearvvašvuođa- ja - fálaldagaid sámi álbmogii .
Sámediggi áigu gulahallagoahtit guoskevaš departemeanttaiguin 	gávdnan dihte 	čovdosa Sámedikki museaáŋgiruššamiidda .
	Čuovvolan dihte 	dán dieđáhusa ii leat dárbu nannet Sámedikki hálddahuslaččat .
	Kárten dihte 	sámegielaid dili , de lea Sámediggi čađahan smávit iskkadeami mas Sámedikki giellastivra mearridii makkár gažaldagaid galgá jearrat , ja gosa skovit galge sáddejuvvot .
Giellastivra mearridii deattuhit oarjel-ja julevsámi guovlluid 	kárten dihte 	makkár gielladilli dain guovlluin lea .
Giellaiskkadeapmi 2004 lea ráddjejuvvon iskkadeapmi mas Sámediggi lea válljen deattuhit oarjel- ja julevsámegielguovlluid 	gárten dihte 	gielladili dáin guovlluin .
Lávdegoddi bivdá Sámedikki joatkit barggu oahpahusásahusaid ja fylkkasuohkaniid ektui 	váikkuhan dihte 	sámegieloahppofálaldaga álggaheami ja jotkkojumi
Bargat 	nannen dihte 	sámi čáppagirjjálašvuođa .
	Kárten dihte 	sámegielaid dili , de lea Sámediggi čađahan smávit iskkadeami mas Sámedikki giellastivra mearridii makkár gažaldagaid galgá jearrat , ja gosa skovit galge sáddejuvvot .
Giellastivra mearridii deattuhit oarjel-ja julevsámi guovlluid 	kárten dihte 	makkár gielladilli dain guovlluin lea .
Giellaiskkadeapmi 2004 lea ráddjejuvvon iskkadeapmi mas Sámediggi lea válljen deattuhit oarjel- ja julevsámegielguovlluid 	gárten dihte 	gielladili dáin guovlluin .
Lávdegoddi bivdá Sámedikki joatkit barggu oahpahusásahusaid ja fylkkasuohkaniid ektui 	váikkuhan dihte 	sámegieloahppofálaldaga álggaheami ja jotkkojumi
Bargat 	nannen dihte 	sámi čáppagirjjálašvuođa .
Sámediggeráđđi berre váldit oktavuođa Biepmobearráigeahčuin 	čoavdin dihte 	njuolggadusaid dulkoma , nu ahte bearráigeahču njuolggadusat eai hehtte mánáidgárddiid bargamis árbevirolaš doaimmaid guolástusa , eanadoalu ja boazodoalu oahpahusoktavuođas .
	Sihkkarastin dihte 	dan ahte bargu áššiiguin mii sáhttá njuolga váikkuhit sámiid , čađahuvvo dohkálaš vugiin , lea ráđđehus ja Sámediggi ovttaoaivilis das ahte mielddusin biddjojuvvon ofelastin prosedyrat biddjojuvvojit vuođđun ráđđádallamiidda stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskka .
Dat dahkkui 	sihkkarastin dihte 	ahte oahppit geat leat leamaš mielde ođđasis ealáskahttinprošeavttas besset ollašuhttit skuvlla sámegielain vuosttašgiellan .
Nannet dialoga sámi valáštallanservviiguin ja organisašuvnnaiguin 	ovddidan dihte 	movttiidandoaimmaid sámi valáštallantaleanttaide
Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin 	nannen dihte 	sámi kulturovdáneami rámmaeavttuid
Ealáhushutkosiid lea vealtameahttun deaŧalaš ovddidit 	háhkan dihte 	ođđa doaimmaid ja háhkan dihte vuođu ođđa bargosajiide sámi guovlluin .
Ealáhushutkosiid lea vealtameahttun deaŧalaš ovddidit háhkan dihte ođđa doaimmaid ja 	háhkan dihte 	vuođu ođđa bargosajiide sámi guovlluin .
Oassin barggus hálddašanođastusa ja sámegiela doaibmaplána čuovvolemiin leat dollojuvvon čoahkkimat hálddahusa dásis 	ráhkadan dihte 	mandáhta hálddahuslaš bargojovkui mii galgá geahčadit sámi beliid gielddaid ektui .
Jagi 2010 čavčča áigge áigu hálddahus doallat čoahkkima 	árvvoštallan dihte 	movt čuovvolit biddjojuvvon čuovvolančuoggáid dán jahkái .
Dollojuvvui ovdačoahkkin 	čilgen dihte 	áššiid maid sáhtášii váldit ovdan ruošša presideanttain go son boahtá Norgii .
Norggas leat čađahuvvon reguleremat 	unnidan dihte 	luossabiebmanrusttegiid váikkuhusaid .
Ovdamearkka dihte eai oaččo álggage leat dihkit bibmon luosain , čađahuvvojit doaibmabijut 	eastadan dihte 	luosaid báhtareami rusttegiin ja leat guollebiebmanfriija vuonat gosa dat deaŧaleamos luossajogat golget .
Áigu go Sámediggeráđđi rievdadit sin eahpelihkostuvvan politihka 	oažžun dihte 	eanet juolludusaid sámi ulbmiliidda ja Sámediggái ?
NSR sámediggejoavku bivdá vástádusa Sámediggeráđđis dan ektui ahte maid dat lea bargan 	sihkkarastin dihte 	riddo- ja vuotnabivdiide dan 3000 tonna dorski maid dalá guolástusministtar Helga Pedersen lohpidii 2009 stuorradigge- ja sámediggeválggaid oktavuođas .
Davviriikkalaš sámekonvenšuvdnaevttohus lea maŋŋá leamaš gulaskuddamis ja dat lea geahčaduvvon fágalaš fáttáid mielde Norggas , Ruoŧas ja Suomas 	gávdnan dihte 	daid beliid maid livččii dárbu čielggadit vai sáhtášii álggahit šiehtadallamiid guoskevaš stáhtaid ja daid sámiid gaskka geaidda dat guoská .
NSR sámediggejoavku bivdá ahte sámediggeráđđi vuoruha oažžut ovdan ášši movt oahpahuslága sáhtášii rievdadit 	sihkkarastin dihte 	dan ahte sámi mánáid oahpahusvuoigatvuohta sámegielas ja sámegillii ii guozahuvvo geavatlaš beliid geažil Norgga skuvlaeiseválddiid bealis .
Romssa Fylkamánni reivves gielddaide čuočču ná ” 	Sihkkarastin dihte 	doarvái diimmuid vuosttaš- ja nubbingielas lea ollislaš diibmolohku ohppiide geat válljejit sámegiela vuosttaš- dahje nubbingiellan eanet go dan dábálaš fága- ja diibmojuohkimis .
Sámi dutkan ja statistihkka leat deaŧalaččat , danne livččii ge dál áigi ahte Sámediggi hástalivččii ođđa álbmotlohkama 	oažžun dihte 	buoret vuođu sámi statistihkkii .
Mot áigu Sámediggi váikkuhit boahtteáiggis 	sihkkarastin dihte 	sámi mánáidgárddiid dohkálaš huksema vai sámi mánáide fállojuvvo sámi mánáidgárdesadji ja dohkálaš kvalitehta dain fálaldagain mat dál leat .
Sámediggi ferte doaimmalaččat bargat suohkaniiguin olggobeal sámegiela hálddašanguovllu 	ráhkadan dihte 	vuogádagaid vai sámi mánáid vuoigatvuođat vuhtii váldojuvvojit , mat sihkkarastet ahte oahppit ožžot dan rievttes oahpahusa máid galget oažžut .
Danne lea dehálaš ahte Sámediggi lokte buohcceviessostruktuvrra áššin 	árvvoštallan dihte 	sámi álbmoga vejolašvuođa oažžut ovttaárvosaš dearvvašvuođabálvalusaid .
Sámediggái lea leamaš deaŧalaš láhčit diliid nannoset ealáhuslaš duoji ovddideapmái , 	buoridan dihte 	doaibmabohtosa ja gánnáhahttivuođa duodjeealáhusas .
Gažaldat ahte maid fertešii dahkat 	buoridan dihte 	duojáriid dietnasa , berre álohii lea áigeguovdil .
NSRa Sámediggejoavku oaivvilda ahte Duodjeealáhusšiehtadusa álggaheapmi lei dehálaš lávki ovddos guvlui 	sihkkarastin dihte 	ahte duojárat sáhttet eallit duodjebargguineaset .
Danne lea dárbu eanet ruđaide 	dusten dihte 	dáid dárbbuid .
Čájeha ahte ásahusain leat sierralágan dárbbut proseassaid ektui 	čuovvolan dihte 	ásahusdieđáhusa , erenoamážit juridihkalaš beliid ektui .
	Sihkkarastin dihte 	ásahusaide einnostanvejolašvuođa .
Danne lea dárbu eanet ruđaide 	dusten dihte 	dáid dárbbuid .
Čájeha ahte ásahusain leat sierralágan dárbbut proseassaid ektui 	čuovvolan dihte 	ásahusdieđáhusa , erenoamážit juridihkalaš beliid ektui .
Sámediggi áigu aktiivvalaččat váikkuhit gulahallama ealáhuseallimiin , sámi beroštusaiguin , ja báikkálaš , guovlulaš ja guovddáš eiseválddiiguin 	nannen dihte 	fuomášumi minerálaresurssaide ja vai sierra aktevrrat dihtet makkár ovddasvástádus dain lea oahppat dovdat álgoálbmotvuoigatvuođaid ja láhttet daidda dávistemiin .
Šiehtadus sáhttá siskkildit doaibmabijuid 	eastadan dihte 	vahágiid ja hehttehusaid dáláš ja árbevirolaš ávkkástallama ektui .
Sámediggi áigu aktiivvalaččat váikkuhit gulahallama ealáhuseallimiin , sámi beroštusaiguin , ja báikkálaš , guovlulaš ja guovddáš eiseválddiiguin 	nannen dihte 	fuomášumi minerálaresurssaide ja vai sierra aktevrrat dihtet makkár ovddasvástádus dain lea oahppat dovdat álgoálbmotvuoigatvuođaid ja láhttet daidda dávistemiin .
Šiehtadus sáhttá siskkildit doaibmabijuid 	eastadan dihte 	vahágiid ja hehttehusaid dáláš ja árbevirolaš ávkkástallama ektui .


    Davvisámi teavsttat
    |Julevsámi teavsttat
    |Lullisámi teavsttat
    |Bálddalas teavsttat

    Davvisámi
    |Norsk
    |Suomeksi
    |Svenska
    |English

9 válljejuvvon korpusa (buot) — 20 767 100 sáni

    Eaŋkil
    Eanet vejolašvuođat
    CQP Query

Dievaslaš CQP-jearaldat: []
KWIC:
Statistihkka:

