This corpus kindly provided for the Dasher project by:
De Schryver, Gilles-Maurice. 2002. Web for/as Corpus: A Perspective for the African Languages. Nordic Journal of African Studies 11/2: 266-282. 

http://www.up.ac.za/academic/libarts/afrilang/webtocorpus.pdf

SOUTH AFRICAN QUALIFICATIONS AUTHORITY ACT, NO.58 OF 1995LIHHOVISI LAMENGAMELI
No. 1521. 4 Okthoba 1995
NO. 58 WANGA-1995 : UMTSETFO WEMKHANDLU WETICU TASENINGIZIMU AFRIKA, 1995.
Lapha kuyatiswa kutsi uMengameli uye wemukela loMtsetfo lolandzelako 
loshicilelwe lapha njengesatiso jikelele:-
UMTSETFO
Kuniketela kutfutfukiswa nekusetjentiswa kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu 
kantsi macondzana nalomsebenti kusungula uMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika; 
kanye nekuniketela ngetindzaba letihambisana naloko.
(Lihumusho lesiNgisi lisayindwe nguMengameli.) (Wemukelwa ngamhlaka 28 Septemba 
1995.)
AKUPHASISWEyiPhalamende yeRiphabhuliki yaseNingizimu Afrika, ngalokulandzelako:-
Tinchazelo
  KuloMtsetfo, ngaphandle uma ingcikitsi ikhomba ngalokunye - 
    "uMkhandlu" kusho uMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika losungulwe 
    ngekulandzela sigaba 3; (viii) 
    "inkapani" kusho inkapani nobe inkapani levalekile lebhaliswe ngaphasi 
    kwanobe ngumuphi umtsetfo, leniketa ngemfundvo nobe ngekuceceshwa 
    kubasebenti nobe emakhasimende ayo; (v) 
    "uMcondzisi-Jikelele" kusho uMcondzisi-Jikelele weTemfundvo; (i) 
    "iNdvuna" kusho iNdvuna yeTemfundvo kantsi, ngekwenjongo yetigaba 4(2), 
    4(3), 4(4), 4(5), 4(6), 5(1)(c), 11, 13(2), 14 kanye na-15(2), iNdvuna 
    yeTemfundvo ngekubonisana neNdvuna yeTemisebenti; (vi) 
    "LuHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu" kusho luHlakamsebenti lwaVelonkhe 
    lwetiCu lolwemukelwe yiNdvuna kutsi kubhaliswe emazinga avelonkhe neticu; 
    (vii) 
    "umsebenti wekufundzisa lohlelekile" kusho inhlangano nobe inyunyani 
    lelilunga leMkhandlu weBudlelwano eMsebentini weTemfundvo losungulwe 
    ngekweMtsetfo weBudlelwano eMsebentini weTemfundvo, 1993, (uMtsetfo Nombolo 
    146 wanga-1993), futsi yemukelwe yiNdvuna ngekwenjongo yaloMtsetfo; (ii) 
    "misiwe" kusho kumisa ngekwemtsetfomgomo; (x) 
    "ticu" kusho kwemukelwa ngekwemtsetfo kwemphumelelo yelinani lelidzingekile 
    kanye neluhlu lwekuphumelela kanye naletinye timfuneko kumazinga latsite 
    eluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu njengobe kungamiswa mitimba 
    lefanelekile lebhaliselwe loko nguMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika; (iv) 

    "bhalisiwe" kusho kubhaliswa ngekulandzela luHlakamsebenti lwaVelonkhe 
    lwetiCu; (iii) 
    "lizinga" kusho titatimende letibhaliwe temphumela wemfundvo nekucecesha 
    lokudzingekako kanye netinhlelo tato letihambisanako tekucubungula. (ix) 
Tinhloso teluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu
  Tinhloso teluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu ngunati- 
    kusungula luHlakamsebenti lwavelonkhe loluhlanganisele lwekuphumelela 
    kutekufundza; 
    kuhlelembisa kutfolakala, kunyakata nekuchubekembili kumikhakha lemisiwe 
    yetemfundvo, yekucecesha kanye neyemisebenti; 
    kunconota lizinga letemfundvo nekucecesha; 
    kunonophisa kulungiswa kwesimo sangaphambilini sekubandlulula 
    ngalokungenabulungiswa kutemfundvo, kucecesha nematfuba emsebenti; bese 
    ngaloko 
    kufakwa ligalelo ekutfutfukisweni ngalokuphelele kwemuntfu kulowo nalowo 
    mfundzi kanye nekutfutfukiswa ngekwetenhlalakahle netemnotfo kwesive 
    sonkhana. 
Kusungulwa kweMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika
  Ngaloku kusungulwa umuntfumtsetfweni lotawubitwa ngeMkhandlu wetiCu 
  taseNingizimu Afrika. 
Kwakhiwa kweMkhandlu
  (1) UMkhandlu utawuba nasihlalo lotawukhetfwa ngekulandzela sigatjana (2), 
  nalawo malunga lakhetfwe ngekulandzela tigatjana (3) na-(4), kanye 
  nesiphatsimandla lesilawulako lesikhetfwe ngekulandzela sigatjana (7). 
  (2) INdvuna itawukhetsa umuntfu lonesipiliyoni naloyingcweti etindzabeni 
  letimayelana nemsebenti weMkhandlu kutsi abe ngusihlalo waloMkhandlu. 
  (3) INdvuna itawukhetsa labantfu labalandzelako njengemalunga eMkhandlu 
  ngendlela lemiswe kusigatjana (4)- 
    linye lilunga lelenyulwe nguMcondzisi-Jikelele; 
    linye lilunga lelenyulwe tinhloko tematiko etemfundvo kumaphrovinsi; 
    linye lilunga lelenyulwe nguMcondzisi-Jikelele: Temisebenti; 
    linye lilunga lelenyulwe liBhodi laVelonkhe leTekucecesha; 
    emalunga lamabili lanyulwe tinhlangano tavelonkhe letimele basebenti 
    labahlelekile; 
    emalunga lamabili lanyulwe tinhlangano tavelonkhe letimele emabhizinisi 
    lahlelekile; 
    linye lilunga lelenyulwe liKomiti laboThishelanhloko bemaNyuvesi 
    lelisungulwe ngekwesigaba 6 seMtsetfo wemaNyuvesi, 1955 (uMtsetfo Nombolo 61 
    wanga-1955); 
    linye lilunga lelenyulwe liKomiti laboThishelanhloko bemaTheknikoni 
    lelisungulwe ngekwesigaba 2 seMtsetfo wemaTheknikoni, 1993 (uMtsetfo Nombolo 
    125 wanga-1993); 
    linye lilunga lelenyulwe ngumtimba wavelonkhe lomele baphatsi bemakolishi 
    ebuthishela futsi labemukelwe yiNdvuna ngekwalenjongo; 
    linye lilunga lelenyulwe ngumtimba wavelonkhe lomele baphatsi bemakolishi 
    ebuthekniki futsi labemukelwe yiNdvuna ngekwalenjongo; 
    linye lilunga lelenyulwe tinhlangano tavelonkhe letimele emakolishi 
    ngaphandle kwemakolishi ebuthishela newebuthekniki futsi letemukelwe 
    yiNdvuna ngekwalenjongo; 
    linye lilunga lelenyulwe tinhlangano tavelonkhe letimele umkhakha wemfundvo 
    nekuceceshwa kwalabadzala futsi leyemukelwe yiNdvuna ngekwalenjongo; 
    linye lilunga lelenyulwe tinhlangano tavelonkhe letimele umkhakha 
    wekutfutfukiswa kwebantfwana futsi letemukelwe yiNdvuna ngekwalenjongo; 
    emalunga lamabili lanyulwe ngumkhakha wabothishela lohlelekile; 
    emalunga lamabili lenyulwe tinhlangano tavelonkhe letimele bafundzisi 
    basemanyuvesi nasemakolishi kanye nebaceceshi futsi letemukelwe yiNdvuna 
    ngekwalenjongo; 
    linye lilunga lelenyulwe tinhlangano tavelonkhe letimele umkhakha wetidzingo 
    tetemfundvo letisipesheli futsi letemukelwe yiNdvuna ngekwalenjongo; 
    emalunga langengci kulasitfupha lakhetfwe yiNdvuna ngekutsandza kwayo; 
    emalunga langengci kulamabili labutfwe nguMkhandlu ngekutsandza kwawo ase 
    anconywa kuNdvuna kutsi akhetfwe. 
  (4) Ngekwenjongo yekufuna kwenyulwa njengobe kumiswe kusigatjana (3), iNdvuna 
  itawuniketa satiso kuMculu waHulumende ngenhloso yayo yekukhetsa emalunga 
  eMkhandlu, futsi itawucela nobe ngumuphi umtimba nobe inhlangano kulemikhakha 
  lephawulwe kusigatjana (3) kutsi tiletse emagama ebantfu, ngenca yesipiliyoni 
  nebungcweti babo etindzabeni letimayelana nemsebenti waloMkhandlu, labangaba 
  bantfu labafanelekile kutsi bakhetfwe njengemalunga aloMkhandlu kantsi 
  ngekuniketwa kwemagama alabatawukhetfwa kutawuhlonishwa umgomo wekumelela. 
  (5) Ngekwenjongo yekufuna kwenyula njengobe kumiswe kupharagrafu (n) 
  yesigatjana (3), akumelanga kube nekwenyula lokungetulu kwakunye lokwentiwe 
  yinhlangano nobe yinyunyani yinye. 
  (6) Lilunga leMkhandlu kungafaki ekhatsi siphatsimandla lesilawulako, litawuba 
  sesikhundleni esikhatsini lesingengci iminyaka lemitsatfu, njengobe iNdvuna 
  ingamisa ngalesikhatsi sekukhetsa, kantsi futsi lilunga lingaphindza likhetfwe 
  kutsi libe lilunga kulelinye lithemu linye uma kuphela lithemu lalo 
  lesikhundla lekucala. 
  (7) INdvuna, uma igcwalisa nobe ngusiphi sikhala, itawunaka timiso tesigatjana 
  (3). 
  (8) Emalunga lacondvwe ngekwetigatjana (2) na-(3), ngekwemukela kweNdvuna, 
  atawukhetsa umuntfu lofanelekile kutsi abe siphatsimandla lesilawulako 
  ngekwemibandzela yekusebenta lengamiswa nguMkhandlu ngekwemukelwa yiNdvuna, 
  lokutawentiwa ngekuvumelana neNdvuna yeTetimali. 
     
ImiSebenti yeMkhandlu
  (1) Ngekuvumelana netimiso tesigatjana (2), uMkhandlu- 
    (i) utawengamela kutfutfukiswa kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu; futsi 

    (ii) utawusungula uphindze ushicilele tinchubomgomo netinhlelo- 
      tekubhaliswa kwemitimba lenemtfwalo wekusungula emazinga nobe ticu 
      tetemfundvo nekucecesha; futsi 
      tekwemukelwa kwemitimba lenemtfwalo wekucubungula nekubuyeketa imphumelelo 
      mayelana nalawo mazinga nobe ticu; 
    tekwengamela kusetjentiswa kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu, kufaka 
    ekhatsi- 
      kubhaliswa nobe kwemukelwa kwemitimba lephawulwe kupharagrafu (a) kanye 
      nekuniketwa kwemisebenti kuyo; 
      kubhaliswa kwemazinga neticu tavelonkhe; 
      tinyatselo tekucinisekisa kulandzelwa kwetimiso tekwemukelwa; kanye 
      netinyatselo tekucinisekisa kutsi emazinga neticu letibhalisiwe 
      tiyafaneleka kumhlabawonkhe; 
    kweluleka iNdvuna ngetindzaba letitsintsa kubhaliswa kwemazinga neticu; 
    kanye 
    nekuba nemtfwalo wekulawula timali teMkhandlu. 