    KWIC
    Statistihkka
    Sátnegovva ii vuos doaimma

Boađus: 4 280
						
Ovddit12345Čuovvovaš
Cealkkačájeheapmi
	North Saami administrative corpus –
	Njulgen dihte 	daid váilevašvuođaid mat leat leamaš davit guovlluid šiehtadallanproseassas oaivvilda Sámediggi ahte lea dárbu jođánit álggahit ođđa šiehtadallanproseassa guovlluprotokollaid ektui guovlluide Hjerttind // Stállonjárga , Mievki , Basevuovdi , Gielas , Skievvá ja Sáltoduottar , mas boađusin galggašii šaddat govttolaš juogadeapmi guohtuneatnamiin norgga ja ruoŧa beale orohagaid gaskkas .
	Njulgen dihte 	daid váilevašvuođaid mat leat leamaš davit guovlluid šiehtadallanproseassas oaivvilda Sámediggi ahte lea dárbu jođánit álggahit ođđa šiehtadallanproseassa guovlluprotokollaid ektui guovlluide Hjerttind // Stállonjárga , Mievki , Basevuovdi , Gielas , Skievvá ja Sáltoduottar , mas boađusin galggašii šaddat govttolaš juogadeapmi guohtuneatnamiin norgga ja ruoŧa beale orohagaid gaskkas .
Giellastivra beasai oaidnit ahte doppe leat olu doaimmat jođus 	nannen dihte 	anársámegiela ja nuortasámegiela dili .
Nannet dialoga sámi valáštallanservviiguin ja organisašuvnnaiguin 	ovddidan dihte 	movttiidandoaimmaid sámi valáštallantaleanttaider Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen dihte sámi kulturovdáneami rámmaeavttuid
Nannet dialoga sámi valáštallanservviiguin ja organisašuvnnaiguin ovddidan dihte movttiidandoaimmaid sámi valáštallantaleanttaider Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin 	nannen dihte 	sámi kulturovdáneami rámmaeavttuid
Dárbu lea ain čađahit konsultašuvnnaid 	gávdnan dihte 	čovdosiid maiguin gozihuvvo dát prinsihpalaš bealli dohkálaš vugiin .
Meahcástansemináras njukčamánus almmuhii Sámediggeráđđi ahte galgá lágiduvvot oahppomátki Davvi-Supmii 	oahppan dihte 	movt sáivaguollebivdu lea organiserejuvvon ja movt infrastruktuvra lea huksejuvvon .
	Eastadan dihte 	vahágiid maid stuorra njuorjjomearit dagahit guolástusaide .
Nuortalaš gilis Njávdámis Mátta-Várjjaga gielddas lea ássanvisti Frans Halonen maŋis ođastuvvon olggobealde , eatnamis maid Sámediggi lea oastán 	suodjalan dihte 	kulturbirrasa hávdesajis .
Prošeavttas deattuhuvvo báikkálaš ja regionála searvan 	sihkkarastin dihte 	buoremus vejolaš vuođu buriid doaibmabijuid evttoheapmái .
Sámediggeráđđi lea álggahan proseassa bargoseminára čađaheami ektui gos boazodoallu // eanadoallu ja hálddašeapmi deaivvadit gulahallamii 	juksan dihte 	vejolaš čovdosiid boraspirehálddašeamis guovlluin gos leat ollu boraspiret .
Danne lei Sámedikkis čoahkkin Norgga ođđa šiehtadallanjođiheddjiin ON dálkkádatkonvenšuvnnas 	ságaškuššan dihte 	ahte makkár dárbu lea ovddidit Norgga dálkkádatposišuvnnaid álgoálbmotáššiid ektui ja makkár dárbu lea aktiivvalaččat ovddidit álgoálbmotposišuvnnaid boahttevaš gaskašiehtadallamiin ja oasálaščoahkkimis , COP 16 , mii dollojuvvo Mexicos juovlamánus 2010 .
Sámediggeráđđi lea álggahan ovttasbarggu SANKS:in , sámi našunala gealboguovddážiin psykálaš divššu várás , 	oažžun dihte 	fágalaš veahki .
Sámedikki ulbmil galledemiin lei dieđuid juohkin Sámedikki dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihka birra , ja makkár hástalusaiguin mii bargat 	sihkkarastin dihte 	sámi álbmogii dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid .
	Sihkkarastin dihte 	ahte sámi álbmoga dárbbut ja vuoigatvuođat heahtedieđihanbálvalusa ektui gozihuvvojit , de ferte sámediggeráđđi fátmmastuvvot dán bargui .
Dasto lea dat gelbbolašvuohta maid Dearvvašvuohta Davvin fállá gielddaide deaŧalaš , 	oažžun dihte 	áigái buriid lávdaduvvon fálaldagaid .
Šiehtaduvvon lea ahte dollojuvvo sierra čoahkkin Stáhtavuvddiiguin 	guorahallan dihte 	minerálaveahki čuovvoleami .
Čoahkkin lei álgogulahallan Oslo suohkaniin 	digaštallan dihte 	mot dakkár šiehtadusa galggašii oažžut áigái ja makkár fáttát livčče áigeguovdilat .
Proseassat mat leat addán sámiide ollu sierra vuoigatvuođaid , álggahuvvojedje nuppiiguin sániiguin go dadjá 	oažžun dihte 	sisriikkas politihkalaš ráfi , iige vealtameahttumit nannet nu gohčoduvvon álgoálbmotvuoigatvuođaid , dahje doahttalit riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid .
2007 nammii leat dán konvenšuvnna dohkkehan dušše 18 riikka , maid gaskkas eanaš riikkat leat Mátta- dahje Gaska-Amerihkás , 	sihkkarastin dihte 	indiánaid vuoigatvuođaid , nugo konvenšuvdna vuolggasajistis lei oaivvilduvvon .
Boazodoallošiehtadusa váikkuhangaskaoapmeortnegat giktalit eanet njuovvat misiid 	seastin dihte 	dálveguohtoneatnamiid , lasihit njuovvama ja unnidit miessevahágiid .
Sámediggi lea dahkan plánaveahki Plána- ja huksenlága várás juste 	láhčin dihte 	diliid nu ahte plánaproseassain sihkkarastojuvvošii sámi kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima luondduvuođus .
Boazodoallošiehtadusa váikkuhangaskaoapmeortnegat giktalit eanet njuovvat misiid 	seastin dihte 	dálveguohtoneatnamiid , lasihit njuovvama ja unnidit miessevahágiid .
Sámediggi lea dahkan plánaveahki Plána- ja huksenlága várás juste 	láhčin dihte 	diliid nu ahte plánaproseassain sihkkarastojuvvošii sámi kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima luondduvuođus .
Raporta čájeha movt bargu doaluid ja Divttasvuona-Hellemobotn suodjalemiin galgá jotkojuvvot viidáseappot 	suodjalan dihte 	dakkár deaŧalaš guovlluid gos lea julevsámi ássan ja kulturvierut .
Lávdegoddi unnitlohku Norgga sámiid riikasearvvi ( NSR ) lahtut Olof Anders Kuhmunen , Aili Keskitalo , Rolf Johansen , Jarle Jonassen , oaivvildit ahte duoji ealáhusšiehtadusa ásaheapmi lei deaŧalaš lávki rivttes guvlui 	sihkkarastin dihte 	ahte duojárat geat háliidit , sáhtášedje oažžut birgejumi duodjeealáhusas .
Duodji lea sámi kultuvrra deaŧalaš identitehtaguoddi , deaŧalaš oassi luondduresurssaid ceavzilis ávkkástallamis olles sámi guovllus , lea giella- ja máhtolašvuođa gaskkustanarena , deaŧalaš ealáhusdolliid rekrutteremis duodjái , 	namuhan dihte 	juoidá .
Duodji kulturguoddin ja identitehta čájeheaddjin lea deaŧalaš julev- ja bihtánsámi guovllus , muhto ferte dahkkojuvvot ulbmillaš bargu 	nannen dihte 	doaimma eanet .
	Čoavdin dihte 	dan lea dehálaš ovdánahttit konkrehta ja ulbmillaš gelbbolašvuođalokten- ja rekruterenstrategiija mii guoskkaha sihke girkolaš virggiid , sámegiela ja sámi kultuvrra .
Dan oktavuođas lea stuora dárbu oktiiheivehit oktasaš doaimmaid 	buoridan dihte 	dán guovllu boazodoalu ovdánaneavttuid .
	Sihkkarastin dihte 	ahte Máhttoguovddáža bargoprográmma vuhtiiváldá sámi dimenšuvdna bures , áigu Norgga dutkanráđđi láhčit dili nu ahte guovddáš , direktevrra bokte , vuolggaha čoahkkima sámediggeráđiin ja sámi dutkanbirrasiiguin mat dutket oahpuid .
Dábálaččat bivdojuvvo evttohit ovtta nissonolbmo ja ovtta dievdoolbmo maid gaskkas NDR sáhttá válljet , 	vuhtiiváldin dihte 	ráđi sohkabealdássedeattu .
Fágaseminára čuovvoleapmin bovdii departemeanta ollislaščoahkkimii 10.11.2010 	joatkin dihte 	digaštallama viidásit .
konsultašuvdnaproseassa mii čađat čuovvu dieđáhusa barggu , 	sihkkarastin dihte 	ahte sámi bealit čalmmustahttojuvvojit olles dieđáhusas .
Sámediggeráđđi lea maiddái álgán ráhkadit ollislaš gova das makkár tearbmalisttuid sáhttá ja berre jorgalit davvisámegielas julev- ja lullisámegillii , 	buoridan dihte 	dáid guovlluid skuvllaid gielladili .
Nannet dialoga sámi valáštallanservviiguin ja organisašuvnnaiguin 	ovddidan dihte 	movttiidandoaimmaid sámi valáštallantaleanttaide
Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin 	nannen dihte 	sámi kulturovdáneami rámmaeavttuid Váikkuhit sámi mediafálaldaga nannema
Sámediggeráđđi válddii čoahkkima 	čuovvolan dihte 	juolludusa maid dát guokte searvvi ožžot , ja geahčadan dihte livččii go vejolašvuohta ovttastahttit servviid .
Sámediggeráđđi válddii čoahkkima čuovvolan dihte juolludusa maid dát guokte searvvi ožžot , ja 	geahčadan dihte 	livččii go vejolašvuohta ovttastahttit servviid .
Doaibmabijut mat sáhttet leat áigeguovdilat konsultašuvnnaid boađusin leat : - Nationála prošeavtta ásaheapmi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid registreremii - Ovddasvástádusláhkaásahusa mudden 	addin dihte 	vejolašvuođa čađahit eaŋkilastojuvvon áššemeannudeami unnit áššiin , ja dán dárbbu olis oažžut sadjái bissovaš hálddašanortnega sámi kulturmuittuid várás - Čuohtejagiráji árvvoštallan sámi kulturmuittuid ektui ja stuorát dutkan- ja hálddašanprográmma ásaheapmi Dasto leat addojuvvon rávvagat Riikaantikvára 2011 vuordámušreivii .
Prošeavtta sihtama mielde lea Norut // Áltá čađahan jearahallama 1000 finnmárkolačča gaskkas miehtá fylkka makkár miellaguottut sis leat bievlavuojimii mohtorfievrruiguin Beroštupmiorganisašuvnnaiguin leat dollojuvvon čoahkkimat golggotmánus , 	guorahallan dihte 	gažaldagaid Norut // Áltá ráhkadan raportta ektui ja oažžun dihte rávvagiid // árvalusaid bargui viidáseappot .
Prošeavtta sihtama mielde lea Norut // Áltá čađahan jearahallama 1000 finnmárkolačča gaskkas miehtá fylkka makkár miellaguottut sis leat bievlavuojimii mohtorfievrruiguin Beroštupmiorganisašuvnnaiguin leat dollojuvvon čoahkkimat golggotmánus , guorahallan dihte gažaldagaid Norut // Áltá ráhkadan raportta ektui ja 	oažžun dihte 	rávvagiid // árvalusaid bargui viidáseappot .
Sámediggeráđđi lea bargan ráđđehusa guovdu 	boahtin dihte 	johtui konsultašuvnnaiguin Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadusa NAČ 2007:13 čuovvolemiin .
Sámediggeráđđi lea dán áigodagas bargan lávga ovttas servviin ja Saemien Sijtein 	sihkkarastin dihte 	dan erenoamáš gávdnosa .
Áiggi mielde sáhttá doaivut ahte máinnasteapmi biddjojuvvošii guovddážii skuvllas 	movttidahttin dihte 	boahtte sohkabuolvvaid čállit ja dieinna lágiin oččodit eanet sámi girječálliid .
Ávžžuhit Sámedikki váldit álgaga das ahte álggahuvvošii bargu elektronalaš dearvvašvuođa čielggademiin sámi oainnu mielde , 	buoridan dihte 	dearvvašvuođabálvalusaid .
Váldomihttomearri · Ealli ja máŋggabealat sámi dáidda- ja kultureallin Oassemihttomearri · Nanu ja aktiivvalaš sámi deaivvadanbáikkit , kulturásahusat ja museat · Sámi dáiddalaš ja kultuvrralaš ovdanbuktimiid girjáivuohta mat gaskkustuvvojit servodagas · Máŋggabealat valáštallandoaimmat sámi álbmogii · Viiddes kulturdoaibmafálaldat sámi mánáide ja nuoraide · Buorre girjerádjofálaldat sámi geavaheddjiide Strategiijat · Gulahallama bokte báikkálaš , regionála ja guovddáš eiseválddiiguin ja earáiguin nannet sámi kulturovddideami rámmaeavttuid · Nannet ja ovddidit ovttasbarggu earáiguin mat barget sámi kulturovddidemiin · Nannet gulahallama sámi valáštallanservviiguin ja organisašuvnnaiguin 	movttiidahttin dihte 	sámi valáštallantaleanttaid · Nannet gulahallama sámi nuoraiguin
Doarjjaortnega mihttomearri : · Ovddidit duodjefitnodagaid Doarjjaortnega doarjjaoažžut ja olahusjoavku : · Duojárat geain lea iežaset doaibma · Duodjedoaimmaid álggaheaddjit · Duodjeorganisašuvnnat ja earát geat leat mielde ovddideamen duodjeealáhusa · Oahppit · Jo1 oahppit geat váldet Design ja duodji , ja geat geavahit čiekŋudanprošeavtta 	oahppan dihte 	gelbbolašvuođamihttomeriid mat leat duodji oahppoplánas – oahppu oahppofitnodagas .
· Jo2 oahppit geat geavahit čiekŋudanprošeavtta 	oahppan dihte 	gelbbolašvuođamihttomeriid mat leat duodji oahppoplánas – oahppu oahppofitnodagas · Jo2 oahppit geat váldet Design ja duodji joatkkaskuvllas Ulbmilolahusa eavttut : · Man ollu addojuvvon doarjja ođđaálggaheddjiide · Man ollu addojuvvon doarjja investeremiidda · Man ollu addojuvvon doarjja fitnodatovddideapmái · Man ollu addojuvvon doarjja gelbbolašvuođa bajideapmái · Man ollu addojuvvon álggahanstipeanda duojáriidda Vuoruheamit 2011:s : · Gelbbolašvuođa bajideami doaibmabijut álggaheddjiid ja ásahuvvon doaimmaheddjiid várás · Investeremat ja doaibmabijut mat váikkuhit fitnodatovddideami · Ovddidanprošeavttat duodjeealáhusa várás · Vuovdin- ja vuovdalandoaibmabijut · Márkananalysa · 100 000 ru várrejuvvo duodjestipeandan daidda ohppiide geat váldet joatkkaoahpu · 300 000 ru várrejuvvo doaibmadoarjjaortnega vuđolaš suokkardeapmái · · Dáid doaimmaide ii addojuvvo doarjja 2011:s : · Bajásdoallamii , goluide mat čatnasit doaimmaheapmái , doaibmabijuide mat rievdadit gilvvohallandili , mobiila fievrruide ja jorriide , láigovisttiide , rádjovisttiide , visttiid ja opmodagaid oastimii , leasemii , buhtes lonohallamiidda , semináraid ja konferánssaid lágidemiide ja doaibmabijuide mat ruhtaduvvojit almmolaš bušeahttapoasttain
Rámmašiehtadusa siskkobealde čađahuvvojit máŋga prošeavtta 	oažžun dihte 	ođđa ja buoret
18.2 Giella Sámegielat leat ain áitojuvvon gielat , ja danne lea jahkásaččat dárbu nannet áŋgiruššamiid ealáskahttin ja 	ovddidan dihte 	sámegielaid buot arenain servodagas .
Nissonolbmot ásahit dávjá smávvát , ja Sámedikki váikkuhangaskaoapmeortnet lea hui deaŧalaš 	oažžun dihte 	eanet nissonolbmuid ásaheaddjin sámi smávva báikkiin .
Sámedikki áigumuššan livččii viiddidit guovllu ain eanet 2011:s 	addin dihte 	sámi smávva báikkiide ovdánan- ja ahtanuššanvejolašvuođa .
	Čuovvolan dihte 	dán válddi ferte Sámediggi sihke hábmet ja ovddidit dárbbašlaš fágalaš kapasitehta čuovvolan dihte konkrehta areálaplánaáššiid ja hálddašandoaimmaid dán oktavuođas .
Čuovvolan dihte dán válddi ferte Sámediggi sihke hábmet ja ovddidit dárbbašlaš fágalaš kapasitehta 	čuovvolan dihte 	konkrehta areálaplánaáššiid ja hálddašandoaimmaid dán oktavuođas .
Mii dárbbašit buoridit máhtolašvuođa dáid rievdadusaid ja doaibmabijuid birra maid sáhtášii álggahit 	gáržžidan dihte 	rievdamiid , ja dasto sierralágan heivehanstrategiijaid .
Sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid suodjaleapmi lea deaŧalaš 	bisuhan dihte 	sámi historjjá ja ovdahistorjjá , ja seammás leat mielde nannemin ja viidáset ovddideamen sámi kultuvrra .
Fertejit ovddiduvvot doaibmabijut 	čielggadan dihte 	movt sámi mánáid vuoigatvuođat galget gozihuvvot .
Lassi vuoruheamit : · Viidáset oahppu psykososiála váttuid eastadeamis // veajuiduhttimis Ođđa poasta 10103 Ohppiidlonuhallanortnet Sámis Doarjjaortnega mihttomearit : · Girjás oahppanarenaid sihkkarastin 	movttiidahttin dihte 	sámi ohppiid Doarjjaoažžu ja olahusjoavku : · Ohppiidjoavkkut vuođđo- ja joatkkaskuvllain geain lea sámegiella fágasuorggis
Dát mearkkaša dan ahte fertet sihkkarastit ekonomiija vai sáhttá dahkat stuorábuš áŋgiruššamiid 	sihkkarastin dihte 	oahpponeavvuid olles sámi skuvlii .
Lasáhus vuoruheamit : Joatkkaoahppu psykososiála váttuid eastadeamis // veajuidahttimis poasta 20000 Girjjálašvuohta vuoruheamit 2011 Gitta 60 % rádjai várrejuvvo dása : Lasáhus : Lávdeteaksta // dráma sámi rávesolbmuid várás Ođđa boasta 10103 Lonohallanortnet Sámis Ulbmil doarjjaortnegiin : Sihkkarastit máŋggabealat oahppoarenaid 	movttiidahttin dihte 	sámi ohppiid .
Váldomihttomearri · Ealli ja máŋggabealat sámi dáidda- ja kultureallin Oassemihttomearri · Nanu ja aktiivvalaš sámi deaivvadanbáikkit , kulturásahusat ja museat · Sámi dáiddalaš ja kultuvrralaš ovdanbuktimiid girjáivuohta mat gaskkustuvvojit servodagas · Máŋggabealat valáštallandoaimmat sámi álbmogii · Viiddes kulturdoaibmafálaldat sámi mánáide ja nuoraide · Buorre girjerádjofálaldat sámi geavaheddjiide Strategiijat · Gulahallama bokte báikkálaš , regionála ja guovddáš eiseválddiiguin ja earáiguin nannet sámi kulturovddideami rámmaeavttuid · Nannet ja ovddidit ovttasbarggu earáiguin mat barget sámi kulturovddidemiin · Nannet gulahallama sámi valáštallanservviiguin ja organisašuvnnaiguin 	movttiidahttin dihte 	sámi valáštallantaleanttaid · Nannet gulahallama sámi nuoraiguin
Doarjjaortnega mihttomearri : · Ovddidit duodjefitnodagaid Doarjjaortnega doarjjaoažžut ja olahusjoavku : · Duojárat geain lea iežaset doaibma · Duodjedoaimmaid álggaheaddjit · Duodjeorganisašuvnnat ja earát geat leat mielde ovddideamen duodjeealáhusa · Oahppit · Jo1 oahppit geat váldet Design ja duodji , ja geat geavahit čiekŋudanprošeavtta 	oahppan dihte 	gelbbolašvuođamihttomeriid mat leat duodji oahppoplánas – oahppu oahppofitnodagas .
· Jo2 oahppit geat geavahit čiekŋudanprošeavtta 	oahppan dihte 	gelbbolašvuođamihttomeriid mat leat duodji oahppoplánas – oahppu oahppofitnodagas · Jo2 oahppit geat váldet Design ja duodji joatkkaskuvllas Ulbmilolahusa eavttut : · Man ollu addojuvvon doarjja ođđaálggaheddjiide · Man ollu addojuvvon doarjja investeremiidda · Man ollu addojuvvon doarjja fitnodatovddideapmái · Man ollu addojuvvon doarjja gelbbolašvuođa bajideapmái · Man ollu addojuvvon álggahanstipeanda duojáriidda Vuoruheamit 2011:s : · Gelbbolašvuođa bajideami doaibmabijut álggaheddjiid ja ásahuvvon doaimmaheddjiid várás · Investeremat ja doaibmabijut mat váikkuhit fitnodatovddideami · Ovddidanprošeavttat duodjeealáhusa várás · Vuovdin- ja vuovdalandoaibmabijut · Márkananalysa · 100 000 ru várrejuvvo duodjestipeandan daidda ohppiide geat váldet joatkkaoahpu · 300 000 ru várrejuvvo doaibmadoarjjaortnega vuđolaš suokkardeapmái
Rámmašiehtadusa siskkobealde čađahuvvojit máŋga prošeavtta 	oažžun dihte 	ođđa ja buoret neahttačovdosa mii lea heivehuvvon ođđa áiggi gáibádusaide neahttačovdosiid ektui .
18.2 Giella Sámegielat leat ain áitojuvvon gielat , ja danne lea jahkásaččat dárbu nannet áŋgiruššamiid ealáskahttin ja 	ovddidan dihte 	sámegielaid buot arenain servodagas .
váikkuhangaskaoapmeortnet lea hui deaŧalaš 	oažžun dihte 	eanet nissonolbmuid ásaheaddjin sámi smávva báikkiin .
Sámedikki áigumuššan livččii viiddidit guovllu ain eanet 2011:s 	addin dihte 	sámi smávva báikkiide ovdánan- ja ahtanuššanvejolašvuođa .
	Čuovvolan dihte 	dán válddi ferte Sámediggi sihke hábmet ja ovddidit dárbbašlaš fágalaš kapasitehta čuovvolan dihte konkrehta areálaplánaáššiid ja hálddašandoaimmaid dán oktavuođas .
Čuovvolan dihte dán válddi ferte Sámediggi sihke hábmet ja ovddidit dárbbašlaš fágalaš kapasitehta 	čuovvolan dihte 	konkrehta areálaplánaáššiid ja hálddašandoaimmaid dán oktavuođas .
Mii dárbbašit buoridit máhtolašvuođa dáid rievdadusaid ja doaibmabijuid birra maid sáhtášii álggahit 	gáržžidan dihte 	rievdamiid , ja dasto sierralágan heivehanstrategiijaid .
Sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid suodjaleapmi lea deaŧalaš 	bisuhan dihte 	sámi historjjá ja ovdahistorjjá , ja seammás leat mielde nannemin ja viidáset ovddideamen sámi kultuvrra .
Fertejit ovddiduvvot doaibmabijut 	čielggadan dihte 	movt sámi mánáid vuoigatvuođat galget gozihuvvot .
Boazodoalus ii leat makkárge vetovuoigatvuohta sávakeahtes areálageavahussii , ja lea sorjavaš das ahte FeFo nagoda doallat dássedeattus boazodoalu beroštusaid eará beroštusaid ektui 	garvin dihte 	sávatkeahtes nákkuid .
Muhtun oktavuođas lea dárbu ráhkadit čielggadusaid 	buoridan dihte 	máhtolašvuođa dan áššesuorggis man birra dieđáhus lea .
Sámediggeráđđi gulahallá departemeanttain 	sihkkarastin dihte 	ahte sámi hástalusat fuolahuvvojit dieđáhusbarggus .
Dán čielggadusa čuovvoleami oktavuođas áigu Máhttodepartemeanta ovttas Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain árvvoštallat lea go dárbu erenoamážit heivehallat njuolggadusaid 	sihkkarastin dihte 	allaskuvlii buori ovdánahttima .
Jus 2011 mielde boahtá ođđa doavttergrádaoahpu akkrediterenohcan Sámi allaskuvllas , de áigu Máhttodepartemeanta váldit oktavuođa lávdegottiin mii čielggada sámi dutkama ja alit oahpu , 	gullan dihte 	movt lávdegoddi árvvoštallá ahte Sámi allaskuvla sáhttá ovdánahttojuvvot buoremusat .
SSL lei bivdán čoahkkima 	čilgen dihte 	SSL dili ja lihtu doaimmaid , dan vuođul go Sámediggi lei reivve bokte váillahan raporteremiid .
	Viežžan dihte 	máhtolašvuohta dán birra áigu Sámediggeráđđi ásahit oktavuođa guoskevaš juridihkalaš birrasiiguin .
	Viežžan dihte 	máhtolašvuođa riikkaidgaskasaš mineráladoaimmas áigu Sámediggeráđđi vuolgit minerálakonferánsii PDAC 2011 mii dollojuvvo Kanadas njukčamánus .
Fylkkageainnu 98 divvuma oktavuođas Idjavuonduoddara badjel lea Stáhta geaidnodoaimmahat ohcan dispensašuvnna kulturmuitolágas 	luvven dihte 	automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittuid , biergovuorká ja geađgeboazoáidi .
Ortnet berre čielggaduvvot Innovašuvdna Norggain , 	sihkkarastin dihte 	ahte ulbmil bisuhuvvošii .
Dál ferte jođáneamos lágiin bidjat johtui dárbbašlaš doaimmaid 	unnidan dihte 	boraspirenáli dohkkehuvvon dássái .
Árvvoštallat dárbbu ođđa lágaide jus leažžá dárbbašlaš ; - árvvoštallon sámi gielalaš , kultuvrralaš dahje servodatlaš váikkuhusaid ektui , - dahje gozihan ja 	várjalan dihte 	sámi vuoigatvuođaid sihke ávnnaslaš ja eahpeávnnaslaš hámis , mat leat ásahuvvon boaresvieruid dahje dološáiggi geavaheami bokte , - dahje mii orru dárbu siskálastit Norgga lágaide sihkkarastin dihte vuoigatvuođaid mat gullet sámiide álgoálbmogin , ja mat dávistit riikkaidgaskasaš rivttiin nugo dat ovdanboahtá riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain maid Norga rievttálaččat lea geatnegahtton čuovvut , dahje riikkaidgaskasaš boaresvirot vuoigatvuođain .
Árvvoštallat dárbbu ođđa lágaide jus leažžá dárbbašlaš ; - árvvoštallon sámi gielalaš , kultuvrralaš dahje servodatlaš váikkuhusaid ektui , - dahje gozihan ja várjalan dihte sámi vuoigatvuođaid sihke ávnnaslaš ja eahpeávnnaslaš hámis , mat leat ásahuvvon boaresvieruid dahje dološáiggi geavaheami bokte , - dahje mii orru dárbu siskálastit Norgga lágaide 	sihkkarastin dihte 	vuoigatvuođaid mat gullet sámiide álgoálbmogin , ja mat dávistit riikkaidgaskasaš rivttiin nugo dat ovdanboahtá riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain maid Norga rievttálaččat lea geatnegahtton čuovvut , dahje riikkaidgaskasaš boaresvirot vuoigatvuođain .
Hálddahusa dásis leat fásta čoahkkimat 	oktiiordnen dihte 	kulturmuittuid geahčadeami .
Go guoská areálahálddašeapmái de áigu Sámediggeráđđi árjjalaččat searvat gielddaid plánaproseassaide 	sihkkarastin dihte 	sámi beroštumiid buot almmolaš plánemis areálaid ja resurssaid geavaheami ja suodjaleami ektui .
Lágas lea addojuvvon Sámediggái vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta ovttas bargat plánaeiseválddiiguin 	gozihan dihte 	juste dán .
Ovdal go Sámediggi sáhttá váldit atnui dán rievtti , lea mis maiddái geatnegasvuohta ovttas bargat plánaeiseválddiiguin 	gozihan dihte 	sámi luondduvuđđosa .
Danne lea dárbu guovtti sierralágan bargovuohkái dahje strategiijaide 	čoavdin dihte 	hástalusaid ovttasbarggus .
Ovdamearkka dihte leat máŋgga ovttasbargošiehtadusas váldojuvvon ovdan sierra suorggit maiguin bealit galget bargat guovddáš eiseválddiid ektui 	ovdánahttin dihte 	oktasaš áššiid , bealit leat unnán ávkkástallan dáinna ovttasbargguin .
Hálddahusa dásis leat fásta čoahkkimat 	oktiiordnen dihte 	kulturmuittuid geahčadeami .
Go guoská areálahálddašeapmái de áigu Sámediggeráđđi árjjalaččat searvat gielddaid plánaproseassaide 	sihkkarastin dihte 	sámi beroštumiid buot almmolaš plánemis areálaid ja resurssaid geavaheami ja suodjaleami ektui .
Lágas lea addojuvvon Sámediggái vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta ovttas bargat plánaeiseválddiiguin 	gozihan dihte 	juste dán .
Ovdal go Sámediggi sáhttá váldit atnui dán rievtti , lea mis maiddái geatnegasvuohta ovttas bargat plánaeiseválddiiguin 	gozihan dihte 	sámi luondduvuđđosa .
Danne lea dárbu guovtti sierralágan bargovuohkái dahje strategiijaide 	čoavdin dihte 	hástalusaid ovttasbarggus .
Ovdamearkka dihte leat máŋgga ovttasbargošiehtadusas váldojuvvon ovdan sierra suorggit maiguin bealit galget bargat guovddáš eiseválddiid ektui 	ovdánahttin dihte 	oktasaš áššiid , bealit leat unnán ávkkástallan dáinna ovttasbargguin .
	Sihkkarastin dihte 	ahte sámi bealit čalmmustahttojit dieđáhusas , lea Máhttodepartemeanta barggadettiin gulahallan Sámedikkiin , ja leat šiehttan konsulteret stuoradiggedieđáhusa doaimmaid birra ovdal go dat sáddejuvvo gulaskuddamii .
Leat miehtan ahte Sámediggi galgá váldot searvái čuovvovaš osiin viidásit proseassas : 	Sihkkarastin dihte 	ahte Máhttodepartemeantta bargoprográmma bures goziha sámi dimenšuvnna , de áigu Norgga Dutkanráđđi oažžut sadjái čoahkkima Sámedikkiin ja sámi dutkanbirrasiiguin mat doaimmahit oahppodutkama .
	Oažžun dihte 	tearbmabarggu njuovžileabbo lea Sámediggi ovddidan ovttasbargovugiid Sámi giellalávdegottiin .
Sámediggi lea ovdánahttán ovttasbargohámiid Sámi giellalávdegottiin 	buoridan dihte 	tearbmabarggu čađaheami .
	Olahan dihte 	dáid mihttomeriid , de bargat mii ovttas ollu aktevrraiguin nugo sámi organisašuvnnaiguin , ásahusaiguin , guovddáš eiseválddiiguin ja ovttaskas olbmuiguin .
Sámediggi válddii čoahkkima 	čuovvolan dihte 	juolludusa maid dát guokte searvvi leaba ožžon , geahčadan dihte ahte livččii go vejolašvuohta náitit oktii servviid .
Sámediggi válddii čoahkkima čuovvolan dihte juolludusa maid dát guokte searvvi leaba ožžon , 	geahčadan dihte 	ahte livččii go vejolašvuohta náitit oktii servviid .
Sámedikkis leat jeavddalaččat čoahkkimat sámi festiválaiguin čilgen ja 	ságaškuššan dihte 	nubbi nubbái áigeguovdilis áššiid birra .
Jaffery Fjell:in 	ságaškuššan dihte 	teáhtera ekonomalaš dili ja hástalusaid birra , ja dárbbu birra oažžut ođđa teáhtervistti .
Sámediggi bargá máŋgga láhkái 	olahan dihte 	dáid mihttomeriid .
Jos ekonomalaš rámma Sámediggái ii stuoriduvvoš , de dagaha viiddideapmi dan ahte Sámediggi ferte eret vuoruhit eará guovlluin 	dusten dihte 	jearaldaga .
Doarjja juolluduvvui maiddái oktiibuot 2 033 000 ru gádjarusttegii , vuostáváldinstašuvnnaide ja guollejilliide 	buoridan dihte 	dili varasguliid fievrridanhástalusaid ektui báikkálaš vuostáiváldinrusttegii .
Doarjjaortnega mihttomearri : Bisuhit ja ovddidit doaimma Duodjeinstituhtas 	ovddidan dihte 	duodjeealáhusa Duodjeinstituhtta lea virgádan duodjebagadeddjiid Romsii ja Norlándii .
Sámediggeráđđi álggahii proseassa 2009:s 	árvvoštallan dihte 	Duodjeinstituhta doaimma ja daid mihttomeriid mat instituhtas leat resursageavaheami ektui .
	Oahpásmuvvan dihte 	dáid váttisvuođaide leat Sámedikkis giđđat 2010 leamaš guokte stuorra čoahkkima boazodoaluin Norlánddas ja Davvi-Trøndelágas , váldoáššis dan birra go bohccot vuddjojit , muhto maiddái boraspiriid ja eará hástalusaid birra .
Jos ortnet váldojuvvoš eret šiehtadusas , de lea deaŧalaš oažžut buori čuovvoleami fylkkagielddaid beales 	sihkkarastin dihte 	ahte ortnet bisuhuvvošii dohkálaš vuogi mielde .
Muđui leat dollojuvvon čoahkkimat beroštusorganisašuvnnaiguin 	ságaškuššan dihte 	raportta birra maid NORUT Alta lea ráhkadan , ja oažžun dihte rávvagiid viidáset bargui .
Muđui leat dollojuvvon čoahkkimat beroštusorganisašuvnnaiguin ságaškuššan dihte raportta birra maid NORUT Alta lea ráhkadan , ja 	oažžun dihte 	rávvagiid viidáset bargui .
2010:s leat ovttasráđiid Romssa museain 	geahččalan dihte 	goivon lávvosajiid maid báhčin- ja hárjehallandoaibma áitá .
Sámediggi lea bargan lávga ovttas Østre Namdal sámeservviin ja Saemien Sijtein 	sihkkarastin dihte 	dán hui erenoamáš gávdnosa .
Sámediggi bargá ovttas Riikaantikvárain 	oččodan dihte 	sámegielat veršuvnna kulturmuitodiehtovuđđui Askeladden .
Sámediggi bargá sierra vugiiguin 	olahan dihte 	dáid mihttomeriid .
Earret eará lea Dearvvašvuohta Davvin ožžon bargun álggahit dulkaprošeavtta 	buoridan dihte 	dulkabálvalusa sámi álbmoga várás .
Danne lea Sámediggi duhtavaš go barggahandokumeanttain čujuhuvvo ahte galgá leat dásseárvosaš heahtedieđihanbálvalus minoritehta gielat olbmuide ja sámi álbmogii , ja ahte doaimmahagat galget álggahit doaibmabijuid 	sihkkarastin dihte 	dárbbašlaš giella- ja kulturgelbbolašvuođa heahtedieđihanguovddážiin .
Sámediggi lea álggahan ovttasbarggu Sámi našuvnnalaš gealboguovddážiin – psykalaš dearvvašvuođa suodjaleapmi ( SANAG ) 	geahčadan dihte 	maid politihkkárat sáhtášedje bargat dán oktavuođas .
Mihttomearrin lea oažžut buoret máhtolašvuođa 	buoridan dihte 	sámi fáŋggaid dearvvašvuođabálvalusfálaldaga .
Maŋŋá jagis geahčadit bealit raportta stáhtusa 	árvvoštallan dihte 	čađahuvvojit go dat jahkásaš doaibmabijut ja movt dat dahkkojuvvo .
Sámedikkis lea leamaš oktavuohta Oslo gildii 2008:s 	árvvoštallan dihte 	vejolašvuođaid ásahit ovttasbargošiehtadusa Oslo gielddain .
Árrat jagi 2011 dollojuvvojit ođđa čoahkkimat 	gulahallan dihte 	livččii go vejolašvuohta dahkat ovttasbargošiehtadusa .
Sámi organisašuvnnain ja ásahusain lei vejolašvuohta deaivvadit erenoamášdieđiheddjiin 	ovddidan dihte 	oainnuideaset movt davviriikkat doahttalit olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnna .
Sámediggi lea maiddái duhtavaš ON váldočoahkkima resolušuvnnain , beaiváduvvon 16.11.10 mas lahttoriikkat ávžžuhuvvojit nannet sin nationála ja riikkaidgaskasaš rahčamušaid , maiddái riikkaidgaskasaš barggu bokte , 	čoavdin dihte 	álgoálbmogiid váttisvuođaid sierra surggiin nugo kultuvrras , oahpahusas , dearvvašvuođas , olmmošvuoigatvuođain , birasáššiin ja ekonomalaš ovddideamis .
Mearriduvvo maiddái ahte dollojuvvo alladási čoahkkin 2014:s ON váldočoahkkimis , joatkkan namuhuvvon álgoálbmogiid máilmmikonferánsan , 	oažžun dihte 	oktasaš vásihusaid ja buoremus vásihusaid barggus álgoálbmogiid vuoigatvuođaid duohtan dahkamis , maiddái rahčamušaid dan ektui ahte ollašuhttit mihttomeriid mat leat ON álgoálbmot vuoigatvuođaid julggaštusas .
	Nannen dihte 	studeanttaid rekruterema alit ohppui ja dutkamii , de fertejit ásahusat árjjalaččat juohkit dieđuid ja ovddidit iežaset oahppofálaldagaid .
	Sihkkarastin dihte 	ahte sámi bealit čalmmustahttojit dieđáhusas , lea Máhttodepartemeanta barggadettiin gulahallan Sámedikkiin , ja leat šiehttan konsulteret stuoradiggedieđáhusa doaimmaid birra ovdal go dat sáddejuvvo gulaskuddamii .
Leat miehtan ahte Sámediggi galgá váldot searvái čuovvovaš osiin viidásit proseassas : 	Sihkkarastin dihte 	ahte Máhttodepartemeantta bargoprográmma bures goziha sámi dimenšuvnna , de áigu Norgga Dutkanráđđi oažžut sadjái čoahkkima Sámedikkiin ja sámi dutkanbirrasiiguin mat doaimmahit oahppodutkama .
	Oažžun dihte 	tearbmabarggu njuovžileabbo lea Sámediggi ovddidan ovttasbargovugiid Sámi giellalávdegottiin .
Sámediggi lea ovdánahttán ovttasbargohámiid Sámi giellalávdegottiin 	buoridan dihte 	tearbmabarggu čađaheami .
	Olahan dihte 	dáid mihttomeriid , de bargat mii ovttas ollu aktevrraiguin nugo sámi organisašuvnnaiguin , ásahusaiguin , guovddáš eiseválddiiguin ja ovttaskas olbmuiguin .
Sámediggi válddii čoahkkima 	čuovvolan dihte 	juolludusa maid dát guokte searvvi leaba ožžon , geahčadan dihte ahte livččii go vejolašvuohta náitit oktii servviid .
Sámediggi válddii čoahkkima čuovvolan dihte juolludusa maid dát guokte searvvi leaba ožžon , 	geahčadan dihte 	ahte livččii go vejolašvuohta náitit oktii servviid .
Sámedikkis leat jeavddalaččat čoahkkimat sámi festiválaiguin čilgen ja 	ságaškuššan dihte 	nubbi nubbái áigeguovdilis áššiid birra .
Sámediggi bovdii Beaivváš Sámi Našunálateáhtera čoahkkimii Kulturdepartemeantta stáhtačálliin Jaffery Fjell:in 	ságaškuššan dihte 	teáhtera ekonomalaš dili ja hástalusaid birra , ja dárbbu birra oažžut ođđa teáhtervistti .
Sámediggi bargá máŋgga láhkái 	olahan dihte 	dáid mihttomeriid .
Jos ekonomalaš rámma Sámediggái ii stuoriduvvoš , de dagaha viiddideapmi dan ahte Sámediggi ferte eret vuoruhit eará guovlluin 	dusten dihte 	jearaldaga .
Doarjja juolluduvvui maiddái oktiibuot 2 033 000 ru gádjarusttegii , vuostáváldinstašuvnnaide ja guollejilliide 	buoridan dihte 	dili varasguliid fievrridanhástalusaid ektui báikkálaš vuostáiváldinrusttegii .
Doarjjaortnega mihttomearri : Bisuhit ja ovddidit doaimma Duodjeinstituhtas 	ovddidan dihte 	duodjeealáhusa Duodjeinstituhtta lea virgádan duodjebagadeddjiid Romsii ja Norlándii .
Sámediggeráđđi álggahii proseassa 2009:s 	árvvoštallan dihte 	Duodjeinstituhta doaimma ja daid mihttomeriid mat instituhtas leat resursageavaheami ektui .
	Oahpásmuvvan dihte 	dáid váttisvuođaide leat Sámedikkis giđđat 2010 leamaš guokte stuorra čoahkkima boazodoaluin Norlánddas ja Davvi-Trøndelágas , váldoáššis dan birra go bohccot vuddjojit , muhto maiddái boraspiriid ja eará hástalusaid birra .
Jos ortnet váldojuvvoš eret šiehtadusas , de lea deaŧalaš oažžut buori čuovvoleami fylkkagielddaid beales 	sihkkarastin dihte 	ahte ortnet bisuhuvvošii dohkálaš vuogi mielde .
Muđui leat dollojuvvon čoahkkimat beroštusorganisašuvnnaiguin 	ságaškuššan dihte 	raportta birra maid NORUT Alta lea ráhkadan , ja oažžun dihte rávvagiid viidáset bargui .
Muđui leat dollojuvvon čoahkkimat beroštusorganisašuvnnaiguin ságaškuššan dihte raportta birra maid NORUT Alta lea ráhkadan , ja 	oažžun dihte 	rávvagiid viidáset bargui .
2010:s leat ovttasráđiid Romssa museain 	geahččalan dihte 	goivon lávvosajiid maid báhčin- ja hárjehallandoaibma áitá .
Sámediggi lea bargan lávga ovttas Østre Namdal sámeservviin ja Saemien Sijtein 	sihkkarastin dihte 	dán hui erenoamáš gávdnosa .
Sámediggi bargá ovttas Riikaantikvárain 	oččodan dihte 	sámegielat veršuvnna kulturmuitodiehtovuđđui Askeladden .
Sámediggi bargá sierra vugiiguin 	olahan dihte 	dáid mihttomeriid .
Earret eará lea Dearvvašvuohta Davvin ožžon bargun álggahit dulkaprošeavtta 	buoridan dihte 	dulkabálvalusa sámi álbmoga várás .
Danne lea Sámediggi duhtavaš go barggahandokumeanttain čujuhuvvo ahte galgá leat dásseárvosaš heahtedieđihanbálvalus minoritehta gielat olbmuide ja sámi álbmogii , ja ahte doaimmahagat galget álggahit doaibmabijuid 	sihkkarastin dihte 	dárbbašlaš giella- ja kulturgelbbolašvuođa heahtedieđihanguovddážiin .
Sámediggi lea álggahan ovttasbarggu Sámi našuvnnalaš gealboguovddážiin – psykalaš dearvvašvuođa suodjaleapmi ( SANAG ) 	geahčadan dihte 	maid politihkkárat sáhtášedje bargat dán oktavuođas .
Mihttomearrin lea oažžut buoret máhtolašvuođa 	buoridan dihte 	sámi fáŋggaid dearvvašvuođabálvalusfálaldaga .
Maŋŋá jagis geahčadit bealit raportta stáhtusa 	árvvoštallan dihte 	čađahuvvojit go dat jahkásaš doaibmabijut ja movt dat dahkkojuvvo .
Sámedikkis lea leamaš oktavuohta Oslo gildii 2008:s 	árvvoštallan dihte 	vejolašvuođaid ásahit ovttasbargošiehtadusa Oslo gielddain .
Árrat jagi 2011 dollojuvvojit ođđa čoahkkimat 	gulahallan dihte 	livččii go vejolašvuohta dahkat ovttasbargošiehtadusa .
Sámi organisašuvnnain ja ásahusain lei vejolašvuohta deaivvadit erenoamášdieđiheddjiin 	ovddidan dihte 	oainnuideaset movt davviriikkat doahttalit olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnna .
Sámediggi lea maiddái duhtavaš ON váldočoahkkima resolušuvnnain , beaiváduvvon 16.11.10 mas lahttoriikkat ávžžuhuvvojit nannet sin nationála ja riikkaidgaskasaš rahčamušaid , maiddái riikkaidgaskasaš barggu bokte , 	čoavdin dihte 	álgoálbmogiid váttisvuođaid sierra surggiin nugo kultuvrras , oahpahusas , dearvvašvuođas , olmmošvuoigatvuođain , birasáššiin ja ekonomalaš ovddideamis .
Mearriduvvo maiddái ahte dollojuvvo alladási čoahkkin 2014:s ON váldočoahkkimis , joatkkan namuhuvvon álgoálbmogiid máilmmikonferánsan , 	oažžun dihte 	oktasaš vásihusaid ja buoremus vásihusaid barggus álgoálbmogiid vuoigatvuođaid duohtan dahkamis , maiddái rahčamušaid dan ektui ahte ollašuhttit mihttomeriid mat leat ON álgoálbmot vuoigatvuođaid julggaštusas .
	Sihkkarastin dihte 	máŋggabealat doallostruktuvrra , de ferte daid unnimus doaluid vuoruhit mielkeeriid lasiheami oktavuođas .
Boraspiriid geahpedeapmi 	buoridan dihte 	sávzadoaluid ekonomiija .
	Unnidan dihte 	areálavuostálasvuođaid eanadoalu ja boazodoalu gaskka lea dárbu lasihit ruđaid dán postii .
Sámedikki mielas lea dárbu ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu nággoeastadeaddji doaibmabijuiguin 	buoridan dihte 	áddejumi ealáhusaid gaskka ja oktiiordnen dihte daid sierra geavaheaddjiberoštusaid .
Sámedikki mielas lea dárbu ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu nággoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi ealáhusaid gaskka ja 	oktiiordnen dihte 	daid sierra geavaheaddjiberoštusaid .
	Sihkkarastin dihte 	máŋggabealat doallostruktuvrra , de ferte daid unnimus doaluid vuoruhit mielkeeriid lasiheami oktavuođas .
Boraspiriid geahpedeapmi 	buoridan dihte 	sávzadoaluid ekonomiija .
	Unnidan dihte 	areálavuostálasvuođaid eanadoalu ja boazodoalu gaskka lea dárbu lasihit ruđaid dán postii .
Sámedikki mielas lea dárbu ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu nággoeastadeaddji doaibmabijuiguin 	buoridan dihte 	áddejumi ealáhusaid gaskka ja oktiiordnen dihte daid sierra geavaheaddjiberoštusaid .
Sámedikki mielas lea dárbu ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu nággoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi ealáhusaid gaskka ja 	oktiiordnen dihte 	daid sierra geavaheaddjiberoštusaid .
Sámediggeráđđi lea mielas evttohuvvon doaibmabijuide riektemáksolága rievdadusaid ektui , mii mielddisbuktá ahte stáhta áigu váldit eanet ekonomalaš ovddasvástádusa 	oažžun dihte 	boaresvieruid rievttálaččat čielggaduvvot , ahte Sámedikki beroštusnotáhtat konsultašuvnnain publiserejuvvojit lovdatai oassin láhkaráhkkananbargguin ja ahte Sámediggi beassá searvat riektelágádusa sámi dimenšuvnna forumas čuovvolan dihte raportta mihttomeriid ja doaibmabijuid .
Sámediggeráđđi lea mielas evttohuvvon doaibmabijuide riektemáksolága rievdadusaid ektui , mii mielddisbuktá ahte stáhta áigu váldit eanet ekonomalaš ovddasvástádusa oažžun dihte boaresvieruid rievttálaččat čielggaduvvot , ahte Sámedikki beroštusnotáhtat konsultašuvnnain publiserejuvvojit lovdatai oassin láhkaráhkkananbargguin ja ahte Sámediggi beassá searvat riektelágádusa sámi dimenšuvnna forumas 	čuovvolan dihte 	raportta mihttomeriid ja doaibmabijuid .
Viidásit soabadedje ahte Sámediggi ja Boazodoalu ja duoji oahpahuskantuvra hábmejit prošeavtta davviriikkalaš-sámi ovttasbarggu birra boazodoalu ja duoji fága- ja fidnooahpahusa suorggis , ja ráhkadit ohcanevttohusa Leonardo mobilitehtii 	oažžun dihte 	ekonomalaš doarjaga orrumii ja fágalaš ovttasbargui Eurohpá riikkain .
Sámediggeráđđi deaivvadii Norgga giellaráđiin 3.5.2011 , 	gullan dihte 	mot dárogiela tearbmabargu lea organiserejuvvon .
Lea vealtameahttun ahte Finnmárkku minerálafierpmádaga ovttasbarggus lea buorre oktasaš vuođđu ja vuolggasadji 	sihkkarastin dihte 	fierpmádaga vuoigatvuođaid .
	Sihkkarastin dihte 	ođđa buolvaguovlluid ja danne go fitnodat oaččui ođđa lobi konsešuvdnavuorus 2009:s .
Sámediggeráđi mielas lea jierpmálaš nannet báikkálaš váikkuhanvejolašvuođa guolástuspolitihkas 	nannen dihte 	mearrasámiid mielmearridanrievtti álbmotrievtti mielde , ja ahte dát lea deaŧalaš fágalaš ja politihkalaš orgána ja ahte fylkkasuohkana ja Sámedikki nammaduvvon olbmot leat seamma logus , vai sápmelaččat eai šatta unnitlohkui .
	ovddidan dihte 	juste dán .
Ollu guovlluin leat iešguđege dásis ealáskuhttinproseassat sámi giela ja kultuvrra suodjaleami ja nannema várás 	vuostálastin dihte 	ovddeš áiggiid dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid .
Sámediggi oaivvilda ahte boazodoalloealáhus boahtteáiggis galggašii hálddašuvvot ná : - Boazodoallohálddašeapmi joatkašuvvá ovddasvástádussuorgin njuolga Eanadoallo- ja - biebmodepartemeantta vuolde - Boazodoallostivra heaittihuvvo - Váldohálddahus heaittihuvvo - Guovllustivrras heaittihuvvojit Sámedikki mielas lea dehálaš ahte boazodoalu hálddašeapmi ja geahčču lea nu beaktil go vejolaš , 	sihkkarastin dihte 	boazodoalloguovlluin nu ovttalaš ja gánnáhahtti resursahálddašeami go vejolaš .
Sámediggi bivdá Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta álggahit boazonjuovvamiid 	eastadan dihte 	elliidtragediija orohagain .
Sámediggi ja departemeanta leat konsultašuvdnaproseassa bokte Riddoguolástuslávdegotti árvalusa čuovvoleami ektui ságaškuššan ollu doaibmabijuid birra maid beliid mielas livččii dárbu čađahit ealáskuhttin ja 	nannen dihte 	mearrasámi kultuvrra ja sihkkarastin dihte mearrasámiid vuoigatvuođaid konkrehta láhkadoaibmabijuid bokte .
Sámediggi ja departemeanta leat konsultašuvdnaproseassa bokte Riddoguolástuslávdegotti árvalusa čuovvoleami ektui ságaškuššan ollu doaibmabijuid birra maid beliid mielas livččii dárbu čađahit ealáskuhttin ja nannen dihte mearrasámi kultuvrra ja 	sihkkarastin dihte 	mearrasámiid vuoigatvuođaid konkrehta láhkadoaibmabijuid bokte .
Dás čujuhuvvo earret eará ahte livččii dárbbašlaš gávnnahit liige doaibmabijuid 	sihkkarastin dihte 	mearrasámi vuoigatvuođaid mearraguovlluid earalágán geavaheami bokte .
Sámediggi ja departemeanta leat konsultašuvdnaproseassa bokte Riddoguolástuslávdegotti árvalusa čuovvoleami ektui ságaškuššan ollu doaibmabijuid birra maid beliid mielas livččii dárbu čađahit ealáskuhttin ja 	nannen dihte 	mearrasámi kultuvrra ja sihkkarastin dihte mearrasámiid vuoigatvuođaid konkrehta láhkadoaibmabijuid bokte .
Sámediggi ja departemeanta leat konsultašuvdnaproseassa bokte Riddoguolástuslávdegotti árvalusa čuovvoleami ektui ságaškuššan ollu doaibmabijuid birra maid beliid mielas livččii dárbu čađahit ealáskuhttin ja nannen dihte mearrasámi kultuvrra ja 	sihkkarastin dihte 	mearrasámiid vuoigatvuođaid konkrehta láhkadoaibmabijuid bokte .
Dás čujuhuvvo earret eará ahte livččii dárbbašlaš gávnnahit liige doaibmabijuid 	sihkkarastin dihte 	mearrasámi vuoigatvuođaid mearraguovlluid earalágán geavaheami bokte .
Fágalávdegottit sáhttet mátkkoštit olggobealde lávdegoddečoahkkimiid 	nannen dihte 	lávdegotti máhtu dihto fágasurggiin .
	Geahččalan dihte 	lávdegodde- ja dievasčoahkkima ođđa organiserema mearrida Sámediggi geahččalanáigodagas bidjat eret fámus čuovvovaš mearrádusaid čoahkkinortnegis ja fágalávdegottiid bargonjuolggadusain : Čoahkkinortnet § 20 , mii regulere áššiid ovddideami olles dievasčoahkkimii , biddjo eret fámus , ja čoahkkin gos áššit ovddiduvvojit heaittihuvvo .
Fágalávdegottit sáhttet mátkkoštit olggobealde lávdegoddečoahkkimiid 	nannen dihte 	lávdegotti máhtu dihto fágasurggiin .
	Geahččalan dihte 	lávdegodde- ja dievasčoahkkima ođđa organiserema mearrida Sámediggi geahččalanáigodagas bidjat eret fámus čuovvovaš mearrádusaid čoahkkinortnegis ja fágalávdegottiid bargonjuolggadusain : Čoahkkinortnet § 20 , mii regulere áššiid ovddideami olles dievasčoahkkimii , biddjo eret fámus , ja čoahkkin gos áššit ovddiduvvojit heaittihuvvo .
Sámediggeráđđi lea gulahallame Máhttodepartemeanttain 	geahččalan dihte 	rievdadit báikenammalága láhkaásahusa , nu ahte suohkanat eai sáhte earenoamáš dehálaš ákkaid haga válljet eret sámi báikenamaid .
Guorahallamis geavahuvvojit sihke kvantitatiivalaš ja kvalitatiivalaš metodat 	oažžun dihte 	nu bures go vejolaš čielgasa das , man ollugat hálddašit iešguhtege sámegiela njálmmálaččat ja čálalaččat , makkár oktavuođain giella geavahuvvo , ja man olu sámegiella geavahuvvo gulahallangiellan mánáidgárddis , skuvllas , barggus , oahpuin , astoáiggis , báikkálaš servodagas ja eaktodáhtolaš dahje politihkalaš bargguin .
Nannet gulahallama sámi valástallanservviiguin ja organisašuvnnaiguin 	movttiidahttin dihte 	sámi valáštallantaleanttaid .
Viidáset daddjui ahte buorre gulahallan lea dehálaš 	gálgan dihte 	hástalusaid mat gávdnojit sámi guovlluin .
Buhtadanortnet mii ovdal lei ásahuvvon 	movttiidahttin dihte 	bivdit riddonjuorjjuid váldojuvvui maid eret .
Váldoulbmil lea ahte dásseárvu láhččojuvvo sisa buot politihkkasurggiide Sámedikki bargguin dainna ulbmiliin ahte olahit ovttaárvosašvuođa sohkabeliid gaskka , ja 	olahan dihte 	dohkkejumi sámi álbmogis .
Sámediggeráđđi lea deattuhan ahte ii soaitte ulbmillaš bidjat johtui ođđa ráŋggáštannjuolggadusaid boazodoalloláhkii 	gáhtten dihte 	boazodoallohálddahusa nuppástuhttima proseassa .
Mot áigot ovddasguvlui čuovvolit ovttasdoaibmanreforpma 	sihkkarastin dihte 	sámi pasieanttaide seammaárvosaš dearvvašvuođafálaldaga sihke vuođđodearvvašvuođabálvalusas ja spesialistadearvvašvuođabálvalusas ?
Maiddái riikkas muđui oaidná ahte vaikko leat čađahan divrras áŋggirdemiid 	oččodan dihte 	olbmuid ohcat oahpaheaddjeohppui , de leat unnát ohccit , ja unnán gelbbolaš ohccit dien ohppui .
Maiddái vuođooealáhusaide nugo sámi eanadollui , guolásteapmái ja boazodollui lea dárbu álggahit sierranas doaimmaid 	oččodan dihte 	goappešat sohkabealis bargiid daid ealáhusaide .
	Mearridan dihte 	guovlo- ja siidarájiid ferte Sámediggi áŋggirdit ahte farggamusat nammaduvvošii vuoigatvuođakommišuvdna boazodoalu várás .
Sámi allaskuvla ásahuvvui gozihan ja 	nannen dihte 	sámi servodatovdáneami ja dárbbu gelbbolašvuođahuksemii .
	Nannen dihte 	sámegiela lea allaskuvla ožžon juolluduvvot ovtta stipendiáhttavirggi .
Dán oktavuođas galgá lávdegoddi maiddái geahčadit sámi alit oahpu rekruterendili , vuođđun sámi servodatovdáneapmái ja 	huksen dihte 	nanu dutkanbirrasiid .
Nuoraidráđiin leai maiddái sierra áššedovddiidus SPR dievasčoahkkimis 	ásahan dihte 	oktasaš sámiid nuoraidráđi mii lea čadnon SPR:ii .
Dan oktavuođas leat Sámediggi ja dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta álggahan konsultašuvnnaid 	gozihan dihte 	ahte sámi gárrenávnnasgeavaheddjiid vuoigatvuođat ja dárbu gozihuvvojit barggus dainna dieđáhusain .
Dasto ávžžuha olmmošvuoigatvuođaráđđi EMRIP dahkat jearahallaniskkadeami man bokte viežžat buriid ovdamearkkaid vejolaš heivvolaš doaimmaide ja heivehanstrategiijaide 	juksan dihte 	ON álgoálbmotjulggaštusa ulbmila .
Boazodoallu lea ollu oktavuođain ferten doalvut áššiidis riekteapparáhta bokte 	suodjalan dihte 	guohtonareálaid .
	Sihkkarastin dihte 	einnostanvejolašvuođa buohkaide geat barget bohccobierggu vuovdimiin lea dárbu ahte márkanlávdegotti bargu gehččojuvvo guhkes áiggi perspektiivvas .
Boazodoallu lea ollu oktavuođain ferten doalvut áššiidis riekteapparáhta bokte 	suodjalan dihte 	guohtonareálaid .
	Sihkkarastin dihte 	einnostanvejolašvuođa buohkaide geat barget bohccobierggu vuovdimiin lea dárbu ahte márkanlávdegotti bargu gehččojuvvo guhkes áiggi perspektiivvas .
Sámedikki gulahallan guovddáš eiseválddiiguin , ásahusaiguin ja suohkaniiguin dán proseassas lea hui dehálaš , 	sihkkarastin dihte 	sámi pasieanttaid vuoigatvuođaid .
Sámediggi galgá jeavddalaččat árvvoštallat 	oažžun dihte 	dieđuid dan birra ahte leat go doarjjaortnegat beaktilat resursageavaheami , organiserema ja mearriduvvon mihttomeriid ektui .
Sámediggi galgá jeavddalaččat árvvoštallat 	oažžun dihte 	dieđuid dan birra ahte leat go doarjjaortnegat beaktilat resursageavaheami , organiserema ja mearriduvvon mihttomeriid ektui .
Sámedikki gulahallan guovddáš eiseválddiiguin , ásahusaiguin ja suohkaniiguin dán proseassas lea hui dehálaš , 	sihkkarastin dihte 	sámi pasieanttaid vuoigatvuođaid .
Sámediggi galgá jeavddalaččat árvvoštallat 	oažžun dihte 	dieđuid dan birra ahte leat go doarjjaortnegat beaktilat resursageavaheami , organiserema ja mearriduvvon mihttomeriid ektui .
Sámediggi galgá jeavddalaččat árvvoštallat 	oažžun dihte 	dieđuid dan birra ahte leat go doarjjaortnegat beaktilat resursageavaheami , organiserema ja mearriduvvon mihttomeriid ektui .
Sihke 	movttiidahttin dihte 	nuoraid geavahit giela ja giela oainnusmahttin dihte sidjiide .
Sihke movttiidahttin dihte nuoraid geavahit giela ja giela 	oainnusmahttin dihte 	sidjiide .
Dása lassin galggašii bidjat ruđaid bealle virgái 	oažžun dihte 	olles jahkedoaimma doaibmabijuid meannudeapmái ja čuovvoleapmái mat leat ožžon doarjjalohpádusa ortnegis .
	Čuovvolan dihte 	dieđáhusa áigu Sámediggi álggahit mátkeealáhusovddidan prošeavtta sámi guovlluin .
Sámediggi háliida árjjalaš ja ulbmillaš ovttasbarggu regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen ja 	ovddidan dihte 	sámi kultuvrra , giela ja servodateallima .
Dárbu lea oažžut eanet resurssaid 	nannen dihte 	barggu ja searvvahan dihte nu stuorra osiid go vejolaš sámi servodagas .
Dárbu lea oažžut eanet resurssaid nannen dihte barggu ja 	searvvahan dihte 	nu stuorra osiid go vejolaš sámi servodagas .
2013:s dárbbaša Sámediggi lasi 2 miljon ruvnnu 	čuovvolan dihte 	min riikkaidgaskasaš áŋgiruššamiid .
Sihke 	movttiidahttin dihte 	nuoraid geavahit giela ja giela oainnusmahttin dihte sidjiide .
Sihke movttiidahttin dihte nuoraid geavahit giela ja giela 	oainnusmahttin dihte 	sidjiide .
Dása lassin galggašii bidjat ruđaid bealle virgái 	oažžun dihte 	olles jahkedoaimma doaibmabijuid meannudeapmái ja čuovvoleapmái mat leat ožžon doarjjalohpádusa ortnegis .
	Čuovvolan dihte 	dieđáhusa áigu Sámediggi álggahit mátkeealáhusovddidan prošeavtta sámi guovlluin .
Sámediggi háliida árjjalaš ja ulbmillaš ovttasbarggu regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen ja 	ovddidan dihte 	sámi kultuvrra , giela ja servodateallima .
Dárbu lea oažžut eanet resurssaid 	nannen dihte 	barggu ja searvvahan dihte nu stuorra osiid go vejolaš sámi servodagas .
Dárbu lea oažžut eanet resurssaid nannen dihte barggu ja 	searvvahan dihte 	nu stuorra osiid go vejolaš sámi servodagas .
2013:s dárbbaša Sámediggi lasi 2 miljon ruvnnu 	čuovvolan dihte 	min riikkaidgaskasaš áŋgiruššamiid .
Ráđđi dovddahii ahte Duodjeinstituhtas vuolggasajis lea ovddasvástádus bagadanbálvalusas , muhto ahte sáhttá leat dárbu eará doaibmabijuide nugo sierra áŋgiruššamiidda ja proseassaide 	oažžun dihte 	johtui duodjedoaimmaid .
Sámediggeráđđi lea ovttaoaivilis NSR:n ahte dárbbašuvvo buorre ovttasbargu Álttá suohkaniin 	sihkkarastin dihte 	buriid bálvalusaid Álttá suohkana sámi ássiide .
Sámediggi lea dan dihte gulahallan ja plánemin čoahkkima Álttá suohkaniin gos áigut geahččat vejolaš ovttasbargosurggiid ja movt suohkan ja Sámediggi sáhttiba ovttasbargat 	buoridan dihte 	dili Álttá suohkana sámi ássiide .
Oahpaheaddjis lea maiddái vejolašvuohta ohcat Stáhta oahppokantuvrras oahpporuđa 	oažžun dihte 	joatkkaoahpahusa sámegielas .
Dát leat nu positiivvalaš signálat stuorámus ráđđejeaddji bellodagas ahte dán ferte sámediggi čuovvolit Kulturdepartemeantta ektui 	sihkkarastin dihte 	ruhtadeami dakkár jorgalemiide ja almmuhemiide Evttohus 6 , Áirras Trond Are Anti , NSR .
// SáB evttoha ahte Sámediggi bidjá johtui viiddis guorahallama 	iskan dihte 	mo ásahusat maid Sámediggi ruhtada doaimmahit bálvalusaid sámegillii .
Sámediggi berre čielggadit vejolašvuođaid ásahit doarjjaortnega priváhtaskuvllaid ásaheapmái , main lea pedagogalaš vuođđu lea Máhttolokten sámi 	sihkkarasten dihte 	oahppi rievtti oahpahusa oažžut sámegielas ja sámegillii .
	Olahan dihte 	dán mihttomeari ferte sámi perspektiiva fuolahuvvot sihke mánáidgárddiin , vuođđooahpahusas ja alit oahpus .
Dát čumpe galgá vásáhusaid ja báikkálaš dárbbuid vuođul , láhčit dili gelbbolašvuođadoaimmaide , báikkálaš ovdánahttinbargguide ja vásáhusjuohkimii 	ovddidan dihte 	dásseárvvu gaskal nieiddaid ja bártniid .
Sámedikki mielas lea dehálaš deaivat giellaguovddážiid 	gullan dihte 	maid dat barget ja makkár hástalusaid sii deivet iežaset bargguin .
Sámediggi galgá atnit ávkin guorahallanbohtosiid 	buoridan dihte 	sámi giellaguovddážiid hálddašeami .
Sámediggi deaivvada dávjá sámi kulturviesuid ovddasteddjiiguin 	guorahallan dihte 	áššiid mat gusket ásahusdieđáhusa ja áigeguovdilis áššiid čuovvoleapmái .
Sámedikkis leat jeavddalaččat čoahkkimat festiválaid ovddasvástideddjiiguin 	gulahallan dihte 	nubbi nuppi birra ja áigeguovdilis áššiid birra ságastallama dihte .
	Movttidahttin dihte 	lea Sámediggi 2011:s addán njeallje 25 000 ruvdnosaš stipeandda njealji nuorra kulturbargái ja valáštallái .
Dasto lea SNPL juohkán dieđuid valáštallandoaluin ja lea galledan sierra joatkkaskuvllaid 	juohkin dihte 	dieđuid SNPL , Sámedikki ja Sámedikki jienastuslohkui čáliheami birra .
Dasto oaivvilda bargolávdegoddi ahte sáhtá geavahit ráfáidahttinávádagaid váldo váikkuhangaskaoapmin 	reguleren dihte 	guollebivddu čázádagain Finnmárkkus , gos lea heivvolaš .
doarju ahte galgá leat ceavzilis njuorjjonálli sámi guovlluin , muhto ahte nálli galgá bisuhuvvot dakkár dásis ahte báikkálaš guollenálit suodjaluvvojit main mearrasámit ja earát leat sorjavaččat 	bisuhan dihte 	ealáhusa ja kultuvrra .
Sámediggi lea 2011:s doallan čoahkkimiid ja konsultašuvnnaid Guolástusdirektoráhtain 	heivehan dihte 	geavahit báikkálaš máhtu dutkamis ja mearranjihččehasaid hálddašeamis , bisuhit rabas gulaskuddamiid riddonjurjuid bivdoearre- ja hálddašanevttohusaid ektui 2012:s , ja lea dorjon ahte álggahit fas buhtadusortnegiid riddonjuorjjobivdui .
2010/2011/2010 boazodoallošiehtadusa oktavuođas sohpe šiehtadusbealit ahte biddjojuvvo bargojoavku mii galggai geahčadit ja árvvoštallat daid čielggadusávdnasiid mat dál gávdnojit dásseárvvu birra boazodoalus , ja dasto evttohit doaibmabijuid 	ovddidan dihte 	dásseárvvu ealáhusas .
Sámi parlamentáralaš ráđđi mearridii fakkastit dan Girkonjárgga 2011 julggaštussii , ja dasto álggahit sámeparlamentáralaš ovttasbarggu 	oažžun dihte 	nationála stáhtaid suodjalit sámi ealáhusaid guovlluin gos leat ollu boraspiret .
Sámedikkis lea leamaš čoahkkin Statkraft:in 	čielggadan dihte 	bieggafápmoprošeavtta ja movt dat leat láhtten sámečearuin .
Sámedikkis lea leamaš oktilaš oktavuohta sámečearuin , ja dál bargojuvvo 	oažžun dihte 	ulbmillaš čovdosa ovddidit sámečearu beroštumiid sihke nationála ja riikkaidgaskasaš dásis .
Sámediggi bargá máŋgga láhkai 	olahan dihte 	dáid mihttomeriid .
	Oainnusmahttin dihte 	sámi mánáid dárbbu ja vuoigatvuođaid oažžut ovttaárvosaš mánáidsuodjalanbálvalusa , lágidii Sámediggi sámi mánáidsuodjaluskonferánssas Álttás .
Mánáidsuodjaluspanela lea addán raportta mii galgá addit rávvagiid politihkkáriidda ahte maid berrešii dahkat 	buoridan dihte 	mánáidsuodjalusa jagiin ovddasguvlui .
	Sihkkarastin dihte 	ahte sámi mánáid vuoigatvuođat gozihuvvojit deaivvadeamis mánáidsuodjalusain .
Guovddáš eiseválddit fertejit bidjat johtui doaibmabijuid 	eastadan dihte 	dávddaid dan geažil go ovttaskas dolliin lea váttis dilli .
	Buoridan dihte 	min iežamet gelbbolašvuođa iešsoardimiid birra , lea Sámediggi doallan vuosttašveahkkekurssa iešsoardimiid birra Sámedikki politihkkariidda ja hálddahussii .
	Sihkkarastin dihte 	ahte sámi gárrenávnnas boasttogeavaheddjiid vuoigatvuođat ja dárbbut gozihuvvojit dán dieđáhusas , lea Sámediggi álggahan konsultašuvnnaid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain dán dieđáhusbarggu birra .
Sámedikki áigumuššan lea ahte Nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplána galgá válddahit hástalusaid , strategiijaid ja doaibmabijuid 	addin dihte 	sámi pasieanttaide dakkár dearvvašvuođabálvalusa mas sámi giella ja kultuvra leat lunddolaš sajis .
Sámediggi áŋgiruššá maid buoridit álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš riekteovdáneami Sámediggi njulge iežas riikkaidgaskasaš bargguid našunála ja riikkaidgaskasaš forain ja arenain mat gusket ON:i , davviguovllupolitihkkii , Sámi Parlamentáralaš ráđđái , Barentsovttasbargui , davviriikkaid ovttasbargui , Árktalaš ovttasbargui , Interreg ja Davit dimenšuvdna ( EU ) 	olahan dihte 	dáid mihttomeriid .
Sámediggái livčče erenoamáš dárbu oažžut friijavuođa bušeahta dáfus 	sihkkarastin dihte 	dan ahte Sámedikkis livčče autoritehta ja álggahanvuoigatvuohta sámepolitihkas .
	Olahan dihte 	dán mihttomeari ferte sámi perspektiiva fuolahuvvot sihke mánáidgárddiin , vuođđooahpahusas ja alit oahpus .
Dát čumpe galgá vásáhusaid ja báikkálaš dárbbuid vuođul , láhčit dili gelbbolašvuođadoaimmaide , báikkálaš ovdánahttinbargguide ja vásáhusjuohkimii 	ovddidan dihte 	dásseárvvu gaskal nieiddaid ja bártniid .
Sámedikki mielas lea dehálaš deaivat giellaguovddážiid 	gullan dihte 	maid dat barget ja makkár hástalusaid sii deivet iežaset bargguin .
Sámediggi galgá atnit ávkin guorahallanbohtosiid 	buoridan dihte 	sámi giellaguovddážiid hálddašeami .
Sámediggi deaivvada dávjá sámi kulturviesuid ovddasteddjiiguin 	guorahallan dihte 	áššiid mat gusket ásahusdieđáhusa ja áigeguovdilis áššiid čuovvoleapmái .
Sámedikkis leat jeavddalaččat čoahkkimat festiválaid ovddasvástideddjiiguin 	gulahallan dihte 	nubbi nuppi birra ja áigeguovdilis áššiid birra ságastallama dihte .
	Movttidahttin dihte 	lea Sámediggi 2011:s addán njeallje 25 000 ruvdnosaš stipeandda njealji nuorra kulturbargái ja valáštallái .
Dasto lea SNPL juohkán dieđuid valáštallandoaluin ja lea galledan sierra joatkkaskuvllaid 	juohkin dihte 	dieđuid SNPL , Sámedikki ja Sámedikki jienastuslohkui čáliheami birra .
Dasto oaivvilda bargolávdegoddi ahte sáhtá geavahit ráfáidahttinávádagaid váldo váikkuhangaskaoapmin 	reguleren dihte 	guollebivddu čázádagain Finnmárkkus , gos lea heivvolaš .
Sámediggi doarju ahte galgá leat ceavzilis njuorjjonálli sámi guovlluin , muhto ahte nálli galgá bisuhuvvot dakkár dásis ahte báikkálaš guollenálit suodjaluvvojit main mearrasámit ja earát leat sorjavaččat 	bisuhan dihte 	ealáhusa ja kultuvrra .
Sámediggi lea 2011:s doallan čoahkkimiid ja konsultašuvnnaid Guolástusdirektoráhtain 	heivehan dihte 	geavahit báikkálaš máhtu dutkamis ja mearranjihččehasaid hálddašeamis , bisuhit rabas gulaskuddamiid riddonjurjuid bivdoearre- ja hálddašanevttohusaid ektui 2012:s , ja lea dorjon ahte álggahit fas buhtadusortnegiid riddonjuorjjobivdui .
2010/2011/2010 boazodoallošiehtadusa oktavuođas sohpe šiehtadusbealit ahte biddjojuvvo bargojoavku mii galggai geahčadit ja árvvoštallat daid čielggadusávdnasiid mat dál gávdnojit dásseárvvu birra boazodoalus , ja dasto evttohit doaibmabijuid 	ovddidan dihte 	dásseárvvu ealáhusas .
Sámi parlamentáralaš ráđđi mearridii fakkastit dan Girkonjárgga 2011 julggaštussii , ja dasto álggahit sámeparlamentáralaš ovttasbarggu 	oažžun dihte 	nationála stáhtaid suodjalit sámi ealáhusaid guovlluin gos leat ollu boraspiret .
Sámedikkis lea leamaš čoahkkin Statkraft:in 	čielggadan dihte 	bieggafápmoprošeavtta ja movt dat leat láhtten sámečearuin .
sámečearuin , ja dál bargojuvvo 	oažžun dihte 	ulbmillaš čovdosa ovddidit sámečearu beroštumiid sihke nationála ja riikkaidgaskasaš dásis .
Sámediggi bargá máŋgga láhkai 	olahan dihte 	dáid mihttomeriid .
	Oainnusmahttin dihte 	sámi mánáid dárbbu ja vuoigatvuođaid oažžut ovttaárvosaš mánáidsuodjalanbálvalusa , lágidii Sámediggi sámi mánáidsuodjaluskonferánssas Álttás .
Mánáidsuodjaluspanela lea addán raportta mii galgá addit rávvagiid politihkkáriidda ahte maid berrešii dahkat 	buoridan dihte 	mánáidsuodjalusa jagiin ovddasguvlui .
	Sihkkarastin dihte 	ahte sámi mánáid vuoigatvuođat gozihuvvojit deaivvadeamis mánáidsuodjalusain .
Guovddáš eiseválddit fertejit bidjat johtui doaibmabijuid 	eastadan dihte 	dávddaid dan geažil go ovttaskas dolliin lea váttis dilli .
	Buoridan dihte 	min iežamet gelbbolašvuođa iešsoardimiid birra , lea Sámediggi doallan vuosttašveahkkekurssa iešsoardimiid birra Sámedikki politihkkariidda ja hálddahussii .
	Sihkkarastin dihte 	ahte sámi gárrenávnnas boasttogeavaheddjiid vuoigatvuođat ja dárbbut gozihuvvojit dán dieđáhusas , lea Sámediggi álggahan konsultašuvnnaid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain dán dieđáhusbarggu birra .
Sámedikki áigumuššan lea ahte Nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplána galgá válddahit hástalusaid , strategiijaid ja doaibmabijuid 	addin dihte 	sámi pasieanttaide dakkár dearvvašvuođabálvalusa mas sámi giella ja kultuvra leat lunddolaš sajis .
Sámediggi áŋgiruššá maid buoridit álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš riekteovdáneami Sámediggi njulge iežas riikkaidgaskasaš bargguid našunála ja riikkaidgaskasaš forain ja arenain mat gusket ON:i , davviguovllupolitihkkii , Sámi Parlamentáralaš ráđđái , Barentsovttasbargui , davviriikkaid ovttasbargui , Árktalaš ovttasbargui , Interreg ja Davit dimenšuvdna ( EU ) 	olahan dihte 	dáid mihttomeriid .
Sámediggái livčče erenoamáš dárbu oažžut friijavuođa bušeahta dáfus 	sihkkarastin dihte 	dan ahte Sámedikkis livčče autoritehta ja álggahanvuoigatvuohta sámepolitihkas .
GNIST lea viiddis áŋgiruššan 	nannen dihte 	oahpaheaddjioahpu kvalitehta ja ovddidan dihte oahpaheaddjiámmáha .
GNIST lea viiddis áŋgiruššan nannen dihte oahpaheaddjioahpu kvalitehta ja 	ovddidan dihte 	oahpaheaddjiámmáha .
Dát searvevuohta bargá 	buoridan dihte 	oahpaheddjiid stáhtusa ja rekrutteren dihte eanet buriid oahpaheddjiid boahtteáigái .
Dát searvevuohta bargá buoridan dihte oahpaheddjiid stáhtusa ja 	rekrutteren dihte 	eanet buriid oahpaheddjiid boahtteáigái .
Aejege lea okta ovdamearka das ahte lea buorre ásahit čoahkáiduvvon resursaguovddáža mas viidát bargá 	čoavdin dihte 	daid hástalusaid mat leat oallut guovlluin .
Ferte hábmet ja juohkit eanet diehtojuohkingihppagiid main oahpaheaddjit ja skuvlaeaiggádat ožžot dieđu sámi earenoamášpedagogalaš fálaldagaid ja sámi lohkanguovddáža birra , ja eará resurssaid birra mat sáhttet leat ávkin skuvllaide dán heivehallanbarggus , 	sihkkarastin dihte 	ahte sámi ohppiide heiveheamis lea nu buorre kvalitehta go vejolaš .
	Sihkkarastin dihte 	ahte buot suohkanat dovdagohtet ortnegiid ja vai daid sámi mánáid ovttaárvosašvuohta Čoahkkingirjji čállit : Ellen Aina Eira // Ellen Mienna
Danne ferte buoridit dan doarjjaortnega mas addojuvvo doarjja skuvlaeaiggádii sámegielfága oktavuođas , 	sihkkarastin dihte 	dan ahte buot joatkkaskuvlla ohppiin lea vejolašvuohta oažžut sámegieloahpahusa dan dásis mas oahppi galgá oažžut oahpahusa .
Prošeavttat ja doaibmabijut mat sihkkarastet ruhtadanortnegiid sihke ámmátohppiide , ja dasto maid oahppojahkái ja árvoháhkanjahkái leat oalle dehálaččat 	čájehan dihte 	guovddáš árvvu sámi servodagas árbedihtui .
Jus sámi oahpaheaddjit , geat juo leat garra bargodilis váilevaš fágaolbmuid geažil , galget organiseret giellačeahpi skuvlii , de dát sáhttá gáibidit návccaid oahpaheaddjis láhčit dili ja áimmahuššat giellačeahpi , 	árvvusatnin dihte 	ja láhčin dihte buori bargodili sidjiide geat eai soaitte leamaš skuvllas guhkes áigái .
Jus sámi oahpaheaddjit , geat juo leat garra bargodilis váilevaš fágaolbmuid geažil , galget organiseret giellačeahpi skuvlii , de dát sáhttá gáibidit návccaid oahpaheaddjis láhčit dili ja áimmahuššat giellačeahpi , árvvusatnin dihte ja 	láhčin dihte 	buori bargodili sidjiide geat eai soaitte leamaš skuvllas guhkes áigái .
Skuvlaeaiggádiid ektui sáhttá omd. oahpahuslága kap. 13:s sierra cealkaga bokte deattuhit ovddasvástádusa birra 	sihkkarastin dihte 	sámi ohppiide skuvlafálaldaga mas lea buorre dássi .
Dasa mii guoská áigumuššii ja daid geahččaladdan doaimmaide defineren - ja 	ásahan dihte 	resursaskuvllaid sámi guovlluide , de dát strategiija ferte Sámedikki bealis buorebut guorahallojuvvot ja čanastuvvot .
	Nannen dihte 	oahpahusrámmaid , de berre buhtadanmáksu lasihuvvot dan ektui man ollu vuođđoskuvlaoahpahusdiibmu máksá gaskamearálaččat .
Dán ášši berre digaštallat skuvlaeaiggádiiguin 	čielggadan dihte 	movt dákkár ortnegat galget čanastuvvot ja praktihkalaččat hábmejuvvot nu ahte leat fállun eanet ohppiide .
Sámit ásset bieđgguid giliin ja gávpogiin , ja 	sihkkarastin dihte 	relevánta rávisolbmuidoahpahusa sámiide , lea deaŧalaš ahte dát oahpahus lea dán olahusjoavkku olámuttus .
	Sihkkarastin dihte 	ahte nu ollugat go vejolaš sis geat plánejit ovddidit ja álggahit kursadoaibmabijuid ožžot vejolašvuođa ohcat ruhtadeami dán lágan kurssaide seamma ortnegis .
Danne lea dárbbašlaš ahte Sámediggi sihkkarastá ahte VOX goziha maiddái sápmelaš rávisolbmuid dárbbu nannen ja 	ovddidan dihte 	vuođđogelbbolašvuođa sámegielas ja sámegillii oassin iežas áŋgiruššansuorggis , earret eará ferte prográmma bargoeallima vuođđogelbbolašvuođa várás ollu eanet guoskat maiddái sápmelaš rávisolbmuide .
	Sihkkarastin dihte 	ahte buot suohkanat dovdagohtet ortnegiid ja vai daid sámi mánáid ovttaárvosašvuohta vuhtiiváldojuvvo , geat leat SAÁo:s , de berre sihkkarastit einnostahtti váikkuhangaskaoapmeortnega maid bures dovdet servvodagas .
Maiddái riikkas muđui oaidná ahte vaikko leat čađahan divrras áŋggirdemiid 	oččodan dihte 	olbmuid ohcat oahpaheaddjeohppui , de leat unnát ohccit , ja unnán gelbbolaš ohccit dien ohppui .
Maiddái vuođooealáhusaide nugo sámi eanadollui , guolásteapmái ja boazodollui lea dárbu álggahit sierranas doaimmaid 	oččodan dihte 	goappešat sohkabealis bargiid daid ealáhusaide .
Evalueren čađahuvvo 3-5 jagi sisa , 	geahčadan dihte 	maid eanet sáhtášii buoridit , vejolaš ođđasis organiseren čájeha ahte dáláš organiseren ii doaimma dohkálaččat .
Danne lea deaŧalaš ahte mii čuovvut gustovaš boazodoallopolitihkalaš mihttomeriid 	juksan dihte 	ollislaš sámepolitihka .
Danne lea deaŧalaš ahte mii čuovvut gustovaš boazodoallopolitihkalaš mihttomeriid 	juksan dihte 	ollislaš sámepolitihka .
	Movttiidahttin dihte 	nuoraid álgit eanadoaluin ferte álggahit ekonomalaš doaibmabijuid , sihkkarastin dihte rekrutterema .
Movttiidahttin dihte nuoraid álgit eanadoaluin ferte álggahit ekonomalaš doaibmabijuid , 	sihkkarastin dihte 	rekrutterema .
	Sihkkarastin dihte 	máŋggalágan doallostruktuvrra , de ferte daid unnimus dolliid vuoruhit mielkeeriid lasiheami oktavuođas .
Boraspiriid geahpedeapmi 	buoridan dihte 	sávzadoalu ekonomiija
Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin 	buoridan dihte 	áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii ordnen dihte sierra geavaheaddjiberoštumiid .
Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii 	ordnen dihte 	sierra geavaheaddjiberoštumiid .
	Buhtadan dihte 	dan stuorra areáladárbbu ja dálkkádat diliid , de ferte Romssas ja Finnmárkkus unnidit iežas oasi 10 prosentii dálvevahágiid ovddas .
Eanadoalu geahppáneapmi sámi guovlluin dagaha dasto dárbbašlažžan rahpat movttiidahttin doaibmabijuid ruhtadeami várás 	sihkkarastin dihte 	rekrutterema eanadollui ja sihkkarastin dihte eanadoalu dáin guovlluin .
Eanadoalu geahppáneapmi sámi guovlluin dagaha dasto dárbbašlažžan rahpat movttiidahttin doaibmabijuid ruhtadeami várás sihkkarastin dihte rekrutterema eanadollui ja 	sihkkarastin dihte 	eanadoalu dáin guovlluin .
Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin 	buoridan dihte 	áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii ordnen dihte sierra geavaheaddjiberoštumiid .
Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii 	ordnen dihte 	sierra geavaheaddjiberoštumiid .
Sámedikki oaivila mielde lea deaŧaleamos láhčit diliid nu ahte eanadoalus lea gánnáhahttivuohta ja baicce duvdilit dobbelii distriktapolitihkalaš beroštumiid 	sihkkarastin dihte 	ássama birrasiin .
Sámediggi oaivvilda ahte go galgat juksat dáid mihttomeriid de ferte ođđasis reguleret eanadoalu 	sihkkarastin dihte 	ealáhusbargiide duohta ja juridihkalaš stivrejumi iežaset opmodaga badjel ja váldit eret buvttaduscakkiid nugo dáláš earremeari geažil .
	Movttiidahttin dihte 	nuoraid álgit eanadoaluin ferte álggahit ekonomalaš doaibmabijuid , sihkkarastin dihte rekrutterema .
Movttiidahttin dihte nuoraid álgit eanadoaluin ferte álggahit ekonomalaš doaibmabijuid , 	sihkkarastin dihte 	rekrutterema .
	Sihkkarastin dihte 	máŋggalágan doallostruktuvrra , de ferte daid unnimus dolliid vuoruhit mielkeeriid lasiheami oktavuođas .
Boraspiriid geahpedeapmi 	buoridan dihte 	sávzadoalu ekonomiija
Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin 	buoridan dihte 	áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii ordnen dihte sierra geavaheaddjiberoštumiid .
Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii 	ordnen dihte 	sierra geavaheaddjiberoštumiid .
	Buhtadan dihte 	dan stuorra areáladárbbu ja dálkkádat diliid , de ferte Romssas ja Finnmárkkus unnidit iežas oasi 10 prosentii dálvevahágiid ovddas .
Ferte sáhttit geahčadit molssaektosaš vugiid movt bargat 	olahan dihte 	fálaldagaiguin nu ollugiid go lea vejolaš .
Deaŧalaš lea ahte gelbbolašvuohta sámi gárrenávnnasdivššus psykalaš dearvvašvuođabálvalusas nannejuvvo ja fievrriduvvo dikšunásahusaide ja gielddaide , 	sihkkarastin dihte 	ahte sámi pasieanttat gozihuvvojit buori vuogi mielde .
Veahkaváldi maid álgoálbmotnissonolbmot gillájit lea okta ollu beliin mat deattuhuvvojit resolušuvnnas , ja stáhtat ávžžuhuvvojit álggahit doaibmabijuid 	eastadan dihte 	dán lágan veahkaválddi , nationála ja báikkálaš dásis .
Čoahkkimis muitalii OHG maid ahte sii dál vuoruhit barggu guorahallat sámelága giellanjuolggadusaid 	oaidnin dihte 	galget go ođastit daid .
	Ávvudan dihte 	sámi vuosttaš riikkačoahkkima 100-jagi beaivvi , mii lea guovvamánu 6. b. 2017 .
Joavku galgá vásáhusaid ja báikkálaš dárbbuid vuođul heivehit gelbbolašvuođadoaibmabijuid , báikkálaš ovddidanbargguid ja vásáhusjuohkimiid 	ovddidan dihte 	dásseárvvu gaskal bártnážiid ja nieiddažiid , ja bidjat johtui doaimmaid mat galget oččodit eanet dievdduid mánáidgárddiide .
Gáibádus konkrehta doaibmabijuid ektui 	ealáskahttin dihte 	mearrasámi kultuvrra .
Sámediggeráđđi áigu bidjat dan johtui dan bokte ahte lasihit teavstta álgoálbmotovddasteapmái Barents-ovttasbarggus dan proseassa oktavuođas maid Olgoriikadepartemeanta lea álggahan 	ráhkadan dihte 	ođđa Girkonjárga-julggaštusevttohusa ovdagoddeáigodagas .
Evttohus 5 : Giellajahki 2013 Sámediggeráđđi lea váldán oktavuođa Språkåret 2013:in 	čielggadan dihte 	mot sáhtášii lagabut ovttasbargat giellajagi čalmmustahttima ektui .
Sámediggi juolluda guovttegielalašvuođadoarjaga 	gokčan dihte 	goluid mat čuvvot guovtti gillii Čoahkkingirjji čállit : Marit Ellen Mienna // Tove Anti
Sámedikki mielas leat árbevirolaš guovllut dehálaččat 	bisuhan dihte 	sámi kultuvrra ja sámegiela .
Dáin čoahkkimiin lea váldofáddá movt suohkanat ja Sámediggi sáhttet ovttasbargat 	buoridan dihte 	daid sápmelaččaid dili , geat ásset gávpogiin .
Sámediggeráđđi lea dan dihte movttet go Ođasmahttin- , hálddašan- ja girkodepartmeanta dál vuoruha dárkkistit sámelága giellanjuolggadusaid 	geahččan dihte 	leago dárbu ođasmahttit daid .
Sámediggi lea ovdal dahkan ovttasbargošiehtadusaid sierra almmolaš instánssaiguin nugo Viessobáŋkkuin ja Innovašuvdna Norggain – goappašagat leat dahkkojuvvon dainna ulbmilin ahte ovddidit oktasaš áddejumi ja 	gávdnan dihte 	gokko ovttasbargat ja mii ovddida instánssaid doaimma sámi guovlluin nu ahte dat dávistivččii sámiid vuoigatvuođaide ja dárbbuide ?
NSR bivdá sámediggeráđi ovttas bargat báikkálaš sámi servviiguin , sámi ásahusaiguin , sámi ealáhusaiguin ja sámi kulturaktevrraiguin dán guovllus , 	kárten dihte 	makkár doaimmaid fertešii bidjat johtui mat sáhtášedje nu bures go vejolaš buhtadit dan vahága mii dahkko sámi kultuvrra vuostá .
Dát dilli addá fuola , ja lea dárbu álggahit doaibmabijuid 	eastadan dihte 	giela dili hedjoneami árbevirolaš sámegiela arenain .
	Beavttálmahttin dihte 	giellabarggu ja stuorát einnostan vejolašvuođa dihte giellaguovddážiin livččii ulbmillaš ahte Sámediggi attášii eanet njuolgadoarjagiid giellaguovddážiidda .
Jos mii álgit rievdadit njuolggadusaid 	heivehan dihte 	njuolggadusaid stuorát gávpotgielddaide de fertešedje sámi guovddáš guovllut dan sadjái heivehallat daid stuorra norgalaš gávpogiid mielde .
Dát dilli addá fuola , ja lea dárbu álggahit doaibmabijuid 	eastadan dihte 	giela dili hedjoneami árbevirolaš sámegiela arenain .
	Beavttálmahttin dihte 	giellabarggu ja stuorát einnostan vejolašvuođa dihte giellaguovddážiin livččii ulbmillaš ahte Sámediggi attášii eanet njuolgadoarjagiid giellaguovddážiidda .
Jos mii álgit rievdadit njuolggadusaid 	heivehan dihte 	njuolggadusaid stuorát gávpotgielddaide de fertešedje sámi guovddáš guovllut dan sadjái heivehallat daid stuorra norgalaš gávpogiid mielde .
Dát dahkko 	háhkan dihte 	dieđuid mo dilli lea mánáidgárdesuorggi hárrái iešguđetge suohkanis .
Sámediggi lea dál dahkamin rámmašiehtadusa advokáhta firpmáin ALT AS 	oastin dihte 	bálvalusaid Sámedikki bearráigeahččanlávdegoddái .
NSR evttoha ahte sámediggeráđđi lokte dán ášši guovddáš eiseválddiide 	oažžun dihte 	varas ruđa rávisolbmuidloktemii , gos luovosoastinortnegat ja oahppofápmudusat leat mielde dehálaš váikkuhangaskaoapmin .
	Sihkkarastin dihte 	ahte dán barggus šaddá nu viiddis go vejolaš , mii lea mearrideaddji deaŧalaš proseassa lágalašvuhtii , de fertet sáhttit doarjut guoskevaš organisašuvnnaid láhčima ja searvama .
	Sihkkarastin dihte 	ahte dán barggus šaddá nu viiddis go vejolaš , mii lea mearrideaddji deaŧalaš proseassa lágalašvuhtii , de fertet sáhttit doarjut guoskevaš organisašuvnnaid láhčima ja searvama .
Dat hábmešii vuođu sámi servodaga ovdánahttimii , mas lea máhttu vássánáiggi birra , návccat dulkot dálááiggi 	huksen dihte 	bissovaš boahtteáiggi .
	Sihkkarastin dihte 	ahte sámi máŋggabealatvuohta ja sámi beroštumit váldojit vuhtii , de lea dehálaš deattuhit ahte ferte leat sáhka máŋga iešguđege máhttobirrasiin .
	Sihkkarastin dihte 	ahte sámi máŋggabealatvuohta ja sámi beroštumit váldojit vuhtii , de lea dehálaš deattuhit ahte ferte leat sáhka máŋga iešguđege máhttobirrasiin .
	Sihkkarastin dihte 	ahte sámi máŋggabealatvuohta ja sámi beroštumit váldojit vuhtii , de lea dehálaš deattuhit ahte ferte leat sáhka máŋga iešguđege máhttobirrasiin .
Ođđa válgaortnega atnui váldima oktavuođas ja sámelága ja láhkaásahusa reviderema oktavuođas lea doaba “ sámi jienastuslohku ” rievdaduvvon “ Sámedikki jienastuslohkun ” juste 	deattuhan dihte 	dan ahte dat lea válgajienastuslohku .
Ođđa válgaortnega atnui váldima oktavuođas ja sámelága ja láhkaásahusa reviderema oktavuođas lea doaba “ sámi jienastuslohku ” rievdaduvvon “ Sámedikki jienastuslohkun ” juste 	deattuhan dihte 	dan ahte dat lea válgajienastuslohku .
Eanageavahandieđáhusas lea evttohuvvon regionaliseret dáid ortnegiid 	heivehan dihte 	daid regionála diliide .
Čavga eanasuodjalanpolitihkain ferte joatkit 	sihkkarastin dihte 	doaibmavuođu sámi guovlluid eanadollui .
Sámediggi lea ovttas eará almmolaš aktevrraiguin plánen álggahit eanadoalloáŋgiruššamiid golmma sámi gielddas 	sihkkarastin dihte 	doaimma joatkima dain doaluin mat leat doaimmas dál ja maiddái oččodit
Rekrutteren 3 goalmmát teakstaoassái lasihuvvo čuovvovaš : Maŋábeallai … … golmma sámi gielddas , Kárášjogas , Porsáŋggus ja Guovdageainnus 	sihkkarastin dihte 	… … … jna. .
Eanageavahandieđáhusas lea evttohuvvon regionaliseret dáid ortnegiid 	heivehan dihte 	daid regionála diliide .
Čavga eanasuodjalanpolitihkain ferte joatkit 	sihkkarastin dihte 	doaibmavuođu sámi guovlluid eanadollui .
Sámediggi lea ovttas eará almmolaš aktevrraiguin plánen álggahit eanadoalloáŋgiruššamiid golmma sámi gielddas , Kárášjogas , Porsáŋggus ja Guovdageainnus 	sihkkarastin dihte 	doaimma joatkima dain doaluin mat leat doaimmas dál ja maiddái oččodit eambbogiid álggahit doalu .
Várrepresideanta lea maid 05.01.00 leamaš čoahkkimis Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanttain 	čilgen dihte 	Sámedikki juolludemiid sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaplána čuovvuleamis .
Finnmárkku fylkkagieldda evttohusa oktavuođas Kárášjoga nuoraidruovttu heaittiheami birra , sáddii ráđđi čállosa fylkkasátnejođiheaddjái mas ávžžuhii fylkkalávdegotti fuolahit ahte bušeahttaseastimat eai čuoza fálaldahkii mii lea ásahuvvon 	várjalan dihte 	sámi nuoraid geat leat ovddasmorraša haga .
Šattaimet ovttaoaivili das ahte Sámedikkis ja Kulturdepartemeanttas galgá lea oktavuohta 	čielggadan dihte 	ášši prošeaktageahčadeami ja jođu ektui .
	Oažžun dihte 	buoret ruhtadanortnega lotnolasealáhusbargiide , dáhtošii ráđđi sierra doarjjaortnega dán ealáhussii departemeantta bušeahta bokte .
Presideanta lea 11.-12.01.00 leamaš čoahkkimis gielda- ja guovluministe Enoksen:iin , kulturminister Haga:in ja stáhtačállilávdegottiin 	čilgen dihte 	Sámedikki evttohan doaibmabijuid 2001 stáhtabušeahtas .
Eanadoallodepartemeanta áigu váldit oktavuođa Birasgáhttendepartemeanttain 	čielggadan dihte 	suodjalanbeali , ja áigu Sámediggái dieđihit mo áššiin ain manná .
» Livččii miellagiddevaš diehtit makkár láhkageatnegahtton doaibmabijuid Sámediggeráđđi áiggošii bidjat johtui 	juksan dihte 	áigumuša bajimuš boazologuin jos boazodoalloealáhus ieš ii doarjjo dán .
Dát ferte maiddái mielddisbuktit ahte departementa atná Sámedikki lunddolaš ovttasbargoguoibmin 	čoavdin dihte 	oktasaš hástalusaid dán suorggis , sámi álbmogii ávkin .
Eai mis leat gal deaŧalaš mearkkašumit dasa mii doppe daddjojuvvo , muhto min mielas ii leat doarvái čielgasit daddjojuvvon maid Sámediggeráđđi konkrehta áigu bargat 	čoavdin dihte 	ášši dakkár vugiin maid buohkat dohkkehivčče .
	Oažžun dihte 	oanehet áššemeannudanáiggi ferte vuoruhit áššiid , juoga mii dađi bahábut sáhttá váikkuhit nugo dán áššis .
Sámediggeráđđi diehtá ahte Sámi oahpahusráđđi ovdal lea váldán oktavuođa GOD:ain 	rievdadan dihte 	gustojeaddji njuolggadusaid vai oahppit geain lea sámegiella vuosttašgiellan oaččošedje 3 lassičuoggá universitehtaid ja allaskuvllaid sisaváldimis .
Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , 	čilgen dihte 	dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára .
Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja 	plánen dihte 	oktasaš ovttasbargoseminára .
Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitoráđđi ballá das mo máttasámi kulturmuitosuodjalemiin manná , ja ahte 2000:s lea dárbu geavahit ollu resurssaid 	nannen dihte 	máttasámi kulturmuitosuodjaleami aktiivvalaš searvama .
	Sihkkarastin dihte 	kvalitehta dulkonbávalusain , lea ásahuvvon dulkongeahččaleami ortnet ja autoriserenortnet .
Sámi ealáhusráđđi lohká deaŧalažžan Sámediggái leat mielde iešguđet foraid prográmmabargguin 	gozihan dihte 	politihkas ja strategiijaidis .
Bargiidbellodaga sámediggejoavku dáhttu bargat dan ala ahte nu bures go vejolaš ovttastahttit Sámi kulturmuitoráđi ja guoskevaš fylkkakulturossodaga bargguid dárkkistemiid oktavuođas , 	seastin dihte 	buot oasálaččaid goluid .
Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , 	čilgen dihte 	dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára .
Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja 	plánen dihte 	oktasaš ovttasbargoseminára .
Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitoráđđi ballá das mo máttasámi kulturmuitosuodjalemiin manná , ja ahte 2000:s lea dárbu geavahit ollu resurssaid 	nannen dihte 	máttasámi kulturmuitosuodjaleami aktiivvalaš searvama .
	Sihkkarastin dihte 	kvalitehta dulkonbávalusain , lea ásahuvvon dulkongeahččaleami ortnet ja autoriserenortnet .
Sámi ealáhusráđđi lohká deaŧalažžan Sámediggái leat mielde iešguđet foraid prográmmabargguin 	gozihan dihte 	politihkas ja strategiijaidis .
Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui 	oažžun dihte 	vásihusaid .
Sámediggi lea duhtavaš go ealáhusas lea vejolašvuohta oažžut ekonomálaš veahki gizzodiliid oktavuođas 	sihkkarastin dihte 	guohtonrievtti .
	Doalahan dihte 	juobe juo veaháš ge doaimmas Sámi kulturviesuid // institušuvnnaid lea leamaš dárbu dasa geavahit sámi kulturfoandda ruđaid .
	Sihkkarastin dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo ahte foandda juolludus bajiduvvo .
	Čađahan dihte 	dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami , de ferte viiddidit Sámiid Vuorká-Dávviriid visttiid nu ahte dasa čáhká maiddái sámi dáiddamuseá .
Celko ee ahte leat duhtavaččat go lea árvaluvvon rievdadit regulerenmálle ( s.9 nubbe oassi ) - muhto lea go konkrehtalaččat mihkkege dahkkon 	buoridan dihte 	daid guolásteddjiid vejolašvuođaid geat guolástit unna fatnasaččaiguin ?
Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui 	oažžun dihte 	vásihusaid .
Sámediggi lea duhtavaš go ealáhusas lea vejolašvuohta oažžut ekonomálaš veahki gizzodiliid oktavuođas 	sihkkarastin dihte 	guohtonrievtti .
	Doalahan dihte 	juobe juo veaháš ge doaimmas Sámi kulturviesuid // institušuvnnaid lea leamaš dárbu dasa geavahit sámi kulturfoandda ruđaid .
	Sihkkarastin dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo ahte foandda juolludus bajiduvvo .
	Čađahan dihte 	dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami , de ferte viiddidit Sámiid Vuorká-Dávviriid visttiid nu ahte dasa čáhká maiddái sámi dáiddamuseá .
	Njulgen dihte 	muhtun boasttuvuođaid , árvvoštallá Bargiidbellodaga sámediggejoavku oččodit rievdadusaid mandáhtajuogadeamis ovdal 2001 válgga .
Huksema strategiija lea suorggi fágagelbbolašvuođa čohkken ovtta guvlui 	buoridan dihte 	sámi fágaovdáneami eavttuid ja dan maŋŋá biđget gelbbolašvuođa eará guovlluide , áinnas máŋgga gelbbolašvuođa ovttadahkii .
Sámediggi oaidná ahte livččii dárbu rievdadit daid sámi ásahusaid stivrenstruktuvra main lea erenoamáš gelbbolašvuohta , 	gozihan dihte 	daid sierra dikšunásahusaid mat leat ásahuvvon daid geavaheaddjiid dárbbuid várás geain lea sámi duogáš , ja bálvalusaid sámi dimenšuvnna ovdánahttimii .
Sámi válgalihttu dáhttu deattuhit guovddáš eiseválddiid dárbbu ásahit stipeandaortnegiid 	rekruteren dihte 	eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide , nugo čuožžu doaibmaplánas .
Ferte ásahit stipeandaortnegiid 	rekruteren dihte 	eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide .
Huksema strategiija lea suorggi fágagelbbolašvuođa čohkken ovtta guvlui 	buoridan dihte 	sámi fágaovdáneami eavttuid ja dan maŋŋá biđget gelbbolašvuođa eará guovlluide , áinnas máŋgga gelbbolašvuođa ovttadahkii .
Sámediggi oaidná ahte livččii dárbu rievdadit daid sámi ásahusaid stivrenstruktuvra main lea erenoamáš gelbbolašvuohta , 	gozihan dihte 	daid sierra dikšunásahusaid mat leat ásahuvvon daid geavaheaddjiid dárbbuid várás geain lea sámi duogáš , ja bálvalusaid sámi dimenšuvnna ovdánahttimii .
Ferte ásahit stipeandaortnegiid 	rekruteren dihte 	eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide .
Sámediggi dáhttu maid Stuorradikki arkiiva- , bibliotehka- ja museásuorggis addit Sámediggái ovdánanvejolašvuođaid ollislaš stivrenstruktuvrrain ja dađistaga eanet resurssaiguin 	nannen dihte 	sámi kultursuodjaleami ja servodatovddideami .
Sámediggi dáhttu maid Stuorradikki arkiiva- , bibliotehka- ja museásuorggis addit Sámediggái ovdánanvejolašvuođaid ollislaš stivrenstruktuvrrain ja dađistaga eanet resurssaiguin 	nannen dihte 	sámi kultursuodjaleami ja servodatovddideami .
Dattetge lea dárbu stuorát searaide surggiin nugo dearvvasvuohta , mánát , nissonat , riektesihkkarvuohta , diehtojuohkin , jna , 	gozihan dihte 	geatnegasvuođaid mat Norggas leat sihke nášuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat .
Dattetge lea dárbu stuorát searaide surggiin nugo dearvvasvuohta , mánát , nissonat , riektesihkkarvuohta , diehtojuohkin , jna , 	gozihan dihte 	geatnegasvuođaid mat Norggas leat sihke nášuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat .
Presideanta lea dáhtton čoahkkima departemeantta politihkalaš njunnošiiguin 	divaštallan dihte 	proseassa ovddos guvlui , ja seammás divaštallat Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu joatkka guovlluin máttabealde Finnmárkku .
Sámediggeráđđi lea maid dáhtton čoahkkima eanadoalloministeriin 	digáštallan dihte 	Meavkke-Alitčohka ášši ja maid elliidsuodjaluslága , Sámedikki árvvu ja saji boazodoalus ja boazodoallohálddašeami evaluerema .
	Čuovvulan dihte 	dán barggu dollui 08.05.00 čoahkkin Sámedikki hálddahusa , Deanu , Gáŋgaviikka ja Bearralvákki gielddaid ja Guolástusdirektoráhta Finnmárkku guovllukántuvrra gaskka .
Leat váldán oktavuođa muhtun Finnmárkku gielddaiguin , fylkkagielddain ja eará báikkálaš ja regiovnnalaš aktøraiguin 	ovttastahttin dihte 	BA21 sihke Sámedikki iežas plánaid čađaheapmái ja eará báikkálaš ja regiovnnalaš ovdánanproseassaide .
Galgá maid nammaduvvot sierra stáhtačállilávdegoddi Davvi-Norgii 	ovttastahttin dihte 	Ráđđehusa barggu riikkaoasi ektui .
Ráđđi lea dáhtton čoahkkima olgoriikkaministeriin 	digáštallan dihte 	barggu ON:a eamiálbmotjulggaštusain ja bissovaš forumain , ja dasto ovttasbarggu Olgoriikkadepartemeantta ja Sámedikki gaskka , Barentsovttasbarggu eamiálbmotáššiid , Árktalaš ráđi eamiálbmotbeali ja 2001 stáhtabušeahta .
Ráđđi lea ođđasis ceggen ášši dohkálaš penšunortnega birra Sámedikki politihkkáriidda ja ámmátlaččaide , ja lea dáhtton Bargo- ja hálddahusdepartemeantta ( 17.04.00 reivves ) ovddidit vejolaš dárbbašlaš láhkarievdadusaid 	sihkkarastin dihte 	dán min oasseáigge- ja ollesáiggepolitihkkáriidda .
01.04.00 rájes lea SAS ožžon girdiruvttu Leavnjja ja Tromssa gaskka , ja 	deavdin dihte 	FOT-eavttuid ( stáhtasubsidierejuvvon ruvttut ) , de lea SAS loahpahan eanaš hálbbes mátkkiid ja Eurobonusčuoggáid dinema ja geavaheami .
Doppe sohppojuvvui ahte Guovdageainnu suohkan dáhttu čoahkkima Gielda- ja guovludepartemeanttain , Finnmárkku fylkkagielddain ja Sámedikkiin 	digáštallan dihte 	gieldda earenoamáš dili .
GB sámediggejoavku oaivvilda ahte luossabivddu fágaráđđi lea deaŧalaš 	oažžun dihte 	buoret oktavuođa Fylkkamánni ja vuoigatvuođaoamasteddjiid gaskka .
	Fuolahan dihte 	sámi beroštumiid lea Sámediggi ođđajagimánu 14. b. 1998 rájes leamaš ovddastuvvon Anadroma luossabivddu ovttasbargoráđis maid Luondduhálddašandirektoráhta organisere .
	Joksan dihte 	Stuorradikki mihttomeari ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzi boazoealáhusa hárrái , leat biddjon njeallje váldohástalusa :
	Heivehan dihte 	boazologu resursadilálašvuhtii , ferte maid bargagoahtit bajimuš boazologuin orohaga nammii .
Sámediggi lea maid evttohan ođđa guođohanáiggiid 	seastin dihte 	dálveguohtumiid , gč. mearrádusa áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkádieđáhus .
Dan oktavuođas čujuhit mearrádussii áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkedieđáhus , gos evttohuvvo bidjat oktii geasseorohagaid nu ahte šattašedje geassesiiddat , 	buoridan dihte 	ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzima .
	Joksan dihte 	Stuorradikki mihttomeari ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzi boazoealáhusa hárrái , leat biddjon njeallja váldohástalusa :
	Heivehan dihte 	boazologu resursadilálašvuhtii , ferte maid bargagoahtit bajimuš boazologuin orohaga nammii .
Sámediggi lea maid evttohan ođđa guođohanáiggiid 	seastin dihte 	dálveguohtumiid , gč. mearrádusa áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkedieđáhus .
Eanas videoid ja multimediaoahpponeavvuid dubbejit 	sihkkarastin dihte 	ahte sámegiella geavahuvvo aktiivvalaččat maiddái ođđamállet oktavuođain .
Oahpponeavvuid jorgaleapmi ferte dohkkehuvvo eambbo , 	olahan dihte 	duohta guovttegielalašvuođa .
Eanas videoid ja multimediaoahpponeavvuid dubbejit 	sihkkarastin dihte 	ahte sámegiella geavahuvvo aktiivvalaččat maiddái ođđamállet oktavuođain .
	Dahkan dihte 	báikegottiid sámevuođa oainnusin , dáhtošii Sámediggi čađahit báikeovddidandoaibmabijuid mat čielgasit oainnusindahket sámevuođa , omd. galbbaiguin , gielain , ivnniiguin , huksenvieruiguin , borramušvieruiguin jna. .
	Dahkan dihte 	báikegottiid sámevuođa oainnusin , dáhtošii Sámediggi čađahit báikeovddidandoaibmabijuid mat čielgasit oainnusindahket sámevuođa , omd. galbbaiguin , gielain , ivnniiguin , huksenvieruiguin , borramušvieruiguin jna. .
	Oažžun dihte 	buoret máhtolašvuođa jienastuslohkui registreremis , lea ráđđi mearridan čađahit kvalitatiivvalaš iskkadeami guovtti smávit joavkku gaskkas ( fokusjoavku ) sámi jienastuslogu ja sámediggeválgga birra .
Dákko lea deaŧalaš bargat dan ala ahte gávdnat erohusaid sohkabeliid gaskka , 	buktin dihte 	oidnosii dárbbuid , buoredit doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áiggi badjel integreret dahje divvut sohkabeliid gaskasaš erohusaid .
Sámedikki hálddahus lea doallan čoahkkima Sámi giellalávdegotti jođiheddjiin 	čoavdin dihte 	čállingotti jođihanváttisvuođaid .
Sámediggi dáhtošii ovddidit ovttasbarggu sámi museaiguin ja Sámi museaservviin 	gávdnan dihte 	nu buori boahttevaš organiserema ja stivrenstruktuvrra go vejolaš .
Sámediggi deattuha ahte gielddain ja fylkkagielddain ain lea ovddasvástádus sámi museain , ja dáhtošedje oktiiráđiid isitgielddaiguin ja fylkkagielddaiguin geahčadit dálá ruhtadanortnegiid 	gávdnan dihte 	boahtteáiggi čovdosiid .
Sámediggi dáhtošii ovddidit ovttasbarggu sámi museaiguin ja Sámi museaservviin 	gávdnan dihte 	nu buori boahttevaš organiserema ja stivrenstruktuvrra go vejolaš .
Sámediggi deattuha ahte gielddain ja fylkkagielddain ain lea ovddasvástádus sámi museain , ja dáhtošedje oktiiráđiid isitgielddaiguin ja fylkkagielddaiguin geahčadit dálá ruhtadan-ortnegiid 	gávdnan dihte 	boahtteáiggi čovdosiid .
Lea deaŧalaš oažžut albmosii erohusaid sohkabeliid gaskka oainnusin 	dahkan dihte 	dárbbuid , buoret doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áigge badjel integreret dahje njulget sohkabeliid gaskasaš erohusaid .
Bušeahtain dahkat váikkuhusanalysaid 	oažžun dihte 	albmosii leat go ekonomálaš resurssaid juogadeamis nissoniid ja albmáid gaskka erohusat .
Galget almmustuhttojuvvojit nu ollu go vejolaš sámegiel girjjit , main lea buorre kvalitehta , 	nannen dihte 	sámegiela geavaheami , ja giela , kultuvrra ja identitehta .