  (2) UMkhandlu utawuphokophelela tinhloso teluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu 
  njengobe kumiswe kuSigaba 2 futsi utawenta imisebenti yaloMkhandlu njengobe 
  kumiswe kusigatjana (1)-
    ngemuva kwekubonisana futsi ngekubambisana nematiko embuso, imitimba lemiswe 
    ngekwemtsetfo, tinkapani, imitimba netinhlangano letinemtfwalo kutemfundvo, 
    kucecesha kanye nekumiswa kwemazinga letitawutsintfwa luHlakamsebenti 
    lwaVelonkhe lwetiCu; 
    ngekucaphela kufaneleka kwePhalamende netishayamtsetfo temaphrovinsi 
    ngekulandzela sigaba 126 seMtsetfosisekelo, kanye nemalungelo, emagunya 
    nemisebenti yemitimba lelawulako enyuvesi nobe emanyuvesi kanye 
    nasetheknikoni nobe ematheknikoni njengobe kumiswe kunobe kumuphi uMtsetfo 
    wePhalamende. 
ImiSebenti yesiphatsimandla lesilawulako
  (1) Siphatsimandla lesilawulako- 
      sitawutiphendvulela kuMkhandlu ngekwentiwa kwemisebenti yawo ngekulandzela 
      loMtsetfo; 
      sitawuphatsa tiphatsimandla nebasebenti baloMkhandlu; futsi 
      sitawuba siphatsimandla lesitiphendvulelako seMkhandlu lesetfweswe 
      kutiphendulela ngetimali letemukelwe, kukhokhela lokwentiwe kanye 
      netimphahla letitsengwe nguMkhandlu. 
  (2) Siphatsimandla lesilawulako sitawelekelelwa ekwenteni imisebenti yaso 
  ngekulandzela sigatjana (1) nguleto tiphatsimandla nebasebenti beMkhandlu 
  njengobe lesiphatsimandla lesilawulako singamisela leyo njongo. 
Emagunya eMkhandlu
  (1) 
    UMkhandlu ungasungula emakomiti uphindze ukhetse bantfu lebangesiwo emalunga 
    eMkhandlu kutsi babe ngemalunga alamakomiti. 
    UMkhandlu utawukhetsa sihlalo walelo nalelo kimiti. 
    UMkhandlu ungahlakata nobe wakhe likomiti kabusha. 
    UMkhandlu unganiketa nobe nguwaphi kumagunya awo, ngaphandle kwemagunya 
    laphawulwe kulesigaba, kunobe nguliphi lemakomiti awo, kepha angeke wemukwe 
    lelo gunya leliniketiwe kantsi ungakuhocisa loko kuniketwa kweligunya nobe 
    nini. 
    UMkhandlu ungachibiyela nobe ucitse nobe ngusiphi sincumo selikomiti. 
  (2) UMkhandlu ungasombulula imibango mayelana nekwentiwa kwemisebenti yawo 
  lephawulwe kusigaba 5. 
  (3) UMkhandlu ungatsenga uphindze utsengise tintfo letidzingekako. 
  (4) UMkhandlu ungagcugcutela kutsi kwentiwe lucwaningo lolubona lufanelekile 
  mayelana nekwentiwa kwemisebenti yawo. 
  (5) UMkhandlu ungenta nobe ngumuphi lomunye umsebenti longaniketwa yiNdvuna 
  ngekufaneleka ngaphasi kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu. 
  Imihlangano yeMkhandlu neyemakomiti
  (1) Imihlangano yeMkhandlu nobe yelikomiti itawubanjwa ngetikhatsi 
  nasetindzaweni njengobe sihlalo waloMkhandlu nobe walelo komiti, kuye ngekutsi 
  ngumuphi, angancuma. 
  (2) Konkhe lokuchubeka emhlanganweni weMkhandlu nobe welikomiti angeke 
  kutsatfwe njengelite ngenca yekutsi bekunesikhala kuMkhandlu nobe ekomitini, 
  kuye ngekutsi ngikuphi.
  (3) Uma sihlalo weMkhandlu nobe welikomiti angekho kunobe ngumuphi umhlangano 
  weMkhandlu nobe welikomiti, kuye ngekutsi ngikuphi, emalunga lakhona 
  atawukhetsa umuntfu emkhatsini wawo lotawengamela lowo mhlangano.
  (4) UMkhandlu ungamisa imitsetfosimiso mayelana netinchubo temihlangano yawo 
  nobe imihlangano yelikomiti, kufaka ekhatsi ikhoramu yaleyo mihlangano. 
  Kushiywa kwetikhundla ngemalunga eMkhandlu
  Sihlalo nobe nguliphi lilunga lemtimba leliphawulwe kusigaba 4(3) utawushiya 
  sikhundla sakhe uma- 
      imphahla yakhe idliwa nobe enta kutincengela nalabo labakweletako; 
      avalelwa njengemuntfu longakaphilanga kahle engcondvweni ngekulandzela 
      nobe ngumuphi umtsetfo; 
      angabi khona emihlanganweni lemitsatfu lelandzelanako yeMkhandlu 
      ngaphandle kwekuvunyelwa nguMkhandlu; 
      ahocisa ngekuniketa satiso lesibhaliwe kuNdvuna; nobe 
      atfolakala, ngesikhatsi sekuphatsa kwakhe sikhundla, anelicala 
      ngesephulomtsetfo bese agwetjwa kuyovalelwa ejele ngaphandle kwelitfuba 
      lekukhokha inhlawulo. 
  Timali teMkhandlu
  (1) Timali taloMkhandlu titawuba nanaku- 
    timali letiphakelwe yiPhalamende khona kutawuphunyeleliswa tinhloso 
    teMkhandlu; 
    timali letemukelwe nguMkhandlu ngekulandzela timisomgomo letentiwe 
    ngekulandzela Sigaba 14; 
    timali letitfolwe ngetindlela tekubolekisa lokwentiwe nguMkhandlu ngemvume 
    yeNdvuna, leniketwe ngekwesekela kweNdvuna yeTetimali; 
    tipho, timali letikhongotelwe nobe timali tekubonelelwa letemukelwe 
    nguMkhandlu; kanye 
    nentalo kutimali letitjaliwe. 
  (2) UMkhandlu utawusebentisa timali tawo kutsi ukhokhele tindleko letimayelana 
  nekwentiwa kwemisebenti yawo.
        (3) 
        (a) UMkhandlu, kulowo nalowo mnyakamabhuku, ngesikhatsi nangendlela 
        lengamiswa yiNdvuna, utawuniketa ngesitatimende semalingena nencitfomali 
        yawo lelinganisiwe macondzana nemnyaka lolandzelako kutsi iNdvuna 
        isemukele. 
        (b) Letimali letiphawulwe kusigatjana (1)(a) titawusetjentiswa 
        nguMkhandlu ngekulandzela sitatimende lesemukelwe lesiphawulwe 
        kupharagrafu (a), kantsi imali lengahle isale kungakalindzeleki 
        itawudluliselwa kulomnyakamabhuku lolandzelako njengemali leyongiwe.
      (4) Ngekuvumelana netimiso tesigatjana (3)(b), uMkhandlu ungatjala nobe 
      nguyiphi incenye yetimali tawo ngendlela iNdvuna, ngekwesekela kweNdvuna 
      yeTetimali, ingakwemukela.
      (5) UMkhandlu ungakhokhisa imali nobe ungatikhokhisi-
        ngekuniketwa kwekubhaliswa nobe kwemukelwa; kanye 
        nganobe ngumiphi imisebenti leyentiwa nguMkhandlu. 
Tiphatsimandla nebasebenti beMkhandlu
  UMkhandlu, ngekuvumelana nemibandzela yekusebenta lemiswe nguMkhandlu 
  ngekwemukelwa yiNdvuna nekwesekela kweNdvuna yeTetimali, ungacasha leto 
  tiphatsimandla nebasebenti njengobe uMkhandlu ungabona kudzingekile ekwenteni 
  imisebenti yawo ngekulandzela loMtsetfo. 
Tibonelelo lekukhokhelwa kwemalunga eMkhandlu nemakomiti
  Sihlalo, lelo nalelo lilunga leMkhandlu kanye nanobe ngumuphi umuntfu 
  lokhetfwe njengelilunga lelikomiti ngaphasi kwesigaba 7(1) longasebenti 
  ngalokugcwele eMbusweni, mayelana nemisebenti layentile mayelana netindzaba 
  teMkhandlu nobe likomiti, angakhokhelwa nguMkhandlu- 
        leto tibonelelo tekuhamba, tekudla nalokunye; kantsi 
        uma kungusihlalo weMkhandlu, loku kukhokhelwa lokwengetiwe, njengobe 
        iNdvuna nekwesekela kweNdvuna yeTetimali bangancuma. 
      
Luhlolomabhuku nembiko wemnyaka
  (1) Emabhuku etimali netitamende tetimali teMkhandlu atawuhlolwa 
  nguMhlolimabhuku-Jikelele ekupheleni kwalowo nalowo mnyakamabhuku. 
  (2) UMkhandlu utawuniketa iNdvuna umbiko kungakapheli tinyanga letisitfupha 
  ekupheleni kwemnyakamabhuku ngendlela iNdvuna letawuncuma ngayo mayelana 
  nemisebenti yawo kulowo mnyakamabhuku, kufaka ekhatsi sitatimende sesimo 
  setetimali lesihloliwe kanye nesitatimende semalingena nencitfomali 
  lesihloliwe.
  (3) INdvuna itawetfula emakhophi alowo mbiko, kufaka ekhatsi sitatimende 
  sesimo setetimali nesitatimende semalingena nencitfomali letiphawulwe 
  kusigatjana (2), ePhalamende kungapheli tinsuku letingu-14 ngemuva 
  kwekuwemukela uma iPhalamende ikuseshoni leyetayelekile, nobe, uma iPhalamende 
  ingekho kuseshoni leyetayelekile, kungakapheli tinsuku letingu-14 ngemuva 
  kwekucala kweseshoni leyetayelekile lelandzelako. 
Imitsetfomgomo
  UMkhandlu, ngekwemukela kweNdvuna, ungenta imitsetfomgomo lemayelana naloku - 
    nobe nguluphi ludzaba loludzingekile nobe loluvunyelwe ngekulandzela 
    kwaloMtsetfo kutsi lungamiswa; 
    timali lokumele tikhokhelwe uMkhandlu mayelana netindzaba letiphawulwe 
    kusigaba 10(5)(a) na-(b); kanye 
    nanobe nguluphi ludzaba lokudzingeke kutsi lube nemtsetfomgomo khona 
    kutawuphunyeleliswa timiso taloMtsetfo. 
Timiso tesikhashana mayelana nemitimba levele ikhona
  (1) Nobe ngumuphi umtimba losungulwe ngekwemtsetfo lowenta imisebenti lefana 
  naleyo yaloMkhandlu njengobe iphawulwe kusigaba 5 utawuchubeka kwenta leyo 
  misebenti kuze kutsi lowo mtimba ucitfwe nobe imisebenti yawo iguculwe 
  ngekwemtsetfo. 
  (2) Akukho umtimba lophawulwe kusigatjana (1) lotawucitfwa nobe imisebenti 
  yemtimba lonjalo iguculwe ngaphambi kwekutsi uMkhandlu nalowo mtimba 
  ngekuhlanganyelwa ihlole imiphumela yaloko kucitfwa nobe kuguculwa kanye 
  nekusetjentiswa kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu kanye nekutsi yente 
  tincomo kuNdvuna. 
  (3) Lesigaba angeke sisebente kunobe ngumuphi umtimba losungulwe ngekwemtsetfo 
  wangasese wenyuvesi 
Sihloko lesifisha
  LoMtsetfo utawubitwa ngeMtsetfo weMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika, 1995. 




Siphandla seMbuso lesisha seNingizimu Afrika
Umdvwebo (dizayini) neluphawu lweSiphandla lesisha
Siphandla (Luphawumbuso) luluchungechunge lwetitsako letihlelenjiswe ngetiyingi letimbili letehlukene letibekwe lenye ngetulu kwalenye.