Doarjja addjojuvvo njuolga vuođđojuolludussan maid sáhttá geavahit plánemii 	juksan dihte 	oktilašvuođa festiválaide mii dasto addá buoret plánenvejolašvuođa .
Ulbmilin lea váikkuhit sámi dáidaga movttiidahttima ja ovddideami ja sihkkarastin // 	doalahan dihte 	arenaid // scenaid sámi kulturvugiid gaskkusteapmái .
čuovvulit plánalávdegotti barggu 	sihkkarastin dihte 	sámi servodatberoštumiid buot areálaáššiin sámi geavahus- ja ássanguovlluin .
Vuvdojuvvon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide 	nannen dihte 	báhcán doaimmaid ja álggahit ođđa eriid .
Sámediggi geatnegahttá fas gielddaid mat dál ožžot ruđaid raporteret giellaruđaid geavaheami birra 	sihkkarastin dihte 	ahte ruđat duođas mannet sámegiela nanosmahttimii , eaige oppalaš gieldalaš doibmii dahje doaibmabijuide mat juo ruhtaduvvojit eará almmolaš doaibmabijuid bokte .
Vuvdojuvvon mielkeearit fievrriduvvojit ruovttoluotta sámi guovlluide 	nannen dihte 	báhcán doaluid ja rekrutterenmielkeeriid ásaheapmái
Lea deaŧalaš oažžut albmosii erohusaid sohkabeliid gaskka oainnusin 	dahkan dihte 	dárbbuid , buoret doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áigge badjel integreret dahje njulget sohkabeliid gaskasaš erohusaid .
Bušeahtain dahkat váikkuhusanalysaid 	oažžun dihte 	albmosii leat go ekonomálaš resurssaid juogadeamis nissoniid ja albmáid gaskka erohusat .
Vuvdojuvvon mielkeearit fievrriduvvojit ruovttoluotta sámi guovlluide 	nannen dihte 	báhcán doaluid ja rekrutterenmielkeeriid ásaheapmái
Galget almmustuhttojuvvojit nu ollu go vejolaš sámegiel girjjit , main lea buorre kvalitehta , 	nannen dihte 	sámegiela geavaheami , ja giela , kultuvrra ja identitehta .
Doarjja addjojuvvo njuolga vuođđojuolludussan maid sáhttá geavahit plánemii 	juksan dihte 	oktilašvuođa festiválaide mii dasto addá buoret plánenvejolašvuođa .
Ulbmilin lea váikkuhit sámi dáidaga movttiidahttima ja ovddideami ja sihkkarastin // 	doalahan dihte 	arenaid // scenaid sámi kulturvugiid gaskkusteapmái .
čuovvulit plánalávdegotti barggu 	sihkkarastin dihte 	sámi servodatberoštumiid buot areálaáššiin sámi geavahus- ja ássanguovlluin .
Ii leat dušše 	bearráigeahččan dihte 	ahte almmolaš institušuvnnat čuvvot mearrádusaid , muhto maiddái fertejit movttiidahttit ovttaskas olbmuid geavahit sámegiela buot oktavuođain sihke priváhta ja almmolaččat nu ahte sáhttit juksat lága §§ 1-1 ja 1-5 áigumušaid .
Vuolggahit barggu 	oažžun dihte 	eanet sámi oahppiide vejolašvuođa oahpahusa sámi oahppoplána mielde .
	Sihkkarastin dihte 	Sámedikki vuoigatvuođaid dán suorggis lea dárbu oažžut juridihkalaš konsuleantta .
	Álggahan dihte 	ođđa doaibmabijuid 2002:s mearriduvvon ođđa strategalaš plána ektui , ferte rámma bajidit 3 100 000 kruvnnuin 2002:s. .
Doarjja sámi aviissaide rievdaduvvo:”Sámediggi evttoha ahte jagi 2002 lasihuvvo dát doarjja 3 miljon kruvnnuin , mii de šaddá 13 miljon kruvdnun , 	nannen dihte 	diehtojuohkima ja maiddái oppa sámi ássanguovllugiella- , kultur- ja identitehtaovdánahttima .
Ii leat dušše 	bearráigeahččan dihte 	ahte almmolaš institušuvnnat čuvvot mearrádusaid , muhto maiddái fertejit movttiidahttit ovttaskas olbmuid geavahit sámegiela buot oktavuođain sihke priváhta ja almmolaččat nu ahte sáhttit juksat lága §§ 1-1 ja 1-5 áigumušaid .
Vuolggahit barggu 	oažžun dihte 	eanet sámi oahppiide vejolašvuođa oahpahusa sámi oahppoplána mielde .
	Sihkkarastin dihte 	Sámedikki vuoigatvuođaid dán suorggis lea dárbu oažžut juridihkalaš konsuleantta .
	Álggahan dihte 	ođđa doaibmabijuid 2002:s mearriduvvon ođđa strategalaš plána ektui , ferte rámma bajidit 3 100 000 kruvnnuin 2002:s. .
Sámediggi evttoha ahte jagi 2002 lasihuvvo dát doarjja 3 miljon kruvnnuin , mii de šaddá 13 miljon kruvdnun , 	nannen dihte 	diehtojuohkima ja maiddái oppa sámi ássanguovllu giella- , kultur- ja identitehtaovdánahttima .
Sámediggi namuha dán oktavuođas lávdegotti árvalusa ásahit eanet rekrutterenvirggiid // stipendiáhtaid 	huksen dihte 	sámi dutkan- ja oahpahusfierpmi .
Sámediggi namuha dán oktavuođas lávdegotti árvalusa ásahit eanet rekrutterenvirggiid // stipendiáhtaid 	huksen dihte 	sámi dutkan- ja oahpahusfierpmi .
Sámedikki ja stáda gaskavuohta ferte guorahallojuvvot 	buoridan dihte 	ovttasbargovugiid .
Dát lea hui deaŧalaš doaibma 	oččodan dihte 	eanet sámi studeanttaid dutkat ja alit oahpu váldit .
Dán dahket 	oažžun dihte 	buoret sámegielárvosániid , seammás go báhcá áigi bargat eambbo eará fágaiguin .
Dát lea hui deaŧalaš doaibma 	oččodan dihte 	eanet sámi studeanttaid dutkat ja alit oahpu váldit .
Dán dahket 	oažžun dihte 	buoret sámegielárvosániid , seammás go báhcá áigi bargat eambbo eará fágaiguin .
Departemeanta áigu ságastallat ášši jođu , organiserema ja ruhtadeami birra Finnmárkku fylkagielddain , Mátta-Várjjaga gielddain ja Sámedikkiin , 	máhccan dihte 	áššái Stuorradikkis ” .
Sámediggeráđđi oaidná prioriterejuvvon bargun geahčadit birasgažaldagaid olles sámi guovllus , 	gávdnan dihte 	ođđa strategiijaid buoremus vejolaš birasgáhttenhálddašeapmái .
Sámediggi váldá ášši bajás Gonagaslaš Kulturdepartementtain 	háhkan dihte 	doarjaga namuhuvvon áššái .
Boazodoalus lea dárbu nannet dietnasa ja árvoháhkama , ii dušše boazodoalu bearrašiid ekonomiija dihte , muhto maiddái 	sihkkarastin dihte 	ealáhussii ollislaččat dohkálaš ekonomálaš ovdáneami .
Dán oktavuođas lea Sámediggi álgán evalueret lotnolasealáhusaid doaibmadoarjaga 	gávdnan dihte 	molsaeavttuid váikkuhangaskaomiide .
Sámediggi áigu ovddidit váikkuhangaskaomiid geavaheami lotnolasealáhusaid ektui , 	sihkkarastin dihte 	dienasvuođu boazodoalus .
Boazodoalu galggašii dutkat ovttasráđiid olbmuiguin geain lea duogáš boazodoalus , 	sihkkarastin dihte 	eanet ollislaš áššiid lagadeami mat galget čielggaduvvot .
Galggašii čielggadit sierralágan molsaeavttuid 	geahččalan dihte 	gávdnat šiehtadusvugiid maiguin buorebut gozihuvvošii prinsihppa dássásašvuohta stáhta ja NBR gaskka .
	Buohtastahttin dihte 	namuhit ahte eanadoallošiehtadusa hálddaša Norsk Kornforretning .
	Olahan dihte 	dan doahttala Sámediggi daid áŋgiruššansurggiid :
Nášuvnnalaš eanadoalopolitihka regionaliseren ja rievdadeapmi lea dárbbašlaš 	doalahan dihte 	sámi ássanguovlluid eanadolliid logu .
vuvdon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide 	nannen dihte 	báhcán doaluid ja ásahan dihte eriid álggaheddjiid oččodeapmái .
vuvdon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja 	ásahan dihte 	eriid álggaheddjiid oččodeapmái .
Stuorit huksenprográmma visttiid ođasmahttimii lea dárbbalaš 	sihkkarastin dihte 	ođđa áigasaš visttiid sámi guovlluide .
	Olahan dihte 	evttohuvvon ulbmiliid eanadoalloplánas lea Sámedikki mielas hirbmat dehálaš ahte omd. álggahuvvo árvoháhkanprográmma sámi guovlluid várás mas ollislaš ja servodatlaš jurddašepmi biddjojuvvo vuođđun .
	Olahan dihte 	dan doahttala Sámediggi daid áŋgiruššansurggiid :
Nášuvnnalaš eanadoalopolitihka regionaliseren ja rievdadeapmi lea dárbbašlaš 	doalahan dihte 	sámi ássanguovlluid eanadolliid logu .
vuvdon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide 	nannen dihte 	báhcán doaluid ja ásahan dihte eriid álggaheddjiid oččodeapmái .
vuvdon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja 	ásahan dihte 	eriid álggaheddjiid oččodeapmái .
Stuorit huksenprográmma visttiid ođasmahttimii lea dárbbalaš 	sihkkarastin dihte 	ođđa áigasaš visttiid sámi guovlluide .
	Olahan dihte 	evttohuvvon ulbmiliid eanadoalloplánas lea Sámedikki mielas hirbmat dehálaš ahte omd. álggahuvvo árvoháhkanprográmma sámi guovlluid várás mas ollislaš ja servodatlaš jurddašepmi biddjojuvvo vuođđun .
Stuoradiggi lea sámelága mearrádusaid vuođul maiddái mearridan ahte juohke stuoradiggeáigodagas galgá okte čállot dieđáhus daid doaimmaid birra mat čađahuvvojit , 	sihkkarastin dihte 	sámi giela , kultuvrra ja servodateallima .
Eiseválddiid oainnu mielde lea okta Sámedikki deaŧaleamos rollain bidjat eavttuid servodathábmemis seailluhan , nannen ja 	ovddidan dihte 	sámi servodaga .
	Gádjun dihte 	dán guokte festivála , lea Sámediggi iežas 2001 bušeahtas ásahan vuođđodoarjjaortnega kr 350.000,- goappáge doibmii .
Danne ii leat Sámedikki mielas riekta vuoruhit ekonomalaš ja persovnnalaš resurssaid 	searvan dihte 	gulahallanlávdegoddái .
Dát ferte dahkkot 	sihkkarastin dihte 	barggolašvuođa ja ássama sámi guovlluin .
	Sihkkarastin dihte 	oahpponeavvuid kvalitehta , ja vai čielgasit boahtá ovdan makkár gáibádusat gárvves oahpponeavvuide biddjojit , de lea Sámediggi ráhkadan eavttuid mat šaddet ruhtajuolludemiid vuođđun .
Sámediggi lea postiivvalaš daidda proseassaide maid Birasgáhttendepartementa Villaksutvalget bokte lea álggahan 	gáhtten dihte 	Norgga luođoluossanáli .
	Olahan dihte 	dán , bargá Sámediggi dan ovdii ahte inkorporeret sámi eanandoallopolitihkalaš biire našuvnnalaš eanandoalloperspektiivii , sámi eanandoalu árvoháhkanprográmmii , ja heivehit Sámedikki veahkkedoaibmageavaheami eanandoalloealáhusa ektui .
	Olahan dihte 	sámi eanandoalu ulbmiliid , atná Sámediggi deaŧalažžan álggahit sierra árvoháhkanprográmma sámi guovlluide mas lea ollislaš ja servodatlaš perspektiiva .
	Nannen dihte 	mánáid ja nuoraid áššiid Sámedikkis , galgá 2001 vuosttaš jahkebealis lágiduvvot vuosttaš nuoraidkonferánsa .
Stuoradiggi lea sámelága mearrádusaid vuođul maiddái mearridan ahte juohke stuoradiggeáigodagas galgá okte čállot dieđáhus daid doaimmaid birra mat čađahuvvojit , 	sihkkarastin dihte 	sámi giela , kultuvrra ja servodateallima .
Eiseválddiid oainnu mielde lea okta Sámedikki deaŧaleamos rollain bidjat eavttuid servodathábmemis seailluhan , nannen ja 	ovddidan dihte 	sámi servodaga .
	Gádjun dihte 	dán guokte festivála , lea Sámediggi iežas 2001 bušeahtas ásahan vuođđodoarjjaortnega kr 350.000,- goappáge doibmii .
Danne ii leat Sámedikki mielas riekta vuoruhit ekonomalaš ja persovnnalaš resurssaid 	searvan dihte 	gulahallanlávdegoddái .
Dát ferte dahkkot 	sihkkarastin dihte 	barggolašvuođa ja ássama sámi guovlluin .
	Sihkkarastin dihte 	oahpponeavvuid kvalitehta , ja vai čielgasit boahtá ovdan makkár gáibádusat gárvves oahpponeavvuide biddjojit , de lea Sámediggi ráhkadan eavttuid mat šaddet ruhtajuolludemiid vuođđun .
Sámediggi lea postiivvalaš daidda proseassaide maid Birasgáhttendepartementa Villaksutvalget bokte lea álggahan 	gáhtten dihte 	Norgga luođoluossanáli .
	Olahan dihte 	dán , bargá Sámediggi dan ovdii ahte inkorporeret sámi eanandoallopolitihkalaš biire našuvnnalaš eanandoalloperspektiivii , sámi eanandoalu árvoháhkanprográmmii , ja heivehit Sámedikki veahkkedoaibmageavaheami eanandoalloealáhusa ektui .
	Olahan dihte 	sámi eanandoalu ulbmiliid , atná Sámediggi deaŧalažžan álggahit sierra árvoháhkanprográmma sámi guovlluide mas lea ollislaš ja servodatlaš perspektiiva .
	Nannen dihte 	mánáid ja nuoraid áššiid Sámedikkis , galgá 2001 vuosttaš jahkebealis lágiduvvot vuosttaš nuoraidkonferánsa .
Sámedikki váldomihttomearri sámi girjebuvttadeami ektui lea ahte : ” Galget almmustahttot nu ollu girjjit go lea vejolaš , buoremus vejolaš kvalitehtain , 	nannen dihte 	sámegiela geavaheami , ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta .
Sámedikki váldomihttomearri sámi girjebuvttadeami ektui lea ahte : ” Galget almmustahttot nu ollu girjjit go lea vejolaš , buoremus vejolaš kvalitehtain , nannen dihte sámegiela geavaheami , ja 	ovddidan dihte 	giela , kultuvrra ja identitehta .
Lea dollojuvvon čoahkkin Gáivuona suohkaniin 	guorahallan dihte 	plána čađaheami .
Sámedikkis lea maiddái leamaš čoahkkin NBR:in 	oažžun dihte 	geahčastaga dan barggus maid NBR lea bargan dán ášši oktavuođas .
Stáhtačálli vástida 27.04.01 reivves ahte olgoriikadepartmeanta áigu čuovvulit dán 	sihkkarastin dihte 	ahte Sámediggi ja Olgoriikadepartemeanta gulahallet deaŧalaš čoahkkimiid ráhkkaneamis .
Presideanta ja várrepresideanta ja Sámedikki áirras Egil Olli dolle čoahkkima Anna Prakhovain , guhte lea Barentsovttasbarggu eamiálbmotjoavkku jođiheaddji ja Barentsčállingottiin Alf Nystad bokte , 	láhčin dihte 	strategiija dán bargui .
2000:s lea evttohuvvon ahte rievdadit válganjuolggadusaid áirrasjuogu ektui 	buoridan dihte 	sohkabealjuogu Sámedikkis .
Sámediggi áigu 	ovddidan dihte 	dásseárvvus sámi servodagas :
” Ovdal go ođđa gaskaoamit biddjojuvvojit johtui 	stivren dihte 	boazodoallopolitihka , de berre čađahuvvot váikkuhančielggadeapmi .
Maksimála boazologu oktavuođas lea dárbu heajos jagiin sierra dábálaš doaibmabijuide ( biebman jna. ) 	bisuhan dihte 	boazonáli .
Boazodoalus lea dárbu nannet dietnasa ja árvoháhkama , ii dušše boazodoalu bearrašiid ekonomiija dihte , muhto maiddái 	sihkkarastin dihte 	ealáhussii ollislaččat dohkálaš ekonomálaš ovdáneami .
Dán oktavuođas lea Sámediggi álgán evalueret lotnolasealáhusaid doaibmadoarjaga 	gávdnan dihte 	molsaeavttuid váikkuhangaskaomiide .
Sámediggi áigu ovddidit váikkuhangaskaomiid geavaheami lotnolasealáhusaid ektui , 	sihkkarastin dihte 	dienasvuođu boazodoalus .
Boazodoalu galggašii dutkat ovttasráđiid olbmuiguin geain lea duogáš boazodoalus , 	sihkkarastin dihte 	eanet ollislaš áššiid lagadeami mat galget čielggaduvvot .
Galggašii čielggadit sierralágan molsaeavttuid 	geahččalan dihte 	gávdnat šiehtadusvugiid maiguin buorebut gozihuvvošii prinsihppa dássásašvuohta stáhta ja NBR gaskka .
	Buohtastahttin dihte 	namuhit ahte eanadoallošiehtadusa hálddaša Norgga Eanadoallohálddahus .
Berre maid árvoštallot nammadit bargojoavku guovddáš oassálastiiguin 	árvvoštallan dihte 	daid dilálašvuođaid .
Maksimála boazologu oktavuođas lea dárbu heajos jagiin sierra dábálaš doaibmabijuide ( biebman jna. ) 	bisuhan dihte 	boazonáli .
Boazodoalus lea dárbu nannet dietnasa ja árvoháhkama , ii dušše boazodoalu bearrašiid ekonomiija dihte , muhto maiddái 	sihkkarastin dihte 	ealáhussii ollislaččat dohkálaš ekonomálaš ovdáneami .
Dán oktavuođas lea Sámediggi álgán evalueret lotnolasealáhusaid doaibmadoarjaga 	gávdnan dihte 	molsaeavttuid váikkuhangaskaomiide .
Sámediggi áigu ovddidit váikkuhangaskaomiid geavaheami lotnolasealáhusaid ektui , 	sihkkarastin dihte 	dienasvuođu boazodoalus .
Boazodoalu galggašii dutkat ovttasráđiid olbmuiguin geain lea duogáš boazodoalus , 	sihkkarastin dihte 	eanet ollislaš áššiid lagadeami mat galget čielggaduvvot .
Galggašii čielggadit sierralágan molsaeavttuid 	geahččalan dihte 	gávdnat šiehtadusvugiid maiguin buorebut gozihuvvošii prinsihppa dássásašvuohta stáhta ja NBR gaskka .
	Buohtastahttin dihte 	namuhit ahte eanadoallošiehtadusa hálddaša Stáhta eanadoallohálddahus .
31.05.01 leai várrepresideanttas čoahkkin Fágaoahpahusráđiin , 	oažžun dihte 	geahčastaga das makkár hástalusat sámi fágaoahpahusas leat boahtteáiggis .
Finnmárkku stáhta oahpahuskantuvra fitná juohke jagi bearráigeahččanmátkkiin gielddain , 	oažžun dihte 	čielgasa das movt gielddat čađahit oahpahusa vuođđoskuvllas .
Dasto čuoččuha skuvla ahte Gaske-Nøørjen Saemienskovle váldoáŋgiruššansuorgin lea giellaoahpahus , ja sierralágan doaibmabijut leat álggahuvvon 	buoridan dihte 	skuvlla gelbbolašvuođa .
Danne áigu Sámediggi bivdit Sámediggeráđi aktiivvalaččat bargat dan ala ahte ovddidit dán ášši rivttes eiseválddiide 	bidjan dihte 	dán politihkalaš áššelistui , dainna áigumušain ahte unnudit rádjaássiid váttisvuođaid , ja áibbas konkrehta váikkuhit čoavdit áššiid nugo ovddabealde namuhuvvon .
Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš , buoremus kvalitehtas , 	nannen dihte 	sámegiela geavaheami ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta .
Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš , buoremus kvalitehtas , nannen dihte sámegiela geavaheami ja 	ovddidan dihte 	giela , kultuvrra ja identitehta .
	Sihkkarastin dihte 	dakkár boahttevaš lotnolasdoaimmaid , dárbbašuvvo vuoruhit ovddidandoaibmabijuid nu go gelbbolašvuođa lasiheami , fierpmádagaid vuođđudemiid , innovašuvnnaid ja álggahandoarjagiid .
Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš , buoremus kvalitehtas , 	nannen dihte 	sámegiela geavaheami ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta .
Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš , buoremus kvalitehtas , nannen dihte sámegiela geavaheami ja 	ovddidan dihte 	giela , kultuvrra ja identitehta .
	Sihkkarastin dihte 	dakkár boahttevaš lotnolasdoaimmaid , dárbbašuvvo vuoruhit ovddidandoaibmabijuid nu go gelbbolašvuođa lasiheami , fierpmádagaid vuođđudemiid , innovašuvnnaid ja álggahandoarjagiid .
	Buohtastahttin dihte 	sáhttá namuhit ahte 1999 ledje 644 máná geaidda lei fálaldat sámi mánáidgárddiin .
	Buohtastahttin dihte 	sáhttá namuhit ahte 1999 ledje 644 máná geaidda lei fálaldat sámi mánáidgárddiin .
Sámedikki eanetlohku šálloša go Stuoradiggi ii leat lasihan ruhtajuolludeami Sámediggái ođđa doaimmaide , ja dan geažil sirddiimet 300.000 ruvnnu guovttegielalašvuođaruđain eará kapihttalii 	doarjun dihte 	Billávuona gelbbolašvuođaguovddáža ja Jáhkovuona Mearrasámi musea .
Sirdit bivdoeriid áhpefatnasiin , vuosttažettiin fabrihkkafeastonuohttefatnasiin , riddo- ja vuotnafatnasiidda , 	sihkkarastin dihte 	bargoeallima ja ássama fanastruktuvrra bokte nu ahte guoskevaččat – dan ovddasvástádusa vuođul maid sii dovdet iežaset báikegottiide – buktet sállašiid varasin báikkálaš fitnodagaide .
Leat gal geahččaluvvon muhtun doaimmat 	oažžun dihte 	eanet sámi nuoraid váldit pedagogalaš oahpu , muhto liikká váilot ain ollu sámegiel oahpaheaddjit .
Sámediggi áigu bargat dan badjelii ahte lea ovdagovvan eará almmolaš ásahusaide sámegiela geavaheamis 	čájehan dihte 	ahte sámegiella doaibmá bures hálddahusgiellan .
Komitea dadjá maiddái ahte buot stáhtat leat geatnegahtton árvvus atnit ja álggahit positiivvalaš doaibmabijuid 	váikkuhan dihte 	dan ahte álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta sáhttá duohtandahkkojuvvot .
Komitea dadjá maiddái ahte buot stáhtat leat geatnegahtton árvvus atnit ja álggahit positiivvalaš doaibmabijuid 	váikkuhan dihte 	dan ahte álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta sáhttá duohtandahkkojuvvot .
	Sihkkarastin dihte 	gelbbolašvuođaovddideami lullisámi ja julevsámi guovlluin , berre sáhttit fállat maiddái dakkár kurssaid dáin guovlluin .
	Sihkkarastin dihte 	gelbbolašvuođaovddideami lullisámi ja julevsámi guovlluin , berre sáhttit fállat maiddái dakkár kurssaid dáin guovlluin .
Sámediggi lea duhtavaš go lea álggahuvvon bargu mas davviguovllut leat guovddážis 	geahččan dihte 	ođđa politihkkahábmema mii čatnasa sirkumpolara guvlui .
Oasálaččaid ulbmilin lea doallat jahkásaš čoahkkimiid 	čuovvolan dihte 	šiehtadusa ja árvvoštallat ođđa dárbbuid ja jos dárbu de rievdadit šiehtadusa .
Historjjalaččat lea dárboárvvoštallan ásahuvvon 	sihkkarastin dihte 	buori ja dássedis fálaldaga olles riikkas .
Bargat dan ala ahte biebmandoaibmalobit juhkkojuvvojit nuvttá sámi riddo- ja vuotnaguovlluin gáhtten ja 	nannen dihte 	sámi giela , kultuvrra ja identitehta .
Dán evttoha 	nannen dihte 	eamiálbmothámádaga OG:in Romssas 2014 .
Berrešii guorahallat vejolašvuođaid 	duođaštan dihte 	daid .
Berrešii guorahallat vejolašvuođaid 	duođaštan dihte 	daid .
Dán lea dárbu dahkat 	sihkkarastin dihte 	einnostahttivuođa lotnolasealáhusáŋgiruššamiin boazodoalus .
Sámediggi háliida álggahit stipeandda rekrutterendoaibmabidjun 	oažžun dihte 	eanet sámegielat ovdaskuvlaoahpaheaddjiid , muhto maiddái movttiidahttit eanet ovdaskuvlaoahpaheaddjiid váldit viidásetoahpu sámegielas .
Láhčit diliid nu ahte eamiálbmogat ieža álggahit doaibmabijuid ovddidit servodaga iežaset guovlluin ja báikegottiin 	sihkkarastin dihte 	ávnnaslaš vuođu eamiálbmogiid kulturbargui .
Sámediggi lea searvan aktiivvalaččat riikkaidgaskasaš proseassaide ja davviriikkalaš arenaide 	sihkkarastin dihte 	ahte ON orgánat sáhttet mearridit julggaštusa ovdal go eamiálbmot logijahki 2004:s lea loahpahuvvon .
	Bisuhan dihte 	dan gelbbolašvuođa ja olbmuid geat leat ealáhusas , fertejit ásahuvvot penšunortnegat ovdal go lea deavdán 62 jagi , ja vejolašvuohta joatkit ealáhusas almmá dietnasa massekeahttá .
Eaktun dasa lea politihkalaš stivren ja bearráigeahčču árbevirolaš eatnamiid ja resurssaid ektui , 	váikkuhan dihte 	nana ceavzilis ovdáneami lihttolága iežas árbevieruiguin .
Deaŧalaš lea nannet dutkama 	ásahan dihte 	fas ekologalaš dássedeattu vuonain .
Sihke 2004:s ja 2005:s leat álggahuvvon máŋga doaibmabiju 	buoridan dihte 	Sámedikki ekonomiijastivrema siskkáldas bearráigeahču :
Bargu lea álggahuvvon mii guoská Sámedikki ođđa ekonomiijagiehtagirjji ođasteapmái 	sihkkarastin dihte 	beaktileappo rutiinnaid ja buoridan dihte siskkáldas bearráigeahču .
Bargu lea álggahuvvon mii guoská Sámedikki ođđa ekonomiijagiehtagirjji ođasteapmái sihkkarastin dihte beaktileappo rutiinnaid ja 	buoridan dihte 	siskkáldas bearráigeahču .
Sámediggi áigu gulahallagoahtit guoskevaš departemeanttaiguin 	gávdnan dihte 	čovdosa Sámedikki museaáŋgiruššamiidda .
	Čuovvolan dihte 	dán dieđáhusa ii leat dárbu nannet Sámedikki hálddahuslaččat .
Čoahkkimis lei viiddis ovttamielalašvuohta das ahte láhka ferte čielgasit leat álbmotrievtti siskkobealde , seammás ovddidii lávdegoddi muhtun gažaldagaid Sámediggái maid Sámediggi váldoáššis válddii mielde 	vástidan dihte 	daid boahtte ráđđádallančoahkkimis geassemánu 24. b. .
Soames jávrriin main leat menddo ollu smávva guolit , leat álggahuvvon dikšundoaibmabijut 	buoridan dihte 	guollenáli .
	Gozihan dihte 	sámi guolástusvuoigatvuođaid ávžžuha Sámediggi Stuorradikki ealáhuslávdegotti doarjut čuovvovaš dajáldagaid :
Sámediggi áigu váldit álgaga gielddaid ektui ( skuvlaeaiggádat ) 	gávdnan dihte 	buriid ja dohkálaš čovdosiid , sihke ohppiide ja vánhemiidda .
Sámediggi áigu vuoruhit dán erenoamážit , ja áigu dakkaviđe álggahit doaibmabijuid 	juksan dihte 	mihttomeari dohkálaš ja kvalitehta dáfus buorre sámegiel oahpahus vuođđoskuvllas .
Sámi allaskuvla lea ovddidan kursaráiddu sidjiide geat eai hála sámegiela 	buoridan dihte 	giellagelbbolašvuođa , nu ahte sii sáhttet čuovvut allaskuvlla dábálaš oahpahusa .
Lávdegoddi bivdá Sámedikki váikkuhit dan ahte diehtojuohkindoaibmabijut álggahuvvojit eanet dovddusin 	dahkan dihte 	doarjagiid vejolaš ohcciide .
Sámediggi áigu lagabui geahčadit iešguđet doarjjaortnegiid viidáset 	ovddidan dihte 	váikkuhangaskaomiid politihkalaš hálddašanvuogádaga .
Sámediggi áigu lagabui geahčadit iešguđet doarjjaortnegiid viidáset 	ovddidan dihte 	váikkuhangaskaomiid politihkalaš hálddašanvuogádaga .
Dárbbu mielde láigohuvvojit sierra áššemeannudanbálvalusat 	nannen dihte 	Sámedikki bearráigeahččandoaimma .
Dárbbu mielde láigohuvvojit sierra áššemeannudanbálvalusat 	nannen dihte 	Sámedikki bearráigeahččandoaimma .
Sámediggeráđđi berre váldit oktavuođa Biepmobearráigeahčuin 	čoavdin dihte 	njuolggadusaid dulkoma , nu ahte bearráigeahču njuolggadusat eai hehtte mánáidgárddiid bargamis árbevirolaš doaimmaid guolástusa , eanadoalu ja boazodoalu oahpahusoktavuođas .
	Sihkkarastin dihte 	dan ahte bargu áššiiguin mii sáhttá njuolga váikkuhit sámiid , čađahuvvo dohkálaš vugiin , lea ráđđehus ja Sámediggi ovttaoaivilis das ahte mielddusin biddjojuvvon ofelastin prosedyrat biddjojuvvojit vuođđun ráđđádallamiidda stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskka .
Várrepresideanta lea maid 05.01.00 leamaš čoahkkimis Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanttain 	čilgen dihte 	Sámedikki juolludemiid sámi dearvvasvuođa- ja sosiálaplána čuovvuleamis .
Finnmárkku fylkkagieldda evttohusa oktavuođas Kárášjoga nuoraidruovttu heaittiheami birra , sáddii ráđđi čállosa fylkkasátnejođiheaddjái mas ávžžuhii fylkkalávdegotti fuolahit ahte bušeahttaseastimat eai čuoza fálaldahkii mii lea ásahuvvon 	várjalan dihte 	sámi nuoraid geat leat ovddasmorraša haga .
Šattaimet ovttaoaivili das ahte Sámedikkis ja Kulturdepartemeanttas galgá lea oktavuohta 	čielggadan dihte 	ášši prošeaktageahčadeami ja jođu ektui .
	Oažžun dihte 	buoret ruhtadanortnega lotnolasealáhusbargiide , dáhtošii ráđđi sierra doarjjaortnega dán ealáhussii departemeantta bušeahta bokte .
Presideanta lea 11.-12.01.00 leamaš čoahkkimis gielda- ja guovluministe Enoksen:iin , kulturminister Haga:in ja stáhtačállilávdegottiin 	čilgen dihte 	Sámedikki evttohan doaibmabijuid 2001 stáhtabušeahtas .
Eanadoallodepartemeanta áigu váldit oktavuođa Birasgáhttendepartemeanttain 	čielggadan dihte 	suodjalanbeali , ja áigu Sámediggái dieđihit mo áššiin ain manná .
» Livččii miellagiddevaš diehtit makkár láhkageatnegahtton doaibmabijuid Sámediggeráđđi áiggošii bidjat johtui 	juksan dihte 	áigumuša bajimuš boazologuin jos boazodoalloealáhus ieš ii doarjjo dán .
Dát ferte maiddái mielddisbuktit ahte departementa atná Sámedikki lunddolaš ovttasbargoguoibmin 	čoavdin dihte 	oktasaš hástalusaid dán suorggis , sámi álbmogii ávkin .
Eai mis leat gal deaŧalaš mearkkašumit dasa mii doppe daddjojuvvo , muhto min mielas ii leat doarvái čielgasit daddjojuvvon maid Sámediggeráđđi konkrehta áigu bargat 	čoavdin dihte 	ášši dakkár vugiin maid buohkat dohkkehivčče .
	Oažžun dihte 	oanehet áššemeannudanáiggi ferte vuoruhit áššiid , juoga mii dađi bahábut sáhttá váikkuhit nugo dán áššis .
Sámediggeráđđi diehtá ahte Sámi oahpahusráđđi ovdal lea váldán oktavuođa GOD:ain 	rievdadan dihte 	gustojeaddji njuolggadusaid vai oahppit geain lea sámegiella vuosttašgiellan oaččošedje 3 lassičuoggá universitehtaid ja allaskuvllaid sisaváldimis .
Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , 	čilgen dihte 	dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára .
Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja 	plánen dihte 	oktasaš ovttasbargoseminára .
Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitoráđđi ballá das mo máttasámi kulturmuitosuodjalemiin manná , ja ahte 2000:s lea dárbu geavahit ollu resurssaid 	nannen dihte 	máttasámi kulturmuitosuodjaleami aktiivvalaš searvama .
	Sihkkarastin dihte 	kvalitehta dulkonbávalusain , lea ásahuvvon dulkongeahččaleami ortnet ja autoriserenortnet .
Sámi ealáhusráđđi lohká deaŧalažžan Sámediggái leat mielde iešguđet foraid prográmmabargguin 	gozihan dihte 	politihkas ja strategiijaidis .
Bargiidbellodaga sámediggejoavku dáhttu bargat dan ala ahte nu bures go vejolaš ovttastahttit Sámi kulturmuitoráđi ja guoskevaš fylkkakulturossodaga bargguid dárkkistemiid oktavuođas , 	seastin dihte 	buot oasálaččaid goluid .
Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , 	čilgen dihte 	dili ja plánen dihte oktasaš ovttasbargoseminára .
Dattetge lea buorre go váttisvuohta lea geahččaluvvon čovdojuvvot čoahkkimiin Sámi kulturmuitoráđi jođiheaddji ja kultur- ja oahpahusa fylkkaráđi gaskka , čilgen dihte dili ja 	plánen dihte 	oktasaš ovttasbargoseminára .
Sámediggi oaidná ahte Sámi kulturmuitoráđđi ballá das mo máttasámi kulturmuitosuodjalemiin manná , ja ahte 2000:s lea dárbu geavahit ollu resurssaid 	nannen dihte 	máttasámi kulturmuitosuodjaleami aktiivvalaš searvama .
	Sihkkarastin dihte 	kvalitehta dulkonbávalusain , lea ásahuvvon dulkongeahččaleami ortnet ja autoriserenortnet .
Sámi ealáhusráđđi lohká deaŧalažžan Sámediggái leat mielde iešguđet foraid prográmmabargguin 	gozihan dihte 	politihkas ja strategiijaidis .
Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui 	oažžun dihte 	vásihusaid .
Sámediggi lea duhtavaš go ealáhusas lea vejolašvuohta oažžut ekonomálaš veahki gizzodiliid oktavuođas 	sihkkarastin dihte 	guohtonrievtti .
	Doalahan dihte 	juobe juo veaháš ge doaimmas Sámi kulturviesuid // institušuvnnaid lea leamaš dárbu dasa geavahit sámi kulturfoandda ruđaid .
	Sihkkarastin dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo ahte foandda juolludus bajiduvvo .
	Čađahan dihte 	dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami , de ferte viiddidit Sámiid Vuorká-Dávviriid visttiid nu ahte dasa čáhká maiddái sámi dáiddamuseá .
Celko ee ahte leat duhtavaččat go lea árvaluvvon rievdadit regulerenmálle ( s.9 nubbe oassi ) - muhto lea go konkrehtalaččat mihkkege dahkkon 	buoridan dihte 	daid guolásteddjiid vejolašvuođaid geat guolástit unna fatnasaččaiguin ?
Ortnega ferte dattetge sáhttit váldit atnui 	oažžun dihte 	vásihusaid .
Sámediggi lea duhtavaš go ealáhusas lea vejolašvuohta oažžut ekonomálaš veahki gizzodiliid oktavuođas 	sihkkarastin dihte 	guohtonrievtti .
	Doalahan dihte 	juobe juo veaháš ge doaimmas Sámi kulturviesuid // institušuvnnaid lea leamaš dárbu dasa geavahit sámi kulturfoandda ruđaid .
	Sihkkarastin dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo ahte foandda juolludus bajiduvvo .
	Čađahan dihte 	dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami , de ferte viiddidit Sámiid Vuorká-Dávviriid visttiid nu ahte dasa čáhká maiddái sámi dáiddamuseá .
	Njulgen dihte 	muhtun boasttuvuođaid , árvvoštallá Bargiidbellodaga sámediggejoavku oččodit rievdadusaid mandáhtajuogadeamis ovdal 2001 válgga .
Huksema strategiija lea suorggi fágagelbbolašvuođa čohkken ovtta guvlui 	buoridan dihte 	sámi fágaovdáneami eavttuid ja dan maŋŋá biđget gelbbolašvuođa eará guovlluide , áinnas máŋgga gelbbolašvuođa ovttadahkii .
Sámediggi oaidná ahte livččii dárbu rievdadit daid sámi ásahusaid stivrenstruktuvra main lea erenoamáš gelbbolašvuohta , 	gozihan dihte 	daid sierra dikšunásahusaid mat leat ásahuvvon daid geavaheaddjiid dárbbuid várás geain lea sámi duogáš , ja bálvalusaid sámi dimenšuvnna ovdánahttimii .
Sámi válgalihttu dáhttu deattuhit guovddáš eiseválddiid dárbbu ásahit stipeandaortnegiid 	rekruteren dihte 	eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide , nugo čuožžu doaibmaplánas .
Ferte ásahit stipeandaortnegiid 	rekruteren dihte 	eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide .
Huksema strategiija lea suorggi fágagelbbolašvuođa čohkken ovtta guvlui 	buoridan dihte 	sámi fágaovdáneami eavttuid ja dan maŋŋá biđget gelbbolašvuođa eará guovlluide , áinnas máŋgga gelbbolašvuođa ovttadahkii .
Sámediggi oaidná ahte livččii dárbu rievdadit daid sámi ásahusaid stivrenstruktuvra main lea erenoamáš gelbbolašvuohta , 	gozihan dihte 	daid sierra dikšunásahusaid mat leat ásahuvvon daid geavaheaddjiid dárbbuid várás geain lea sámi duogáš , ja bálvalusaid sámi dimenšuvnna ovdánahttimii .
Ferte ásahit stipeandaortnegiid 	rekruteren dihte 	eambbo sápmelaččaid dearvvasvuođa- ja sosiálafágaoahpuide .
Sámediggi dáhttu maid Stuorradikki arkiiva- , bibliotehka- ja museásuorggis addit Sámediggái ovdánanvejolašvuođaid ollislaš stivrenstruktuvrrain ja dađistaga eanet resurssaiguin 	nannen dihte 	sámi kultursuodjaleami ja servodatovddideami .
Sámediggi dáhttu maid Stuorradikki arkiiva- , bibliotehka- ja museásuorggis addit Sámediggái ovdánanvejolašvuođaid ollislaš stivrenstruktuvrrain ja dađistaga eanet resurssaiguin 	nannen dihte 	sámi kultursuodjaleami ja servodatovddideami .
Dattetge lea dárbu stuorát searaide surggiin nugo dearvvasvuohta , mánát , nissonat , riektesihkkarvuohta , diehtojuohkin , jna , 	gozihan dihte 	geatnegasvuođaid mat Norggas leat sihke nášuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat .
Dattetge lea dárbu stuorát searaide surggiin nugo dearvvasvuohta , mánát , nissonat , riektesihkkarvuohta , diehtojuohkin , jna , 	gozihan dihte 	geatnegasvuođaid mat Norggas leat sihke nášuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat .
Departemeanta áigu ságastallat ášši jođu , organiserema ja ruhtadeami birra Finnmárkku fylkagielddain , Mátta-Várjjaga gielddain ja Sámedikkiin , 	máhccan dihte 	áššái Stuorradikkis ” .
Sámediggeráđđi oaidná prioriterejuvvon bargun geahčadit birasgažaldagaid olles sámi guovllus , 	gávdnan dihte 	ođđa strategiijaid buoremus vejolaš birasgáhttenhálddašeapmái .
Sámediggi váldá ášši bajás Gonagaslaš Kulturdepartementtain 	háhkan dihte 	doarjaga namuhuvvon áššái .
Boazodoalus lea dárbu nannet dietnasa ja árvoháhkama , ii dušše boazodoalu bearrašiid ekonomiija dihte , muhto maiddái 	sihkkarastin dihte 	ealáhussii ollislaččat dohkálaš ekonomálaš ovdáneami .
Dán oktavuođas lea Sámediggi álgán evalueret lotnolasealáhusaid doaibmadoarjaga 	gávdnan dihte 	molsaeavttuid váikkuhangaskaomiide .
Sámediggi áigu ovddidit váikkuhangaskaomiid geavaheami lotnolasealáhusaid ektui , 	sihkkarastin dihte 	dienasvuođu boazodoalus .
Boazodoalu galggašii dutkat ovttasráđiid olbmuiguin geain lea duogáš boazodoalus , 	sihkkarastin dihte 	eanet ollislaš áššiid lagadeami mat galget čielggaduvvot .
Galggašii čielggadit sierralágan molsaeavttuid 	geahččalan dihte 	gávdnat šiehtadusvugiid maiguin buorebut gozihuvvošii prinsihppa dássásašvuohta stáhta ja NBR gaskka .
	Buohtastahttin dihte 	namuhit ahte eanadoallošiehtadusa hálddaša Norsk Kornforretning .
	Olahan dihte 	dan doahttala Sámediggi daid áŋgiruššansurggiid :
Nášuvnnalaš eanadoalopolitihka regionaliseren ja rievdadeapmi lea dárbbašlaš 	doalahan dihte 	sámi ássanguovlluid eanadolliid logu .
vuvdon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide 	nannen dihte 	báhcán doaluid ja ásahan dihte eriid álggaheddjiid oččodeapmái .
vuvdon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja 	ásahan dihte 	eriid álggaheddjiid oččodeapmái .
Stuorit huksenprográmma visttiid ođasmahttimii lea dárbbalaš 	sihkkarastin dihte 	ođđa áigasaš visttiid sámi guovlluide .
	Olahan dihte 	evttohuvvon ulbmiliid eanadoalloplánas lea Sámedikki mielas hirbmat dehálaš ahte omd. álggahuvvo árvoháhkanprográmma sámi guovlluid várás mas ollislaš ja servodatlaš jurddašepmi biddjojuvvo vuođđun .
	Olahan dihte 	dan doahttala Sámediggi daid áŋgiruššansurggiid :
Nášuvnnalaš eanadoalopolitihka regionaliseren ja rievdadeapmi lea dárbbašlaš 	doalahan dihte 	sámi ássanguovlluid eanadolliid logu .
vuvdon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide 	nannen dihte 	báhcán doaluid ja ásahan dihte eriid álggaheddjiid oččodeapmái .
vuvdon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide nannen dihte báhcán doaluid ja 	ásahan dihte 	eriid álggaheddjiid oččodeapmái .
Stuorit huksenprográmma visttiid ođasmahttimii lea dárbbalaš 	sihkkarastin dihte 	ođđa áigasaš visttiid sámi guovlluide .
	Olahan dihte 	evttohuvvon ulbmiliid eanadoalloplánas lea Sámedikki mielas hirbmat dehálaš ahte omd. álggahuvvo árvoháhkanprográmma sámi guovlluid várás mas ollislaš ja servodatlaš jurddašepmi biddjojuvvo vuođđun .
Stuoradiggi lea sámelága mearrádusaid vuođul maiddái mearridan ahte juohke stuoradiggeáigodagas galgá okte čállot dieđáhus daid doaimmaid birra mat čađahuvvojit , 	sihkkarastin dihte 	sámi giela , kultuvrra ja servodateallima .
Eiseválddiid oainnu mielde lea okta Sámedikki deaŧaleamos rollain bidjat eavttuid servodathábmemis seailluhan , nannen ja 	ovddidan dihte 	sámi servodaga .
	Gádjun dihte 	dán guokte festivála , lea Sámediggi iežas 2001 bušeahtas ásahan vuođđodoarjjaortnega kr 350.000,- goappáge doibmii .
Danne ii leat Sámedikki mielas riekta vuoruhit ekonomalaš ja persovnnalaš resurssaid 	searvan dihte 	gulahallanlávdegoddái .
Dát ferte dahkkot 	sihkkarastin dihte 	barggolašvuođa ja ássama sámi guovlluin .
	Sihkkarastin dihte 	oahpponeavvuid kvalitehta , ja vai čielgasit boahtá ovdan makkár gáibádusat gárvves oahpponeavvuide biddjojit , de lea Sámediggi ráhkadan eavttuid mat šaddet ruhtajuolludemiid vuođđun .
Sámediggi lea postiivvalaš daidda proseassaide maid Birasgáhttendepartementa Villaksutvalget bokte lea álggahan 	gáhtten dihte 	Norgga luođoluossanáli .
	Olahan dihte 	dán , bargá Sámediggi dan ovdii ahte inkorporeret sámi eanandoallopolitihkalaš biire našuvnnalaš eanandoalloperspektiivii , sámi eanandoalu árvoháhkanprográmmii , ja heivehit Sámedikki veahkkedoaibmageavaheami eanandoalloealáhusa ektui .
	Olahan dihte 	sámi eanandoalu ulbmiliid , atná Sámediggi deaŧalažžan álggahit sierra árvoháhkanprográmma sámi guovlluide mas lea ollislaš ja servodatlaš perspektiiva .
	Nannen dihte 	mánáid ja nuoraid áššiid Sámedikkis , galgá 2001 vuosttaš jahkebealis lágiduvvot vuosttaš nuoraidkonferánsa .
Stuoradiggi lea sámelága mearrádusaid vuođul maiddái mearridan ahte juohke stuoradiggeáigodagas galgá okte čállot dieđáhus daid doaimmaid birra mat čađahuvvojit , 	sihkkarastin dihte 	sámi giela , kultuvrra ja servodateallima .
Eiseválddiid oainnu mielde lea okta Sámedikki deaŧaleamos rollain bidjat eavttuid servodathábmemis seailluhan , nannen ja 	ovddidan dihte 	sámi servodaga .
	Gádjun dihte 	dán guokte festivála , lea Sámediggi iežas 2001 bušeahtas ásahan vuođđodoarjjaortnega kr 350.000,- goappáge doibmii .
Danne ii leat Sámedikki mielas riekta vuoruhit ekonomalaš ja persovnnalaš resurssaid 	searvan dihte 	gulahallanlávdegoddái .
Dát ferte dahkkot 	sihkkarastin dihte 	barggolašvuođa ja ássama sámi guovlluin .
	Sihkkarastin dihte 	oahpponeavvuid kvalitehta , ja vai čielgasit boahtá ovdan makkár gáibádusat gárvves oahpponeavvuide biddjojit , de lea Sámediggi ráhkadan eavttuid mat šaddet ruhtajuolludemiid vuođđun .
Sámediggi lea postiivvalaš daidda proseassaide maid Birasgáhttendepartementa Villaksutvalget bokte lea álggahan 	gáhtten dihte 	Norgga luođoluossanáli .
	Olahan dihte 	dán , bargá Sámediggi dan ovdii ahte inkorporeret sámi eanandoallopolitihkalaš biire našuvnnalaš eanandoalloperspektiivii , sámi eanandoalu árvoháhkanprográmmii , ja heivehit Sámedikki veahkkedoaibmageavaheami eanandoalloealáhusa ektui .
	Olahan dihte 	sámi eanandoalu ulbmiliid , atná Sámediggi deaŧalažžan álggahit sierra árvoháhkanprográmma sámi guovlluide mas lea ollislaš ja servodatlaš perspektiiva .
	Nannen dihte 	mánáid ja nuoraid áššiid Sámedikkis , galgá 2001 vuosttaš jahkebealis lágiduvvot vuosttaš nuoraidkonferánsa .
Sámedikki eanetlohku šálloša go Stuoradiggi ii leat lasihan ruhtajuolludeami Sámediggái ođđa doaimmaide , ja dan geažil sirddiimet 300.000 ruvnnu guovttegielalašvuođaruđain eará kapihttalii 	doarjun dihte 	Billávuona gelbbolašvuođaguovddáža ja Jáhkovuona Mearrasámi musea .
Sirdit bivdoeriid áhpefatnasiin , vuosttažettiin fabrihkkafeastonuohttefatnasiin , riddo- ja vuotnafatnasiidda , 	sihkkarastin dihte 	bargoeallima ja ássama fanastruktuvrra bokte nu ahte guoskevaččat – dan ovddasvástádusa vuođul maid sii dovdet iežaset báikegottiide – buktet sállašiid varasin báikkálaš fitnodagaide .
Leat gal geahččaluvvon muhtun doaimmat 	oažžun dihte 	eanet sámi nuoraid váldit pedagogalaš oahpu , muhto liikká váilot ain ollu sámegiel oahpaheaddjit .
Sámediggi áigu bargat dan badjelii ahte lea ovdagovvan eará almmolaš ásahusaide sámegiela geavaheamis 	čájehan dihte 	ahte sámegiella doaibmá bures hálddahusgiellan .
Komitea dadjá maiddái ahte buot stáhtat leat geatnegahtton árvvus atnit ja álggahit positiivvalaš doaibmabijuid 	váikkuhan dihte 	dan ahte álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta sáhttá duohtandahkkojuvvot .
Komitea dadjá maiddái ahte buot stáhtat leat geatnegahtton árvvus atnit ja álggahit positiivvalaš doaibmabijuid 	váikkuhan dihte 	dan ahte álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta sáhttá duohtandahkkojuvvot .
	Sihkkarastin dihte 	gelbbolašvuođaovddideami lullisámi ja julevsámi guovlluin , berre sáhttit fállat maiddái dakkár kurssaid dáin guovlluin .
	Sihkkarastin dihte 	gelbbolašvuođaovddideami lullisámi ja julevsámi guovlluin , berre sáhttit fállat maiddái dakkár kurssaid dáin guovlluin .
Sámediggi lea nammadan boazodoallostivrra ja guovllustivrraid uhccitlogu , ja lea áirasiiddis bokte dakko gokko lea leamaš vejolaš váikkuhan prosessii 	gávdnan dihte 	buriid čovdosiid .
	Čilgen dihte 	dili ain lagabui , geavahit dás Tromssa fylkkamanni loguid ( 1998 ) : Vahágiid ovddas ohccojuvvon buhtadus juolluduvvo sullii 50% .
Doarjjaortnega galgá jeavddalaččat árvvoštallat 	iskan dihte 	leat go Sámedikki mearridan áigumusat joksojuvvon .
Doarjjaortnega galgá jeavddalaččat árvvoštallat 	iskan dihte 	leat go Sámedikki mearridan áigumusat joksojuvvon .
Sámediggi áigu ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin váikkuhit dan ahte dát bargu nanosmahttojuvvo 	buoridan dihte 	gulahallama .
Sámi ealáhusráđđi čujuha ahte Sámediggái lea dehálaš searvat prográmmabargui iešguđet forain 	gozihan dihte 	iežas politihka ja iežas strategiijaid .
Sámediggi áigu ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin váikkuhit dan ahte dát bargu nanosmahttojuvvo 	buoridan dihte 	gulahallama .
Sámi ealáhusráđđi čujuha ahte Sámediggái lea dehálaš searvat prográmmabargui iešguđet forain 	gozihan dihte 	iežas politihka ja iežas strategiijaid .
	Buohtastahttin dihte 	dán dili ledje Eanadoallodepartemeanttas 1998:s 22 643 journalfievrrideami .
Sámediggi lea 1998:s sirdán 198.000,- kruvnnu poasttas 70 postii 53 	nannen dihte 	áŋgiruššamiid sámegiela oktavuođas .
Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin 	gokčan dihte 	dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas .
	Váfistan dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin .
	Buohtastahttin dihte 	dán dili ledje Eanadoallodepartemeanttas 1998:s 22 643 journalfievrrideami .
Sámediggi lea 1998:s sirdán 198.000,- kruvnnu poasttas 70 postii 53 	nannen dihte 	áŋgiruššamiid sámegiela oktavuođas .
Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin 	gokčan dihte 	dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas .
	Váfistan dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin .
Sámediggi dáhttu Sámi parlamentáralaš ráđi organiseret ja čađahit oktasaščoahkkima buot sámedikkiid áirasiid gaskka 	ságastallan dihte 	oktasaš sámepolitihka ja boahttevaš organiserema ortnegiid .
Sámediggi dáhttu Sámi parlamentáralaš ráđi organiseret ja čađahit oktasaščoahkkima buot sámedikkiid áirasiid gaskka 	ságastallan dihte 	oktasaš sámepolitihka ja boahttevaš organiserema ortnegiid .
Presideanta lea dáhtton čoahkkima departemeantta politihkalaš njunnošiiguin 	divaštallan dihte 	proseassa ovddos guvlui , ja seammás divaštallat Sámi vuoigatvuođalávdegotti barggu joatkka guovlluin máttabealde Finnmárkku .
Sámediggeráđđi lea maid dáhtton čoahkkima eanadoalloministeriin 	digáštallan dihte 	Meavkke-Alitčohka ášši ja maid elliidsuodjaluslága , Sámedikki árvvu ja saji boazodoalus ja boazodoallohálddašeami evaluerema .
	Čuovvulan dihte 	dán barggu dollui 08.05.00 čoahkkin Sámedikki hálddahusa , Deanu , Gáŋgaviikka ja Bearralvákki gielddaid ja Guolástusdirektoráhta Finnmárkku guovllukántuvrra gaskka .
Leat váldán oktavuođa muhtun Finnmárkku gielddaiguin , fylkkagielddain ja eará báikkálaš ja regiovnnalaš aktøraiguin 	ovttastahttin dihte 	BA21 sihke Sámedikki iežas plánaid čađaheapmái ja eará báikkálaš ja regiovnnalaš ovdánanproseassaide .
Galgá maid nammaduvvot sierra stáhtačállilávdegoddi Davvi-Norgii 	ovttastahttin dihte 	Ráđđehusa barggu riikkaoasi ektui .
Ráđđi lea dáhtton čoahkkima olgoriikkaministeriin 	digáštallan dihte 	barggu ON:a eamiálbmotjulggaštusain ja bissovaš forumain , ja dasto ovttasbarggu Olgoriikkadepartemeantta ja Sámedikki gaskka , Barentsovttasbarggu eamiálbmotáššiid , Árktalaš ráđi eamiálbmotbeali ja 2001 stáhtabušeahta .
Ráđđi lea ođđasis ceggen ášši dohkálaš penšunortnega birra Sámedikki politihkkáriidda ja ámmátlaččaide , ja lea dáhtton Bargo- ja hálddahusdepartemeantta ( 17.04.00 reivves ) ovddidit vejolaš dárbbašlaš láhkarievdadusaid 	sihkkarastin dihte 	dán min oasseáigge- ja ollesáiggepolitihkkáriidda .
01.04.00 rájes lea SAS ožžon girdiruvttu Leavnjja ja Tromssa gaskka , ja 	deavdin dihte 	FOT-eavttuid ( stáhtasubsidierejuvvon ruvttut ) , de lea SAS loahpahan eanaš hálbbes mátkkiid ja Eurobonusčuoggáid dinema ja geavaheami .
Doppe sohppojuvvui ahte Guovdageainnu suohkan dáhttu čoahkkima Gielda- ja guovludepartemeanttain , Finnmárkku fylkkagielddain ja Sámedikkiin 	digáštallan dihte 	gieldda earenoamáš dili .
GB sámediggejoavku oaivvilda ahte luossabivddu fágaráđđi lea deaŧalaš 	oažžun dihte 	buoret oktavuođa Fylkkamánni ja vuoigatvuođaoamasteddjiid gaskka .
	Fuolahan dihte 	sámi beroštumiid lea Sámediggi ođđajagimánu 14. b. 1998 rájes leamaš ovddastuvvon Anadroma luossabivddu ovttasbargoráđis maid Luondduhálddašandirektoráhta organisere .
	Joksan dihte 	Stuorradikki mihttomeari ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzi boazoealáhusa hárrái , leat biddjon njeallje váldohástalusa :
	Heivehan dihte 	boazologu resursadilálašvuhtii , ferte maid bargagoahtit bajimuš boazologuin orohaga nammii .
Sámediggi lea maid evttohan ođđa guođohanáiggiid 	seastin dihte 	dálveguohtumiid , gč. mearrádusa áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkádieđáhus .
Dan oktavuođas čujuhit mearrádussii áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkedieđáhus , gos evttohuvvo bidjat oktii geasseorohagaid nu ahte šattašedje geassesiiddat , 	buoridan dihte 	ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzima .
	Joksan dihte 	Stuorradikki mihttomeari ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaš ceavzi boazoealáhusa hárrái , leat biddjon njeallja váldohástalusa :
	Heivehan dihte 	boazologu resursadilálašvuhtii , ferte maid bargagoahtit bajimuš boazologuin orohaga nammii .
Sámediggi lea maid evttohan ođđa guođohanáiggiid 	seastin dihte 	dálveguohtumiid , gč. mearrádusa áššis 23/99/23 Boazodoallostivrra 1998 jahkedieđáhus .
Eanas videoid ja multimediaoahpponeavvuid dubbejit 	sihkkarastin dihte 	ahte sámegiella geavahuvvo aktiivvalaččat maiddái ođđamállet oktavuođain .
Oahpponeavvuid jorgaleapmi ferte dohkkehuvvo eambbo , 	olahan dihte 	duohta guovttegielalašvuođa .
Eanas videoid ja multimediaoahpponeavvuid dubbejit 	sihkkarastin dihte 	ahte sámegiella geavahuvvo aktiivvalaččat maiddái ođđamállet oktavuođain .
	Dahkan dihte 	báikegottiid sámevuođa oainnusin , dáhtošii Sámediggi čađahit báikeovddidandoaibmabijuid mat čielgasit oainnusindahket sámevuođa , omd. galbbaiguin , gielain , ivnniiguin , huksenvieruiguin , borramušvieruiguin jna. .
	Dahkan dihte 	báikegottiid sámevuođa oainnusin , dáhtošii Sámediggi čađahit báikeovddidandoaibmabijuid mat čielgasit oainnusindahket sámevuođa , omd. galbbaiguin , gielain , ivnniiguin , huksenvieruiguin , borramušvieruiguin jna. .
Sámedikki váldomihttomearri sámi girjebuvttadeami ektui lea ahte : ” Galget almmustahttot nu ollu girjjit go lea vejolaš , buoremus vejolaš kvalitehtain , 	nannen dihte 	sámegiela geavaheami , ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta .
Sámedikki váldomihttomearri sámi girjebuvttadeami ektui lea ahte : ” Galget almmustahttot nu ollu girjjit go lea vejolaš , buoremus vejolaš kvalitehtain , nannen dihte sámegiela geavaheami , ja 	ovddidan dihte 	giela , kultuvrra ja identitehta .
Lea dollojuvvon čoahkkin Gáivuona suohkaniin 	guorahallan dihte 	plána čađaheami .
Sámedikkis lea maiddái leamaš čoahkkin NBR:in 	oažžun dihte 	geahčastaga dan barggus maid NBR lea bargan dán ášši oktavuođas .
Stáhtačálli vástida 27.04.01 reivves ahte olgoriikadepartmeanta áigu čuovvulit dán 	sihkkarastin dihte 	ahte Sámediggi ja Olgoriikadepartemeanta gulahallet deaŧalaš čoahkkimiid ráhkkaneamis .
Presideanta ja várrepresideanta ja Sámedikki áirras Egil Olli dolle čoahkkima Anna Prakhovain , guhte lea Barentsovttasbarggu eamiálbmotjoavkku jođiheaddji ja Barentsčállingottiin Alf Nystad bokte , 	láhčin dihte 	strategiija dán bargui .
2000:s lea evttohuvvon ahte rievdadit válganjuolggadusaid áirrasjuogu ektui 	buoridan dihte 	sohkabealjuogu Sámedikkis .
Sámediggi áigu 	ovddidan dihte 	dásseárvvus sámi servodagas :
” Ovdal go ođđa gaskaoamit biddjojuvvojit johtui 	stivren dihte 	boazodoallopolitihka , de berre čađahuvvot váikkuhančielggadeapmi .
Maksimála boazologu oktavuođas lea dárbu heajos jagiin sierra dábálaš doaibmabijuide ( biebman jna. ) 	bisuhan dihte 	boazonáli .
Boazodoalus lea dárbu nannet dietnasa ja árvoháhkama , ii dušše boazodoalu bearrašiid ekonomiija dihte , muhto maiddái 	sihkkarastin dihte 	ealáhussii ollislaččat dohkálaš ekonomálaš ovdáneami .
Dán oktavuođas lea Sámediggi álgán evalueret lotnolasealáhusaid doaibmadoarjaga 	gávdnan dihte 	molsaeavttuid váikkuhangaskaomiide .
Sámediggi áigu ovddidit váikkuhangaskaomiid geavaheami lotnolasealáhusaid ektui , 	sihkkarastin dihte 	dienasvuođu boazodoalus .
Boazodoalu galggašii dutkat ovttasráđiid olbmuiguin geain lea duogáš boazodoalus , 	sihkkarastin dihte 	eanet ollislaš áššiid lagadeami mat galget čielggaduvvot .
Galggašii čielggadit sierralágan molsaeavttuid 	geahččalan dihte 	gávdnat šiehtadusvugiid maiguin buorebut gozihuvvošii prinsihppa dássásašvuohta stáhta ja NBR gaskka .
	Buohtastahttin dihte 	namuhit ahte eanadoallošiehtadusa hálddaša Norgga Eanadoallohálddahus .
Berre maid árvoštallot nammadit bargojoavku guovddáš oassálastiiguin 	árvvoštallan dihte 	daid dilálašvuođaid .
Maksimála boazologu oktavuođas lea dárbu heajos jagiin sierra dábálaš doaibmabijuide ( biebman jna. ) 	bisuhan dihte 	boazonáli .
Boazodoalus lea dárbu nannet dietnasa ja árvoháhkama , ii dušše boazodoalu bearrašiid ekonomiija dihte , muhto maiddái 	sihkkarastin dihte 	ealáhussii ollislaččat dohkálaš ekonomálaš ovdáneami .
Dán oktavuođas lea Sámediggi álgán evalueret lotnolasealáhusaid doaibmadoarjaga 	gávdnan dihte 	molsaeavttuid váikkuhangaskaomiide .
Sámediggi áigu ovddidit váikkuhangaskaomiid geavaheami lotnolasealáhusaid ektui , 	sihkkarastin dihte 	dienasvuođu boazodoalus .
Boazodoalu galggašii dutkat ovttasráđiid olbmuiguin geain lea duogáš boazodoalus , 	sihkkarastin dihte 	eanet ollislaš áššiid lagadeami mat galget čielggaduvvot .
Galggašii čielggadit sierralágan molsaeavttuid 	geahččalan dihte 	gávdnat šiehtadusvugiid maiguin buorebut gozihuvvošii prinsihppa dássásašvuohta stáhta ja NBR gaskka .
	Buohtastahttin dihte 	namuhit ahte eanadoallošiehtadusa hálddaša Stáhta eanadoallohálddahus .
Ferte maid ásahit sámi bagadusvirggiid nissonfidnoálggaheaddjiide , vai dan láhkai sihkkaruššat sámi sisdoalu dakkár oahppodoaimmaide , ja 	garvin dihte 	giellaváttisvuođaid .
	Sihkkaruššan dihte 	plána čađaheami ferte joatkit nissonoaivadeaddjivirggi .
Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga 	gávdnan dihte 	bistevaš čovdosiid .
Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega 	álkidahttin dihte 	dan .
Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga 	gávdnan dihte 	bistevaš čovdosiid .
Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega 	álkidahttin dihte 	dan .
Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga 	gávdnan dihte 	bistevaš čovdosiid .
Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega 	álkidahttin dihte 	dan .
	Oažžun dihte 	buoret máhtolašvuođa jienastuslohkui registreremis , lea ráđđi mearridan čađahit kvalitatiivvalaš iskkadeami guovtti smávit joavkku gaskkas ( fokusjoavku ) sámi jienastuslogu ja sámediggeválgga birra .
Dákko lea deaŧalaš bargat dan ala ahte gávdnat erohusaid sohkabeliid gaskka , 	buktin dihte 	oidnosii dárbbuid , buoredit doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áiggi badjel integreret dahje divvut sohkabeliid gaskasaš erohusaid .
Sámedikki hálddahus lea doallan čoahkkima Sámi giellalávdegotti jođiheddjiin 	čoavdin dihte 	čállingotti jođihanváttisvuođaid .
Sámediggi dáhtošii ovddidit ovttasbarggu sámi museaiguin ja Sámi museaservviin 	gávdnan dihte 	nu buori boahttevaš organiserema ja stivrenstruktuvrra go vejolaš .
Sámediggi deattuha ahte gielddain ja fylkkagielddain ain lea ovddasvástádus sámi museain , ja dáhtošedje oktiiráđiid isitgielddaiguin ja fylkkagielddaiguin geahčadit dálá ruhtadanortnegiid 	gávdnan dihte 	boahtteáiggi čovdosiid .
Sámediggi dáhtošii ovddidit ovttasbarggu sámi museaiguin ja Sámi museaservviin 	gávdnan dihte 	nu buori boahttevaš organiserema ja stivrenstruktuvrra go vejolaš .
Sámediggi deattuha ahte gielddain ja fylkkagielddain ain lea ovddasvástádus sámi museain , ja dáhtošedje oktiiráđiid isitgielddaiguin ja fylkkagielddaiguin geahčadit dálá ruhtadan-ortnegiid 	gávdnan dihte 	boahtteáiggi čovdosiid .
Lea deaŧalaš oažžut albmosii erohusaid sohkabeliid gaskka oainnusin 	dahkan dihte 	dárbbuid , buoret doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áigge badjel integreret dahje njulget sohkabeliid gaskasaš erohusaid .
Bušeahtain dahkat váikkuhusanalysaid 	oažžun dihte 	albmosii leat go ekonomálaš resurssaid juogadeamis nissoniid ja albmáid gaskka erohusat .
Galget almmustuhttojuvvojit nu ollu go vejolaš sámegiel girjjit , main lea buorre kvalitehta , 	nannen dihte 	sámegiela geavaheami , ja giela , kultuvrra ja identitehta .
Doarjja addjojuvvo njuolga vuođđojuolludussan maid sáhttá geavahit plánemii 	juksan dihte 	oktilašvuođa festiválaide mii dasto addá buoret plánenvejolašvuođa .
Ulbmilin lea váikkuhit sámi dáidaga movttiidahttima ja ovddideami ja sihkkarastin // 	doalahan dihte 	arenaid // scenaid sámi kulturvugiid gaskkusteapmái .
čuovvulit plánalávdegotti barggu 	sihkkarastin dihte 	sámi servodatberoštumiid buot areálaáššiin sámi geavahus- ja ássanguovlluin .
Vuvdojuvvon earit máhcahuvvojit sámi guovlluide 	nannen dihte 	báhcán doaimmaid ja álggahit ođđa eriid .
Sámediggi geatnegahttá fas gielddaid mat dál ožžot ruđaid raporteret giellaruđaid geavaheami birra 	sihkkarastin dihte 	ahte ruđat duođas mannet sámegiela nanosmahttimii , eaige oppalaš gieldalaš doibmii dahje doaibmabijuide mat juo ruhtaduvvojit eará almmolaš doaibmabijuid bokte .
Vuvdojuvvon mielkeearit fievrriduvvojit ruovttoluotta sámi guovlluide 	nannen dihte 	báhcán doaluid ja rekrutterenmielkeeriid ásaheapmái
Lea deaŧalaš oažžut albmosii erohusaid sohkabeliid gaskka oainnusin 	dahkan dihte 	dárbbuid , buoret doaibmabijuid , árvvoštallat váikkuhusaid ja guhkkit áigge badjel integreret dahje njulget sohkabeliid gaskasaš erohusaid .
Bušeahtain dahkat váikkuhusanalysaid 	oažžun dihte 	albmosii leat go ekonomálaš resurssaid juogadeamis nissoniid ja albmáid gaskka erohusat .
Vuvdojuvvon mielkeearit fievrriduvvojit ruovttoluotta sámi guovlluide 	nannen dihte 	báhcán doaluid ja rekrutterenmielkeeriid ásaheapmái
Galget almmustuhttojuvvojit nu ollu go vejolaš sámegiel girjjit , main lea buorre kvalitehta , 	nannen dihte 	sámegiela geavaheami , ja giela , kultuvrra ja identitehta .
Doarjja addjojuvvo njuolga vuođđojuolludussan maid sáhttá geavahit plánemii 	juksan dihte 	oktilašvuođa festiválaide mii dasto addá buoret plánenvejolašvuođa .
Ulbmilin lea váikkuhit sámi dáidaga movttiidahttima ja ovddideami ja sihkkarastin // 	doalahan dihte 	arenaid // scenaid sámi kulturvugiid gaskkusteapmái .
čuovvulit plánalávdegotti barggu 	sihkkarastin dihte 	sámi servodatberoštumiid buot areálaáššiin sámi geavahus- ja ássanguovlluin .
Ii leat dušše 	bearráigeahččan dihte 	ahte almmolaš institušuvnnat čuvvot mearrádusaid , muhto maiddái fertejit movttiidahttit ovttaskas olbmuid geavahit sámegiela buot oktavuođain sihke priváhta ja almmolaččat nu ahte sáhttit juksat lága §§ 1-1 ja 1-5 áigumušaid .
Vuolggahit barggu 	oažžun dihte 	eanet sámi oahppiide vejolašvuođa oahpahusa sámi oahppoplána mielde .
	Sihkkarastin dihte 	Sámedikki vuoigatvuođaid dán suorggis lea dárbu oažžut juridihkalaš konsuleantta .
	Álggahan dihte 	ođđa doaibmabijuid 2002:s mearriduvvon ođđa strategalaš plána ektui , ferte rámma bajidit 3 100 000 kruvnnuin 2002:s. .
Doarjja sámi aviissaide rievdaduvvo:”Sámediggi evttoha ahte jagi 2002 lasihuvvo dát doarjja 3 miljon kruvnnuin , mii de šaddá 13 miljon kruvdnun , 	nannen dihte 	diehtojuohkima ja maiddái oppa sámi ássanguovllugiella- , kultur- ja identitehtaovdánahttima .
Ii leat dušše 	bearráigeahččan dihte 	ahte almmolaš institušuvnnat čuvvot mearrádusaid , muhto maiddái fertejit movttiidahttit ovttaskas olbmuid geavahit sámegiela buot oktavuođain sihke priváhta ja almmolaččat nu ahte sáhttit juksat lága §§ 1-1 ja 1-5 áigumušaid .
Vuolggahit barggu 	oažžun dihte 	eanet sámi oahppiide vejolašvuođa oahpahusa sámi oahppoplána mielde .
	Sihkkarastin dihte 	Sámedikki vuoigatvuođaid dán suorggis lea dárbu oažžut juridihkalaš konsuleantta .
	Álggahan dihte 	ođđa doaibmabijuid 2002:s mearriduvvon ođđa strategalaš plána ektui , ferte rámma bajidit 3 100 000 kruvnnuin 2002:s. .
Sámediggi evttoha ahte jagi 2002 lasihuvvo dát doarjja 3 miljon kruvnnuin , mii de šaddá 13 miljon kruvdnun , 	nannen dihte 	diehtojuohkima ja maiddái oppa sámi ássanguovllu giella- , kultur- ja identitehtaovdánahttima .
Sámediggi namuha dán oktavuođas lávdegotti árvalusa ásahit eanet rekrutterenvirggiid // stipendiáhtaid 	huksen dihte 	sámi dutkan- ja oahpahusfierpmi .
Sámediggi namuha dán oktavuođas lávdegotti árvalusa ásahit eanet rekrutterenvirggiid // stipendiáhtaid 	huksen dihte 	sámi dutkan- ja oahpahusfierpmi .
Sámedikki ja stáda gaskavuohta ferte guorahallojuvvot 	buoridan dihte 	ovttasbargovugiid .
Dát lea hui deaŧalaš doaibma 	oččodan dihte 	eanet sámi studeanttaid dutkat ja alit oahpu váldit .
Dán dahket 	oažžun dihte 	buoret sámegielárvosániid , seammás go báhcá áigi bargat eambbo eará fágaiguin .
Dát lea hui deaŧalaš doaibma 	oččodan dihte 	eanet sámi studeanttaid dutkat ja alit oahpu váldit .
Dán dahket 	oažžun dihte 	buoret sámegielárvosániid , seammás go báhcá áigi bargat eambbo eará fágaiguin .
	Čoavdin dihte 	dáid doaimmaid sáhttá ásahit heivvolaš ovttasbargoorgána .
« 	Lágidan dihte 	dilálašvuođaid álbmotválljen sámedikkiid gaskasaš bistevaš ovttasbargui , galgá ásahuvvot Sámi Parlamentáralaš Ráđđi .
Sámediggeráđđi lea - 	buoridan dihte 	dan váttis dili mii sáidebivddu oktavuođas lea uhccit fatnasiin - bivdán Guolástusdepartmeantta várret sierra sáidebivdoeari fatnasiidda , mat gullet jovkui 2 - uhccit fatnasat ássahuvvon bivdoearrevuoigatvuođaid haga - nu ahte fatnasat , mat leat vuollel 11 mehtera guhkkimusat besset bivdit friija dan fylkkas gos fanas lea registrerejuvvon .
	Sihkkarastin dihte 	nu buori kontinuitehta go vejolaš Sámedikki nisson- ja dásseárvobarggus , lea dárbu ráhkadit konkrehta plána mii čilge mo dán barggu galggašii čuovvolit .
Sámediggi ásaha konsuleantavirggi 	nannen dihte 	sámegiela bajábealde namuhuvvon guovllus .
Sámi vuoigatvuođalávdedgoddi ásahuvvui áiggistis 	njulgen dihte 	Norgga lágaid ja hálddašeami bonjuvuođaid sámi vuoigatvuođaid dáfus .
Go nu lea dárbu , de galget mearriduvvot doaibmabijut 	sihkkarastin dihte 	dáid álbmogiid vuoigatvuođa geavahit guovlluid gos sii eai okto ása , muhto gos sii árbevirolaččat leat ealihan iežaset ja maid leat geavahan árbevirolaš doaimmaide .
Dasto daddjo ahte lea stáhta geatnegasvuohta álggahit dárbbašlaš doaibmabijuid 	hehtten dihte 	dáid vuoigatvuođaid rihkkuma .
	Garvin dihte 	buot boasttuáddejumiid , dáhttu Sámediggi seamma láhkai go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ge , deattuhit ahte ii galgga etnihkalaš gullevašvuođa vuođul sirret olbmuid eatnamiid ja luondduriggodagaid konkrehta hálddašeamis .
Dat ortnegat mat dán rádjai leat álggahuvvon 	divvun dihte 	muhtun oasi vahágis , eai leat ávkkuhan .
	Veardádallan dihte 	dáhttu Sámediggi čujuhit ahte Mátta-Norgga eanadoallu oppa mihá sihkkarit ii anáše eanadoalu geavahanvuoigatvuođaid doarvái bures vuhtiiváldojuvvon jos lágas čuoččušii dušše ahte eanadoalloareálaid háldemis « galgá vuhtiiváldit Norgga kultuvrra » .
Sámediggi doarju Sámi vuoigatvuođalávdegotti go dáhtošii nannet boazodoalloorgánaid 	nannen dihte 	boazodoalu beroštumiid areálaplánabarggus .
Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid 	suodjalan dihte 	sámi kultuvrra ja ođđasis ásahan dihte vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui .
Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid suodjalan dihte sámi kultuvrra ja ođđasis 	ásahan dihte 	vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui .
Nappo danne ásahuvvuige Sámi vuoigatvuođalávdegoddi áiggistis , 	čielggadan dihte 	čovdosiid mat nannešedje sápmelaččaid rievttálaš dili .
Danne atná Sámediggi lunddolažžan ja riektan ahte Sámediggi ja Ráđđehus dallánaga ásahit lagas ovttasbarggu man vuođđun lea ovttaárvosašvuohta ja nubbi nuppi árvvusatnin , 	hábmen dihte 	láhkaproposišuvnnaid sámi vuoigatvuođaid ja dáid hálddašeami birra .
Sámediggi áigu dáhttut álggahuvvot čielggadanbarggu 	čilgen dihte 	mo iešguđetlágan hálddašanmálliid sáhtášii heivehit ja sihkkarastit EU-vuogádaga siskkobealde , vai sihkkarasttášii resurssaid dakkár vugiin mii dán dokumeanttas lea eaktun .
	Sihkkarastin dihte 	ovttalágan hálddašeami ja einnostuvvivuođa , berre Finnmárkku eanahálddašeapmi gielddaid meahccehálddašeapmái mearridit oaivadeaddji njuolggadusaid .
Sámi vuoigatvuođalávdedgoddi ásahuvvui áiggistis 	njulgen dihte 	Norgga lágaid ja hálddašeami bonjuvuođaid sámi vuoigatvuođaid dáfus .
Go nu lea dárbu , de galget mearriduvvot doaibmabijut 	sihkkarastin dihte 	dáid álbmogiid vuoigatvuođa geavahit guovlluid gos sii eai okto ása , muhto gos sii árbevirolaččat leat ealihan iežaset ja maid leat geavahan árbevirolaš doaimmaide .
Dasto daddjo ahte lea stáhta geatnegasvuohta álggahit dárbbašlaš doaibmabijuid 	hehtten dihte 	dáid vuoigatvuođaid rihkkuma .
	Garvin dihte 	buot boasttuáddejumiid , dáhttu Sámediggi seamma láhkai go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ge , deattuhit ahte ii galgga etnihkalaš gullevašvuođa vuođul sirret olbmuid eatnamiid ja luondduriggodagaid konkrehta hálddašeamis .
Dat ortnegat mat dán rádjai leat álggahuvvon 	divvun dihte 	muhtun oasi vahágis , eai leat ávkkuhan .
	Veardádallan dihte 	dáhttu Sámediggi čujuhit ahte Mátta-Norgga eanadoallu oppa mihá sihkkarit ii anáše eanadoalu geavahanvuoigatvuođaid doarvái bures vuhtiiváldojuvvon jos lágas čuoččušii dušše ahte eanadoalloareálaid háldemis « galgá vuhtiiváldit Norgga kultuvrra » .
Sámediggi doarju Sámi vuoigatvuođalávdegotti go dáhtošii nannet boazodoalloorgánaid 	nannen dihte 	boazodoalu beroštumiid areálaplánabarggus .
Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid 	suodjalan dihte 	sámi kultuvrra ja ođđasis ásahan dihte vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui .
Sámediggi atná mearkkašan vearan ahte áidna sadji gokko Sámi vuoigatvuođalávdegoddi evttoha aktiivvalaš doaibmabijuid suodjalan dihte sámi kultuvrra ja ođđasis 	ásahan dihte 	vuoigatvuođaid mat viehka muddui gusket earáide , lea evttohuvvon dakkár vuogi mielde mii čuozašii eará sámi jovkui .
Nappo danne ásahuvvuige Sámi vuoigatvuođalávdegoddi áiggistis , 	čielggadan dihte 	čovdosiid mat nannešedje sápmelaččaid rievttálaš dili .
Danne atná Sámediggi lunddolažžan ja riektan ahte Sámediggi ja Ráđđehus dallánaga ásahit lagas ovttasbarggu man vuođđun lea ovttaárvosašvuohta ja nubbi nuppi árvvusatnin , 	hábmen dihte 	láhkaproposišuvnnaid sámi vuoigatvuođaid ja dáid hálddašeami birra .
Sámediggi áigu dáhttut álggahuvvot čielggadanbarggu 	čilgen dihte 	mo iešguđetlágan hálddašanmálliid sáhtášii heivehit ja sihkkarastit EU-vuogádaga siskkobealde , vai sihkkarasttášii resurssaid dakkár vugiin mii dán dokumeanttas lea eaktun .
Danne ii leat riekta gáržžidit sámi guovlluid buvttadeami 	geahpedan dihte 	nášuvnnalaš badjelmearálaš produkšuvnna .
Jos galggašii bisuhit iešguoddi mielkebuvttadeami , de fertešii Sámedikki mielas bidjat johtui doaibmabijuid 	bisuhan dihte 	mielkebuvttadeami unnimusat dálá dási .
Sámedikki mielas galggašii maid čavget orrungeatnegasvuođa bisuhan ja 	nannen dihte 	ássama sámi giliin .
Seammás fertejit guovddáš eiseválddit veahkehit dárbbašlaš ekonomalaš resurssaiguin 	oažžun dihte 	eambbo bistevaš nuppástuhttima ealáhusas , jos galggašii joksat dássedettolaš boraspirehálddašeami mihttomeari boahtteáiggi eanadoalloealáhusa ektui .
Danne ii leat riekta gáržžidit sámi guovlluid buvttadeami 	geahpedan dihte 	nášuvnnalaš badjelmearálaš produkšuvnna .
Jos galggašii bisuhit iešguoddi mielkebuvttadeami , de fertešii Sámedikki mielas bidjat johtui doaibmabijuid 	bisuhan dihte 	mielkebuvttadeami unnimusat dálá dásis .
Sámedikki mielas galggašii maid čavget orrungeatnegasvuođa bisuhan ja 	nannen dihte 	ássama sámi giliin .
Seammás fertejit guovddáš eiseválddit veahkehit dárbbašlaš ekonomalaš resurssaiguin 	oažžun dihte 	eambbo bistevaš nuppástuhttima ealáhusas , jos galggašii joksat dássedettolaš boraspirehálddašeami mihttomeari boahtteáiggi eanadoalloealáhusa ektui .
31.05.01 leai várrepresideanttas čoahkkin Fágaoahpahusráđiin , 	oažžun dihte 	geahčastaga das makkár hástalusat sámi fágaoahpahusas leat boahtteáiggis .
Finnmárkku stáhta oahpahuskantuvra fitná juohke jagi bearráigeahččanmátkkiin gielddain , 	oažžun dihte 	čielgasa das movt gielddat čađahit oahpahusa vuođđoskuvllas .
Dasto čuoččuha skuvla ahte Gaske-Nøørjen Saemienskovle váldoáŋgiruššansuorgin lea giellaoahpahus , ja sierralágan doaibmabijut leat álggahuvvon 	buoridan dihte 	skuvlla gelbbolašvuođa .
Danne áigu Sámediggi bivdit Sámediggeráđi aktiivvalaččat bargat dan ala ahte ovddidit dán ášši rivttes eiseválddiide 	bidjan dihte 	dán politihkalaš áššelistui , dainna áigumušain ahte unnudit rádjaássiid váttisvuođaid , ja áibbas konkrehta váikkuhit čoavdit áššiid nugo ovddabealde namuhuvvon .
Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš , buoremus kvalitehtas , 	nannen dihte 	sámegiela geavaheami ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta .
Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš , buoremus kvalitehtas , nannen dihte sámegiela geavaheami ja 	ovddidan dihte 	giela , kultuvrra ja identitehta .
	Sihkkarastin dihte 	dakkár boahttevaš lotnolasdoaimmaid , dárbbašuvvo vuoruhit ovddidandoaibmabijuid nu go gelbbolašvuođa lasiheami , fierpmádagaid vuođđudemiid , innovašuvnnaid ja álggahandoarjagiid .
Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš , buoremus kvalitehtas , 	nannen dihte 	sámegiela geavaheami ja ovddidan dihte giela , kultuvrra ja identitehta .
Ulbmil lea ahte galget almmuhuvvot nu olu sámi girjjit go lea vejolaš , buoremus kvalitehtas , nannen dihte sámegiela geavaheami ja 	ovddidan dihte 	giela , kultuvrra ja identitehta .
	Sihkkarastin dihte 	dakkár boahttevaš lotnolasdoaimmaid , dárbbašuvvo vuoruhit ovddidandoaibmabijuid nu go gelbbolašvuođa lasiheami , fierpmádagaid vuođđudemiid , innovašuvnnaid ja álggahandoarjagiid .
	Buohtastahttin dihte 	sáhttá namuhit ahte 1999 ledje 644 máná geaidda lei fálaldat sámi mánáidgárddiin .
	Buohtastahttin dihte 	sáhttá namuhit ahte 1999 ledje 644 máná geaidda lei fálaldat sámi mánáidgárddiin .
Sámediggi lea bivdán čoahkkima Stuorradikki ealáhuslávdegotti 	ovddidan dihte 	dikki oainnuid Od .
1998:s beasai Sámediggi ođđasis disponeret 500.000,- kr. 	nannen dihte 	ealáhusráđi hálddahusa ovttain virggiin Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána bargui .
1998:s beasai Sámediggi ođđasis disponeret 500.000,- kr. 	nannen dihte 	ealáhusráđi hálddahusa ovttain virggiin Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána bargui .
Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin 	gokčan dihte 	dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas .
	Váfistan dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin .
Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin 	gokčan dihte 	dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas .
	Váfistan dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin .
Sámediggeráđđi doivvošii dál beassat lagabui gulahallat guolástushálddašeami beliiguin 	hábmen dihte 	ođđa ja boahtteáigái heivehuvvon guolástuspolitihka sámi riddo- ja vuotnaguovlluide .
Sámediggi lea oahpahuslága láhkaásahusaid gieđahallama oktavuođas gáibidan ahte departemeanta álggaha proseassa 	viiddidan dihte 	« sámi guovllu » .
Departemeanta lea bargamin 	gávdnan dihte 	čovdosiid guovttegielalaš oahpahusa lassigoluid ektui , maid gielddat sáhtášedje dohkkehit .
Presideanta lea skábmamánu 10. b. reivves ovddidan čálalaš mearkkašumiid stuorradiggedieđáhussii , ja seammás bivdán čoahkkima ođđa kulturministeriin 	divaštallan dihte 	dieđáhusa sisdoalu earenoamážit ja sámi kulturáššiid oppalaččat .
Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin 	gokčan dihte 	dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas .
	Sihkkarastin dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo fondii 4 mill. kr. lasáhus .
	Čađahan dihte 	dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami , lea dárbu bidjat ruđaid Sámiid Vuorká-Dávviriid viiddideapmái vai čáhkada maiddái sámi dáiddamuseá .
Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin 	gokčan dihte 	dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas .
	Sihkkarastin dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo fondii 4 mill. kr. lasáhus .
	Čađahan dihte 	dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami , lea dárbu bidjat ruđaid Sámiid Vuorká-Dávviriid viiddideapmái vai čáhkada maiddái sámi dáiddamuseá .
	Čoavdin dihte 	dáid doaimmaid sáhttá ásahit heivvolaš ovttasbargoorgána .
« 	Lágidan dihte 	dilálašvuođaid álbmotválljen sámedikkiid gaskasaš bistevaš ovttasbargui , galgá ásahuvvot Sámi Parlamentáralaš Ráđđi .
Sámediggeráđđi lea - 	buoridan dihte 	dan váttis dili mii sáidebivddu oktavuođas lea uhccit fatnasiin - bivdán Guolástusdepartmeantta várret sierra sáidebivdoeari fatnasiidda , mat gullet jovkui 2 - uhccit fatnasat ássahuvvon bivdoearrevuoigatvuođaid haga - nu ahte fatnasat , mat leat vuollel 11 mehtera guhkkimusat besset bivdit friija dan fylkkas gos fanas lea registrerejuvvon .
	Sihkkarastin dihte 	nu buori kontinuitehta go vejolaš Sámedikki nisson- ja dásseárvobarggus , lea dárbu ráhkadit konkrehta plána mii čilge mo dán barggu galggašii čuovvolit .
Sámediggi lea bivdán čoahkkima Stuorradikki ealáhuslávdegotti 	ovddidan dihte 	dikki oainnuid Od .
1998:s beasai Sámediggi ođđasis disponeret 500.000,- kr. 	nannen dihte 	ealáhusráđi hálddahusa ovttain virggiin Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána bargui .
1998:s beasai Sámediggi ođđasis disponeret 500.000,- kr. 	nannen dihte 	ealáhusráđi hálddahusa ovttain virggiin Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána bargui .
Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin 	gokčan dihte 	dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas .
	Váfistan dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin .
Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin 	gokčan dihte 	dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas .
	Váfistan dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin .
Sámediggi lea nammadan boazodoallostivrra ja guovllustivrraid uhccitlogu , ja lea áirasiiddis bokte dakko gokko lea leamaš vejolaš váikkuhan prosessii 	gávdnan dihte 	buriid čovdosiid .
	Čilgen dihte 	dili ain lagabui , geavahit dás Tromssa fylkkamanni loguid ( 1998 ) : Vahágiid ovddas ohccojuvvon buhtadus juolluduvvo sullii 50% .
Doarjjaortnega galgá jeavddalaččat árvvoštallat 	iskan dihte 	leat go Sámedikki mearridan áigumusat joksojuvvon .
Doarjjaortnega galgá jeavddalaččat árvvoštallat 	iskan dihte 	leat go Sámedikki mearridan áigumusat joksojuvvon .
Sámediggi áigu ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin váikkuhit dan ahte dát bargu nanosmahttojuvvo 	buoridan dihte 	gulahallama .
Sámi ealáhusráđđi čujuha ahte Sámediggái lea dehálaš searvat prográmmabargui iešguđet forain 	gozihan dihte 	iežas politihka ja iežas strategiijaid .
Sámediggi áigu ovttasráđiid Sámi kulturmuitoráđiin váikkuhit dan ahte dát bargu nanosmahttojuvvo 	buoridan dihte 	gulahallama .
Sámi ealáhusráđđi čujuha ahte Sámediggái lea dehálaš searvat prográmmabargui iešguđet forain 	gozihan dihte 	iežas politihka ja iežas strategiijaid .
	Buohtastahttin dihte 	dán dili ledje Eanadoallodepartemeanttas 1998:s 22 643 journalfievrrideami .
Sámediggi lea 1998:s sirdán 198.000,- kruvnnu poasttas 70 postii 53 	nannen dihte 	áŋgiruššamiid sámegiela oktavuođas .
Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin 	gokčan dihte 	dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas .
	Váfistan dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin .
	Buohtastahttin dihte 	dán dili ledje Eanadoallodepartemeanttas 1998:s 22 643 journalfievrrideami .
Sámediggi lea 1998:s sirdán 198.000,- kruvnnu poasttas 70 postii 53 	nannen dihte 	áŋgiruššamiid sámegiela oktavuođas .
Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin 	gokčan dihte 	dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas .
	Váfistan dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas , evttohit lasihit foandda juolludusa 2 milj. kruvnnuin .
Sámediggi dáhttu Sámi parlamentáralaš ráđi organiseret ja čađahit oktasaščoahkkima buot sámedikkiid áirasiid gaskka 	ságastallan dihte 	oktasaš sámepolitihka ja boahttevaš organiserema ortnegiid .
Sámediggi dáhttu Sámi parlamentáralaš ráđi organiseret ja čađahit oktasaščoahkkima buot sámedikkiid áirasiid gaskka 	ságastallan dihte 	oktasaš sámepolitihka ja boahttevaš organiserema ortnegiid .
Ferte maid ásahit sámi bagadusvirggiid nissonfidnoálggaheaddjiide , vai dan láhkai sihkkaruššat sámi sisdoalu dakkár oahppodoaimmaide , ja 	garvin dihte 	giellaváttisvuođaid .
	Sihkkaruššan dihte 	plána čađaheami ferte joatkit nissonoaivadeaddjivirggi .
Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga 	gávdnan dihte 	bistevaš čovdosiid .
Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega 	álkidahttin dihte 	dan .
Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga 	gávdnan dihte 	bistevaš čovdosiid .
Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega 	álkidahttin dihte 	dan .
Dán gažaldaga galggašii čielggadit departemeanttain hui fargga 	gávdnan dihte 	bistevaš čovdosiid .
Sámediggi čujuha ahte departemeanta lea geahčadeamen oahppofitnodagaid olles doarjjaortnega 	álkidahttin dihte 	dan .
Sámediggeráđđi doivvošii dál beassat lagabui gulahallat guolástushálddašeami beliiguin 	hábmen dihte 	ođđa ja boahtteáigái heivehuvvon guolástuspolitihka sámi riddo- ja vuotnaguovlluide .
Sámediggi lea oahpahuslága láhkaásahusaid gieđahallama oktavuođas gáibidan ahte departemeanta álggaha proseassa 	viiddidan dihte 	« sámi guovllu » .
Departemeanta lea bargamin 	gávdnan dihte 	čovdosiid guovttegielalaš oahpahusa lassigoluid ektui , maid gielddat sáhtášedje dohkkehit .
Presideanta lea skábmamánu 10. b. reivves ovddidan čálalaš mearkkašumiid stuorradiggedieđáhussii , ja seammás bivdán čoahkkima ođđa kulturministeriin 	divaštallan dihte 	dieđáhusa sisdoalu earenoamážit ja sámi kulturáššiid oppalaččat .
Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin 	gokčan dihte 	dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas .
	Sihkkarastin dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo fondii 4 mill. kr. lasáhus .
	Čađahan dihte 	dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami , lea dárbu bidjat ruđaid Sámiid Vuorká-Dávviriid viiddideapmái vai čáhkada maiddái sámi dáiddamuseá .
Danne evttohuvvo Sámedikki bušeahttarámma lasihuvvot 2 milj. kruvnnuin 	gokčan dihte 	dikki dárbbuid iežas plánaid ja čielggadusaid ráhkadeami oktavuođas .
	Sihkkarastin dihte 	dohkálaš ovdáneami Sámi kulturfoanddas evttohuvvo fondii 4 mill. kr. lasáhus .
	Čađahan dihte 	dáidaga ja kulturhistorjjá sámi našonalmuseá ásaheami , lea dárbu bidjat ruđaid Sámiid Vuorká-Dávviriid viiddideapmái vai čáhkada maiddái sámi dáiddamuseá .
Dát organisašuvdna oažžu sámedikki bušeahta mielde 963 000 ru. , dasa lassin go vel ožžot tippen-ruđaid sámedikki bokte , maid kultur- ja girkodepartemeanta juolluda 	čalmmustan dihte 	sámi valaštallama .
39 rievdadit , ja namuheimmet maid ahte ohcanáigemeriid eai leat nu čavga doallan , 	garvin dihte 	ahte ohcciide dan vuođul ii mieđihuvvo doarjja .
Muhtun jagiid lea Sámedigge vel čuojahan nai muhtun miellahtuide registaris geain eai lean ožžon ohcamušaid , 	gullan dihte 	ahte leat go sii áigumen ohcat .
Sámediggi ja departemeanta leat konsultašuvdnaproseassa bokte Riddoguolástuslávdegotti árvalusa čuovvoleami ektui ságaškuššan ollu doaibmabijuid birra maid beliid mielas livččii dárbu čađahit ealáskuhttin ja 	nannen dihte 	mearrasámi kultuvrra ja sihkkarastin dihte mearrasámiid vuoigatvuođaid konkrehta láhkadoaibmabijuid bokte .
Sámediggi ja departemeanta leat konsultašuvdnaproseassa bokte Riddoguolástuslávdegotti árvalusa čuovvoleami ektui ságaškuššan ollu doaibmabijuid birra maid beliid mielas livččii dárbu čađahit ealáskuhttin ja nannen dihte mearrasámi kultuvrra ja 	sihkkarastin dihte 	mearrasámiid vuoigatvuođaid konkrehta láhkadoaibmabijuid bokte .
Dás čujuhuvvo earret eará ahte livččii dárbbašlaš gávnnahit liige doaibmabijuid 	sihkkarastin dihte 	mearrasámi vuoigatvuođaid mearraguovlluid earalágán geavaheami bokte .
	Mearridan dihte 	guovlo- ja siidarájiid ferte Sámediggi áŋggirdit ahte farggamusat nammaduvvošii vuoigatvuođakommišuvdna boazodoalu várás .
3-5 jagi sisa čađahuvvo evalueren , 	geahčadan dihte 	maid eanet sáhtášii buoridit , vejolaš ođđasis organiseren čájeha ahte dáláš organiseren ii doaimma dohkálaččat .
Danne lea deaŧalaš ahte mii čuovvut gustovaš boazodoallopolitihkalaš mihttomeriid 	juksan dihte 	ollislaš sámepolitihka .
Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin 	buoridan dihte 	áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii ordnen dihte sierra geavaheaddjiberoštumiid .
Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii 	ordnen dihte 	sierra geavaheaddjiberoštumiid .
Sámedikki oaivila mielde lea deaŧaleamos láhčit diliid nu ahte eanadoalus lea gánnáhahttivuohta ja baicce duvdilit dobbelii distriktapolitihkalaš beroštumiid 	sihkkarastin dihte 	ássama birrasiin .
Sámediggi oaivvilda ahte go galgat juksat dáid mihttomeriid de ferte ođđasis reguleret eanadoalu 	sihkkarastin dihte 	ealáhusbargiide duohta ja juridihkalaš stivrejumi iežaset opmodaga badjel ja váldit eret buvttaduscakkiid nugo dáláš earremeari geažil .
Presideanta Sven-Roald Nystø lei mielde lávdegottis 11.11.2004 	vástidan dihte 	jearaldagaid , ja vel juohkin dihte eanet dieđuid
Presideanta Sven-Roald Nystø lei mielde lávdegottis 11.11.2004 vástidan dihte jearaldagaid , ja vel 	juohkin dihte 	eanet dieđuid
Lea omd. dárbu čielggadit makkár ohcanvuogit galget vuođđun 	beassan dihte 	foandda doaibmaguvlui .
Dasto ledje iežaset mearridan guolástusráddjejumit 	doalahan dihte 	bealuštahtti ekologalaš dási .
	Njulgen dihte 	dán ja seammás bisuhit komersiála bivddu , de reguleregohte bivddu eriid bokte .
Dáid reguleremiid duogážin lei ahte Norgga-Árktalaš dorski máddodatdássi ii lean goassege leamaš ná vuollin , ja dat dagahii ahte 1990 ` oppalaš bivdoearri lei 200 000 tonna.8 Vaikko máddodat lassánii jođánit 1990-logus , 1997:s lei 890 000 tonna , de lei 1989/90/1989 ortnet juo cieggan politihkkan , ja guolástanrievttit mat sihkkojuvvojedje 1990:s 	bajáshuksen dihte 	Norgga-Árktalaš dorskemáddodaga , eai leat goassege addon ruovttoluotta sidjiide geat dan oktavuođas masse guolástanrievtti .
Vaikko dásseárvu lea ságastallojuvvon hálddahuslaččat buot dásiin , de ii leat aŋkke ovddiduvvon áššin , ja eai leat vuos ásahuvvon doaibmabijut 	njulgen dihte 	dáid boasttuvuođaid .
Ii leat dárbu makkarge erenoamáš doaibmabijuide 	nannen dihte 	nissonolbmuid oassálastima ja ovddasmorašbarggut eai eastat nissonolbmuid rekruterema
Čearddalaš unnitlogut eai dárbbaš bisuhit dološ eallinlági 	doalahan dihte 	vuoigatvuođaideaset dán mearrádusa mielde .
Lea váttis deavdit stáhta geatnegasvuođa geavahit dakkár váikkuhandoaimmaid 	suodjalan dihte 	biologalaš šláddjivuođa , jus sii geat oamastit máhtu eai beasa aktiivvalaččat leat mielde suodjaleame ja hálddašeame riggodagaid .
	Buhtten dihte 	dán lea Sámediggi evttohan ásahit golbma guovllu gos báikkálaš hálddašeapmi galgá geahččaluvvot ; Deanuvuona , Ivgovuona ja Divttasvuona .
Stuoradiggi mearridii geassemánus 2003 ahte Innovašuvdna Norga galgá hálddašit dáid ruđaid 	ovddidan dihte 	:
Oasálaččaid ulbmilin lea doallat jahkásaš čoahkkimiid 	čuovvolan dihte 	šiehtadusa ja árvvoštallat ođđa dárbbuid ja jos dárbu de rievdadit šiehtadusa .
Historjjalaččat lea dárboárvvoštallan ásahuvvon 	sihkkarastin dihte 	buori ja dássedis fálaldaga olles riikas .
Bargat dan ala ahte biebmandoaibmalobit juhkkojuvvojit nuvttá sámi riddo- ja vuotnaguovlluin gáhtten ja 	nannen dihte 	sámi giela , kultuvrra ja identitehta .
Dán evttoha 	nannen dihte 	eamiálbmothámádaga OG:in Romssas 2014 .
Berrešii guorahallat vejolašvuođaid 	duođaštan dihte 	daid .
Lea stuorra dárbu bidjat johtui sámi báikenamaid báikenammaáššiid 	oažžun dihte 	sámegiela oidnosii ja dainna lágiin loktet sámegiela árvvu ja sámiid iešdovddu .
1 ) Sámedikki giellastivra ávžžuha Sámediggeráđi okte vel ráđđádallat suohkaniiguin // fylkkasuohkaniiguin 	oažžun dihte 	daid searvat korrektuvraprográmma ruhtadeapmái.2 ) Sámedikki giellastivra ávžžuha Sámedikki lasihit ruhtadoarjaga giellaprošeavttaide sámegiela hálddašanguovllu siskkobeallái , juo 2005 bušeahtas .
Sámediggi váldá diehtun daid doaimmaid maid Finnmárkku fylkkagielda lea čađahan 	ovddidan dihte 	sámegiela .
Finnmárkku fylkkagielda berre maid čilget dárkileappot sámegiela dili fylkkagielddas , ja movt fylkkagielda áigu bargat 	buoridan dihte 	sámegiela dili .
Sámediggi háliida ahte Romssa fylkkasuohkan árvvoštallágoahtá doaimmaid maid bidjá johtui 	oaidnin dihte 	makkár doaimmat lihkostuvvet ja mat eai .
Sámediggi váldá diehtun dan oasi Unjárgga gieldda jagi 2004 guovttegielalašvuođadoarjaga raporttas , mas muitaluvvo movt doarjja lea geavahuvvon ovddidan ja 	bisuhan dihte 	sámi giela ja identitehta gielddas , ja dan oasi mii muitala giela dili birra gielddas .
Sámediggi háliida ávžžuhit Deanu gieldda bohatte áiggis árvvoštallágoahtit doaimmaid maid bidjá johtui 	oaidnin dihte 	makkár doaimmat lihkostuvvet ja mat eai .
Dan birra movt Gáivuona suohkan áigu boahtte áiggis bargat 	ovddidan dihte 	sámegiela leat sii hui oanehaččat vástidan .
Lea hui dehálaš ahte Sámedikki giellastivra searvá dán áigeguovdilis seminárii earret eará 	gullan dihte 	sámegielaid gielladili birra .
	Čuovvun dihte 	Sámedikki raportačállingáibádusa dán čuoggás , de čujuha gielda iežas árvvoštallamiidda maid duogáš leat gieldda iešguđetlágan gielladoaimmat , earet eará man ollugat leat mielde sámegielat fálaldagain mánáidgárddis ja skuvllas , ja movt giellaguovddáža kurssaid oasseváldiid lohku lea rievdan .
Dieđáhusas čujuhuvvo dieđalaš girjjálašvuhtii gáldočujuhusaiguin oainnusin 	dahkan dihte 	oktavuođaid máhtolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras ja máŋggakultuvrralaš áddejumi ja vejolašvuođa gaskka kvalitehta sihkkarastit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi álbmoga váste .
Stáhta bearráigeahččá lágaid mielde dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid 	váikkuhan dihte 	ahte politihkalaš mearrádusat čađahuvvojit .
Dáin galget guorahallojuvvot ja mearriduvvot makkár stivrengaskaoamit galget váldojuvvot atnui kvalitehta 	sihkkarastin dihte 	ollislaš ja dássásaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovdáneami sámi álbmoga váste , seamma dásis go muđui álbmogis leat .
Danne ferte čađahit organiserejuvvon áŋgiruššamiid 	juksan dihte 	bohtosiid dáin surggiin .
Dat čuovvoluvvo 20. artihkkalis gos earret eará čuožžu ahte álgoálbmogiin lea vuoigatvuohta bisuhit ja ovdánahttit iežaset politihkalaš , ekonomalaš ja sosiála vuogádagaid ja ásahusaid , 	sihkkarastin dihte 	ávkkálašvuođa iežaset vejolašvuođain ja iežaset ovdánemiin , ja vai friddja besset oassálastit iežaset árbevirolaš ja ekonomalaš doaimmain .
Riikkat sáhttet maiddái mearridit lágaid ja njuolggadusaid 	bisuhan dihte 	boares vieruid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođa hálddašit eatnamiid , ideaid ja máhtolašvuođa .
Saemien Sijte ulbmilin lea suodjalit ja ovdánahttit máttasámi identitehta , giela ja kultuvrra , earret eará dan bokte ahte čađahit musea doaimma kulturhistorjjálaš ávdnasiid čohkkema , duođašteami , suodjaleami , gaskkusteami ja dutkama bokte , 	juohkin dihte 	máhtolašvuođa máttasámi eallima ja historjjá birra ja kultuvrralaš ja historjjálaš beroštumi boktima bokte .
Mediat galget krihtihkalaččat bearráigeahččat eiseválddiid 	sihkkarastin dihte 	geahččama ja rabasvuođa ja vuostá bargan dihte válddi boastut geavaheami .
Mediat galget krihtihkalaččat bearráigeahččat eiseválddiid sihkkarastin dihte geahččama ja rabasvuođa ja vuostá 	bargan dihte 	válddi boastut geavaheami .
Lahtut juogadit resurssaid , fasilitehtaid ja áššedovdamuša 	huksen dihte 	dakkár oahpahusprográmmaid mat leat mávssolaččat ja leat olamuttus davviguovlluid studeanttaide .
	Buoridan dihte 	ovdánahttin- ja viiddidaneavttuid ásahusaid njuolggadusaid ja ulbmila mielde , de lea Sámediggeráđi mielas jierpmálaš ahte ásahusat organiserejuvvojit Várdobáikki sámi guovddáža vuollái vuođđudussan .
Sámedikki mielas lea dehálaš ahte ásahuvvojit studeantalonohallanortnegat studeanttaide vai nuorat geat dan háliidit ožžut orrut sámegielat bearrašiid luhtte 	oahppan dihte 	sámegiela .
Sámedikki mielas lea dehálaš ahte ásahuvvojit studeantalonohallanortnegat vai nuorat ožžot orrut sámegielat bearrašiid luhtte 	oahpahallan dihte 	sámegiela .
Sámedikki mielas lea dehálaš ahte eiseválddit ja oahpahusásahusat barget eambbo 	rekrutteren dihte 	sámegielat giellateknologiijastudeanttaid ja - dutkiid .
Lea dehálaš čohkket sámi báikenamaid 	almmuhan dihte 	daid , ja Sámediggi áigu doarjut báikenammaprošeavttaid .
Sámediggi áigu gáibidit ahte eiseválddiid álggahit konkrehta doaibmabijuid 	čoavdin dihte 	davvisámegiela erenoamáš čálamearkkaid geavahanváttisvuođaid interneahtas , Sámi sátnevuorkkás ja mátketelefovnnain .
Sámediggi áigu vuolggahit ovttasbarggu fylkkasuohkaniiguin oarjelsámi guovlluin 	ráhkadan dihte 	oktasaš giellaoahppaplána .
1993:s nammadii Sámediggi joavkku mii galggai evttohit doaibmabijuid 	nannen dihte 	sámegiela Ofuohtas ja Lulli-Romssas .
Oassin dákkár áŋgiruššamis evttohuvvui atnit DGT 	sihkkarastin dihte 	sámegiel oahpahusa sihke vuođđoskuvllas , joatkkaskuvllas ja rávisolbmooahpahusas .
Sámediggi áigu vuolggahit ovttasbarggu fylkkasuohkaniin julevsámi guovllus 	ráhkadan dihte 	oktasaš giellaoahppaplána .
Dáláš servodagas galget sámi gillii ja kultuvrii addojuvvot eavttut 	bisuhan dihte 	daid .
Sámediggi ferte ovddidit ollislaš ealáhuspolitihka 	sihkkarastin dihte 	dássidis ássama .
Lávdegotti unnitlohku áigu bargat giellaloktemiin 	sihkkarastin dihte 	sámiide sámegielat bálvalusfálaldagaid ja vejolašvuođaid geavahit iežas giela .
Danne lea deaŧalaš rekrutteret sámi dearvvašvuođa bargiid ja fágaolbmuid 	juksan dihte 	ulbmila dásseárvosaš dearvvašvuođabálvalusaid hárrái .
// SáB evttohii 250.000,-ru nuoraidfoandda ásaheapmái 	movttidahttin dihte 	sámi nuoraid čađahit doaimmaid iežaset báikegottiin .
Politihkalaš dási doaibmagolut 	Sihkkarastin dihte 	dássedeattu Sámedikki siskkáldas dárbbuid , ja daid dárbbuid gaskka mat leat olggobealde sámi servodagain , evttohii NSR .
Hálddahusa doaibmagolut 	Sihkkarastin dihte 	dássedeattu Sámedikki siskkáldas dárbbuid , ja daid dárbbuid gaskka mat leat olggobealde sámi servodagain , evttohii NSR .
Mearrideaddji deaŧalaš lea ahte sámi mánáidgárddiin leat sámegielat bargit 	sihkkarastin dihte 	buori ja ollislaš giellaoahpahusa doppe gos máná biras ollislaččat siskkilda sámi dimenšuvnna .
	Sihkkarastin dihte 	ásahusaide einnostanvejolašvuođa .
Raporta čájeha movt bargu doaluid ja Divttasvuona-Hellemobotn suodjalemiin galgá jotkojuvvot viidáseappot 	suodjalan dihte 	dakkár deaŧalaš guovlluid gos lea julevsámi ássan ja kulturvierut .
rivttes guvlui 	sihkkarastin dihte 	ahte duojárat geat háliidit , sáhtášedje oažžut birgejumi duodjeealáhusas .
Duodji lea sámi kultuvrra deaŧalaš identitehtaguoddi , deaŧalaš oassi luondduresurssaid ceavzilis ávkkástallamis olles sámi guovllus , lea giella- ja máhtolašvuođa gaskkustanarena , deaŧalaš ealáhusdolliid rekrutteremis duodjái , 	namuhan dihte 	juoidá .
Duodji kulturguoddin ja identitehta čájeheaddjin lea deaŧalaš julev- ja bihtánsámi guovllus , muhto ferte dahkkojuvvot ulbmillaš bargu 	nannen dihte 	doaimma eanet .
Ásahusat galget hukset sámi kulturgelbbolašvuođa ja ásahit oktavuođa vástesaš orgánaiguin Suomas ja Ruoŧas 	buoridan dihte 	dásseárvvu nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka sámi guovlluin .
Stuorradiggi ferte juolludit ruđaid stáhtabušeahtas Sámedikki dásseárvobargui 	oažžun dihte 	einnostahttivuođa barggus .
Dien oktavuođas árvvoštallá Sámediggi ovttas bargagoahtit almmolaš ásahusaiguin julev- ja oarjelsámi guovlluin 	ráhkadan dihte 	oktasaš giellamihttomearreprográmma ja giellaoahpahusplána julev- ja oarjelsámegiela várás .
Sámediggi lea maid bivdán ahte ráhkaduvvojit čielga njuolggadusat movt suodjalanproseassat galget čađahuvvot 	sihkkarastin dihte 	dásseárvosaš sámi searvama .