Sicubulo - !ke e: /xarra //ke, lesibhalwe ngelulimi lwemaKhoisani lwebantfu bema/Xam, ngekwamampela lokusho kutsi: bantfu labehlukene bayahlangana. Sibuka umzamo wemuntfu ngamunye wekucinisa bunye emkhatsini kwemcabango nekwenta. Ngekwelizinga lelihlanganisele sibita nokumemetela sive kutsi sihlangane ngengcondvo lefanako yekuba lilunga nekutigcabha kwavelonkhe - Bunye eKwehlukaneni.
Ematinyo endlovu - luphawu lwekuhlakanipha, emandla, kwenta tintfo ngemkhawulo lofanele, nalokungenamkhawulo.
Tindlebe takolweni - esiyingini lesentiwe ngematinyo - tiluphawu lekuvundza, kukhula nekutfutfuka kwelikhono, kondla bantfu, netekulima umhlaba.
Lihawu - simo selihawu legolide simise kwesigubhu. Linemisebenti lemibili: kukhombisa bungempela nekuvikela ngekwemoya. 
Imitimba yebantfu - isuselwa etitfombeni telitje le-Linton, sibonelo lesidvume kakhulu emhlabeni seBuciko lobentiwe ematjeni eNingizimu Afrika (South African Rock Art), nyalo selakhelwe lakhonjiswa eMyuziyemu yeNingizimu Afrika (South African Museum) eCape Town. EmaKhoisani (Batfwa), bahlali labadzala labatiwako emhlabeni wetfu, bafakazela buntfu betfu lobufanako nelifa letfu njengebantfu beNingizimu Afrika. Lemitimba ivetwe njengesimo sekubingelela, lesikhombisa bunye. Loku kuphindze kumele kucala kwekugucuka kwemuntfu ngamunye ngemcondvo lomkhulu wekuba lilunga lesive futsi nekubonisa Buntfu betfu sihlangene.
Sikhali nesagila - timphawu letimbili tekuvikela neligunya - tiphindze timele tinyawo letinemandla tentinginono. Lesikhali nesagila kulele phansi, lokukhombisa kutfhula.
Imbhali yeProthiya - siphandla sebuhle bemhlaba wetfu nekuhlobisa emandla etfu njengesive lesisebentela iMvuselelo ye-Afrika - kukhombisa inhlanganisela lephelele yemibutfo lekhula emhlabeni, leyondliwe kusuka ngetulu.
Intinginono - leboniswe indiza - ngumphumela wemvelo wekukhula kanye nelitubane. Inyoni lenemandla tinyawo tayo - letivetwe njengesikhali nesagila - tiyisebentela kahle ekutingeleni kwayo tinyoka lokukhombisa kuvikeleka kwesive etitseni taso. Sitfunywa semazulu kantsi senta umsebenti waso wemusa emhlabeni, kuloku iluphawu lwebukhosi lobungcwele. Letimphiko tayo letiphakeme tisiphandla sekwenyuka kwesive sakitsi, kantsi ngaso sona leso sikhatsi tisiniketa kuvikela kwayo.
Lilanga leliphumako - siphandla senkhatimulo nebukhathikhathi. Lifanekisa setsembiso sekutalwa kabusha, tigaba letikhutsele tenkhatimulo nekugcama, lwati, kuncuma lokuhle nemandla ekutimisela. Liluphawu lwemtfombo wemphilo, lwekukhanya nekuba munye lokuphelele kweBuntfu.
Sakhiwo lesiphelele seLuphawumbuso sihlanganisa tiyingi tangaphansi nangetulu njengeluphawu lwalokungenamkhawulo. Indlela lehlanganisa umphetfo wangaphasi wembhalo lobutsiwe, kwengca imigca yematinyo, ngelukhalo ngenhla lapho lilanga liphuma khona etulu, kwakha umumo welicandza lemkhatsi lapho intinginono iphakama khona. Ngekwemcondvo wekubonisa loku kutalwa kabusha ngekwemoya nesive sakitsi lesikhulu nalesilichawe.
Umsebenti we Siphandla seMbuso
Luphawu lolubonaka ngalokugcame kakhulu lweMbuso. Lutfolakala kuwo onkhe emaphepha ahulumende lasemtsetfweni lafana: nemapasipoti, titifiketi tekutalwa, temshado, tekufa netasesikolweni. Siphandla seMbuso lesisha sitsatsa sikhundla salesi besisebenta eNingizimu Afrika kusukela ngamhlaka-17 Septemba 1910. Lengucuko ikhombisa inhloso yaHulumende yekubonisa ingucuko yentsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika kanye nemcondvo lomusha wekutsandza live letfu.
Incubo yokwenta leSiphandla seMbuso
Litiko leteBuciko, eMasiko, iSayensi neTheknoloji licele imibono ngeLuphawumbuso lolusha esiveni kulomnyaka lophelile. Ngekulandzela lemibono letfoliwe, kanye neligalelo lelisuka kuKhabhinethi, kuye kwabhalwa inchazelo. Luphiko lweteKuchumana neLwati lwaHulumende (GCIS) lube selutsintsa i-Design South Africa - umtimba lohlanganisele lomele tingosi tebadvwebi eveni lonkhe - kuniketa inchazelo kubadvwebi labalishumi labasetulu. Badvwebi labatsatfu bakhetfwa kutsi baletse luhlaka lwabo kuKhabhinethi. Umdvwebo waMnu Iaan Bekker wakhetfwa kutsi ube Siphandla seMbuso lesisha. UMnu. Bekker ungumcondzisi weLicembu leFCB futsi uye wadvweba madizayini lemanyenti etinhlangano tembuso neyetikhungo tangasese tebamabhizinisi.
Luphawumbuso lolusha lungetela i-Batho Pele
I-Batho Pele sisho seSisutfu lesisho kutsi "Bantfu Kucala", kubophelela basebente bahulumente kutsi basebentele bonkhe bantfu beNingizimu Afrika. Emagugu netinchubomgomo teBatho Pele tesekela Luphawumbuso lwelive. Ngamhlaka-1 Okthoba 1997, basebenti bahulumende bacale umkhankaso weBatho Pele lohlose kutfutfukiswa kwemisebenti yahulumende yetinsita esiveni.