    Davvisámi teavsttat
    |Julevsámi teavsttat
    |Lullisámi teavsttat
    |Bálddalas teavsttat

    Davvisámi
    |Norsk
    |Suomeksi
    |Svenska
    |English

9 válljejuvvon korpusa (buot) — 20 767 100 sáni

    Eaŋkil
    Eanet vejolašvuođat
    CQP Query

Dievaslaš CQP-jearaldat: []
KWIC:
Statistihkka:

    KWIC
    Statistihkka
    Sátnegovva ii vuos doaimma

Boađus: 4 280
						
Ovddit12345Čuovvovaš
Cealkkačájeheapmi
	North Saami administrative corpus –
	gaskkustan dihte 	dieđuid ja bagadallama sámi oahpaheddjiide , ovdaskuvlaoahpaheddjiide , váhnemiidda ja ohppiide .
Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , 	ovddidan dihte 	ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta .
Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja 	ovdánahttin dihte 	sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja buoridan dihte sin lohkanmovtta .
Sámediggi , Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit ja Sámi allaskuvla leat ovttas čuoččaldahttán prošeavtta Ráddje áiggi lohkamii – Sámegiella , ovddidan dihte ja ovdánahttin dihte sámi mánáid ja nuoraid lohkanberoštumi ja 	buoridan dihte 	sin lohkanmovtta .
Lávdegoddi bivdá Sámedikki váikkuhit dan ahte diehtojuohkindoaibmabijut álggahuvvojit eanet dovddusin 	dahkan dihte 	doarjagiid vejolaš ohcciide .
Sámediggi áigu lagabui geahčadit iešguđet doarjjaortnegiid viidáset 	ovddidan dihte 	váikkuhangaskaomiid politihkalaš hálddašanvuogádaga .
Dárbbu mielde láigohuvvojit sierra áššemeannudanbálvalusat 	nannen dihte 	Sámedikki bearráigeahččandoaimma .
Sámediggeráđđi háliida geavahit dán vejolašvuođa viidáseappot nannet riikkaidgaskasaš birasbarggu ja 	čájehan dihte 	solidaritehta eará álgoálbmogiiguin .
Mii dárbbašit eanet máhtolašvuođa dáid rievdadusaid ja doaibmabijuid birra maid sáhttá álggahit 	gáržžidan dihte 	eahpeoiddolaš váikkuhusaid .
Sii fertejit beassat vánddardit doppe 	bisuhan dihte 	máhtolašvuođa iežaset kultuvrra ja historjjá birra .
Stáhtalaš ja guovlulaš stivrejeaddjit galget searvat plánabarggus 	sihkkarastin dihte 	ahte gielddat eai mearrit dakkár plánaid mat leat vuostá bajimus , stáhtalaš ja guovlulaš beroštusaid .
Čuovvut gielddalaš areálahálddašeami kritihkalaččat ja geavahit vuosteággavuoigatvuođa 	sihkkarastin dihte 	sámi kultuvrra , ealáhusaid ja servodateallima .
Dákkár doaibmabijut sáhttet ovdamearkka dihte leat bieggamillopárkkaid huksemat , čáhcefápmohuksemat , bioboaldámuša buvttadeapmi , meara gilvin 	buvttadan dihte 	eanet planktona , ja eanet uránaruvkkit atomafámu várás .
Positiiva prošeavttaid oktavuođas , nugo ovdamearkka dihte Norgga vuovdeálgga lea ahte addit 3 miljárdda ru jahkásaččat doaibmabijuide 	unnidan dihte 	vuovddehuhttima , eai galgga árvvoštallojuvvot dušše prošeavtta ekologalaš bealit , muhto váldit maiddái vuhtii álgoálbmogiid sosioekonomalaš ja kultuvrralaš beliid .
Artihkal 7 geatnegahttá našunálastáhtaid čađahit konkrehta doaibmabijuid 	suddjen dihte 	minoritehtagielaid nu ahte dat bohtet oidnosii sihke politihkas , lágain ja geavatlaččat .
Ovttasbargošiehtadus sisttisdoallá giellagažaldagaid ja geatnegahttá lotnolasvuhtii ja ovttasbargui ja konkrehta doaibmabijuide suddjen ja 	nannen dihte 	sámegiela fylkkain .
Giellaguovddážat leat ásahuvvon báikegotti ávžžuhemiin 	ealáskahttin dihte 	sámegiela .
Go goappašat gielain leat juogalágan giellabirrasat guoskevaš rádjeguovlluin , de lea ovttasbargu riikkarájiid rastá dehálaš 	ovddidan dihte 	dán guokte sámegiela Norggas .
Dát lea dehálaš sihke 	sihkkarastin dihte 	ovttaskas olbmuid giellavuoigatvuođaid , muhto maiddái čalmmustahttin ja árvvus atnin dihte sámegiela Norggas .
Dát lea dehálaš sihke sihkkarastin dihte ovttaskas olbmuid giellavuoigatvuođaid , muhto maiddái čalmmustahttin ja árvvus 	atnin dihte 	sámegiela Norggas .
Danne lea dárbu guorahallat hálddašanmodealla 	sihkkarastin dihte 	ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit sámegiela go deaivvada almmolaš hálddahusain .
Dát leat ruđat mat juolluduvvojit suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda 	sihkkarastin dihte 	guovttegielat bálvalusaid .
Sámediggi lea gearggus geahčadit maid mii sáhttit dahkat 	buoridan dihte 	giellaguovddážiid ekonomalaš dili , muhto oaivvildit ahte maiddái earát , nu go suohkanat , fylkkasuohkanat ja guovddáš eiseválddit , fertejit váldit stuorát ovddasvástádusa sihkkarastit giellaguovddážiid ekonomiija .
Sámedikki ulbmil lea lasihit giellageavaheddjiid logu nannen ja 	ovddidan dihte 	giela .
Fertejit gávdnot giellaarenat olggobealde mánáidgárddi ja skuvlla 	sihkkarastin dihte 	doallevaš giellaoahpahusa .
	Sihkkarastin dihte 	sámegiela boahtteáiggi , ferte giella válljejuvvot ja geavahuvvot ruovttugiellan ja sirdojuvvot buolvvas bulvii .
Dieđáhusas lea guhkesáigásaš perspektiiva ja lea lunddolaš geahčadit dieđáhusa golmma-njealji jagi geahčen fas , 	gávnnahan dihte 	lea go Sámediggi joksan daid mihtuid mat leat biddjon dieđáhusas .
	Oažžun dihte 	sadjái bissovaš hálddašanortnega , ásahuvvui 2005s bargojoavku mii galgá čielggadit boahtteáiggi organiserema ja váldejuohkima sámi kulturmuitohálddašeami siskkobealde .
Sámedikkis lea leamaš ságastallan Riikaantikvárain stuorradiggedieđáhusa čuovvoleami hárrái ja áigu joatkit bargat guovddáš eiseválddiid ektui 	oažžun dihte 	johtui daid doaibmabijuid mat dieđáhusas leat positiivvalaččat sámi kulturmuitosuodjalussii .
Sámediggeráđi ja guoskevaš sámi dáiddárorganisašuvnnaid ovddasteaddjiid gaskka leat dollojuvvon čoahkkimat 	geahčadan dihte 	movt sámi dáiddárorganisašuvnnat buoremus lági mielde sáhttet searvat bargui
Sámedikki mihttomearri ahte láhčit nannoseabbot ealáhuslaš duoji ovddideami ferte ain bisuhuvvot 	buoridan dihte 	doaibmabohtosa ja gánnáhahttivuođa duodjeealáhusas .
Sámediggi vuoruha danin váikkuhangaskaomiid vai hukset birrasiid gos ealáhusat ja oahppoinstitušuvnnat čadnojuvvojit oktii 	ovddidan dihte 	oahpahusbirrasiid gos ovttasbargu , vásáhusaid lonohallan ja máhttoovddideapmi leat guovddážis .
Sámediggi bargá oktilaččat ekonomiijastivrema ja bearráigeahččama ovdánahttimiin ja nannemiin Sámedikkis , ja lea álggahan ollu doaibmabijuid 	áigeguovdilastin dihte 	ja heivehan dihte dáláš ja ođđa vuogádagaid ja rutiinnaid otnáš doaibmadássái .
Sámediggi bargá oktilaččat ekonomiijastivrema ja bearráigeahččama ovdánahttimiin ja nannemiin Sámedikkis , ja lea álggahan ollu doaibmabijuid áigeguovdilastin dihte ja 	heivehan dihte 	dáláš ja ođđa vuogádagaid ja rutiinnaid otnáš doaibmadássái .
Sámediggeráđđi válljii vuoruhit seksuála sojuid rasttideaddji dásseárvobarggu 	gidden dihte 	fuomášumi miellaguottuide mat olbmuin leat eará sojuide go heterofiilii sámi servodagas .
Sámediggi oaivvilda ahte ferte ásahuvvot maiddái sámi dutkanfoanda , 	sihkkarastin dihte 	Sámediggái duohta váikkuhanfámu ja mearridanvuoigatvuođa dan dutkamis mii lea deaŧalaš sámi servodaga ovddideapmái .
	Ovddidan dihte 	sámegiela geavaheami lea Sámediggi juolludan ruđa giellaprošeavttaide sihke olggobealde ja siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu .
	Sihkkarastin dihte 	ahte juohke oahppi oažžu daid oahpponeavvuid , lea okta strategiijain ahte oahpponeavvut galget leat nuvttá .
Sámediggi oaivvilda ahte ovttasbargu lea deaŧalaš nannen ja 	ovddidan dihte 	sámi ealáhuseallima .
Doahpaga Davvi dimenšuvdna lea EU ásahan vai EU davvi regiovdnii biddjojuvvošii fokus , ja 	gieđahallan dihte 	daid hástalusaid ja vejolašvuođaid mat guovllus leat .
Váikkuhit sámi dáidda- ja kultureallima bisuheami ja viidáset ovddideami aktiivvalaš váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte Váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheami bokte ovddidit oktasaš sámi-kveana kulturdoaimmaid Nannet ja ovddidit ovttasbarggu aktevrraiguin mat barget sámi kulturovddidemiin Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš , regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin 	nannen dihte 	sámi kulturovdáneami rámmaeavttuid
Ulbmil lei earret eará čájehit lullisámegielat dálá mediafálaldaga ja evttohit doaibmabijuid 	buoridan dihte 	dán fálaldaga .
Váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheami bokte váikkuhit juohkelágan ealáhusaid ja doarjjaruđaid buori juohkima sohkabeliid gaskka Váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheami bokte addit nuorra ásaheddjiide vejolašvuođa álggahit iežaset doaimma Oktiiortnet váikkuhangaskaomiid ovttasráđiid báikkálaš ja regionála eiseválddiiguin Bisuhit ja viidáset ovddidit gulahallama guovddáš ja regionála eiseválddiiguin 	nannen dihte 	rámmaeavttuid sámi ealáhusovddideapmái Láhčit gelbbolašvuođaovddideami ja innovašuvnna ovttasbarggu bokte gelbbolašvuođa- ja máhtolašvuođabirrasiiguin Ovttasbarggu bokte relevánta beliiguin váikkuhit dan ahte ealáhusovddidanbargu šaddá eanet boahtteáiggiváikkuheaddjin ja ahte vuođđudeaddjit čuovvoluvvojit buorebut
Doarjjaortnega mihttomearri : Bisuhit aktivitehta Duodjeinstituhtas 	ovddidan dihte 	duodjeealáhusa viidáseappot
Doarjjaortnega mihttomearri : Bisuhit aktivitehta Duodjeinstituhtas 	ovddidan dihte 	duodjeealáhusa viidáseappot
Sámediggi gulahallá sierra aktevrraiguin 	ovddidan dihte 	buoret dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa sámi álbmoga várás .
Sámediggi lea ovttasráđiid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain ovttamielalaš das ahte álggahuvvo prošeakta 	ráhkadan dihte 	doaibmabijuid dan várás vai sámi pasieanttat besset geavahit iežaset giela oktavuođas spesialistadearvvašvuođabálvalusain .
Dasto lea 229 934 ru várrejuvvon válgaseminára goluide mii dollojuvvui ođđajagimánus 2010 	evalueren dihte 	válgga 2009 geavatlaš čađaheami .
	Dusten dihte 	ásahusaid dárbbu sámegiel gelbbolašvuhtii , de lea bargiide addon vejolašvuohta oažžut virgelobi jus váldet sámegiel oahpu .
Mii leat referánsajovkui váldán mielde resursaolbmuid 	sihkkarastin dihte 	praktihkalaš eanandoalofágalaš lahkonanvuogi barggus .
Maŋimuš jagiin leat váldojuvvon atnui máŋga buvttadanmuddejeaddji doaibmabiju 	unnidan dihte 	ollislaš mielkebuvttadeami .
Deaŧalaš lea ahte váikkuhangaskaoapmeapparáhta ain movttiidahttá ovttasbargočovdosiid eanandolliid gaskka 	vuolidan dihte 	goluid .
Dasto lea dárbu lagabuidda geahčadit movt buorebut sáhtášii ávkkástallat doalu ja meahci resurssaiguin 	unnidan dihte 	áŋgiruššanfaktuvrraid goluid .
Dattetge lea dárbu áŋgiruššat 	sihkkarastin dihte 	ahte maiddái boahtteáiggis lea birgenvejolaš eanandoallu sámi ássanguovlluin .
Go leat nu viiddis mihttomearit ja go lea váilevaččat čilgejuvvon maid galgá bargat 	joksan dihte 	daid , de lea ge váttis árvvoštallat man muddui foanda lea joksan mihttomeriidis .
Njealjes logis lohket ahte sii válde oktavuođa 	oažžun dihte 	dábalaš dieđuid , dušše 8,5 proseantta lohket ahte sii válde oktavuođa ja sihte veahki deavdit ohcanskovi .
Lea dárbu investeret sihke fatnasiidda ja maiddái gáttis 	doalahan dihte 	árbevirolaš riddo- ja vuotnaguolásteami ja ássama mearragáttiin .
Bargu WTO-šiehtadallamiid oktavuođas , mielkeearit ja eanadoallošiehtadus leat namuhuvvon ( 2005 ) ja sierra earit nuoraide ja nissonolbmuide , 	oažžun dihte 	sin váldit badjelasaset mielkebuvttadandoaluid ( 2006 ) .
Dat sáhttá nannet ealáhusaid main árbevirolaččat leat bargan ollu nissonolbmot , dahje sáhttá ásahit sierra doaimmaid 	oččodan dihte 	nissonolbmid dakkár ealáhusbargguide gos leat unnán nissonolbmot , dahje
Stivra áigu lagamus boahtteáiggis váldit oktavuođa ODD:in 	oččodan dihte 	ságastallama DSI boahtteáiggi birra .
Stivra áigu váldit oktavuođa allaskuvllain 	gullan dihte 	maid dat árvvoštallet dahkat áššiin .
SPR oaivvilda ahte lea deaŧalaš bargat 	buoridan dihte 	eará eamiálbmogiid diliid máilmmis .
Danne áiguge SPR bargat dan ala ahte eiseválddit davviriikkain juohke jagi várrejit ruđaid iešguđet doaibmabijuide 	buoridan dihte 	eamiálbmogiid dili iešguđet sajiin máilmmis .
SPR áigu dán áigodagas álggahit ovttasbarggu sámi nuoraidorganisašuvnnaiguin 	buoredan dihte 	nuoraid váikkuhanfámu .
ođđa govvagirjjiid diehtogirjjiid ođđa fágagirjjálašvuođa sihke sámegillii ja dárogillii jietnagirjjiid mánáidgirjjiid jorgalit fágagirjjiid jorgalit musihka , sihke lávllagirjjiid ja CD filmmaid // videofilmmaid dihtorprográmmaid beavdespealuid plakáhtaid duhkorasaid plána makkár doaimmaiguin mánáidgárddit sáhttet bargat 	huksen dihte 	buriid dábiid ja dainna lágiin eastadit givssideami ja intoleránssa
Dát ovttas dálá justiisaministtariin Knut Storberget ja earáiguin lávdegottis Stuorradikkis ja Sámedikkis barge erenoamáš buori barggu 	oažžun dihte 	áigái lága .
- Divatluvven lea deaŧaleamos gánnáhahttivuođa sihkkarastima dihte ealáhusas ja 	sihkkarastin dihte 	gilvoeavttuid nuppi vuođđo ¬ealáhusa ektui .
Namibia dat , máŋgga afrihkalaš riikka beales , mii ovttas USAin , Kanadain , Austráliain ja Ođđa Selánddain lihkostuvai oažžut eanetlogu maŋidit julggaštusa ” 	addin dihte 	eanet áiggi konsultašuvnnaide ” nugo čuožžu mearrádusas .
- Mii leat foandda rámmas juolludan 500.000 ruvnno Sámi ovddidanfoandda evalueremii , 	oaidnin dihte 	olahitgo mii foandda mihttomeriid .
Sámediggi áigu bargat viidáseappot 	oččodan dihte 	váikkuhanfámu guovllubivdoeriid hálddašeapmái .
• Mánáidgárddi jahkeplána mas oidno makkár konkrehta doaibmabijut galget čađahuvvot 	nannen dihte 	sámi giela ja kultuvrra .
Jos gielda gávnnaha ahte ii leat vuoigadahttojuvvon oažžut sierra doarjaga , de ferte gielda váldit oktavuođa mánáidgárdeeaiggádiiguin 	oažžun dihte 	lagat čilgehusa .
Min ovddabealde leat ollu hástalusat go guoská sámi oahpponeavvuid ovddideapmái , sámi ealáhusaid ja sámi girjjálašvuođa ovddideapmái , 	namuhan dihte 	oasi .
Deaddil govvosa 	stuoridan dihte 	dan .
Eurohpa uniovnna konstitušonála dovddasteapmi das ahte sámit leat álgoálbmot Eurohpas geatnegahttá uniovnna maiddái álggahit erenoamáš doaimmaid 	sihkkarastin dihte 	sámiid vuoigatvuođaid , earret eará ealáhusaid , kultuvrra ja giela dáfus ;
Deaddil liŋkka 	geahččan dihte 	geat leat ožžon doarjaga Sámedikkis .
Mii fertet ovttas bargat 	buoridan dihte 	sámegiela ovddidan- ja suodjalaneavttuid .
Buorre dialoga ja kommunikašuvdna lea dárbbašlaš politihkalaš barggus 	ovddidan dihte 	sámi servodaga ja sámi demokratiija , dadjá sámediggepresideanta .
SNPL lea fas ođđasis áŋgiruššagoahtán 	oččodan dihte 	eanet nuoraid čálihit Sámedikki jienastuslohkui , ja dáinna lágiin geahččalit buoridit nuoraid válgasearvama sámediggeválggas čakčat 2009 .
- Ovdal konsultašuvnnaid áigu Sámediggi čađahit čoahkkimiid ja dialogaid sámi ásahusaiguin ja organisašuvnnaiguin 	háhkan dihte 	viidát vuođu lagat konkretiserema lágain ja láhkamearrádusain dáid konsultašuvnnaid čađa .
ECOSOC presideanta nammada daid lahtuid maid álgoálbmotorganisašuvnnat nominerejit , ja sii ovddastit dan čieža sosiokultuvrralaš guovllu , 	sihkkarastin dihte 	ovddastuslaš searvama máilmmi álgoálbmogiid bealis .
Das boahtá čielgasit ovdan ahte eamiálbmogiiguin galgá konsulteret sin ovddastuslaš ásahusaid bokte 	sihkkarastin dihte 	dieđihuvvon miehtama ovdalgo stáhta dahká mearrádusa ja čađaha lágaid dahje hálddahuslaš doaibmabijuid main sáhttá leat mearkkašupmi midjiide .
Ráđđehus lea reviderejuvvon stáhtabušeahtas evttohan 1 miljon ru 	oažžun dihte 	Loabága sámegiela hálddašanguvlui .
Dán fertejit guovddáš eiseválddit váldit duođas , ja dalán álggahit doaibmabijuid 	buoridan dihte 	dili .
Dan leat Norgga , Ruoŧa ja Suoma sámedikkit váldán duođas , ja Sámi parlamentáralaš ráđi 2008 - 2010 doaibmaplánas leat mii mearridan doaibmabijuid 	buoridan dihte 	sámi nuoraid searvama ja váikkuhanfámu .
Dát lea geahččalanprošeakta Sámedikki beales 	iskan dihte 	livččii go beroštupmi oažžut dakkaviđe ja njuolga oktavuođa Sámedikkiin .
	Sihkkarastin dihte 	jođáneabbo válgaloahppameanuid de lea Sámediggi mearridan ahte suohkaniin main ledje mannan válggain 29 jienasteaddji dahje unnit , lea dušše vejolaš ovdalgihtii jienastit .
Dál lea hoahppu oažžut sadjái geatnegahtti soahpamušaid 	geahpedan dihte 	CO2 luoitimiid áibmui , dadjá Olli .
Álgo ­álbmogiid njunuščoahkkima julggaštusas Anchorages cuoŋománus 2009 daddjo earret eará ahte álgoálbmogat háliidit oahpahit sin árbevirolašmáhtolašvuođa luonddu birra 	dáistalan dihte 	dálkkádatrievdamiid vuostá .
Gozihuvvošedje sámi áššečuolmmat Dieđáhusas hálddašanođastusa hárrái , Sd. dieđ. nr.12 ( 2006-2007 ) deattuhuvvo ahte ráđđehus háliida lávgadet oktavuođa ealáhuseallima , allaskuvllaid , regionála dutkandoaimmaid ja regiovnna gaskka , 	láhčin dihte 	ealáhusovddideami ja innovašuvnna .
16.00 - 16.45 Juohke mánáidgárdi muitala movt sii barget 	ovddidan dihte 	sámegiela .
Go láhka ii atte dán lágan vejolašvuođa , de lea Sámediggeráđi mielas deaŧalaš čuovvolit dán ášši 	sihkkarastin dihte 	plánenvejolašvuođa ja báikkálaš árvoháhkama .
* Sámediggi áigu fuolahit ahte árbevirolaš álgoálbmotmáhttu biddjojuvvo vuođđun dálkkádatrievdamiid duođašteapmái ja 	ovddidan dihte 	positiivvalaš heivehanstrategiijaid .
Danne álggahuvvui Bali njunuščoahkkimis 2007:s guovtti jagi šiehtadallanproseassa 	fuolahan dihte 	eanet áŋgiruššamiid , mat plána mielde galget loahpahuvvot Københámmanis .
	Eastadan dihte 	REDD-doaibmabijuid heađušteames álgoálbmogiid eallinvuođu , lea deaŧalaš ahte dat leat mielde proseassas ja ahte álgoálbmogiid vuoigatvuođat árvvus adnojuvvojit .
Sámedikki sávaldat ahte bálkkašupmi lea mielde lokteme sámegiela árvvu , ja lokteme árvvu dan buori barggus maid oallugat barget 	ovddidan dihte 	sámegiela .
Stipeandda sáhttá oažžut 	gokčan dihte 	muhtin ráje birgengoluin ( iežas bálká ) , konsuleanta ­veahkkái , márkaniskkadeapmái , oahpaheapmái , geahččalanbuvttadeapmái , mátkegoluide , unnit investeremiidda , bálkáhit veahki dahje sadjásačča , konseaptaovddideapmái ja eará fitnodatplánemii .
Stipeandda sáhttá oažžut 	gokčan dihte 	muhtin ráje eallinruđain ( alcces bálká ) , konsuleantaveahkkái , márkaniskkadeapmái , oahpaheapmái , geahččalanbuvttadeapmái , mátkegoluide , unnit investeremiidda , bálkáhit veahki dahje sadjásačča , konseaptaovddideapmái ja eará fitnodatplánemii .
	Eastadan dihte 	REDD-doaibmabijuid heađušteames álgoálbmogiid eallinvuođu , lea deaŧalaš ahte dat searvvahuvvojit prosessii ja ahte álgoálbmogiid vuoigatvuođat árvvus adnojuvvojit .
	Čuovvolan dihte 	Stuorradikki mearrádusa nammadii Birasgáhttendepartemeanta geassemánu 6. b. 2008 viidát čohkkejuvvon lávdegotti , mii oaččui bargun čielggadit evttohusa movt báikkálaččat hálddašit joga guolleresurssaid .
2009:s leat Sámedikkis , Innovašuvdna Norggas ja Finnmárkku fylkkamánnis leamaš máŋga čoahkkima boanddaiguin gos leat ságastallan maid fertešii bargat 	sihkkarastin dihte 	eanadoalu Sis-Finnmárkkus .
- Danne lea Sámediggi hui movtta go Dearvvašvuohta Davvin lea ožžon bargun čađahit dulka ­prošeavtta 	buoridan dihte 	dulkabálvalusa sámi álbmoga várás , dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli .
	Ráhkadan dihte 	buori lága dárbbašuvvo eanet máhtolašvuohta mohtorjohtalusa ja meahci geavaheami birra .
Jos nuoraid galgá movttidahttit álgit eanadoaluin , de ferte bidjat ekonomalaš doaibmabijuid 	sihkkarastin dihte 	rekrutterema .
	Sihkkarastin dihte 	máŋggabealat doallostruktuvrra , de ferte daid unnimus doaluid vuoruhit mielkeeriid lasiheami oktavuođas .
	Bisuhan dihte 	ja lasihan dihte dáláš mielkebuvttadeami fertejit dat doalut main leat unna earit oažžut vejolašvuođa oastit lassieriid .
Bisuhan dihte ja 	lasihan dihte 	dáláš mielkebuvttadeami fertejit dat doalut main leat unna earit oažžut vejolašvuođa oastit lassieriid .
Dat lea guovtteávjjot miehkki - galget go ovttasdoaibmafitnodagat bisuhit buot distriktanjuovahagaid vai galget go dat guovddáš ­dahttojuvvot 	seastin dihte 	.
Boraspiriid geahpedeapmi 	buoridan dihte 	sávzadoaluid ekonomiija .
	Unnidan dihte 	areálavuostálasvuođaid eanadoalu ja boazodoalu gaskka lea dárbu lasihit ruđaid dán postii .
Sámedikki mielas lea dárbu ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu nággoeastadeaddji doaibmabijuiguin 	buoridan dihte 	áddejumi ealáhusaid gaskka ja oktiiordnen dihte daid sierra geavaheaddjiberoštusaid .
Sámedikki mielas lea dárbu ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu nággoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi ealáhusaid gaskka ja 	oktiiordnen dihte 	daid sierra geavaheaddjiberoštusaid .
Dan ođđa dieđáhusas berre vuoruhuvvot bargu árktalaš eanadoallobiepmu oažžumiin rašis buvttan 	sihkkarastin dihte 	dáid buvttadeami .
Dasto diehtit mii ahte muhtumin lea dárbu oažžut veahki olggobealde 	gávdnan dihte 	buriid fuolahusčovdosiid mánáide .
Sámediggi oaidná dárbbašlažžan bidjat fokusa dáid váldoosiide 	juksan dihte 	ollislaš ja bajimuš politihkalaš lagadeami boazodoallopolitihka hábmemis .
- 	Oažžun dihte 	dáid dieđuid , lea deaŧalaš ahte mii guldalit daid olbmuid sámi guovlluin , mat guoskkahuvvojit .
Guovlulaš stivrenorgána oažžu válddi vuostáiváldit ja juohkit bivdoeriid ja lobiid ja dahkat eará disponeremiid 	ovdánahttin dihte 	vuotna- ja riddobivddu Finnmárkkus .
Sámediggi lea guhká bargan 	bisuhan dihte 	skuvlla ja várrepresideanta Laila Susanne Vars deaivvadii njukčamánu 11 .
Romssa ja Nordlándda fylkkasuohkaniid ovddasteddjiiguin ja Evenášši , Dielddanuori ja Skániid suohkaniid sátnejođiheddjiiguin 	ságastallan dihte 	ášši birra viidáseappot .
Sámediggi lea vuosttažettiin politihkalaš orgána ja danne mii bargat árjjalaččat 	váikkuhan dihte 	eavttuide vai gávnnašeimmet politihkalaš čovdosiid daid rievdamiidda mat šaddet .
Sámediggeráđđái lea dát deaŧalaš prinsihppa maid lea dárbu doahttalit 	eastadan dihte 	olmmošvuoigatvuođaid rihkkuma dalle go nu ollu biljon dollára galget investerejuvvot trohpalaš arvevuvddiin gos eanet go 60 miljon álgoálbmoga ásset .
Sámediggi áigu aktiivvalaččat váikkuhit gulahallama ealáhuseallimiin , sámi beroštusaiguin , ja báikkálaš , guovlulaš ja guovddáš eiseválddiiguin 	nannen dihte 	fuomášumi minerálaresurssaide ja vai sierra aktevrrat dihtet makkár ovddasvástádus dain lea oahppat dovdat álgoálbmotvuoigatvuođaid ja láhttet daidda dávistemiin .
Šiehtadus sáhttá siskkildit doaibmabijuid 	eastadan dihte 	vahágiid ja hehttehusaid dáláš ja árbevirolaš ávkkástallama ektui .
Danne lean álggahan barggu SÁNAGin ( sámi našuvnnalaš gealboguovddáš psyhkalaš dearvvašvuođasuddjemiin ) fágaásahussan , 	oahppan dihte 	eanet dáid áššiid birra , ja árvvoštallan dihte dohkálaš doaibmabijuid mat veahkehivčče eastadit psyhkalaš nođiid ja fuolahit olbmuid psyhkalaš dearvvašvuođa .
Danne lean álggahan barggu SÁNAGin ( sámi našuvnnalaš gealboguovddáš psyhkalaš dearvvašvuođasuddjemiin ) fágaásahussan , oahppan dihte eanet dáid áššiid birra , ja 	árvvoštallan dihte 	dohkálaš doaibmabijuid mat veahkehivčče eastadit psyhkalaš nođiid ja fuolahit olbmuid psyhkalaš dearvvašvuođa .
Sámediggeráđi lahttu Jåma registrere ahte leat čađahuvvon muhtun doaibmabijut 	eastadan dihte 	bohccuid vuddjomis Norlándda ruovdemáđiid alde , ja sihkkarastin dihte ahte vuddjojuvvon elliin adnojuvvo ávvir dohkálaš vuogi mielde .
Sámediggeráđi lahttu Jåma registrere ahte leat čađahuvvon muhtun doaibmabijut eastadan dihte bohccuid vuddjomis Norlándda ruovdemáđiid alde , ja 	sihkkarastin dihte 	ahte vuddjojuvvon elliin adnojuvvo ávvir dohkálaš vuogi mielde .
Dasa lassin leat álggahuvvon proseassat 	eastadan dihte 	bohccuid vuddjomis .
Sámediggeráđi čoahkkima oktavuođas Troanddimis geassemánu 22. - 25. b. lágiduvvo rabas digaštallančoahkkin Rica Nidelven Hoteallas geassemánu 23. b. dii. 18:00. - Mii háliidit lagat oktavuođa sápmelaččaiguin lullisámi guovlluin 	gullan dihte 	sin oaiviliid , čilge presideanta Egil Olli .
Mearrasámi gelbbolašvuođaguovddáš Porsáŋggus háliida bivdit njurjuid ja ávkkástallan daiguin 	ovddidan dihte 	Finnmárkku vuotnaservodaga .
· Čađahit geavatlaš kurssaid namuhuvvon čieža gielddas duojáriidda ja eará berošteddjiide , 	buoridan dihte 	máhtolašvuođa náhki birra ja beroštumi dasa .
· Doaibmabijut guovddáš eiseválddiid ja dutkanbirrasiid várás 	oažžun dihte 	sin buorebut dohkkehit báikkálaš máhtolašvuođa dan áddejumi ektui makkár rolla njurjuin lea vuotnaekologiijas .
, 	duođaštan dihte 	báikkálaš máhtolašvuođa dutkanoktavuođas .
- Árvvoštallama vuođul evttohit rievdadusaid 	beavttálmahttin dihte 	oahpponeavvuid ovddideami Mánáidgárderámmaplána mielde ja Máhttoloktema Sámi mielde .
Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars dadjá ahte nuvttá oahpponeavvoortnet lei deaŧalaš doaibmabidju 	oažžun dihte 	oahpponeavvuid ohppiide .
Stáhta galgá , ovttasráđiid ja ovttasbargguin guoskevaš álgoálbmogiin , doaimmahit ulbmillaš doaibmabijuid , earret eará lágaid vuođul , 	olahan dihte 	dán julggaštusa ulbmila
Mii galgat ovttasráđiid organisašuvnnaiguin geahčadit šiehtadusa ortnegiid 	ovddidan dihte 	ealáhusa , dadjá ossodatdirektevra Magne Svineng .
Deaŧaleamos fáddá artihkkalis 8 ( j ) mas galgá šiehtadallojuvvot Japánas lea ehtalaš njuolggadusaid mearrideapmi 	sihkkarastin dihte 	álgoálbmogiid kultuvrralaš ja vuoiŋŋalaš árvvuid árvvus doallama .
Danne lea Sámediggeráđđi váldán oktavuođa SANKS:in , Sámi našuvnnalaš gealboguovddážiin mii bargá psykálaš dearvvašvuođain , 	oažžun dihte 	rávvagiid ja bagadusa movt Sámediggeráđi lahtut ja hálddahus , buoremus vuogi mielde sáhtášedje bargat dán lágan fáttáiguin .
Danne lea Sámediggeráđđi ásahan oktavuođa Sámedikkiin Ruoŧa bealde 	geahčadan dihte 	movt mii ovttas sáhtášeimmet váikkuhit dáid áššiid .
Ráđđečoahkkima oktavuođas Oslos 14. - 16.12.10 háliida Sámediggeráđi deaivvadit gávpotsámiiguin 	oažžun dihte 	árvalusaid // rávvagiid ja ságastallat hástalusaid birra .
Dán beaivvi deaivvadedje sápmelaččat vuosttaš geardde 	bargan dihte 	oktasaš áššiiguin riikarájiid rastá .
Leat dahkkon teknihkálaš rievdadeamit dokumeantageahčus 	eastadan dihte 	ahte almmuhit dokumeanttaid mat leat gessojuvvon almmolašvuođas almmolašlága mielde .
	Assu corpus –
Son deattuha ahte sii leat gáibidan hui johtilit čoahkkima meahccedirektoráhtain vai besset ságastallat makkár bargovugiid ferte váldit atnui 	joksan dihte 	dan mii lea Finnmárkku eanavuovdinstivrra ulbmil ; namalassii ahte maŋidit smávva elliid bivdima álgindáhtona .
Konferánssa ulbmil dán háve lea čohkket nissoniid geain leat iešguđetlágan duogážat ja ahki , oainnusin 	dahkan dihte 	nissoniid vásihusaid luonddu ja ressurssaid birra davvi báikkálaš servodagain .
Vuotnalaččat geat ovdal gávppošedje bensiinna dán gávppis - šaddet dál vuodjit olles beaivvi 	viežžan dihte 	bensiinna .
Go ii dahkan maidege 	oažžun dihte 	olbmuid ságastallat guhtetvuoru ?
Govvidan ja 	čilgen dihte 	maid dát mielddisbuktá , lean ráhkadan dás ovdamearkka : Jus mat lea muhtun olmmoš gean namma lea Lise Johnsen , gii lea riegádan ja bajásšaddan Tromssas .
Sii leat vuodján moadde miilla skutteriiguin 	deaivan dihte 	Smirre .
: Lágideaddji John Erik Johnsen borii bivastatgálluid ja bátnegáskkii 	duhtadan dihte 	daid ollu guovdageaidnulaččaid geat ledje guhkkin vuolgán ja eai gávdnan oba rutni ge ...
Anne Lene Turi ja Berit Ellen Utsi leaba geavahan ollu návccaid 	gávdnan dihte 	searas sámi nuoraid geat sáhtáše vuolgit Ung i Norden kulturdeaivvadeapmái Troandimii .
Na - ii dás gánnát buot čilgegoahtit : Muhto 	dahkan dihte 	guhkes muitalusa oanehažžan , de geavai nu ahte moai gárttaime meahccái gáfestallat .
Ja 	garvin dihte 	alimus turistaáiggi , lea Guovdageainnu Lions Club geahččalan heivehit dán mátkki vuogas áigiá .
Deanu beakkán politihkár Steinar Pedersen ii loga diehtit jur juste maid politihkkárat sáhttet dahkat 	eastadan dihte 	nissongávppašeami Deanus .
Sii leat ovdal beassážiid rájes juo čuččodan márkanšiljus 	vuovdin dihte 	boaldinmuoraid ja eará anolaš diŋggaid máid sii ieža leat ráhkadan .
Ii sierra áššin Sámedikki presideanta Pekka Aikio luittii áirasiid hui guhká ságastallat sihke giellabargi áššis ja Sámedikki Helssetmátkkis , 	gávnnahan dihte 	galggašii go daid bidjat sierra áššin- ja dahkat mearrádusa daidda .
Mii leat jáhkkán sin čuoččuhusaide go leat daid duođaštan ahte diekkár olggušteapmi lea ja leat gávnnahan ahte almmolaš Norga ferte Stáhtaministara bokte dahkat juoidá 	dusten dihte 	dán čielga olmmošvuoigatvuohta rievtti rihkkuma .
Boazodoallohoavda lea iešguđet oktavuođain čujuhan sierra áigeguovdilis doaimmaide 	hehtten dihte 	boazomassima go guohtumat leat jienja vuollái lássejun .
Celkejuvvo ahte 	čuovvolan dihte 	Vuođđolága ja álbmotrievtti lea dárbbašlaš addit Sámediggái vuoigatvuođa mearridit sámi oahppoplánaid , stivret Sámi oahpahusráđi ja sámi joatkkaskuvllaid .
Fievrret ommana meahccái Dál it dárbbaš šat gállit obbasa 	viežžan dihte 	sala dievva čoskkaid ja rissiid go galggat ráhkadit dola .
	Geahččalan dihte 	dakkár dili garvit , lea suohkanstivra maŋidan bargiidlogu mearridit dassážii ođđa organiseren lea loahpalaččat čielgan .
- Guhkesáigásaš doaimmat - ovdamearkka dihte biebmovuorkkát - 	dusten dihte 	boahttevaš guhkes , garra ja muohtadálvviid .
- Politihkkárat , eiseválddit ja organisašuvnnat berrejit dál farggamusat dahkat juoidá 	bissehan dihte 	dán fasttes gávppašeami .
Guovdageainnus fitne sii Áššus 	geahččan dihte 	movt áviissa ráhkada .
	Sihkarastin dihte 	doarvái gelbbolašvuođa bargui sis geain lea ovddasvástádusriekti , álggahuvvo dohkkehanortnet mas daidda lea gelbbolašvuođagáibádus .
Jurddašan earenomážit muhtima geainna Bas-Prinssaš deaivvadi gii jugai 	vajálduhttin dihte 	ahte son heahpana go juhká nu olu .
- Mii eat sáhte hilgut buot ođđaáigásaš duodjeneavvuid 	suodjalan dihte 	boares bargovugiid , lohká Osvald ja čujuha omd. mašiinnaide .
Maiddái doppe logai Nei til Sameland álggaheaddji ahte leat sin vuostálastit geat leat čállán plakáhtaid 	billistan dihte 	sin ovddas .
Eahkes lea mátki Hella báikái 	geahčadan dihte 	báktesárgumiid .
Dasa lassin sivahallá son Sámediggeráđi doaimmahan heajos barggu 	bealuštan dihte 	meahccedoaimmaid .
Dása boahtá dutki Odd Mathis Hætta doallat ságastallama gos jearrá ahte leat go sápmelaččat nu ovttalágan čearda , ja dárbbašit go mii eaiggáduššat eatnamiid ja čáziid 	ealihan dihte 	iežamet giela ja kultuvrra ?
Jugešvuohta ja eare negatiiva áššit baldigohte sin eret dáin gilvvuin geat livčče hálidan vuolgit dušše 	gilvalan dihte 	.
Mii eat leat goassege báhčán dušše 	goddin dihte 	, muhto go lea agibeaivve leamaš borramuššan midjiide , lohká Olsen .
Johnsen fas áigu dušše goddit 	goddin dihte 	ráfáidáhtton čáhcelottiid .
Dat lea baicca ávkkálaš goddin 	gáhtten dihte 	luossaveajehiid .
Lea gal ipmirdahtti ahte oahppolávdegoddi lea váldán dušše ovtta ášši 	digaštallan dihte 	homofiliášši mearkkašumi čállaga ja dovddastusa ektui .
Muhto ii mihkkege leat vel dahkkon 	buoridan dihte 	min váttis dili .
Nuorat olles Finnmárkkus bohtet Levdnjii 	čájehan dihte 	iežaset kultuvrra .
Sámi árbevieru mielde ii leat vuogas stuora nissonolbmo riskkuid darvvihit dievdo olbmuide , 	čájehan dihte 	riggodaga .
Ja lea váidalahttii go galget billistit sámi guovllu 	ovddidan dihte 	oainnudeaset .
Guokte máŋemuš váhku ovdal konfirmášuvnnaid bargá Alwin van As 16 dimmu jándorii 	gárven dihte 	buot golliid ja sillbaid mat leat diŋgojuvvon .
- In lea boahtán 	viežžan dihte 	du .
Kaleandaris maid álgit lohkat man guhká vel lea beassášiidda ja girkus mannat 	gullan dihte 	geat leat čálihan .
Ledjen duo muhtun sotnabeaivvi vuolgán girkui 	gullan dihte 	geat áigot náitalit .
NBR áigu bidjat johtui barggu 	iskan dihte 	sáhttá go , ja leago beroštupmi časkit oktii buot sámi áigečállagiid oktan áviisan , dahje áigečálan .
Stuorát doalut maid eai dárbbaš álo deavdit gáibádusaid , 	oažžun dihte 	doarjagiid .
Giđđaloddema vuostálastit ákkastallet ahte lottit bohtet 	monnen dihte 	.
– Vaikko dávda ii leat vuhtton min guovllus , ii lágiduvvo hearhegilvu 	suodjalan dihte 	guovllu váldoealáhusa , čállá Soađegili Sámiid Searvi .
- Ain doallat čoahkkimiid gaska stáda , boazodoalu ( NBR ) ja njuovahagaid 	mearridan dihte 	hattiid ja vuovdima ja njuovvama organiseren .
Go oaidnit man olu odne manná ruhta doaktáriidda geat bohtet dušše olu ruđa 	dinen dihte 	oanehis áiggis , lea ollásit gohtolaš geavahit seamma stuora ruhtasupmiid oažžut sámi doaktáriid .
Dutkan maiddái čájeha ahte sii geat bohtet dušše 	dinen dihte 	, sáhttet dinet stuora ruđaid .
Áššu ii leat lihkostuvván oažžut Jon Meløy ságaide , 	gullan dihte 	hálddahusa oainnu dán áššis .
Muhto stuorámus oassi leat várra sii geat leat boahtán 	geahččan dihte 	.
Muhtin 	oastin dihte 	, nubbi fas vuovdin dihte .
Muhtin oastin dihte , nubbi fas 	vuovdin dihte 	.
Várra ii leat nu boastut dadjat ahte eanas oassi lei boahtán 	geahččan dihte 	olbmuid ja dáhpáhusaid .
Girku gullá buohkaide , ja buohkat leat bures boahtin girkui , 	gullan dihte 	Ipmil sáni .
Politiijat šadde guođđit nuppi biilla , ja vuoddjáje olbmá maŋŋái 	oaidnin dihte 	gosa manná .
NTB ii váldán oktavuođa suohkanbáhpain 	dáhkidan dihte 	dollet go dieđut maid Dahl buvttii deaivasa .
Áillohaš maid lei boahtán Báktehárjái 	geigen dihte 	iežas kultur- ja musihkkabálkašumi .
Áššu leai maid finadeame doppe , oaidnin ja 	gullan dihte 	movt dát čoahkkaneapmi manai .
Áššu ii leat ožžon ságaide searvegotteráđii ovdaolbmo Johan Anders O. Eira , ja earáid searvegotteráđis , 	gullan dihte 	searvegotteráđii oainnu dán áššis .
– Mii eat leat vel burgán ohppiid 	geahččan dihte 	leat go sis mobiltelefuvnnat , dadjá Hætta ja lohká ulbmilin ahte oahppit eai geavat telefuvnnaid diimmuin .
Badjel 40 jagi maŋŋil boahtá son ruovttoluotta , 	čájehan dihte 	bargguid maid lea čoaggán mátkkiin Sámis .
– Oažžu lohkát ahte dát mátki lea ovttaládje 	gudnejahttin dihte 	skandinavia álbmoga .
Náitalan olbmot , dieđihangeatnegahtton ovttasássit ja registrerejun beallelaččat galget iešguđetge máksit lasáhusa ovdagihtii , Jus nubbi dain rehkenastá oažžut reastavearu ja nubbi fas vearu ruovttoluotta , ferte reantolasáhusa 	garvin dihte 	aŋkke máksit lasáhusa ovdagihtii .
Jođiheaddjit bivde internašuvnnalaš veahki 	buoridan dihte 	oahppodási álgoálbmogiin nu ožžot ipmárdusa makkár váikkuhusat birasnuoskkideamis ja biebmodoallorievdadeamis leat olbmuide ja elliide .
Ovtta oasis dán bearráigeahččamis galgá doallat olles gása oanehaš áigái , 	oaidnin dihte 	mán olu nuoskkida go mutuvra manná fárttas .
Son lea mearrasápmelaš Porsáŋggus eret ja bođii davás 	olahan dihte 	iežas sámi duogáža .
Olu olbmot čoahkkanedje 	geahččan dihte 	makkár vuoittut leat , ja gii dáid vuoitá .
Danin riŋgiimet Guovdageainnu šibitdoaktárii 	jearran dihte 	veahki .
, čikkelakke De mii čoahkkanit ge álbmotvissui 	guldalan dihte 	ámmátolbmuid go sárdnidit fiinna sániiguin ja rámpojit min , go mii nu bures leat čájehan iežamet našunaldovddu .
Mii boahtit vánddardit ieža mehciin ja duoddariin dárkilit geahččan ja 	registreren dihte 	movt dilli lea , lohká Meløy .
Dál lei goalmmát jahki go mánáidgárddit čogget ruđa 	oastin dihte 	juoidá .
Solbakk lohká ahte ii leat nu ahte geavahit sadjásaš bargiid geain ii leat oahppu , 	seastin dihte 	ruđa .
Suoma bealde oidnojit muhtimat áidde siste guotteheame , muhto eat gávdnan boazoeaiggádit ságaide , 	gullan dihte 	movt dat doaibmá .
OFFA-joavkku jođiheaddji Kjell Sæther ii lean deaivamis , 	gullan dihte 	maid son sáhttá muitalit dán ášši birra .
Ahte politihkalaš bellodagat áigot geavahit girku 	ovddidan dihte 	politihkalaš ideologiijaid , fertet mii várra dohkkehit .
Mii oaidnit ahte diet fámut baicca áigot hupmat 	oažžun dihte 	politihkalaš vuođu viiddis álbmotgirku iige oskkolaš ja oahppalaš vuođu duohta girkui mas leat « Jesu rumašlahtut » .
Golggotmánu 21. beaivvi 1996s logai son , nu go áviissat čállet , ovtta sárdnis báhtareddjiid leairras Daheishes ná : “ Mii mannat dál dan stuora Jihadai 	álggahan dihte 	iešmearrideaddji Palestiinna gos Jerusalem lea oaivegávpot .
Olmmái goit bisánii , ja njuikii olggos 	geahččan dihte 	mii dáhpáhuvai .
Olu dovddus čuoigit ja viehkkit bohtet viehkat , juogo 	gilvalan dihte 	earáiguin dahje geahččalan dihte man jođánit nagoda viehkat .
Olu dovddus čuoigit ja viehkkit bohtet viehkat , juogo gilvalan dihte earáiguin dahje 	geahččalan dihte 	man jođánit nagoda viehkat .
Sámi oahpahusráđi direktora Ellen Inga O. Hætta lohká ahte sii guorahallet dál ášši , 	oaidnin dihte 	galgá go váidit ášši .
Muhtumat fas leat doallan ipmilbálvaluslaš doaluid 	buressivdnidan dihte 	homofiillalaš ovttasorruma .
Dál leat Sis-Finnmárkku politihkkárat leamaš hutkálaččat , ja leat álggahan hábmet bures vuođustuvvon ja duođaštuvvon ruhtaohcamuša , 	njulgen dihte 	veaháš dan boasttuvuođas .
Son gal lei boahtán oalle guhkkin 	searvan dihte 	Sykkeltrimmenii .
Vihtta eará olbmo serve 	lášmmohallan dihte 	.
Sus ledje golbma bártni , ja go sii ledje nu geafit , de bárdnit vulge vánddardit 	ohcan dihte 	barggu ja eallinláibbi .
Stivra evttohii sirdit 1 875 678,- ruvnno disposišuvdnafoanddas 	gokčan dihte 	diimmá vuolláibázahaga .
Stállonjárggas leat dán giđa guottehan gárddis , 	geahččalan dihte 	.
Boarrasit bárdni válddii varračoavjji ja vulggii johttit 	vuovdin dihte 	dan .
	Gádjun dihte 	heakkas viehkalii son olggos nu jođanit go nagodii ja njulgii vuovdái .
Samvirkelágas vástidit ahte sii fertejit dan dahkat 	duhtadan dihte 	oastiid geat gáibidit Álttá-láibbiid .
Guovddáš lea ásahuvvon 	čohkken dihte 	dárbbuid ja fálaldagaid eaktodáhtolaš , bálkkáhis bargui .
Váralašvuohta lea ahte ealáhusas alget goddit boraspiriid 	gáhtten dihte 	iežaset opmodaga .
Maiddái váljejit oallugat vuodjit mearragátti , 	oaidnin dihte 	vuonaid ja váriid .
De savnnjii son bártnis borramušgárrái dohpas ruskkaid 	goaridan dihte 	bártnis .
	Govvidan dihte 	áiggun cuiggodit juoidá maid mii buohkat lohkat áviissain duos dás ain : Jus muhtun politiija lea juoidá verrošan , de eará guovllu dutkit galget dutkat .
Oasseváldit finadedje maid boares girkogarddiin 	geahččan dihte 	sámiid hávddiid .
De sii gal fas vulge fatnasii , muhto bárdni suonjai gonagasa beavdde vuollai , 	gullan dihte 	maid doppe hupmet maŋŋil go sii leat mannan .
Bárdni bázii vuohon gáddái , ja njágai nieidda maŋis , 	oaidnin dihte 	makkár dat suorpmas lea .
Eahkes boahtá , ja bárdni ferte fas vuolgit gonagasnieidda čuvvodit , 	oaidnin dihte 	makkár goanstta dál geavaha nieida .
– Mun sávan ahte boahtte áiggis , go dákkár lágideamit leat , ahte dohko bohtet journalisttat geat eai leat boahtán dušše 	láitin dihte 	, muhto maiddái buori nai geahččat .
Olbmot dahke guhkes reaissuid 	oaidnin dihte 	dan golbma bassi olbmá .
Gugán njuikii čuožžut ja viehkalii vuovdde čađa 	joksan dihte 	Katriinna .
Áššu ii leat gávdnan net2 ságaide 	gullan dihte 	sin beali áššis .
Muhtun beaivvi bođii reaŋga gievkkanii 	boradan dihte 	.
Jus sii bohtet gávpogii 	oastin dihte 	dárbbašlaš biergasiid de dávjá gilvvagiedde eaiggádat fallehit sin .
Sii šadde dás máŋga mánu orrut 	vuordin dihte 	fatnasa mii galggai sin doalvut Alaskai .
Muhto barggu 	geahpidan dihte 	gohččun ahte dii galgabehtet guoddit daid hirssaid fas bajás várrái dan seamma sadjái gos dii daid lehpet čuohppan ja de easkka guottašehpet vulos nu movt diet ge guddet .
De celkkii sin oaivámuš , - Váldet dal guovttes ja guovttes ain ovtta hirssa ja guddet nu ges vulos 	oaidnin dihte 	ahte movt dat ges heive !
Politiija gean birra dás lea sáhka ii lean barggus dán beaivve go Áššu geahččalii su oažžut ságaide , 	gullan dihte 	maid son lohká dasa .
Muhto 	liekkadan dihte 	goruda válde sii bohtala guđe nai .
Sii leat finadan Sámis 	oahppan dihte 	eambbo sámiid birra .
Maid leat eiseválddit dahkan 	buoridan dihte 	dilálašvuođa ?
Sullii 60 olbmo ledje boahtán 	guldalan dihte 	go Johan Klemet Kalstad bealuštii barggustis , mas lea bajilčálan “ Boazodoallopolitihkka ja sámi kultuvra - čoavdetmeahttun čuolbma ?
Oallugat doivo ahte dá lea beakkán Kanada balloŋga , mii sáddejuvvui dálkki 	iskkadan dihte 	áibmui .
Ollugat ledje čoaggánan Báktevárrái 	geahččan dihte 	duođalaš čiekčangilvalemiid gaskal spábbačiekčanjoavkkuid mat beaivválaččat eai čievčča spáppa .
– Mun lean maiddái soahpan olgoriikkaministariin Vollebæckain ahte Kárášjoga gielda ohcá ruhtadoarjaga 	veahkehan dihte 	sámiid ruošša bealde , lohká Nystø .
Mii geahččalit Anton « in ságastallat boahtte áviissas , 	gullan dihte 	maid suohkan oaivvilda dán áššis .
Finnmark Røde Kors ( FRK ) lea čoaggán biktasiid ja lágidan ruhtačoaggima 	veahkehan dihte 	Ruošša beale álbmoga .
– Mis ledje unnán čiekčit , ja ledjen veaháš balus ahte mun šattan čiekčat , muhto gal lávejit čovdosat ihtit doppe gos ii vuordde , muitala Svein Ole ja joatká : – Min guokte ođđa čiekči , Nils Henrik Skum ja Mikkel Ole Eira , eaba lean gal vuolgán eambbo čuvvodit min , 	geahččan dihte 	čiekčama .
- Dál han leat huksegoahtán guovddáža njuoska jeaggái , muhto dál lea unnán maid šat sáhttá bargat 	sirdin dihte 	guovddáža .
Áššu finadii NRK Sámi Radio guossis mánnodat iđida 	geahččan dihte 	gii lea movttegis olbmáid gii nu árrat láve ságastallat olbmuiguin ja čuojahit musihka .
Hálddahusa kántuvrrain Álttás lohke ahte leaba soai geat diehtiba eambbo dien seminára birra , muhto mii geahččalit sudno oažžut ságaide boahtte áviisii , 	gullan dihte 	sin beali áššis .
Čiŋadii 	gudnejahttin dihte 	
De vulggii lensmánni ohcat dan olbmá , 	oažžun dihte 	bántta .
) Dákkár oahppu lea muđui evttohuvvon juo okta doaibmabidjun Nissonolbmuid vastevaš váldoprošeavtta loahpparáporttas Kárášjogas , čuoggás 4.4.2 ( s.13 ) : “ Ovttas fylkkagieldda nissončállingottiin ferte ráhkadahttit kursaávdnasiid 	oahpahan dihte 	byråkráhtaid // politihkkáriid nađđit sohkabealperspektiivva gielddaplánaide .
Son lea doaimmahan losses bargguid 	ovddidan dihte 	sámi álbmoga .
Dan rájes go álggii oahpaheaddjin lea son čađat bargan 	ovddidan dihte 	doaimmasehehttejuvvon ohppiid .
– In lean gal oba jáhkkit ge ahte Norgga gonagas gudnijahttá mu iežas gollemedáljain , lohká Inger gii lea bargan ollu 	ovddidan dihte 	sámi servvodaga .
Mus ii lean erenoamášoahppu bargat dákkár mánáiguin , ja danin álgen erenoamášskuvlii 	háhkan dihte 	eambbo oahpu .
Finnmárkku guovddášbellodat válddii oktavuođa Ráđđehusain 	oažžun dihte 	váttisvuođaid čuovgasii ja lea dal ožžon vástádusa kulturdepartemeanttas .
Áššu ii leat gávdnan stáhtaráđđeolbmá Jon Lilletun ságaide , 	gullan dihte 	maid son lohká váidaga birra .
Go ledje gallas boradan , de vulge gonagasgárddi lusa 	jearran dihte 	barggu .
Ii leat vuosttaš geardde go dat vearrioahpaheaddji bisma váldá lobihis vugiid 	hehtten dihte 	ahte Ipmila sátni sárdniduvvo čielgasit ja ráidnasit Guovdageainnu searvegoddái .
Dál bargat aktiivvalaččat 	oažžun dihte 	fylkkasuohkaniid ja suohkaniid ipmirdit ahte mis lea dárbu eanet ruhtii , ja ahte leat dušše sii geat sáhttet váikkuhit kántuvrra fálaldagaid ain boahtte áiggis .
Jus mun livččen dál sámepolitihkalaš ráđđeaddi , livččen guođđán virggi 	čájehan dihte 	duohtavuođa áššis , lohká Hætta .
	Hehtten dihte 	bismaviháheami Guovdageainnus válddii Steinholt njálmmálaččat oktavuođa ja fálái duopmoproavása Smeland “ sadjásaš bisman ” .
Mun rávven Thorsen ja Lyngmo leaba Risttalaš Álbmotbellodaga čoahkkimis Álttás 24.11 	gullan dihte 	movt Lilletun čilge ášši .
Dát dagahii nu stuimmi áššis , ahte čoahkkinjođiheaddji bivddii čoahkkima joavkojođiheddjiiguin 	čielggadan dihte 	gii ovddasta gean áššis .
Son čilgii maid ahte NSR stivra luohttá áviissaid stivrraide , ja ahte NSR stivra ii leat jahkedieđáhusas viggan váikkuhit oktiičaskkima , muhto suovvan áviissaid geahčadit makkár osiin áviisadoaimmas sáhttet ovttasbargat , 	unnidan dihte 	goluid .
Áššu ii leat ožžon ságaide meassogenerála 	gullan dihte 	su kommentára dán jagá meassuide .
Mii fertet dál ovttas álgit guorahallat maid mii galgat dahkat 	buoridan dihte 	boazodoalu dili .
Son lea čuoigi , ja ii hárjehala 	stuorrudan dihte 	dehkiid , muhto gievrudan dihte .
Son lea čuoigi , ja ii hárjehala stuorrudan dihte dehkiid , muhto 	gievrudan dihte 	.
Dan dagai duopmostuollu 	čájehan dihte 	ahte ii leat dohkálaš doaruhit dahje eará vugiin , mainna sáhttá roasmmohuhttet máná , ráŋggáštit máná .
Inger Margrethe Muotkajärvi ii sáhte ipmirdit movt mánáidsuodjaleaddjit čuoččuhit ahte sii barget mánáid dili 	buoridan dihte 	.
Dál soitet lágideaddjit šaddat unnidit doaluid , dahje vuolidit doaluid dási , 	unnidan dihte 	goluid .
Son gii vuvddii skutera vuorbádeapmái , vuvddii dan hálbái 	veahkehan dihte 	, ja dál lea son maid hirpmahuvvon ahte dákkárat sáhttet dáhpáhuvvat .
Framtid i Nord ii lean lihkostuvvat hupmat Radio Golli stivrajođiheddjiin , 	gullan dihte 	sin beali áššis .
Bensiidna-hattiin gal ii leat báljo erohus , nu ahte dat ii gal soaitte gánnáhit Supmii vuodjit 	deavdin dihte 	dan .
Lyngmo ii sárdnit máilmmi 	duhtadan dihte 	, ja aborta lea máilmmi ásahus .
Kjell Varsi muitala ahte galgá lávvordaga leat musihkkakonsearta 	doarjun dihte 	Tibeta álbmoga .
Oaidná juo Ruoššabeal Sámis movt stuora riggát leat oastán doppe eatnamiid ja movt eanet ja eanet ruhtafámut bahkkejit dohko , 	viežžan dihte 	meahci riggodagaid alccesiidda ávkin .
Lávvardaga buorremielalaš mánát ja ollesolbmot ledje čoahkkanan ávvudit dán stuora beaivvis , ovttasstallan ja 	suohtastallan dihte 	.
Son dáhtui mánáid ja nuoraid iežas lusa , 	čájehan dihte 	min boahtteáiggi .
Dan oktavuođas dollui konsearta 	veahkehan dihte 	Tibet álbmoga .
Guovddášbellodat gal ii mana vuostá báikkálaš hálddašeami , go sii sáhttet dohkkehit ahte suohkanat ohcet oažžut dákkár hálddašeami 	geahččalan dihte 	.
Bargiidbellodaga Sámediggejoavku gohčču eiseválddiid bidjat johtui doimmaid 	veahkehan dihte 	sin ja cuiggodit otná dili rihkkume Vuođđolága p.110 a.
Mii leat oaidnán ovdamearkkaid ahte muhtin olmmái gii bážii guovžža 	várjalan dihte 	iežas omiid , šattai giddagassii liikka guhká go nubbi olmmái , gii gárrenoaivvis vujii olbmo njeaiga , nu ahte sorbmii olmmošriebu .
Ovddidit lagasbirrasa 	ovddidan dihte 	kultuvrra ja identitehta .
Oahppo- ja kulturstivra lea mearridan ahte dien guovtti joatkkaskuvlla kántiinnat galgaba priváhta jođiheami oažžut 	seastin dihte 	ruđaid .
Máze Sámiid Searvi ohcá ruđa Cabareai 	beassan dihte 	cegget ja čájehit čájálmasa maid ledje ráhkadan NSR:a riikkačoahkkima oktavuođas .
Earret eará Avvilis ledje boahtán Sámi Allaskuvlii 	gullan dihte 	makkár fálaldagat doppe leat .
Vuosttaš lávki lea váldon go leat fitnan Sámi Allaskuvllas 	gullan dihte 	makkár fálaldagat doppe leat .
Otne lea fysioterapauta Anne Heggland galledeamen min , 	šiehtadan dihte 	man birra eatnit háliidit háleštit .
Suohkan berre vuovdit visot viesuid 	luvven dihte 	ruđa mainna besset ruhtadit ođđa doaimmaid .
	Hehtten dihte 	ahte dákkár veagalváldimat dahkkojit nugohčoduvvon Ipmila ráhkisvuođain ferte Norgga girku oktii bismmaiguin bargat ahte veagalváldit biddjojit virggiineaset eret .
Dieđusge sáhttá dulkot dán čállosa nu ahte čálán dán 	gilvalan dihte 	, muhto sávan ahte Áššu ja Áššu lohkkit oidnet ovddosguvlui .
Son lei gávdnan Per Høst ja soai bođiiga davás 	gulaskuddan dihte 	geat sáhttet leat mielde dan filmmas .
Áššu ii lihkostuvvan oažžut Kárášjoga sátnejođiheaddji Kjell Sæther:a ságaide , 	gullan dihte 	maid son lohká Henriksen:a čuoččuhusaide .
	Avvir corpus –
– Mii bargat 	nannen dihte 	sihke sámekultuvrra muhto maid máŋgga ­kultuvrralašvuođa , deattuha son .
Nuba beassat eret diein nákkuin ja riidduin , ja geavahit baicce skuvlla dasa masa lea oaivvilduvvon , oahpahit mánáid ja nuoraid , dovddaha Torkel Rasmussen , gii áinnas geavaha áiggi jierpmálaččat gieldda vuostá bargat 	sihkkarastin dihte 	mánáid sámegiela ja máŋggagielatvuođa .
– Eai dieđus turisttat das beroš dál , muhto goittotge cielahit fas maŋit áiggis go luossa nohká , ahte eat leat dahkan maidege 	seailluhan dihte 	dan , dadjala Aikio .
– Eat áiggo álbmotmehciid 	cakkadan dihte 	dáluolbmuid vuodjima , muhto vai nagodit doarrut ruvkefitnodagaid vuostá .
Ieš guđet sivat Go Ávvir válddi oktavuođa skuvllain Kárášjogas , Guovdageainnus ja Deanus 	jearran dihte 	manin eai leat vuoruhan doaluin finadit , de ledje sis iešguđet sivat manin eai lean girjedoaluin .
Duomus boahtá ovdan ahte badjeolmmoš áittii báhčit beatnagiid 	várjalan dihte 	iežas ealu ja jus beanavuoddjit eaba livčče bissehuvvon , de doaivumis livččiiga vuodján ealu sisa .
Maiddái earát ledje seammás váldán márkaniidda beatnagiid 	hárjehallan dihte 	, daid olbmuide ja šurrii .
Mii boahtit dahkat maid sáhttit 	oažžun dihte 	oahpaheaddji sámeluohkái , ja mii fertet maid veardidit eará vugiid go dušše álmmuhit virggi , lohká Fredriksen .
Sámediggi SUHTTAN Berit Marie Lise Eira berit.marie@avvir.no on 31 July , 2010 02:55:00 Ovddit váhkus sáddii Sámediggi reivve ruoŧa minerálafitnodahkii Alacaston Exploration ABii geat leat iežaset oalgefitnodaga Arctic Gold bokte álggahan geahččaladdanbohkamiid 	gávdnan dihte 	golli heaittihuvvon ruvkeguovllus Biedjovákkis .
Ohcet juohke ládje Skuvlla rektor , Mari Ann Pettersen , muitala iežaset dál geavahit návccaideaset 	gávdnan dihte 	oahpaheaddji .
Veahkkin mánáide Hætta háliida muittuhastit olbmuid ahte mánáidsuodjalusas ii leat dárbu ballat , go sii leat servodagas 	veahkehan dihte 	.
Min bargu lea gozihit ahte mánáin lea buorre dilli , ja 	veahkehan dihte 	ovdamearkka dihte nu mo dás lea sáhka , váhnemiid ja skuvlla , čilge Hætta .
– Dalle go boazodoalus ledje heajos jagit , de masá orron jo Stuorradikkis 	oažžun dihte 	veahki boazodollui , ja in leat ovtta oaivilis Gaupain dies .
Eará guovllu oahppit Dán jagi leat 98 oahppi geat bohtet eará guovlluin Levdnjii , 	vázzin dihte 	joatkkaskuvlla , ja njealjis sis leat orrunsaji haga .
Álgoálbmogat miehtá máilmmi ledje čoahkkanan olggobeallái Diehtosiidda 	geahččan dihte 	rahpanseremoniija .
Dasa lea dehálaš márkanastin , go váttisvuohta ii leat njuovvankapasitehta , muhto go bohccobiergu ii joavdda málesbevddiide , dadjá Nils Henrik Sara , gii lohká NBR maŋemus mánu measta birra jándoriid bargan 	buoridan dihte 	njuovvandilálašvuođain .
Ávvir ii leat ožžon ságáide Sámedikki doarjjastivrra jođiheaddji Marie Therese Aslaksen ( Sámit Lulli-Norggas ) , 	jearran dihte 	manne Sámediggi ii doarjjo olbmuid geat leat erenoamáš dilálašvuođas .
Kjølaas lea golggotmánus bismagallestallamiidda Gáivutnii , Romsii , ja áigu dalle váldit ášši ovdan 	guorahallan dihte 	manin girku ii fitne sámegielat dulkka sámegildii .
Jus doppe ii oaččo doarjaga , de soaitá fertet ovttasbargat ođđa Riikkabeaivvi bellodagain , Ruoŧademokráhtaiguin 	oažžun dihte 	eanetlogu .
Mobbenáššit jođánit čoavdit Ávvir lea jearran Kristin Halvorsenis , Norgga máhttoministaris , maid son sáhttá bargat 	buoridan dihte 	sámi mánáid ja sámegielat mánáid oahppobirrasa .
Oahpahusdirektoráhtta lea dán bidjan vuoruhandoaibman skuvllaide 	buoridan dihte 	ohppiid oahppanbirrasa .
Sámediggi lea gal váldán oktavuođa Ođasmahttin- , hálddahus- ja girkodepartemeanttain , 	oažžun dihte 	sin ruhtadit sámenuoraide neahttasiiddu seamma ládje go doaimmahit ja ruhtadit Ung.no neahttasiiddu , muhto eai leat vel lihkostuvvan dainna .
Ii ge dan sáhte okta ge rihkkut , ja Alf Isaksenis han lea miella leat ráđis 	oahppan dihte 	, dadjá Laila Susanne Vars , gean mielas berre Isaksen ieš vástidit manne ii váldán ámmáha .
Lei eadnán , Margit Mathisen , gii válddii oktavuođa 	muitalan dihte 	ahte amas beatnagat leat speadjan Paulsena sávzaealus .
Gloppen muitala ahte lea sádden ohcamiid Boazodoallokantuvrii , 	gullan dihte 	lea go ortnegis .
– Mun áiggun dál ášši čuovvolit dárkilit ja dáhtun čoahkkima rektor Arnulf Solengain ja Ovttasbargolávdegottiin nu jođánit go vejolaš , ja maiddái oažžut ságaide gielddadoaktára 	gullan dihte 	mo áigu hálddašit guohpaváttisvuođa mii čuohcá ohppiide , dadjá Balto .
Stuorajávrri ealáhussearvi lea ovcci jagi bivdán Stuorajávrri , 	buoridan dihte 	guliid jávrris .
– Dál válden herggiid ruoktot 	iskan dihte 	leat go eará hearggit roasmmohuvvan , muhto go biebmu dál nohká , de šattan daid fas luoitit , dadjá Gaup .
– Mun ádden bures ahte badjeolbmot leat rašis dilis dál , ja mii bargatge buot mii min fámus lea , 	oažžun dihte 	jođánis vástádusa direktoráhtas , muitala Lutnæs .
Ávvir ii fidnen ikte ságaide boazodoallohoavdda Ellen Inga O. Hætta ovdal go aviisa sáddejuvvui deaddileapmái , 	gullan dihte 	su kommentáraid dasa go riikarevišuvdna risse departemeantta .
– Viimmat midjiide deaivvadanbáiki Anne Marie Vars annemarie@avvir.no on 06 November , 2010 01:04:00 Ledje ollu olbmot boahtán Sámi allaskuvlla boares girjerádjosii , 	rahpan dihte 	studeanttaid ođđa deaivvadanbáikki .
Son deattuha ahte dan dihte ledje ge geahččalan gavdnjet , 	hehtten dihte 	bohccuid mannamis dohko .
Ávvir ii ožžon ságaide boazodoaloagronoma Mikkel Áilo Gaupa , 	gullan dihte 	ožžot go boazoeaiggádat makkárge buhtadusa .
Dán áššis orro ge alla boazolohku guovddážis go čájehuvvo dárbun ovtta orohagas guođohit eará orohagain 	ealihan dihte 	bohccuid .
Olavii Somby dohppe goabbat gihtii Norgga ja Suoma miesi 	čájehan dihte 	Ávvira journalistii erohusa sin ja kránnjá misiin nuppe bealde ráji .
Guovtti háve son dan dahká 	čájehan dihte 	ahte sin miesit eai leat soaittáhagas stuorábut .
Son čilge kantuvrra doaibmat eambbo feaskkirin 	beassan dihte 	iešguđet lánjaide , go ráfálaš bargosadjin .
Ávvir čuodjalahtii Kárášjoga gildii 	gullan dihte 	manin ná guhká leat ádjánan vástidit su jearaldaga ja dasa vástida gieldda teknihkalašhoavda Helge Nystad ná : – Buozalmasvuođa geažil in leat oaidnán e-poastta ja danin ii leat Kåven vástádusa ožžon .
Kundarat Girdiruktosearvi vuođđuduvvui Facebook joavkku geažil , mii lei ráhkaduvvon 	iskan dihte 	lea go olbmuin beroštupmi njuolggoruktui Leavnnja ja Oslo gaskka .
Bivnnuhamos suolagálvvut Politiijameašttir čilgii maid ahte litauenlaččain lea dakkár bargovuohki gos sii vuos vuojašit ja váccašit 	geahčadan dihte 	gos ja maid sáhttet suoládit , ovdal go bohtet ruovttoluotta muhtin diimmuid maŋŋil sisa gaikut ja suoládit .
Deanu gielddas Unnimus buozalmasvuohta Anita Bjørnback anita@avvir.no on 22 December , 2010 01:21:00 – Eai ábut bargovuogit jus ii bargga doaimmalaččat 	geahpedan dihte 	buozalmasvuođa .
NAV Deanus bargá ovttas sihke Deanu gielddain , bargiidorganisašuvnnain ja gieldda doavtterbálvalusain , 	oččodan dihte 	buozalmasvuođa vuolleliidda ja mainna leat bures lihkostuvvan , NAV loguid mielde .
Son lohká maid NAV doarjaga bokte oastán veahkkeneavvuid sihke mánáidgárddiide ja maid dearvvašvuođaguovddážii , 	álkidan dihte 	bargodili bargiin .
Olu arván May Britt Nystad ja su olmmái olliiga Australiai juovlamánu 25. beaivvi , 	ávvudan dihte 	ođđajagi .
Guovdageainnu politiijabálvá Trond André Haugseth ii loga gal Guovdageainnus lassánan narkotihkkageavaheami , muhto son doaivu ahte politiijat leat eanet bargagoahtán 	eastadan dihte 	narkoleavvama .
	Čájehan dihte 	ahte boazodoalli sátnejođiheaddji ii leat váralaš .
Doppe leat riikadásis bargame 	seailluhan dihte 	eamiálbmogiid identitehta .
Leat ollu bealit mat galget deaivat leat buorit 	oažžun dihte 	buriid bohtosiid .
Blogga lea čállon dárogillii ja čállosa čuovvovaččat friddja jorgaluvvon sámegillii : ‹ ‹ Mu mielas galgat mii , servodat galgá váldit ovddasvástádusa dohkkehit homofiillaid eambbo , 	garvin dihte 	skábehomssaid .
Mis lea buorre ovttasbargu ja gulahallan Ruoŧa politiijaiguin , dadjá politimeašttir , gean nama Ávvir ii almmut dán áššis 	várjalan dihte 	identitehta balahuvvon vearredahkkiin dán dásis áššis .
Gávdnojit dat geat dihtomielalaččat geavahit sosiála media 	soardin dihte 	earáid .
250 nama narkolisttus Frode Guldbjørnsen lea leamaš oktavuođas buot dán njealji leansmánniin 	čohkken dihte 	man olu namat sis leat narkolisttus , mii muitala man gallis geavahit dahje leat geahččalan narkotihka .
Son čilge ahte akšuneren maid lei dehálaš politiijaide , 	kárten dihte 	narkodili gielddas .
– Lea surgat go kurssas , 	oahpahan dihte 	, leat goddán nu dehálaš ja hárvves návddi go albasa , lohká Flor Ávvirii .
Albbas lea dehálaš ealli min luonddus , ja mu mielas lea njulgestaga suddu ahte Norgga guolástan- ja bivdinsearvi lea geavahan ná olu áiggi ja resurssaid 	oahpahan dihte 	olbmuid goddit albasiid , lohká Flor .
Ohcanveahka Politiijat bidje ge ikte stuorra ohcanveaga johtui 	gávdnan dihte 	dan ovcci láhppon olbmo geat ledje vearrámus dilis .
Dákkár kamerain áigu Porsáŋggu gielda Vákšut bohccuid gittiin Ann Helen Guttorm Johansen annhelen@avvir.no on 10 March , 2011 01:09:00 – Dan mii dahkat 	háhkan dihte 	duođaštusaid mat dán rádjái leat leamašan váilevaččat , dan ektui go ahte eanadoallit moitet dan go bohccot guhtot sin gittiin , lohká Porsáŋggu gieldda eanandoallohoavda , Ingrid Golten .
Boahtte vahkku rájes bidjagoahtá ge gielda sadjái aitto ostojuvvon kameraid eanadolliid gittiide , 	vákšun dihte 	bohccuid .
Ulbmil váidit Valved muitala boazopolitiijaid maid seamma guvlui bidjan olggos giikariid main lea kamera , 	háhkan dihte 	duođaštusaid geat eaiggáduššet bohccuid mat guhtot earret eará ráfáidahttojuvvon eatnamiin , ja maid eanadolliid gittiin .
Sii livčče sáhttán váldit oktavuođa 	čielggadan dihte 	mii das lea sisdoallu , go dušše buktit dákkár čuoččuhusaid , dadjá Pedersen .
– Mii leat doarvái bargan Ráissa suohkana veahkkeráđđeolmmái , Christin Andersen , muitala Ávvirii ahte sii leat bargan dan maid galget , 	addin dihte 	oahppái sihkkaret skuvlasáhtu ja oadjebasvuođa .
Ministtar galledii ge ikte Leavnnja , 	giitin dihte 	buohkaid geat oassálaste ohcanakšuvnnas mii guokte vahkku dassái lei Porsáŋggus .
– Mu mielas lea hui buorre go son ieš lea boahtán deike 	giitin dihte 	buohkaid geat leat bargan buori barggu .
Liigevávttaid Markussen Driv studeantaviesus lohká ahte Drivas galgá čoahkkin odne ovdal Boine konseartta , iige leat vel šiehtaduvvon juste maid sii áigot dahkat 	nannen dihte 	máilmminástti sihkarvuođa , muhto ahte juoidá dahkko , lea áibbas sihkar .
– Dál mii čoaggilat veahá guolggaid , váldit DNA-iskosiid , iskat njiččiid 	oaidnin dihte 	leat go čivggat , heŋget GPS čeabetbátti , čuohpahat , ja bidjat vel lassin radiosáddenrusttega čoavjái , lohká Strømseth .
– Go dál leat dutkagoahtán ášši mii aitto lea váidon , de lea maid dieđusge lunddolaš fas geahčadit ášši mii diibmá heitojuvvui , 	geahččan dihte 	leat go dáin áššiin makkárge oktavuođat , lohká Johansen .
Nissonolbmot šaddet eret Gaup lohká iežas jáhkkit ahte lea lunddolaš ahte son ieš , ja eará nissonolbmot , leat sii geat ovddemusat šaddet guođđit boazoealáhusa , jus ráđđehus bidjagoahtá johtui doaimmaid , 	oččodan dihte 	olbmuid eret .
Sámedikki ráđđelahttu Vibeke Larsen duođašta ahte leat juolludan ruđa , 	ásahan dihte 	kantuvrra ON lahka New Yorkii .
– Juo , dat doallá deaivása , mii leat evttohan juolludit 1 000 000 ruvnno 	ásahan dihte 	báikkálaš kantuvrra New Yorkii , mieđiha son .
Ávvir geahččalii váldit oktavuođa Árjja jođiheaddjin , Laila Susanne Varsain , 	gullan dihte 	bellodaga oaivila dán ášši oktavuođas , muhto ii lihkostuvvan dáinna go ii lean vel ollen Sámediggái , ii ge vástidan telefuvnna .
– Juo , ahte bohccot guhtot gittiin leat duođaštuvvon kameraiguin , muhto mu oainnu mielde ii geavahuvvo dát duođaštanávnnasin boazoealáhusa vuostá , muhto 	čájehan dihte 	vahágahttimiid eanadolliid gittiin , go bohccot leat guhton doppe .
Min ulbmil ii leat goassige leamašan gilvit dáid kameraid 	vuojehan dihte 	ášši boazodolliid vuostá , ja dan lean mun maid čállán reivves sidjiide , ja dan mun oaivvildan ain , lohká Skanke .
Mii bijaimet dáid kameraid gittiide 	veahkehan dihte 	eanadolliid duođaštit vahágiid , jus de eanadoallit mearridit ohcat buhtadusa .
– Viidána ja viidána , divru ja divru Fylkkamánni dárkkista doapparbáikkiid 	sihkkarastin dihte 	ahte njuolggadusat dollojit .
Sii eai leat čálihan iežaset jienastuslohkui 	searvan dihte 	iskkademiide , muhto vai besset searvat sámediggeválgii .
Nubbi váibmoáššiin Oskal ávžžuha sámi olbmuid borrat eambbo dearvvašlaččat , eaige nu ollu buoiddi ja sohkkara , 	eastadan dihte 	váibmo- ja varrasuotnadávddaid .
Dát vuotnarádji lea okta daid mearrádusain maid ráđđehus mearridii 2004:s 	gáhtten dihte 	vuotnadorski .
Ealgabivddus Ávvir riŋgii mánnodaga Máze IL falástallansearvvi jođiheaddjái , 	jearran dihte 	manne eai leat vuorbádan loattaid vel , vaikko lea mannan badjel jagi dan rájes go álge vuovdit- , ja ovcci mánu dan rájes go gálge vuorbádit daid .
Muitokonsearta Riddu Riđđus go albmi vel čierui Nils Johan Vars on 24 July , 2011 02:20:00 Riddu Riđđu lágideaddjit mearridedje lávvordatiđit heaittihit dán jagáš Riddu Riđđu , 	čájehan dihte 	vuollegašvuođa sidjiide geat masse heakkas Oslo surgadis dáhpáhusas .
– Gižžu álgá Oslo sátnejođiheaddji Fabian Stang ( Olgešbellodat ) botkii luomu 	doarjun dihte 	Oslo-álbmoga .
– Boađe ruoktot fas Ann Helen Guttorm Johansen on 27 July , 2011 10:30:00 Vuossárgga lei lieđđetoga Leavnnjas , 	čalmmustahttin dihte 	roasu Utøyas ja Oslos mannan bearjadaga .
Áidna rievttes báiki Sudnuide lei dehálaš čuovvut lieđđetoga , 	čájehan dihte 	ahte soai berošteaba .
– Lea lunddolaš deike boahtit odne , sihke 	gudnejahttin dihte 	, muhto maiddái čájehan dihte ovdamorraša nubbi nubbái , lohká Borch .
– Lea lunddolaš deike boahtit odne , sihke gudnejahttin dihte , muhto maiddái 	čájehan dihte 	ovdamorraša nubbi nubbái , lohká Borch .
– Jáhkán ahte lea dehálaš buohkaide geat leat ceavzán ja roasmmohuvvan bearjadaga dáhpáhusain , ahte sii mátkkoštit ruovttoluotta sullui 	ráhkadahttin dihte 	áššiid , oaidnit sullo fas iige čatnat dasa dušše bahás muittuid dego ahte lea helveha suolu , čilge son .
Kárášjoga gielddas jienastanmoivi Anne Rasmus on 11 August , 2011 11:30:00 Ávvir lávkii Kárášjoga ráđđevissui ikte 	geahččan dihte 	mo gielda lea ráhkkanan váldit jienasteddjiid vuostá gieldda- ja fylkkadiggeválggaide .
Ráhkkonjárgga ovdaolmmoš : – BÁKKUS fertet áidut Ann Helen Guttorm Johansen annhelen@avvir.no on 18 August , 2011 03:53:00 Mannan skápma čálii Ávvir dan birra go Ráhkkonjárgga orohat , Nuorta-Finnmárkkus , šattai bálkáhit helikoptera 	vuojehan dihte 	ránnjáorohaga bohccuid eret dálveorohagas , maid orohat čuoččuha leat sin , nammalassii Máskeváris .
– Mis ii leat leamaš sávaldat dákko áidut , muhto jus mii eat áiddo , de joatká Čorgaš guođoheames dákko , ja nu šaddat mii geahpidit iežamet ealu , 	biebman dihte 	Čorgaša bohccuid , lohká Andersen .
Mii fertet ná dahkat 	bissehan dihte 	áiduma , lohká Porsanger Anti .
Muhto mii han bargat dan nuvttá , ja 	veahkehan dihte 	, dan dihte dáidet deike boahtit , lohká Ságaid konsuleanta , Ann Karin Pedersen .
Rami Kitti jáhka buoremus čoavddus lea áiddi cegget Norgga beallái 	čoavdin dihte 	sisabahkkenváttisvuođaid .
Lohkkiidreivves son váldá ovdan váttisvuođaid mat gusket boraspirepolitihkkii , ja čállá áŋgirit maid Bargiidbellodat lea bargan 	suddjen dihte 	eanadolliid stuorra vahágiin .
– Mii leat jagi jo jurddašan viiddidit Guolbana Mánáidgárddi , ja dan vuođul válddiimet dássečudjosa , 	diehtin dihte 	makkár ortnegis dat lea , čilge son .
– Lean hupman iežan klieanttain , ja galge deaivvadit bearjadaga 	lohkan dihte 	duomu .
Sáhtán gal lohkat ahte Boazodoallohálddahus lea guorahallame ášši , 	sihkkarastin dihte 	ahte mearrádus lea dahkkon rievttes árvvoštallama geažil , lohká Seppola .
Jorggu gávttiid geažil Gøran Lind jáhkká sidjiide sáddejuvvon reivve dan oktavuođas go sápmelaččat áigot jorgut gávtti Romssa gávpogis lávvardaga , 	čájehan dihte 	vuostehágu dassái go ođđa gávpotráđđi ii áiggo ohcat Romsa sámegiela hálddašanguvlui .
Marjo Galmaja dovddai fuones oamedovddu doalvut mánás mánáidgárdái ja oaččuige doaktára dieđihit Noah ( 3 ) buohccin guovtti vahkkui , 	iskan dihte 	buorrána go máná gosahat go leat eret mánáidgárddis .
Dohko sáddejuvvui ambulánsa , mii doalvvui sudno doaktára lusa Guovdageidnui , ja viidáseappot Hámmárfeastta buohcceviesus 	iskan dihte 	leigga go ožžon suova geahppáide .
Son lea ge ohcan permišuvnna leat mánáin ruovttus buozalmasvuođa geažil , ja sutnje lea maiddái doavttir dál ávžžuhan máná doallat ruovttus guokte vahkku 	oaidnin dihte 	šaddágo buoret .
– Sii galget boahtit ođđasit váldit iskosiid 	gávnnahan dihte 	siva manin nu ollu mánát buhcet , eatge oba sáhtege stoahkat mánáid dearvvašvuođain .
De vuoddjái mis olmmoš 	oažžun dihte 	oktavuođa mobiilafierpmádahkii dieđihit ráppi .
Ledje njeallje – vihtta olbmo geat riŋgeje 175 nummarii , 	muitalan dihte 	ahte Sáttováris lei gálja luodda , muitala Tor Inge Helander , Stáda geaidnodoaimmahagas .
Dán jagi bivddu ođas lea maid ahte Guolástus- ja riddodepartemeanta rabai suoidnemánus friddjabivddu davábeale fásta rájá nuorttabeale 26°N ja siskkimuš Porsáŋgguvuona , 	hehtten dihte 	leavvamis reabbáid .
Dieđut sámegillii Sámi našuvnnalaš gealboguovddáš – psykalaš dearvvašvuođasuddjen ( SÁNAG ) lei máid boahtán Guovdageidnui , 	muitalan dihte 	ahte veahkki gávdno .
– Dálá dili vuođul oaidnit ahte min sámi nuorat šaddet vuoittáhallin jus ii leat eŋgelas ja dárogiella hui nanus sis , ja 	eastadan dihte 	dán dilálašvuođa , de fertet mii sámi servvodagas duostat jearrat leat go mii ja min skuvllat rivttes bálgá alde ja geavahit go mii dálá giellaovdánanruđaid rivttes láhkai .
Riekti maid čujuha dasa ahte ii leat dárbu bissehit geaidnobargguid 	sihkkarastin dihte 	buhtadusgáibádusa maŋŋelis , nu ii leat ge dárbu gaskkaboddosaš mearrádussii dán áššis .
– Buorre dialoga ja kommunikašuvdna lea dárbbašlaš politihkalaš barggus 	ovddidan dihte 	sámi servodaga ja sámi demokratiija , dadjá sámediggepresideanta .
– Mii leat fitnan Disneylandas ja Parisas 	geahččan dihte 	movt sii doaimmahit iežaset fálaldagaid .
13 njuolggadusa 	Veahkehan dihte 	presideantta , muittuhit vissis dáhpáhusaid , maidda evttohuvvon ehtalaš njuolggadusat gusket njuolga .
Sihkkarastit sámiid beroštumiid 	Sihkkarastin dihte 	sámiid beroštumiid suodjalanproseassain , de lea Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta ođđajagemánu 31. beaivvi 2007:s dahkan njuolggadus soahpamuša suodjalanbargui luonddusuodjalanlága ektui sámi guovlluin .
Dasalassin bovdejedje maid gielddastivra guossái mannan mánus 	čájehan dihte 	man dehálaš klubba lea sidjiide .
Ávvirii maid geavai seammaládje Maiddái Ávvir finai gávppašeamen 	iskan dihte 	doallá go deaivása .
	Kárten dihte 	valljodagaid ii hálit FeFo gáržžidit ohcanrievtti , muhto lohpi garra eanančuozahemiide ii addo ovdal go buot oasehasain leamaš vejolašvuohta buktit cealkámuša .
Jus dakkár čuozaheapmi leat dárbbašlaččat 	kárten dihte 	minerálagávdnosiid , ferte dán ohcat sierra .
India , Nepal ja Bangladesh leat riikkat gos Guovdageainnu neavttárat galget finadit , ja dat galgáge oalle pilgrim-mátki 	gudnejahttin dihte 	teáhterbihtá ja maiddái čálli inspirašuvdnabáikái .
– Muhto maiddái sisabahkkemiid ektui ferte boazodoalu jietna gullot , ja váikkuhit ahte dat manná rievttes guvlui 	gáhtten dihte 	guohtumiid gáržžidemiid vuostá , dadjá Bæhr .
Geavahit buot vejolašvuođaid NSR evttohii 2008 miessemánus ahte Sámediggi vuot ferte loktet dán ášši Ráđđehussii , seammás go bargá suohkaniid ektui 	hehtten dihte 	ahte giliskuvllat heaittihuvvojit .
	Sihkkarastin dihte 	jođánis meannudeami suohkana bealis , de lea buot buoremus ahte ráđđeolmmái oažžu válddi váidit ášši politiijaide , cegget priváhta ráŋggáštusášši ja gáibidit almmolaš áššáskuhttima .
Golbma lása billistan 	beassan dihte 	vistái ja latnji gos bissut ledje , ja ovtta go gaiko duvvábálkon vistái , čilge Guovdageainnu Bivdo- ja Guolástansearvvi jođiheaddji Hætta .
Dál lea Peder johtime Sámis 	ohcan dihte 	eanet sámi dávviriid ja deaivvadit iežas ustibiiguin Sámis .
Ii heađisge lean nu ahte mii bivddiimet njurjuid 	bivdin dihte 	, muhto iežamet guollebivddu ráfi dihte .
Heimdal lea sádden reivve áššis Sámediggái guhte háliida čađahit arkeologalaš iskkademiid guovllus 	ohcan dihte 	vejolaš sámi kulturmuittuid .
– Sierra lohpi Guovdageainnu doaibmi teknihkalaš bálvalusaid ovttadatjođiheaddji , Nikken Turi dáhkida ahte Guovdageainnu suohkanis lea sierra lohpi atnit guovllu 	gurren dihte 	baikkaid dohko , sihke suohkana iežas ja earáid .
– De ii lean eará go riŋget politiijaide ja Havarikommišuvdnii 	muitalan dihte 	mii lea dáhpáhuvvan , nu mo juo galgá , lohká son .
Vávjá váttisvuođaid Vaikko mediain dál lea gullon ahte Bargiidbellodat lea oalle lahka 	oažžun dihte 	eanetlogu Sámedikkis , de ii jáhke Somby ahte lea nie álki .
Son oaidnáge ahte goappašat dat stuorimus bellodagat Sámedikkis ogohallet Árjja 	oažžun dihte 	sin iežaset beallái , muhto ahte Árja orru dál juo čatnasan Bargiidbellodahkii .
Ávvir ii leat ožžon Åarjel-Saemiej Gielh Ellinor Marita Jåma ságaide 	gullan dihte 	maid son oaivvilda dán áššis , ovdal go aviisa sáddejuvvui prentehussii .
Lea hui buorre ođas ahte áigot lasihit Sámediggái ruđa 	nannen dihte 	kultuvrra , go min aviisa lea dat boarráseamos mii lea ain ceavziime , lohká Larsson .
– Mii leat bivdán čoahkkima Vefas IKS:in ain mánnodaga , 	gullan dihte 	sáhttet go dál váldit vuostá suohkana kloáhka , lohká Guovdageainnu suohkana teknihkalaš bálvalusaid inšenevra , Nikken Turi .
– Mii vurket visot maidda livččii ávki boahtte buolvvaide ja máddái máid dála olbmot dárbbahit , min luhtte finadit dutkit ja allaskuvlla- ja universitehtaoahppit 	gávdnan dihte 	dieđuid man nu birra , muital Steinlien , ja earát geain lea dárbu .
Jahkásaččat juolluduvvojit ruđat Arkivverket doaimmahussii , 	doaimmahan dihte 	Sámi arkiivva .
Dasa lassin oaivvildit ahte Sámi arkiiva oažžu 1,1 miljovnna norgga ruvnno 	oastin dihte 	reaidduid máid sii dárbbahit .
Mánáidsuodjalus ii áiggo fárret go sii leat diibmá golahan olu ruđaid 	heivehan dihte 	kantuvrraid dárbbuide ja oaivvildit ahte ii doala fágalaččat ahte sin fárrehit kulturvissui .
measta juo velledan 	vuordin dihte 	iežaset popnásttiid .
– Dalle oidnet Oslo olbmot ahte sámit maid leat Oslos ja dál leat juo ollu olbmot fitnagoahtán min guossis , 	geahččan dihte 	min ođđa sámi šilju , muitala son .
– Kárášjogas leat dát doalut okta dain positiivaleamos dáhpáhusain jagis , ja mii eat dohkket šat ahte galgá lágiduvvot eahpesihkarvuođas , dadjá spábbačiekčandoaluid ovddasvástideaddji , Nils Torfinn Balto ( 25 ) , gii ovttas Ávjjuin áigu dahkat buot mii su fámus lea , 	bisuhan dihte 	lágideami Ávju IL:s .
Son ferte maid rámidit kurssa oasálastiid go barge nu áŋgirit guhkes beivviid 	gárvvistan dihte 	filmmaid .
Badjelgehččet sámi homofiillaid Ann Helen Guttorm Johansen annhelen@avvir.no on 08 January , 2010 02:57:00 Dál lea addojuvvon ruhtadoarjja dáža homofiillaid organisašuvdnii , LLH : ii , 	rahkadan dihte 	sierra neahttasiiddu homofiila sápmelaččaide , ja sin birra .
Čielgasit stáhta ovddasvástádus Somby oaivila mielde lea dát čielgasit stáhta ovddasvástádus bidjat ruđaid 	gokčan dihte 	fievrridangoluid .
	Muittuhan dihte 	sáhttá namuhit ahte beakkán sápmelaš heaibu Jon Rønningen , geas leat máttut Deanus , lea vuoitán moadde OG-golli Norgii .
Balto lea duođaštan dili govaiguin máid lea luoikan Ávvirii 	čájehan dihte 	mot gieldda meannuda buohcci , vuoras olbmuid .
Boazodoalli Per Johannes Eira čilgii dalle Ávvirii ahte balai heakkas dihte ja rohttii nibbii 	várjalan dihte 	iežas go beatnagat rohkkáhedje .
Politiijain Guovdageainnus eai leat dađi eanet dieđut áššái , earret go ahte dál leat viežžan veahki Álttá politiijain , 	dutkan dihte 	ášši , dieđiha Oarje-Finnmárkku politiijaguovlu .
– Vaikko imaštalan dán válljema , de in gal jáhke Finnmárkku Journalistasearvvi mieleavttus dahkan ná 	olgguštan dihte 	sámi journalisttaid .
– Dá lea hui váttis ášši , muhto mii sávvat ahte dása gávdnet buori čovdosa , danin go dál han gávdno nu ollu ja buorre teknologiija maid sáhttet atnit 	hehtten dihte 	bohccuid gillámis go vuddjojit togaide , dadjá Solvang ja čujuha ge kárttaide mat čájehit gos bohccot vuddjojit togaide .
Ina Maurstad ja Nils-Henrik Sara dieđusge searvaba 	vuoitin dihte 	.
– Mun ávžžuhan buot davvi-norgalaččaid boahtit odne Romssa gávpogii , 	cummástallan dihte 	
Eai lean dušše nuoraidskuvllas gos ledje lágidan doaluid 	čoaggin dihte 	ruđaid ja Gártnetluohká mánáidgárdi lei čoaggán badjel 5000 ruvnno .
Dán dihte háliidit ge viiddidit dutkama Norgii , buohtastahttin ja 	oaidnin dihte 	mo dáppe lea .
Merken GPS merken ja prošeakta , čađahuvvo earret eará 	dutkan dihte 	man olu bohccuid boazoeaiggádat masset boraspiriide , ohcan dihte eambbo dieđuid bivdogoansttaid , biepmu ja hivvodaga birra , albasiid ja getkkiid ektui , ja man láhkai albbas ja geatkebivdu váikkuha boraspiriid ja boazomassima dillái .
Merken GPS merken ja prošeakta , čađahuvvo earret eará dutkan dihte man olu bohccuid boazoeaiggádat masset boraspiriide , 	ohcan dihte 	eambbo dieđuid bivdogoansttaid , biepmu ja hivvodaga birra , albasiid ja getkkiid ektui , ja man láhkai albbas ja geatkebivdu váikkuha boraspiriid ja boazomassima dillái .
Álgobeallejagi lea teoriija dáppe Romssa universitehtas , ovdal go oahppit sirdojuvvojit Beardogoržái , 	oahppan dihte 	teoriija ja girdima , čilge Schive .
Viessu meastta buollái Karen Anne Sara Utsi karen@avvir.no on 24 February , 2010 02:59:00 Su nieida , Karen Anne Proksi , fertii sihtat Guovdageainnu buollinčáskadeaddji boahtit ruhttet , 	hehtten dihte 	suovvabohcci buollámis .
Vuolgá Chilii Odne vuolgá Reinås Chilii , 	ohcan dihte 	iežas bearraša .
Leat bárttit nu go ritni vuomit , dálkkit ja ealu bieđganeapmi , mii lea sivvan dasa go min geasseorohagas ain leat bohccot , vástida Eira , ja muitala ahte sii leat maŋimuš mánu bargan sihke skohteriiguin ja helikopteriin , 	oččodan dihte 	bohccuid eret geasseorohagas .
Son lea čoahkkimis gaskavahkku Guovdageainnus , masa Statnett lei bovden boazodolliid , Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi ja Boazodoallohálddahusa 	oaidnin dihte 	makkár dat ođđa 420 kV el-rávdnjelinjá šaddá .
WGIP lea gáibidan Sámiráđiin čoahkkima farggamusat , 	geahčadan dihte 	mo sin luvvet eret prošeavttas ja geahččalit gádjut Guoládaga Sámi Radio ja oažžut dan johtui juoga nu láhkai , lohká Store Jakobsen .
– Dát lei surgadis ja vahágis dáhpáhus , ja mii šállošat go lea geavvan , ja 	eastadan dihte 	ahte nuppes fas dáhpáhuvvá , de rievdadeimmet dalánaga iežamet bargovugiid , dadjá son .
Ii son ge hálit namas almmuhit 	gáhtten dihte 	vieljas .
jođiheaddji , ja Gáissi giellaguovddáža bargi , Ronald Urheim , gii lei bovden Romssa nuoraid rabas čoahkkimii , 	oaidnin dihte 	lea go dárbu sierra Sámi nuoraidráđđái Romssas .
– Boazodoallu lea stuorimus hástalus Berit Solveig Gaup beritsolveig@avvir.no Ellen Inga Kristine Hætta elleninga@avvir.no on 25 March , 2010 02:59:00 – Bargu maid dál leat čađaheame dan plánejuvvon el-fápmolinjjá huksemis , lea geahččalit guorahallat visot beliid boazodoalu ektui , 	garvin dihte 	diggái mannamis , logai Statnett gulahallandirektevra Tor Inge Akselsen , ivttá diehtojuohkinčoahkkimis Álttás .
Go vástidin ahte lean sidjiide sádden daid , de lohpidedje iskat ášši , ja munnje riŋget ruovttoluotta seamma beaivvi , 	dieđihan dihte 	bohtosa das , muitala Kaaby .
LD cealkámušas maid čujuhit boazodoalloláhkii ja Boazodoallohálddahusa vejolašvuođaid bidjat doaibmabijuid 	geahpedan dihte 	boazologu .
Eará russat šaddet dávjá háleštit politiijain ovdal go ávvudeapmi álgá , 	eastadan dihte 	rigeara .
– Dás fertešii ovttas caggat dákkár stuora suodjalemiid , go mii han massit vejolašvuođa vánddardit árbevirolaš báikkiiguin 	viežžan dihte 	luonddu riggodagaid máid mii agibeaivve leat dahkan , čuoččuha Hætta .
Leat sádden ášši Siviilaáittardeaddjái 	gullan dihte 	mo son oaidná ášši , ja leat go eiseválddit rihkkon lágaid , dadjá Utsi Earát maid sáddejit Klemet Erland Hætta áigu maid sáddet ášši Siviilaáittardeaddjái .
	Buoridan dihte 	ráinnasvuođa galget ovtta latnjii biddjot pláhtat mat girdet čázi .
Galget maid doaimmahuvvot bohccebidjanbarggut 	buoridan dihte 	dálá čáhcerusttega .
LOGO Norgga Sámemišuvnna ásahii bismá Skaar 1888s 	addin dihte 	sámiide Ipmila Sáni iežaset váibmogillii .
Norgga Sámedikki presideanta oaččui jearaldaga opposišuvnnas maid Sámediggi áigu bargat 	veahkehan dihte 	Mapuche-indiánaid .
Dat dovdo vuoigatmeahttumin daid guovlluid mielas mat ieža fertejit ohcat ruhtadeami doallat dakkár kurssaid - almma 	oažžun dihte 	veahki DI:s ruđa ja bálvalusaid dáfus .
Ii DI bargga maide ge 	buoridan dihte 	ruhtadili .
SNPL gáibida ahte Máhttodepartemeanta bidjá johtui dárbbašlaš doaimmaid 	buoridan dihte 	sámimánáid skuvla árgabeaivvi .
Kokkeliane … Anka-indiánaid šattolašvuođa Ipmil … Kokkelianehámagiid atne dávjá rituálain 	lasihan dihte 	dievdduid juvssusnávccaid !
Geardduha ahte mii sámit leat sierra álbmot , eai ge riikarájit galgga botket min álbmoga oktavuođa ; Deattuha , ahte Sámi álbmot leat ássan iežas árbevirolaš ruovttoeatnamiin – Sámis – áiggiid čađa ja guhká ovdal nášuvnnalaš riikarájiid ; Deattuha dan agibeaivvi geavaheapmi árbevirolaš guovlluin , mii leat ovddidan rikkis , ealli ja geažotáiggi ovdánahtti kultuvrra , erenomáš sámi álbmogiiDeattuha vel ahte lea dát kultuvra mii merošta Sámiid álbmogiin ja addá midjiide oktasaš identitehta , ja ahte stáhtain lea geatnegasvuohta árvvus atnit Sámi álbmoga vuoigatvuođa sierra kultuvrii , gillii ja identitehtii ja galget doaimmalaččat bargat 	eastin dihte 	visot assimilerenvugiid ja buoridit bohtosiid dološ vearrodaguin ; Deattuha ahte min historjjá , kultuvra ja árbevierut oahpahit min eallit harmoniijas ja bistevaččat ja heivehit iežamet molssašuvvi birrasa eavttuide ; Geardduha , ahte Sámi álbmogis lea riekti iešmearrideapmái , ja dasa gullo riekti mearridit min ekonomalaš ja sosiála ovdáneamis , man ládje min kultuvra joatká leat ealli ja olles áiggi buoriduvvon ; Geardduha vel iešmearrideami vuođul , Sámi álbmogiin lea vuoigatvuohta geavahit iežas luondduriggodagaid nu go ieš háliida ja álbmogis ii sáhte makkárge oktavuođas rivvet birgenlági vuođu ; Muittuha ahte Sámi álbmogis , iešmearrideaddji vuoigatvuođa vuođul , lea vuoigatvuohta doalahit ja nannet min sierra politihkalaš , lágalaš , ekonomalaš , sosiálalaš ja kultuvrralaš ásahusaid ; Deattuha erenomážit , ahte árbevirolaš ealáhusat ja min eatnamiid , čáziid , masa gullo maid mearračáhci ja luondduriggodagaid geavahus leat dehálaš oasit Sámi kultuvrras ja identitehtas : Deattuha ahte Sámi álbmogis lea riekti ásahit ja hálddašit iežas oahpahusa vuogádagaid ja ásahusaid , addit mánáideamet ja nuoraideamet oahpahusa iežamet gillii ja gielas , dan vuogi mielde mii lea heivvolaš min kultuvrralaš oahpahus ja oahpaheami vugiid mielde ; Deattuha vel nissoniid ja boarrásiid dehálaš saji Sámi kultuvrralaš bargguid ja máhtu hálddašeaddjin ja oahpaheaddjin ; Deattuha ahte Sámegielas lea erenomáš kultuvrralaš , historjjálaš ja ekologalaš diehtu , mii addá dárkilis ipmárdusa guovllulaš šattuide , ekologalaš gaskavuođaide ja ekosystema dynamihkkii min ruoktoeatnamis ; Bures váldá vuostá ON váldočoahkkima álgoálbmogiid vuoigatvuođaid julggaštusa dohkkeheami mii sisdoallá vuolimus universála standárda eamiálbmogiid – maiddái Sámi álbmoga vuoigatvuođaide , ja dán Julggaštusa ja Davviriikkalaš Sámekonvenšuvnna vehkiin cealkit min oktavuođas čuovvovaččat :
– Mii leat fitnan Disneylandas ja Parisas 	geahččan dihte 	movt sii doaimmahit iežaset fálaldagaid .
Sámiráđi jođiheaddji Pauliina Feodoroff ávžžuha olbmuid , geat ožžot áitagiid kulturárbbi suodjaleamis , váldit oktavuođa vaikko Sámiráđiin , mii de sáhttá dán ášši váldit ovdan fitnodagain 	čorgen dihte 	boasttugeavaheami .
Luossabreavaeaiggádiid ( LBT ) árvalus deanu guolástannjuolggadusaide ( 350 miellahtu ) : - 4 diibmosaš ráfáidahttin juohke jándoris , lassin jándor ráfái mii lea sotna- beaivvis , vuossárgii- divrudit bivdokoartta divvaga- divrudit lobi 320 ruvdnui juohke stákkus fatnasis ( fylk- kamánni evttoha 80 ruvnnu stákkus , ja eanemus 4 stákku ) - divrudit gáddelobi 320 ruvdnui ( fylkkamánni evttoha 200 ruvdnui ) Deanu čázádaga luossabivdosearvi ( DLBS ) árvalus ( 50 miellahtu ) : - jus stáhta ii čavge turista- bivddu , de bivdit Sámedikki konsulteret guovddáš eise- válddiiguin- Turistabivddu geahpedit vai stággobivdiide lea sadji- dálá bivdokoartta divrudit beliin- ásahit sierra bivdokoartta fatnasis bivddus- olggobeale olbmuin galgá leat báikkálaš suhkki- Fatnasiin luossabivddu geahpedit beliin , eanemus guokte stákku- Vuolle-Geavgŋá gáržžiduvvon bivdoortnet maid Sirbmái ja Guivvašguikii- Gieldit detnui gállima , 	olahan dihte 	buoremus bivdosajiid- Čázádaga bajit osiin gieldit turista čakčabivddu
Mii fertet ovttas bargat 	buoridan dihte 	sámegiela ovddidan- ja suodjalaneavttuid .
Lassivirggiid leat lasihan juste 	nannen dihte 	sámegielfáladaga , álgovuorus vuos njálmmálaš fálaldagaid , čilge Saglie .
	Garvin dihte 	EEO-rievttalaš váttisvuođaid , válljii justislávdegoddi danne earáhuhttit mearrádusas danin : Dán kapihttala njuolggadusat mielde ja eará lágaid rámmaid siskkobealde , lea juohkehaččas Finnmárkkuopmodaga eatnamis riekti bivdit smávvafuođđuid ja bivdit guliid čázádagain stákkuin ja giehtaváđuin ja čoaggit luopmániid iežas dállodollui .