I-Batho Pele kutibophelela kumagugu nakutinchubomgomo: 
* Kubonisana nebantfu ngaso sonkhe sikhatsi ngelizinga lemsebenti loniketwako 
* Kubeka imigomo yemazinga emsebenti kukhombisa lizinga lemisebenti lengalindzeleka 
* Kukhulisa kufinyeleleka kwemisebenti yetinsita ikakhulukati kulabo bebancishwe matfuba ngesikhatsi lesendlule 
* Kucinisekisa emazinga lasetulu esizotsa ngekulandzela emazinga lamisiwe ngekuphatsa emakhasimende 
* Kuniketa lwati lolunyenti nalolungcono ngetinsita kwentela kutsi emakhasimende abe nelwati lolufanelekile 
* Kukhulisa lizinga lekusebenta ngendlela leselubala ngekutsi tinsita tiniketwa njani 
* Kulungisa lapho kwehlulekwa khona kanye nemaphutsa kwentela kutsi tinkhinga tisonjululwe nobe tisetjentwe ngemphumelelo 
* Kwenta msebenzi ngendlela lebonelela timali tebantfu kwentela kutsi emakhasimende abone kutsi intsela yawo isetjentiswa ngalokunemphumelelo nangalokufanelekile. 
Sidzinga kusebenta ngekubambisana, njengaHulumende nemphakatsi, kuze sente tinchubomgomo te-Batho Pele tibe liciniso esiveni lesisemsebentini wekuletsa imphilo lencono.
Compiled by: Government Communication and Information System (GCIS), April 2000
SENDLALELO
Tsine, bantfu baseNingizimu Afrika;
Siyakubona kungabi khona kwebulungiswa esikhatsini lesengcile;
Setfulela sigcoko labo labahlukunyetwa kuze sitfole bulungiswa nenkhululeko eveni letfu;
Sihlonipha labo labasebentile kwakha nekutfutfukisa live letfu; Siyakholwa futsi kutsi iNingizimu
Afrika yabo bonkhe labahlala kuyo, sihlangene ngekwehlukahlukana kwetfu.
Ngaloko-ke, ngetitfunywa lesitikhetsele tona ngenkhululeko, siyawemukela loMtsetfosisekelo
njengemtsetfo lophakeme kunayo yonkhe eRiphabhulikhi kuze -
Kupheliswe kwehlukana kwayitolo futsi kwakhiwe umphakatsi losekelwe yintsandvo yelinyenti,
bulungiswa ekuphileni kanye nemalungelosisekelo ebuntfu;
Kubekwe sisekelo semphakatsi wentsandvo yelinyenti, longenamfihlo lapho khona hulumende
abekwe ngetifiso tebantfu futsi sonkhe sakhamuti ngalokulinganako sivikelwe ngumtsetfo;
Kwentiwe ncono lizinga lemphilo yetakhamuti tonkhe futsi kukhululwe emakhono emuntfu
ngamunye; futsi
Kwakhiwe iNingizimu Afrika lehlangene futsi yentsandvo yelinyenti lekwati kutsatsa indzawo
yayo leyiyifanele njengelive lelitibusako njengawo onkhe emave latibusako.
Somandla akasikelele bonkhe bantfu bakitsi.
Nkhosi Sikelel'iAfrika. Morena boloka setjhaba sa heso.
God sen Suid Afrika. God bless South Afrika.
Mudzimu fhatutshedza Afurika. Hosi katekisa Afrika.
Sehluko 1
Timiso Letisisekelo
IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika
1. IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika live linye lelitibusa ngekwentsandvo yelinyenti
lelakhelwe etu kwaletintfo letibalulekile letilandzelako:
(a) Sitfunti sebuntfu, kutfolakala kwekulingana kanye nekutfutfukiswa kwemalungelo ebuntfu
nekukhululeka.
(b) Kungabi khona kwelubandlululo ngekwebuhlanga nangekwebulili.
(c) Kuphakama kunayo yonkhe imitsetfo kwemtsetfosisekelo nekubusa ngekwemtsetfo.
(d) Kuvumeleka kuvota kulabadzala, luhlu lolwetayelekile lwebavoti, lukhetfo loluba khona
njalo, inchubo yekwetfula luhlu lwemagama ebantfu labasezingeni lekuvota, kwentiwa
kwelukhetfo njalo nje, hulumende wentsandvo yelinyenti lowakhiwe ngemacembu etembusave
lehlukene, kuze kube nekucinisekisa kwekwenetiswa kwetidzingo tebavoti nome kufeza
tetsembiso, kutinikela emsebentini nekungabi nemfihlo.
Kuphakama kunayo yonkhe imitsetfo kweMtsetfosisekelo
2. LoMtsetfosisekelo ngumtsetfo lophakeme kunayo yonkhe imitsetfo yeRiphabhulikhi;
umtsetfo nome tento letiphambene nalomtsetfosisekelo katinamandla ekusebenta futsi tibopho
letiphocelelwa nguloMtsetfosisekelo kufute nakanjani tifezwe.
Buve
3. (1) Kunebuve lobufanako eNingizimu Afrika.
(2) Tonkhe takhamuti ngalokulinganako -
(a) tineligunya lemalungelo, lemalungelomvume kanye nelenzuzo yekuba takhamuti; futsi
(b) titawulandzela tibopho nemitfwalo yebuve.
(3) Umtsetfo welive lonkhe kufute ucinisekise kutfolakala, kuphela kanye nekubuyiselwa
kwekuba sakhamuti.
Ingoma Yesive
4. Ingoma Yesive yeNingizimu Afrika incunywa nguMengameli ngesatiso semtsetfo.
Umtjeka weNingizimu Afrika
5. Umtjeka weNingizimu Afrika unemibala lomnyama, logolide, loluhlata satjani, lomhlophe,
lobovu naloluhlata sasibhakabhaka, njengobe kuchaziwe kwaphindze kwadvwetjwa kuShejuli 1.
Tilwimi
6. (1) Tilwimi letigunyatwe ngumtsetfo taseRiphabhulikhi siSutfu saseNyakatfo, Sisutfu,
siTswana, siSwati, siVenda, siTsonga, siBhunu, siNgisi, siChosa kanye nesiZulu.
(2) Ngekubona kuncishiswa kwekusebenta nebumcoka betilwimi tebantfu bendzabuko
yeRiphabhulikhi itolo, umbuso kufute utsatse tinyatselo leticinile kanye naletinye tilinganiso
letingenteka kuze kuphakanyiswe bumcoka kanye nenchubekela embili yaletilwimi futsi
kutfutfukiswe kusentjentsiswa kwato.
(3) (a Hulumende welive lonkhe kanye nebetifundza bangasebentisa nome ngutiphi
tilwimi letisemtsetfweni emisebentini yahulumende, ngekubuketa loku lokulandzelako;
kusetjentiswa kwelulwimi, kudula, timo tesifundza, sisindvo setidzingo kanye nekukhetsa kwesive
sonkhe nome sifundza ngesifundza; kodvwa-ke hulumende welive lonkhe nome wesifundza
uphocelelwe kutsi asebentise tilwimi letigunyatiwe letingekho ngaphansi kwaletimbili.
(b) Bohulumende basekhaya kufute babuke kusentjentiswa kwelulwimi nekukhetsa
kwebahlali.
(4) Hulumende welive lonkhe kanye nebetifundza, ngetinyatselo temtsetfo nangaletinye,
kufute bacondzise babuye bagadze kusentjentiswa kwetilwimi letigunyatiwe. Ngaphandle
kwekwehluka esigatjaneni (2) saloMtsetfosisekelo, tonkhe tilwimi letigunyatiwe kufute tiphatfwe
futsi tinikwe kuhlonishwa lokufanako futsi kufute tiphatfwe ngalokufanele.
(5) IBhodi yeTilwimi teNdzabuko teNingizimu Afrika lesungulwe sishayamtsetfo selive
lonkhe kufute -
(a) itfutfukise futsi yakhe simo sekutfutfukisa nekusebentisa -
(i) tilwimi tonkhe letigunyatiwe;
(ii) tilwimi temaKhoi, temaNama netemaSan; kanye
(iii) nelulwimi lwekukhuluma ngetandla.
(b) kutfutfukisa nekucinisekisa kuhlonishwa -
(i) kwetilwimi tonkhe letivamiswe kusetjentiswa yimiphakatsi yeNingizimu Afrika, letifaka
ekhatsi siJalimane, siGrekhi, siGurati, siHindi, siPhuthukezi, siTamili, siTelugu, si-Urdi; ne
(ii) si-Arabi, siHebhelu, iSanisikriti kanye naletinye tilwimi letisetjentiswa kutenkholo lapha
eNingizimu Afrika.
Sehluko 2
UMtsetfo Wemalungelo Ebuntfu
Emalungelo
7. (1) LoMtsetfo weMalungelo eBuntfu usisekelo sentsandvo yelinyenti eNingizimu
Afrika. Uvikela emalungelo abo bonkhe bantfu eveni lakitsi uphindze ugcizelele timphawu
tentsandvo yelinyenti tekuhlonishwa kwebuntfu, kulingana nenkhululeko.
(2) Umbuso kufute uhloniphe, uvikele, ukhutsate futsi ufeze tidzingo temalungelo lacuketfwe
nguMtsetfo weMalungelo eBuntfu.
(3) Emalungelo lakuloMtsetfo weMalungelo eBuntfu anemkhawulo lobekwe nome lochazwe
esigabeni 36, nome lokuletinye tindzawo kuloMtsetfo.
Kusetjentiswa
8. (1) UMtsetfo weMalungelo eBuntfu usebenta kuyo yonkhe imitsetfo futsi ubopha
sishayamtsetfo, sigungu lesiphetse, tinkantolo, nato tonkhe titfo tembuso.
(2) Simiso saloMtsetfo weMalungelo eBuntfu sibopha umuntfu ngekwemvelo nayo yonkhe
intfo letsatfwa ngekutsi ingumuntfu ngekwemtsetfo, uma sisetjentiswa, nome kuze kufike ezingeni
lapho sisetjentiswa khona, kubukwa inhlobo yalelo lungelo kanye nemtfwalo leliwetfwesako lelo
lungelo.
(3) Uma kusetjentiswa timiso teMtsetfo weMalungelo eBuntfu kumuntfu ngekwemvelo
nakuleyo ntfo letsatfwa ngekutsi ingumuntfu ngekwemtsetfo ngekulandzela sigatjana (2),
inkantolo -
(a) kuze inikete emandla lelo lungelo lelikuloMtsetfo weMalungelo eBuntfu, kufute isebentise,
uma kudzingekile itfutfukise, umtsetfo lowetayelekile kuze kufike ezingeni lapho umtsetfo
lobekiwe ungaliniketi emandla lelo lilungelo; futsi
(b) ingatfutfukisa imisimeto yemtsetfo lowetayelekile kunciphisa emandla alelo lungelo,
nangabe nje lokuncishiswa kwemandla kulandzela sigaba 36(1).
(4) Intfo letsatfwa ngekutsi ingumuntfu ngekwemtsetfo inemalungelo latfolakala kuloMtsetfo
weMalungelo eBuntfu kufika ezingeni lenhlobo yemalungelo kanye nesimo salentfo letsatfwa
ngekutsi ingumuntfu ngekwemtsetfo.
Kulingana
9. (1) Wonkhe umuntfu uyalingana embi kwemtsetfo futsi ngalokulinganako unelilungelo
lekuvikeleka nekuzuza emtsetfweni.
(2) Kulingana kwebantfu kufaka ekhatsi kutfokotela emalungelo nekukhululeka
ngalokuphelele nangalokulinganako. Kukhutsatwa kwekutfolakala kwekulingana, emanyatselo
emtsetfo kanye nalamanye emanyatselo lekentelwe kuvikela nome kutfutfukisa bantfu, nome
tinhlobo letitsite tebantfu, letancishwa ematfuba ngenca yelubandlululo lolungakalungi
angatsatfwa.