Buot finnmárkulaččat sáhttet leat oadjebasat ahte FeFo Finn ­márkkulága ja eará lágaid siskkobealde áigu bargat áŋgirit ja jus dárbbašlaš bidjat johtui doaimmaid 	sihkkarastin dihte 	ahte luondduvalljodagat maiddái boahtte áiggis sáhttet leat Finnmárkku álbmoga ássama ja loaktima vuođđun .
2003:s čađahii OOSMO muhtin prošeavtta 	ásahan dihte 	sámi parlameantta .
Dál lea ain bissume dat doaivva ahte boahttevaš konferánsa čohkke buot fámuid Guoládatsámi servodagas ja ahte Guoládatsámit lihkostuvvet gávdnat čovdosa ja čájehit olles máilbmái ahte sii leat guođđán bisáneami dahje stirduma 	mannan dihte 	ođđa geainnu mielde oktasaš ja realisttalaš boahtteáigái .
Guokte stuorimus bellodaga dodjiba nubbi nubbái , ja sivahallaba nubbi nuppi go dieđut eai addo álbmogii , muhto ii goabbáge leat maidege dahkan 	čoavdin dihte 	dán čuolmma .
Ollu fylkka suohkaniin leat heajos skuvlavisttit ja mii fertet olahit stáda ruhtadanortnega vai suohkanat besset divodit daid maid galget 	deavdin dihte 	otná gáibádusaid go lea sáhka oahpahanlanjain .
Mii fertet guođđit dakkár vuogi ahte divodastit ain veahá duokko dákko ja mii fertet bargat ain eambbo 	nanusmahttin dihte 	luottaid vai dat bistet guhkit .
Inger Jørstad , Bargiidbellodaga sámediggejoavkuBargiidbellodaga sámepolitihkalaš forum Davit válgabiires oaivvilda ahte Álttá suohkan ferte ságastallat Álttá Siida mánáidgárddiin 	rievdadin dihte 	njuolggadusaid vai sisaváldineavttut fátmmastit buot suohkana sámi mánáid .
Sámi skuvllain lea seamma dávda ja mii fertet dovddastit duohtavuođa ahte ii buot sáhte čađahit sámegillii 	ovdánahttin dihte 	sámi servvodaga .
Mii áigu ráhkadit politihka mii čovdosiid ohcá ja boahtteáigi heivehuvvon čuovvovaš čovdosiiguin dál dohkkehuvvon 2009 bušeahtas:- Mii áigut vuođđudit lávdegotti čielggadit buoret ja beaktilat oahpponeavvobuvttadeami- Mii vuoruhit resursaskuvllaid , vuosttasin Áiluovtta skuvlla- Mii háliidit eambbo terminologiijaovdánahttima- Mii áigu jorgalahttit eambbo fágaid mat eai leat kultur- ja identitehtadahkki sámiide- Mii áigut mannat girjegoasttideddjiid bázahuslisttuid ja geahččat makkár oahpponeavvoprošeavttat maid ferte loahpahit ja dainna vugiin luvvet ruđaid Bargiidbellodat háliida bargat rivttes áššiid rivttes vugiid mielde - 	sadjin dihte 	bargoneavvuid beaktileappot , áigut mii go bušeahtta lea dohkkehuvvon bidjat namuhuvvon bargguid johtui .
Dalle doaivvun ahte NSR lea mielde huksejeaddji daguin 	buoridan dihte 	sámi skuvlla ja lea heaitán dieinna populisttalaš čájehandárbbuin maid sin bušeahttaevttohus lea čájehan .
Dan sivas galggašedje Sámedikki bellodagat geahčadit nominerenproseassa ja ráhkadit rabasvuođa 	movttiidan dihte 	olbmuid čálihit Sámi jienastuslohkui .
Filbmabargit ovttas oasseváldiiguin háliidit fitnat guossis riegádanbeaivve jumežiid luhtte , 	dokumenteren dihte 	movt eallin livččii leamaš , jus belgialaš livččii doppe riegádan .
	Sihkkarastin dihte 	guođoheddjiid árvala ge Nils Mathis Eira mo stáda sáhtášii sihkkarastit sin bargodilálašvuođa:– Galggašii boahtit dakkár ortnet ahte boazodoallit álo vánddardit unnimusat guvttiin skohterin fárrolaga .
Dán vahkuloahpa mii galgat cealkit maid mii dáhttut daid boahtte njeallje jagiid dahkat , 	sihkkarastin dihte 	ahte sámegiella ain eallá njealljelogi jagi geahčen , sihkka ­rastin dihte ahte sámi kultuvra beassá ahtanuššat , ahte riggodagat min guovlluin boahtá midjiide ávkin , ahte min nuorain lea jáhkku sámi boahtteáigái – dat han leat min nuorat geat galget hábmet sámi boahtteáiggi !
– Go čohkkedin biilii Guovdageainnus , de bidjen digitálakamera biilii , 	govven dihte 	luotta .
Dat deaivvadeapmi lea 	gullan dihte 	lea go ovttasge beroštupmi leat mielde , ja vai don beasat buktit mátkeevttohusaid .
Gorravári skuvlla mánát ledje bearjadaga girjerádjosis , 	guldalan dihte 	sámi muitalusaid .
Fylkkamánni galgá maiddái duođaštit ollu leat boraspiret , ja vuoruhit ja čađahit bargguid 	eastadan dihte 	boraspirevahágiid sihke boazodoalu ja eanadoalu hárrái .
Duogáš áššái lea go miessemánu 16. beaivi lea dábálaš bargobeaivi , juoga mii dagaha váttisin guovdageaidnulaččaide geat leat barggus , árabut vuolgit 	ollen dihte 	čiekčamiidda .
Boares samuraia oahpaha Nikioi boares soahtegoansttaid , ja nuorra nieida lea gearggus doarrugoahtit bahávuođain 	mávssahan dihte 	iežas soga ...
Beassášlávvordaga lea áigi gilvalit , ja Karakrossen geasuha sihke smávváid ja stuorráid , 	geahččan dihte 	skutergilvvu .
Seamma submi ožžo maid Finnmárkku beanavuodjimat 	lágidan dihte 	kulturdoaluid , maid Olgoriikkadepartemeanta máksá .
Dát heive bures 	čájehan dihte 	maid nuortalašsámi kultuvrra .
Čuvvot muhtin joavkku , borret njálgga borramuša , orrot fiinna hoteallain ja vánddardit miehtá riikka , 	geahččan dihte 	dološ báikkiid .
1492:s Amerihká , de olmmošálbmot čuovvolii 	rievidan dihte 	eatnamiid .
Máná váhnemat leaba čállán reivve Guovdageainnu suohkanii gos bivdiba suohkana jođánepmosit sihkkarastit šalddi , 	hehtten dihte 	eambbo lihkohisvuođaid .
The FMX Awards ásahuvvui 2006s 	rámidan dihte 	máilmmi buoremus Freestyle Motocross vuddjiid .
Duorastaga boahtá kulturministtar Trond Giske , 	rahpan dihte 	festivála .
	Gudnejahttin dihte 	rikkis ja hearvás sámi kultuvrra , ja maid addin dihte mojiid ruovttoluotta buohkaide geat vázzet Guovdageainnu márkanis , ráhkadin dáid sárgumiid , čilge Dorothee Logen čállosis čájáhusa birra .
Gudnejahttin dihte rikkis ja hearvás sámi kultuvrra , ja maid 	addin dihte 	mojiid ruovttoluotta buohkaide geat vázzet Guovdageainnu márkanis , ráhkadin dáid sárgumiid , čilge Dorothee Logen čállosis čájáhusa birra .
Neahttaaviisa lea oaivvilduvvon Suoma skuvllaide dieđuid ja reaidduid skáhppomii 	dovdan dihte 	sámi servodaga diliid buorebut .
Boahtte vahkku dat deaivvadit eamiálbmotgiellačeahpit , geat bohtet miehtá árktalaš guovllu , juohkit vásáhusaid ja ovddidit konkrehtalaš strategiijaid 	nannen dihte 	eamiálbmogiid gielaid .
Leansmánni Klemet Klemetsen muitala Altaposten aviisii ahte ledje oallugat geat bohte leansmánnekantuvrii 	geahččan dihte 	gálvvuid mat galge vuvdojuvvot .
Plakáhtas čuoččui poleti vuovdá gávdnon gálvvuid bidjegis otne diibmu 12.Leansmánni Klemet Klemetsen muitala Altaposten aviisii ahte ledje oallugat geat bohte leansmánnekantuvrii 	geahččan dihte 	gálvvuid mat galge vuvdojuvvot .
Jus háliidat ohcat eará barggu , de leat gal vejolašvuođat , muhto de fertet gal maid eanet rahčat 	olahan dihte 	daid .
IL NORDLYS lea vuovdán loattaid 	čoaggin dihte 	ruđa čuoigan- ja friddjavaláštallanjovkui ja dat leat sii geat vuite vuorbádeamis:1 .
Girddidettiin guvlen bures miesttagiid , bovnnaid , balssaid ja muoraid 	oaidnin dihte 	murjjiid .
De ánuhii bárdni goalmmát spiinnečivgga ja vulggii fas gávpogii 	vuovdin dihte 	spiinni .
– Mii leat fitnan Disneylandas ja Parisas 	geahččan dihte 	movt sii doaimmahit iežaset fálaldagaid .
ii leat guhká ovdal go fuobmát muhtun váttisvuođa mii fargga čoavdása , ja don leat ilus go atnet jierpmi 	veahkehan dihte 	muhtin olbmá .
Márkomeannu lea seammaládje álgán ja ovdánan , nu lea maid Riddu Riđđu , 	namuhan dihte 	moadde .
Dat lea dehálaš 	čájehan dihte 	eise ­válddiide ahte Sámediggi ánssáša ovddasvástádusa , muhto dat lea maid dehálaš mánáid ektui .
Dakkár garra ráddjema gáibida Kárášjoga sátnejođiheaddji 	gádjun dihte 	luossanáli Deanus , máid dutkit oaivvildit uhkiduvvon .
De ii galggaše leat dárbu doarrut ja rahčat 	ovddidan dihte 	sámegiela .
Lea máilmmis dohkkehuvvon prinsihppa eamiálbmogiid ektui , 	sihkkarastin dihte 	sin rivttiid , go addojit sierralaš rievttit unniálbmogii dainna ulbmiliin ahte stuorra servodat ii galgga sáhttit sin eanetloguin badjelgeahččat unnit álbmoga beroštumiid .
Lea stuora ballu ahte dutkit eai muital iežaset duohta ulbmiliid dákkár prošeavttain ja go dárkileappot geahčasta prošektii , de ii leat váttis muitát muitalusaid movt sápmelaččaid oaiveskálžžuid leat mihtádallan ja iskan , 	guorahallan dihte 	min .
Go dát garra gáržžideamit leat evttohuvvon , de ákkastallo Direktoráhta bealis ahte dát gáržžideamit leat 	suddjen dihte 	erenoamážit Deanuluossanáli .
Guovddášbáŋkkut leat lokten reanttu 	goazadan dihte 	ekonomiija amas loktanit beare jođánit .
Bargosajit šaddet maid duollet dalle loanahit ruđa 	doalahan dihte 	doaim ­ma jođus dahje ovdánan dihte doaimma .
Bargosajit šaddet maid duollet dalle loanahit ruđa doalahan dihte doaim ­ma jođus dahje 	ovdánan dihte 	doaimma .
Muhto dál aŋkke lea vuosttas stuorát lávki váldon 	vuosttildan dihte 	dáid gielis hommáid ja dát geatnegahttá joatkkabargguid .
Sámi nuorat čájehedje mannan vahkkus ráfálažžat vuostehágu dasa go sámi vierut , symbolat ja gávttit geavahuvvojit boastut turistaealáhusas 	dinen dihte 	ruđaid .
Mii leat guhkká gullán man roavváid Suoma turistafitnodagat geavahit min sámiid kultuvrra 	dinen dihte 	ruđaid .
Guovdageainnu suohkan ja Kárášjoga gielda leat aiddobáliid dieđihan ahte finánsaroasu geažil áigot golahit eanet ruđa ođasteapmái ja eará doaimmaide , 	doalahan dihte 	servvodaga ekonomiija dearvvašin .
Áiggun maid čalmmustahttit daid olu joavkkuid ja servviid mat lágidit daid stuora jahkásaš doaluid beassášvahkku , nugo heargegilvvohallama , skohtercrossa ja Kárášjoga-čuoigamiid - 	namuhan dihte 	daid stuorámusaid .
Boahtteáiggis áigut mii ohcalit ovttasbarggu gielddaiguin 	fuolahan dihte 	dan ahte buot sámit , beroškeahttá ássanguovllus , ožžot daid seamma vuoigatvuođaid oahppat ja geavahit sámegiela .
Dat movttiidahttá njunnošiid bargat buoremus lágiid 	olahan dihte 	buriid bohtosiid .
Min eaktudáhtolaš organisašuvnnat barget hirbmat buori barggu - seammás bargá ráđđehus máŋgga ládje 	nannen dihte 	almmolaš gearggusvuođa .
Máid ferte dahkat 	sihkkarastin dihte 	buori vuođđoskuvlla Finnmárkkus unnimusat 2015 rádjái ?
Mii dárbbašit gelbbolašvuođa ja bargonávcca 	doalahan dihte 	buohcciviesuid , mánáidgárddiid , skuvllaid , renovašuvnna ja luottaid rabasin ja gáŋggas .
Boaittobeal suohkanat fertejit maid čájehit beroštumi bagadit ja heivehit ásodagaid nuoraide boaittobeal báikkiin , 	eastadan dihte 	olggosfárrema ja eanet sentraliserema .
Ja mii leat mielas dahkat dan mii dárbbašuvvo 	sihkkarastin dihte 	boazodoalu boahtteáiggi , vaikke vel dat mielddisbuktá ge ahte min vuostá lágiduvvojit miellačájáhusat .
Dáidá fertet deaividit stuora lihkohisvuohta ovdal go mii geat leat ovddasvástideaddji politihkkarat morihit ja bidjat johtui doaibmabijuid 	buoridan dihte 	dili .
Dieđáhusas čuovvola ráđđehus máŋgga Olgešbellodaga evttohusain 	buoridan dihte 	ohppiid oahppodili ja oahppoálvvu , muhto dađi bahábut leat dieđáhusas hui unnán doaimmat maiguin sáhtášii unnidit luobahasa skuvllas .
rullerema oktavuođas mearridan ahte áigodagas 2009-2012 áigot ovdamearkka dihte geahččalit ovdánahttit resursaskuvllaid 	oažžun dihte 	jođu oahpponeavvubuvttadeapmái , ja Áiluovtta skuvla Divttasvuonas lea okta skuvla gos dán geahččaleami livččii lunddolaš čađahit .
Nuba Bargiidbellodat lea leamaš ieš mielde dan mearrideamis , dadjá Keskitalo ja joatká : – 2006:s go NSR bođii fápmui de mearrideimmet hui olu Samedikki doaibmabijuid árvvoštallat , 	sihkkarastin dihte 	ahte Sámediggi geavaha resurssaid ulbmiliid ektui , dadjá Keskitalo .
	Kárten dihte 	valljodagaid ii hálit FeFo gáržžidit ohcanrievtti , muhto lohpi garra eanančuozahemiide ii addo ovdal go buot oasehasain leamaš vejolašvuohta buktit cealkámuša .
Jus dakkár čuozaheapmi leat dárbbašlaččat 	kárten dihte 	minerálagávdnosiid , ferte dán ohcat sierra .
Bálkáhuvvon virgelohpiGuovttegielat suohkaniid almmolaš báikkiin , nu go suohkanis ja buohcciviesus , ožžot bargit ohcat ruhtaduvvon virgelobi 	oahppan dihte 	sámegiela .
Sus lea ulbmilin vel báhcit guovtti vahkkui Kanadai ja fitnat oahpásmuvvamin earret eará indiánareserváhtaide , 	oaidnin dihte 	báikki alde , mo dilli duođaid lea .
Geahččaleapmi lea rusttegiid dáfus , 	iskan dihte 	doaibmá go bissu ja sihkkarastit ahte bivdi deaivá ealgga go bivddus geige bissu ealgga čoamohassii .
Dán oktavuođas lea Romsa 2018 AS finadeamen Kárášjogas 	nannen dihte 	ovttasbarggu sámi birrasiin ja politihkkariiguin .
Vaikko Snoasa searvvai ge easka dán jagi álggus sámegiela hálddašanguvlui , de son lohká gieldda lea jo guhkit áigge mieleavttus deattuhan sápme ­lašvuođa.– Mii bargat 	nannen dihte 	sihke sámekultuvrra muhto maid máŋgga ­kultuvrralašvuođa , deattuha son .
Ráđđi lea doaimmahan iešheanalaš sámepolitihka sihke Sámedikki opposišuvnna ja Ráđđehusa guovdu , dadjá Olli ja joatká:– Dasto lea ráđđi ovttasbargan bures ráđđehusain , regiovnnaiguin ja opposišuvnnain 	juksan dihte 	buori politihka ja buori ceavzilis čovdosiid sámi servodaga várás .
Riekti maid čujuha dasa ahte ii leat dárbu bissehit geaidnobargguid 	sihkkarastin dihte 	buhtadusgáibádusa maŋŋelis , nu ii leat ge dárbu gaskkaboddosaš mearrádussii dán áššis .
• Dál leat čađahuvvomin gáibideaddji konsultašuvnnat Ealáhus- ja gávpedepartemeanttain ođđa minerallága hárrái 	sihkkarastin dihte 	sámi vuoigatvuođaid ja sámi beroštumiid.•Sámedikki doarjjaortnegat leat nannejuvvon sámedikki 2008 bušeahtas.•Konsultašuvnnaid bokte Justisdepartemeanttain šaddan ovttaoaivilii Finnmárkku komišuvnna čoahkádusa hárrái.•Konsultašuvnnaid bokte Birasgáhttendepartemeanttain šaddan ovttaoaivilii lávdegotti mandáhta ja čoahkádusa hárrái mii galgá čielggadit láhkaásahusevttohusa Deanujoga guolásteapmái .
• Vuosttaš gearddi sihkkarastán ahte ovttajienalaš sámediggi doarju ILO raportta dan ektui movt Norga ollašuhttá geatnegasvuođaidis ILO-konvenšuvnna ektui.•Bargan ulbmillaččat 	sihkkarastin dihte 	dan ahte boazodoallu oččošii seammalágan eavttuid go mat eará vuođđoealáhusain boaldámušdivvadiid ektui.•Geavahišgoahtán sámeálbmotfoandda 2 miljon ruvnnuin duođaštan dihte árbemáhtu.•Gáibidan Njávdáma dákteriggeávdnasiid mat leat seailluhuvvon Oslo universitehtas galget buktojuvvot ruovttoluotta hávdesadjái.•Váikkuhan árjjalaččat dan ahte boraspirehálddašeami rámmat buoriduvvošedje reviderejuvvon našunalbušeahtas .
• Vuosttaš gearddi sihkkarastán ahte ovttajienalaš sámediggi doarju ILO raportta dan ektui movt Norga ollašuhttá geatnegasvuođaidis ILO-konvenšuvnna ektui.•Bargan ulbmillaččat sihkkarastin dihte dan ahte boazodoallu oččošii seammalágan eavttuid go mat eará vuođđoealáhusain boaldámušdivvadiid ektui.•Geavahišgoahtán sámeálbmotfoandda 2 miljon ruvnnuin 	duođaštan dihte 	árbemáhtu.•Gáibidan Njávdáma dákteriggeávdnasiid mat leat seailluhuvvon Oslo universitehtas galget buktojuvvot ruovttoluotta hávdesadjái.•Váikkuhan árjjalaččat dan ahte boraspirehálddašeami rámmat buoriduvvošedje reviderejuvvon našunalbušeahtas .
• Garrasit ja vuđolaččat bargan 	nannen dihte 	sámi oahppaneavvuid buvttadeami ja ráhkadeami.•Reviderejuvvon bušeahtas nannen sámi oahppaneavvuid buvttadeami bušeahta 2,5 miljon ruvnnuin.•Bidjan fuomášumi dáláš sámi oahppogirjjiid váilevaš oastimii skuvlaeiseválddiid bealis.•Mearridan árvoháhkanprográmma lotnolasealáhusaide ja sámi mátkeealáhusaide .
• Mearridan Sámediggeráđi dieđáhusa meahcceealáhusaid ovddideami hárrái.•Dahkan mearrádusa 	sihkkarastin dihte 	boahtteáigái doaibma- ja arealvuođu sámi boazodollui Trollheimenis .
India , Nepal ja Bangladesh leat riikkat gos Guovdageainnu neavttárat galget finadit , ja dat galgáge oalle pilgrim-mátki 	gudnejahttin dihte 	teáhterbihtá ja maiddái čálli inspirašuvdnabáikái .
lea nammaduvvon Folkets Amanda oasis , ja dál lea maŋemuš vejolašvuohta jienastit filmma , 	vuoitin dihte 	Álbmoga luohká .
Máná váhnemat leaba čállán reivve Guovdageainnu suohkanii gos bivdiba suohkana jođánepmosit sihkkarastit šalddi , 	hehtten dihte 	eambbo lihkohisvuođaid .
Dál lea Sámediggi šiehtadallamin girjelágádusaiguin 	gávdnan dihte 	soahpamuša vai sámeskuvllaid oahppit ožžot oahpponeavvuid go skuvllat fas álget čakčat .
Diet lea dovddus teknihkka 	oažžun dihte 	mediasfuomášumi , ja jáhkán olbmot várra vurdet ahte diekkár beakkán aktivista nie hállá , lohká Aili Keskitalo , Norgga Sámiid Riikkasearvvi jođiheaddji .
Mannan vahkku vujii muhtun unnit biila čorraga njeaiga Gálggojávrris , vaikko luodda lea bures merkejuvvon 	várren dihte 	ahte báikkis leat olu bohccot .
– Suohkana ráđđeolmmái lea evttohan bidjat oktii rektorvirggiid , 	seastin dihte 	.
De vuoddjái mis olmmoš 	oažžun dihte 	oktavuođa mobiilafierpmádahkii dieđihit ráppi .
Ledje njeallje – vihtta olbmo geat riŋgeje 175 nummarii , 	muitalan dihte 	ahte Sáttováris lei gálja luodda , muitala Tor Inge Helander , Stáda geaidnodoaimmahagas .
Go Ávvir riŋge 	guorahallan dihte 	ášši NAV:in , de lohket borgguhanláhka ii leat sin ovddasvástádus , muhto áigot iskat ášši .
Risten Elle Siri , gii aiddo lea rahpan Boddu.com olgobáikki Guovdageainnus , finai gaskavahkku suohkanis 	iskan dihte 	makkár njuolggadusat leat borgguhanlanjaide .
Prošeavtta čađa áiggui maid buvttadit sámi filmma ja cd skearru , 	muittuhan dihte 	dáhpáhusa mii geavai Stillas , 30 jagi das ovdal .
Solberg muitala iežaset dál fargga galget čoahkkinastit Norgga Kulturmuitoinstituhtan 	álggahan dihte 	kulturmuitoregistreremiid plánejuvvon linjjá vuoli ja dan lahka .
– Mu ii leat oktage bággen heaitit barggus boazodoalloagronoman , heiten iešdáhtus 	suodjalan dihte 	iežan bearraša Sámi Radio bargovugiid ja oaguheami vuostá .
– Dán mii leat dahkan nu ahte boazodoallohoavddas ii galgan leat makkárge váldi dán áššis ja 	doallan dihte 	soabadallamiid čorgadin , čilge Hansen .
– Mii leat johtán miehtá Sámi 	gullan dihte 	gos ja masa lea eanemus ruhtadárbu .
Son lea čájehan Ávvirii buot iežas gávpečorraga loguid ja deattuid 	duođaštan dihte 	ahte deattut varrásiin ja áldduin leat vuollin .
Prošeavtta olis leage dollon diehtojuohkin skuvllaide , 	olahan dihte 	nuoraid muhto maid ollesolbmuid ja oahpaheddjiid .
Olbmot leat váldán oktavuođa Ávviriin , 	jearran dihte 	lea go lobálaš maŋidit vuorbádeami ná guhká .
Rita Solbakken lohká iežas leamaš vaikke man gallii NAV:s 	divvun dihte 	boasttuvuođa , muhto doppe lea ožžon dakkár vástádusa ahte lea váttis divvut boasttuvuođa go bargi , gii dan máhttá dahkat , ii leat barggus buozalmasvuođa geažil .
Son áigu váldit oktavuođa Hættain 	gullan dihte 	makkár áigumušat sus leat boahtteáigái spábbačiekčanhárjeheaddji dáfus .
Mun balan ahte Bargiidbellodat geavaha dál buot vugiid 	čiehkan dihte 	kulturmuittuid bilidemiid Leavvajogas , čuoččuha Henriksen .
– Sáhtášii ovdamearkan muhtun Davvi-Norgga aviisa ovttasbargat daid stuorát aviissain máddin 	čalmmustahttin dihte 	dáppe guovllu dáidaga , árvala Annelise Josefsen .
Eanaš dáiddárat ásset Oslo-guovllus ja doppe leat eanaš ja stuorámus dáiddačájáhusbáikkit – Okta vuohki lea ahte Davvi-Norgga dáiddaguovddážat bovdejit davás mátta dáiddakurahtoriid , gean bargun lea válljet dáiddáriid čájáhusaide , árvala Josefsen 	oahpásmuvvan dihte 	Sámi ja Davvi-Norgga dáidagiidda .
Hansena mielas lea ge dehálaš bargat 	dorvvastan dihte 	sámi servodaga gávpogiin ja stuorát čoahkkebáikkiin , ja ná dohkkehit dán eallinvuogi seamma dásis árbevirolaš sámi servodaga eallinvugiiguin .
	Seailluhan dihte 	luosaid lea dárbbalaš nannet sihke bearráigeahču ja dutkama , seammás lea dárbu várrugas leat ollu luosaid goddit .
Son leage juo váldán oktavuođa earret eará lihtuiguin Suoma bealde , 	jearran dihte 	besset go leat mielde sin plánenčoahkkimis .
Sámi Parlamentáralaš Ráđi ( SPR ) jođiheaddji ii lohpit vel makkárge doaimmaid bidjat johtui 	čoavdin dihte 	Sámiráđi ruhtadili .
Mun serven álggus 1960-logus sullásaš dutkamii maid norgalaš ja amerihkálaš dutkit čađahedje , 	gávnnahan dihte 	leat go sápmelaččat nuoskkiduvvon maŋŋel go Ruošša lei bávkalan atombomba Guoládatnjárggas .
Ávvir ii fidnen ságaide Káre Brita Eira mánnodatiđida 	gullan dihte 	mot manná julggiin .
Lávdegotti lahtut leat bures čuvvon mielde sihke Norgga dárkkisteaddjisearvvi ja Dárkkistan ja Bearráigeahču Foruma čoahkkimiid ja kurssaid , ja jegolaččat čuovvolan ávžžuhusaid dahkat lávdegottiid barggu álbmogii dovddusin ja gallestallat ásahusaid 	dárkkistan dihte 	.
– Buorre dialoga ja kommunikašuvdna lea dárbbašlaš politihkalaš barggus 	ovddidan dihte 	sámi servodaga ja sámi demokratiija , dadjá sámediggepresideanta .
The FMX Awards ásahuvvui 2006s 	rámidan dihte 	máilmmi buoremus Freestyle Motocross vuddjiid .
Beaivvi maŋŋel son jođii moadde miilla davvelii 	eastadan dihte 	eanet speadjama .
– Sámedikkis lea dáhttu vuoruhit návccaid 	jávkadan dihte 	heađuštemiid mat gohcet meahcásteami .
– Son ii ovddastan NSR , muhto bođii dego rektor Deanu Sámeskuvllas 	doarjun dihte 	giliskuvllaid ovttasbarggu Deanuleagis , čuoččuha Jánoš Trosten preassadieđáhusastis .
Sámedikki stuorámus opposišuvdnabellodaga oainnu mielde berre dál Sámediggi gulahallat suohkaniiguin 	sihkkarastin dihte 	ahte oassi dán lassi ruđain geavahuvvo bisuhit giliskuvllaid .
– Mun oaivvildan ahte Sámediggi vuot ferte loktet dán ášši Ráđđehussii , seammás go fertet bargat suohkaniid ektui 	bissehan dihte 	heaittihemiid .
	Veahkehan dihte 	presideantta , muittuhit vissis dáhpáhusaid , maidda evttohuvvon ehtalaš njuolggadusat gusket njuolga .
Go Steinfjell borgemánus lei aviissas ja muitalii dili birra , de riŋgeje mánáidgárddis 	dieđihan dihte 	ahte su mánás lea mánáidgárdesadji .
Maiddái Ávvir finai gávppašeamen 	iskan dihte 	doallá go deaivása .
Ávvir riŋgii mánnodaga Máze IL falástallansearvvi jođiheaddjái , 	jearran dihte 	manne eai leat vuorbádan loattaid vel , vaikko lea mannan badjel jagi dan rájes go álge vuovdit- , ja ovcci mánu dan rájes go gálge vuorbádit daid .
– Dolin eai ba leange glásat gođiin , dát leat dušše 	duhtadan dihte 	dán áigge olbmuid dárbbuid geain lea dárbu čuvgii , lohká Helander .
Hætta mielas ii leat dohkálaš go ráđđi ii leat vel čielggadan makkár doaibmabijuid áigot bidjat johtui 	buoridan dihte 	dili .
– Mii leat heŋgen dievva čižžedoalaniid 	čalmmustahttin dihte 	vai olbmot bisánastet ja fitnet min guossis , muitala Romssa borasdávdda searvvi Bodil Trosten .
Boazodoallohoavda ii ávžžutge 	álkidan dihte 	mearkut proseantta mielde , go dát gáibida ovttamielalašvuođa orohagas .
Joksa niehku livčče ahte beasašii joavkkuin dán vuoru maid johttát Suoma beallái Sápmái 	čájehan dihte 	bihtáset , mii muitala muhtun šlundon gonagasas gean buohkat vigget oažžut buoret millii .
– Sávahahtti livčče Ohcejogas ja vaikko Anáris fitnat , 	čájehan dihte 	mo sámegielain birge rádjaovttasbarggus bures , sávvá Joks .
– Jápmán almmái lea sáddejuvvon Romssa Universiteahtabuohccivissui 	duođaštan dihte 	sihke gii son leai ja jápminsiva , daddjo dieđáhusas .
Viidásat dutkamis jearahallojit vihttanat ja buollánbáikki guorahallo 	gávnnahan dihte 	siva buollimis , man fuomášedje meattá vuoddji politiijat lávvardatija .
Ráđđehus galgá dili vuođul bidjat johtui dárbbašlaš doaibmabidjamiid 	identifiseren dihte 	eananguovlluid gos guoskevaš álbmot eallá árbevirolaččat ja sihkkarástit beavttálmuvaš suodjalusa álbmogiid rivttiid oamasteami ja hálddu hárrái .
Duhtamis gearregastinmeannudeapmi galgá ásahuvvot riikkaid lágaortnegii 	mearridan dihte 	vuoigatvuođa gáibádusaide mat leat čadnojuvvon guoskevaš álbmoga eananguovlluide .
	Sihkkarastin dihte 	sámiid beroštumiid suodjalanproseassain , de lea Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta ođđajagemánu 31. beaivvi 2007:s dahkan njuolggadus soahpamuša suodjalanbargui luonddusuodjalanlága ektui sámi guovlluin .
Einar Asbjørnsena fárus skánne son beatnagiid oaivvi ja čeabeha , 	gávdnan dihte 	mearkka , mii čájeha ahte beana lea dohkkehuvvon ealgabeanan .
Eat áiggo dubmet olbmuid ovdal go ášši lea čielggaduvvon , dan dihte beassá eaiggát buktit beatnaga šibitdoaktára lusa 	iskan dihte 	, muitala Asbjørnsen .
Dát lea riidu mánáid gaskkas maid skuvla ovttas váhnemiiguin ja mánáiguin sáhttá čoavdit , jus buohkain lea dáhttu čoavdit riiddu , čilge váhnen gii 	suddjen dihte 	mánás ii hálit almmuhit namas aviissas .
NSR joavku vuordá ge ahte Sámedikki ráđđi jođánit váldá oktavuođa suodjalusain ja guovddáš eiseváldiiguin 	eastadan dihte 	dohko váldogirdistašuvnna , go dat dagaha ahte oasit márkosámi giliin báhcet ávdimin ja ealli kulturvuođđu jávká .
Dasalassin bovdejedje maid gielddastivra guossái mannan mánus 	čájehan dihte 	man dehálaš klubba lea sidjiide .
– Mii geahččaleimmet goit juoidá ođđasa fállat 	boktin dihte 	beroštumi , muhto ledje unnán olbmot doaluin .
Dán jagi bivddu ođas lea maid ahte Guolástus- ja riddodepartemeanta rabai suoidnemánus friddjabivddu davábeale fásta rájá nuorttabeale 26°N ja siskkimuš Porsáŋgguvuona , 	hehtten dihte 	leavvamis reabbáid .
Sámi našuvnnalaš gealboguovddáš – psykalaš dearvvašvuođasuddjen ( SÁNAG ) lei máid boahtán Guovdageidnui , 	muitalan dihte 	ahte veahkki gávdno .
Ledje boahtán Sámpái 	muitalan dihte 	skuvlla birra .
Oda Sofie Eriksen ( 19 ) lei boahtán diehtojuohkinčoahkkimii , 	gullan dihte 	mii gáibiduvvo go galgá álgit Giddagasbálván .
– Mii lea garrasit beahtahallan sihke Birasgáhttendepartementii ja Luondduhálddašandirektoráhttii go sis ii leat dáhttu deaivvadit boazodoaluin 	gávdnan dihte 	buriid čovdosiid ja doaimmaid maiguin boazodoallu maiddái lea duhtavaš .
Kárášjoga Báhččiid searvi ja Ealgabivdiid searvi leat álggahan ovttasbarggu 	nannen dihte 	báhčinattáldagaid bivdiid gaskkas .
s8-9 sak1 bilde4.jpg OAHPÁSMUVVET NAMAIDE : Mánát besse vuos vásihit nammaevttohusaid go stohke elliid , lávlo ja juige 	oahpásmuvván dihte 	sániide .
Das rájes go Gonagas stáhtaráđis nammadii Finnmárkkukommišuvnna njukčamánu 14. beaivvi , de leat dát vihtta kommišuvdnalahtu doallan jo moadde čoahkkima 	gávnnahan dihte 	bargovugiid ja geahčadan sin hástalusaid ja prinsihpaid gieđahallan .
Gilvvu vuosttas oassi leai idea dásis 	gávdnan dihte 	kulturguovddáža arkitektonalaš ja doaibman-konseaptta , ja dasa serve 58 evttohusa .
Go sámit deaivvadit de ii leat dušše beare gálvvuid dihte , muhto maid 	deaivvadan dihte 	fulkkiid , ustibiid ja eará olbmuid geain leat seamma beroštumit .
Danin searvvai mannan mánu boanddaid miellačájáhussii Deanus 	čalmmustahttin dihte 	heajos dietnasa , mii ii vástit goluid lassáneapmái .
– Lea go áigumuš , 	háhkan dihte 	dieđu , johtit miehtá fylkka , nu mo Carsten Smith lávdegoddi dagai mearrasámi vuotnavuoigatvuohta barggu olis ?
Leat geahččalan roggat 	buoridan dihte 	dili , muhto leat šaddan bissehit divodemiid dassážii veahá goiká .
Máret Elle bođii Kárášjogas dušše bálkkašumiid 	viežžan dihte 	, oktiibuot 6000 ruvnnu .
Olsen lohká bellodaga , jus beassá Stuorradiggái , bargat buot fámuin 	loahpahan dihte 	finnmárkolága .
Son lea huksen ja bierggastan guolástandarfegoađi 	čájehan dihte 	movt máttut elle .
Dás mii doalaimet muitobottu , ja bijaimet liđiid , 	gudnejahttin dihte 	sin geat leat gillán.17 .
	Heivehan dihte 	vejolaš beaiveeriid iešguđetge guovlluide evttoha stivra ahte fylka juhkko unnimusat njealji hálddašanguvlui .
Larsen ii jáhke dán áigge olbmuid cegget buvrriid 	merken dihte 	guovllu soga árbeguovlun .
– Vánis ruhtameriin eat sáhte bargat eanet go dássážii 	gádjun dihte 	sámegielaid , šálloša Rolf Olsen , gii lea sihke Sáme giellalávdegotti ja Sámi giella ­stivrra jođi ­headdji .
Nuba Rolf Olsen váillaha dán golmma Sámedikki , erenoamážit Ruoŧa ja Suoma , eanet bargat 	háhkan dihte 	stáhtain eanet ruhtadeami .
Sátnejođiheaddjis lea luohttámuš dáid dieđuide , iige loga áigut bidjat makkár sierra lávdegotti 	dárkkistan dihte 	huksejumiid miehtá duoddara .
Frank Ingilæ mieđiha unnitlogu moaitaga dás , muhto ii mieđa dasa ahte ráđđealmmái lea ná viggan jorbet lahtuid 	olahan dihte 	iežas politihka , numo bođii ovdán eará mediain dán vahkkus unnitlogu bealde .
Boares biillat leat vahágin sihke olbmuide ja birrasii , danne berre loktet vrakpánta 	oažžun dihte 	daid eret geainnuid alde , oaivvilda NAF .
– Dál ferte ráđđehus loktet juolludeami vrakpántenortnegii 	buoridan dihte 	birrasa ja dorvvolašvuođa .
Sii leat doallan čoahkkima lágádusain , ovttas Fylkkamánniin ja suohkana oktasašlisttuin ( KS ) geasset , 	gávdnan dihte 	čovdosa mii boahtá ávkin sámi mánáide ja nuoraide , dieđiha Sámediggi .
Sámedikki presideanta Egil Olli áigu gulaskuddat ášši departemeanttain 	gullan dihte 	man guhkkin lea ášši ja mii lea dasa duogáš .
Ruoŧa Sámediggi lea juolludan ruđaid 	hehtten dihte 	čalbmedávdda njoammumis viidáseappot .
Dakkár garra ráddjema gáibida Kárášjoga sátnejođiheaddji 	gádjun dihte 	luossanáli Deanus , máid dutkit oaivvildit uhkiduvvon .
Gilvvuid lea Store Norske Gull sponsen , muhto Eira ii hálit muitalit man ollu , iige son jáhke ahte ruvkefitnodat dahká dan 	oastin dihte 	buorredáhtolašvuođa boazodoalus ja sámiin .
– Dálá dili vuođul oaidnit ahte min sámi nuorat šaddet vuoittáhallin jus ii leat eŋgelas ja dárogiella hui nanus sis , ja 	eastadan dihte 	dán dilálašvuođa , de fertet mii sámi servvodagas duostat jearrat leat go mii ja min skuvllat rivttes bálgá alde ja geavahit go mii dálá giellaovdánanruđaid rivttes láhkai .
DEANU BOANDDAT : Máŋgalogi Deanu boandda akšunerejedje Deanu Šalddis 	čájehan dihte 	duhtatmeahttunvuođa eanadoalu dietnasis .
Duorastaga akšunerejedje boanddat miehtá Norgga 	čalmmustahttin dihte 	eanandoalu heajos dienasdili .
NÁV-jođiheaddji ávžžuha bargoohcciid miehtá Finnmarkku vuolgit Girkonjárgii dan beaivvi 	oažžun dihte 	ollu gelddolaš dieđuid daid bargovejolašvuođaid birra mat leat Barentsguovllus .
Jus háliida dahkat dušše ovtta diŋgga 	buoridan dihte 	mánáid oahppaneavttuid de leat buot buoremus heaitit bealkimis mánáid , muitala son .
Dat árbevierru lea bistán juo 59 jagi ja dat álggahuvvui 	giitin dihte 	brihtalaš soalddáhiid barggu ovddas maid dahke nuppi máilmmisoađis .
Oallugat vudjet duollet dálle 25 miilla 	deavdin dihte 	bensiinna ja sis leat vel mielde liige bensiidna ­lihtit .
Sáhttá lohkat Finnmárkku fylkkamánni gal lea lávkki ovdalis go oahpahusministtar Bård Vegard Solhjell gii háliida miellakampánja 	oažžun dihte 	eambbogiid ohcat oahpaheaddji bargguide ja oahpaheaddjiohppui .
Danne leage fylkkamánni ovttasráđiid Sámi allaskuvllain , Finnmárkku allaskuvllain , Sámedikkiin ja KS - Romsa ja Finnmárkkuin dál bidjan johtui kampánja 	oažžun dihte 	eambbogiid ohcat daidda oahpuide 2009 čavčča .
) beasset ovdagihtii máksit bensiinna 	suodjalahttin dihte 	iežas haddelassáneami vuostá .
– Ii leat eahpádus das ahte boazu biidnahuvvá duššiid go dan giehtada ja lea dárbbuheami giehtadit 	oažžun dihte 	eanet vara ja buoret bierggu , go gávdno molssaeaktu ( niskebuiku , doaim .
Mannan bearjadaga lei Álttá sámi mánáidgárddis solidaritehtakáfea 	čoaggin dihte 	ruđa Blå Kors TV-ákšuvdnii/TV+Sem .
– Ráđđehus ii doarjjo min evttohusa , muhto mii lea positiivvalaš lea ahte birasgáhttenministtar dál doarju nannet ovttasbargui Suomain 	oažžun dihte 	oktasaš hálddašeami Deanučázadagas , lohká Gurutbellodaga Vera Lysklætt .
– Mun ávžžuhan váhnemiid bidjat dihtora ja eará mediaid rabas latnjii 	veahkehan dihte 	sihke unnibuid ja stuorábuid atnit jierpmálaččat áiggi ja digitála mediaid .
Min rávisolbmuid bargu lea dutkat eanet dan 	gávnnahan dihte 	heajos ja buriid beliid dakkár bargovuogis mii šaddá dábáleabbo ja dábáleabbo , dadjá Nina Hansen .
Sii čulle jieŋa 	oažžun dihte 	su luovos ja de dolvo su iežaset vissui .
Buot basiid beaivvi leage vuogas doalvut gintala dehe liđiid oahppásiid hávddi ala 	muitin dihte 	sin .
Sus ledje golbma bártni , ja go sii ledje nu geafit , de bárdnit vulge vánddardit 	ohcan dihte 	barggu ja eallinláibbi .
Boarrásit bárdni válddii varračoavjji ja vulggii johttit 	vuovdin dihte 	dan .
De dadjá muhtun váivváš olmmái , geas eai lean eambbo šibihat go okta gussa : – Dál áiggun mun addit mu áidna gusan 	oaidnin dihte 	váldá go vuostái .
Muhtun beaivvi bođii reaŋga gievkkanii 	boradan dihte 	.
Olbmot dahke guhkes reaissuid 	oaidnin dihte 	dan golbma bassi olbmá .
Jus don livččet mun , livččet go DON dušše luoitilan visot 	addin dihte 	IEŽAT iešbirgejeaddji bárdnái bruvssa ?
Barggut biddjon virgái:- Árvvosmahttin // movttiidahttindoaimmat , ovttasbargat suohkaniiguin ja eaktodáhtolaš organisašuvnnaiguin 	váldin dihte 	vára ruonasstruktuvrrain ja meahcceguovlluin , movttiidahttit olgodaddamii álbmotdearvvašvuođa ektui , oassin ealáhusovdáneamis jna. - Sihkkarastit ja váldit vára geasuheaddji olgodaddanguovlluid- Hálddašit ja jođihit stáhtalaš sihkkaraston olgodaddanguovlluid- Láhčit bivddu ja guolásteami dili- Addit oppalaš bagadusa suohkaniidda , olbmuide ja eará áigeguovdilisbeliide čadnon olgodaddansuorggi bargguide , ja maiddái bagadit olbmuid ja suohkaniid bivddu ja guolásteami gustovaš njuolggadusaid birra .
Nuoraid lohku geat duššet biilalihkohisvuođain lea lassánan , Dat heađástuhttá Norgga johtaluseiseválddiid , ja sii áigot geahččalit buotlágan váikkuhemiid 	unnidan dihte 	johtalusduššamiid loguid .
	Movttiidahttin dihte 	nuoraid lohkat buorebut ovdal čálalaš geahččaleami de fillejit eiseválddit nuvttá biilavuodjingeahččaleami sidjiide geat nagodit dan vuosttaš eksámenis Stáhta luoddadoaimmahat háliida nannet johtalus- ja johtalusnjuolggadusoahpu , áinnas nuoraid gaskkas geat galget váldit vuodjinkoartta .
NSR 3. evttohas Ole Máhtte Hetta bargá 	čuvgen dihte 	máid giella , kultuvra ja identitehta mearkkaša dearvvašvuhtii ja searvvástallamii .
Oainnán dehálašvuođa ahte eambbo sápmelaččat lohket teologiija , beassat eambbo bargat sámi ipmárdusa birra teologiija ektui ja 	deaivan dihte 	iežamet álbmoga .
Sii eai leat mu dieđuid mielde FeFo stivrras bargan 	hálbbidan dihte 	ealgabivddu , vaikko leat olu jagiid jo stivren min eatnamiid .
Nuorra dáiddár doaivu ahte ii dárbbaš , numo Áillohaš ja Niko , fárret norggabeallái 	ealihan dihte 	iežaska dáiddárin , go liiko buoremusat ássat dáppe Suoma Sámis .
Ii lean lohpi oahpahit sámegillii , ja šadden álggos muitalit dárogillii 	gednen dihte 	lága , ja de sámegillii vai mánát galge ipmirdit .
Dát lea 	eastadan dihte 	gáržás johtolagas ja Davvi-Suoma čuoiganguovddážiin .
	Dusten dihte 	daid hástalusaid mat bohtet dálkkádatrievdamiin , de fertet mii atnit árvvus ja geavahit dan buoremus gelbbolašvuođa maid fitnet .
Dá lea dat gelbbolašvuohta maid mii dárbbašat 	dusten dihte 	daid hástalusaid mat bohtet go luondu mas mii leat oassi rievdá .
Seammás rahčet boazoeaiggádat oažžut boazologu vulos oarje-Finnmárkkus , 	čuovvun dihte 	stáda politihka .
// RUF ) , fylkkasuohkan ja eará 	kárten dihte 	dilálašvuođa ja geahččat makkár vejolašvuođa livčče vai sáhttá ásahit árvoháhkama suohkanii ovtta máilmmi buoremus buktagis .
Vaikko mii leat duššo golmmas , de áigot bargat buot maid mii nagodit 	ovddidan dihte 	daid áššiid maid dii lehpet min bivdán ovddidit .
Danne lean mun bivdán hoahppočoahkkima fylkkaráđi jođiheddjiin Pia Svensgaardain ášši birra 	guorahallan dihte 	mainna lágiin dát áššemeannudanvuohki heive ovttasbargošiehtadusa ektui Sámedikkiin .
Dál ávžžuhit mii fylkkadikki maŋidit boahtteáiggi skuvlastruktuvrra realitehta meannudeami 	sihkkarastin dihte 	buoremus vejolaš čovdosa ohppiide Skániid joatkkaskuvllas .
Jáhkkimis lea dorski vuodjagoahtán davás 	gávdnan dihte 	galbmasat čáziid .
Jus temperatuvra mearas badjána vel eanet , de joatká dorski ain vuodjat davás dahje nuorttas 	gávdnan dihte 	galbmasat čázi .
Jahkečoahkkimis mii mávssiheimmet miellahttovuođa , Issát Sámmol ii máksán miellahttovuođa muhto lohpidii máksit , muhto dađi bahábut son ii leat máksán miellahttovuođa MSS:i.MSS oaidná dárbbu čavget suittit , geat eai mávsse miellahttovuođa , eai berre boahtit čoahkkimiidda 	billistan dihte 	searvvi .
Alvaro Colom ráđđehus atná árvvus daid jođiheddjiid heakka ja sihkarvuođa guđet rahčet luonddu ovddas 	suodjalan dihte 	eatni eatnama .
Pedagoga Gunnhild Aakervik MIA:s ( Mangfold i arbeidslivet ) doalai čoahkkima sámi fokusjoavkkuin Sámeviesus Oslos 	oahppan dihte 	sámiid boarrásiid dárbbuid birra .
Oappášguovttos Siren ( 14 ) ja Sanne ( 9 ) Ravlo Johnsen , vulggiiba Honnesvágis gitta Levdnjii , oaidnin ja 	guldalan dihte 	The BlackSheeps .
Dát lea sin bealis geahččalanprošeakta 	oaidnin dihte 	lea go vejolaš viiddidit lágideamiid boahtte jagi juo .
2 ) ja Telenor Media & Contect Services AS ( Telenor).NTV rahpe guovvamánu 15. beaivvi 2002 NRK ja TV 2 , ja ulbmil lei oažžut konsešuvnna ceggen ja 	doaimmahan dihte 	boahtteáiggi eananneahta digitála TV .
Goalmmát evttohus lea ovddeš rektor May Britt Utsi dan geažil go son han idjadii Statsbygg hearráiguin , 	gullan dihte 	leat go dien báikkis ulddat dege eará balddonasat .
Ovllá Per Ánde , Antti S. Länsman , ii loga 20 jahkái albmaláhkai dáppe oggon , eará go finadan moddii 	muittašan dihte 	dáid gáttiid .
Go nuppe beaivvi vikkan sudnuide riŋget 	jearran dihte 	leaba go boatkuluvvan , de leaba juo mannan eará mátkkiide .
– In astta hupmat go lean vulos guvlui , olu bajás vázzit geat bohtet ovddal háliidivčče bisánit humadit 	vuoiŋŋastan dihte 	, muhto dalle gal lea mus hoahppu fas ollet vulos , čilge Odd-Máhtte manin ii astta ájahallat .
	Ceavzin dihte 	luohkás fertejin dahkaluddat seamma čuorbin go earáin , bidjat alccesan 7–8-jahkásačča dássái .
NRK Sámi Radios čuodjalahtte sutnje jo 9 áigge iđđes 	jearahallan dihte 	mo lei 20 jagi dassái , dalle go liđiid attii gonagassii .
Maiddái sidjiide geat bajásgesse ruoktodivššáriid haga stuorra mánnáčorragiid , 	veardidan dihte 	dán áigái goas muhtumat heavganit jo ovttain maŋisbohttiin .
Sámediggi gudnijahtii fas 2002 sihke nealgudeddjiid ja nissonjoavkku , geat mátkkoštedje oaivegávpogii 	doarjun dihte 	nealgudeddjiid .
Mikkel Eira joavkkuin njunnošis , sii nagodedje buktit beroštumi sámi áššiid 	ovddidan dihte 	ákšuvnnain Stiillas Álttás ja Stuoradikki olggobealde Oslos 1979/1981/1979 .
- maid sáhttet gielda , skuvllat , Sámediggi , astoáiggesearvvit dahkat 	ovddidan dihte 	buori bajásšaddama ?
- mo cegget buori ovttasbarggu buot dáid ásahusaid gaskka 	ovddidan dihte 	buori bajásšaddama sámi mánáide ja nuoraide ?
- maid sáhttet gielda , skuvllat , Sámediggi , astoáiggesearvvit dahkat 	ovddidan dihte 	buori bajásšaddama ?
- mo cegget buori ovttasbarggu buot dáid ásahusaid gaskka 	ovddidan dihte 	buori bajásšaddama sámi mánáide ja nuoraide ?
Suohkana hálddahus áigu gártet makkár bargit hálddašit sámegiela , ja maid sáhttá dahkat 	movttiidahttin dihte 	bargiid oahppat ja atnit giela .
Doppe ovttasbarget 	ovddidan dihte 	fitnodagaid , ja muđui servvodaga Porsáŋggus .
– Sáhttá lea veadjemeahttun vuoitu , muhto nu lea johttivuoittuin , čilge Nilsen , gii lea áibbas sihkar das ahte ovddit jagiid vuoitit goit servet dánjagáš gilvvuide 	iskan dihte 	dán vuoitit nuppádassii .
– Dalle oidnet Oslo olbmot ahte sámit maid leat Oslos ja dál leat juo ollu olbmot fitnagoahtán min guossis , 	geahččan dihte 	min ođđa sámi šilju , muitala son .
Ollu maŋŋel iežas jápmima de nammaduvvui son bassiolmmožin ja danne šattai juovlamánu 13. beaivi Lucia-beaivin maid mii ávvudit 	muitin dihte 	Bassi-Lucia .
Ohcejoga logahat dárbbaša eanet ohppiid 	seailluhan dihte 	skuvlafálaldaga maid boahtte áiggis , ja maid Ohcejoga gieldda heajos ekonomiija geažil dálá ortnet fertešii rievdaduvvot .
Sullii 500 olbmo ledje boahtán musihkkagávpái Girkonjárgii 	oastin dihte 	The BlackSheeps ođđa CD .
Pekas fitnodat , man eaiggát lea guovdageaidnulaš Per Bueng , ozai mannan geasi loana , 	ceggen dihte 	vistti gos beassá vuorkut fielluid maid áiggui vuovdigoahtit .
– Kárášjogas leat dát doalut okta dain positiivaleamos dáhpáhusain jagis , ja mii eat dohkket šat ahte galgá lágiduvvot eahpesihkarvuođas , dadjá spábbačiekčandoaluid ovddasvástideaddji , Nils Torfinn Balto ( 25 ) , gii ovttas Ávjjuin áigu dahkat buot mii su fámus lea , 	bisuhan dihte 	lágideami Ávju IL:s .
Eanaš gesiid son várresta unnimus ovtta vahkku luomus guollebivdimii , 	galledan dihte 	Kárášjoga .
Sii ráhkadit iežaset duohtavuođaid maid de juhket fas álbmogii ja geavahit dáid 	olahan dihte 	iežaset jienaid oaggumis .
Nárrideapmi geavahuvvo dábálaččat ruovttus , 	iskan dihte 	man ollu mánná gierdá ja maid nago hálddašit .
Jus galgá skuvla maidege sáhttit , lassin ahte oahpahusa čađahit , de fertejit buot bealit Kárášjoga servodagas searvat ja veahkkálagaid doarjut nuppiid 	buoridan dihte 	iežamet birrasa .
Ollu čáppa sánit daddjoje ja máŋga cearkki loktejuvvoje 	ávvudan dihte 	ođđa stuora vistti masa leat guhtta sámi ásahusa čohkkejuvvon .
Danne sii bukte dán evttohusa 	nannen dihte 	dáid surggiid boahtte jagi .
Danne livččii dehálaš ahte báikegotti olbmot čoahkkanit stuorra doahkkin 	čilgen dihte 	iežaset árbevirolaš luondduipmárdusa birra .
Ii buohkain leat vejolašvuohta vuolgit Áltái dahje Romsii , ja jáhkkimis leat oallugat geat dál vuos eai dovdda ja čuovo gilvvuid geat gillejit 	oahpásnuvvan dihte 	vuolgit vánddardit guhkes mátkki .
Muhto dat eaktuda ahte buot báikkálaš searvvit dasa servet vai bellodat nagoda oažžut olbmuid listui dehálaš guovlluin 	sihkkarastin dihte 	eanemus jienaid .
Ovdamearkka dihte dorjot boanddat ovtta sajis cegget áiddi juste 	eastadan dihte 	bohccuid boahtimis sin giittiide .
Dalle muhtin boanda Álttás geavahii fas bissu ” 	čoavdin dihte 	” riiddu gaskal boazodoalu ja boanddaid .
Ovdamearkka dihte ahte dárbbašat go daid ollu fievrruid 	seailluhan dihte 	árbevirolaš bargguid , nu go guliid bivdit ja luopmániid čoaggit .
Maiddái sámi vuođđoealáhusat fertejit juoidá dahkat 	unnidan dihte 	nuoskkideami .
Guovddášbellodaga Lars Peder Brekke , gii lea biebmo- ja eanandoalloministtar , lea ges lohpidan ahte sii gáibidit eambbo návddiid goddit 	gáhtten dihte 	guohtonelliid ealáhusaid .
Dál leage Gaski mannamin šiehtadallamiidda girjelágádusaiguin 	oastin dihte 	dieid stuorra girjehivvodagaid mat áiggiid čađa leat čoggojuvvon go leat njuolggadusaid mielde ferten deaddilit vissis meari girjjiid juohke girjjis .
Stáhta lea vuođđudan Sámediggái stuorra foandda 	nannen dihte 	ja seailluhan dihte sámegiela .
Stáhta lea vuođđudan Sámediggái stuorra foandda nannen dihte ja 	seailluhan dihte 	sámegiela .
Maiddái mánáidáittardeaddji lea dahkan mátkki deike 	oažžun dihte 	buorádusaid mánáid beaivválaš árgabeaivvis .
Dainna lágiin lea leamaš nu guhkká go muittit , ii ge dán rádjái leat vel olus mihkke dainna geavvan 	buoridan dihte 	oadjebasvuođa sámegielagiidda .
Das livčče luonddubearráigeahčču roahkka sáhttán áiggemunis váldit oktavuođa Anárjogaleagi Birasservviin 	muittuhan dihte 	ahte buohta dárbbašit vuodjinlobi jávregáddái , ja ahte sii sávvet dat leat ortnegis jus dattetge šaddá guovlus bearráigeahčču .
Lea go son boahtimin 	oahppan dihte 	vai lea go oahpahan dihte .
Lea go son boahtimin oahppan dihte vai lea go 	oahpahan dihte 	.
Danne lea searvi gulaskuddancealkámušas ovddidan dan oainnu ahte lullisápmelaččain ferte iskat genaid 	duođaštan dihte 	sin sápmelašvuođa .
Riddoguolásteaddjit lea geahččalan dorvvastit Sámediggái 	oažžun dihte 	ruđalaš ja morálalaš veahki .
Dadjat juo oktanaga dáhpáhuvai ahte Sámediggi ja Innovasjon Norge dahke gaskavahko ovttasbargosoahpamuša 	nannen dihte 	ovttasbarggu Sámedikkiin ja dáinna vugiin maiddái vuoruhit sámi ealáhuseallima .
Vaikke diehtit ahte EU lea geavahan issorasat ruđa 	oažžun dihte 	olbmuid jienastit .
Eiseválddit leat diehttalas dahkan juoga 	geahpedan dihte 	luossabivddu , muhto dat leamašan eambbo oamedovdduid rensken go duohta luossagáhtten doaibmabijut .
Muhto liikká lea lohpi leat ovdagihtii várrogas ja bidjat johtui doaimmaid 	gáhtten dihte 	gođđoluosaid mat lea gorgŋon .
Dáidá buoremus ahte juohkehaš ieš smiehtasta máid son sáhttá dahkat 	garvin dihte 	golgodávdda .
Danne ferte dál jearrat lea go ráđđeolmmái dáinna mearrádusain geahččaleame media giddet olggobeallái 	goazadan dihte 	kritihkalaš journalistihka .
Danne ferte dál jearrat lea go ráđđeolmmái dáinna mearrádusain geahččaleame media giddet olggobeallái 	goazadan dihte 	kritihkalaš journalistihka
Narkotihkka lea šaddame dego njoammudávdan servodagas mainna ferte duođas bargagoahtit 	eastadan dihte 	leavvama .
Dan ektui ferte Sámedikki čielgasit juoidá mearridit 	garvin dihte 	dákkár diliid boahtteáiggis .
Mánáidáittardeaddji lea fas fitnan Kárášjogas , 	gullan dihte 	lea go givssideapmi ain nu stuora váttisvuohta doppe .
Dan dili fertejit eiseválddit , ealáhus ieš ja boazonjuovahagat oktan sin gávpeoktavuođaiguin váldit duođas , ja vaikke bidjat stuorebuš guorahallama johtui 	geahččalan dihte 	gávdnat gokko , ja mii goahcá bohccobierggu jođu .
Dál lea bággu oktii vel jearrat máid eiseválddit áigot bargat 	gáhtten dihte 	dáid olu vigihis olbmuid goddimiid .
Dál lea bággu oktii vel jearrat máid eiseválddit áigot bargat 	gáhtten dihte 	dáid olu vigihis olbmuid goddimiid
Máilmmi dálkečeahpit leat áigá juo váldán mielde álgoálbmogiid 	oaidnin dihte 	makkár váikkuhusat sáhttet šaddat , ja mo daid rievdademiiguin galgá bargat boahtteáiggis .
Sii baicce háliidit oaidnit mii dáhpáhuvvá , ja váldit iskosiid 	oaidnin dihte 	gosa guovža de manná .
Dušše 	čájehan dihte 	ahte almmolaš ásahusat eai sáhte olbmuiguin láhttet vaikke mot .
	Oažžun dihte 	guldaleddjiid konsearta millii , de leat mis báikkálaš , nuorra ja movttegis taleanttat .
Dál go lea válgajahki , de beroštan erenomážit 	jienastan dihte 	.
Itálias láveje suovvasiin dahje coiccain vázzit viesus , juohke lanjas , 	ráidnen dihte 	ja vel čálistit kriittain bajás uksalassi golbma K , ja dat ii galgan bassot eret obage .
Davvi-Romssa Boraspireprošeavtta bargit čuvvot GPS - posišuvnnaid , muhtumat vázzet ja okta joavku girdá helikopteriin 	ohcan dihte 	ráppiid .
Doaibmabidjosat álggahuvvojit 	seailluhan dihte 	uhkiduvvon unnitlogugielaid Ruoŧas .
Sápmelaččat cielahit sápmelaččaid 	čiehkan dihte 	iežaset duogáža .
Ášši olis leat oallut evttohusat bohciidan 	čoavdin dihte 	ášši vuohkkaseamos vuogi mielde .
Fylkkasuohkanis lea ovddasvástádus neavvut suohkaniid 	sihkkarastin dihte 	oaidni kvalitehtaid fysalaš birrasiin .
Sii oaivvildit ahte lea dárbu lága atnit eambbo 	sihkkarastin dihte 	ahte váldo vuhtii estetihkka maid , muhto eai dan dihte hálit dadjat juste mo galgá leat ovdal čuovvu gáibádusaid , dan ferte juohke suohkan ieš mearridit
– Mii fertet leat dáhtolaččat unnidit eanet , 	sihkkarastin dihte 	guohtunealáhusaid .
Okta váidojuvvon beanaeaiggát lea leamaš leansmánnikantuvrras 	gullan dihte 	mii ášši lea , ja oaččui čilgehusa , muhto su beana lea gáldejuvvon ja ii leat dakkár mii ruohttá ciikkuid maŋis .
– Mii lágidit konseartta dán mánu 24. beaivve , 	oažžun dihte 	eanet ruđa lágidit Máze kabaréa , muitala lávdegotti bargi Marit Helene Eira .
	Fárrejin dihte 	skuvla čalmmustahtii addit historjjálaš ja erenomažžas oahppu .
Nisu 30-jagiin ii hálit namas almmuhii aviissas 	gáhtten dihte 	bearraša Kárášjoga smávvá servodagas , muhto ii oainne eará ráđi go mediai dorvvastit go lea gártan heahtedillái .
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta lea álggahan Smakens uke 	bajidan dihte 	biepmu beroštumi .
- Ovdal konsultašuvnnaid áigu Sámediggi čađahit čoahkkimiid ja dialogaid sámi ásahusaiguin ja organisašuvnnaiguin 	háhkan dihte 	viidát vuođu lagat konkretiserema lágain ja láhkamearrádusain dáid konsultašuvnnaid čađa , cealká Sámedikki ráđđi iežaset evttohusas máid dievasčoahkkin meannuda boahtte vahkkus .
Jus ležžet váilevašvuođat , de fertejit ášši ođđasit čađahit 	gokčan dihte 	váilevašvuođaid , juogo ollislaččat dahje duššo osiid .
Láhkkit dahje báttit maid gisset birra muora , lea 	čájehan dihte 	ahte juovlaevangelium lea buohkaide .
vuođđudančoahkkimii lei boahtán Natur og Ungdom searvvi Romssa ja Finnmárkku guovllučálli , Line Storvoll Strømseth , 	bagadallan dihte 	nuoraid .
– Girji lea vuohkkasit čállon mii heive maiddái dábálaš olbmuide 	diehtin dihte 	eambbo movt sámi riektadilálašvuohta lea , lohká Somby .
Váhnemat ja bargit geat ledje čoahkkanan Guovdageainnu searvegottevissui mannan bearjadaga , 	árvvoštallan dihte 	mo sotnabeaiskuvlla boahtteáiggi hábmet .
Mus lea buorre doaivva válggaid ektui , ja sáhtán goit lohpidit ahte mii galgat leat oidnosis ja njunnošis 	čájehan dihte 	jienasteddjiide ahte NSR lea buoremus molssaeaktu , dadjá presideantaevttohas Aili Keskitalo .
Máŋgga institušuvnna dutkit galget lagamus jagiid ovttasráđiid bargat 	buoridan dihte 	máhtu Norgga sámediggeválggaide guoskevaš áššiid birra .
– Eiseválddiid vuosttaš lávki dákkár áššiin de lea čielgaseamos váldit oktavuođa Boazodoallohálddahusain 	oažžun dihte 	dieđuid guđe orohagaide gusket jurddahuvvon doaimmat , ja maiddái eará dárbbašlaš dieđuid .
Dan oktavuođas mii leat bidjan proseassa johtui vai suohkanat ožžot liige ruđaid stáhtas 	čoavdin dihte 	váttisvuođaid mat leat .
Mii sáhttit ollu ieža bargat eastadit luonddubillisteami , jurddašišgoahtit ahte mis lea juohke ovttas ovddasvástádus ahte ovdamearkka dihte eat geavat mohtorfievrruid 	billistan dihte 	luonddu , ahte eat ráhkat eambbo luottaid mehciide go dan mat leat juo .
Sámediggi lea ceggejuvvon , ja galgá ain doaibmat 	nannen dihte 	giela , kultuvrra ja servodaga , muđui lea Stuoradiggi mii mearrida buot Norggas .
• Sámediggi áigu čađahit arkeologalaš fealtaiskkademiid 	ohcan dihte 	sámi kulturmuittuid guovllus .
Heimdal lea sádden reivve áššis Sámediggái guhte háliida čađahit arkeologalaš iskkademiid guovllus 	ohcan dihte 	vejolaš sámi kulturmuittuid .
Gaskavahkku eahkeda bođii son alit čuovggain ja sirenain Susanna ( 6 ) lusa , 	bissehan dihte 	su skutervuodjimis .
Son lea neaktán badjel 50 filmma , ja dain čájehuvvojit njeallje filmma Sámi filbmafestiválas Guovdageainnus , 	gudnejahttin dihte 	sámi neavttára .
– In dovdda dán ášši , muhto jus mihttu lei boahtit jođánit máná lusa , 	bissehan dihte 	su , de ipmirdan ahte lea atnán alit čuovggaid .
Oarje-Finnmárkkus leat boazodoalloeiseválddit juohkán ovdal moadde orohaga 	čoavdin dihte 	riidduid ja dat leat lihkostuvvan bures , muitala Fiettar-siidda Anders M. Sara .
Mii goit bargat máid mii nákcet 	čoavdin dihte 	ášši buot buoremussan , dadjá rektor Steinfjell .
LEA BIVDÁN BOHTOSIID : – Lean bivdán dán klássa árvosániid mat leat dál , buot fágain , ja earenoamážiid historjáfágas , 	oaidnin dihte 	mo lea árvosáni dillii dán klássas .
Riekteguoddi lea siidaoasus go dat eaiggáduššá bohccuid ja lea riekti boazoguohtuneatnamiid atnit iežas bohccuide , ja de lea siida maid das searvvis , čilge GaupTormod Eggan ii vástidan telefuvnna go Ávvir geahččalii oažžut oktavuođa , ii ge riŋgen ruovttoluotta 	vástidan dihte 	gažaldaga .
Dál lohká Trosten sin áigut baicce jearrat lagamus eanadoalloránnjás Stig Arve Eriksenis seamma bealde luotta oastit eanabihtá 	viiddidan dihte 	bisánanbáikki .
* Atnit digitála reaidduid 	viežžan dihte 	dieđuid iešguđetge mediain ja árvvoštallat gáldokritihkalaččaid iežas ovdanbuktimiin .
– Ráđđehus lea addán máŋga heahtebáhka 	váidudan dihte 	dán roasu váikkuhusaid .
Álttás lea okta boanda áidugoahtán gittiidis 	eastadan dihte 	bohccuid bahkkemis su eatnamiidda giđđat .
Šiehtadallamat Sámedikki ja Sálas gaskka jotkojuvvojit 	čielggadan dihte 	vissis beliid nuvttá oahpponeavvosáddenortnegis .
– Mii leat ceggen ođđa luohká 	movttiidahttin dihte 	nuoraid vuodjigoahtit , lohká SHL presideanta Mikkel Per Sara gii vuohttá vánis heargevuddjiid dili heargevuodjingilvvuin .
– Muhto maiddái sisabahkkemiid ektui ferte boazodoalu jietna gullot , ja váikkuhit ahte dat manná rievttes guvlui 	gáhtten dihte 	guohtumiid gáržžidemiid vuostá , dadjá Bæhr .
NSR evttohii 2008 miessemánus ahte Sámediggi vuot ferte loktet dán ášši Ráđđehussii , seammás go bargá suohkaniid ektui 	hehtten dihte 	ahte giliskuvllat heaittihuvvojit .
Mánáidsuodjalus ii áiggo fárret go sii leat diibmá golahan olu ruđaid 	heivehan dihte 	kantuvrraid dárbbuide ja oaivvildit ahte ii doala fágalaččat ahte sin fárrehit kulturvissui .
Eaktu ahte minerálanjuolggadusat bohtet adnui lea ahte guoská ohcamii ja iskamii 	kárten dihte 	minerálaid mas lea vejolašvuohta ekonomalaččat ávkkástallat .
– Mii leimmet láigohan helikoptera 	čohkken dihte 	, muhto heajos dálkki geažil eat lihkostuvvan čohkket olles ealu .
	Sihkkarastin dihte 	jođánis meannudeami suohkana bealis , de lea buot buoremus ahte ráđđeolmmái oažžu válddi váidit ášši politiijaide , cegget priváhta ráŋggáštusášši ja gáibidit almmolaš áššáskuhttima .
Gurut bealde : Prošeaktajođiheaddji , Erlend Winje , Finnmárkku ja Romssa fylkka sávzaboanddaid ovddasteaddji , Jon Helge Steinnes , ja badjeolmmoš ja NBR ovddasteaddji , Per Mathis Oskal , ledje boahtán Romsii duorastaga , 	digaštallan dihte 	dálá boraspireváttisvuođaid .
lea dál čohkken ealáhusaid ja hálddašeddjiid seamma beavddi birra , 	huksen dihte 	oktasaš áddejumi boraspireváttisvuođaid ektui .
Sullii 500 olbmo ledje boahtán musihkkagávpái Girkonjárgii 	oastin dihte 	The BlackSheeps ođđa CD .
measta juo velledan 	vuordin dihte 	iežaset popnásttiid .
– Mii leat bivdán čoahkkima Vefas IKS:in ain mánnodaga , 	gullan dihte 	sáhttet go dál váldit vuostá suohkana kloáhka , lohká Guovdageainnu suohkana teknihkalaš bálvalusaid inšenevra , Nikken Turi .
Ohcejoga logahat dárbbaša eanet ohppiid 	seailluhan dihte 	skuvlafálaldaga maid boahtte áiggis , ja maid Ohcejoga gieldda heajos ekonomiija geažil dálá ortnet fertešii rievdaduvvot .
Evttohussan fylkkadikkis , 	bisuhan dihte 	sámegiela ja kultuvrra , lea 200.000 ruvnnu lassin , sámi kultuvra guovddážii mii lea Loabáhis .
Rektor čuojahasttii Olav Aakre AS fitnodahkii dalán go fuobmáje máđuid 	gullán dihte 	maid áigot dál dahkat .
Dakkár joavkku čiekčit geaid lea bággu vuoitit loahpačiekčamiid 	seailluhan dihte 	saji .
Biillas lea maid dakkár garra áibmoboson mii suova olggos bossu viesus 	álkidan dihte 	suovvabukčiide oaidnit .
Čoahkkanemiid gaskal johtá prošeaktajoavku oktan olbmuiguin geain lea erenoamáš gelbbolašvuohta fitnodagaid mielde , 	bagadallan dihte 	sin .
Dál lea Peder johtime Sámis 	ohcan dihte 	eanet sámi dávviriid ja deaivvadit iežas ustibiiguin Sámis .
– Go ođđa direktevra boahtá bargui galgá eanas leat sajis , nu ahte sus ii leat go bargagoahtit viidáseappot dáinna bargguin , dadjala vel Mathisen ovdal go bijada Osloi 	gullan dihte 	ja digaštallat guđe ohccis lea eanemus vejolašvuohta hovdet ja doaibmat Guovdageainnu Thon Hotel direktevran .
Sáddagiid áigot maid dekstet prográmma dárogilli , 	movttiidan dihte 	earáid maid oahppat julevsámegiela .
– Mii vurket visot maidda livččii ávki boahtte buolvvaide ja máddái máid dála olbmot dárbbahit , min luhtte finadit dutkit ja allaskuvlla- ja universitehtaoahppit 	gávdnan dihte 	dieđuid man nu birra , muital Steinlien , ja earát geain lea dárbu .
Jahkásaččat juolluduvvojit ruđat Arkivverket doaimmahussii , 	doaimmahan dihte 	Sámi arkiivva .
Dasa lassin oaivvildit ahte Sámi arkiiva oažžu 1,1 miljovnna norgga ruvnno 	oastin dihte 	reaidduid máid sii dárbbahit .
Oahpu studeanttat , allaskuvlla bargit ja eará berošteaddjit ledje čoagganan oaidnin ja 	gullan dihte 	áibbas ođđa oahpu birra .
Dá humada bellodatustibiin , 	gullan dihte 	mo válgagiččuin lea mannan , go ieš lea leamaš miessemearkumis .
– Lea hui imaš go lea min leat sihtan boahtit Álttesjávrái 	oažžun dihte 	dáid gárddiid ruovttoluotta seamma áigge go dát šiehtadus galgá vuolláičállojuvvot Stockholmas , imaštallá Sárevuomi sátnejođiheaddji Per Anders Nutti .
Sámedikki várrepresideanta , Laila Susanne Vars , doarru áŋgirit Sámedikki bealis , 	bisuhan dihte 	Skániid joatkkaskuvlla .
Sámedikki várrepresideanta , Laila Susanne Vars , lea bures ráhkkanan go odne deaivvada Romssa Fylkkadikkiin , 	digaštallan dihte 	Skániid joatkkaskuvlla boahtteáiggi .
Olu oahppit ledje ikte čoagganan Romssa fylkkaviesu lusa 	čájehan dihte 	vuosteháguset evttohussii heaittihit joatkkaskuvllaid .
Dát dahkkojuvvo 	dárkkistan dihte 	jienastuslogu .
Telenor lea dál , ovttas Seastinbáŋku Davvi-Norggain ja Nordlysain , šaddan okta golmmain váldosponsorin Riddu Riđu festiválii , 	nannen dihte 	festivála dáiddalaš beali .
Almmolaš dárkkistuvvon boazolohkamat čađahuvvojit nu mo Boazodoallohoavda oaidná buoremussan , 	oažžun dihte 	rievttamus boazologu .
Vuolggasadji prošektii lei ahte gielda háliidii guorahallat vejolašvuođa ávkkástallat boaldima ávdnasiin mat báhcet gaikkodeamis , 	liggen dihte 	priváhta ja almmolaš ásahusaid Deanušalddis .
Guovdageainnu doaibmi teknihkalaš bálvalusaid ovttadatjođiheaddji , Nikken Turi dáhkida ahte Guovdageainnu suohkanis lea sierra lohpi atnit guovllu 	gurren dihte 	baikkaid dohko , sihke suohkana iežas ja earáid .
Dasto áigot dán čavčča mielde čohkket dieđuid oapmahaččain 	gullan dihte 	makkár veahkkedárbbut sis leat ja makkár veahki sii dovdet sii leat ožžon .
Kárášjohkalaš nuorat Kim Hallgeir Berg ( 17 ) ja Isak Anders A. Utsi ( 19 ) dolleba ges duoddara badjel Guovdageidnui , 	gilvalan dihte 	earet eará Guovdageainnu nieiddaguovttuin .
Guovdageainnu suohkana ovdagoddi juolludii ruđa Guovdageainnu leansmánnikantuvrii mannan gaskkavahkku , 	huksen dihte 	beanastállja , lasihedje vel ohcamii čippa-skannenrusttegii ruđa .
Guovdageainnu gávpi Sápmiheia vánddarda miehtá Norgga 	vuovdin dihte 	sámegálvvuid ja maiddái neahta bokte lea gávppašišgoahtán , muhto ii fal Goahtebealji vehkiin .
Pekas fitnodat , man eaiggát lea guovdageaidnulaš Per Bueng , ozai mannan geasi loana , 	ceggen dihte 	vistti gos beassá vuorkut fielluid máid áiggui vuovdigoahtit .
– De ii lean eará go riŋget politiijaide ja Havarikommišuvdnii 	muitalan dihte 	mii lea dáhpáhuvvan , nu mo juo galgá , lohká son .
Guovdageainnu suohkana teknihkalaš bálvalusaid ovttadatjođiheaddji , Sten Olav Hætta lohká ahte suohkan lea álohii atnán báikki 	gurren dihte 	kloáhka .
Jus leat ain atnime kloáhkkajávrriid 	gurren dihte 	kloáhka , de ii leat dálá njuolggadusaid mielde lobálaš dan dahkat .
Ávvir ii leat fitnen ságaide ovtta ge ráđis 	gullán dihte 	makkár ruhtasupmiid leat juohkán bargostipeanddaid ja galli jahkái .
Golbma lása billistan 	beassan dihte 	vistái ja latnji gos bissut ledje , ja ovtta go gaiko duvvábálkon vistái , čilge Guovdageainnu Bivdo- ja Guolástansearvvi jođiheaddji Hætta .
Sámedikki presideanta Egil Olli mielas ii leat gilisearvvis riektá sin sivahallat dán áššis , go Sámedikki geahččalii bargat máid sáhtii 	doalahan dihte 	ráfáiduhttima .
SáB lei ožžon mielde Jánoža 	gádjun dihte 	NSR eanetlogu , muhto bálkestedje min feaskárii seamma go earáid , lohká Tretnes , gii liikká deattuha garrasit .
Dál lea čáhci fas ráinnas Guovdageainnu suohkanis , ja suohkan áigu vuollelii roggat 	viežžan dihte 	ráidnasit bodnečázi .
Čáhci klorejuvvo dál , muhto 500 000,- várrejuvvo 	oastin dihte 	UV-rusttega , ja dan galgá hálddahus dahkat dál , mearridii Ovdagoddi ovddetbeaivvi .
Nu oaivvilda teknihkalaš bálvalusaid ovttadatjođiheaddji Sten Olav Hætta , go Ovdagoddi hoahppočoahkkimis mearridii várret 500 000 Norgga ruvnno oastit UV-rusttega 	ráidnen dihte 	čázi Guovdageainnu čoahkkebáikkis .
Dál son áigu diehtit maid Sámediggeráđđi lea dahkan 	sihkkarastin dihte 	ahte sihke sii geat ožžot doarjaga ja earát dihtet ahte lea Sámeálbmotfoandda ruđat mat geavahuvvojit .
Bargat oahpaheaddjin lea hástaleaddji , ja kampánja neahttasiidduin www.hardudetideg.no sáhttet sii geat árvvoštallet álgit oahpaheaddjiohppui váldit veaháš eahpeformálalaš geahččaleami 	oaidnin dihte 	dohkkehit go sii oahpaheaddjin .
Dá leigga boahtán Bissojohkii 	galledan dihte 	festivála .
Ii heađisge lean nu ahte mii bivddiimet njurjuid 	bivdin dihte 	, muhto iežamet guollebivddu ráfi dihte .
Boazodoalli jáhkká Boalvvir BA livččii čoavddusin 	hehtten dihte 	dákkár njuovvandili , mii dál lea čuožžilan boazodoalus go eai jođit bohccuid njuovahagaide .
Son lea čegŋen govvii ( gurut ravddas ) 	čájehan dihte 	ahte jus laseriin livčče mihtideame , de livččiiga oainnahallan .
Ollu olbmot ledje boahtán Guovdageainnu hotellii 	oaidnin dihte 	makkárin Beaivváža ođđa visti galgá šaddat .
Sámediggepresideanta Egil Olli lea ge deattuhan ovdal ahte sii dorjot sierra lávddi Beaivváš Sámi Našunálateáhterii ja dát lea maiddái biddjon ovttasbargošiehtadussii , maid čálle eará bellodagaiguin 	oažžun dihte 	eanetlogu dán sámediggeáigodahkii .
Adnojit vel hui olu eanandoalloeatnamat 	doalahan dihte 	heakkas gusa .
– Mus ii leat váldi gal vuovdigoahtit almmuhusaid 	dieđihan dihte 	makkár ruđat leat gávdnomis meahcásteddjiide Sámedikkis .
– Sámediggi áigu bargat dan ala ahte ásahuvvo sierra bargojoavku álgoálbmogiid ja dálkkádatrievdamiid várás ON dálkkádatrievdamiid konvenšuvnna vuolde ( UNFCCC).– Sámediggi áigu váldit ovdan álgoálbmotdimenšuvnna dálkkádatnjunuščoahkkimis Københámmanis juovlamánus 2009.– Sámediggi áigu fuolahit ahte árbevirolaš álgoálbmotmáhttu biddjojuvvo vuođđun dálkkádatrievdamiid duođašteapmái ja 	ovddidan dihte 	positiivvalaš heivehanstrategiijaid .
Danne álggahuvvui Bali njunuščoahkkimis 2007:s guovtti jagi šiehtadallanproseassa 	fuolahan dihte 	eanet áŋgiruššamiid , mat plána mielde galget loahpahuvvot Københámmanis .
	Eastadan dihte 	REDD-doaibmabijuid heađušteames álgoálbmogiid eallinvuođu , lea deaŧalaš ahte dat leat mielde proseassas ja ahte álgoálbmogiid vuoigatvuođat árvvus adnojuvvojit .
– Sámediggeráđi mielas lea leamaš dehálaš geahččat movt finánsaroassu váikkuha sámi guovlluide , ja diehtá ahte Ráđđehus lea bidjan heahtebáhkaid 	váidudan dihte 	daid váikkuhusaid , deattuhii Olli .
riikkaide 	veahkehan dihte 	.
Mun lean vuolgán deike 	oahppan dihte 	, mii oahppat iešguđetge diŋggaid nubbi nuppis , čilge Ánte gii atná árvvus olbmuid dásseárvvu , beroškeahttá makkár duogáš iešguđetge olbmos lea .
Tuollostášuvnnat eai bisset biillaid 	dárkkistan dihte 	guollefievrrideami , muhto sii áinnas háliidit cavgilemiid .
Mii gáibidit ahte departemeanta váldá oktavuođa Luoddadirektoráhtain , 	čoavdin dihte 	dán .
- Romssa fylkkaráđđi buvttii 2009:s viđa háve evttohussan heaittihit Skániid Joatkkaskuvlla - Skániid Joatkkaskuvlla oahppit galget fárrejuvvot Heggen Joatkkaskuvlii , Háršttái , jus skuvla heaittihuvvo- Skániid Joatkkaskuvllas leat 20 % sámegiel oahppit- Skániid Joatkkaskuvllas leat lassánan 3 gitta 20 ohppiin maŋimuš jagiid- Heggen Joatkkaskuvllas leat dál 2 sámegiel oahppit- 	Bisuhan dihte 	sámegiela , evttoha fylkkaráđđi 200.000 ruvnnu Loabága giellaguovddážii
Maŋŋel go lei dievdu lei čállán fasttiid su nieiddažii , de Rosie Holmestrand bijai iežas Nettby-siidui kopiija das maid son lei čállán nieiddažii , oktan dievddu gohčostatnamain , 	váruhan dihte 	earáid .
Bivdit ja berošteddjiid sáhttet váldit oktavuođa FeFo:in 	oažžun dihte 	eambbo dieđuid .
Son álggii dohko hoavdan čakčamánu 1. beaivvi 2007 , muhto easka go Ávvir čájeha tabealla man ieža leat ráhkadan 	geahččan dihte 	movt ruđat leat geavahuvvon dán ortnega olis , de oaidná čielga loguid movt dilli čoakkáldagas lea .
Son muitala Sámedikkis áigot vuos gulahallat vuorasolbmuiguin , sin servviiguin , ja geahččalit čohkket čoahkkimii giđa beallái , 	gullan dihte 	lagabui makkár dárbbut sis leat , ovdal go sii ásahit maidige .
– Jus vel fylkkadikkis leat geargan áššiin , de eat leat goit mii dan dahkan , ja mii áigut bargat buot mii min fámus lea , 	oažžun dihte 	fylkkadikki jorgalit oainnus , ovdal go ášši manná jienasteapmái , dadjet politihkkarat ovttanjálmmagiid .
Vaikko mediain dál lea gullon ahte Bargiidbellodat lea oalle lahka 	oažžun dihte 	eanetlogu Sámedikkis , de ii jáhke Somby ahte lea nie álki .
Son oaidnáge ahte goappašat dat stuorimus bellodagat Sámedikkis ogohallet Árjja 	oažžun dihte 	sin iežaset beallái , muhto ahte Árja orru dál juo čatnasan Bargiidbellodahkii .
Ávvir ii leat ožžon Åarjel-Saemiej Gielh Ellinor Marita Jåma ságaide 	gullan dihte 	maid son oaivvilda dán áššis , ovdal go aviisa sáddejuvvui prentehussii .
– Mii leat vuoruhan guovddáža , ja leat hui ilus go Leavnnjas šaddá vejolaš lohkat sámegiela , ja doarjut áinnas ollesáiggi lohkamiid , jus boahtteáiggis boađášii fálaldat dan birra , dadjá Porsáŋggu várresátnejođiheaddji , Kåre Olli , gii maiddái atná vuogasin rámidit Sámi Giella ja- kulturguovddáža Porsáŋggus , mii áŋgirit lea bargan 	ovddidan dihte 	sámegiela ja kultuvrra guhkit áiggi badjel .
	Govvidan dihte 	sáhttá jurddašit ahte njuovvangáibádus mielddisbuktá 800 kg buvttadeapmi juohke 100 bohccos dahje gaskal 35 ja 45 proseantta giđđaealu ektui .
– Dat lea surgadis ovdamearka dearvvašvuođa-Norgga váilevaš ovttasdoaibman , ja váivves govva das man ollu bargu vel dárbbašuvvo ovdal go sámi pasieanttain lea ovttaárvosaš dearvvašvuođafálaldat , dajai Keskitalo , gii ohcalii vástádusa dasa máid Sámediggi lea bargan 	buoridan dihte 	sámi pasieanttaid vuoigatvuođaid .
Son deattuha vel ahte eaba leat mannan mediai dušše váidalit iežaska dili , muhto 	čájehan dihte 	duohta váttisvuođa mii Guovdageainnus dál lea .
Gilvu joatkašuvvá válggain maŋŋá joavkkuid gaskka 	oažžun dihte 	stuorámus vejolaš válddi .
– Dá lea doaibma maid stáda sáhttá bidjat johtui 	njulgen dihte 	ovdalaš áigge dáruiduhttima .
Sus ii lean spábbačiekči hápmi , muhto ale fuola , son nammaduvvui cupa buoremus čiekčin , muitala Eira gean mielas lei buorre vuoitit johttipokála 	muitin dihte 	cupa .
Go boazodoalu govvidit ealáhussan mii boastut geavaha iežas vuoigatvuođaid 	oažžun dihte 	fámu , de lea dat mediaráhkaduvvon govvidus maid mii eat oba dovddage .
Sámeskuvllaid // ovdaskuvllaid rektorat Johkamohkis ja Jielleváris válde ieža initiatiivva dutkiiguin bargat ovttas 	nannen dihte 	sámi vuođu ja perspektiivva skuvladoaimmas .
Berre šiehtaduvvot ealáhusaiguin , 	unnidan dihte 	bievlavuodjimiid .
Ávvir ii ožžon šat Østby ságaide 	kommenteren dihte 	Olgešbellodaga gáibádusa .
Skuvla lea erenoamáš dehálaš sámi nuoraide ; 	nannen dihte 	sámegiela guovllus ja maiddái dehálaš márkosápmelaččaid boahtteáiggi dáfus .
Romssa fylkkasuohkana ealáhusfoanddas lea kultuvrra ja ealáhusaid fylkkaráđđi Knut Werner Hansen juolludan skábmamánu 4. beaivvi 150 000 ruvnnu Midnight Sun Marathonii , 	čađahan dihte 	Sámi vahkku 2010.Sámi vahkku doalut leat Sámi álbmotbeaivvi , guovvamánu 6. beaivvi oktavuođas .
Son lea jearahan olbmuin ja riŋgguhan badjel logi iešguđetge sadjái 	gullan dihte 	mo leat bivdonjuolggadusat dán áigge .
Muhto ammal vuos heargevuodjin ” metropolas ” , numo gohčoda bajásšaddanbáikkis Kárášjoga , servviid vuos čorget dili ja ovdagovat dahket ráfi 	buoridan dihte 	gova olggos guvlui .
) Ávvir ii ožžon rektora ságaide , 	oažžun dihte 	kommentára manne jorggihii áššis .
Ávvir ii ožžon Flatabø ságaide 	gullan dihte 	maid dál lohká áššis .
Dát dahkkojuvvo 	dárkkistan dihte 	jienastuslogu .
Muhto , mis lei virgáduvvon olmmoš geas lei sierra kantuvra ja gii barggai beaivválaččat 	veahkehan dihte 	vuorasolbmuid , lohkat ja čállit .
Mana fal ja geahča bihtá , 	doarjun dihte 	buori prošeavtta .
Klemetsen dadjá maid ahte njuolggadusat fertejit rievdaduvvot vai politiijat besset atnit náhkkegahpira ja luhka 	suddjen dihte 	iežaset go buolašin barget olgun .
Mii eat leat šat nu geabbilat njuikkodit vulos bajás stuoluid alde 	olahan dihte 	heaŋgut seinniide ovdamearkka dihte vuoittuid , ja olu eará bargguide leat dát studeanttat máilmmi buorit veahkit .
BÁHKKA : Gáregasnjárggas boahtán Eeva Niittyvuopio Harlin bearrašiinnis giktaluvvui deanus gálašit 	čoaskudan dihte 	báhkkasis .
Čakčat dollojit ge álbmotčoahkkimat 	gullan dihte 	leago lávdegoddi rievttes bálgáid alde sin njuolggadus evttohusa barggus .
Soames háve lean ferten barggus doapmat ruoktut , 	govven dihte 	jus doppe geavvá mihkkege earenoamážiid , lohká Nilsen , gii bargá stivračállin Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvllas .
Laila Steffensen ( 61 ) orru ges lulli - Norggas , ja lea boahtán Kárášjohkii geasselupmui , 	galledan dihte 	oahpes guovlluid ja iežas nieidda , Anne .
Son ferte maid rámidit kurssa oasálastiid go barge nu áŋgirit guhkes beivviid 	gárvvistan dihte 	filmmaid .
Váidet 	givssidan dihte 	
– Eananeaiggádat váidet lihkká , vaikko dihtet mis lea vuoigatvuohta , dušše 	givssidan dihte 	, muitala Mattis Danielsen .
Nuorat ledje čoahkkanan Olmmáivággái 	ráhkkanan dihte 	dálvvi čuoigan- ja njoarostangilvvuide .
Dat veaháš maid diehtit lea ahte olgoáibmu lea leamaš guovddážis , leat váccihan olbmuid , 	váibadan dihte 	ja nie leamaš mielde veahkeheamen su gii buohccái .
Kárášjoga ADHD báikkálaš searvi bargá 	čájehallan dihte 	ahte DON it leat áidna geas lea ADHD , ADD .
Lamaid lea olgoriikkas geavahan guođohan veahkkin sávzaealuin , 	eastadan dihte 	boraspiriid , ja dál leaba sávzaeaiggáda guovttos , Eila Sajets , ja isit Torgeir Johansen , čuovvoleame Inka olbmuid guođohanvuogi – ja lamat loktet áiggi Leavnnjas .
– Lulli-Norggas lea sávzadoalus lama leamašan guođohanveahkkin , ja dat lea doaibman bures , ja dál háliidetne moai ge dan geahččalit , 	eastadan dihte 	boraspiriid , muitala Torgeir , gii váruha iežas elliid , nu go sávzaeaiggádat muđuige , muhto ođđasat jurddašanvugiin .
Ovdagoddi geahčada dorjot go ráđđealbmá biehttaleami gielddas laiget Næringshage AS fitnodahkii tomtta Deanu Šalddi guovddážii 	ceggen dihte 	iešeaiggáduššan ásodagaid .
Sihkkelastin mii loahpahuvvo riddus odne , lea 	čájehan dihte 	festivála
Lea hui buorre ođas ahte áigot lasihit Sámediggái ruđa 	nannen dihte 	kultuvrra , go min aviisa lea dat boarráseamos mii lea ain ceavziime , lohká Larsson .
Girječálli Inga Ravna Eira lea johtán skuvllaid mielde , oahpahan ja 	movttiidahttin dihte 	mánáid čállit .
	Duppalasten dihte 	sihkkarvuođa , de sáddejuvvo duššo bealli čoavddasánis poasta mielde rekomanderta , ja diehttelasas almmatge nu ahte eai dieđe gos sáddejuvvo .
– Easkka dálá ráđđehus áŋgirušai dahkat juoga 	oažžun dihte 	ođđa boazodoallolága .
Dan olis leat sii áigon čohkket buohkaid geassemánu 20 beaivve dán jagi Guovdageidnui 40 jagi ávvudemiide dihte ja 	deaivvadan dihte 	.
– Mii leat viđas geat leat čoahkkanan 	plánen dihte 	beaivvi ja sisdoalu .
Eanet dieđuid sihke boraspiriid ja maid boazodoalu olis fylkkas lea dehálaš vuođđu jus galgá maidege álggahit 	hehtten dihte 	massin- ja riidodási , dajaiga biras- ja ovddidanministtar Erik Solheim ja eanandoallo- ja biebmoministtar- Lars Peder Brekk .
– Mii leat hui duhtavaččat go lea bargojoavku mii galgá árvvoštallat boahtteáiggi vuogádagaid ja ráđđet eiseválddit 	buoridan dihte 	dili lullisámiid boazodollui Davvi-Troandimis , eanandoallo- ja biebmoministtar Lars Peder Brekk .
Bargojoavkku jođiha dálá Davvi – Troandima fylkkamánni , Oddbjørn Nordset , ja earát geat leat joavkkus leat:Karen Anette Anti Oskal ( Oarje Namdal orohat ) Algot Jåma ( Nuorta Namdal orohat ) Leif Arne Jåma ( Fosen orohat ) Sonja Kristine Danielsen ( Færen orohat ) Svein Karlsen ( Fylkamánni birasgáhttenossodat Davvi-Troandimis ) Asle Hasselvold ( Boazodoallohálddahus Davvi-Troandimis ) Bjørn Røthe Knudtsen ( Biebmobearráigeahčču Troandin ja Møre ja Romsdal regiovnnas ) Bargojoavku galgá evttohit vuogádagaid 	buoridan dihte 	gelbbolašvuođa vuođu boraspiriid logu Davvi-Troandimis , ja geahčadit lea go vejolaš buoridit boraspirebivdimiid .
Mii ávžžuhit su fitnat báikkálaš NAV-kantuvrras 	gullan dihte 	mo ja gos su ohcan lea dál .
Ulbmil lágain lea suddjet buohkaid 	suddjen dihte 	vai guoskevaš olbmo dieđut eai geavahuvvo unohasat .
Dan sadjái go sihkkut boastta 30038 meahcástallamii , de livččii jierpmálaččabut doalahit 1 000 000 ruvdnosaš boastta 30038 	ásahan dihte 	ealáhusšiehtadusaid meahcástallamiin ja olbmuiguin geat háliidit doaimmahit meahcástallama seamma dásis go eará sámi ealáhusat .
Dat lea issoras unnán , ja dan oktavuođas leage Leavnnja joga eanaeaiggát searvi šaddan bidjat johtui barggu , 	birgehan dihte 	stuorra luosaid .
Mii eat dárbbaš mannat nu guhkás áiggis ruovttoluotta go gođđon biergasat ledje váldoskeaŋkkat juovlabeazi vuolde , ja dál oaidnit eanet ja eanet árvvu dáid gođđonbiergasiin , mat ráhkes gieđaiguin leat ráhkaduvvon 	liggen dihte 	ja illun .
Searvvis leat miellahttun sii geat leat leamaš almmolaš lávdde alde juoigame viđa geardde dahje almmuhan CD-skearru , ja nuoraide geat lea vuollel 25 jagi ges lea eaktun beassat miellahttun ahte sii juoiget vihtta luođi CD:i ja sáddejit Juigiid Searvái 	dohkkehan dihte 	iežaset luohtečehppodaga , dahje leat golmma geardde almmolaččat lávdde alde juoigan .
Buot joatkkaskuvllat berrejit oažžut guossin sámi ofelaččaid , 	oahppan dihte 	eambbo sámi kultuvrra birra .
Oanehaččat daddjojuvvon , de galgá konferánsa váikkuhit dasa ahte eambbo ipmirdit ealáhusa hástalusaid , vuoruhit mii lea dehálaš ja sihkkarastit ahte muhtumat aktiivvalaččat bargagohtet 	joksan dihte 	háliiduvvon čovdosiid .
Gullo dávjá ahte boazodoalus lea menddo olu fápmu ja ahte ferte rievdadit boazodoallolága 	suodjalan dihte 	earáid vuoigatvuođaid .
Maŋemuš jagi leat guhtta muittošaji , Bardufoss ja Narvik gaskka , ásaiduvvon , 	muittuhan dihte 	Norgga soalddáhiid geat dorro Nazi-Duiskka vuostá , nuppi máilmmisoađis .
Sii fitne maid Sámedikkis 	gullan dihte 	dievasčoahkkima .
Somby gii ieš lea eret Sirpmás lei mielde demonstrašuvnnas ja son lei vuoidan ruoksadin ámadaju ja biktasiid 	čájehan dihte 	vuostehágu bombemii .
Dearvvašvuođaeiseválddit nevvot uhkiduvvon olbmuid boahkuhit iežaset 	hehtten dihte 	váralaš dávddaid ja jápmima .
Ovddeš Finnmárkku Guovddášbellodatpolitihkar Cecilie Hansen ( 38 ) lea mielde dán jagáš boandaromantihka prográmmas 	ohcan dihte 	irggi .
Apollo nammasaš mátkefitnodat , Via travel mátkefitnodat ja Avinor leat ovttas bargan dán giđa ja geasi 	oažžun dihte 	dán chartergirdi ruvtto .
	Deavdin dihte 	vássánáiggi guorosvuođaid , Ellen vuolgá gávdnat dán álbmoga , oktavuođaid ja báikkiid maid su eadni oktii guđii .
	Eastadan dihte 	REDD-doaibmabijuid heađušteames álgoálbmogiid eallinvuođu , lea deaŧalaš ahte dat searvvahuvvojit prosessii ja ahte álgoálbmogiid vuoigatvuođat árvvus adnojuvvojit .
Munno nieida , Christina Oskal Coldevin , konfirmerejuvvui Brussela mearraolbmuidgirkus miessemánu 2. beaivvi 2009. Ollu giitu buohkaide geat ledje boahtán dan guhkes mátkki min lusa 	ávvudan dihte 	su , ja ollu giitu buot lihkkosávaldagaid ovddas máid mii leat ožžon .
Norgga eiseválddit jurddahallet jávkadit olles duhátruvdnosaččaid 	heajudahttin dihte 	organiserejuvvon kriminalitehta .
Koarttat mat adnojit automáhtain 	oastin dihte 	duhpáhiid galget maid leat neutrálat ja čihkosis kundariidda .
Dolin vázze nieiddat ja gánddat gaskal Omasvuona ja Moskaluovtta , 	gávdnan dihte 	eamit- dahje isitávdnasa .
700 miljárdda dolláris de juohká Kongreassa maid oasi 	gádjun dihte 	orrunbáikkiid mat lea oalát billahuvvamin .
Luciagáhkut ( lussekatter ) govastit skeaŋkka Jesusis , ja lea ivdnejuvvon safránain , 	oažžun dihte 	dan čuvges ivnni , mii galggai bahá baldit eret .
Muhto go gárvvistuvvo SRU II bargu ollislaččat , de soaitá leat dárbu rievdadit minerálalága 	čuovvolan dihte 	SRU II oaiviliid , oassin ollislaš árvvoštallamis sámiid rivttiid várás .
Sámeskuvllaid // ovdaskuvllaid rektorat Johkamohkis ja Jielleváris válde ieža initiatiivva dutkiiguin bargat ovttas 	nannen dihte 	sámi vuođu ja perspektiivva skuvladoaimmas .
Kautokeino Taekwondo Klubb lea ohcan 50 000 ruvdnosaš doarjaga 	álggahan dihte 	Taekwondo searvvi .
Finnmárkku fylkkagielda ja Finnmárkku valáštallanbiire áigot ovttasbargat Finnmárkku joatkkaskuvllain 	oažžun dihte 	nuoraid eanet lihkadit .
Árbevirolaš máhttu boazoealáhusas , ovdal , dál ja boahtte áiggis , dan birra logaldallá Ellen Marie Turi GaupBoazodoallohoavda Ellen Inga O. Hætta logaldallá dan birra ahte lea go dárbu ođđa geainnuid gállit 	seailluhan dihte 	árbevirolaš máhtu .
– Dušše 	muitalan dihte 	mot mun lean mielde dán govas .
// ISTM ) ) leat doallan historjjá vuosttaš seminára 	kárten dihte 	dološ sámi fanasduoji .
Oahppit gallededje feara makkár bargosajiid Guovdageainnus 	gulaskuddan dihte 	makkár bargit doppe bargat , makkár oahppu sis lea , mo lea sin bargobeaivi ja loahpas áigo oahppit vel diehtit man olu dine guđege barggus .
Sápmi cegge stuorra lávu 	dahkan dihte 	erenomáš sámi birrasa Smaklust meassus.2007:s fitne 100 000 olbmo galledeamen meassuid .
Lea maiddái rahppon guolásteapmi 	sihkkarastin dihte 	ássama báikkiin mat leat boaittobealde ja gos leat vátna ealáhusat , ja veahkehan dihte oaččuhit ođđa guolásteddjiid .
Lea maiddái rahppon guolásteapmi sihkkarastin dihte ássama báikkiin mat leat boaittobealde ja gos leat vátna ealáhusat , ja 	veahkehan dihte 	oaččuhit ođđa guolásteddjiid .
Nuoraid lohku geat duššet biilalihkohisvuođain lea lassánan , Dat heađástuhttá Norgga johtaluseiseválddiid , ja sii áigot geahččalit buotlágan váikkuhemiid 	unnidan dihte 	johtalusduššamiid loguid .
	Movttiidahttin dihte 	nuoraid lohkat buorebut ovdal čálalaš geahččaleami de fillejit eiseválddit nuvttá biilavuodjingeahččaleami sidjiide geat nagodit dan vuosttaš eksámenis Stáhta luoddadoaimmahat háliida nannet johtalus- ja johtalusnjuolggadusoahpu , áinnas nuoraid gaskkas geat galget váldit vuodjinkoartta .
Čájáhusas SMUKT leat mielde 6 dáiddára , geat buohkat gállet iežaset geainnuid 	gávdnan dihte 	ođđahutkás čikŋahábmema ( smykkedesign ) .
Maŋŋel go ođđaáigásaš kjemiindustriija álggii bargat dainna de leat ráhkaduvvon badjel 20000 iešguđet lágan čuoikavuoidasa 	gávnnahan dihte 	guđe lea buoremus .
Sámediggi doarju ekologalaš mátkedoaimma ja Sámedikki ságadoalli Juvvá-Lemet mielde turistafitnodagat ja boazodoallit sáhtášedje bargat eanetge ovttas 	heivehan dihte 	dán guokte doaimma .
Grønn Hverdag lea iskan 72 vuoidasa mat leat Norggas , 	iskan dihte 	ávdnasiid mat sáhttet leat várálažžan dearvvašvuhtii ja birrasii .
Buot basiid beaivvi leage vuogas doalvut gintala dehe liđiid oahppásiid hávddi ala 	muitin dihte 	sin .
Našunálabeaivi lea dakkár beaivi maid riikka olbmot ávvudit 	muitin dihte 	earenoamáš dáhpáhusa , eanas háviid dan dihte go riika lea šaddan iešráđđejeaddji riikan - dehe sirrejuvvon eret eará riikkas .
C. 	Baldin dihte 	vašálaččaid eret4 .
De vulggii áhkku gávpeolbmá lusa 	oastin dihte 	biepmu .
Bussá ja rieban gal ruohtasteigga dieváža ala 	geahččan dihte 	movt gumppiin dál manná .
	Baldin dihte 	vašálaččaid eret .
( LOGO ) MÁHTTODEPARTEMEANTASISAVÁLDIN UNIVERSITEHTAIDE JA ALLASKUVLLAIDE OAHPPOJAGI 2010/2011Máhttodepartemeanta/2010 ( MD ) lea mearridan ahte go ohcá universitehtaid ja allaskuvllaid vuođđooahpuide , de fertejit buot ohccit geain lea norgalaš riegádannummar geavahit elektrovnnalaš identitehta maid oažžu MinID bokte 	registreren dihte 	ohcamii interneahtas .
Stuorajávrri ealáhussearvi lea ovcci jagi bivdán Stuorajávrri , 	buoridan dihte 	guliid jávrris .
Geafesriikkain vázzet nissonolbmot gaskamearálaččat badjel vihtta kilomehtera beaivái 	háhkan dihte 	doarvái čázi dállodollui .
Aylito Binayo atná gávcci diimmu beaivái 	sihkkarastin dihte 	čázi iežas bearrašii .
Sovjet-lihttu lei juo 1955:s čázi vuolde bávkalan atomabombba mii lei seamma stuoris go Hiroshima-bomba 	iskan dihte 	atomatorpedo T-5 málle vuoimmi .
Jáhkkimis lei sovjehtalaš admirálas ulbmil rohkkáhit Los Angeles gávpoga 	vuoitin dihte 	goalmmát máilmmisoađi .
Kommišuvdna galgá veahkkálagaid guovllu gielddaiguin ovddidit maiddái eará rádječázádatovttasbarggu ovdamearkka dihte dulvevahágiid 	dusten dihte 	.
Johkaguovllus guolástanáiggit vuogáiduhttojit earret eará dápmoha 	suodjalan dihte 	sihke árbevirolaš ja báikkálaš bivddu ja guolástanturismma ovddidan dihte .
Johkaguovllus guolástanáiggit vuogáiduhttojit earret eará dápmoha suodjalan dihte sihke árbevirolaš ja báikkálaš bivddu ja guolástanturismma 	ovddidan dihte 	.
Iđidis bonjastat iežamet Sámi radio ala 	gullan dihte 	man ollu dál leat buolašgrádat , eatge jurdilge gean mielas dat ledje nu buollašat dát grádat .
Iđidis bonjastat iežamet Sámi radio ala 	gullan dihte 	man ollu dál leat buolašgrádat , eatge jurdilge gean mielas dat ledje nu buollašat dát grádat .
Kárášjoga vuođđoskuvla beasai dán prošektii iežas ohcama vuođul , 	buoridan dihte 	skuvla jođiheami ja oahppandilálašvuođaid .
Jus dan dohkkehit , de addit vejolašvuođa fitnodagaide čiehkadit ákka duohkai , 	beassan dihte 	eret ruhtadeamis ja ovddasvástádusas luonddu maid gáhttet , seammás go huksejit bargosajiid ja ovdánahttet fitnodagaid .
Nu ferte ge dárkilis guorahallan biddjot johtui 	iskan dihte 	mo olbmot vánddardit , gos vánddardit , geat vánddardit , makkár luottat dat leat ja makkár dárbbuin sii vánddardit .
Dasto diehtit mii ahte muhtumin lea dárbu oažžut veahki olggobealde 	gávdnan dihte 	buriid fuolahusčovdosiid mánáide .
Dát lea Kárášjogas čađahuvvon ealgabivdiid gaskkas ollu jagiid ja ealgabivdiidsearvi ávžžuha bivdojoavkkuid čuovvut dán dábi 	gáhtten dihte 	ráhkadeamis ođđa luottaid .
Anti mielas lea buorre go earát maid fuomášit dan buori barggu maid teáhter bargá 	nannen dihte 	sámi giela , sámi gullevašvuođa ja váikkuhit ahte sámegiella gullo maid almmolaš oktavuođain .
Buotlágán doaibmabijut 	ovddidan dihte 	sámegiela váldojuvvojit vuhtii .
	Geasuhan dihte 	olbmuid ii leat jođiheaddjái nu váttis , vaikko gielddas eai ása go váile 1000 olbmo .


    Davvisámi teavsttat
    |Julevsámi teavsttat
    |Lullisámi teavsttat
    |Bálddalas teavsttat

    Davvisámi
    |Norsk
    |Suomeksi
    |Svenska
    |English

9 válljejuvvon korpusa (buot) — 20 767 100 sáni

    Eaŋkil
    Eanet vejolašvuođat
    CQP Query

Dievaslaš CQP-jearaldat: []
KWIC:
Statistihkka:

    KWIC
    Statistihkka
    Sátnegovva ii vuos doaimma

Boađus: 4 280
						
Ovddit12345Čuovvovaš
Cealkkačájeheapmi
	Avvir corpus –
Torstein Johnsen lei boahtán Giehtavuonas , 	guldalan dihte 	konseartta .
guossevissui , Hárštái , 	guldalan dihte 	Inga Juuso konseartta .
Eatnasat ledje vuolgán 	guldalan dihte 	konseartta , muhto soames gal lei maiddái vuolgán doaluide čájehan dihte sámivuođa .
Eatnasat ledje vuolgán guldalan dihte konseartta , muhto soames gal lei maiddái vuolgán doaluide 	čájehan dihte 	sámivuođa .
Dát girjás joavku lei vahkku bargan 	ráhkadan dihte 	dáidagiid maid fáddá lei « Dálkkádatrievdamat eamitálbmogiid oainnu čađa » .
Ikte lei Operasjon Dagsverk beaivi , ja Guovdageainnu joatkkaskuvlla oahppit ledje fitnodagain barggus 	čoaggin dihte 	ruđaid prošektii .
Gaskavuovdái Kárášjohkii , ohcet dál ássit 82.300 ruvnnu doarjaga Kárášjoga gielddas , 	ráhkadan dihte 	mánáide duhkoraddanšillju .
Maiddái bearrašat Jorbajeakkážis ja Látevuovddis háliidit ovttasbargat , 	oččodan dihte 	stoahkanšilju Gaskavuovdái , čállá ássiid searvi ohcamis .
– Oktii , go leimme skihpáriid luhtte ija , Turri gurppui gasku ija eadnái munno jiellatduhkorasa dego 	jearran dihte 	gos moai leimme , muitaleaba nieiddaguovttos .
– Doppe čužžo olbmot guhkes ráiddus 	máistin dihte 	Finnmárkku .
Dasa lassin lei diehtojuohkin NAV rájiidrasttildeaddji ovttasbarggu birra mas barget ovttas Avvila ja Petsjenga bargomárkaneiseválddiiguin , namalassii oahppofálaldat mii lea « Utbildning i Nord » oahpus Haparandas , ja maiddái barggu mii buktá johtaleami 	sihkkarastin dihte 	eanemus báikkálaš bargofámu nu ahte Finnmárkku fitnodagat ožžot ovdáneami .
Dan lea dahkan 	eastadan dihte 	návdevahágiid .
Guottehangárddiid berre maid sirdit jahkásaččat vai eana ii guorbba , muhto maiddái 	eastadan dihte 	dávddaid , lohká Partapuoli ja lasiha : – Danne lea buorre jus guotteteatnamat leat viidát , go eana galggašii bállet vuoiŋŋastit logi jagi .
Maria-Teresia Stenman Nutti ávžžuha buot Romssa sámenuoraid váldit oktavuođa nuoraidráđiin 	muitalan dihte 	makkár fálaldagaid sii váillahit .
Dál čađahat geahččalanprošeavtta dáppe Álttás 	oaidnin dihte 	lea go varas biergu juoga máid olbmot leat váillahan , dadjá Liss-Aina Jakobsen .
– Moai letne olu mátkkoštan Eurohpás 	oahpásnuvvan dihte 	iešguđet kultuvrraide .
Muđui galgá son lávlut Harstadas geasseriemuin , ja maiddái johttit eará artisttaiguin Finnmárkkus Nordlándii Hurtigrutain , 	lávlun dihte 	olbmuide .
	Čuovvolan dihte 	Stuorradikki mearrádusa nammadii Birasgáhttendepartemeanta geassemánu 6. beaivvi 2008 viidát čohkkejuvvon lávdegotti , mii oaččui bargun čielggadit evttohusa movt báikkálaččat hálddašit joga guolleresurssaid .
	Buohtastahttin dihte 	, de lea eiseválddiid gáibádus 58 kW // h juohke njealjehasmehterii jahkái .
2009:s njárbuduvvojedje vuovddit luoddaguorain Finnmárkkus 	buoridan dihte 	oainnusvuođa johttáleddjiide ja turisttaide , seammás go dát attii bargguid ja muora bioenergiijai .
	Nannen dihte 	dujiidis addin miellagovaid Briceño anii ávkin dálá govvagieđahallanvugiid .
– FeFo:i lea maid dehálaš oažžut oktavuođa Finnmárkku álbmogiin 	buoridan dihte 	gulahallama dainna .
Olbmot lávejit čoagganit Čuovžafestiválii gos guossohit iešguđetlágan biepmuid mat leat ráhkaduvvon čuovžžas 	máistin dihte 	njálgga biepmuid mat leat ráhkaduvvon siseatnanguolis .
Dohko lávejit olbmot čoagganit 	máistin dihte 	iešguđetlágan njálgga biepmuid mat leat ráhkaduvvon siseatnan guolis .
Go nuoraidprográmmat eai leat goassige leamaš oažžumis sámegillii , de mearrideigga guokte sámenuora ieža rahčat 	oažžun dihte 	dákkár fálaldaga .
Lea maiddái buohkaide vejolaš Gjertseniin váldit oktavuođa , 	diŋgon dihte 	su kursadoallin .
Mii leat vuovdán váffeliid 	čoaggin dihte 	ruđa ja oahppan bargguid čađa .
Dat dieđus mearkkaša ahte boazodoalli lea vigiheapme , vaikke dikkis ii leat vástiduvvon ahte lei go su dahku siskkobealde ráŋggáštuslága 48. paragráfa , go dan ektui ii leat árvvoštallon lágalaččat dagut máid son šattai dahkat 	gáhtten dihte 	ealu guottetáiggis .
Danne vuordit mii ahte politiijat vuoruhit dan ášši , ja bidjet buot resurssaid mat sis ledjet 	gávdnan dihte 	su dahje sin geat leat duogábealde dáid áitagiid .
Sámediggi árvvoštallá ásahit meahcásteddjiide gealboguovddáža 	lokten dihte 	meahcásteami .
Ii ge gielddahálddahusas , ii ge vel politihkkariin ge oro dáhttu maide dahkat 	čoavdin dihte 	váttisvuođaid fuolahusbálvalusas .
Dutkit lea áigá juo čurven várrehusa ahte Deanu luossanálli lea rašis dilis , ja bivddu sihke mearas ja jogas berre gáržžidit 	gáhtten dihte 	Deanu luosa seailuma boahttevaš buolvvaide maiddái .
Dat doaibmá muhtumin , muhto dađi bahábut lea dainna lágiin mot Marianne Balto čállá , ahte muhtumin lea dárbu oažžut veahki olggobealde 	gávdnan dihte 	buriid fuolahusčovdosiid mánáide , ja dalle lea dehálaš diehtit ahte mánáidsuodjalusain lea gelbbolašvuohta sámegielas ja kultuvrras .
Lea jođus stuorra bargu eiseválddiid bealis mo meahccevádjoleapmi boahtteáiggis galgá leat , ja mo luonddu várjalit ja suodjalit buoremusat 	gáhtten dihte 	badjelmearálaš billisteami .
Muhto lea bistán juo maŋemus 20 jagi ja boazodoallit leat ge buot dáid jagiid čorgen jápmán bohccuid , mat leat buot moallun vuddjon , eret ruovdemáđija alde , iige leat mihkke válganan 	čoavdin dihte 	váttisvuođa .
Dálvet lei sáhka cegget gaskaboddosaš áiddi 	eastadan dihte 	vahágiid , muhto das maid ii boahtán mihkke ge , go eiseválddit bissehedje dan .
Danne fertejit báhpat dieđihit dákkár suttuid politiijaide 	gáhtten dihte 	eambbosiid gillámis seksuála vearredaguid .
Nammalassii ahte veahkaváldi ferte ráŋggáštuvvot , 	eastadan dihte 	ođđa veahkaválddálašvuođaid .
Ii leat seamma bálkestat go mii dan merrii go lea dárbbašmeahttumis gálvu , vai diktit go mii eallit dan dassái go lunddolaččat ieš nohká››.Dieid historjjálaš sániid lea vuogas oktii vel geardduhit 	čájehan dihte 	man dehálaš sámegiella lei NRK Sámi Radioi álggu rájes vaikke hoavddain ii leat doaivva sámegiela boahtteáigái .
Ulbmil lea bidjat johtui proseassaid 	oažžun dihte 	ealáhusovdánahttima mii lea vuođđuduvvon fylkka minerálaresurssaide , muhto mat maid váldet vuhtii ovttaseallindárbbuid iešguđet berošteddjiin .
Sii geahččalit bissehit narkotihka leavvamis , mii lea šaddame dego njoammudávdan servodagas mainna ferte duođas bargagoahtit 	eastadan dihte 	leavvama .
Leat maiddái sápmelaččat geat veddet herggiid gárddiin , sihke dálvet ja geasset , 	čájehan dihte 	daid turisttaide .
Leat maiddái sápmelaččat geat veddet herggiid gárddiin , sihke dálvet ja geasset , 	čájehan dihte 	daid turisttaide .
Boazodoallit oainnat šaddet garraseappot guođohit ealuid ja eambbo vuodjit 	čohkken dihte 	ealu .
Go maŋemus 30 jagis ii leat dáhpáhuvvan mihkkege 	nannen dihte 	jávreguollebivddu .
	Geahččan dihte 	orrot go váldimin daid rivttes mearrádusaid ja maid ahte dollet go daid maid lohpidit vai hállet go dušše .
– Birgen vuola haga , muhto muhtumin láven skihpáriin juhkat vuola 	suohtastallan dihte 	.
Oakkun 	oažžun dihte 	borramuša beavddi ala ja maiddái somá dihte .
Ávžžuhus lea várrogasat vánddardit , 	gáhtten dihte 	olbmuid , elliid ja luonddu .
Dievdu vujii Ford Mondeo biillain , ja galgá leat bissehan nieidda , 	jearran dihte 	lea go nieiddas mátketelefuvdna , ja diehtá go olu diibmu lea .
– Mun áiggun dál gulaskuddat buohkaiguin geaidda NAV ( Norgga bargo- ja oadjoetáhtta ) reforbma lea guoskan 	gullan dihte 	maid sáhttá dahkat buorebun , dadjá Norgga bargoministtar Hanne Bjurstrøm .
Fierpmádatdirektevra lohká iežaset váldán oktavuođa gielddaiguin ja fylkkain 	gullan dihte 	háliidit go searvat goluide mat bohtet go cegget elrávdnjestreaŋggaid guhkes gaskkaide .
Mun bivddán fylkkasátnejođiheaddji lágidit oktasaš čoahkkima mas suohkanat , maidda dát gullá , Sámediggi ja FeFo lea mielde 	oažžun dihte 	oktasaš cealkámuša suodjalusplánaid birra Finnmárkkus .
Jus muhtun jagi lea heajos ekonomiija , de mii geahččalit čavget barggu ja ain bargat garrasit 	buoridan dihte 	dan .
Son sávvá ahte olusat vulget homoparádii 	čájehan dihte 	doarjaga .
NINA seniordutki Torkild Tverå lea okta dain dutkiin gii lea čuvvon boazodoalu áiggi badjel , 	dutkan dihte 	vahága ja buvttadeami earret eará dálkkádaga ektui .
Dáid dieđuid vuođul James Anaya doalvu raportta diehtun ON vuoigatvuođa kommišuvdnii , mii de ges mearrida makkár doaibmabijuid evttohit iešguđetge stáhtaide , 	buoredan dihte 	sápmelaččaid dili .
Eará russat šaddet dávjá háleštit politiijain ovdal go ávvudeapmi álgá , 	eastadan dihte 	rigeara .
Somby oaivila mielde lea dát čielgasit stáhta ovddasvástádus bidjat ruđaid 	gokčan dihte 	fievrridangoluid .
– Dá lea hui váttis ášši , muhto mii sávvat ahte dása gávdnet buori čovdosa , danin go dál han gávdno nu ollu ja buorre teknologiija maid sáhttet atnit 	hehtten dihte 	bohccuid gillámis go vuddjojit togaide , dadjá Solvang ja čujuha ge kárttaide mat čájehit gos bohccot vuddjojit togaide .
SSB leage ožžon geavahit dán dušše 	iskan dihte 	lea go oba vejolašge dahkat geavahit jienastuslogu , lohká Olli .
Ovdagoddi čoahkkinastá boahtte duorastaga , golggotmánu 28. beaivvi , 	gávdnan dihte 	advokáhta lohpejuohkindoibmii , mii lea gielddas geavvan diggái .
– Mii leat maid vácci boahtán ealgabivdiid lusa 	iskan dihte 	lea go lobálaš bivdu , go eat hálit vuodjit ođđa luottaid lundui , muitala vel Bidne .
Mii boahtit fas ohcat ruđaid 	gokčan dihte 	dáid goluid , dadjá Jon Meløy kommentáran dán áššái .
Leavnnja russat leat maiddái leamašan ságastallamij politiijain 	eastadan dihte 	rigeara .
– Danne lea Sámediggi hui movtta go Dearvvašvuohta Davvin lea ožžon bargun čađahit dulka prošeavtta 	buoridan dihte 	dulkabálvalusa sámi álbmoga várás , dadjá sámediggepresideanta Egil Olli .
Álgoálbmogat miehtá máilmmi ledje čoahkkanan olggobeallái Diehtosiidda 	geahččan dihte 	rahpanseremoniija .
– Mun in áiggo makkárge kampánjja lágidit 	čoaggin dihte 	jienaid , mun oaivvildan dan njealji jagi maid lean juo jođihan , bures čájehit mii mun lean ja movt mun áiggun jođihit NBR , lohká Sara .
– Bargu maid dál leat čađaheame dan plánejuvvon el-fápmolinjjá huksemis , lea geahččalit guorahallat visot beliid boazodoalu ektui , 	garvin dihte 	diggái mannamis , logai Statnett gulahallandirektevra Tor Inge Akselsen , ivttá diehtojuohkinčoahkkimis Álttás .
– Dát lei surgadis ja vahágis dáhpáhus , ja mii šállošat go lea geavvan , ja 	eastadan dihte 	ahte nuppes fas dáhpáhuvvá , de rievdadeimmet dalánaga iežamet bargovugiid , dadjá son .
Leat bárttit nu go ritni vuomit , dálkkit ja ealu bieđganeapmi , mii lea sivvan dasa go min geasseorohagas ain leat bohccot , vástida Eira , ja muitala ahte sii leat maŋimuš mánu bargan sihke skohteriiguin ja helikopteriin , 	oččodan dihte 	bohccuid eret geasseorohagas .
Gánneha sutnje riŋgestit ovdal vuolgá , 	gullan dihte 	šaddetgo dát doalut , mat dán jagi lágiduvvojit 7. geardde .
Sámi Mátkkoštan-Lihtu ovdaprošektii leat ohcan doarjaga sihke Finnmárkku fylkkagielddas , 370.000 ruvnnu , ja Sámedikkis fas 200.000 ruvdnosaš doarjaga , oktiibuot 570.000 ruvnnu , 	čađahan dihte 	ovdaprošeavtta , ásahit Sámi Mátkkoštan-Lihttu .
– Nu go min boazosápmelaččaid vuohki lea , de lávet mii gáldet varrásiid mat olbmuid birrasis galget , 	lodjudan dihte 	daid .
Morten Smelror ( gasku ) Norges Geotekniske Undersøkelser áigot guorahallat olles Davvi-Norgga 	gávnnahan dihte 	makkár minerálat gávdnojit ja man ollu .
– Ole Heandarat Magga lea okta sis gean mun oaivvildan lea vuovdán sámi vuoigatvuođaid hálbái 	oččodan dihte 	alla sajádaga servodagas , dadjá Sombi .
Frankie dárbbaša boarásnuvvan beaivái Irene veahki beassat eret buohcceviesus ruoktot nieidda ja áddjuba lusa , 	dahkan dihte 	buori .
Sii dieđihit ahte háliidit čohkket boazobargiid , eiseválddiid ja energiijasuorggi 	gulahallan dihte 	vásáhusaid ja ságastallat deaŧalaš hástalusaid plánedettiin energiijarusttegiid boazoeatnamiidda .
Maŋŋebárgga eahkes bissehedje politiijat dievddu 30 - jagiin , Stakkevollveienis Romssas , promilla 	bearráigeahččan dihte 	.
Olbmuide geat leat hui bures hárjehallan gilvvuide ja sii geat sihkkelastit 	lášmmohallan dihte 	.
Dát govva čájeha njála ciikku giddagasas , mii galggai luitojuvvot oktan čivggaiguin fas lundui , 	geahččalan dihte 	eastadit njálaid nohkamis .
Go Ávvir válddi oktavuođa skuvllain Kárášjogas , Guovdageainnus ja Deanus 	jearran dihte 	manin eai leat vuoruhan doaluin finadit , de ledje sis iešguđet sivat manin eai lean girjedoaluin .
– Dál válden herggiid ruoktot 	iskan dihte 	leat go eará hearggit roasmmohuvvan , muhto go biebmu dál nohká , de šattan daid fas luoitit , dadjá Gaup .
Su nieida , Karen Anne Proksi , fertii sihtat Guovdageainnu buollinčáskadeaddji boahtit ruhttet , 	hehtten dihte 	suovvabohcci buollámis .
rollii bártnáža , muhto ledje maid muhtun nieiddažat boahtán auditionii , 	geahččalan dihte 	oažžut
Ávvir ii ožžon ságáide Guovdageainnu falástallansearvvi jođiheaddji , Svein Ole Sandvik , earret eará 	jearran dihte 	goas riikageainnu guoras váldet eret Saami Ski Race šiltta .
Dán dihte háliidit ge viiddidit dutkama Norgii , buohtastahttin ja 	oaidnin dihte 	mo dáppe lea .
GPS merken ja prošeakta , čađahuvvo earret eará 	dutkan dihte 	man olu bohccuid boazoeaiggádat masset boraspiriide , ohcan dihte eambbo dieđuid bivdogoansttaid , biepmu ja hivvodaga birra , albasiid ja getkkiid ektui , ja man láhkai albbas ja geatkebivdu váikkuha boraspiriid ja boazomassima dillái .
GPS merken ja prošeakta , čađahuvvo earret eará dutkan dihte man olu bohccuid boazoeaiggádat masset boraspiriide , 	ohcan dihte 	eambbo dieđuid bivdogoansttaid , biepmu ja hivvodaga birra , albasiid ja getkkiid ektui , ja man láhkai albbas ja geatkebivdu váikkuha boraspiriid ja boazomassima dillái .
– Iskamat Guovdageainnu čájehit maiddái ahte dákkár ohppui livčče doarvái ohccit , dadjá Olaussen ja lohpida váldit oktavuođa allaskuvllaiguin 	muitalan dihte 	dán dárbbu .
Boazodoalli Per Johannes Eira čilgii dalle Ávvirii ahte balai heakkas dihte ja rohttii nibbii 	várjalan dihte 	iežas go beatnagat rohkkáhedje .
Studeanttat ledje vuolgimin 	oahppan dihte 	movt máilmmi álgoálbmogat ovttasbarget riikkaidgaskasaččat .
Máhttoministtar lea bovden váhnemiid ja ohppiid Romsii 	gullan dihte 	sin jurdagiid das makkár hástalusat ja vejolašvuođat mánáin leat nuoraidskuvllas mii guoská oahppobirrasii .
Ávvir lea jearran Kristin Halvorsenis , Norgga máhttoministaris , maid son sáhttá bargat 	buoridan dihte 	sámi mánáid ja sámegielat mánáid oahppobirrasa .
Oahpahusdirektoráhtta lea dán bidjan vuoruhandoaibman skuvllaide 	buoridan dihte 	ohppiid oahppanbirrasa .
Mii boahtit dahkat maid sáhttit 	oažžun dihte 	oahpaheaddji sámeluohkái , ja mii fertet maid veardidit eará vugiid go dušše álmmuhit virggi , lohká Fredriksen .
Sámegielddat Finnmárkkus , mat leat navdon birasvearredahkkin Nuorta-Finnmárkku politimeaštáris , čoagganit odne Oslos birasgáhttenministara beavdde birra 	ánuhan dihte 	áddejumi bievlavuodjima dárbbus .
Kárášjohkalaš Rosie Holmestrand lea bidjalan johtui olles kultuvra- ja musihkkabirrasa Kárášjogas , 	čoaggin dihte 	ruđa Haiti-rossui .
Sii ledje gáibidan 400 000 ruvnno 	geahččan dihte 	mot sin organiseren doaibmá , muhto Ája Sámi Guovddáš ii lean sin nuppástuhttinbargui ožžon maide , muitala Larsen .
Mii fertet álo geahččat ollislaččat bušeahtas , 	oaidnin dihte 	šaddá go vuollebáza go badjemearálaččat geavahit ruđa .
Pávvel-Jusse lokte gieđa bajás 	čájehan dihte 	man vánit leat báhcán buođut guovtti geavgŋáid gaskka Norgga bealde .
Nuppi gieđa lokte lassin 	čájehan dihte 	galle golgadeaddji leat báhcán dál .
Máŋgasat háliidedje oastit bierggu , muhto fierpmádagat eai beassan go 	máistin dihte 	nuvttá addit .
Go Ávvir jearai Kárášjoga dearvvašvuođa ja sosiálahoavddas , Randi Johansen Palttos , manin gielda ii leat doallan čoahkkima John Anders Grønnliin , su bártniin Terjiin ja John Andersa fástadoaktáriin , nu go lei lohpiduvvon , 	kárten dihte 	John Anders Grønnli veahkkedárbbuid , de vástida dearvvašvuođa ja sosiálahoavda Johansen Paltto ná : – Dát lea ášši maid ferten iskat , ja sáhttá leat gaskkalduvvan gieldda bealis man nu sivas maid in dieđe , lohká Johansen Paltto , muhto duođašta iežas leamaš Jon Andersa bártniin Terjiin oktavuođas dan birra .
Dá lea reahka maid politiijat jáhkket suollagiid geavahan , 	geasehan dihte 	vearjoskábe maid suoládedje Márjjá-Niillasa viesus , Gaskavahkku čuvggodeapmái .
Heahtedilis čuožžila sudno deaivvadeamis erenoamáš dahku : 	Dinen dihte 	ruđa , soai álgiba lobiheamet olbmuid doalvut ráji badjel Kanadas USA:i.Muhto dan maŋemus mátkki beassaba goappašagat gáhtat .
Vaikko vel nissonolmmoš lei suorganan ja ballán , de lei leamašan jođán váldit oktavuođa doaktáriiguin , 	váldin dihte 	iskosiid , ja nu leatge politiijat sihkkarastojuvvon DNA duođaštusaid .
Plánas leat doaibmabijut evttohuvvon 	sihkkarastin dihte 	dárkilis ja rivttes bátnedikšofálaldaga Finnmárkkus .
Dasa lassin lea okta guovža vuddjon ja vihtta eará guovžža vel báhččon 	eastadan dihte 	sávza- ja bohccovahágiid .
Ráhkka nieida Ronja Pedersen ( 17 ) lei easka fárren Trøndelagii vázzit falástallangymnása Meråkeris , 	vuoruhan dihte 	falástallama masa son liikui nu bures .
Lei GTRK hoavda guhte válddii oktavuođa NRK Sámi Radioi 	gullan dihte 	ahte lei go vejolaš doalahit sámegiel sáddagiid ja jos sámeradiot davvin sáhtášedje doarjut sihke ruđalaččat , gelbbolašvuođahuksema dáfus ja teknihkalaš rusttegiiguin oažžut sámi prográmmaid fas áibmui .
Muhto , árvidan ahte Ovddádusbellodat lea fas iežas dábálaš čuoččuhusaiguin mannan mediai , dušše 	duolbman dihte 	min ealáhusa ákkaiguin maid mun in hálit einnostit dás , lohká Sara .
FeFo lei gaskavahkku bovden guovdageaidnulaččaid álbmotčoahkkimii , 	gullan dihte 	mot sii háliidit ahte FeFo galgá doaibmat boahtte njeallje jagi .
Stáhta fálaldagas boazodoallošiehtadallamiin evttohit árranjuovvandoarjaga heaittihuvvot , 	čoavdin dihte 	njuovvanváttisvuođaid .
Árranjuovvandoarjja bođii boazodoallošiehtadallamiidda dainna ulbmiliin ahte boazoeaiggádat galget vuovdit bohccuid ovdal go johttájit dálveorohagaide , namalassii ovdal golggotmánu 11. beaivvi , 	seastin dihte 	dálveorohaga .
Dasa lea dehálaš márkanastin , go váttisvuohta ii leat njuovvankapasitehta , muhto go bohccobiergu ii joavdda málesbevddiide , dadjá Nils Henrik Sara , gii lohká NBR maŋemus mánu measta birra jándoriid bargan 	buoridan dihte 	njuovvandilálašvuođain .
Lei eadnán , Margit Mathisen , gii válddii oktavuođa 	muitalan dihte 	ahte amas beatnagat leat speadjan Paulsena sávzaealus .
Gloppen muitala ahte lea sádden ohcamiid Boazodoallokantuvrii , 	gullan dihte 	lea go ortnegis .
Go vástidin ahte lean sidjiide sádden daid , de lohpidedje iskat ášši , ja munnje riŋget ruovttoluotta seamma beaivvi , 	dieđihan dihte 	bohtosa das , muitala Kaaby .
– Mun ádden bures ahte badjeolbmot leat rašis dilis dál , ja mii bargatge buot mii min fámus lea , 	oažžun dihte 	jođánis vástádusa direktoráhtas , muitala Lutnæs .
Ii son ge hálit namas almmuhit 	gáhtten dihte 	vieljas .
LD cealkámušas maid čujuhit boazodoalloláhkii ja Boazodoallohálddahusa vejolašvuođaid bidjat doaibmabijuid 	geahpedan dihte 	boazologu .
Nordlándda fylka lea maiddái dolkan ruovdemáđii áššái , ja dál leat biddjon johtui buot guoskevaš bealit áššis , 	gávdnan dihte 	jođánis čovdosa .
Balto lea duođaštan dili govaiguin máid lea luoikan Ávvirii 	čájehan dihte 	mot gieldda meannuda buohcci , vuoras olbmuid .
Odne vuolgá Reinås Chilii , 	ohcan dihte 	iežas bearraša .
Faláštallansearvvis galgá farggamusat heahtečoahkkin 	digaštallan dihte 	hárjehallama boahtteáiggi , mas guovddážis dál lea giehtaspábba ja vuoimmástallan .
Ovddit váhkus sáddii Sámediggi reivve ruoŧa minerálafitnodahkii Alacaston Exploration ABii geat leat iežaset oalgefitnodaga Arctic Gold bokte álggahan geahččaladdanbohkamiid 	gávdnan dihte 	golli heaittihuvvon ruvkeguovllus Biedjovákkis .
Ávvir ii leat ožžon ságáide Sámedikki doarjjastivrra jođiheaddji Marie Therese Aslaksen ( Sámit Lulli-Norggas ) , 	jearran dihte 	manne Sámediggi ii doarjjo olbmuid geat leat erenoamáš dilálašvuođas .
Dán jagi leat 98 oahppi geat bohtet eará guovlluin Levdnjii , 	vázzin dihte 	joatkkaskuvlla , ja njealjis sis leat orrunsaji haga .
Politiijain Guovdageainnus eai leat dađi eanet dieđut áššái , earret go ahte dál leat viežžan veahki Álttá politiijain , 	dutkan dihte 	ášši , dieđiha Oarje-Finnmárkku politiijaguovlu .
Hætta háliida muittuhastit olbmuid ahte mánáidsuodjalusas ii leat dárbu ballat , go sii leat servodagas 	veahkehan dihte 	.
Min bargu lea gozihit ahte mánáin lea buorre dilli , ja 	veahkehan dihte 	ovdamearkka dihte nu mo dás lea sáhka , váhnemiid ja skuvlla , čilge Hætta .
Sámediggi lea gal váldán oktavuođa Ođasmahttin- , hálddahus- ja girkodepartemeanttain , 	oažžun dihte 	sin ruhtadit sámenuoraide neahttasiiddu seamma ládje go doaimmahit ja ruhtadit Ung.no neahttasiiddu , muhto eai leat vel lihkostuvvan dainna .
Son deattuha ahte sii goit leat geahččalan váldit ovddasvástádusa , 	buoridan dihte 	dili .
Søgård muitala ahte lea váttis árvvoštallat leat go dát gumppet golgogumppet , vai leat go boahtán 	orustan dihte 	.
– Mii eat dieđe vuos leat go dát gumppet boahtán 	orustan dihte 	vai eai , muhto dan beassat ge diehtit go šaddá vuohtádat ja beassat guorragoahtit luottaid , muitala Søgård .
– Veahkaváldi ferte ráŋggáštuvvot , 	eastadan dihte 	ođđa veahkaválddálašvuođaid , dadjá Dalheim , geas ii gávdno áddejupmi risttalaš veahkaváldiide .
– Birasgáhttendepartemeantta lea Stuorradikke mearrádusa vuođul bidjan johtui dán barggu , 	gáhtten dihte 	balssaid ja jekkiid Norggas , čilge Finnmárkku fylkkabirasgáhttenhoavda Bente Christensen
Son lea čoahkkimis gaskavahkku Guovdageainnus , masa Statnett lei bovden boazodolliid , Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi ja Boazodoallohálddahusa 	oaidnin dihte 	makkár dat ođđa 420 kV el-rávdnjelinjá šaddá .
– Dás fertešii ovttas caggat dákkár stuora suodjalemiid , go mii han massit vejolašvuođa vánddardit árbevirolaš báikkiiguin 	viežžan dihte 	luonddu riggodagaid máid mii agibeaivve leat dahkan , čuoččuha Hætta .
Sámediggeráđđi almmuha odne iežaset 2011 bušeahta mas evttohit juolludit 300 000 ruvnno 	oastin dihte 	sámi girjjiid girjebussii mii vuodjá márkosámiid guovllus .
Kurssa nuoramus oassálasti , Susanne Olsen ( 16 ) , lei boahtán gitta Álttás , 	oahppan dihte 	ráppiid ohcat .
Ovddit mánnodaga lei Sámediggi bovden meahcásteddjiid ja fitnodagaid mielde Anárii , Suoma beallái , 	oaidnin dihte 	manin Suomas lihkostuvvá sáivaguollebivdu .
– Dalle go boazodoalus ledje heajos jagit , de masá orron jo Stuorradikkis 	oažžun dihte 	veahki boazodollui , ja in leat ovtta oaivilis Gaupain dies .
Leat sádden ášši Siviilaáittardeaddjái 	gullan dihte 	mo son oaidná ášši , ja leat go eiseválddit rihkkon lágaid , dadjá Utsi
– Mun ledjen hui garrasit beahtahallan 2010 sámediggebušeahta ektui , go gesse SVL-N doaimmain 74 000 ruvnno 	doarjun dihte 	eará servviid .
Válgalávdegotti ovdaolmmoš lea bargan juo mealgat 	ohcan dihte 	váldoovdaolbmo valáštallansearvái .
Bivdi ákkastalai ahte ovdalis áiggi ii leat leamaš njuorjju váttisvuohta , go dalle dat bivdui sakka eanet sihke biebmun ja ávnnas ávkkástallamii , muhto maid 	doalahan dihte 	nállemeari dássidit .
Nuba lohpida Bivdi njunuš áigut bargat viidásat 	ákkastallan dihte 	ahte njurjuid lohku lea ain menddo allin .
Sámi Åhpadusguovdásj duodjeoahppit Johkamohkis , Ruoŧa bealde , ledje mátkkoštan guhkes mátkki 	galledan dihte 	Sámi allaskuvlla rabas beaivvi .
Son lei okta dain gii lei boahtán gitta Johkamohkis 	gullan dihte 	Sámi allaskuvlla oahppofálaldagaid birra ja vásihii ge ahte muhtin logaldallamat ledje aivve davvisámegilli .
Konferánsa ovdanbuktá našunála strategiija 	lasihan dihte 	rekrutterema sámi alit ohppui .
Eira dadjá ahte das maid joavku muitalii , váilu bealli , ja muitala iežas álggos vuovdán sidjiide mátkki , muhto ahte son šattai sirdit sin eará sadjái , ja láiggohit sin 	guođohan dihte 	ealu go siidda olbmot ledje márkanis , fuolkki hávdádeami oktavuođas .
Biepmobearráigeahčču čájehii dainna vugiin ahte sii eai leat duhtavaččat go maid diimmá dálvvi ledje vuojahallonlogut nu alladat , vaikko ledje ožžon lohpádusaid ahte doaibmabijut galget dahkkot 	gáhtten dihte 	daid olu vuojahallamiid .
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi váldočálli Per M. Sara muitala sin aiddo čállán reivve Vearrodirektoráhttii 	gullan dihte 	makkár vearronjuolggadusat gullet boazodoalu gullevaš visttiide , nu go guođohanviesuide // barttaide , sekundára visttiide ja eará visttiide mat leat huksejuvvon ealáhusa dihte .
Bargooperatevrat , vuostáiváldiid bargit ja gielddat ánssášit rámi barggu ovddas maid leat dahkat 	addin dihte 	nuoraide várjalusa ja buori orrunsaji , lohká gaskaboddosaš ossodatdirektevra UDI`as Per Engan-Skei UDI neahttasiidduide .
Sámi allaskuvlla journalistastudeanttat leat dán vahkku manname New Yorkii , 	oahppan dihte 	movt máilmmi álgoálbmogat ovttasbarget riikkaidgaskasaččat .
– Mii vuordit ahte Álbmotdearvvašvuođainstituhtta galgá iskkat bakteara viidáseappot 	mearridan dihte 	guhtemuš vuolitjovkui bakteara gullá .
Duomus boahtá ovdan ahte badjeolmmoš áittii báhčit beatnagiid 	várjalan dihte 	iežas ealu ja jus beanavuoddjit eaba livčče bissehuvvon , de doaivumis livččiiga vuodján ealu sisa .
Son muitala ahte vuosttažettiin lea borjjastemiin ulbmil fátmmastit sihke norgalaččat ja olgoriikkalaččaid 	muitalan dihte 	gávtti birra ja man gelddolaš dat lea .
– Borjjasteamis leat mielde ollu olbmot ja nie fátmmastit mii sihke norgalaččaid ja olgoriikkalaččaid 	muitalan dihte 	sámiid birra , lohká son .
Dál ballá Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta ossodatjođiheaddji , Marit Myklevold , ahte garrasat ráŋggáštusat fertejit boahtit atnui 	oččodan dihte 	rievttes boazologu .
WGIP lea gáibidan Sámiráđiin čoahkkima farggamusat , 	geahčadan dihte 	mo sin luvvet eret prošeavttas ja geahččalit gádjut Guoládaga Sámi Radio ja oažžut dan johtui juoga nu láhkai , lohká Store Jakobsen .
Ovddeš riebanbivdi Per Persen Sara lea áibbas vuostá ahte Luondduhálddašandirektoráhtta addá lobi dákkár bivddu čađahit vaikke lea 	gáhtten dihte 	giljobaččaid .
Dennis Katumbi ja su eamit Asnath Solomon leaba boahtán Sápmái 	oahppan dihte 	sámi skuvlavuogádaga ja oahpponeavvuid birra .
Mama Sara dahje Gutnel Biret Sara Buljo lea bovden Tanzania oahpaheddjiid Sámi allaskuvlii , 	oahppan dihte 	sámi skuvlavuogádaga birra .
– Juohke váhnen bargá buot mii su fámus lea , 	gádjun dihte 	iežas máná eret heahtedilis , ja nu lean munge dahkan .
Dál lea addojuvvon ruhtadoarjja dáža homofiillaid organisašuvdnii , LLH : ii , 	rahkadan dihte 	sierra neahttasiiddu homofiila sápmelaččaide , ja sin birra .
Skuvlla rektor , Mari Ann Pettersen , muitala iežaset dál geavahit návccaideaset 	gávdnan dihte 	oahpaheaddji .
– Mun áiggun dál ášši čuovvolit dárkilit ja dáhtun čoahkkima rektor Arnulf Solengain ja Ovttasbargolávdegottiin nu jođánit go vejolaš , ja maiddái oažžut ságaide gielddadoaktára 	gullan dihte 	mo áigu hálddašit guohpaváttisvuođa mii čuohcá ohppiide , dadjá Balto .
Dan rájes go diehtu bođii juovlamánus diibmá , ahte Romssa fylkkadiggi heaittiha joatkkaskuvlla Skániin , de leat ránnjágielddat Evenášši , Dielddanuorri ja Skánit garrasit bargan 	oččodan dihte 	joatkkaskuvlla priváhta skuvlan .
Skániid gielda lohká ahte eai šat duostan searvat ovttasbarggus 	bisuhan dihte 	skuvlla , ja dasa leat iešguđetlágan sivat .
Son oaivvilda lei buoret dieđihit njuolga ahte eai duostta ovttasbargui searvat , 	eastadan dihte 	ahte oahppit eai leat skuvlasajiid haga , jus dette eai lean galgat lihkostuvvat .
Guđas logi nuorain vásihit ahte lea unohas mánnat dearvvašvuođaguovddážiidda 	viežžan dihte 	gummiid , čájeha ođđa dutkan .
Dál leage nuorain vejolašvuohta diŋgot nuvttá gummiid neahtas , 	eastadan dihte 	heahpatvuođa ja maiddái nuoskkesdávddaid .
	Sihkkarastin dihte 	buhtes juhkančázi goallostat klorarusttega dása dassá go teknihkalaš váttisvuođaid leat divvon .
Son čilgii ahte sutnje lei Farmenis lunddolaš garvit dovdduid čájeheames , 	eastadan dihte 	ruoktot áibbašeami .
Finnmarksløpet neahttasiiddus , muitaluvvo ahte Hoffmann lei bisánan guokte diimmu ovdal go joavddai Njávdámii , 	biebman dihte 	beatnagiid .
– Vaikko imaštalan dán válljema , de in gal jáhke Finnmárkku Journalistasearvvi mieleavttus dahkan ná 	olgguštan dihte 	sámi journalisttaid .
Ii ge dan sáhte okta ge rihkkut , ja Alf Isaksenis han lea miella leat ráđis 	oahppan dihte 	, dadjá Laila Susanne Vars , gean mielas berre Isaksen ieš vástidit manne ii váldán ámmáha .
Nuba beassat eret diein nákkuin ja riidduin , ja geavahit baicce skuvlla dasa masa lea oaivvilduvvon , oahpahit mánáid ja nuoraid , dovddaha Torkel Rasmussen , gii áinnas geavaha áiggi jierpmálaččat gieldda vuostá bargat 	sihkkarastin dihte 	mánáid sámegiela ja máŋggagielatvuođa .
Bargoheaitta váikkuha , dan lea Fossbakken nieida , Biret Risten Inga Eira ( 18 ) , beassan vásihit , go ovddit beaivvi bođii skuvlii 	čađahan dihte 	eksámena , muhto ii beassan dahkat dan .
– Eará badjeolbmot guođohit ealuid 	eastadan dihte 	návddiid speadjamis , eai ge togaid ja ruovdemáđijaid , nugo mii dahkat , lohká Olof Anders Kuhmunen , gii lea dálvvi rahčan gárra dilis .
jođiheaddji , ja Gáissi giellaguovddáža bargi , Ronald Urheim , gii lei bovden Romssa nuoraid rabas čoahkkimii , 	oaidnin dihte 	lea go dárbu sierra Sámi nuoraidráđđái Romssas .
Jus doppe ii oaččo doarjaga , de soaitá fertet ovttasbargat ođđa Riikkabeaivvi bellodagain , Ruoŧademokráhtaiguin 	oažžun dihte 	eanetlogu .
Kursa dollo boahtte mánus golmma báikkis Finnmárkkus 	lokten dihte 	gelbbolašvuođa hášša-gárrenmirkko geavaheami birra .
Kárášjoga várresátnejođiheaddji Nils Nilsen Gaup váldá gažaldaga duođalažžan ja evttoha gieldda ovttasbargat Leavnnja gielddain , 	čoavdin dihte 	buollinhoavdda váilevašvuođa .
Bargolávdegotti bargu lea leamašan eastadeaddji doaimmaid bidjat johtui , 	buoridan dihte 	dili Nordlándda ruovdemáđii geavaheddjiide .
Girjerájus lea juo oastán dálve- ja geassebiergasiid sullii 120 000 ovddas , ja lea ge jurdda olgovistti maid hukset 	vurkkodan dihte 	.
Čiekčamat lágiduvvojit 	doalahan dihte 	maid spábbačiekčanberoštumi ja dan oaidná ahte lea nana buorre , lasiha Per Ove Måsø .
Dá leat govat mat geavahuvvojedje facebook.com joavkkus mii lei ráhkaduvvon 	ohcan dihte 	nieidda guoktá , Rebecca Alicia Ellingsen ja Serine Sandnes Aksberg , geat mannan duorastaga báhtareigga nuoraidsiiddas Harstadas .
Iskka minid.difi.no 	oažžun dihte 	eambbo dieđuid dán birra .
Dieđusge sáhtášedje girjerádjosat ovttas bargat servviiguin ja earáiguin 	oažžun dihte 	johtui maid eará fálaldagaid girjerádjosiid bokte álbmogii , loahpaha Sissel Jakola .
Oaivvi lea lađastan ja addán SNO:i 	duođaštan dihte 	.
– Ii leat lohpi bivdit gumppe gyrokopteriin , muhto leat geahččalan dainna girdit 	ohcan dihte 	gumppe , muhto eat leat oaidnán maidege , dadjá Utsi .
– Dát dáhpáhuvai diibmá maid justa min čuojaheamis , vaikko mis dalle leai iežamet jietnarusttegat fárus 	gádjun dihte 	lágideami .
Ja de dat albmát ja nissonat miehtá máilmmi geat leat giddagassii biddjojuvvon ja cábmojuvvon go ohcet rehálašvuođa , sii geat barget humanisttalaš organisašuvnnain 	njeaidin dihte 	givssiid , dat miljovnnaid mielde apmasat geaid jaskes , árjjalaš ja empáhtalaš barggut leat ávžžuheaddjin vel daid buošimusaidege .
Maŋit áiggiid , dađistaga go láhkaaddin ásahuvvui 	bearráigeahččan dihte 	veahkaválddálašvuođa olbmuid gaskkas , álge filosofat , kirkolaš albmát ja stáhtaoaivámuččat geahččalit hehttestallat dan billisteaddji vuoimmi man soahti sisttisdoallá .
Dasto daid biládallamiid maŋŋil , ja atomaáiggi álggahemiin , de šattai čielggasin vuoitohearráide ja vuoittáhalliide ahte máilbmi dárbbaša ásahusaid 	hehtten dihte 	fas ođđa máilmmi soađi .
De ovtta njealjádas čuohtejagi maŋŋil USA senáhtta hilggui NF:a , dan jurdaga man ovddas Woodrow Wilson oaččui dákkár bálkkašumi , láidii Amerihká máilmmi ovddas guvlui hukset ovtta fitnodaga gos ráfi bisuhuvvo máilmmis : Marshall-plána ja ON , mekanismmat mat regulerejit soahtefievrridemiid , soahpamušat 	gáhtten dihte 	olmmošvuoigatvuođaid , hehttet álbmotgoddimiid ja ráddjet daid váraleamos vearjjuid .
Nu fal , soahteinstrumeanttaide lea dárbu ráfi 	doalahan dihte 	.
Turista diehtojuohkima bargi oaivegávpogis ii ávžžut gal vuolgit guhkes dušši biilamátkái 	geahččan dihte 	dušše vulkánaváriid dál , go dain ii leat heagga .
Muhto bargi jearrá 	sihkkarastin dihte 	amma in leat guođđimin gálvvuid riikii verddiide ?
Siesášguovttos geahčadeaba kaleandara 	oaidnin dihte 	man guhká soai jávkaba .
– Sihke Guovdageainnus ja Nenets Autonomous Okrugas barget boazodoaluin , ja nu sáhttet ge boazodoallit galledit nubbi nuppiid 	lonohallan dihte 	máhtu ja vásáhusaid .
Danin lohká ge lágideddjiid fertet árvvoštallat maid galget boahtte jahkái bargat 	čoavdin dihte 	dán čuolmma .
– Mun njuorasin máŋgii go oidnen man stuora beroštupmi olbmuin Guovdageainnus lei veahkehit cegget skuvlla masaimánáide Tanzanias , dadjá Gunhild Berit Sara Buljo , maŋŋel márkaniid ja konseartta mat lágiduvvoje bearjadaga 	čoaggin dihte 	ruđa Mama Sara veahkkeorganisašuvdnii .
Eai lean dušše nuoraidskuvllas gos ledje lágidan doaluid 	čoaggin dihte 	ruđaid ja Gártnetluohká mánáidgárdi lei čoaggán badjel 5000 ruvnno .
ÁVVUDA : Son lea ságastallan juigiiguin , vuorrasat olbmuiguin , dutkiiguin 	gávnnahan dihte 	gávdnojit sámiid gaskkas gjøglerat , dahje skealmmat nu go ieš gohčoda dan sámegillii .
Álgobeallejagi lea teoriija dáppe Romssa universitehtas , ovdal go oahppit sirdojuvvojit Beardogoržái , 	oahppan dihte 	teoriija ja girdima , čilge Schive .
Kjølaas lea golggotmánus bismagallestallamiidda Gáivutnii , Romsii , ja áigu dalle váldit ášši ovdan 	guorahallan dihte 	manin girku ii fitne sámegielat dulkka sámegildii .
Mannan vahkkoloahpa riikačoahkkimis Gárasavvonis ledje sullii 50 delegáhta miehtá Norgga čoagganan Ruoŧa beale Gárasavvonii 	muitalan dihte 	oaiviliid ja maiddái digaštallat organisašuvnna boahtteáigásaš politihka .
– Mii oaivvildit ahte guollebiebmanealáhusa ovdáneapmi bágge ealáhusa sirdit nannámii , ja mii ávžžuhit garrasit Guolástusdepartemeantta eiseválddiid veahkehit vai teknologiija ja gelbbolašvuohta bissu Norggas ja ahte buot bealit oktasaš bargguin sáhttet ovdánahttit čovdosiid mat buoridit birrasa boahtteáiggis , evttoha son 	áimmahuššan dihte 	ealáhusa mii leat šaddan hui dehálažžan Norgii .
– Eai dieđus turisttat das beroš dál , muhto goittotge cielahit fas maŋit áiggis go luossa nohká , ahte eat leat dahkan maidege 	seailluhan dihte 	dan , dadjala Aikio .
Ilmar Tapiola hervemin iežas dujiid ovdal čájáhusa rahpama Etnográfalaš Museas Budapestas , 	čájehan dihte 	mo son bargá ja makkár bargoneavvuid geavaha .
SonMuhto deattuha ahte dát lea áibbas dehálaš ášši , 	sihkkarastin dihte 	gođaguoli beassamis gođabáikkiide čázadaga gierragiidda .
– Mii galgat doaimmahit ollu dan vahkku 	dinen dihte 	dán prošektii , nu movt ovdamearkka dihte iežamet dujiid vuovdit , láibut juohkelágan gáhkuid ja daid vuovdit , bohttaliid čoaggit ja vuovdit , nu ahte ávžžuhan olbmuid addit bohttaliid go mii finadit uvssa duohken , dadjá Martin Buljo .
	Muittuhan dihte 	sáhttá namuhit ahte beakkán sápmelaš heaibu Jon Rønningen , geas leat máttut Deanus , lea vuoitán moadde OG-golli Norgii .
Maiddái earát ledje seammás váldán márkaniidda beatnagiid 	hárjehallan dihte 	, daid olbmuide ja šurrii .
Njukčamánu 4. beaivvi vulggii Evenáši dievdu , Ole Johan Reinås , Chile mollanan gávpogii , Concepcionii , 	ohcan dihte 	iežas eamida Nathalia , ja sudno 10 mánnosaš nieiddaža Lovise .
Nelmin Nosa sátnejođiheaddji válddii guossedelegašuvnna mielde 	čájehan dihte 	iežas gili .
Maŋŋá seminára ledje buot servviid njunnošat ovttamielas dasa ahte deháleamos ášši Ruošša sámiide lea ahte buot sámi searvvit gulahaddet ja barget ovttas 	geahččalan dihte 	láhčit Ruošša sámiide buoremus boahtteáiggi .
Sivertsen lea gis bargame 	veahkehan dihte 	festivála .
Norgga historjjás ledje Álttá stuimmit dat garrasamos stuimmit maŋit 1900-logus. Vuosttas oassi stuimmiin lei báikkálaš vuosttaldeapmi NVE plánaide dulvadit Álttá-Guovdageainnu joga , elrávdnjerusttega 	huksen dihte 	.
Filmmas maid beassat oaidnit Sacheen Littlefeather , gean Marlon Brando sáddii Oscar-gállái 1973:s , 	almmuhan dihte 	ahte Brando biehttala vuostáváldit bálkkašumi proteastan indiánaálbmoga gieđahallamis .
Finnmárkku Fylkkamánni áigu čađahit bearráigeahču vuođđoskuvllain , 	iskan dihte 	barget go skuvllat doarvái givssideami bisseheamis .
Dan dihte plánegoahtá Fylkkamánni viiddis bearráigeahču fylkka vuođđoskuvllain , gos galget iskat ahte skuvllat barget doarvái 	bissehan dihte 	givssideami .
2009 giđa Unjárgga gielda dahká Interreg ruhtaduvvon ovttasbargoprošeavtta Anára gielddain 	ovddidan dihte 	mátkeealáhusa .
– Eat áiggo álbmotmehciid 	cakkadan dihte 	dáluolbmuid vuodjima , muhto vai nagodit doarrut ruvkefitnodagaid vuostá .
Ávvir ii leat ožžon ságaide Maren Palismaa , 	gullan dihte 	váldá go vuostá virggi jus fállojuvvo sutnje .
Unjárgga gielda lea guhká bargan 	ásahan dihte 	skohtermáđii Vuonnabađas Detnui , go gielda lea gieskat ásahan ovttasbarggu Suomain , Anára gielddain , ovddidan dihte mátkeealáhusa rastá riikkarájáid .
Unjárgga gielda lea guhká bargan ásahan dihte skohtermáđii Vuonnabađas Detnui , go gielda lea gieskat ásahan ovttasbarggu Suomain , Anára gielddain , 	ovddidan dihte 	mátkeealáhusa rastá riikkarájáid .
Ohcamat mat gusket sierralohpái 	čájehan dihte 	elliid sirkusis , sáddejuvvojit Biebmobearráigehččui .
Dorskiin leat earret eará váldojuvvon DNA-iskosat , 	dutkan dihte 	gos dorski lea vuolgán .
Ávvir ii ožžon ságáide SVL-N válgalávdegotti jođiheaddji Per John Anti 	gullan dihte 	geat leat evttohuvvon SVL-N jođiheaddjin válggaide mat leat lávvordaga Álttás .
Ina Maurstad ja Nils-Henrik Sara dieđusge searvaba 	vuoitin dihte 	.
– Mun ávžžuhan buot davvi-norgalaččaid boahtit odne Romssa gávpogii , 	cummástallan dihte 	
Ruhta maid mánáid ja- dásseárvodepartemeanta lea addán dáža homofiillaid organisašuvdnii , LLH:i , 	ráhkadan dihte 	neahttasiiddu homofiila sápmelaččaide ja sin birra , lea suhttadan sámi homofiillaid .
FeFo lea dál váldán atnui ođđa diehtojuohkinportála ( www.smavilt.no/fefo/www.smavilt.no ) vuovdit bivdokoarttaid 	oažžun dihte 	buoret várdosa mo bivdu dáhpáhuva báikkálaččat Finnmárkkuopmodagas .
Odne diibmu 15.00 : s viehkalit 400 olbmo 16 iešguđet našuvnnain , Romssa gávpogis , 	ohcan dihte 	ođđa vásáhusaid seavdnjatáiggis .
Ørnulf Oskal boahtá ges Guovdageainnus , 	viehkan dihte 	
Dáža ii ipmir manne sápmelaš lea nu bahá ahte ii luoikka earáide iežas gávtti , ja duolbmu su dainnalágiin ahte ivdne gávtti ruonán 	bilkidan dihte 	sámekultuvrra … … muhto ieš son gal ii hálit ahte olbmot hottentottriikkain luoikkahit sihke su bunáda ja leavgga vai besset ávvudit Norgga álbmotbeaivvi , miessemánu 17. beaivvi .
NAV áigu bidjat eanet návccaid čuvget dearvvašvuođa 	buoridan dihte 	bargosajiid ja mo oažžut buoret bargomovtta .
Bussevuoddji bisánii 	iskan dihte 	lei go mihkkege buollime , muhto go oaidnán maidege , de vuoddjái fas .
Dán vahkku lea duodječájáhus Romssas , gosa iešguđetlágan Romssa duojárat leat bovdejuvvon , čájehan ja 	vuovdin dihte 	gálvvuideaset .
Dán vahkku dattetge ii leat nu vuogas vuolgit mátkkoštit guhkás 	oahpásnuvvan dihte 	earáide .
Dan dihte dollojuvvo Sámi allaskuvllas ávvuvahkku 	čalmmustan dihte 	dán dehálaš girjji ja Johan Turi barggu .
Čuohtenáre olbmo leat juo váldán oktavuođa Kiwiin , 	oastin dihte 	gávtti .
Mihcamáreahkeda luoikkahii Sara Monica T. Eira , 8 1/2/8_1 jahkásaš , Mázes eret , áhčis stávrrá 	geahččalan dihte 	guollelihkku Eanus Badje-Máze bokte .
Soai muitaleigga Ávviris fearána birra 	várohan dihte 	earáid mannamis heajos jieŋaid ala .
Dán áššis gulat eanet odne dii 17.00 rájes Deanu Šalddis Searvegottedálus , gos ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma muitala maid Sámediggi bargá 	easttadan dihte 	iešsoardimiid Sámis .
Dán jagi leage Deanu gielda maid fárus lágideamen ja sátnejođiheaddji rahpá doaluid , gos dán jagáš čuoládat lea : Olu olbmot , olu báikkit : Bargot ovttas 	hehtten dihte 	iešsoardimiid miehtá máilmmi .
	Oaidnin dihte 	sosiolingvisttalaš oktavuođaid ja erohusaid eará gielaid ektui , de beassat gullat movt eará gielaid dilli lea .
	Oaidnin dihte 	sosiolingvisttalaš oktavuođaid ja erohusaid eará gielaid ektui , de beassat gullat movt eará gielaid dilli lea .
Kárášjoga gieldda čielggadusas leat dál badjel 30 nama , muhto 	dáhkidan dihte 	ja oažžun dihte listta dievaslažžan , gielda dárbbaša veahki olbmuin .
Kárášjoga gieldda čielggadusas leat dál badjel 30 nama , muhto dáhkidan dihte ja 	oažžun dihte 	listta dievaslažžan , gielda dárbbaša veahki olbmuin .
Okta ágga lei ahte áiggi sirdit diimmu 80 minuhta ovddos guvlui 	seastin dihte 	energiija .
	North Saami facts corpus –
Dán girjjis dađe bahábut ii leat sadji čilget riikkaidgaskasaš perspektiivvaid eambbo , fertet dušše čujuhit áigeguovdilis girjjálašvuhtii dán fáttás.1 	Ipmirdin dihte 	dálá skuvlla ja ođastusaid mat leat hábmen dan , mii dárbbašit guokte juolggi .
Ruoŧa bealde 1606:s válde muhtin sámebártniid veagal , 	fievrridan dihte 	sin Uppsalai oahpahit sin báhppan .
Dáppe lei dávjá guhkki skuvlii , skuvlla sisdoallu lei guhkin eret beaivválaš eallimis ja bearrašat dárbbašedje mánáid ruovttubargguide.27 	Bággen dihte 	mánáid skuvlii geavahedje garra gaskaomiid Skuvlavuogádat jagis 1935 nugo heahppášanstoalppu ja ráŋggáštusviesu.28 Seammás lei earálágán vuosteháhku ; pietistalaš lávdeolmmáibirrasa vuosteháhku skuvlla ođđa máilmmálaš sisdollui .
Norsk folkemuseum ) Muhto oktanaga organiserejedje dát « diehttemeahttun » olbmot iežaset 	háhkan dihte 	buoret čuvgehusa .
Loahpageahčen 1700-logu rájes ovddiduvvojedje « dieđalaš » teoriijat 	čilgen dihte 	ahte olbmot ledje juhkkojuvvon hierarkalaš nállevuogádahkii.32 Maŋŋil go Charles Darwin 1800-logu gaskamuttus ovddidii teoriija šlájaid álgovuođu birra , su teoriijat geavahuvvojedje maiddái olmmošservodaga birra .
Son geahččalii sámegiela geavaheami veahkkegiellan vanahit nu guhkás go vejolaš njuolggadusaid siskkobealde , ja soađi maŋŋil son evttohii máŋga doaimma 	nannen dihte 	sámiid dili skuvllas .
Sámelávdegotti evttohusa vuođul celkkii Stuoradiggi 1963 ahte sámit galge oažžut buoret vejolaš99 Særutskrift av møteboka for Karasjok skolestyre , sak 72/49./72 « Oaidná nu ahte sámegielat olbmot leat oassin norgga álbmogis , ja 	ráhkadan dihte 	vuođu sámegielat dáloniid ekonomiija , mii háliidit sidjiide oahpahusa mas lea ollislaš dáruiduhttin ulbmilin .
« Erenoamáš doaimmat leat … leamaš erenoamáš doaimmat 	buoridin dihte 	sámi ohppiid dárogielmáhtu .
Juohke fylka fertii álggahit fidnooahpahuslávdegotti , mas lei ovddasvástádus sihke oahpahallišiehtadusaid ja fága- ja sveinnageahččalemiid ovddas.134 	Háhkan dihte 	oahpahallisajiid , go fitnodagat eai sáhttán okto váldit ovddasvástádusa , sáhtte dál vuođđoduvvot oahpahusrieggát ja oahpahuskántuvrrat , mat ožžo stáhtadoarjaga .
135 « Dán skuvllas lea áigumuš oahpahit sámi nuoraid bargat dujiin 	háhkan dihte 	liigedietnasa .
Dá lea Sámi studeanttaid searvi ceggen lávu universitehtašilljui 	besten dihte 	ođđa miellahtuid .
Danin leat oahppoplánagažaldagat guovddážis 	ovddidan dihte 	sámi identitehta ja iešdovddu ja váikkuhit guottuide sámi kultuvrra ja sámi vuoigatvuođaid ektui , sihke sámiid gaskkas ja eará Norgga álbmotjovkkuid gaskkas .
Dalle lea skuvlla ovddasvástádus gozihit ahte geavahuvvo guosselogaldalli dahje eará vuogit 	ollášuhttin dihte 	oahppoplána ulbmiliid .
Hálidedje lonuhit mánáiddási luohkkáoahpaheaddji fágaoahpaheddjiiguin juohke fágas 	lokten dihte 	fágalaš dási .
Vaikko lei dárbbašlaš viiddidit vuođđoskuvllaid 	addin dihte 	saji ođđa 6-jahkásaččaide , sesttii seammás goluid mánáidgárddiide .
	Bearráigeahččan dihte 	dan , álggahii departemeanta oahpahusgirjji joatkkaskuvllas , mii mielddisbuvtii ahte oahppit galge dárkkistit ahte oahpaheaddjit čuvvo oahppoplána .
Sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas šadde oahppoplánat eambbo bienalaččat ja geatnegahtti , 	sihkkarastin dihte 	ahte buot riikka oahppit galge oažžut nu ovttálágán oahpahusa go vejolaš .
	Geahččalan dihte 	čoavdit čuolmmaid mearridii GOD rievdadit muhtin sámi šalddi eanemusat riidovuloš cealkagiid , muhto dat ii ge jaskodahttán vuostálasttiid .
Maŋŋil álggahedje muhtin váhnemat priváhta skuvlla 	vealtin dihte 	sámi oahppoplánaid .
Dát oahppit fertejedje dáinna máhttit njeallje giela 	oažžun dihte 	lohkangealbbu , juosgo eará oahppit eai dárbbašan go golbma .
	Oažžun dihte 	saji sámegielfágii fertešii heaittihit buot sámi oahpaheaddjistudenttaid válljenvejolašvuođaid .
Vuosttaš dáruiduhttinmearrádus Stuoradikkis Vuosttaš fidnoskuvlakursa Christianias Finnefondet álggahuvvo 	nannen dihte 	dáruiduhttima Guovdageainstuimmit Máŋga gieldda Davvi-Norggas definerejuvvo .
Heaika lea oahppan ja lohkan olmmoš , son vulggii Máhtebáikkis eret 	gávdnan dihte 	juoidá eará go losses almmáiolbmo bargguid .
Káissá oaidnu lea fas dat ahte Nillá oastá 	čájehan dihte 	, ja de Káisá ii nagot liikot biilii .
Mun válddán ovdamearkan muhtun organisašuvnnaid 	čájehan dihte 	sámi organisašuvnnaid ovdáneami .
Giellaguovddáš lea suohkana ossodat ja ásahuvvui jagi 1994 	nannen dihte 	sámegiela geavaheami ja beroštumi sámegillii .
Transkriberejin máŋga boarráseamos báttiin álggos gitta lohppii 	oaidnin dihte 	makkár vejolašvuođat leat materiálain .
	Garvin dihte 	vuogáiduvvama de dáhtton informántta jorgalit dáru cealkagiid sápmái .
	Oažžun dihte 	fuomášumi eret sojaheamis , de bidjen dárogiel cealkagiidda sániid maid olbmot dihtet jorgaluvvojit earáládje Gáivuonas go standárdagielas vai informánttas lei fuomášupmi dan sátnái dan sajis go eará sániid sojaheapmái .
Dárkkistin materiálaid 	oaidnin dihte 	govt homonymiija čovdojuvvo geavatlaččat .
Mun lean geahččan fenomena dárkileappot 	gávdnan dihte 	makkár proseassain lea sáhka , ja lean gávdnan dákkár variánttaid :
Muhto sáhka lea maid iežamet návccaid ja resurssaid govda ja guhkesáigásaš čohkkemis 	ovddidan dihte 	iežamet davimus riikkaoasi .
	Čuovvolan dihte 	davviguovlostrategiija váldovuoruhusaid ráđđehus áigu ee. ulbmádit čuovvovaš konkrehta doaibmabijuid :
Nannet ovttasbarggu Ruošša ja eará riikkaid eiseválddiiguin 	jávkadan dihte 	Barentsábis lobihis , regulerekeahtes ja girjekeahtes bivddu .
Mii leat čájehan čavgadaga hálddašettiin iežamet suverenitehta ja ovttasvástádusa berráigeahčus ja resursageavaheamis , muhto maiddái rabasvuođa 	ohcan dihte 	ovttasbargančovdosiid mat sohpet ođđa ovddádusdovdomearkkaide .
Ođđa dimenšuvdna mearkkaša sihke eambbo doaimma ja garrasat strategalaš čalmmustahttima 	fuolahan dihte 	Norgga beroštumiid , ovddidan dihte ovttasbarggu Ruoššain ja oažžun dihte dohkkehusa dasa , ahte lea dehálaš ovddasvástádusain hálddašit resurssaid ja bidjat návccaid birasgáhttemii ja dálkkádatnuppástusaid dustemii .
Ođđa dimenšuvdna mearkkaša sihke eambbo doaimma ja garrasat strategalaš čalmmustahttima fuolahan dihte Norgga beroštumiid , 	ovddidan dihte 	ovttasbarggu Ruoššain ja oažžun dihte dohkkehusa dasa , ahte lea dehálaš ovddasvástádusain hálddašit resurssaid ja bidjat návccaid birasgáhttemii ja dálkkádatnuppástusaid dustemii .
Ođđa dimenšuvdna mearkkaša sihke eambbo doaimma ja garrasat strategalaš čalmmustahttima fuolahan dihte Norgga beroštumiid , ovddidan dihte ovttasbarggu Ruoššain ja 	oažžun dihte 	dohkkehusa dasa , ahte lea dehálaš ovddasvástádusain hálddašit resurssaid ja bidjat návccaid birasgáhttemii ja dálkkádatnuppástusaid dustemii .
	Buoridan dihte 	dieđuid rájáidasttideaddji dilálašvuođaid birra , de lea maid vuođđuduvvon Barentsinstituhtta seammá báikái .
Mii áigut bargat árjjálaččat 	buoridan dihte 	suodjalussii guoski gulahallama Ruoššain .
Dakkár dieđut dahket vejolažžan mearridit mirkkogeahpedanmeriid ja árvvoštallat doaibmabijuid daid vahágiid 	eastadan dihte 	sihke riikkalaš ja riikkaidgaskasaš dásis .
Dat mearkkaša ee. ahte dat čoaggá seismalaš dieđuid ja čađaha coages bohkamiid 	skáhppon dihte 	norgalaš eiseválddiide nu buori ipmárdusa go vejolaš nannánjuolggi geologiijas ja vejolaš resurssain .
Ráđđehus áigu dahkat álgaga 	oažžun dihte 	áigái dan , ahte iešguđetlágan doaibmit bearráigeahčus ja dutkamis buorebut sáhttet doaibmat ovttaráđálaččat , ja áigumuš lea davviguovlluide vuođđudit ollislaš bearráigeahčči ja dieđiheaddji vuogádaga deháleamos biras- ja resursaindikáhtoriid várás , ja sihkkarastin dihte guhkes diehtoráidduid dutkama várás .
Ráđđehus áigu dahkat álgaga oažžun dihte áigái dan , ahte iešguđetlágan doaibmit bearráigeahčus ja dutkamis buorebut sáhttet doaibmat ovttaráđálaččat , ja áigumuš lea davviguovlluide vuođđudit ollislaš bearráigeahčči ja dieđiheaddji vuogádaga deháleamos biras- ja resursaindikáhtoriid várás , ja 	sihkkarastin dihte 	guhkes diehtoráidduid dutkama várás .
Ráđđehus áigu bargat riikkaidgaskasaš dásis 	nannen dihte 	dáláš soahpamušaid , ja oaččuhan dihte áigái ođđa máilmmiviidosaččat geatnegahtti soahpamuša eallisilbbas ja vejolaččat eará eahpeorgánalaš birasmirkkuin .
Ráđđehus áigu bargat riikkaidgaskasaš dásis nannen dihte dáláš soahpamušaid , ja 	oaččuhan dihte 	áigái ođđa máilmmiviidosaččat geatnegahtti soahpamuša eallisilbbas ja vejolaččat eará eahpeorgánalaš birasmirkkuin .
	Olahan dihte 	mearriduvvon ulbmiliid , de galget doaibmabijut čađahuvvot mat sihkkarastet ceavzilis ávkkástallam ja buori birasdili ekovuogádahkii vuođđuduvvon hálddašemiin .
Hálddašanplána bidjá maid árvvu dan bargui mii dahkkojuvvo 	áiddastan dihte 	fáhkkatlaš oljonuoskkidemiid mat sáhttet dáhpáhuvvat petroleadoaimmas ja go mearas fievrridit oljju .
Ráđđehus áigu bidjat ollislaš ekosystemavuđot hálddašeami prinsihpaid vuođđun ovttasbarggustis ja gulahallamisttis Ruoššain ja eará riikkaiguin davviguovlluin , ja lea gearggus bidjat ekonomalaš váriid 	sihkkarastin dihte 	oppa Barentsábi birasbearráigeahču ovttas Ruoššain .
Ráđđehus áigu čađahit aktiiva juolludanpolitihka 	čuovvolan dihte 	ohcanbohtosiid ja ođđa ohcanareálaid dárbbu .
Aktiiva petroleaovttasbarggus Ruoššain ráđđehus áigu bargat 	oažžun dihte 	dakkár positiiva lasseváikkuhusaid áigái .
Norgalaš petroleadoaimma 	veahkehan dihte 	searvat ruoššalaš petroleadoibmii Norgga eiseválddit áigut doarjut skáhppojeaddjiid fierpmádagaid ja ealáhusovttastusaid bargguid , vai dat nannešedje báikkálaš fitnodagaid návccaid ovddalgihtii gealbudit iežaset searvat váttis bargofálaldatproseassaide .
Norga áigu bargat aktiivvalaččat EU ja ONa mearrajohtalusorganisašuvnna IMO siskkobealde 	sihkkarastin dihte 	birrasa seasti ja dorvvolaš mearrafievrridemiid davvin .
Ráđđehusa strategiija lea buoridit davviguovlluid infrastruktuvrra , erenoamážit 	láhčin dihte 	dilálašvuođaid ealáhusdoaimmaide .
Avinor čađaha ovttasráđiid guvllolaš doaibmaoasálaččaiguin iskkademiid maid vuođul dasto lea vejolaš bargat viidáseappot 	oažžun dihte 	áigái ođđa girdiruvttuid ja doaibmabijuid mat ovddidit girdijohtalusa infrastruktuvrra davviguovlluin .
Ráđđehus áigu bargat ovttas Ruoššain 	geahpedan dihte 	teknihkalaš ja lágalaš gávpeheađuštusaid .
	Movttiidahttin dihte 	davvinorgalaš rájáidrasttideaddji ruhtadandoaimmaid , de Innovasjon Norge guovlokontuvra , mii lea Čáhcesullos , áigu lasihit doaimmas Davvioarje-Ruošša guvlui .
	Nannen dihte 	maritiibma infrastruktuvrra Davvi-Norggas ráđđehus áigu lágidit nu , ahte hámmanrusttegat , várrerádjobásat ja skiippadealádagat Norgga bealde rájá sáhttet maid bálvalit ruoššalaš doaimmaid ja gávppálaš beroštumiid , leažžá dal sáhka gálvvuid ja bálvalusaid doaimmaheamis , ortnegisdoalus dahje divodemiin .
) Daid loguid geavahan 	čájehan dihte 	sámegielat mánáid meari oppalaččat , iešguđetge dutkanovttadagas ja dutkanovttadaga gielddain jagi 2000 .
	Gávdnan dihte 	davvisápmelaččaid logu rehkenasttán gorrelogu mielde man stuorra oassi sámi álbmogis davvisámegielagat ledje Anáris eará sámegielagiid ektui 1952 .
Mus ii leat diehttelasge gárvves vástádus , mun dušše namuhan muhtin ášši 	čájehan dihte 	ahte dát eai leat čoavddekeahtes áššit .
Go ná geahčada daid min dieđuid ja máhtuid , de goit mon lean gávnnahan ahte olu dáin vieruin leat hutkojuvvon 	nannen dihte 	olbmuid aktavuođa nuppiiguin .
Háliidan loah­ pas jearralit ; lea go son čálli válljen čállit novealla mui­ talushámiin vai sulastahttá álgoálbmogiid njálmmálaš árbevieru 	čalmmustahttin dihte 	min árbevieruid , mii lea ge novealla fáddá ?
	Čilgen dihte 	dán guovl­ lu , lean čohkken muitalusaid badjellunddolaš fenome­ naid oaidnima // deaivama birra mat leat dáhpáhuvvan juste Silisávžžis .
	seailluhan dihte 	komiálbmoga
Teáhter , masa beasat oahpá-snuvvat , ásahuvvui 1992 	seailluhan dihte 	komiálbmoga kultuvrra , giela ja iešdovddu .
fi lbmejuvvo 	dokumenteren dihte 	prošeavtta .
Biigá vuosehus festiválas filbmejuvvo 	dokumenteren dihte 	prošeavtta .
	dokumenteren dihte 	prošeavtta .
luohtehámiin – 	vuosihan dihte 	
Vuosttas CDastis lei sus mielde okta lávlla maid davvisámegillii ; dušše 	oalgguhan dihte 	guldaleddjiid , geat eai máhte nuortalašgiela , guldalit olles CDa .
Dasa lassin lei son maid njágahan mielde ovtta leudd ’ a – dat lea okta luohtehámiin – 	vuosihan dihte 	sihke árbevirolaš ja ođđaáiggi musihka .
	buvttadan dihte 	konsearttaid ,
Guovddáš bargá erenoamážit 	buvttadan dihte 	konsearttaid , lávdeguoimmuhemiid ja vuose-husaid .
orru Stockholmas gos son studere 	šaddan dihte 	lávlun ja lávlluid čállin .
	oažžun dihte 	ođđa dieđuid Riddu Násttit gilvvus .
ávžžuhit olbmuid jienastit 	gávdnan dihte 	finalisttaid :
ja Nirvana , dušše 	namuhan dihte 	
Sin ovdagovat leat Linkin Park , Korn , Metallica ja Nirvana , dušše 	namuhan dihte 	muhtumiid , ja dat duođaige gullo .
Club Native filmmas atná filbmadahkki iežas siidagávpoga dego linsan 	dutkan dihte 	lagabuš dáláš álgoálbmotidentitehta diliid .
Go vuosttaš muohta gahččá , de mearrideaba soai máhccat váldoleirii 	oaidnin dihte 	gosa bivdit leat gártan .
linsan 	dutkan dihte 	lagabuš dáláš
váldoleirii 	oaidnin dihte 	gosa bivdit
servodagaiguin 	skáhppon dihte 	
Arkitektuvrrainis , eanadathábmemiinnis ja dutkamiinnis son ovttasbargá báikkálaš servodagaiguin 	skáhppon dihte 	báikkiid mat nannejit olbmo ja ekosystemaid gaskasaš buorrediliid .
	lonohallan dihte 	vásihusaid .
Sii bohtet festiválii , eai dušše 	oassálastin dihte 	almmolaš rahpamii , muhto maid addit ivnni festiválaprográmmii .
Smávit nisga ´alaš dánsunjoavku áigu ovttas Åarjelsaemien Teaterein bargat dánsunworkshopas 	lonohallan dihte 	vásihusaid .
Riddu Riđđu lea birasčuovgadoardna , ja mii bargat čađat áigge 	dahkan dihte 	festivála ain ruotnaseabbon .
Legendáralaš jietna Bálkkašumiid vuoiti álgoálbmot artista Tanya Tagaq boahtá dán jagi Riddu Riđđui 	bajidan dihte 	čottalávluma ođđa allodagaide .
	ovddidan dihte 	gárjillaš kultuvrra .
Girjjálašvuođa studeanta Santtu Karhu válddii árrat juo politihkalaš beali gáhtten ja 	ovddidan dihte 	gárjillaš kultuvrra .
- 	Addin dihte 	rivttes rámmaid dán
- 	Addin dihte 	rivttes rámmaid dán álgoálbmotbáikegotti birra , de leat mii hui čavgadat das ahte ii návddahuvvo alkohola festivál-báikkis ja orohagas Indiville-beivviid , dadjá Brattland .
Dán áigge son orru Stockholmas gos son studere 	šaddan dihte 	lávlun ja lávlluid čállin .
Jus don leat orron dahje bargan olgoriikkas , de NAV Penšuvdna ovttas olgoriikkalaš oadjoeiseválddiiguin gieđahallá dan oasi penšuvdnaáššis mii guoská dasa go leat leamašan olgoriikkas , 	sihkkarastin dihte 	ahte don maiddái oaččut penšuvnna eará riikkain masa leat gártadan rievtti .
Dát guoská maiddái jus don it čađat daid doaibmabijuid maid leat šiehttan NAV:in 	beassan dihte 	bargui .
Našuvnnalaš geahččalemiid galget sihke skuvllat , suohkan ja našuvnnalaš eiseválddit geavahit 	oažžun dihte 	dieđuid ohppiid oahppama birra .
1.7.4 Lágaid namat Go teavsttas lea guhkes láhkanamahus , de sáhttá lága namahusa bidjat aisttonmearkkaid sisa dahje finjučállagiin čállit , 	sirren dihte 	namahusa teavsttas :
- sámegielat adnojuvvo olbmo njálmmálaš dáiddu birra ) In leat vuolgán borran , 	juhkan dihte 	Dađi álbmát , dađi buoret .
Jurddašuvvo gaskaneas lonohallama birra 	ovddidan dihte 	báikkálaš oahppoplána , mas addojuvvo diehtojuohkin sámi gielas , kultuvrras ja servodateallimis , gielddalaš skuvllain , sámi stoalppuid ektui mat lea oahppoplánas L 97 .
Lullisamegiella oahpahuvvo eanas nubbingiellan , muhto guokte oahppi oažžuba oahpahusa lullisámegielas vuosttašgiellan , mottiin lassidiimmuin 	nannen dihte 	giela eará fágain .
SAO-fálaldagas ( skuvlla astoortnegis ) lea sámi sisdoallu 	addin dihte 	eambbo sámi oahpahusa .
	Nannen dihte 	sámegiela skuvllas , dárbbašuvvojit doaibmabijut vai oahppit atnet sámegiela ruovttus .
Buorre bargodilli addá buriid bargobeivviid Dárbbašuvvojit regiovnnalaš ja báikkálaš váikkuhangaskaoamit 	nannen dihte 	lullisámi fágagelbbolašvuođa Plassje-guovllus : - stipeanddat ovddidit formálalaš lullisámi giellagelbbolašvuođa olbmuin geat juo leat oahpaheaddjit dahje geat sáhttet bargat sámegielaoahpaheaddjin .
Seamma leat rektorčoahkkimat 	digaštallan dihte 	sámi oahpahusa .
Duođaštusaid vuođul mii gulahallat ohcci ruovttufylkkain liigegoluid birra , 	gullan dihte 	refundere go ruovttufylkka goluid .
Stáhta IKT-nannen : Gielddat berrejit sáhttit ohcat ruđa stáhtabušeahtas teknihkalaš rustegiidda 	ásahan dihte 	oktasaš
Nugo daddjojuvvui , de ii leat gihpa gárvves čoavddagirji mot geavahit iešguđet oahpponeavvuid 	olahan dihte 	doaibmi guovttegielalašvuođa .
diđolaččat geavahedje guovttegielalaš guokteoahpaheaddjemálle 	ovddidan dihte 	duohta guovttagielalaš ovdáneami sámegielat ruovttuid mánáide , dakkár ruovttuid mánáide main váhnemat atne sihke dárogiela ja sámegiela ja dárogielat ruovttuid mánáide .
Walesa dáfus lea sáhka bargguin maid walisárat doaimmahit « 	ealáskahttin dihte 	» ja lokten dihte walisalaš giela árvvu .
Walesa dáfus lea sáhka bargguin maid walisárat doaimmahit « ealáskahttin dihte » ja 	lokten dihte 	walisalaš giela árvvu .
Jahkebealplána atná filmma ja govaid 	joksan dihte 	oahppoplána ulbmiliid .
Oahppogirjji sáhttá atnit 	dievasmahttin dihte 	hivvodaga faktadieđuiguin , ja daid sáhttet oahppit ruovttus lohkat .
Dat lea bivastuvvan go boahtiba ruovttoluotta , ja Alice cirgguha čázi heastta njeaiga 	doidin dihte 	dan .
	gullan dihte 	Ipmil sáni
Eatge mii leat vuolgán eat borran , 	juhkan dihte 	.
Johanas bođii 	viežžan dihte 	dan loatnabohcco .
Doppe gárttai oahpahit ovtta tiimmu , várra 	čájehan dihte 	mo galggai .
Departementa mearridii ahte Nuorta-Finnmárkkus lihkká galggai čađahuvvot vásedin álbmotlohkan 	čielggadan dihte 	čearddalašvuohtadiliid .
Dan áiggis go olmmoš lea divššus váldojuvvo varraiskkus 	meroštallan dihte 	cytochrom P 450 , mii lea enzyma mii loaphaha rupmašis sullii 60% sturrosaš meari dábálaš dálkasiin .
Dutkanáigodagas mii leat danne šiehtadallan soahpamuša Leavnnja Rávesolbmuid psykiátralaš guovddážiin 	oažžun dihte 	hospiterenortnega áigái .
Dutkanáigodagas mii leat danne šiehtadallan soahpamuša Leavnnja Rávesolbmuid psykiátralaš guovddážiin 	oažžun dihte 	hospiterenortnega áigái .
( devdojuvvon juo // ii ; geahča daid 	dárkkistan dihte 	leatgo sii vástidan buot osiid ) .
moai divššohasain leimme ovtta oaivilis das maid lei dárbu dahkat háleštemiin 	buoridan dihte 	su dili .
orrogo bargit dahkamin visot maid sáhtte 	oahppan dihte 	mo du dilli lei ?
- moai dálkkodeaddjiin leimme ovtta oaivilis das maid dahkat háleštemiin 	buoridan dihte 	mu dili .
lea nu guhkás go vejolaš oahppobáikki almmolaš oahpponamma , soames muddejumiiguin 	dahkan dihte 	nammageavaheami ovttaláganin .
	Oažžun dihte 	eambbo dieđuid gáibádusaid birra , váldde oktavuođa oahppobáikkiin mii fállá oahpu .
	Eastadan dihte 	dan galggat vuosttas beivviid bargat vuoigŋanhárjehallamiid ja gossut vai šliivi boahtá bajás .
Ii lean lohpi oahpahit sámegillii , ja šadden álggos muitalit dárogillii 	gednen dihte 	lága , ja de sámegillii vai mánát galge ipmirdit .
Mis lei maiddái buorre oktavuohta Bådåddjo oahpaheaddjiskuvllain ja Levanger oahpaheaddjiskuvllain 	buoridan dihte 	oahpaheaddjidili lullisámi ja julevsámi guovllus .
Moai mátkkošteimme Gironii professor Hansegård lusa gii barggai guovttegielalašvuođain , 	gullan dihte 	maid son oaivvildii .
Govvenapparáhta mii geavaheimmet ráhkadit muitogirjji , ja 	gávnnahan dihte 	ahte lei go oktage gii givssidii min ohppiid .
Guovdageainnu skuvlastivra hilggui dan dáinna lágiin : « Álttá evttohusa álggahit gaskaboddosaš oahpahusa min nuoraide fidnoskuvllas , fertet mii hilgut , maiddái dan dihte go mii ballat ahte soaitá maŋit áigái váddásit beassat eret gaskaboddosaš ortnegis 	álggahan dihte 	bistevaš ortnega Guovdageidnui .
Mii leat vuolgán su lusa su ruktui Rørosii 	oažžun dihte 	su muitalit skuvlla álggaheami birra ja vuosttaš skuvlajagi diliid birra .
Go bohcco lea njuovvan , de váldá vára čoliin 	oahppan dihte 	iešguđet suolbmudanoali osiid birra .
Haldis lei čeahpes ovdaskuvlaoahpaheaddji , ja son bijai ollu návccaid ásahit ealli sámi birrasa , 	nannen dihte 	mánáid giela ja kultuvrra .
Gielddas ledje gaskaboddosaš čovdosat 	fáhten dihte 	fas sámi ovdaskuvlaoahpaheaddji .
Eará sivat mat ledje hui dehálaččat 	válljen dihte 	giela , lei mánáid gielladilli ruovttus , ja bohte go sii sámegielat ruovttuin vai eai .
Danne in leat namuhan ovttage nama bokte , earet Haldis Balto , 	ballan dihte 	ahte galgen vajáldahttit soapmása .
Čakčat 1955 , go mun galgen álgit goalmmát luohkkái , lei Richard Bergh fárren 	álgin dihte 	oahpaheaddjiskuvlii , ja ođđa oahpaheaddji lei boahtán lulde , Bjørg Haugland ( maŋŋil náitalan Nørve ) .
Bagadalli galggai rievtti mielde čierastit vuosttažin 	čájehan dihte 	midjiide , muhto 6-jahkásaš gearggai ovdal su .
bokte 	searvan dihte 	ođđasithuksenbargui .
	Oažžun dihte 	doarjaga Sámefoanddas ii lean doarvái ahte oahpaheaddji čálii iešdieđáhusa dáruiduhttinbarggustis .
- Ii oktage oro sáhttimin maidege dahkat 	veahkehan dihte 	min .
Danin mun fertejin árrat juo rahčat ollu šibitdoaluin ja guolástemiin 	ealihan dihte 	iežamet .
	Ceavzin dihte 	luohkás fertejin dahkaluddat seamma čuorbin go earát , bidjat iežan 7–8 jahkásačča dássái .
Álttá sámiid skuvlameašttir fertii orrut doppe , juohke sotnabeaivvi lohkat sámiide , ja geasset , go johtet mearragáddái , čuovvut sin 	oahpahan dihte 	sin .
Ieš ledjen dalle áigá juo cealkán suohkanii ahte mus ii lean vejolašvuohta joatkit šat maŋit skuvlajagi , ja ahte fertejedje dahkat juoidá 	oažžun dihte 	bistevaš čovdosa .
Čakčat válddii skuvla oktavuođa muinna 	jearran dihte 	sáhtášin go veahkehit juoga láhkai .
	Čállin dihte 	sámegiela dain , ferte installeret sierra fonttaid ja dát čoavddus ii leat oktiiheivvolaš ođđaset Windowsiin iige eará operatiivavuogádagaiguin .
Giellabargguid 	nannen dihte 	vieččaimet guovttegielatvuođa ja giellaoahpahusa ekspearttaid doallat kurssaid ja logaldallamiid sihke váhnemiidda ja bargiide .
Siv Rasmussen lea finadan Unjárgga mánáidgárddis j. 2007 	oaidnin dihte 	movt mánáidgárdi lea ovdánan dan rájes go ovddit artihkal čállojuvvui 21 jagi ovdal .
	Dáhkidan dihte 	ahte sámegiella geavahuvvo , leat válljen boradeami ja gárvodandilálašvuođa fásta báikin gos sámegiella geavahuvvo dárogiela bálddas .
– Maid áigubehtet dahkat 	buoridan dihte 	dán dili ?
Galggašii bargat juoidá 	divvun dihte 	daid dilálašvuođaid maid dás lean namuhan , go dán riikii leat buorebut dakkár vuollásaččat geat hálidit searvat kultureallimii , vaikko vel amasgielain nai , go dakkár vuollásaččat geat olgguštuvvojit .
Norgga Sámemiššovdna ásahuvvui 1888:s , ja sámi johtti sárdneolmmái manai ovddemus Muorralii , juste 	dusten dihte 	Wringsted-lihkadusa .
Dat ceggejuvvui njuolgut 	vuosttaldan dihte 	Wringsted váikkuhanfámu .
Alladit oahpahusain atnet maiddái dárogiela veahkkin amasgielaid oahpahusas , muhto ii sáhte čuoččuhit ahte dakkár oahpahusa leat álgán dárogiela 	jávkkadan dihte 	.
Gielda bijahii johtui fierpmádatkurssa 	oahppan dihte 	mearkagiela .
Mu váhnemiin ledje videofilmmat ja girjjit ruovttus 	oahppan dihte 	mearkagiela , dasa lassin oasálasttiiga kurssaide mat gávdnojedje .
Son humai garrasit munnje ja dajai , cuoiggui mu beljiide 	čájehan dihte 	ahte mun in gula .
Son humai garrasit munnje ja dajai , cuoiggui mu beljiide 	čájehan dihte 	ahte mun in gula .
) [ 2 ] B-diimmut leat liige oahpaheaddjidiimmut maid skuvllat ožžot 	oahpahan dihte 	ohppiid geain leat erenoamáš dárbbut .
Muhto seammás ákkastallá Stockfleth sin vuostá geat áiggošedje ásahit sierra seminára 	oahpahan dihte 	sámi oahpaheddjiid :
	Buoridan dihte 	dárogiela son váccii jagi Solborg nuoraidskuvllas Stavangeris .
Eadni vuvddii gusa 	rábidan dihte 	mátkeruđa .
Man galle mátkki Kárášjohkii livčče dalle departemeantta olbmot šaddan johtit 	jáhkihan dihte 	Sámedikki ahte dát maiddái mearkkašii ahte sámi oahppit galge oahpahuvvot dainna ulbmiliin ahte nannet sámi identitehta ?
1945 skábmamánus čállá muhtun áhččeolmmoš Girenjárggas Álttás skuvlainspektevrii 	jearran dihte 	oččoše go su mánát vuolgit Ruŧŧii .
Eadni válljii boazodoallofága go lei boazodoallobearrašis bajásšaddan 	oahppan dihte 	daid bargguid maid ii ollen ruovttus oahppat .
Buot giellaguovddážat leat bargan pedagogalaš ovdánahttinbargguid 	heivehan dihte 	doaimmaset báikkálaš servvodaga dárbbuide .
Buohccidivššár maid finai dalle čohkumin sin oivviid , 	geahččan dihte 	leat go dihkit sis ja basai vuovttaid dakkár garra oljjuin mii nu hilaštii ja bávččagii .
Mii fertiimet ieža rahčagoahtit álggahit árbevirolaš oahpaheami ja - prošeavtta , 	fuomášuhttin dihte 	mii boazu ja boazoealáhus duođai lea .
	Geassin dihte 	čoahkkái sámi skuvlahistorjjá dárbbašuvvo vel eambbo systemáhtalaš bargu , ee. dan vuođul maid mii leat čohkken , ja dasa lassin ođđa dieđalaš guorahallan mas eanet geavahit kvantitatiiva bargovugiid .
	North Saami fiction corpus –
Beahkká gearggai juo dolkkástuvvat láidedaddat heastta ovddos maŋás šiljus ja leŋgii dan dušše 	geahččalan dihte 	reaga ovdii .
- Issát ii bija dan vistti geasage , ii dat ordnen dan 	gaikkodan dihte 	muhto orrunsadjin , dajai Lemet .
Son válddii ovtta fierpmi stohpui 	geahččan dihte 	.
Nuba johtigođii , ii šat 	báhtaran dihte 	dego dalle eamida jápmima maŋŋá , muhto danin go liikui leat olbmuiguin .
Jos dál vehá vánttat , de lei sáhttit 	geahččalan dihte 	juo otne suhppet .
Káffestohpu lei ostojuvvon 	dinen dihte 	.
Sus livččii lean miella bisánit - váccašit vehá jávregáttis , guovlladit kafeas 	oaidnin dihte 	makkár olbmot doppeges ledje .
Sii ledje gárvvistan dan ovttasráđiid gielddaráđđehusa čoahkkimis ja su bargun lei oskkilduvvon mannat vel oktii dan čađa 	oaidnin dihte 	ahte buot šattai sihkkarit mielde .
Son guldalii dálkedieđáhusa riikkaradios , liggii ievttá mállása , vaikko ii lean nealgi ja riŋgii dušše hearvva dihte Lemehii 	jearran dihte 	ledjego kafeas ollu olbmot .
Máret-Ánne-guovttosge Marjuttain leigga boahtán juovllaide Máhtebáikái 	ávvudan dihte 	Ándde ruoktot beassama .
Lei boahtimin geahččat dan árbebartta 	oaidnin dihte 	leigo dat vel oruhahtti vai gánnehiigo dan gaikkodit ja huksehit sadjái ođđa vistti .
Pente šloahtalii iežas vistti guvlui , ja Heaika bahkkestii Nillá lusa 	muitalan dihte 	dan čoahkkima birra , muhto váiban gielddaalmmái dušše cuskkihii ja vázzilii ruoktot .
Ja go lei geargan dain hohpoleamos bargguin , de finai boarrásiidsiiddas 	oaidnin dihte 	leigo Stálonjár-Ivvár duođaidge nu fuotni , go Káhtarin orui dovddaheamen .
Árvaleigga ain soames sáni oktavuođa 	doallan dihte 	.
Bálkestahtten seŋgii ja veallájin lihkaskeahttá 	gullan dihte 	, maid son rasildii lanjastis .
Moraštiigo son massojuvvon juolggi vai dan ahte ii lean dego diet vierrásat , geat eai boahtán gillái 	báhcin dihte 	, muhto ledje fas joatkimin das ovddosguvlui ?
Dan maŋŋá evakuerenhoavda váccii vehá dobbelažžii ja 	čájehan dihte 	čielgasit maid jurddašii suvddárlágan njálmmi čuojaheaddjis son stircalii eatnamii guhkes čolgga ja gavžžastii miellačájehanláhkai .
Go suvddár maŋŋiteahket manai Riika lusa 	háleštan dihte 	buohcceviessoáššiid ja oppalohkái buot máilmmi áššiid birra , maid son navddii Riika riegádahttinlágádusas vásihan , de nisu jorgaliige sutnje sealggi iige vástidan go son rávkkai buorreeahkeda .
Son jurddašii ahte Riika láhttii ná 	čájehan dihte 	man morrašis lei máná jápmima geažil , ja luittii gieđa Riika oalggi ala , muhto dalle nisu mulggastii su baskkes ja vaššás čalmmiiguin .
Son guovllai lássaráigge olggos ja geahččalii dovdat meattávuoddji biillaid - nu ollugiin ledje vierroleanaid registtargalbbat ; dat ledje turisttat mat dopme dego jallat vásihan ja 	oaidnin dihte 	davvelii ja davvelii , vai gerge návddašit maŋimuš muohtadielkkuin , giđđabeaivvážis ja duottaralážiid sihkodeaddji čoaska giđđabiekkas sabehiiguin , maid ledje láigohan juoga hoteallas , dahje gávdnan dihte ná luomu boddii skihpára duottarrestoráŋŋa sáliin , mat juohke eahket divve máddin boahtán oapmenieiddaiguin ja gávpeovddasteaddjiiguin .
Son guovllai lássaráigge olggos ja geahččalii dovdat meattávuoddji biillaid - nu ollugiin ledje vierroleanaid registtargalbbat ; dat ledje turisttat mat dopme dego jallat vásihan ja oaidnin dihte davvelii ja davvelii , vai gerge návddašit maŋimuš muohtadielkkuin , giđđabeaivvážis ja duottaralážiid sihkodeaddji čoaska giđđabiekkas sabehiiguin , maid ledje láigohan juoga hoteallas , dahje 	gávdnan dihte 	ná luomu boddii skihpára duottarrestoráŋŋa sáliin , mat juohke eahket divve máddin boahtán oapmenieiddaiguin ja gávpeovddasteaddjiiguin .
Son iskkai ain duollet dálle vehá lávlloditge 	váidudan dihte 	bákčasa čoavjjis , muhto Ruusumaa láhttestii álo : iskkamat Herkko leat jaska ...
Son gaivái Aili vabaideaddji sealgái 	oaidnin dihte 	, maid nisu dan birra jurddašii , muhto Aili árvalii vehá maŋŋelaš : Holmma bártnitge manne mannan vahkus ráji rastá .
Boaran sihkodii nárvemuođuidis ja gávastalai uksagaskkas , 	čájehan dihte 	ahte lei aiddo čuožžilan seaŋggas ja duikudii nahkáriid siste : gii dat lea ?
Gili čađa váccedettiin Aili luittii gieđa Elvi ruoidna oalgečalmmi ala 	oadjudan dihte 	su .
Son váccii guosadii guovttečuohte mehtera duohkai táksestašuvdnii ja čáŋai biilii ja rabai njálmmi 	dadjan dihte 	: Eilaeatnamii !
Muhto bahás olbmuin ( dego sipirjálaččain ) lea álo vearju , man sii leat gergosat atnit 	deaddilan dihte 	vuostálastiideaset .
Dakko lei leamaš ovdal soađi vehá stuorábuš barta , mas ii lean báhcán go giehpamuolda ja buollán suovvabohccebázahusat : rukses ja čáhpodan diilamoložat , maid Väkkäräinen lei soabbi gieđas bolton 	gávdnan dihte 	daid siste juoidá mii livččii sáhttán vel anihit .
Iige Väkkäräinen lean guođđán ákšu iežas barttažii , muhto lei dolvon dan gálvobihtáidis fárus Krooka bartii 	čájehan dihte 	Riikai , ahte son ii lean mihkkige joavdelas guorosburssaid , muhto ovdal juo ekonomalaččat jurddašeaddji boaresbárdni , seršánta , ja juohkeláhkai seamma buorre go Verneri-oamehas .
	North Saami law corpus –
Dieđuid sáhttá guođđit muitalkeahttá divššohassii dušše dalle , go dat lea duođai vealtameahttun 	hehtten dihte 	divššohasa iežas heakka dahje dearvvašvuođa vahágahttima .
	Olahan dihte 	dáid mihttomeriid galgá láhka addit vuođu boazodoalu ulbmillaš organiseremii ja hálddašeapmái .
Jus lea dárbbašlaš 	olahan dihte 	bealuštahtti dálveguohtuma , de sáhttá maiddái mearriduvvot boazolohku iešguđet dálvesiiddaide .
Son gii sáhkkohuvvo , sáhttá čuoččaldahttit ášši stáhta vuostá 	oažžun dihte 	sáhkkocelkosa guorahallojuvvot .
Olgguldas luoikamat 	Eastadan dihte 	arkiivaávdnasiid jávkamis , de arkiivvas eai áššit eaige áššebáhpárat galgga luikojuvvot olgguldas geavaheapmái jos erenoamáš vuhtiiváldimiid geažil ii leačča dárbu nu dahkat .
	Olahan dihte 	dáid mihttomeriid galgá láhka addit vuođu boazodoalu ulbmillaš organiseremii ja hálddašeapmái .
Jus lea dárbbašlaš 	olahan dihte 	bealuštahtti dálveguohtuma , de sáhttá maiddái mearriduvvot boazolohku iešguđet dálvesiiddaide .
Son gii sáhkkohuvvo , sáhttá čuoččaldahttit ášši stáhta vuostá 	oažžun dihte 	sáhkkocelkosa guorahallojuvvot .
Persovnnalaččat in rávveše geange risikeret vel nuppes kr. 255.307 ( + iežas áššegoluid ) 	čielggadan dihte 	, leago norgga oapmeriekti ain nu bassi boazodoalu ektui , dahje leago sámerievttis oppalohkái čađamanakeahtes seainni ovddas , go dat boahtá Norgga Alimusriektái .
13 Dát oaidnu ii sáhte leat riekta.14 Konvenšuvnna ovdabargguin boahtá ovdan , ahte go geavahanvuoigatvuođa mearrádus lea sirrejuvvon sierra mearrádussan , 	earuhan dihte 	geavahanvuoigatvuođa ja nuppi dáfus fas oamastan- ja hálddašanvuoigatvuođaid ( ) .
, ee. 	buktin dihte 	ovdan , ahte vuoigatvuođaid konvenšuvnna vuođul dohkkeheami eaktun ii leat , ahte geavahus lea bistán gitta dálá áigái.17 Jus muhtun álgoálbmot lea aiddo massán ráđđejumi guovllu ektui , de das ii galgga čuovvut vuoigatvuođa massin .
ILO-konvenšuvnna nr 169 ráđđádallit bohte juo áigá ovtta oaivilii dan hárrái , ahte ii lean makkárge dárbu máinnašit sierra eahpeáššálaš ovddalgihtii doalahemiid čađaheami , ja ahte mearrádusa galggai hábmet ođđasit nu , ahte dat gáibidivččii álgoálbmogiid gáhttema nu ahte sin vuođđovuoigatvuođat eai geavahuvvoše boastut , ja ahte álgoálbmogiin galggašii leat vuoigatvuohta áššečuoččáldahttimii 	gáhtten dihte 	vuođđovuoigatvuođaideaset albmaláhkai ( ) .
Álbmotriektejoavkku árvalusa vuođđu lea dan duogážis , ahte álgoálbmotkonvenšuvnna art. 12 vuosttas čuoggá galgá áddet nu ahte dat geatnegahttá stáhtaid dohkkehit , ahte álgoálbmogat galget sáhttit mannat áššečuoččáldahttimii našunála duopmostuoluin 	geahččalahttin dihte 	, leatgo vuoigatvuođat , mat sis leat konvenšuvnna mielde , rihkkojuvvon.30 Geas livččii gelbbolašvuohta dákkár áššečuoččáldahttimii , ferte čoavdit rievttálaš beroštusaid dábálaš prinsihpaid vuođul , geahča álgoálbmotkonvenšuvnna art. 12 vuosttaš čuoggá , vrd. nággolága ï ¾ § 54. 8 .
Departemeanta sáhttá juohke ovttaskas dáhpáhusas čatnat dohkkeheapmái dakkár eavttuid , mat gáibiduvvojit 	sihkkarastin dihte 	dán lága ja dán lága vuođul addojuvvon mearrádusaid ollašuvvama .
Dieđut eará hálddašanorgánaide hálddašanlága § 13 b nr. 5 ja 6 vuođul sáhttet dušše addojuvvot , jus dat lea vealtameahttun doaimmaid čađaheapmái dán lága vuođul , dahje 	eastadan dihte 	mearkkašahtti heakkavára dahje duođalaš vahága geannu dearvvašvuhtii .
Dieđihangeatnegasvuohta stáhta dearvvašvuođagehččui ja fylkka dearvvašvuođagehččui Juohkehaš gii doaimmaha bálvalusa dahje barggu dearvvašvuođainstitušuvnna ovddas maid dát láhka siskkilda , galgá ávžžuhusa vuođul addit stáhta dearvvašvuođagehččui dahje fylkka dearvvašvuođagehččui dieđuid , maid geahččoorgána atná vealtameahttumin 	čađahan dihte 	doaimmaidis dán lága , láhkaásahusa dahje instruvssa vuođul .
Bolesveahkki Dearvvašvuođabargit sáhttet jávohisvuođageatnegasvuođa hehttekeahttá addit jávohisvuođavuloš dieđuid , go dat lea vealtameahttun 	oažžun dihte 	bolesveahki ollašuhttit bággomearrádusaid gárihuhttinávdnasiid boasttugeavaheaddjiid hárrái sosiálabálvaluslága §§ 6-2 ja 6-2a vuođul dahje sosiálabálvaluslága § 6-3 eavttuid vuođul .
Riikkaidgaskasaš šiehtadusa ollašuhttin Gonagas sáhttá addit láhkaásahusaid , mat leat vealtameahttumat 	ollašuhttin dihte 	riikkaidgaskasaš šiehtadusaid .
Dieđuid sáhttá guođđit muitalkeahttá divššohassii dušše dalle , go dat lea duođai vealtameahttun 	hehtten dihte 	divššohasa iežas heakka dahje dearvvašvuođa vahágahttima .
( 3 ) Čállosiid gieđahaladettiin oaivvildedje máŋggas Sámi vuoigatvuođalávdegotti miellahtuin ahte lávdegotti bokte galge vel eambbo čielggadit eatnamiid ja čáziid geavaheami Finnmárkkus , earenoamážit 	čađahan dihte 	historjáfágalaš čielggadeami riggodagaid geavaheami birra Finnmárkkus 1. máilmmisoađi rájes dássožii .
Ovdal lea son earenoamáš historjjálaš ákkasteami buktán 	oažžun dihte 	sámiparagráfa vuođđoláhkii ( NAČ .
Davvi-Norgga dološ vikiŋgáiggi aristokratiijii lei sápmelaččaid eatnamiid- ja čáziid eanangeavaheapmi ee. Finnmárkkus hui deaŧalaš 	sihkkarastin dihte 	iežaset mearridanvuoimmi vuođu .
Dáčča ássiid logu njiedjan lei guovddášeiseválddiid oainnu mielde nu duođalaš ahte 1600-logu maŋit oasis gávnnahedje dárbbašlažžan áibbas earenoamáš čađahemiid 	lasihan dihte 	dáčča ássiid .
Doaibmagottit nammaduvvojedje maid duos dás , dilálašvuođaid guorahallat ja buoridanevttohusaid 	gávdnan dihte 	.
1751:s mearriduvvui o.m.d. ahte agibeaivái dubmejuvvon fáŋggat goappeš sohkabeliin , Dánskalaččat , juohke jagi galge sáddejuvvot Finnmárkui gávpesearvvi fatnasiin 	veahkehan dihte 	deavdit Finnmárkku (
Galggašii doaivut ahte dáčča riddoássit livčče garrasit bargan 	bisánan dihte 	dohko .
Doaimmat máid bidje johtui 	lasihan dihte 	dáččaid , ávkkuhedje unnán dahje eai obanassiige .
Son evttohii kvenaid galgat beassat buotlágan soalddátčáliheamis , vearus , ledingas ja sáhttogeaskkus 5 jagi , 	fillen dihte 	sin ásaiduvvat riikii .
Diggeálbmoŧ72 ráhkadii čállosa gos álggos čujuhedje dan ahte dánskka eiseválddit áigo sin gieldit bivdimis luosaid Deanus jus sii eai boahtán Vuokkátdiggái173 áhpegáddái , 	máksin dihte 	vearu ja ledinga dánskalaččaide .
174 , orrot dánska-norgga eiseválddit geavahan Buolbmága kveana eanandoalli oassin strategalaš spealus 	viiddidan dihte 	iežaset váikkuhanválddi 1613 rájes , Deanuleagis bajásguvlui .
Nubbi ášši mii dagaha dán miellagiddevažžan , lea go Finnmárkkulávdegoddi áiggui lappekodisilla geavahit siskkaldasrievttálažžan227 - 	bidjan dihte 	norgii čálihuvvon sápmelaččaide buhtadusgeaskku Norgii .
nr. 79 , 1868-69 : 6 ) Vuhtii 	váldin dihte 	sámi váidalusaid , árvvoštalai Várjjatfáldi vejolašvuođa addit Várjjatsápmelaččaide iežaset sierra guollebivdohápmana , namalassii Ižžoha .
Dán dihte eai dárbbašan báikkálaš ássit fárret 	oažžun dihte 	buori buktaga dan lotnolasealáhussuorggis mii guolástus lei .
Dákkár ohcanhilguma ákkasteapmin Ákŋoluovttas , earenoamážit 	gáhtten dihte 	Goahtečoruvuona gođđobáikkiid , lei ahte eai háliidan gáržžidit ealáhusfriddjavuođa dárbbuhemet .
Earret jievjaskuolffi1003 , máid borre , ledje gazzaloddebivddus guokte ulbmila , namalassii ruđa dábuhit báhčinbálkáŋ004 ja unnidit gazzalottiid rievssatčivggaid 	várjalan dihte 	.
Nuppi bealis dárbbašit olbmot luondduvuđđosa 	doalahan dihte 	olbmuid birgejumi .
Lávdegoddi evttoha evttohusa kapihttalis V joatkit guovlogáhttema váikkuhangaskaoapmin 	suodjalan dihte 	vásedin guovlluid mat dárbbašit gáhttejuvvot .
Buorrendohkkeheapmi olbmuid bargamiid 	bisuhan dihte 	luonddugirjáivuođa
Olbmuid bargamat , 	bisuhan dihte 	luonddugirjáivuođa , ovdanbohtet erenoamážit dalle go dat árvvut mat leat fuolahuvvon , adnojuvvojit dan muddui gáhttenvearan ahte eiseváldit dáhttot vel eambbo suddjet daid , ovdamearkka dihte guovlogáhttema bokte .
Diehtoregistariid ásaheapmi Bearráigeahččaneiseváldi sáhttá ásahit ođđa registariid dahje goallostuvvot diehtoregistariidda mat leat juo ásahuvvon , go dat lea dárbbašlaš lága ulbmila geažil , dahje go lea dárbbašlaš 	deavdin dihte 	riikkaidgaskasaš šiehtadusaid , maid Norga lea dahkan .
	Min Aigi corpus –
- Namat leat ráhkaduvvon 	čiehkan dihte 	dán nieidda identitehta .
Celkojuvvo ahte 	čuovvulan dihte 	Vuođđolága ja álbmotrievtti lea dárbbašlaš addit Sámedikki vuoigatvuođa mearridit sámi oahppoplánaid , stivret Sámi Oahpahusráđi ja sámi joatkkaskuvllaid .
Nu , don it leat gal ávžžuheamen su doallat veahá eambbo vuollegaš profiilla 	gáhtten dihte 	áviissa ?
Dáppe han leat dál ollu guovdageaidnolaččat , ja livččii lunddolaš ja somá muhtumin deaivvadit 	humadan dihte 	.
Jođiheaddjit bivde riikkaidgaskasaš veahki lasihit eamiálbmogiid čehppodatdási , 	ádden dihte 	mo birasnuoskkideapmi ja biebmonuppástusat čuhcet olbmuide ja elliide .
Dán váidalii Iver A. Olsen , ja diimmá geasi deaivvadedjege guovllu 24 ja guovllu 25 olbmot 	geahččalan dihte 	soabadit áššis .
Sámiráđđi ávžžuha eiseválddiid ja earáid bargat Hibina nášunalaparkaáššis čuovvuvačča : • váldit oktavuođa Guoládaga sámeservviin ja báikkálaš sámeservviide 	čielggadan dihte 	nášunalapárkaplánaid .
– Seammás leat doallan diehtojuohkinčoahkkima Álttá oahpaheaddji allaskuvllas 	oažžun dihte 	oahpaheaddjistudeanttaid doppe lassi oahpu gazzat gáibiduvvon Montesorri pedagogihkas .
Ii nu imaš , muhto mannan vahkus bajásšaddan- ja fuolahuslávdegoddi čuovvolii ovttajienalaččat juohke čuoggá maid ráđđealmmái lea evttohan eastadan ja 	ráddjen dihte 	prostitušuvnna doaimmaid .
Gielddastivra bivdá bajásšaddan- ja fuolahuslávdegotti oktan hálddahusain čuovvolit ášši ja ráhkadit doaibmaplánaevttohusa hehtten ja 	cakkadan dihte 	prostitušuvnna doaimmaid .
Hui heahpat lea go Kárášjoga gielddas fertejit nissonbargit doarrut 	oažžun dihte 	bargguset ovddas bálkká , ja dál mannat gitta diggái .
– Muhto dás rájes mun sávašin sáhttit ovdal soahtehárjehallamiid vaikke váldit boazodoalliid fárrui helikopteriin 	geahččan dihte 	gos ealut leat .
Roger Pedersen fas lohká iežas áigut čállit eará organisašuvnnaide 	suokkardallan dihte 	ášši .
Mii dáhttut ráđđehusa ráhkadit doaibmaplánaevttohusa vuosttaldan ja 	eastadan dihte 	riikka prostitušuvnna .
– Ustitvuođasuohkanortnega leat ásahan 	veahkehan dihte 	guhtet guoibmáseamet .
BOHCCO GUDNÁI : Temilotzin dáhttu sápmelaččain lobi ráhkadit dánssa 	gudnejahttin dihte 	bohcco .
– Mun dagašin dan 	gudnejahttin dihte 	bohcco .
Barentslávdegoddi lea bovden guovddáš olbmuid Lujávrái , 	oaidnin dihte 	makkár doaimmat doppe galggašedje leat .
Kristiina lei bidjan millii , ahte dál galgá Marianne váibadit luosa geažusgeahčái 	oahppan dihte 	.
– Veahá gal ledjen váldán stággui 	vihken dihte 	.
Fylkamánni sáhttá giddet dáid máđiid , jus lea dárbbášlaš 	gáhtten dihte 	eatnama ja šattuid .
Son sáddejuvvui obdukšuvdnii 	čielggadan dihte 	mii lea jápmimii sivva .
Dán vahku ledje máŋga goalmmátlohkái stáhtačálli jođus Finnmárkkus 	oahpasnuvvan dihte 	sámi áššiide .
Čoavddus dasa ii leat earágo unnidit boazologu nannánorohagain , seammasgo rievdada guođohanáigemeriid jeageleatnamiin , 	eastadan dihte 	dain guovlluin eahpelunddolaš geavaheami .
Politiiját dolvo olbmá doaktára lusa 	iskan dihte 	sus vara .
Maŋŋel stuora jámuid , de fertejedje juoidá dahkat 	eastadan dihte 	dan man guvlui Suoma boazodoallu lei mannamin .
In dieđe leigo danin go Wimme ja su golbma musihkkárat Tapani Rinne ( bassklarinett , fløyte ) , Matti Wallenius ( gitára ) , Jari Kokkonen ( keyboard ) ja jietnadesignár Smoju váhku áigi áiddo leat boahtán turneas Belgias , muhto Wimme orui sihke váiban ja heajos mielas ja orui dahkamen konsearta dušše 	gergen dihte 	.
Mii eat lihkostuvvan oažžut ságaide Poršáŋggu gieldda giellakonsuleantta , 	gullán dihte 	mii sus lea dadjat áššai .
< B > P > < I > Ingolf Balto Nuorta-Finnmárkku boazodoallohálddahusas lohka iežaset sáddemin čállosiid áideeaiggádiida 	gullán dihte 	mot čorgenbargguiguin manná .
RKTL oaččui goittotge 1997 čakčat sierralobi buktit Doallánjoga luosa meađđemiid 	hávdun dihte 	Supmii .
Diekkár guhkkin meahccis giellalávgumat leat dehálaččat 	movttiidahttin dihte 	nuoraid bargat viidáseabbo gielain .
Dálvet juolludii < I > SUFUR < P > ruhtadoarjaga 	álggahan dihte 	guovddáža dan kurša vuođul .
Nuorat ožžo ollu rámi Kárášjoga Bargiidbellodaga mielahtuin , ee. go leat álggahan nammačoagginkampanja 	oččodan dihte 	mohtorcrossašilju DiIljajoga guvlui .
Dálvet juolludii < I > SUFUR < P > ruhtadoarjaga 	álggahan dihte 	guovddáža dan kurša vuođul .
Sámi Nissonforuma evttohusa ulbiliin lea ovddidit Ruošša beale ja Davvi Sámi eatnama gaskasaš kultur-ja gávpeovttasbarggu , 	oahpásmuvvan dihte 	guhtet guimmiideamet kulturvrraide ja nannen dihte verddevuođa .
Sámi Nissonforuma evttohusa ulbiliin lea ovddidit Ruošša beale ja Davvi Sámi eatnama gaskasaš kultur-ja gávpeovttasbarggu , oahpásmuvvan dihte guhtet guimmiideamet kulturvrraide ja 	nannen dihte 	verddevuođa .
– Earret eará mii almmuhat nissonbláđi Gába ja lágidat ovenkurssaid ( selvhevdelseskurs ) erenoamážit heivehuvvon sámenissoniidda , oidnosin dahkat sámenissoniid resurssaid ja 	hárjehan dihte 	sin leat roastilabbon ja duostilabbon ovdamearkkadihte politihkas .
– Dovddan ahte skuvlavázzin suoláda beare ollu áiggi mus maid sáhtášin geavahit ealu luhtte 	oahppan dihte 	boazobarggu , dadjá Issát Máhtte .
	Čoavdin dihte 	dán dili , evttoha ráđđehus sirdit miljon ruvnnu « Doarjja sámi oahppaneavvuide » poasttas ja lasihit « Earenoamáš doaibmagolut » poastta , beannot miljon ruvnnuin .
Dan dihte leage mánáidruoktu ollu mátkkis ja geahččala ealáhusain ovttasbargat , 	oahppan dihte 	bargguid .
Ovttas fylkkagieldda nissončállingottiin ferte ráhkadahttit kursaávdnasiid 	oahpahan dihte 	byråkráhtaid // politihkáriid nađđit sohkabealeperspektiivva gielddaplánaide .
Máŋga jagi ( dálvvi ) leat girkovázzit ferten muohttagis gállit , čippiid rádjai vuostemielli 	gullan dihte 	Ipmil sáni Šuošjávrri kapeallas .
Prošeakta lea jurddahuvvon bistit njealje jagi , muhto lea vuosttaš vuorus oaniduvon guovtti jahkái 	iskan dihte 	movt kurssat doibmet .
Ovtta beaivvi jagis galget nuorat bargat solidaritehtalaččat 	veahkehan dihte 	nuoraid eará sajiin máilmmis , gos eai leat seamma oahppovejolašvuođat go Norggas .
– Ovddemužžan barggai son čálusčohkkemiin 	gáhtten dihte 	sámegiela , vai dat ii noga , muitala su eamit Biret Ánne Gaino Bongo ( 69 ) go muittaša isidis gii livččii dál 77 jagi .
Ovtta beaivvi jagis barget nuorat solidaritehtalaččat , 	čoaggin dihte 	ruđaid nuoraide eará sajiin máilmmis .
Nilut joavku ovttasbargá politiijáiguin , muhto eai leat muđui bargan maidege earenoamážit 	eastadan dihte 	gárrenmirkkuid ja rigearaid .
Juste dien jurddašanrievdamis jáhkká Else Marie ollu sáhttit oahppat Matti Aikios 	ipmirdan dihte 	dáruiduhttima .
Náránašášši lea stuora prisihppaáššin sámediggiráđđái ja danne gohččot sii Statsskog:a rievtti ovdii 	gáhtten dihte 	sámi álbmoga vuoigatvuođaid .
Náranašášši lea stuora prisihppaáššin sámediggiráđđái ja danne gohččot sii Statsskoga rievtti ovdii , 	gáhtten dihte 	sámi álbmoga vuoigatvuođaid .
Mannan geasi luossagonagas Pauli Piironen ( 65 ) geavaha dálvvi ráhkadit vuokkaid ( mormuškkaid ) rávdduid ja dápmohiid 	fillen dihte 	.
	Oažžun dihte 	oahpu bohcco návccaid birra suddadit heahtefuođđara , iskojuvvui čoavjedoaimmahat veaiddalis bohccuin dálveguohtumiid alde , jeagilbibmon bohccuin ja bohccuin mat ledje nealguduvvon njealjje beaivvi .
	Oažžun dihte 	dakkár fuođđara , gáibiduvvo ahte rássi láddjejuvvo árrat , ja ahte rássi oažžu ollu beaivváščuovgga šaddanáiggis nu ahte sohkarsisdoallu šaddá allat .
Skuvla lei oastán ođđa dihtoriid 	álggahan dihte 	datakursa rávesolbmuide .
Almmatge evttohuvvo ahte gielda geavaha uhcit supmi 	čájehan dihte 	ahte gielddas lea positiiva oaidnu golfbána prošektii .
Son lea Davvi-Norlánddas eret , ja háliidii diehtit maid Sámediggeráđđi áigu bargat 	čorgen dihte 	dilálašvuođaid Sáččás , ja hehtten dihte ahte ná fas sáhttá geavvat .
Son lea Davvi-Norlánddas eret , ja háliidii diehtit maid Sámediggeráđđi áigu bargat čorgen dihte dilálašvuođaid Sáččás , ja 	hehtten dihte 	ahte ná fas sáhttá geavvat .
Mii leat dát olbmot geat mahkáš almmá kulturmáhtu haga gárttiimet mannat guokte , golbma buolvva maŋos 	gávdnan dihte 	iežamet sámi ruohttasiid .
Erenoamážit 	gozihan dihte 	daid dárbbuid mat ovddidit nissonolbmuid vejolašvuođaid jođihit iežaset doaimmaid iešheanalis olmmošin , Ørnbakk cealká .
Son sivahaddá eiseválddiid go eai leat maidege doaimmaid álggahan 	geahpedan dihte 	gumpevahágahttimiid maŋimuš golbma jagi .
Sii áigot ovttas njuiket ceakkos váris bodnái 	bissehan dihte 	oljobohkamiid guovllusteaset .
– Ovdal mii baicce soardit iežamet 	gudnejahttin dihte 	dan maid mii várjalit , go manahit buot mii dahká min u « wai gullevažžan , lohká Roberto Cobaria .
Son lea maid mátkkoštan miehtá máilmmi , 	čuojahan dihte 	« rave-partyin » .
Finnmárkku Oahpaheaddjilihttu oaivvilda ahte stáhta ferte álggahit doaimmaid 	nannen dihte 	kveanaid giela ja kultuvrra .
Sámediggi galggašii gallestaddat Bergena 	geahččan dihte 	gávpoga maid mii leat leamaš fárus huksemin , Gaski ákkastallá .
	Sihkkarastin dihte 	ášši viidásit meannudami buoremus lági mielde , atná sátnejođiheaddji buoremussan bivdit Gielda- ja guovludepartemeantta árvvoštallat olles ášši .
Searvi álggahuvvui 	buoridan dihte 	nissoniidda máhtu , vai eastaduvvošedje nuoskkesdávddat .
Danin livččii buorre čatnat oktavuođaid rastá rájá juohke dásis , buoridan ja 	gáhtten dihte 	sámegiela ja - kultuvrra ii dušše Njuorggámis , muhto dán oktavuođas maid guktuid beal rájá .
Son áigu fárret olgoriikii guđa mánnui , 	oahppan dihte 	mo eará riikkas ellet .
Viidáseappot čujuhit mii Sámelága ja dan njuolggadusaide mat čielgasit dadjet ahte almmolaš ásahusaid bargiin lea vuoigatvuohta oažžut virgelobi 	nannen dihte 	sámegiel gelbbolašvuođa , čállá NTL .
– Mu beales lea maid dehálaš nannet sámegiela 	seailluhan dihte 	sámi kultuvrra .
Dán jagi galgá Sámi Álbmotbeavi čohkket sámiid guđát geardde , 	ávvudan dihte 	iežamet oktasaš gullevašvuođa .
Ihttin galgat mii čoahkkanit , 	čájehan dihte 	ahte mii leat okta álbmot , njealjii riikarájiin guđege bealde .
Oslo sápmelaččat áigot čoahkkanit Sámi álbmotbeaivvi , 	čájehan dihte 	doarjuma eará álbmogiidda , dán jagi Tibehta álbmogii .
Son lea máŋga diimmu geavahan iežas bargobeaivvis riŋgedallat fulkkiide ja eará oahppásiidda Kárášjogas 	jearahallan dihte 	, dihtetgo ovttage gii livččii mátkkošteamin Guovdageidnui .
Iŋgá ja Karl Fredrik leaba vánddardan miehtá Eurohpa 	ohcan dihte 	mašiinna .
Alain Borveau lea máhccan Sápmái 	dearvvahan dihte 	sin , geat mánnán sárgo govaid sutnje .
Čoahkkimat ja áššemeannudeamit jođihuvvojit dárogillii ja dokumenttat jorgaluvvojit sámegillii , juste 	duhtadan dihte 	gielalaš ovttadássásašgáibádusa .
Lea áigi Beaivvážis mieđihit ahte ii leat ávki áđestallat olgomáilmmi teáhteriid , 	čajehan dihte 	ahte sii leat buorre ja čeahpes teáhter , seamma dásis ja hámis go buot eará máilmmi teáhterat .
Lea áigi ahte Beaivváš mieđiha ahte ii leat ávki áđestallat olgomáilmmi teáhteriid , 	čájehan dihte 	ahte sii leat buorre ja čeahpes teáhter , seamma dásis ja hámis go buot eará máilmmi teáhterat .
– Boađát go váldit friddja cuoŋománu 9. beaivvi 	ráhkadan dihte 	máná ?
Dál čohkke son iežas mielbargiid davás 	vuođđudan dihte 	fierpmádaga almmolaččat .
Dát ainjuo lea dehálaš 	sihkkarastin dihte 	mánáidgárddiid , vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla bargiid , go dat fas sihkkarasttášii sámegiela bajásšaddi bulvii .
Romssa Fylkkagielddas muitalit ahte beaivvi maŋŋel go preassadieđahusa sáddejedje , de ledje oallugat geat riŋgestedje 	gullan dihte 	mii dát ges lea .
Ánte muitala fearána birra go ieš lei vázzime meahcis , ja politiiját bissehedje su , 	jearahan dihte 	maid lei meahcis bargame .
Goitge ii mieđit ahte dál leat ásaheame viesu 	gilvalan dihte 	.
Dan dihte lea Team Sara ja Kautokeino Trafikkskole jođihan prošeavtta 	easttadan dihte 	boahtteáiggi skutervuddjiid vuodjit gárrenoaivvis .
Návccat leat biddjon 	gáhtten dihte 	giela ja kultuvrra .
Eanadoalloministar , Kåre Gjønnes , ges čujuhii boazovihkkemiidda ja áviisačállosiidda , ja lei mielas ahte dál ferte juoga dahkkot 	gádjun dihte 	maŋemuš bázahusaid guorban guohtoneatnamiin - nugo ieš logai .
Dieđusge sáhttá dulkot dán čállosa nu ahte čálán dán 	gilvalan dihte 	, muhto sávan ahte Áššu ja Áššu lohkkit oidnet ovddosguvlui .
Earet eará ákkastalai ahte livččii miellagiddevaš váldit dain DNA- iskosiid , 	duođaštan dihte 	leatgo sápmelaččat Davviriikkaid álgoálbmogat .
Ođđa bargosajit leat váldovuoruhansuorggit 	bissehan dihte 	olmmošlogu unnáneami , ja addit bajásšaddi čearddaide vejolašvuođaid ássat gielddas .
gielda berre vuovdit buot gieldda viesuid ja ealáhusvisttiid 	luvven dihte 	ekonomiija ja ruđaid ođđa doaimmaide , ja seammás váldit eret nu olu go vejolaš doaimmaid mat dál nođđejit ealáhusfoandda .
Almmolaš ruđat juolluduvvojit Guovdageainnu Sámiid Searvái , 	ovddidan dihte 	sámi musihka .
F-SUL dáhttu dákko bokte ávžžuhit bellodagaid mat eai vel leat prográmmii bidjan ahte seksuálalaš bálvalusaid oastin galgá kriminaliseret , iežaset guovddáš politihkariiguin áššis gulahallat , justa 	čuvgen dihte 	mo dát váttisvuohta min báikegottiin Finnmárkkus leavvá , ja vel mo dát čuohcá boahtteáigái min mánáide ja min boahttevuhtii .
	Gáhtten dihte 	ahte dahkkojit eanet dákkár veahkaválddálašvuođat Ipmila ráhkesvuođa čuovggas , ferte Norgga Girku oktan bismmain dagahit ahte veahkaváldit galget dupmejuvvot eret virggiin .
ANC , mii dál lea Mátta-Afrihká náššuvnnalaš ovttadatráđđehusa stuorámus bellodat , álggahuvvui 1911:s , 	addin dihte 	čáhppes eanetlohkui politihkalaš jiena , ja bargat dakkar riika ovdii mii ii leat rasisttalaš .
Mapuche-jođiheaddjiguovttos Alihuen Antileo ja Jose Huenchunao logaiga iežaska galgat kommišuvnna áirasiiguin deaivvadit Geneves , 	ovddidan dihte 	sávaldaga oažžut ON-áici Chiles .
Vearjočohkkema álggahii Patriotalaš lihkadus vearredaguid vuostá , priváhta searvi mii álggahuvvui jagis 1996 , 	čohkken dihte 	vearjjuid maŋŋil 1980-82 boargársoađi .
Máŋga searvvi áitet dál diggái mannat 	oččodan dihte 	jienastanvuoigatvuođa 6.500 giddejuvvon malaviskalaččaide , vai siige sáhttet doarjut sin politihkalaš evttohasaid .
Sámi álbmogis lea historjá mii dahká kultuvrra hui ráššin , ja de leage dehálaš leahket gozuid alde , ja bures dovdat iežas váikkuhanvejolašvuođaid 	nannen dihte 	sihke eallinlági , giela ja kultuvrra .
- Ásahit verddestallama prinsihppan oktavuođabargguin Ruošša beallái - Cegget fierpmádatjoavkku ovttastuhttin ja 	juohkin dihte 	dieđuid ovttasbargguid ja prošeavttaid birra Kárášjoga servodagas Ruošša beallái .
Bivdit ahte Kárášjoga gielda váldá badjelasas gohččut álgočoahkkimii 	vuođđudan dihte 	dákkár fierpmádatjoavkku .
Beassat čuovvut mielde ja bearráigeahččat iežas eana // - čáhceguovlluid , lea justa eamiálbmogiidda guovddášgažaldat , 	juksan dihte 	oktilaš kulturovdáneami árbevirolaš árvvuid kulturovddideamis .
GÁIBIDIT LÁGA : 100 olbmo ledje boahtán Jungle Campingái Deanus 	gáibidan dihte 	lága mii kriminalisere fuorraoastiid .
100 olbmo ledje boahtán Jungle Campingai Deanus 	gáibidan dihte 	lága mii kriminalisere fuorraoastiid .
Lene Antonsen buohtastahttá Gáivuona gielladili eará Davvi-Romssa suohkaniid gielladiliin , 	čájehan dihte 	man dehálaš lea gullat giellalága vuollái .
	Veahkehan dihte 	sámi mediaid .
Vuossárgga ja maŋŋebárgga deaivvadit Guovdageainnu ja Kárášjoga meahccefuođđolávdegottit ja ealgabivdisearvvit Basevuovddis Anárjoga siste , 	geahčadan dihte 	mo dán guovtti gielddaid oktasaš ealggaid dálveorohagat leat .
Bargiidbellodat sihtá dan sivas Sámedikkeráđi váldit ášši guorahallamii oppalaččat 	gáhtten dihte 	ahte boazodoallu šaddá vuoittahallin dán áššis .
Almmolaš sámi nissonbeaivi evttohuvvo dan beaivái , 	gudnejahttin dihte 	
Báhččon sámegielgalbbat gevvet museai , 	čájehan dihte 	movt Kåfjordas lei dolin , dalle go sámegiella maid lei fámolaš .
Ráđđelahttu Berit Ranveig Nilssen doaivu dál ahte Sámediggi beassá duohtavuođas gulahallat beliiguin 	hábmen dihte 	ođđa ja boahtteáigái heivehuvvon guolástuspolitihka sámi riddo- ja vuotnaguovlluide .
Dalle stivrejedje norgga eiseválddit sámi organisašuvnnaid ja stuora osiid álbmotoaiviliid 	baggen dihte 	áibbas dárbbašmeahttun dulvadeami Áltta-eanus .
	baggen dihte 	áibbas dárbbašmeahttun dulvadeami Áltta-eanus .
Dalle stivrejedje norgga eiseválddit sámi organisašuvnnaid ja stuora osiid álbmotoaiviliid 	baggen dihte 	áibbas dárbbašmeahttun dulvadeami Áltta-eanus .
Ávju nieiddat čoagganan Tusenfrydii 	suohtastallan dihte 	.
Piera Niillas Utsi ja Johán Máhtte Kemi vulggiiga Kárášjogas Osloi 	geahččan dihte 	go Ávju čiekčá Norway Cup gilvvuin .
Diekkár dieđuid dárbbaša 	mearridan dihte 	man ollu boahtte áiggis galgá suovvat bievlavuodjima ja goas ii galgga suovvat .
Synnøve Persen ja govvideaddji Bente Gevig leaba čuvvon su máŋga jagi 	govvidan dihte 	dáiddára eallima ja doaimmaid .
Sivvan dasa sáhttá leat doarjja-namma , mieđiha Bodil Mansverk hálddahusas , ja čilge ahte náittosguoibmedoarjja lea dušše 	nannen dihte 	doalloeaiggáda ekonomiija .
Min Áigi ii fitnen Káršjoga gieldda njunnožiid ságaide ovdagottečoahkkima dihte , 	gullan dihte 	makkárge beroštupmi gielddas lea oastit Sámi Álbmotallaskuvlla .
Ahte lávdegoddi maid dáhtu láhkarievdadusa 	sihkarastin dihte 	eambbo badjeolbmuid guovllustivrraide ja ahte fápmu sirdo boazodoalostivrras guovllustivrraide , oaidná Fylkkamánni masá juo veadjetmeahttumin .
Min Áigi lea finadan NRK Sámi Radios 	geahččan dihte 	mii jagi geahčen galgá oidnot sámi mánáid-TV:s .
Nu máŋgasat leat váldán oktavuođa Sámedikki giellačehpiin Rolf Olsenin , 	gullan dihte 	movt dán duon sáni galgá geavahit sámegillii .
– Oaivvildat ahte Guttorm ánssášii dán bálkkašumi 	gudnejahttin dihte 	su barggu ja go lea bálvalan Kárášjoga álbmoga .
Sii leat okta daid álbmogiin geat Sibiras ellet dološ árbevirolaš bivdovugiiguin ja boazodoaluin 	birgen dihte 	.
BIVDÁ OVTTASBARGGU : Bearašsuodjalanguovddáža Ristin Kemi dáhtušii ovttasbarggu Finnmárkku klinihkain , 	buoridan dihte 	bohtosiid .
Fylkkamánni háliida nannet ovttasbarggu Boazodoaloeiseváldiiguin 	gávnnahan dihte 	čovdosiid boraspireváttisvuođaide , erenoamážit orohagain gos speadja eanemusat .
Stipeandda geige Kárášjoga gieldda bajásšaddan ja kultur váldolávdegoddi juohke jagi 	movttidahttin dihte 	valáštallannuoraid gaskal 16 ja 25 jagi .
Dattege sáhttet Guovdageainnus ge muitalit ahte geavahit Finnmárkku klinihka oanehišáiggedálkkodeapmái ja 	guorahallan dihte 	gárrenmirkkogeavaheaddji .
– Mii háliideimmet searvat Stuoradiggeválggaide 	čájehan dihte 	ahte sápmelaččat gávdnojit .
Prográmma jođiheaddji guovttos geahččaleaba buot vugiid 	deavdin dihte 	alla vuordámušaidÉ
Min Áigi ii leat ožžon ságaide sámeáššiid stádačálli Steinar Pedersena 	gullan dihte 	maid njunušeiseváldit sáhttet bargat boazodoaloroasuin mii dál lea Finnmárkkus .
Berit Kirsten Gaup ii loga gosa ge gullát Norgga stáda boranávdepolitihka , go dán rádjái eai leat suorpmage lokten 	veahkehan dihte 	.
ÁLTÁ : Mii eat ožžon ságaide eat Boazodoallohoavdda Jon Meløy dahje Boazodoallohálddahusa fágahoavdda Roger Pedersen , 	gullan dihte 	goappá sadjái Boazodoallohálddahus vuoruha ođđa
Norgga Stuoradiggi lea lága bokte mieđihan ahte assimilašuvdnajurdda lea nohkan , ja ahte sámi álbmogis lea vuoigatvuohta oažžut sierraortnegiid seailluhan ja 	ovdánahttin dihte 	sámegiela ja sámi kultuvrra .
Bearrašat fertejit fárret eret suohkanis 	oažžun dihte 	mánáidgárdesajiid .
Nissonat leat duoid beliid moiven buvddaid máŋga mánu , 	gávdnan dihte 	dan rievttes čuvlla .
Buljo lea váldán oktavuođa fágaolbmuiguin 	ohcan dihte 	veahki iežas alkoholaváttisvuođaide .
Son hárpmai , go lei boahtán diehtit ahte Lemet Ivar árabut beaivvis lei vuolláičállán šiehtadusa 	doarjun dihte 	Buljo .
	Birgen dihte 	ledje sámi áviissat dáhttun su. 2 miljovnna ruvnnu eambbo lasihusa preassadoarjagis .
Danin go ritualat leat jávkamin , de fertet 	bisuhan dihte 	sirdit musihka eará oktavuođaide , nu go konseartan .
Šiehtadusas addo indiánariidda 	birgen dihte 	vuoigatavuohta bivdit guoli birra jagi .
Kari Høgden lea giitevaš konsearttaid ovddas mat dál lágiduvvojit 	gudnejahttin dihte 	Molotov Cocktail .
Fuolki ja skibir gánddain geat dušše , Dan Robert Larsen , lea váldán ovddasvástádusa lágidit muitokonseartta 	gudnejahttin dihte 	rockanásttiid Molotov Cocktailas .
Muđui ii leat Jår « galead « djiin ii ge Sámi Áiggiin váldán oktavuođa 	gullan dihte 	maid dat oaivvildit .
Prošeavttas čuvvot válljejuvvon luohkáid 	gávdnan dihte 	lohkanmetoda mii heive mánáide geain lea sámegiella vuosttašgiellan , ja geain vuođđolohkanoahpahus dáhpáhuvvá sámegillii .
GEAHČČALII VEAHKEHIT : Jan Cato Hætta lea okta dain njealji fuolkkis geain válde vara 	iskan dihte 	gávdno go dat maŋemus gena sámi fulkkiin .
Guovdageainnus leat čieža-gávcci ođđa olbmo dieđihan ahte áiggoše addit varraiskosa 	veahkehan dihte 	Kena .
Jus doppe ii gávdno veahkki , de mii fas bidjat johtui bargguid dáppe 	gávdnan dihte 	veahki Ken Neptunii , muitala Erik Thorsby .
Seammás go internašunála registaris ohcet čielgeađaaddi , de lea muhtin fuolki Ken Neptunas gii maiddái orru Amerihkás váldán varraiskosa 	iskan dihte 	sáhttá go veahkehit Kena .
Dál son lea boahtán mánáidgárdekonferánsii 	oahppan dihte 	eanet sámi mánáidgárddiid birra .
Lean lohkan Kenii ahte go son dearvvašnuvvá , de fertet fitnat Norggas 	deaivan dihte 	din buohkaid ja ávvudit !
Frode Fjellheim lea iežas joavkkuin Transjoikain mannan don beallái ábi 	čuojahan dihte 	ođđaáigásaš sámi musihka .
Mahkalahke mearkkaša go máhccá muhtun báikái gos lea orron 	viežžan dihte 	juoidá maid leat vajálduhttán .
BEAIVÁI : Guovdageainnu joatkkaskuvlla oahppiguoktá Ellen Inga Varsi ( 17 ) ja Máret Steinfjell ( 17 ) áiguba bargat Operašun Beaivebarggus 	čoaggin dihte 	ruđa gádjut arvevuovddi .
Muhto de jerre duođalaččat ahte jus dat ii leat mun gii lean vástidan gažaldagaid ja sádden daid sisa 	geahččalan dihte 	beassat gilvvahallamiidda , de beškejit revrre ala .
Oahpásnuvat maiddái iešguđetgelágan bargovugiide , ja movt journalista čoavdá bargguid ráhkadit buriid áššiid ja reportášaid 	giktalan dihte 	nuoraid lohkagoahtit aviissaid .
MOLOTOV COCKTAIL : Bearjadaga lea vuosttaš konsearta 	gudnejahttin dihte 	Molotov Cocktail .
– Hui buorre musihkka , lohpida Dan Robert Larsen gii lea plánen oktiibuot njeallje konseartta 	gudnejahttin dihte 	Molotov Cocktail .
MOLOTOV COCKTAIL : Bearjadaga lea vuosttaš konsearta 	gudnejahttin dihte 	Molotov Cocktail .
– Hui buorre musihkka , lohpida Dan Robert Larsen gii lea plánen oktiibuot njeallje konseartta 	gudnejahttin dihte 	Molotov Cocktail .
– Diet doaimmat gal leat vissa biddjon dušše fal 	baskkidan dihte 	mu njálmmi .
Min Áigi válddii juovlamánus oktavuođa sihke GLR stivrajođiheaddjiin Johan Daniel Hætta ja váldodoaimmaheaddjiin Svein Ole Sandvikain 	fievrridan dihte 	dieđu váilevaš ohcamis viidáset sutnuide .
27 virggi ferte Guovdageainnu suohkan heaittihit 	seastin dihte 	14 miljovnna ruvnno .
Oslo gielddadirektevra Lasse Johannessen vástidii ahte eai oainne makkárge dárbbuid deaivvadit Sámedikkiin 	čoavdin dihte 	ášši .
Reivves čállá Johannessen ahte mánát galget oažžut oahpahusa oahpahuslága mielde dan skuvllas mii lea sin orronbáikkis ja ahte Oslo Skuvlaossodat lei bovden váhnemiid čoahkkimii 	gávdnan dihte 	čovdosiid dáid rámmaid siskkabealde .
Earret eará lávet mánnájoavkkuid sáddet dohko galledeapmái 	nannen dihte 	sin sámivuođa , lohká Tvare
Jus gieldda mánáidgárddit ožžot veahki priváhta mánáidgárddiin , de jullot máksit dan ovddas , lohká Pedersen , gii áigu gal váldit oktavuođa Varsi Solbakkain 	gullan dihte 	leago dása čoavddus .
Veahkkeorganisašuvnnat ges čuoččuhit ahte rádđehus lea ieš geavaheamen borramušjuohkima 	sihkkarastin dihte 	jienaid presideantaválljemis .
Aviisa maid geažuha ahte ođđa válgaláhka mii gáibida ahte Zimbabwe ássit galget sáhttit duođaštit ahte leat leamaš čađagaskka riikkarájáid siskkobealde dan maŋimuš 12 mánu , mearkkaša ahte ráđđehus lea dahkamin buot 	bissehan dihte 	olbmuid jienasteames opposišuvnna .
Dasto sáhttet Larsen ja eará lágideaddjit fas joatkit muitokonseartta plánemiin man sisaboahtu galgá mannat musihkkafondii , 	veahkehan dihte 	nuoraid geat beroštit rockas .
Maid Sámediggi skeŋke 	gudnejahttin dihte 	boahttevaš Ruvdnoprinsabárrii ii hálit almmuhit gal .
Sii leat deaivvadan Porsáŋggu gielddain ja fylkkagielddain 	ságastallan dihte 	plánaid birra .
Dál leat bovden sin čoahkkimii 	oažžun dihte 	vástádusa máŋgga áššái , lohká Guovdageainnu Sámiid Searvvi jođiheaddji Ole Henrik Magga .
Seamma beaivvi nuppástuhtii oaiviliiddis ja logai áigut váldit oktavuođa sihke váhnemiiguin ja oahpaheddjiiguin 	čoavdin dihte 	ášši .
Buvddas ledje cuvken glássauvssa 	beassan dihte 	sisa .
Deatnulaš Berit Lindseth lei vuolgán Anárii 	vuoitin dihte 	máilmmi meašttirvuođa gilvvohallama .
– Cogget gávtti 	hárdin dihte 	
Guoládagas Ruošša bealde galget kártet eatnamiid 	iskan dihte 	leat go eatnamat nuoskkiduvvon jna. .
Dávgi nuoraidorganisašuvdna bidjá maid johtui doaibmaplána , 	háhkan dihte 	Ruošša beale sámenuoraide gelbbolašvuođa servodatbargguin .
Boahtteáiggis galgá stivra maid eanet bargagoahtit ođđa vugiid mielde nugo e-boastta ja sámeneahta bokte , 	seastin dihte 	ruđaid .
Danin dárbbašit bisánit , 	láddadan dihte 	diktačálli jurdagiid .
Danne galget báhpat geat barget sámi guovlluin oahppat dán rituála 	baldin dihte 	gopmiid ja jámehiid .
, ja gos sápmelaččat leat álggahan iešguđetlágan prošeavttaid 	buoridan dihte 	iežaset beaivválaš dili .
Mun goittot báhppan in álgan 	dinen dihte 	, dat leai ipmila gohčču , lohká Haugan .
Danin lea sámepolitihkkáriin stuorra hástalus nuoraid ektui , 	čájehan dihte 	ahte sii áigot dahkat juoidá , ja buoridit dili .
– Dáinna lágiin mii háliidat addit ovdamuni sámegielat aviissaide dárogielat aviissaid ektui , ja dán mii dahkat 	gádjun dihte 	giela , dadjá Anders J H Eira , guhte ieš lea čohkkán Olgešbellodaga guovddášstivrra prográmmalávdegottis .
Danne leat ge eiseválddit mearridan ráddjet guosselogu ja bajidit billeahttahatti 160 ruvnnos 470 ruvdnui , 	gáhtten dihte 	bassi gávpoga .
Canadas leat leamaš guovddáš hálddahuslaš rievdamat maŋemus jagiid 	nannen dihte 	báikkálaš eamiálbmotráđđehusaid , muhto dat 125 jagi boares Indiánaláhka ii leat rievdaduvvon 50 jahkái .
Norsk Musikforlag lea ovdal geahččalan váldit oktavuođa sámi ásahusaiguin 	diŋgon dihte 	konkrehta almmuhemiid , muhto dat ii leat buoridan distribuerenčovdosiid .
Biktasat čájehit maid guđemuš giehtaduodjesuorgái gullá , ja dát biktasat leat ge dagahan ahte lea leamaš váttis oažžut biillaid bisánaddat go čuožžu geainnu alde ja lokte bealggi 	jearran dihte 	sáhtu .
Inkeri West lea ráhkadan filmma juste dan birra 	oahpahan dihte 	duddjot .
Ovdal leat gielddat jođihan giellabesiid 	gáhtten dihte 	sámi gielaid .
Moai letne boahtán 	oahppan dihte 	, muitala Elisabeth .
Guovvamánu dat čuožžiledje dilálašvuođat SameNeahtas mat dagahedje ahte Kuhmunen šattai boahtit bargui vaikko lei luomus , 	iskan dihte 	etihkka doallevašvuođa das mii čállui SameNehttii .
Lei čielga diehtu sis Guovdageaidnulaččaide , ahte eai sáhte maidege lohpidit 	čoavdin dihte 	váttisvuođaid mat suohkanis leat , muhto Guovdageainnu olbmot berrijit goitge jienastit Bargiidbellodaga .
Mun vuolggán dohko 	oahpan dihte 	, muhto in boađe doallat njálmmi jos lea mihkkege masa in liiko .
Gieskat leage Deanu ja Várjjat nammariekti cealkán ahte dát áidi lea dehálaš Skuohtanjárgga siidii 	seastin dihte 	barggu ja goluid .
Ođđa boazodoallohoavda Ellen Inga O. Hætta áigu ovddemuš deaivvadit boazodoaluin 	buoridan dihte 	gulahallama ealáhusain .
	Gullan dihte 	makkár oainnut sis leat iešguđetge áššiide .
	Gáhtten dihte 	kultuvrra
Ánne Márjá Gaup Eira dáhttu maiddái NSR gudnijahttit nissoniid geat guđđe mánáideaset ja vulge Osloi hupmat stádaministariin 	eastadan dihte 	Guovdageainnu eanu dulvadeami .
Sii jáhkket ahte eatnašiidda šaddá boazodoallu lassiealáhussan , ja doalut leat váldon atnui 	gáhtten dihte 	rivttiid .
Ja ii galgga leat nu movt dál lea ; ahte mii čohkkedit geahččat sáme-TV , eat ođđasiid dihte , muhto 	oaidnin dihte 	makkár boasttuvuođaid sii dál dahket .
Mii maid jáhkkit boahtteáiggis duopmáriid eambbo návccaid bidjat sámi áššiide , 	ipmirdan dihte 	sámi jurddašeami ja árbevieruid .
Gaskavahku čađahedje FFR vuoddjit miellačájáhusa bussefálaldagaid heaittiheame vuostá , 	geahččalan dihte 	boktit politihkkáriid .
Filkkadikkis doalahit sii eanetlogu , čuoččuhuvvon vašalaččain Ovddádatbellodagain - dušše fámu 	doalahan dihte 	.
	Sihkkarastin dihte 	ahte buoremusat válljejuvvojit , de siđašin válljejeddjiid maiddái addit lassijiena gilvaleaddji listui .
Mu mielas lea čielggas ahte eanas bellodagat dahket maid sáhttet 	garvin dihte 	dán debáhta .
	Gádjun dihte 	iežas de ovddidii son reivve riikastivrii , mas čuoččuhii ahte ii leat dahkkon makkárge stivramearrádus , vaikko ieš mieđihii ahte son lea ožžon dieđu dán birra e-poastta bokte .
Suohkan lei bovden sin 	gulahallan dihte 	movt čoavdit suohkana váttes dilálašvuođaid , ja erenoamážit dat mii guoská ealáhusovdáneapmái .
Preassadoarjja lea dehálaš kulturpolitihkalaš gaskaoapmi ja buorre aviisafálaldat lea hui mávssolaš 	suodjalan dihte 	daid iešguđetge gielaid .
Muhto mii eat sáhte hilgut sámegiela 	boktin dihte 	olbmuid beroštumi sámegillii .
Makkár doaimmat galget biddjot johtui 	oažžun dihte 	olbmuid dáidda virggiide ?
Lea vejolaš doallat erenoamáš bálkášiehtadallamiid doalahan ja 	oaččuhan dihte 	fágaolbmuid .
Lea gieldda geatnegasvuohta bidjat johtui doaimmaid doalahan ja 	oaččuhan dihte 	fágaolbmuid .
Goas lea Bb álggahan ja jođihan sámi mánáidgárddiid , lágidan giellakurssaid 	nannen dihte 	sámegiela , lágidan eará kurssaid nannen dihte dan kultuvrralaš vuođu man nalde muhtumat mis čužžot , dahje lágidan sosiála deaivvademiid dakkár guovlluin gos eai leat nu olu olbmot , ja geat orrot bieđgguid ?
Goas lea Bb álggahan ja jođihan sámi mánáidgárddiid , lágidan giellakurssaid nannen dihte sámegiela , lágidan eará kurssaid 	nannen dihte 	dan kultuvrralaš vuođu man nalde muhtumat mis čužžot , dahje lágidan sosiála deaivvademiid dakkár guovlluin gos eai leat nu olu olbmot , ja geat orrot bieđgguid ?
Finnmárkku Oahpaheaddjelihttu ávžžuha buohkaid doarjut barggu 	olahan dihte 	dán mihtu .
Sámedikki čoahkkinortnegis lea mearriduvvon ahte Sámediggeráđđi berre jámma čoahkkinastit joavkojođiheddjiiguin 	lonohallan dihte 	dárbbašlaš dieđuid .
Háliidan čállit moadde cealkaga 	doarjun dihte 	Otto Strand KrF:s , guhte dán vahkku lea geahččalan čuvget Bb válgagižžovuogi .
Muđui háliidan deattuhit ahte dat maid oahppit iežat leat bargan 	gávdnan dihte 	čovdosa áššis , dat lea ge juste maid oahppoplánat háliidit joksat .
Guhkitáiggi mihttomearrin ferte leat ahte boazodoalliin galgá leat dakkár dienasdássi ahte eai galgga dárbbašit háhkat lassidietnasa olggobealde boazodoalu , 	birgen dihte 	.
Jus dát treanda , gos juo nu unnán nissonolbmot leat ovddastuvvun Sámedikkis , ii dagat ahte SVLa dahttu dahkat juoga 	sihkkarastin dihte 	ahte bealli sámi álbmogis ( nissonolbmot ) galget ovddastuvvot Sámedikkis , de lea SVLas alddiineaset demokráhtalaš váttisvuohta .
Sin ulbmilat leat earáhuvvan jagiid mielde , ja dál eai vuolgge dušše somá dihte , muhto 	vuoitin dihte 	.
Jođiheaddji Roy Evert Guttorm lea čohkkemin stivrra 	geahččan dihte 	maid sii galget bargat viidáseappot .
Ihttin áigu Anja Guttorm Graven čohkket nuoraid kulturvissui 	álggahan dihte 	báikkálaš searvvi Kárášjohkii .
Sierra šiehtadusat 	buoridan dihte 	dili
DES « stivra lea váldán oktavuođa Sámedikkiin 	fuomášahttin dihte 	dili ealáhusas ja makkár váttisvuođat duojáriin leat .
Dárbbašit ruđa 	doaibman dihte 	
Muhto lea goit okta doaibma maid áigu bidjat johtui 	veahkehan dihte 	Kárášjoga Mohtorsearvvi .
Muhto ii gánnit váldit dán kurssa dušše 	váldin dihte 	, ferte beroštupmi maid dasa .
Kárášjoga mánáid- ja nuoraidskuvla lei hui giitevaš gussiid ovddas , ja rektor Arnulf Soleng rohttestii luođi 	giitin dihte 	gussiid .
– Dat orro dego filbma lea ožžon turisttaid boahtit Nuorta-Finnmárkui 	vásihan dihte 	
Suoládan skohteriid 	vuovdin dihte 	
Go Min Áigi vuolgá boazopolitiijaid bargoskihppáriid lusa , Kárášjoga Leansmánnekantuvrii , 	govven dihte 	ovtta politiijaskohtera , deaivat boazopolitiijaid .
Gieldda- ja guovlludepartementa addá 150.000 ruvnno Sámi Instituhttii Guovdageainnus 	ovdánahttin dihte 	sámi teakstabáŋkku dihtoris .
Máŋgga etnalaš minoritehta eaktodáhtolaš bargit leat áiggiid ovdal olmmošlohkama čađahan kampánjjaid 	oahpahan dihte 	unnitálbmogiid vástidit riekta jearahallanskoviide oskku , etnalaš gullevašvuođa , eatnigiela ja nubbingiela dáfus .
Son lea miellahttu Kirant Yakthung Chumlung organisašuvnnas , maid limbu-álbmot riikka nuorttageahčen lea ásahan 	ovddidan dihte 	iežaset áššiid .
Leat leamaš olu lobihis bivdimat , muhto dál galgá Ruošša , Aserbajdsjána , Kasakhstána ja Turkmenistána meađđeneksporta unnidovvot 	gádjun dihte 	guoli mas ruoššakaviára ráhkaduvvo .
Oaffaruššat nissoniid 	gádjun dihte 	bearrašiid
	gádjun dihte 	bearrašiid .
Vihtta jagi áigi ásahedje sii Organisašuvnna Záparálbmogii Ecuadoras , 	várjalan dihte 	iežaset kultuvrra ja giela .
Son šattai ođđasis jurddašeaddji ealáhusas , danne go lei duostil ja viššal geahččalit ođđa geainnuid 	nannen dihte 	ealáhusvuođu .
Ášu oaivedoaimmaheaddji Mikkel Gaup imašta go mii riŋget sunnje 	oažžun dihte 	kommentára Eira čuoččuhusaide .
Dál lea son boahtime Kárášjohkii 	muittašan dihte 	Molotov Cocktail musihka bokte .
Dán vahkku válde njeallje nuora varraiskosa 	gávnnahan dihte 	heivejit go sin anti-genat Kenii .
17,5 virggi loahpahuvvojit 	seastin dihte 	5,2 miljovnna ruvnno .
Vaikko ráđđehus válljii ovdanbuktit ođđa sámedieđáhusa guovddáš lullisámi guovllus , 	markeren dihte 	doarjaga sidjiide , de ráđđehus ii beroštan jorgalit dieđáhusa lullisámegillii .
– Lean hupman olbmuiguin dan birra ahte organiseret unna akšuvnnaža nu ahte nu máŋgasat go vejolaš addet varraiskosa 	iskan dihte 	matchejit go ovttage genat Kena anti-genaiguin .
Son áigu árvalit 10 miljovnna lassin 	oastin dihte 	ruvttuid FFR:s .
Sátnejođiheaddji lea leamaš skuvllas dán oktavuođas 	hupman dihte 	dili birra .
GÁIKKODUVVO : Measta visot dálá allaskuvlla visttit gáikkoduvvojit 	čáhkkehan dihte 	ođđa visttiid , mat šaddet oktiibuot 9000 kvadratmehtera .
Mis lea nu stuora bargguhisvuohta , muhto maid lea Sámediggi dahkan 	veahkehan dihte 	min ?
Sis lea leamaš mielde oalle proffa joavku 	addin dihte 	skerrui dan erenoamáš sounda man sii leat ohcame , namalassi Hans Fredrik Jacobsen , Svein Schultz ja dovddus trommis Rune Arnesen .
Dan oktavuođas lea son leamaš Sámedikki dievasčoahkkimis studeren ja 	oahppan dihte 	movt Sámediggi bargá .
: NSR ja jođiheaddji Klemet Erland Hætta ii leat vel dahkan maidege Sáččá-moivvis 	čielggadan dihte 	Ingebrigt Pedersena maŋemus áiggiid láhttema .
Dan vahkkoloahpa deaivvadit 300 olbmo Guovdageainnus 	oahpásnuvvan dihte 	buorebut , ja oahppan dihte eanet iežaset soga birra .
Dan vahkkoloahpa deaivvadit 300 olbmo Guovdageainnus oahpásnuvvan dihte buorebut , ja 	oahppan dihte 	eanet iežaset soga birra .
Suohkanhálddahus áiggui váldit eret measta visot doarjaga nuppi fysioterapeutii Bjørn Tostrupii 	seastin dihte 	ruđa .
Mannan vahku čálii Min Áigi ahte Bjørn Tostrup áigu fárret eret Guovdageainnus go suohkana hálddahus lei evttohan čuohppat eret su doaibmadoarjaga 	seastin dihte 	ruđa .
Vaikko vel árvolávdegotti álbmotčoahkkima ulbmil lei ge fuomášuhttit Stuoradiggeáirasiid ahte eai galggaše geavahit čearddalašvuođa juogo 	baldin dihte 	dahje oažžut lassi jienaid , de orru lávdegotti bargu doaibmame áibbas eará guvlui .
Juoga mii goit lea duohta lea ahte jos ii bargga 	nannen dihte 	sámegiela , de dat ii ovdán .
Vaikko eai leat álggage cealkán maidege dán gažaldagas , det goittotge Robertsen oaivvilda ahte sámi media lea deaŧalaš 	gádjun dihte 	giela ja kultuvrra , muhto deattuha ahte dat sierra sámi preassadoarjja galggašii mannat dušše aviissaide mat čállet sámegillii .
	Veahkehan dihte 	iežaset ustibiid ráhkada A-joavku plána , maid eará
Hellmovvos Divttasvuonas Nordlánddas lea ovdamearka guvlui , gos máŋga sierra doaibmabiijut leat biddjon johtui stáhta bealis , 	doalahan dihte 	sámi ássama ja servodateallima .
Vasia-guovttos etniin leaba juo iđđedis boahtán Kurgai 	ráhkkanahttin dihte 	orohaga geassái .
Dušše sotnabeivviid fitnet márkanis 	girkostallan dihte 	.
Min Áigi lea fitnan guossis 	geahččan dihte 	mo ruonáeatnanlaččat lihkostuvvet dainna maid Oslo sápmelaččat eai goassege oro nagadeamen ; ásahit Oslo sámi dálu .
Moskva lea mielas čiđđit Washingtona 	háhkan dihte 	alccesis gávppálaš ovdamuniid
– Mii eat šat dohkket ahte Statskog gieđahallá min eatnamiid dego gávpegálvun 	dinen dihte 	stuora ruđaid , čállá Sámiid searvi .
Erenoamážit máttabálgosiin leat juo 1960-logu rájes máksán dákkár cavgilanmávssuid 	eastadan dihte 	boazosuoládemiid .
Álggus boahtte vahkku galget sii obduseret liika 	gávdnan dihte 	manne jámii .
– Mun dušše ohcen dasa 	geahččalan dihte 	ja nu dat šattai .
Eiseválddit galget dárbbašlaš doaimmaid čađahit 	identifiseren dihte 	daid eatnamiid gos guoskevaš álbmot árbevirolaččat ássá ja beaktilit váfistit ja suodjalit sin eaiggáduššanrievtti ja hálddašanrievtti .
Ulbmillaš ortnegat galget ásahuvvot našuvnnalaš riekteortnegis 	mearridan dihte 	riektegáibádusaid čadnon guoskevaš álbmoga eatnamiidda .
Áššiin , gos stáhta doalaha eaiggáduššanrievtti minerálaide , eatnanvuol riggodagaide dahje eará riggodagaide , mat gávdnojit guovllus , eai galgga eiseválddit bidjat johtui dahje dohkkehit makkárge iskkadeami dahje riggodagaid geavaheami dán álbmoga guovllus , ovdal go leat ásahan dahje váldán atnui ráđđeaddinortnegiid dáinna álbmogiin , 	gávnnahan dihte 	jus ja man muddui sin beroštumit sáhttet vaháguvvat .
&#x8f;ves 	háhkan dihte 	guovddážii ovttasbargoguimmiid sullásáš ásahusain ja organisašuvnnain .
Dát lea 	markeren dihte 	dan ahte leat dárbu spesialiserejuvvon gelbbolašvuhtii , dadjá Erna Solberg Min Áigái .
– Lean veahá jurddašallan gilvvohallat USA:s , muhto in jáhke gal fárret dohko 	gilvvohallan dihte 	.
GIELLA ISKOJUVVO : Buot mánáidgárdemánáin Norggas galgá dál giellaovdáneapmi iskojuvvot , 	garvin dihte 	lohkan- ja čállinváttisvuođaid go álget skuvlii .
Dál galgá giellaovdáneapmi buot Norgga mánáidgárdemánáin čuovvoluvvot 	hehtten dihte 	dysleksiija dahje lohkan- ja čállinváttisvuođaid go álget skuvlii .
Dál leatge Gásluovtta bealde Divttasvuonas čoaggigoahtán namaid 	vuostálastin dihte 	dan ahte suohkan searvá Sámedikki giellahálddašanguvlui .
	Sihkarastin dihte 	ahte almmolaš monopola fievrredanneahta bokte ii galgan dinet eanet go dárbbašlaš , de bohte njuolggadusat dasa man ollu neahttaeaiggádat sáhtte váldit geavaheddjiin .
– Soai leaba hui čeahpit , ja mii leat hui ollu dahkan 	oažžun dihte 	sutno bargin min lusa , lohká Gerhardsen .
Dán muitalan 	buohtastahttin dihte 	, lehkos makkár bivdu leaš .
Dat vihtta sámi suohkana Finnmárkkus leat ásahan fierpmádaga 	ovddidan dihte 	suohkaniid sosiálbálvalusaid .
Ráđđehus evttoha nuppástusaid sámeláhkii 	čuovvolan dihte 	Sámedikki evttohusa , man mielde sámi jienastuslohku galggašii buorebut fievrriduvvot .
Stivra ávžžuha buohkaid searvat , 	doarjun dihte 	alcceseamet Álbmotviesu .
• Go Finnmárkoláhka árvalus hárddii dadjat juo olles Sámi , de jorggui son ja su ustibat gávtti miessemánu 17. beaivve ráiddus Tromssas 	čájehan dihte 	vuostemielaset .
Sii lágidit festivála 	nannen dihte 	sápmelaččaid identitehta ja kultuvrra .
Dát festivála álggahuvvoi 	nannen dihte 	márkosámiid identitehta .
Dego 	čájehan dihte 	ahte sámi kultuvra ii dárbbaš leat nu romántihkalaš .
Juohke njealját jagi sádde Norgga Olgoriikadepartemeanta rapporta ON:ii 	čilgen dihte 	makkár dilli sin álgoálbmogis lea .
Dušše moattis geigeje gieđa 	jearran dihte 	politihkkáriid .
Sii šadde iešguđelágan geahččalusaid čađa , earret eará borrat buotlágan balddihahtti biepmuid 	čájehan dihte 	ahte nákcejit heivehit iežaset dan ođđa bearrášii ja sin kultuvrii .
RUŠŠII : Egil Eide lea manname Guoládahkii 	geahččan dihte 	movt Sámemišuvnna heahteveahkke fáladagat doibmet .
Sámiid Searvi bargagoahtá Dál áigu Oslo Sámi Searvi ohcat prošeaktaruđa dearvvašvuođadirektoráhtas 	oažžun dihte 	johtui dálkkodanmodeallaid sápmelaš geavaheddjiid váras Oslos ja čohkken dihte sámi dearvvašvuođagelbbolašvuođa olbmuid Oslos .
Sámiid Searvi bargagoahtá Dál áigu Oslo Sámi Searvi ohcat prošeaktaruđa dearvvašvuođadirektoráhtas oažžun dihte johtui dálkkodanmodeallaid sápmelaš geavaheddjiid váras Oslos ja 	čohkken dihte 	sámi dearvvašvuođagelbbolašvuođa olbmuid Oslos .
Min leat vealahan fápmoolbmot ja eiseválddit geat leat dahkan dan maid nagodit 	čájehan dihte 	iežaset fámu .
Muhto lea maid 	čalmmustahttin dihte 	DAB radio ahte dál skeŋkkimet rádio , muitala Nils Johan .
Golmma geardde váhkkus čoahkkanit vuorraset olbmot dohko , humadan ja 	deaivvadan dihte 	.
Dát dutkamuš lea ofelaččan dasa , masa galggašeimmet dál bidjat searaideamet 	buoridan dihte 	skuvladili .
Ásahus ja skuvla barget ovttas hui lahkalaga 	addin dihte 	obbalaš fálaldaga .
Áidna maid diehtit lea ahte lea bargan dego jalla daid maŋemus áiggiid 	gárven dihte 	nuoraidaviissa .
Konferánssa duogáš leago boazosápmelaččat Guovdageainnus leat dán čavčča váldán oktavuođa Guovdageainnu johttisápelaččaid servviin ( GJS ) 	bivdin dihte 	searvvi veahkkin oažžut njuovvan- ja vuovdindilálašvuođa áššelisttuid nala .
– Moadde jagi áigi mun vástidin telefuvnnaid PLAN Norga tv-akšuvnnas 	oažžun dihte 	eambbo fáttarmánáid .
– Mun dušše ohcen dasa 	geahččalan dihte 	ja nu dat šattai .
Utsi lea beaggán maŋemus áiggi , go lea jođihan nammačoaggin akšuvnna Mega buvdda vuostá , 	gádjun dihte 	Apotek Sápmi .
√ Gitta geasemánu gaskamuddui deaivadii Justislávdegoddi orgánisašuvnnaiguin ja earáiguin 	gullán dihte 	sin oainnuid láhkii .
Danne leat mátkkošteamin davvin 	oahppan dihte 	.
– Mun dušše ohcen dasa 	geahččalan dihte 	ja nu dat šattai .
Dál dábbaša searvi kántuvragoluide 170 duhát ruvnno 	oastin dihte 	dihtoriid , máŋgenmašiinnaid ja kantuvrabiergasiid .
VÁRREHUS STÁHTA ŠIEHTADALLANJOVKUI : Piera Jovnna Anti mielas ferte Eanandoallodepartemeanta leahkut ruhtaseahka 	buoridan dihte 	njuovvanvejolaš vuođaid , jus Finnmárkku duottaris eai galgga buollát dievva guohtonriiddut .
Boazodoalu Márkanlávdegoddi láhttu Erik Reinert lohká sin mearridan bissehit importa 	gáhtten dihte 	Norgga beale boazodolliid .
Davvedearvvašuohta deaivvada ihttin várrepresideantan Ragnhild Nystadain , go lea dáhttu ásahit fásta oktavuođa Sámedikkiin 	buoridan dihte 	dearvvašvuođá fálaldaga sápmelaččaide .
Danne galget golmma jagi áigodagas báhččot 70 ealgga juohke jagi 	unnidan dihte 	dálveoruhit .
Diistaga giddejuvvui Deatnu rasta 	bissehan dihte 	biebmoluosaid .
	Oláhan dihte 	návdelogu máid álmmolašvuohta hálida , de ferte stáhta máksit dan mađe ahte guohtoneaiggádii šaddá gánnahahtti diktit nu ollu návddiid máid eiseválkdit sávvet , čilge Aanesland .
NBR jođiheaddji Aslak J. Eira jáhkká ahte Hammerfeastta politihkarat jođihit dál stuorra politihka Fála boazodolliid vuostá 	jávkkadan dihte 	sin eret .
Telenor lea mielas deaivat boazodoaluin 	gullán dihte 	makkar dárbbut ealáhusas leat go mobiltelefuvdna NMT-450 heaittihuvvo juovlamánu 31. beaivvi jagis 2004 .
Dál lea mielas deaivat boazodoaluin 	gullán dihte 	makkar dárbbut ealáhusas leat .
Dál lohpida Eanandoalloministtar Lars Sponheim bidjat návccaid 	čoavdin dihte 	njuovvanroasu .
Dál dáhttu sihke NSB ja Ruovdemáđidoaimmahaga oktasaščoahkkin ahte elliiddearvvašvuođa bearraigeahčču váldá oktavuođa Ruoŧa eiseváldiiguin 	gullán dihte 	makkar vejolašvuođat lea addit lobi atnit maiddái vearjjuid dain togain mat rastildit riikaráji .
Eat mii dárbba Norgga , eat ge olgoriika fitnodagaid ge , luoitit oljju Barentsáhpái 	gávnnahan dihte 	leat go sin rusttegat nu buorit ahte sáhttet fas lavdit dan oljju eret mearas .
Torill Johansen Gallanuoraid teáhteris lea váldán friddja Lolas 	goarrun dihte 	oktii buot dáid .
- BARGU LEA VÁLMMAS : Son lea máŋggaid ijaid nahkariid oaffaruššan 	ráhkadan dihte 	sámi kulturdokumeantta Mons Somby , Aslak Hætta , báhpa , leansmánni ja buohkaid daid earáid birra .
Eiseválddit galget dárbbašlaš doaimmaid čađahit 	identifiseren dihte 	daid eatnamiid gos guoskevaš álbmot árbevirolaččat ássá ja beaktilit váfistit ja suodjalit sin eaiggáduššanrievtti ja hálddašanrievtti .
Ulbmillaš ortnegat galget ásahuvvot našuvnnalaš riekteortnegis 	mearridan dihte 	riektegáibádusaid čadnon guoskevaš álbmoga eatnamiidda .
Áššiin , gos stáhta doalaha eaiggáduššanrievtti minerálaide , eatnanvuol riggodagaide dahje eará riggodagaide , mat gávdnojit guovllus , eai galgga eiseválddit bidjat johtui dahje dohkkehit makkárge iskkadeami dahje riggodagaid geavaheami dán álbmoga guovllus , ovdal go leat ásahan dahje váldán atnui ráđđeaddinortnegiid dáinna álbmogiin , 	gávnnahan dihte 	jus ja man muddui sin beroštumit sáhttet vaháguvvat .
Danne leat aktiivvalaš doaimmat deađalaččat 	divodan dihte 	muhtin háviid maid kultuvrii ja giellii leat šaddan , ja maid danne ahte fas ealáskahttit daid .
juornalista ii dárbbaš liikkaid badjel lávkut 	oažžun dihte 	buori ságaid
Guovddašbellodagas lei stivrračoahkkin gos gielddastivrramielahttut ja várrelahttut oassálastet čoahkkimis sotnabeaivi 21. b. d. 18.00 gos mii mearrideimmet searvat dan čoahkkima masa Brita Kåven lei bovden 	gulaskuddan dihte 	.
Bargiidbellodat áigu atnit iežas mieldemearrideami Stuoradikkis 	doalahan dihte 	nu stuora legitimitehta go vejolaš politiijain .
Bargiidbellodat lea duostán rievdadit vuođđoskuvlla Kárášjogas 	buoridan dihte 	oahpahusfálaldaga buot mánaide ja nuoraide .
Ii fal 	fallehan dihte 	presideantta , muhto digaštallandihte dán máilmmi dehálas gažaldaga .
Jáhkan maid ahte ruovttut ja oahpahanásahusat fertejit bargat ollu eanet ovttas 	nannen dihte 	mánáid giela , jáhkká Ravna .
ILLUDA BOAHTIT RUOKTOT : Deanu gieldda giellaguovddáža giellajođiheaddji máhccá ruoktot 	nannen dihte 	gille doppe .
- Dál galggašii cegget geađggi 	muittašan dihte 	dáža sisafárrejumi Finnmárkui , seammalahkai go kveanaide lea dahkan .
Min leat vealahan fápmoolbmot ja eiseválddit geat leat dahkan dan maid nagodit 	čájehan dihte 	iežaset hearrávuođa .
Dál leat čielgan ahte suohkana áigumuš asahit luotta Náranážžii 	geahpedan dihte 	geađgetransporta riikkageidnui , dohkehuvvojit departemeanttas .
Mii leat čoahkkanan lohkameahttun gerddiid plánet aktivitehtadálu ja 	gullan dihte 	gili olbmuid ja gieldda áirasiid .
Kárášjoga gielda háliida dahkat juoidá 	buoridan dihte 	sámi oahpahusa .
Sihke čearddalaš norgalaččat , sámit ja kveanat leat guolástan- ja boanddaidorganisašuvnnaid bokte , ii ge unnimusat bellodagaid bokte , bargan 	oččodan dihte 	buoret eavttuid vuođđoealáhusaide , ássanruhtadeapmái , dearvvašvuođabálvalussii ja luoddaráhkadeapmái - buorit mat leat sihke lokten sámiid ja sin ránnáid čearddalaš duogážis ođđaáiggi máilbmái .
Ballo oaivvilda ahte stáhta berre ásahit sierra foandda 	rekrutteren dihte 	doaktáriid .
In dieđe gii vuolgá johkagáddái dušše 	oaggun dihte 	, ja dasto bálkut borramuša , imašta Sollien gii hálidii juogadit dáhpáhusas Min Áiggi lohkkiiguin .
In dieđe gii vuolgá johkagáddái dušše 	oaggun dihte 	, ja dasto bálkut borramuša , imašta Sollien gii hálidii juogadit dáhpáhusas Min Áiggi lohkkiiguin .
Dan leat dahkan 	gáhtten dihte 	seaibe - ja bealjeoanideami .
Muhto in hálit ráhkadi CD dušše 	ráhkadan dihte 	.
Danne galget golbma jagi áigodagas báhčit 70 ealgga juohke jagi 	unnidan dihte 	dálveoruhiid .
Eat mii dárbbaš Norgga , eat ge olgoriika fitnodagaid ge , luoitit oljju Barentsáhpái 	gávnnahan dihte 	leat go sin rusttegat nu buorit ahte sáhttet fas lavdit dan oljju eret mearas .
• Go Finnmárkoláhka árvalus hárddii dadjat juo olles Sámi , de jorgo son ja su ustibat gávtti miessemánu 17. beaivve ráiddus Romssas 	čájehan dihte 	vuostemielaset .
Mii atnit árvvus dan barggu maid olbmot leat bargan 	oččodan dihte 	Romssa OL-gávpogin 2014:s .
Ii fal 	fallehan dihte 	presideantta , muhto digaštallandihte dán máilmmi dehálas gažaldaga .
GIELLA ISKOJUVVO : Buot mánáidgárdemánáin Norggas galgá dál giellaovdáneapmi iskojuvvot , 	garvin dihte 	lohkan- ja čállinváttisvuođaid go álget skuvlii .
Dál galgá giellaovdáneapmi buot Norgga mánáidgárdemánáin čuovvoluvvot 	hehtten dihte 	dysleksiija dahje lohkan- ja čállinváttisvuođaid go álget skuvlii .
Torill Johansen Gallanuoraid teáhteris lea váldán friddja Lolas 	goarrun dihte 	oktii buot dáid .
– Politihkkarat fertejit bargat garraseappot 	oččodan dihte 	sámi musihkkaensemble .
Goit ge mii fertet bisánastit 	veardidan dihte 	leat go rievttes guvlui johttimin .
Ii sámivuohta galggaše galbmasit geavahuvvot 	spekuleren dihte 	kapitalismma doarjut .
Vars lohká ILO-konvenšuvnna erenoamážit 	suodjalan dihte 	dálu olbmuid rivttiid .
1996:s go sámit čađahedje miellačájáhusa turismafitnodagaid vuostá geat geavahit sámiid boastut 	diinen dihte 	, de lei dát skuvla maid ovdamearkan man boastut Suomas geavahit sámiid .
Utsi lea beaggán maŋemus áiggi , go lea jođihan nammačoaggin akšuvnna Mega buvdda vuostá , 	gádjun dihte 	Apotek Sápmi .
Mii ávžžuhit sin jođánepmosit váldit oktavuođa allaskuvllain 	gullan dihte 	mo allaskuvla nagoda meannudit áššiid sámegillii .
Stuorát servodagain sáhttá olbmuid suhttadit , čállit eará go dan maid sii dadjet , boastut siteret dahje čállit dan maid ieš mearrida vai dainna lágiin beassá duolbmut dahje geavahit olbmuid 	háhkan dihte 	eambbo lohkkiid , eai ge das šattaše nu stuora váikkuhusat go muhtin unnit servodagas .
VÁRREHUS STÁHTA ŠIEHTADALLANJOVKUI : Piera Jovnna Anti mielas ferte Eanandoallodepartemeanta leahkut ruhtaseahka 	buoridan dihte 	njuovvanvejolašvuođaid , jus Finnmárkku duoddaris eai galgga buollát dievva guohtonriiddut .
Danne oaivvildan mun ahte lea beare álkis ja heittot veahkkeneavvu geavahit birccu 	váikkuhan dihte 	lohkkiid .
Gielddaministar lea ovdalge dáhtton gielddaid oktii časkit 	seastin dihte 	ruđa , muhto dál soitet šaddat bággoheajat.150 gieldda lea mihtomearrin , otná 433 gieldda ektui .
Birasgáhttenministtar rahpá gielddaide vejolašvuođa unnidit áššemeannudeami 	seastin dihte 	áiggi vai mihttomearri ahte 2010 ` is galgá gárvvisin bieggamilloprošeakta .
Birasgáhttenministtar rahpá gielddaide vejolašvuođa unnidit áššemeannudeami 	seastin dihte 	áiggi vai mihttomearri ahte 2010 ` is galgá gárvvisin bieggamilloprošeakta .
Norgga Sámedikki kulturgáhttenossodagas leat Sámi Radio dieđuid mielde juste dál čállimin dieđuid maid leat čoaggán , 	gárvvistan dihte 	raportta dan birra ahte berrego várri gáhttejuvvot .
Dál áigu Oslo Sámi Searvi ohcat prošeaktaruđa dearvvašvuođadirektoráhtas 	oažžun dihte 	johtui dálkkodanmodeallaid sápmelaš geavaheddjiid váras Oslos ja čohkken dihte sámi dearvvašvuođagelbbolašvuođa olbmuid Oslos .
Dál áigu Oslo Sámi Searvi ohcat prošeaktaruđa dearvvašvuođadirektoráhtas oažžun dihte johtui dálkkodanmodeallaid sápmelaš geavaheddjiid váras Oslos ja 	čohkken dihte 	sámi dearvvašvuođagelbbolašvuođa olbmuid Oslos .
Arvid Næss aŋkke ii čiegat ahte politiiját sáhtáše ollu eambbo bargat 	eastadan dihte 	narko-leavvama , muhto unnán ressursaid dihte šaddet vuoruhit eret .
Sámi álbmotbeaivi ávvuduvvo 	muitin dihte 	vuosttaš sámi oktasaš čoahkkima Troandimis guovvamánu 6. beaivvi 1917:s .
– Stuorámus váttisuohta sámepolitihkkariin lei ahte sii eai ipmirdan dalle ahte mii nealgudeimmet sin ovddas , 	oažžun dihte 	beroštumi sidjiide vai sii sáhttet sámepolitihka jođihit .
- Lea lunddolaš Ohcejogain lágidit ovttas 	seastin dihte 	návccaid .
Ballo oaivvilda ahte stáhta berre ásahit sierra foandda 	rekrutteren dihte 	doaktáriid .
SÁPMI : Norgga Sámiid Riikkasearvi ( NSR ) lea jearrán reivves NRK Sámi Radioi , NRK stivrii ja kulturministtarii Valgerd Svarstad Hauglandii , maid sii leat bargan diimmá rájes 	buoridan dihte 	TV-fálaldagaid sámi mánáide ja nuoraide .
Muhto min mielas lea oalle imaš go Svarstad Haugland liikká ii oru dáhttumin dahkat maidege konkrehta 	buoridan dihte 	dili , dadjá NSRa jođiheaddji Aili Keskitalo preassadieđáhusastis .
Geasset soaitá sápmelaš vuolgit masaiaid lusa Tanzaniai ja masaia ges boahtit sápmelaččaid lusa Guovdageidnui 	oahppan dihte 	guhtetguimmiideaset birra .
	Beavttálmahttin dihte 	máksingáibideami de lea trafihkkaroasmmahuvvandiva , maid dáhkádussearvvit ovdal gáibide , heaittihuvvon sierra divan .
– Eanadoallodepartemeanta lea bidjan johtui ollu doaimmaid 	oažžun dihte 	boazologu unnut .
Dušše 	namuhan dihte 	, de oktii mánus lea gáktebeaivi ja dalle mannet studeanttat fárrolaga boradit .
Go 1947 giđa čielggai ahte Eurohpa lea manname ekonomálaš roasu guvlui de evttohii ameriika olgoriikaministtar George Marshall ahte USA galggai addit skeaŋkkaid ja loanaid 	sihkkarastin dihte 	Eurohpa bajáshuksema , maiddái Duiskka .
– Duohtavuohta lea baicca ahte Norlandia-konsearna lea rahčan stuora ekonomalaš likviditehtaváttisvuođaiguin ja dárbbašedje dáhkádusruđaid 	njulgen dihte 	dan , lohká Hætta .
Dasa lassin lean duhtavaš go Sámediggi juohká dásseárvobálkkašumi 	movttidahttin dihte 	sin geat barget dákkár bargguiguin .
Dás cuiggoda riekti politiijaid hejot guorahallan biergguid ja duolji 	gávnnahan dihte 	movt sarvvis sáhttá leat báhččon .
Dás cuiggoda riekti politiijaid hejot guorahallan biergguid ja duolji 	gávnnahan dihte 	movt sarvvis sáhttá leat báhččon .
- Moai dagaime dan maid buot váhnemat dagaše 	ráhkadan dihte 	buoret eallima iežaset mánáide , dadjá son .
2000:s ja 2001:s finai son bussiin 10-11 geardde jahkái Tyrkias Makedonia ja Bulgaria bokte 	oastin dihte 	gálvvuid .
Go čađat čuoggu ránnagieldda iežas iešvuođaid 	lokten dihte 	de dat muitala veahá suohkana dili birra .
Ja danne jáhkán Guovdageainnu servodaga fertet guorahallagoahtit iežaset 	árvvoštallan dihte 	makkár vuogit sis lea iežaset guovllu ealáhusovdáneamis .
– Vaikko vel mun peršuvnnnalaččat lean dakkár almmái gii jáhkán sániide , de dattege lean válljen su govaid geavahit , 	deattuhan dihte 	ollislaš gova su dáidagis , lohká son .
Skuvllas lea dál jođus givssidanvuosttildan prográmma ja lea unohas go bohtet ovdán oainnut mat mannet njuolga rasta suohkana almmolaš gáttuid ja bargguid 	jávkkadan dihte 	moivvi , deattuha Aslak Anders Tornensis .
Oslos lea máksu gorgŋun 2600 ru.:I ja Våleris fertejit váhnemat máksit olles 2800 ru. 	oažžun dihte 	mánáideaset kultur- dahje musihkkaskuvlii .
Mii eat jáhke ahte váhnenmávssu lasiheapmi lea rivttes geaidnu mannat 	rahpan dihte 	fálaldaga daidda 20 000 geat dál leat vuordinlisttus .
Romssa fylkkaráđđi Ronald Rindestu ja su fierpmádat “ Kysten inn i EU ” jorgaladdet dál sámi fápmobirrasiid 	ohcan dihte 	EU- ustibiid .
Mánnodaga njukčamánu 15. beaivvi lei leavga beallemuttos stákkus 	muitin dihte 	hirpmus terrordaguid Spanias .
Beassášlávvordaga boahtá son vuodjit 	vuoitin dihte 	agi beaivái johttipokála ja 50 000,- ruvnno vuoittu .
Ollu doaimmat čađahuvvojit 	sihkkarastin dihte 	ekonomalaš ovdáneami .
Ollu doaimmat čađahuvvojit 	sihkkarastin dihte 	ekonomalaš ovdáneami .
Eatnasat jurddašit Oarje-Finnmárkku boazologu heiveheami bonusortnega birra ja dáidet vuordit seammalágan eavttuid , jus boahtá nu guhkás ahte ferte čađahit erenoamáš doaimmaid 	unnidan dihte 	boazologu Nuorta-Finnmárkkus lohká Boazodoallohálddahusa fágabláđđái .
Muhto máŋggas dorvvastit nuoraid kultuvrii 	ohcan dihte 	gullevašvuođa .
– Dološáigge ledje verddet geat min vurde mearragáttis , sis ledje herskot maid ledje midjiide ráhkadan , 	lonohallan dihte 	biergguin .
– Muhtin fránska festivallágideaddjit maid bohtet deike 	geahččan dihte 	gávdnojit go sámi artisttat dahje joavkkut maid sii besset bovdet iežaset festiválii .
Anne Lajla Westerfjell Kalstad háliida iežas hástalit , 	oaidnin dihte 	man ollu gierdá .
Riddoruvttofanas ja OVDS lea váldán lávkki 	čájehan dihte 	ahte mátkkošteapmi ja kultureallin sáhttá guovtti bealis leat seamma ášši .
Danne atná Máilmmi Boazoálbmogiid Searvvi jođiheaddji Johan Mathis Turi dál rievttes áiggi bidját praktihkkalaš doaimmaid johtui 	buoridan dihte 	johtti eamiálbmogiid dili .
Dasa lassin čájehuvvo ahte našunála eiseválddit dávjá jearahit loguid mat sáhttet čuvget áššiid maid sámit váldet ovdan – liikkáge eai leat eiseválddit álggahan makkárge bargguid 	oččodan dihte 	ovdan dákkár loguid .
LEBBE PÁLMMA : Katja Margrethe Porsanger ( 3 jagi ) lebbe pálmmaid 	muitin dihte 	pálbmasotnabeaivvi .
Inuihtat , geat fárrejit Kalaallit Nunaatas Danmárkui 	gávdnan dihte 	buoret eallima , gártet baicca heajut dillái .
	Dadjan dihte 	soames sáni Niko birra - mat jođánit sáhttet šaddat beare geafin - de vuhtto bures ahte son lea okta Sámi stuorámus musihkkaprofiilain juste dál .
Pakistánalaš nieida Shabana Rehman ii leat goassege atnán burkha , ja showastis bálkesta áinnas dan 	čájehan dihte 	ahte ii liiko dasa .
Sii , geat devdet gáibádusaid mat leat fidnofievrredeami njuolggadusain siskkobeal riika muturfievrruiguin dahje biillaiguin ( njukčamánu 26. beaivvi 2003 ) ja sáhttet vuodjinlobi oažžut , bovdejuvvojit rabas haddefálaldatgivlui 	oččodan dihte 	šiehtadusa ja ruvttolohpevuodjima áigodahkii 1.1.2005 - 31.12.2009 busseruvttuide čuvvovaš guovlluin :
	Namuhan dihte 	moadde ášši , de ii leat Suopma vuolláičállán ILO-soahpamuša .
Maŋemus jagiid lea dušše Finnmárku massán ollu badjel 1000 bargosaji , ii ge stáhta leat bargan maidege 	buoridan dihte 	dili .
Sámediggi lea ovttas Gielda- ja guovlodepartemeanttain juolludan lagabuid miljonbeali ruvnno Likestillingssenteret nammasaš dásseárvoguovddážii , mii galgá čađahit kampánjja 	movttiidahttin dihte 	eanet nissonolbmuid searvat válggaide ja oažžut sin Sámediggái .
Njuolggadusat leat álkit ja olgoriikaeiseválddit , dávjjimusat politiijat , galget bargat dan maid sáhttet 	sihkkarastin dihte 	jođanis ohcamuš meannudeami , jus juo fal olbmot dárbbašlaš duođaštusaid ovdanbuktet .
Dál leat guokte miellahtu vuolgime Osloi , 	oažžun dihte 	veahki Senior-searvvis , mii veahkeha penšunisttaid .
Mu bálddas čohkkába guokte vuoras nissona geat veahkkalagaid geahččaleaba unnit eanet lihkostemiin lohkat áššelistu 	gávnnahan dihte 	makkár ášši leat meannudeamin .
– Mii ávžžuhit buohkaid searvat , 	doarjun dihte 	alcceseamet Álbmotviesu .
Fylkkaráđđi lea maiddái eará doaimmaid áigume bidjat johtui 	hehtten dihte 	ohppiid heaitimis skuvllas .
Kampanjjat 	čohkken dihte 	ođđa olbmuid jienastuslohkui leat dalle dárbbašlaččat .
Ja dat lea deaŧalaš 	speadjalastin dihte 	dán girjás fylkka iešguđetlágan beliid , gielalaš kultuvrraid , bieđgguid ássama ja guhkes gaskkaid .
Dát čuovvu sihke luonddurievtti mii guoská buot olbmuide buot áiggiid ( 	gáhtten dihte 	heakka ja opmodaga ) , heahtegádjunriekti mii sihkkarastá olbmuide vejolašvuođa bissehit ain eambbo billisteami , ja elliidsuodjalanláhka mii gáhtte elliid dárbbašmeahttun biidnahuvvama vuostá .
Finnmárkku allaskuvlla mediefága lea dáid áiggiid luottaid nalde 	oažžun dihte 	eanet studeanttaid .
Eatnasat sis geat áigot almmuhit juoidá fertejit garrasit bargat máŋggaid jagiid 	duođaštan dihte 	ahte sis lea juoga muitalit , ja ahte sis lea doarvái taleanta ceavzit dan “ bránšas ” .
Sii leat baicca ieža šaddan máksit veahá 	gokčan dihte 	mátkkiid ja eará goluid .
2-2-2 : Jan Henrik Fredriksena ( Ovddádusbellodat ) ja Jon Arild Josefsen ( O ) evttohus sulástahtii bargiidbellodaga evttohusa , muhto das ledje unnit áirasat 	eastadan dihte 	bargiidbellodaga oažžumis eanetlogu .
Politiijat leat váldán varraiskosiid , 	gávnnahan dihte 	leigo goabbáge juhkan alkohola .
guliid bivdit Deanu čázádagas čavčča áiggi 	gáhtten dihte 	luodaid .
Dál lea dárbu daid bivdigoahtit 	gáhtten dihte 	luosaid , lohká Berglund .
Deanu kulturskuvla čájehii bihtá das mo dolin sápmelaččat bággehalle dárustit ja váldit dáža namaid 	oažžun dihte 	eanabihtáid .
Suohkanstivračoahkkimis mannan vahku válddii Dahl ášši ovdan ja jearai maid sátnejođiheaddji áigu dahkat 	njulgen dihte 	dán dili .
Son áigu bovdet politimeastára boahtte ovdagoddečoahkkimii 	lokten dihte 	ášši politihkalaš dássái , ja vai oažžu dieđuid ja beassá digaštallat Guovdageainnu leansmánnekantuvrra dili .
Dát čiegusvuohta leamaš gitta geassemánus go Guovllu- ja gielddadepartemeanta lágidii auditiona 	válljen dihte 	daid buoremus ohcciid Ofelaš bargui .
Muhto maid sin geat leat jagi bargan 	ráhkadan dihte 	dán álbmotfeastta .
Gollegiella bálkkašupmi sáhttá addot ovttaskas olbmui dahje organisašuvdnii mii lea dahkan árvvus barggu 	ovdánahttin dihte 	sámegiela .
Hámmárfeastta diggeriekti čujuha , ahte 35-jahkásaš lea stuora ja gievrras dievdu gii hárjehallá olu 	stuorrudan dihte 	dehkiid .
Son imaštalla go gulla ahte leat dušše guovttis golmmas geat šaddadit eanamurjjiid Finnmárkkus 	vuovdin dihte 	.
Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvvi jođiheaddji Aslak J. Eira čilge ahte sii leat vuostá márkanfievrredeami , go dainna bohtet dušše doallat bohccobierggu vuorkkáin 	doalahan dihte 	hattiid vuollin .
Olbmot ohcaledje bassigonagasa Olav Haraldsson hávdekirkui 	oažžun dihte 	dearvvašvuođa , ođđa eallima ja ávdugasvuođa agibeaivái .
Dan seammas mii ávžžuhit luoddageavaheddjiid várrogasat vuodjit 	gáhtten dihte 	luonddu ja birrasa , ja dušše fal vuodjit boares luottaid mielde .
– Min mielas orru nu ahte eatnasat geat servet miellahttun dása dahket dan 	dinen dihte 	ruđa dan bokte ahte earáid oažžu mielde .
– Mii leat addán doarjaga 	dahkan dihte 	oainnusin sámi kultuvrra ja faláštallama .
In hálit goit fárret 	oažžun dihte 	buoret hárjehallanvejolašvuođaid , lohká Ráste .
Kyprosa ambassáda lei hálidan čoahkkima , 	čilgen dihte 	manne Norgga Gielda- ja guovludepartemeanta doarjjui čiekčamiid .
Dies ledje dakkár bohtosat ahte 1991 mihcamáraid manne ivgulaččat ja gáivuotnalaččat dan sullui - 	vuosttaldan dihte 	dien .
– Mii atnit ávkki das ahte Hellesøy lea eallilan olmmoš 	oažžun dihte 	fas ráfi ja oadjebasvuođa bálvalussii , lohká bisma Hellesøy birra .
Norga lea dasa lassin geatnegahtton čuovvut Siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna ( 1966 ) ja sihkkarastit materiálalaš eavttuid sámi kultuvrra dáfus , sihke 	gáhtten dihte 	ja ovddidan dihte dán kultuvrra .
Norga lea dasa lassin geatnegahtton čuovvut Siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna ( 1966 ) ja sihkkarastit materiálalaš eavttuid sámi kultuvrra dáfus , sihke gáhtten dihte ja 	ovddidan dihte 	dán kultuvrra .
Danne oainnán dárbbu unnidit álbmotmeahci 	gáhtten dihte 	meahcasteami , dadjá Henriksen .
	Sihkarastin dihte 	riikkaoasseperšpektiivva , de oaivvilda Romssa fylkkasuohkan ahte lea dehálaš ahte unnimus okta áirras Davvi-Norggas gesso mielde dan jotkkabargui go poastta oktovuoigatvuohta loahpahuvvo .
Meløe lea dál rektor Davvi oahpahusguovddážis , gos Hellesøy lea váldán iežas kurssaid 	šaddan dihte 	báhppan ođđa ortnega mielde .
Bisma Kjølaas geavaha iežas goasttaid 	oažžun dihte 	ođđa guottuid dien sámi-læstadianalaš searvegoddái .
Čuovžafestivála lágiduvvo goalmmat geardde , 	ovddidan dihte 	sáivačáhceguoli biebmun ja boahttevaš ealáhusaid dihte guovllus .
Utsi ja eará sámi doaktárat leat humadan Guovdageainnu suohkaniin ja evttohan maid suohkan sáhttá dahkat 	oažžun dihte 	doaktáriid .
– Eahket biebmu lea seamma go iđit- ja gaskabeaivvebiebmu , lohká Høgden ja lasihastá velá ahte ferte ollu juhkat čázi 	buhtistan dihte 	goruda .
Leat geavahuvvon ekonomalaš gaskaoamit 	oažžun dihte 	nanu boazodoalu , muhto dát ii leat váikkuhan dasa ahte boazolohku lea unnon .
Suohkaniid guovddášsearvi ( KS ) lea buktán evttohusa Norgga guovlluid juohkima ektui 	oažžun dihte 	gievrrat guovlluid .
, gos leat váldán adnui ođđaáigásaš diehtoteknologiija 	buoridan dihte 	oktavuođa ohppiid , váhnemiid ja skuvlla gaskkas .
Ovddasvástideaddji olbmot hálddahusas galggaše bidjat johtui doaimmaid 	divodan dihte 	vistti .
– Diekkár vuođustusat leat ovdal maid geavahuvvon , maŋemus dovddus metanol-áššis , go almmuhedje nama 	hehtten dihte 	ahte eanet olbmot jápme .
Dábálaččat leat leamaš demokráhtat geat leat leamaš áŋgirepmosat geavahit vearroruđaid dáinnalágiin , gitta dan rájes go Franklin D. Roosevelt láidestii New Deal 30-logus 	lokten dihte 	USA eret heittot dilis .
Høyvis geažil leat olu gieddat álggahan gelddolaš HØY-KOM-prošeavttaid 	buoridan dihte 	govdabáddegeavaheami Finnmárkkus .
– Mii leat heŋgestan dušše gielalaš čiŋaid iežamet mánaidgárddiide ja skuvllaide , 	čájehan dihte 	olgomáilbmái ahte dát lea sámi institušuvdna , beaškala Aikio .
√ Viessoeaiggát : Don it dárbbat šat nu olu dolastit 	doalahan dihte 	lieggasa viesus .
– NSR gáibida bidjat johtui eanet doaibmabijuid 	unnidan dihte 	boazologu , ovdalii go atnit bággodoaimmaid eamiálbmotjoavkku ealáhusa vuostá .
Dasa lassin gáibida ahte ođđa boazodoalloláhka meannuduvvo Stuorradikkis jođáneamos lági mielde , 	oažžun dihte 	rámmaeavttuid mat dagahivčče vejolažžan boazodollui doaimmahit nana guoddevaš ealáhusa boahtteáiggis .
Duomu 	unnidan dihte 	lea deattuhuvvon dat ahte goddin geavai dalle go áššáskuhttojuvvon olbmás ledje garra dovddut .
– Widerøe lea hui duhtavaš dakkaviđedoaimmaiguin mat dál biddjojuvvojit johtui 	oažžun dihte 	buoret sihkarvuođa ii dušše áimmus , muhto maiddái eatnama nalde , lohká Sandvik .
	Nannen dihte 	ovttasbarggu davviguovlluid boazodoalus , áigu Ráđđehus ruhtadit riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáža Guovdageidnui 2005 vuosttaš jahkebealis .
– 	Sihkarastin dihte 	alit oahpu oahppogirjjiid almmuheami , de lasihit allaskuvlla bušeahttarámma .
	Nannen dihte 	ovttasbarggu davviguovlluid boazodoalus , áigu Ráđđehus maid ruhtadit riikkaidgaskasaš fága- ja gaskkustanguovddáža Guovdageidnui 2005 vuosttaš jahkebealis .
	Buoridan dihte 	persuvnnalaš dieđuid suodjalusa ii šat atte vearrodoaimmahat olles suohkaniid listtuid aviissaide almmuheami váras .
Dát mielddisbuktá earret eará ahte galgá dahkat dan maid sáhttá 	váikkuhan dihte 	eiseválddiid politihka , nu ahte eaktodáhtolaš organisašuvnnat ain sáhttet doalahit guovddáš saji rávisolbmuidoahpahusa suorggis .
Ulbmil ja doaibma : SfF bajimus ulbmil rávisolbmuidoahpahusa dáfus lea veahkehit olbmuid oažžut ovttaárvosaš vejolašvuođa háhkat máhtuid 	huksen dihte 	servodatberoštumi , solidaritehta ja oasseváldima demokráhtalaš proseassain ja kultuvrralaš doaimmain .
Kommišuvdna evttoha ahte guovlluin gos sámit ásset berrešii ásahuvvot golbmabeališiehtadallamat stáhta , guovllu ja Sámedikki gaskkas 	sihkkarastin dihte 	Norgga geatnegasvuođaid sápmelaččaid ektui álbmotrievtti mielde .
Eat mii daga listtuid dušše 	doarjun dihte 	earáid , deattuha Hætta .
Dán oaivvildedje politiijat su dadjan miellaeavttus dáhkádusfitnodahkii 	oažžun dihte 	stuorát dáhkádusmávssu .
Sosial- ja dearvvašvuođadirektoráhta árvvoštallá virgádit doaktáriid Áltái ja Kárášjohkii , 	buoridan dihte 	Guovdageainnu doavtterdili .
	Buoridan dihte 	dili Guovdageainnus
Sosial- ja dearvvašvuođadirektoráhta árvvoštallá virgádit doaktáriid Áltái ja Kárášjohkii , 	buoridan dihte 	Guovdageainnu doavtterdili .
Sosial- ja dearvvašvuođadirektoráhta lea bargame buoridit doavtterdili Guovdageainnus , ja lea čállán reivviid ja ságastallan dearvvašvuođadepartemeanttain makkár doaimmaid sáhttet bidjat johtui 	buoridan dihte 	dili .
Juste dál lohká Kolloen váttisin dadjat nu ollu movt sii vuoruhit dáid doaimmaid 	buoridan dihte 	doavtterdili Guovdageainnus .
Leat maid eanu giikanastime lunddolaš rasttildanbáikkiin , dan botta go eatnu ain lea suttis , 	dáhkidan dihte 	ahte ii leat heavvanan , muitala Klemet Klemetsen Guovdageainnu leansmánnekantuvrras .
	Dusten dihte 	stuoraservodaga áitagiid leat álgoálbmogat organiseren iežaset .
Dat mii lea ođas lea go rikkis riikat lea mielde dán barggus ja sidjiide leat gáibádusat das ahte makkár ressursaid dárbbašit 	olahan dihte 	mihtuid .
[ i boks ] Duhátjahkeulbmilat : Lihttu našuvnnaid gaskas 	jávkadan dihte 	geafivuođa
Duhátjahkeulbmiliid lea ON mearridan 	unnidan dihte 	geafivuođa ovdal 2015 .
– Ávžžuhit guovdageaidnulaččaid iskat áittiid ja biilavisttiid ja nu ain 	geahččan dihte 	leago jávkan olmmái doppe , lohká politimeašttir Arild Aaserød .
	Garvin dihte 	ságaid berret leat veaháš várrogas , mii sáhttá leat oalle váttis dutnje .
– Mii áigut deaivat Kárášjoga Sámiid Searvvi 	gullan dihte 	maid dat oaivvildit ovttasbargguin , lohká Piera Jovnna Anti .
Min Áigi ii fidnen ságaide Norgga Sámiid Riikasearvvi ( NSR ) jođiheaddji Aili Keskitalo 	gullan dihte 	ahte lea go son gullan maide ságaid SáB riikkačoahkkima rivvema birra .
– Muhto sávan ahte NSR-olbmot eai daga dan 	rievdadan dihte 	SáB jahkečoahkkima rievdadusa ahte eat galgga searvat sámediggeválggaide .
	Min Aigi corpus –
Sámeálbmot Bellodaga riikačoahkkima ee. 	nuppástuhttin dihte 	muhtun diimmá mearrádusa , gos daddjui ahte Sámeálbmot Bellodat galgá sáhttit cegget listtuid buot válggaide Norggas , maiddái sámediggeválggaide .
Son oaivvilda eanandoalloministara bidjame johtui heahtedoaimmaid 	duhtadan dihte 	Stuoradikki , mii Hætta mielas ii váldde vuhtii internašunála geatnegasvuođaid mat Norggas leat ILO-konvenšuvnna nr .
Dasa lassin de adnojit ollu ruđat 	addin dihte 	erenoamáš oahpahusa mánáidpsykiatriijas .
Anárgiela searvi vuođđuduvvui 1986:s 	ovddidan dihte 	anárašsámegiela giellabeasi bokte , bláđi ja girjjiid almmuheami bokte ja maid almmuheami bokte dieđuid makkár vejolašvuođat leat geavahit giela .
Ikte lei sámiradio KL-miellahtuin okta dibmosaš streika ođđa bargobiraslága evttohusa 	vuosttaldan dihte 	.
Ja mun lean iluin hirpmáhuvvan dan movtta ja beroštumi dihte maid váhnemat čájehit 	háhkan dihte 	ruđaid korpsaide .
	Beassan dihte 	eret dan váttisvuođas , de gávnnahe ahte jus SFF čuoldá iežas eret sámepolitihkas , de ii šat sáhte Sámiráđđi dan geavahit ággan SFF vuostá .
Sámeráđđi oaččui oktiibuot 1.6 miljovnna ruvnnu Norgga stáhtas 	veahkehan dihte 	álgoálbmogiid Afrihkás .
OSLO : Min Áigi ii fidnen ságaide ráđđehusadvokáhta Goud Helge Homme Fjellheim 	gullan dihte 	ahte áigu go guoddalit Eanandoallodepartemeantta ovddas Oslo diggegotti duomu viidaseappot riektevuogádagas .
LONUHIT BIKTASIID : Hermetikken Næringshage ovddasteaddjit lonohadde biktasiid 	čájehan dihte 	ahte sohkabealis ii leat mearkkašupmi sin fitnodagas .
Go Hermetikken Næringshage vuittii dán jagi dásseárvobálkkašumi , de lávlo ja lonohadde biktasiid 	čájehan dihte 	ahte sohkabealli ii leat dehálaš sin fitondagas .
Maŋŋil go fylkkasátnejođiheaddji lei geigen rásiid , Arvid Sveen gova ja 30.000 ruvnnu , de lávlestedje vuoitit ja loahpas vel lonohadde olmmáiolbmot ja nissonat biktasiid 	čájehan dihte 	ahte nissoniin ja olbmáin lea seammá árvu sin fitnodagas .
DUŠŠI GEAHČČAT MEAHCÁSTANDOAHPAGA : Jánoš Trosten ii hálit unnidit meahcásteami 	unnidan dihte 	bievlavuodjima .
RÁMIDA : Guovdageainnu sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta rámida guovdageaidnulaččaid geat leat čoaggigoahtán ruđa 	veahkehan dihte 	olbmuid heahtedilis Guovdageainnus .
Son ii loga akšuvnna váldán oktavuođa suohkaniin 	bivdin dihte 	veahki .
– Fertet oainnat kvalitehtasihkarastit barggu dađistaga , čilge diehtojuohkki Elle , gii lohká Boastta váldán oktavuođa Sámedikkiin 	oažžun dihte 	doppe sámi báikenamaid .
Doaimmat maid erenoamážit fuomášuhttit , leat : √Doarjja sámegiela divvunprográmma ráhkadeapmái √ Sámegiel siidduid ásaheapmi ODIN:s , mii lea Ráđđehusa diehtojuohkinkanála √ Sámegiela gelbbolašvuođaguovddáš ja IT ( www.samit.no ) √ Plána jorgalahttit lágaid sámegillii √ Doaibmabijut 	buoridan dihte 	dulkaháhkama almmolaš oktavuođain √ Davviriikkaid sámegielbálkkašupmi – Gollegiella √ Sámi láhkasániid ovdánahttin √ Sámegiela hálddašanguovllu viiddideapmi
lea našuvnnalaš vuoruheapmi 	movttidahttin dihte 	lohkanmovtta ja lohkančehppodaga .
Muhto sii eai leat dahkan maidege 	oažžun dihte 	su hupmat , lohká Nilsen Finnmark Dagblad-aviisii .
Sámediggi ásahuvvui vuhtii 	váldin dihte 	sámi álbmoga beroštumiid ja dat gal lea hirpmus go dat ásahus lea šaddan hirbmat stuora byråkratiijan mas ii vuhtto beaktilvuohta muhto ruhtastajideapmi .
Muitaluvvo nissonolbmo ja dievdoolbma birra geat leaba oastán doaresbeallái viesu 	návddašan dihte 	goabbat guoimmiska .
Jos oktage dis boahtá váivves dillái ja hálida geainnanu háleštit 	gávdnan dihte 	čovdosiid vai dilli buorránivččii , de sáhtát ringestit midjiide veahkkebálvalussii beaivet tlf 789 25 600 , váktadoaktárii tlf 789 25 500 ( birra jándora ) , politiijai eahkedis // ihkku tlf 02800 ( jos ii oktage vástit dán nummiris , de sáhtát riŋgestit tlf 112 ) .
Mun jáhkán Terje Tretnes ferte háleštit iežas ovttasbargoassálastiiguin Sámedikkis 	oažžun dihte 	dieđuid mat addet girját gova prošeavttas .
Mun fertejin duođaid Bargiidbellodaga ja Sosialistalaš Gurutbellodaga bokte fylkkadikkis mannat 	oažžun dihte 	dáiddaskuvlla vai eat dárbbašan nákkáhallat báikki alde .
Finnmárkku Bárgiidbellodat lea iežaset prográmmas bidjan stuorra ulbmiliid 	álggahan dihte 	kulturbargosajiid ja vuođđudan sierra kulturfoandda mii galgá dahkat vejolažžan čađahit daid stuorra vuoruhemiid kulturbealis , maiddái sámi etnomusihkaguovddáža álggaheami .
Go Sámeálbmot Bellodat hálida geassádit ovttasbargošiehtadusas de dat čájeha dušše mo bellodagas váilu stivrejupmi ja struktuvra 	olahan dihte 	iežaset politihkálaš ulbmiliid .
Duohtavuohta lea ahte dan 12 jagi maid Muf lea doaibman , de ii leat lokten ii suorpmage 	ovddidan dihte 	sámi musihka .
Finnmárkku fylkkasuohkan lea stáhtii addán skeaŋkka , go evttohit ovttas máksit goluid , 	čoavdin dihte 	ruđalaš áššiid go lea sáhka ásahit fievrredanneahta mas leat fiberoptihkkalaš jođahasat buot Finnmárkku giliide .
Buorit gávpevejolašvuođat bohtet dasa gii lea mielas bidjat veahá ruđa 	geahččalan dihte 	.
Jus eai daja de galggaše geavahit muhtin ráje dain miljovnnain maid juohke jagi ožžot 	sihkkarastin dihte 	dan doaimma ekonomiija mii dáidá leat buot stuorámus dán rádjái , vai lassánivččii čálalaš giellageavaheapmi sámiid gaskkas .
Finnmárkkus vázzet čieža báikkálaš searvvi viesus vissui 	čohkken dihte 	ruđa .
Iskkadeamit leat čájehan ahte sámit áinnas háliidit ássat fulkkiid lahkosis , 	ovttastahttin dihte 	bearašoktavuođaid ja ealáhusdoaimmaid .
Viessobáŋku atná maiddái lagas ovttasbarggu gielddaiguin , 	boktin dihte 	dihte sin ipmárdusa huksenvieruide .
	Njulgen dihte 	dán evttoha Ráđđehus ahte láhka galgá sihkkarastit ahte sámi báikenamat geavahuvvojit Norgga lágaid ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid mielde .
Gii dál sáhttá bissehit go don dagat buot maid sáhtát 	beassan dihte 	ovddosguvlui .
Dán vuoro fáddán lea dáidda- ja kulturgaskkusteapmi veahkkin etnopolitihkalaš vuoimmáiduvvamis ; 	ovddidan dihte 	álgoálbmotservodagaid vuoigatvuođaid .
Dat vahkku šaddá buorren danne go johtilit fuobmat maid fertet bargat 	divvun dihte 	dan mii lea boastut .
Stuoradiggi juolludii juovlamánu 75 miljovnna ovttatmano doaibmabidjun 	lasihan dihte 	bargguid riddo-Finnmárkkus .
Ii fal EU searvi áigu uniuvnna čalmmustahttima oktavuođas čađahit muhtin ráje doaimmaid oainnusin 	dahkan dihte 	politihkkalaš osiid dan čuođi jagis go Norga lea leamaš iešráđálaš .
- Du gohčodit Bostonin , sii jearraledje dego 	sihkkarastin dihte 	go dearvvahalaimet .
UKM lea áidna ollesriikka ii-gávpe arena mii lea ráhkaduvvon 	čájehan dihte 	nuoraid iežaset ovdanbuktimiid , ja dan galggašii ráhkadit danin maid nuorat ánssášit : dakkárin mas lea kvalitehta ja ovdánanvejolašvuođat .
Davvi-Gudbrandsdalenis lea suohkanat ožžon hui buori suohkangaskasaš ovttasbarggu ja leat bargagoahtán dainna potensiálain mii gávdno , 	ovdánahttin dihte 	aktiivvalaš nuoraidpolitihka birrajagidásis , ovttas sihke almmolašvuođain ja ealáhuseallimiin .
Fylkkagielda lea čoahkkinastán buot fylkka elfápmoservviiguin 	soahpan dihte 	movt galggašii hukset johtofierpmádaga fylkii .
	Nannen dihte 	ovttasbarggu eará álbmotčearddaiguin lei breakdance-joavku Antirasistalaš-guovddážis bovdejuvvon sámi doaluide .
Min Áigi ii fidnen šat ievttá iđida ságaide John Anders Anti 	gullan dihte 	leago ožžon vástádusa Boazodoallohálddahusas .
Dus lea buot maid dárbbašat 	oažžun dihte 	buori áigodaga .
Sponheim lea bidjan johtui dán erenoamáš doaimma 	sihkkarastin dihte 	ahte 10.000 bohcco vel njuvvojit Oarje-Finnmárkkus .
Dan dihte lágidit dál doarjjadoaluid 	čohkken dihte 	ruđa ođđa soffaide .
Mannan vahku bekkii ahte sámediggeráđi áirras Randi Skum árvala ásahit ođđa sámi departemeantta 	álkidan dihte 	sámi áššiid barggu .
Ságastala minguin eambbo dieđuid 	oažžun dihte 	!
– Dien dahket miellaeavttus 	oažžun dihte 	eret kritihkalaš politihkkáriid , árvvoštallá son .
– Dien dahket miellaeavttus 	oažžun dihte 	eret kritihkalaš politihkkáriid .
Mun anán sámi leavgga geavaheami lunddolažžan , 	čájehan dihte 	gullevašvuođa Sápmái .
– Son giittii bovdehusa ovddas ja áiggui boahtit fitnat , muitala Balto , gii dál áigu váldit fas oktavuođa Smithain 	gullan dihte 	guđe áigge sutnje heive boahtit .
Mis sápmelaččain galgá alddiineamet vejolašvuohta mearridit movt ávkkástallat luonddu riggodagaiguin ja resurssaiguin 	ovddidan dihte 	sámi servodaga .
Beaivváš Sámi Teáhter lágidii auditiona 	gávdnan dihte 	neavttára .
VIEGAI 12 MIILLA : 12 miilla 12 diimmus viegai buohccedivššár Henrik Wehder 	doarjun dihte 	ruhtačoagginakšuvnna .
Lávvordaga ledje Báktehárjjis Guovdageainnus doarjjadoalut 	čohkken dihte 	ruđa oastit ođđa soffaid buhcciidruktui .
Hámmárfeastta Bargiidbellodat hálida aŋkke bisuhit moadde bohcco 	vuovdalan dihte 	sámi kultuvrra turisttaide .
Dan sadjái go girdit , dahje láigobiilla geavahit , 	mátkkoštan dihte 	lullisámiguovllus sámediggečoahkkimiidda davás , vuijii baicca Jønsson iežas biillain .
Dál álggaha Sámi Radio riikkaviidosaš ođđasiid dárogielođđasiiguin 	nannen dihte 	falaldaga sidjiide geat eai ipmir sámegiela , muhto háliidit gullat sámi ođđasiid , muitala ođashoavda Rávdná Nilsdatter Buljo .
Gurut ražai guhká 	oažžun dihte 	almmolaš bálvaluskanturortnega .
Nominašunproseassas maid ii loga Olli bellodat atnán vearan geavahit bellodatspiža 	oažžun dihte 	eanet nissonolbmuid bajimužžii .
Girkobiellut skádjet miehtá min Sámi máilmmi ja olbmot ođđaseamos čiŋaiguin ráiddostallet girkuide 	gullan dihte 	Ipmil sáni .
– Stáda Oahppo Loatnakássa njuolggadusat leat deaŧálaš oahppopolitihkkalaš gaskaoamit , muhto dat leat maid deaŧálaš gaskaoapmin 	sihkkarastin dihte 	ahte buot oasit riikkas ožžot allaoahppan bargiid , dadjá Guovddášbellodaga Rune J. Skjælaaen ja čujuha daidda njuolggadusaide main čuožžu ahte dat loanaheaddjit geat orrot Finnmárkkus ja muhtin báikkiin Romssas ožžot sihkkojuvvot muhtin oasi lohkanloanas .
BODEADJU : Davvi dearvvašvuohta RHF lea ovttasráđiid Bodeaju Allaskuvllain ásahan ođđa lohkanfálaldaga 	lasihan dihte 	gelbbolašvuođa erenoamášdearvvašvuođabálvalusa jođiheamis .
SSiN bargá aktiivvalaččat 	buoridan dihte 	fálaldagaid ja lea maŋemus jagiid rahpan paintballrusttega mii lea siste ja das lea gizzunhálla mii lea riikka buoremusaid gaskas .
Stein Arild Olaufsen leaikkastalai Sámedikki mátkerehket bárttiiguin ja man láhkái muhtun áirasat geavahit mánnabiigáortnega 	oažžun dihte 	ruđa .
Dát áigodat sáhttá gal jorggihit buori guvlui , danne go don jođanit fuobmát maid galggat dahkat 	buoridan dihte 	dan mii lea hejot mannan .
Dat lea badjelgeahččanvuohta ja dárbbašmeahttun ahte geavaheaddjit bággejuvvojit mediai mannat 	oažžun dihte 	veahki .
Lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa mearkkaša dan ahte buohkain geat ásset guovllus ja leat sorjavaččat báikkálaš resurssain 	doalahan dihte 	kultuvrra , ealáhusaid ja giela , galgá leat vuosttašvuoigatvuohta ávkkástallat resurssaiguin .
Norga fertešii álggahit dán barggu ja ságastallat Ruoššain 	oččodan dihte 	dakkár šiehtadusa .
	Ovdánahttin dihte 	márkaniid , ja ásahit ođđa ja eambbo gánnáhahtti buktagiid ja lasihit guolástusa árvoháhkama , de mii oaivvildit ahte ferte ain doalahuvvot árvoháhkanprográmma varas guoli váste .
	Gávdnan dihte 	iežas .
Mo galget sii nákcet ovdánahttit eatni gielaset , sátneriggodaga buoridit ja lohkat eará mánáid birra sullásaš diliin maid ieža vásihit 	dikšun dihte 	iežaset dovdduid ?
Sámegielat girjjit mat dál almmuhuvvojit nuoraide lea dego goaikkanas goržái 	veardidahttin dihte 	dárogielat girjjiiguin .
Áigumuš lea ovttasráđiid guorahallat sisdoalu ja vuođu 	ásahan dihte 	álgoálbmotkultuvrra máilmmeguovddáža Finnmárkui .
ČOAHKKIMII : Deanučázádaga luossabivdosearvvi jođiheaddji Ingrid Nordal searvá Sámedikki informašuvdnačoahkkimii Finnmárkolága birra 	gullan dihte 	movt manná bargguin oažžut Deanu sámi luossabivdovuoigatvuođaid Finnmárkoláhkii .
Dieđuid 	oažžun dihte 	, sáhtát riŋget Ráissa Dearvvašvuođaguovddážii 777 65 310 , 93 21 85 51 ( dahje Ingunn Hansenii 90 61 05 16 ) , sáhtát maid sáddestit sms:a mas lea namma ja čujuhus , dalle mii sáddet gihppaga .
Bisma sávva ollusiid boahtit girkui dán oktavuođas 	sávvan dihte 	bures boahtima ođđa duopmoproavasii .
Ovdal juovllaid čađahii Deanu gielda , profiilajoavkku bokte , stuorát álbmotiskkadeami earret eará 	gávnnahan dihte 	maid deatnolaččat , sisafárrejeaddjit ja earát oaivvildit Deanu birra ja mat hástalusat leat vai dáppe šaddá vel buoret orrut .
Raportta konklušuvdna lea ahte gielddas lea unnán ovdánan sihke njálmmálaš ja čálalaš giella gielddahálddahusas , liikká vaikko sis leat leamaš doaimmat 	nannen dihte 	sámegiela .
Sámi allaskuvla ja Norges veterinærhøgskole hálideaba dáinna seminárain boahtit johttui ovttasbargguin ealáhusain , 	oažžun dihte 	buriid reaidduid bohccobierggu kvalitehtaduođaštussii .
Dáppe gávdnojit ain nu ollu bealit maid álbmot ii dovdda , ja maid vuostálastit máhttet geavahit 	gilvin dihte 	eahpesihkarvuođa ja čielga boasttuvuođaid .
– 	Buoridan dihte 	beroštumi SM Sámecupii áigut maiddái lágidit kultuvrralaš doaluid dán jagáš spábbačiekčamiid oktavuođas .
Dákkár ráji lohká Forsell biddjon 	gáhtten dihte 	smávva doaluid .
– Geir báhtarii mearragáttis 	beassan dihte 	eret ollu čázis , reašká Bente ja Geir mojohallá .
– 	Sihkkarastin dihte 	buot dieđuid duoguštuvvon mátketelefuvnnain , de leat dát sáddejuvvon lulás Ođđa Kriposii teknihkalaš guorahallamiidda , lohká Guovdageainnu leansmánni Nils Henriksen Finnmark Dagbladii .
Eat leat ožžon ságaide leansmánni Nils Henriksena 	gullan dihte 	movt dáiguin áššiiguin manná .
In gárvot 	provoseren dihte 	muhto nu guhká go mohtorsyhkkelvuodjin lea mu eallin de anán áibbas lunddolažžan geavahit dáid biktasiid , muittuha Sverre .
Mun manan dohko 	oažžun dihte 	árbevirolaš vuoiŋŋalaš biepmu iežan áhkus , muitala Lawra gii lea Romssas šaddan bajás .
Dán anii GTRA Murmanska hoavda vahágin ja válddii oktavuođa Norgga sámiradio hoavddain Nils Johan Heattain , 	jearran dihte 	veahki joatkit sámegiel sáddagiiguin Ruoššas .
Golbma jagi mannjel álggahuvvui ovdaprošeakta 	geahččan dihte 	vejolašvuođa álggahit sámiradio Ruššii .
Golbma jagi maŋŋá álggahuvvui ovdaprošeakta 	geahččan dihte 	vejolašvuođa álggahit sámiradio Ruššii .
Dál dieđiha maid Norgga birasrihkus bajimuš politijaeiseváldi Hans Tore Høviskeland , ahte 	eastadan dihte 	lobihis bievlavuodjima , de fertejit guovllu politiijat čálihit garraset sáhkuid .
Mii čuovvut guhtta mána ja nuora geat leat ožžon gohččuma vuolgit mátkái 	gávdnan dihte 	čovdosa čáhppodahkii .
Vuolle-Deanu dánsunsearvi dat lágida Guhkesnjárgga márkaniid ja márkanhoavda Heidi Wilsgård bargá dál birra jándora 	gárven dihte 	márkanbáikki , mii šaddá oaidnit measta dego gávpogaš smávva gávppážiiguin .
	Čájehan dihte 	gutni iežas áhččerohkkái , de áiggui dahkat juste dan seamma maid dat lei dahkan 21 jagi dás ovdal : Addit Aleksandersenii áibbas ođđa gitarreaimma .
Dan dahke 	čájehan dihte 	ahte Åge ja Sambandet leat rievttes luottaid alde .
Dát ásahus lea dehálaš 	ovddidan dihte 	sámegiela ja sámi kultuvrra , ja lea maiddái eahpikeahttá sámi guovddáš Romssa fylkkas , lohká Sámedikke presideanta Sven Roals Nystø preassadieđáhusas .
Aktiivvalaččat gulahallat boazoealáhusain , eará ealáhusaiguin , almmolaš sektoriin ja organisašuvnnaiguin 	vuovdin dihte 	guovddáža bálvalusaid
Mii dovddaimet ahte fertet juoidá dahkat 	boktin dihte 	márkosámi kultuvrra ja árbevieruid , lohká Thomas .
Dál go bealit leat soahpan čovdosa , de háliidan baicca rámidit sin geat leat leamaš mielde bargojoavkkus dahje soabadallanjoavkkus 	gávdnan dihte 	konstruktiivvalaš čovdosa , maiddái orohaga .
Sámi jorgaleddjiid ja fágagirječálliid searvi celkkii jahkečoahkkimis cuoŋománu 30. beaivvi ahte berre ráhkadit 5 jagi giellaplána 	ovddidan dihte 	sámi fágagirjjálašvuođa .
« Áiccangárddi áigumuš lea hábmet čalbmáičuohci ja positiivalaš sámi birrasa , 	ovddidan dihte 	sámegiela ja kultuvrra » , čállet preassadieđáhusastis .
Mun livččen sáhttit válljet bargiidbellodaga taktihka ja geahččalit sus ráhkadit heajos olmmošgova 	vuoitin dihte 	válljejeaddjiid .
Danne leage suddu ja surgadin bargiidbellodahkii , erenoamážit bargiidbellodaga sámediggejovkui , go bellodat lea válljen geavahit USA vugiid válgagiččuin 	vuoitin dihte 	mahkáš válggaid .
Sullii 50 jahkásažžan son váccii Romssa musihkkakonservatories 	oahppan dihte 	girkomusihka , ja lea leamaš orgelčuojaheaddjin Guovdageainnu girkus .
Mun barggan feara maid 	doalahan dihte 	buhcciid !
Ikte válddii Min Áigi oktavuođa Meavkki ovdaolbmuin Tore Oskaliin 	gullán dihte 	juogo leat mearridan ahte dohkkehit go stáhta buhtadusfálaldaga .
Boazodoallit leat guhká dorron eiseváldiid vuostá 	gáhtten dihte 	eatnamiid .
Meahccejohtolaga ektui áigut mii vuoruhit barggu olbmuid oainnuiguin , 	ásahan dihte 	stuorát áddejumi luonddugáhttemii ja dan láhkai unnidit vahágiid luonddus .
Vejolaččat rievdaduvvo njuolggadus olggobealboahtti guollebivdiide Deanučázádagas , ja dan oktavuođas čađaha Finnmárkku fylkkamánni ovdagulaskuddama , 	oažžun dihte 	árvalusaid regiunála šiehtadallančoahkkimiidda .
Go váruhin ahte lohku ii leat riekta , de riŋgejin Álttá suohkanii , gos lohket jienaid , 	diđoštan dihte 	loguid .
Lea maiddái earret eará nuoraidfestivála Bayreuthas , ja Wagner ásahii stipeandaortnega nuorra dáiddáriida , juste 	sihkkarastin dihte 	riemuid boahtteáiggi .
Dál álget gelddolaš čoahkkinastimat 	čielggadan dihte 	goabbá presideantan šaddá , Olli vai Keskitalo .
Go gielda ja teknihkalaš ossodat hilgguiga dán ášši , de Anárjoht ´leagi biras válddii oktavuođa Min Áigi aviissain , 	geahččalan dihte 	searvvi opmodaga fas oažžut ruovttoluotta .
Min mielas lea eahpidahtti go gieldda bargit fertejit duohtavuođa čiegadit 	bealuštan dihte 	iežaset hoavddaid .
Son barggai nu ollu 	veahkehan dihte 	min .
– Mun hálidan sápmelačča mielde filbmii 	čájehan dihte 	ahte sápmelaččat leat albma olbmot .
– Mun lean rievtti mielde « sossebárdni » , dan gal lean , dadjá Carl Erik Moksness ja loktestallá fleecejáhkas 	govvidan dihte 	ahte son galggašii atnit čáppa dreassa ja slipsa .
Aktiivvalaččat gulahallat ealáhusaiguin // fitnodagaiguin , almmolaš sektoriin ja organisašuvnnaiguin 	vuovdin dihte 	guovddáža bálvalusaid
Dán áigodaga fertet atnit iežat jierpmálašvuođa , ja geahččalit ávkkástallat oktavuođaid mearrideaddji olbmuiguin 	joksan dihte 	bargoulbmiliid .
Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea gaskavahkku addán 5000 ruvnno ruhtačoagginákšuvdnii mii lea álggahuvvon 	veahkehan dihte 	mayaindiánaid geat gillájit « Stan » orkána geažil Guatemalas .
SÁPMI : – 	Sihkkarastin dihte 	Finnmárkku ealáhusaid , gáibida Finnmárkku ovddádusbellodat ( Finnmark FrP ) ahte Suoma- ja Ruoššaráji duollostašuvnnat galget rabas birra jándora .
TV-akšuvdna dárbbaša maid ruhtačoggiid akšuvdnii , ja NSR sámediggejoavku ávžžuha olbmuid dieđihit dasa ja bargat veahkkin 	eastadan dihte 	veahkaválddálašvuođa nissoniid vuostá .
Politihkkarjoavku , mas Kirsti Saxi , jođiheaddji , Herolf Paulsen ( Olgeš ) ja Runar Sjåstad ( Bb ) leat mielde , galget boahtte mánnodaga deaivvadit 	mearridan dihte 	guđiid ohcciid gohččot ságastallamii .
Niillas A. Somby geavaha ođđaáigásaš máhtolašvuođa ja ávdnasiid 	seastin dihte 	energiija .
OD-BARGI : Iselin Helen Hætta lei skuovvarámbuvrris Guovdageainnus bargame OD-beaivvi , 	čohkken dihte 	ruđa olmmošgávppašeami vuostá Brasilas .
	Nannen dihte 	sámegielgelbbolašvuođa vuolgá Lemet Ánde guovtti vahku geahčen vahkkosaš sámegielat lohkan- ja čállinkursii Rivdulii Anárii maid Sámediggi , Finnmárkku fylkkamánni ja Sámi allaskuvla lágidit .
– Bilidit dušše 	bilidan dihte 	
– Dearvvašvuođa bealli lea 	veahkehan dihte 	daid eanet fáhkka dárbbuid mat dál leat .
Lea go dat 	gáržžidan dihte 	sin válddi Sámedikki bokte ?
dál láddjejit boazosámit sin gittiid 	oažžun dihte 	biepmu elliidasaset .
Buot 	fidnen dihte 	jienasteddjiid !
Mun váccašan mátkkiid vai in dárbbaš gullat mohtorjienaid , in ge 	gullan dihte 	daid , ležžet dál fievrruid , skohteriid dahje mohtorsaháid jienat , jus sáhtán daid garvit .
Váldobarggut leat čadnon fierpmádaga aktiivvalaš stivremii ja operašuvdnii 	sihkkarastin dihte 	funkšuvnnalašvuođa , ja mii hálidit áŋgiris olbmuid geat váldet ovddasvástádusa ráhkadit máilmmi buoremus fierpmádaga .
Vilges fosfora lea suodjalus atnán 	ráhkadan dihte 	suova artilleriija-ja bombabálkungranáhtain .
Dál lea Biebmobearráigeahčču váldán oktavuođa sihke Meavkki ja Gielas orohagain 	veardidan dihte 	doaibmabijuid , álggus lea sáhka gulahallančoahkkimis .
Guovdageainnu ovdagoddi bovdii Elle Márjá Heatta gaskaborramiidda , 	rámidan dihte 	su , go fas šattai norggameašttirin spábbačiekčamis Asker joavkkuin .
Váldde oktavuođa 	oažžun dihte 	buori fálaldaga !
Eamiálbmotásahussan oaidná Sámi allaskuvla dehálažžan bargat ovttas eará eamiálbmogiiguin fierpmádagas 	nannen dihte 	gielalaš ja kultuvrralaš beliid sámi alitoahpahusas , dieđiha Sámi allaskuvla preassadieđáhusastis .
strategiija bidjat sápmelaččaid vuostálagaid 	čiehkan dihte 	iežas veahkaválddálašvuođa .
Golggotmánu loahpas válljejedje golbma sámi boazodoalli lágastit Meahcceráđđehusain 	bissehan dihte 	vuovdečuohppamiid Njellimis ( guovlu Anára gielddas ) .
Haliidit diehtit eambbo sámiid birra ja atnet nu árvvus go leat johtán 41 diimmu 	oassálastin dihte 	WIPCE konferánssas , lohká Kristine Nystad .
Don fertet rievdadit iežat plánaid 	eastadan dihte 	duođalaš riidduid .
Ja jus juo giddagasat divvet bearehaga , de dáidá gávdnot muhtin Barabas gean sáhttit luoitit , 	čáhkken dihte 	saji !
Presideanta , Leif Isak Nilut , boahtá dál go stoarbma jaskkodii olggos iežas Camp Davidas 	kommenteren dihte 	mu ja earáid cuiggodemiid Sámi riikkajoavkku oassálastimii spábbačiekčangilvvohallamiin Davvi-Kyprosis .
	Čielggadan dihte 	ovtta ášši : Munnos Niluhiin lea seamma oiddotjoavku spábbačiekčamis : Sápmi .
	Joksan dihte 	dáid strategalaš ulbmiliid , ferte fylkkagielda bargat viidát Finnmárkkus vai fátmmasta buot gielaid ja kultuvrraid .
Fylka bargá ovttasdoaimmas ea.ea. Sámedikkiin 	olahan dihte 	oktasaš ulbmila .
Mii hálidit ođasmahttit , ovdánahttit ja gaskkustit dieđuid iešguđet dásiin 	nannen dihte 	mánáid ja nuoraid psyhkalaš dearvvašvuođa .
Min Áigi ii fidnen ságaide ikte Sámi Journalista Searvvi jođiheaddji Liv Inger Somby 	gullan dihte 	makkár oaidnu sus lea geassádeapmái .
- jahkásaš doavtteriskkadeapmi 	dohkkehan dihte 	bargiid riikkaidgaskasaš operašuvnnaide .
OALLUGAT : Birrasit beannotčuođi olbmo vázze 	doarjun dihte 	buoret dili Guovdageainnu nuoraide , spáiddarráiddus distaga .
Beannotčuođi olbmo vázze spáiddarráiddus 	buoridan dihte 	mánáid ja nuoraid dili Guovdageainnus , muhto dušše okta suohkanstivrras váccii .
Jearaldat lea : Makkár doaibmabijuid leat jurddašan čađahit mánáidskuvllas 	ovddidan dihte 	ja sihkkarastin dihte skuvlafálaldaga kvalitehta ?
Jearaldat lea : Makkár doaibmabijuid leat jurddašan čađahit mánáidskuvllas ovddidan dihte ja 	sihkkarastin dihte 	skuvlafálaldaga kvalitehta ?
Dievddut fillejit vuolleahkásaš nieiddaid 	oažžun dihte 	sexa .
Hætta lohpida dál bargagoahtit 	buoridan dihte 	suohkana dili , go nu ollu rohcošeamit ja veagalváldimat dáhpáhuvvet .
Njuolggadus lea boahtán 	buoridan dihte 	elliid dili .
) mearridan Porsáŋggu Finnmárkkuopmodaga ođđa kanturbáikin 	čoavdin dihte 	politihkalaš kabála !
Dat mii livččii sáhttán leat Bargiidbellodaga sámeossodaga buoremus lávkin , 	čájehan dihte 	ahte sii eai leat dušše Youngstorget gánddaid ja Finnmárkku Bargiidbellodaga seaibbis gessodeame , šaddá baicca Olli heavvun .
	Dadjan dihte 	Bargiidbellodatvuogi mielde : Nu galggašiige Sámediggi bargat , ovttas váldovašálačča vuostá !
Ja 	deattuhan dihte 	ahte kultuvraáŋgiruššan ii leat dušše feastasártniin , de lea Ráđđehus geatnegahttán iežas ovddidit kultuvralága mas boahtá ovdan almmolaš eiseválddiid ovddasvástádus kultursuorgái .
Viidáseappot leat ortnegat main lea lassi mánáidoadju , smávvamánnálasáhus , vearrogeahpádus ja unnit bargoaddidivat álggahuvvon 	sihkkarastin dihte 	ássama ja eallineavttuid earret eará Finnmárkkus .
Seammás berrejit maid váhnemat jearrat alddiineaset maid sii ieža sáhttet bargat 	suodjalan dihte 	mánáideaset .
– Suohkan lea álgán sihke oanehisáigge ja guhkitáigge doaimmaiguin , 	eastadan dihte 	rohcošemiid , lohká Guovdageainnu suohkana sosialhoavda Torgeir Olsen .
Áššái gullá maiddái ahte Sáminuoras leat áirasat máŋgga eará organisašuvnna stivrras 	sihkkarastin dihte 	nuoraidperspektiivva .
	Čoaggin dihte 	skálžžuid liidnaguollebivddu seaktin , geavahedje skálžodoaŋggaid dahje skálžoplugaid .
Maŋemus jagiid lea biergosuorgi boastut geavahan dán beaivvi ja sádden propaganda 	jáhkihan dihte 	olbmuid ahte sáhttá bealuštit dan go spiinniid veddet viesus eallenagiset .
Áiggutgo maidege bargat 	njulgen dihte 	boasttu dieđuid du máhpas ?
Ráđđehusovttasbargu lea dehálaš prošeakta Guovddášbellodahkii 	hábmen dihte 	eanet offensiiva ealáhus- ja guovllupolitihka mii lea buorrin riddoservodagaide ja giliide miehtá riikka .
- Álggahit kártenprošeavtta - ovttasbarggus olggobeale instánssaiguin , nu go earret eará Fylkkamánniin - 	gávnnahan dihte 	mainna mii rahčat dáppe Guovdageainnus , ja maid mii sáhttit buoridit mánáid ja nuoraid bajásšaddaneavttuid dáfus .
Biti ii loga aviissa máŋgenmášiinna oastán 	dinen dihte 	, muhto dáinna mášiinnain sáhttet ráhkadahttit govaid , plakáhtaid , sáhttá maid máhccut ja oktiibidjat báhpáriid .
Maiddái Álbmotákšuvdna buoret Guovdageidnui ásahuvvui diibmá 	buoridan dihte 	mánáid ja nuoraid dili Guovdageainnus .
Joavku gáibida ráđi fertet farggamusat álggahit bargguid buoridit bargodábiid 	lokten dihte 	Sámedikki ánssu ja gudnegullevašvuođa .
Jáhkášii gal ahte NSR Sámedikki stuorimus bellodahkan bijašii buot návccaid 	oažžun dihte 	Norgga Bargiidbellodaga ja Stuoradikki doallat iežaset buriid lohpádusaid .
Soahkelastta biebmoálbmi hedjona , ja lastamáhtu ferte borrat golmma geardde eambbo go dábálaččat 	dássen dihte 	dili .
Dan dieđusge ferte reportáša čálli lohpidit ja doahttalit , vaikko muhtomin ferte spiehkastit 	herven dihte 	čállosa .
– Biepmu ja suoji dihte ohcalit luossaveajehat giđđat oalgejogaide ja jogažiidda , danin lea dáid jogažiid dehálaš gáhttet 	seailluhan dihte 	luossanáli , čállá Johansen iežas dutkanbarggus .
– Biebmu ja suoji dihte ohccalit luossaveajehat giđđat olgejogaide ja jogažiide , danin lea dáid jogažiid dehálaš gáhttet 	seailluhan dihte 	luossanáli , čállá Johansen su dutkanbarggus .
Iige sáhte dadjat ahte dát lei aivve 	guoimmuhan dihte 	čállojuvvon , vaikko dás lei maid ollu suohtas .
Ossodaga bargui gullá viiddis oktavuohta eará ossodagaiguin ja departemeanttaiguin , ee. 	addin dihte 	veahki ja vai sihkkarastit ahte sámepolitihkalaš ja minoritehtapolitihkalaš ulbmilat váldojuvvojit vuhtii go politihkka hábmejuvvo iešguđet surggiin .
Min Áigi ii leat fidnen ságaide , ii mobiltelefuvnnas , iige viessotelefuvnnas , Rávdul siidda ovdaolbmo 	gullan dihte 	manne leat vuostá ahte Per A. Eira guođohanvisti lonuhuvvo friddjaáiggi vistti nammii .
Mii eat galgga vajáldahttit eará dehálaš ealáhusaid maiguin eallit dál Finnmárkkus , namalassii guolásteami , boazodoalu , eanadoalu ja mátkeealáhusa - 	namuhan dihte 	muhtumiid .
Dan dagaimet 	gáhtten dihte 	luonddu buoremus lági mielde , vai buot máilmmi olbmot eai beasa friddja vánddardit min eatnamiidda , dainna bohtosiin ahte umáhttu « meahcásteaddjit » vaháguhttet luonddu , seammas go gilvalit min « málesbáđis » , gurgala Sæther .
Lea namalassii dainna lágiin ahte sii geat máŋggaid buolvvaid leat vealahuvvon , áinnas hálidit searvat dakkár vealaheddjiiguin go Ovddádusbellodat , juogo 	čiegadan dihte 	iežaset identitehta , dahje čuovvut populisttalaš politihka unnimus vuostálasti čovdosiin .
Lea duođaid dárbu čohkket návccaid ja searaid 	čuvgen dihte 	maid meahcásteaddjit oaivvildit ja mat sin váldoulbmilat leat
Lea duođaid dárbu čohkket návccaid ja searaid 	čuvgen dihte 	maid meahcásteaddjit oaivvildit ja mat sin váldoulbmilat leat .
	Gávnnahan dihte 	manin nu lea Per Fugelli álggahii iskkademiid jagis 1980 .
Bargiidbellodat lea bivdán Sámediggeráđi bargat áŋgirit váttisvuođain 	buoridan dihte 	eastadeami , divššu ja suodjaleami maŋŋil divššu .
	Iskan dihte 	sámi aviissaide .
Jánoš Trosten duođašta ahte son lea sádden jearaldaga sámi mediaide 	iskan dihte 	leago dasa beroštupmi .
Min Áigi ii fidne ságaide Saba , go ii vástit telefuvnna , 	jearran dihte 	mot riikkaviidosaš politihkalaš orgánas , Sámedikkis , áigu bargat jus dohko šaddá Jánoža ovddas .
Mii váillahit maid dan dieđihuvvon vuoruheami 	eastadan dihte 	geafivuođa .
Lea njuolgut heittot heaittihit ásahuvvon náveha 	geahččalan dihte 	priváhta doaimma .
Lea dárbu nannosit fokuseret sámeskuvlla 	sihkarastin dihte 	sámi kultuvrra boahtteáiggi .
Eai buohkat leat vuolgán dohko 	gilvalan dihte 	.
Nuorravuođa barggut dego boazobarggut leat báhcán nuorabuidda ja dál soai doallaba unna turistafitnodaga virkosin 	bissun dihte 	.
– Arkeologat leat unnán beroštan roggat sámi guovlluin , go beroštupmi lea leamaš dušše Norrøn ja Viking historjái 	kárten dihte 	dáža ássama .
Ii go lean juste dákkáraš olbmuid , noiddiid ja buorádalliid gean stivrejeaddjit ja risttalaččat dolin bolde dolas , 	balddihan dihte 	olbmuid oskut eahpeipmiliidda ja nu gáidat eret risttalašvuođas .
Aktiivvalaččat gulahallat ealáhusain , almmolaš sektoriin ja organisašuvnnaiguin 	vuovdin dihte 	guovddáža bálvalusaid
– Jus leaš nu ahte Finnmárkkuopmodat ferte mávssu váldit 	birgen dihte 	, de gal áinnas mávssán nuorračuohppanlobi ovddas go muoraid haga ii birge min čoaska ja galbma guovllus , muitala Čiske Áslaga Niilas , Nils Ole Vuolab .
Almmolašvuođa lága sáhttá geavahit 	oažžun dihte 	dieđuid FK bargguide .
Guovdageaidnu ii lean dainna vuollánan ja Sørøy-Glimt vuostá gáskeste čiekčit bániid ja áŋgiris váhnemat čurvo ja gáibide eanet ahte eanet moalaid , seammás go vihke ruoktot ovdan čiekčamiid gaskka 	gullan dihte 	movt Ávanuori-Áksovuona čiekčamis manná .
Verneombuda skuvllas lea čállán reivve hálddáhussii , 	gohččun dihte 	váldit eret dáid heakkavaralaš mirkkuid .
– Mii leat foandda rámmas juolludan 500.000 ruvnno Sámi ovddidanfoandda evalueremii , 	oaidnin dihte 	oláhitgo mii foandda mihttomeriid .
Sámedikki ii duđa dán háve dušše Deanu gieldda ávžžuhit bartaeaiggáda vuodjit unnimus lági mielde bártii , muhto oidnet dehálažžan ahte gielda rádje guovllu plánaiguin 	gáhtten dihte 	sámi kulturmuittuid Leavvajotnjálmmis .
Giellaráđi vuosttas jođiheaddjin Juhu Niillas barggai 	buoridan dihte 	sámegiela geavahusa rámmaeavttuid servodagas , ja son lea leamašan mielde almmolaš viesuid gálbemin sámegilli .
Liisa Holmberg lei njunužis go sámit dollejedje Helssegii Ylei lágidit miellačájeheami 	oččodan dihte 	buoret sámi mánáid-TV fálaldaga .
Ja dan dahke dušše 	duhtadan dihte 	departemeanta , mii lei bidjan garra deattu ahte logut galget mearriduvvot .
– Dalle bohte duiskalaččat galmmihanbovssaiguin ja jorriiguin 	doalvun dihte 	stuorra mearraressursaid eret dáppe .
Politihkkalaš signálat maid Finnmárkku fylkkagielda ja guovddáš sámi suohkanat lea addán ođđa ealáhusaid vuoruheapmái sis-Finnmárkkus , lea čoavddus 	sihkkarastin dihte 	sámi servodatovdáneami , kultuvrra ja giela .
Juolludeapmi gokčá diehtojuohkindoaimmaid Norggas ja mátkkostandoaimmaid oassálastimiid geažil , 	bargan dihte 	áššiiguin , gos Norga ovttasbargá EUin .
Don fertet dahkat maid nagodat 	veahkehan dihte 	.
Lei badjelaš jagi áigi go Guovdageainnus vázze máŋgačuođis spáiddártogas 	oččodan dihte 	nuoraide fálaldagaid .
Min Áigi ii leat fitnen ságaide Ellen Inga O. Hætta 	gullán dihte 	mot Boazodoallohálddahus álgá dás duohko geahččat boazodoallolága njealját paragráfa , mii definere man lagas fulkkežagain sáhttet leat bohccot doalus ja sirdit doalu .
Sara ii oainne makkárge váttisvuođa das go Statoil lea ruhtadan su mátkki Kanadai 	oahppan dihte 	mot doppe oljofitnodagat meannudit eamiálbmogiid , go bohket sin árbevirolaš guovlluin .
Sámegielat oahpaheaddjit Sissel Gaup ja Rávdná Anti leaba ge bovden Min Áiggi Kárášjoga mánáidskuvlii 	čájehan dihte 	dan barggu máid sámegielat oahpaheaddjit barget konventerenáiggis .
Mu mielas ferte rámpot gávppálaš fitnodagaid mat dohkkehit sámegiela ja sámiid áššehasjoavkun , dagašežžet dal dan ruđaid 	diinen dihte 	vai servodatovddasvástádusa čájeheami dihte .
Jus juo ležžet nu unnán áššit Sámis , ii go de leat buoret baicca čuojahit eambbo musihka , dan sadjái go geahččalit ráhkadit skándálaid , 	deavdin dihte 	sáddagiid .
Biigá čájálmas festiválas filbmejuvvo 	dokumenteren dihte 	prošeavtta .
Teáhter , masa beasat oahpásmuvvat , ásahuvvui 1992 	seailluhan dihte 	komiálbmoga kultuvrra , giela ja iešdovddu .
Váldolávdegoddi čállá ráđđehussii ahte lea stáhta ovddasvástádus ja geatnegasvuohta láhčit buori rámmaeavttuid 	ovddidan dihte 	buorre sámi skuvlla gos mánát ja nuorat ožžot oahpahusa sámegillii dahje sámegielas .
Andreassen oaidná dál vejolažžan konsulterenortnega geavahit 	oččodan dihte 	vuoigatvuođaid álbmotmeahccái .
Sámi joatkkaskuvlla viessodoallis Roland Varjola lea leamaš oktavuohta Statsbygg:ain 	gullan dihte 	mot dákkár muvraseinniid galgá divvut ja ollu máksá .
Ja mii leat duhtavaččat go Miss-Suopma lei coggan gávtti Miss-Universe fávrruid gilvvus , muhto jáhkán ahte livččiimet ain eambbo ilus jus sus livččii leamaš dat gákti badjelasas máinna Ursula ja Pirta leaba gárvvuhan su , 	čájehan dihte 	ovdal ja dál bohtosa .
– Duhát nama , goalmmádas oasi Guovdageainnus , goit galggašeimmet gártadit jus galgá ávki , nu lohká Hans Isak Olsen gii lea Guovdageainnu dáloniidlistu ovddas álgán čoaggit vuollaičállagiid 	caggan dihte 	meahccesuodjalanplánáid suohkanis .
Lea go vejolaš unnidit vuodjima 	seastin dihte 	máilmmi .
Jánoš Trosten rámida Roger Pedersen bargan čorgadit 	čoavdin dihte 	ášši , muhto lohká NSR njunnožiid bealis vásihan duolva bargovugiid .
Kárášjoga ovdagoddi dohkkehii gaskavahkku lágidit álbmotčoahkkimiid 	juohkin dihte 	dieđuid minerálaohcciid doaimmaid birra gielddas .
Danne lea dát nuorra kárášjohkalaš gánda mihá lihkolaš , go su fárus homoparadas vácci su áhkku , Marit Stueng , 	čájehan dihte 	doarjaga áhkubii ja eará sámi homofiilaide ja lesbiskaide .
Finnmárkku ealáhusaid 	ovddidan dihte 	, de galggat jienastit Bargiidbellodaga suohkanstivrra- ja fylkkadikkeválggas 2007 čávčča .
Sátnejođiheaddji áigu ain joatkit 	bargan dihte 	vai eatnasin lea nu buorre go vejolaš odne ja boahtteáiggis .
Son ávžžuha sámi servviid ohcat ruđaid 	álggahan dihte 	lagašradio .
Dus lea dáhpi váldit badjelasas spanderenbuvssaid , muhto ii leat jierpmálaš ruđaid botkkuhit birrasat dušše 	čájehan dihte 	.
Deanu ealgabivdit dat leat váldán oktavuođa eaiggádiin Thor Aage Pederseniin 	gullan dihte 	ahte oastá go ealggabierggu .
It sáhte ruđa golahit mearehemmiid earáid 	dárpmehuhttin dihte 	.
– In leat goassege ovttage boazodoallis gáibidan makkárge duođaštusa ahte sus lea lohpi ja váldi ovddastit siidda dahje orohaga , muhto áiggun dál oktavuođa Berit Magga Sombyn 	gullan dihte 	mo dát ášši lea , nu čilge Geir Haugen .
Ja go mus jerre maid mun galggan Nunavut provinsas , ja muitalin ahte galggan festiválii , de vel lasihin 	hárdin dihte 	ahte
Norgga Sotnabeaiskuvlalihtus áigu čavččabeallái čađahit stuorebuš kampáŋŋa 	álggahan dihte 	eambbo sotnabeaiskuvllaid .
Min Áigi lea riŋgen eanaš sámegielddaide 	gullan dihte 	mo dilli doppe lea , ja eanaš sámegielddain leat seamma dilli , sámegiella váilu válgakoarttain .
Suohkanbáhppa Alf Wiig sáddii távvala Riksantikvarii , Osloi , 	divodan dihte 	go lei luoddanaddan ja dárbbašii ođasmahttojuvvot .
Kárášjoga ja Guovdageainnu boazodoallu áigu bargat nu ollu go vejolaš dan ala ahte unnidit CO2 gássaluoitima , ja dán sii dahket várjalan ja 	suddjen dihte 	mehciid .
oallugat geassádit dál oaivegávpogii Limai 	gávdnan dihte 	barggu , mii soaitá addit stuorát bálkká go dat smávva eanabihtát maiguin dál ellet .
Danne hálida Olgešbellodat ja Nuorra Olgešbellodat oahpaheaddjiárvvoštallama 	veahkehan dihte 	oahppi gii soaitá leat boahtteáiggi jođiheaddji dahje oahpaheaddji , muhto oahpaheaddjiárvvoštallan maid galgá oahpaheaddji veahkehit .
Danne lea oahpaheaddjiárvvoštallan dehálaš oasáš 	čájehan dihte 	gii dárbbaša duođaid
Dát lea vuoruheami duohken ja Sámediggi lea luoitán luhčabálgá Stuoradiggái ja ráđđehussii 	muitalan dihte 	masa dárbbašuvvo vuoruhuvvot ruhta , deattuha Tretnes .
Jávrriin mat leat hearkkit dan geažil go leat unnán guolit áigu FeFo árvvoštallat ovdagihtii várrogas doaimmaid ovttasráđiid gielddaiguin ja iešguhtetge báikkálaš servodagaiguin 	sihkkarastin dihte 	bákki olbmuid vejolašvuođa ávkkástallat vánes riggodagaid .
	Vuhtiiváldin dihte 	dárbbuid ja háluid mat ležžet Finnmárkkus , ferte álggahuvvot bargu ráhkadit sierra lága Finnmárkui ja davvi Romsii mii vuhtiiváldá luonddu , mohtorfievrruidgeavaheame sihke astoáigge ja ealáhusain .
Bargiibellodat ii šiitan ikte ahte sii maiddái bohtet ságastit ovttaolbmo listtuiguin 	geahččan dihte 	leago vejolaš oažžut eanetlogu ihttin .
– Mii sihtat dán olbmo de sáddet eará govaid mat sus leat , 	duođaštan dihte 	ahte lea son gii lea dáin govain , čilge son ja lasiha :
Son sávvá ahte oallugiin lea dilli lohkat strategiijaplána 	oažžun dihte 	eanet ollislaš perspektiivva strategiijaid dáfus maid mielde FeFo-stivra galgá bargat .
– Muhto dat ii mearkkaš ahte eat váldde dili duođalaččat , ja leat juo bargamin 	buoridan dihte 	osiid mas leat ožžon moaitagiid , dáhkida Eira .
Davvi Norgga arkitektuvrabálkkašupmi lea gutnibálkkašupmi maid DávviNorgga arkitektasearvi lea ásahan 	gudnejahttin dihte 	čáppa viesuid , huksenbirrasiid ja čeahpes arkiteavttaid dáppe davvin .
Maŋit vahkus áigot Min Áigi ja Áššu váldit vuosttas lávkki 	iskan dihte 	ovttasbarggu ja dalle doaimmahusat barget ovttas .
	Nannen dihte 	min ohppiid oahpu ja vai sáhtášeimmet ovdánahttit daid buriid oktavuođaid mat mis leat ealáhusaiguin , de mii ohcat čuovvovaš gelbbolašvuođa :
– Mii áinnas vuolgit mielde 	gávdnan dihte 	oktasaš čovdosiid vai sáhttit seailluhit luossanáli , cealká Reidar Varsi .
NSR sihtet dál Sámediggeráđi jođanepmosit váldit oktavuođa sihke Bargo- ja searvádahttindepartemeanttain ja Kultur- ja girkodepartemeanttain 	sihkkarastin dihte 	ahte sámi preassadoarjaga juolludeapmi duođas sihkkarastá beaivválaš sámegiel aviissa ásaheamii .
- Mii bivdit Sámediggeráđi dalán váldit oktavuođa kulturdepartemeanttain ja mediabearráigeahčuin 	njulgen dihte 	dán jorgguvuođa mii min mielas lea mediabearráigeahču evttohus , lohká Tretnes .
Váldde minguin oktavuođa eanet dieđuid 	oažžun dihte 	:
– Erenoamášit dárbbašit riddo- ja vuotnaguovllut davvin oažžut liige beroštumi 	nannen dihte 	ja ealáskahttin dihte giela , cealká Bargiidbellodaga sámediggejoavkku miellahttu Hilde Anita Nyvoll .
– Erenoamášit dárbbašit riddo- ja vuotnaguovllut davvin oažžut liige beroštumi nannen dihte ja 	ealáskahttin dihte 	giela , cealká Bargiidbellodaga sámediggejoavkku miellahttu Hilde Anita Nyvoll .
Diet guokte bellodatjođiheaddji eaba leat váldán oktavuođa Ságahiin 	oažžun dihte 	dieđuid , muhto soai leaba vuođđudan iežaska politihkkalaš cealkámušaid Sámedikkis dušše ovttabealátvuhtii ja dakkárii masa ii sáhte luohttit .
– Mii leat álggahan dutkama 	gávnnahan dihte 	ahte gávdnojit go huksenlobit dáid eatnamiin , ja leat go huksejuvvon dološ kulturmuittuid ala .
Min Áigi ii leat fidnen ságaide Levajok Villmarkstue oktavuođaolbmo 	gullan dihte 	manne gesse ruovttoluotta ohcamuša jur ovdalaš go Finnmárkku eanandoallolávdegoddi galggai meannudit ášši .
– Mii ozaimet gitta Suonju rádjai , dasa lassin bisseheimmet máŋga biilla mat bohte Gievdneguoikka guovllus 	gullan dihte 	leat go sii oaidnán lihkohisvuođa dan gaskkas , muhto ii oktage lean oaidnán maidege eat ge mii ge gávdnan maidege .
– Mun válljejin muitalit ođđajagesártnis ahte Sámediggi ii dušše moive , muhto bargá ollu dehálaš áššiiguin 	ovdanahttin dihte 	sámi áššiid ja servodaga , dadjá Sámedikki presideanta Egil Olli .
	Joksan dihte 	dien mihttomeari , de áigut mii hukset nana ja girjás organisašuvnna vai fuobmat buoret bargovugiid ja vai beassat ráhkadit ođđa bálvalusaid geavaheddjiide .
Deanu luossabreavaeaiggádiid Searvi ii šat dohkket ahte fierbmebivdu Deanus gáržžiduvvo 	gádjun dihte 	deanu luosa .
Johtolat bissehuvvui lagabui njealji diibmui 	čorgen dihte 	geainnu .
Máŋgii leat sii , ja Evo maid , mannan plaza visttiide ovddabeale ráđđehus- ja kongreassavistti 	demonstreren dihte 	ahte sis lea riekti gilvit maid ieža hálidit dan eatnamis mii dal sis lea .
– Biehttalanriekti lea áibbas dárbbašlaš 	sihkkarastin dihte 	sámiid ávnnaslaš kulturvuođu , loahpaha Skum .
- NSR oaivvilda danin ahte Sámedikkis ferte leat gieldinvejolašvuohta stuorra sisdabáhkkemin , 	suddjen dihte 	sámi servvodagaid ávnnaslaš kulturvuođu , deattuha NSR jođiheaddji Silje Muotka .
NSR oaivvilda danin ahte Sámedikkis ferte leat gieldinvejolašvuohta stuorra sisdabáhkkemiin , 	suddjen dihte 	sámi servvodagaid ávnnaslaš kulturvuođu .
Industriijadoaimmat váikkuhit ollu máŋga eamiálbmotguovlluin ja NSR danin dáhttu eamiálbmotstandárdaid gáibidit ahte prošeavttat galget deavdit buoremus birasstandárdaid 	eastadan dihte 	nuoskkideami .
Jus ákšuneren áŋgiris Sátnejođiheaddji hálideažžá eambbo akšuvnnaid iežas ráđđehusa vuostá , de evttohan čuvvovaččaid : Akšunerern 	doalahan dihte 	Finnmárkku buohcciviesuid .
Akšuneret 	doalahan dihte 	suodjalusa Finnmárkkus .
Mun ledjen deattuhan ahte berre bivdit olbmuid buktit rávvagiid 	sihkkarastin dihte 	ahte jorgaleapmi šaddá riekta .