(3) Umbuso angeke ubandlulule muntfu ngalokungakalungi ngekucondzisa nome ngekugegisa
ngesizatfu sinye nome letinyenti, letifaka ekhatsi buhlanga, inkhuliso, bulili, kwemitsa, kutsi
umuntfu ushadile nome akashadi, kwehlukana kwebantfu ngebuve nome indzawo yekudzabuka,
libala, inkholelo yekutsandzana, budzala, kukhubateka, inkholo, nembeza, intfo umuntfu
lakholelwa kuyo, emasiko, lulwimi, kanye nekutalwa.
(4) Kute namunye umuntfu longabandlulula ngalokungakalungi lomunye ngalokucondzile
nome ngekugegisa ngesizatfu sinye nome letinyeti tizatfu letibekwe esigabeni (3). Umtsetfo welive
lonkhe kufute ubekwe kuvimbela nekwencabela lubandlululo lolungakalungi.
(5) Lubandlululo lolwentiwe ngasinye nome letinyenti taletizatfu letibekwe esigatjaneni (3)
alukalungi ngaphandle nangabe kutfolakala bufakazi bekutsi lolo lubandlululo lulungile.
Sitfunti sebuntfu
10. Wonkhe umuntfu unesitfunti semvelo kanye nelilungelo lekutsi sitfunti sakhe sihlonishwe
futsi sivikelwe.
Imphilo
11. Wonkhe umuntfu unelilungelo lekutsi aphile.
Kukhululeka nekuvikeleka kwebuntfu
12. (1) Wonkhe umuntfu unelilungelo enkhululekweni nasekukhoselekeni kwemuntfu,
lokufaka ekhatsi lilungelo -
(a) lekungamani emukwe inkhululeko nje ngalokungakafaneli nome ngaphandle kwesizatfu
lesifanele;
(b) lekungavalelwa ejele ngaphandle kwekushushiswa;
(c) lekukhululeka kuto tonkhe tinhlobo tekuhlunyetwa letiphuma nome embusweni nome
etimeni letitimele;
(d) lekungaviswa buhlungu emtimbeni nganome nguyiphi indlela; nome
(e) lekungaphatfwa nome lekungajeziswa ngendlela lenelunya, lengenabuntfu nome leyehlisa
sitfunti.
(2) Wonkhe umuntfu unelilungelo ekuvikelekeni kwemtimba nekwasengcondvweni, lokufaka
ekhatsi lilungelo -
(a) lekwenta tincumo mayelana nekutala;
(b) lekuvikeleka kwemitimba nekutiphatsela imitimba yabo; kanye
(c) nelekungentiswa imisebenti yekulinga kutekweleshwa nome tesayensi ngephandle
kwemvume lecebisekile yaloyo muntfu.
Bugcili, kusebenta matima njengesigcili kanye nekusetjentiswa ngenkhani
13. Kute umuntfu longangeniswa ebugcilini, emsebentini lolukhuni nome ekusetjentisweni
ngenkhani.
Kungaphatanyiswa
14. Wonkhe umuntfu unelilungelo lekungaphatanyiswa, lokufaka ekhatsi lilungelo -
(a) lekutsi umuntfu nome likhaya lakhe lingaseshwa;
(b) lekutsi imphahla yakhe ingaseshwa;
(c) lekutsi tintfo lekanato tingabanjwa; kanye
(d) nelekutsi kuchumana kwakhe kwangasese kungaphatanyiswa.
Inkhululeko kutenkholo, inkholelo kanye nembono.
15. (1) Wonkhe umuntfu unelilungelo enkhululekweni yanembeza wakhe, enkholweni,
emcabangweni, enkholelweni kanye nasekubekeni umbono wakhe.
(2) Tenkholo tingabanjelwa etikhungweni tembuso nome etikhungweni letisitwa ngemali
ngumbuso, kuphela nje nangabe -
(a) loko kugcinwa kwetenkholo kwentiwa ngekulandzela imitsetfo yenchubo lebekwe
baphatsi bembuso labafanele;
(b) tentiwa ngendlela lengakhetsi lelungile; futsi
(c) kungenela loko kugcinwa kwetenkholo kukhululekile futsi kuya ngentsandvo yemuntfu.
(3) (a) Lesigatjana asivimbeli kutsi umtsetfo uhloniphe loku lokulandzelako -
(i) imishado lephetfwe ngendlela yanome nguwaphi emasiko nome umtsetfo wetenkholo,
umtsetfo webantfu nome lophatseleni netemndeni; kanye
(ii) netinchubo tenkholo letsite tebantfu netemndeni ngaphansi kwanome nguwaphi emasiko
nome inchubo yenkholo lesetjentiswa bantfu labalandzela inkholo letsite.
(b) Kuhlonishwa lokushiwo esigatjaneni (a) kufute kuhambisane nalesigaba kanye netimiso
teMtsetfosisekelo.
Inkhululeko yekubeka luvo
16. (1) Wonkhe umuntfu unelilungelo lekubeka luvo lwakhe ngekukhululeka, lokufaka
ekhatsi -
(a) inkhululeko yemaphephandzaba naletinye tinhlobo tekusakata tindzaba;
(b) inkhululeko yekwemukela nome kuniketa lwati nome imibono;
(c) inkhululeko yekusebentisa emakhono nome kwakha lokukhangako; futsi
(d) inkhululeko kutemfundvo lephakeme kanye neyekwenta lucwaningo ngetesayensi.
(2) Lelilungelo lelishiwo esigatjaneni (1) alenabeli kuloku lokulandzelako -
(a) tinkhulumo letimbi letingasilo liciniso letigcugcutela imphi;
(b) kufaka umoya weludlame lolungase lucubuke nome nini; nome
(c) kushumayela intondvo ngenca yebuhlanga, buve, bulili, nome inkholo lokukhomba kutsi
kufakwe umoya lobanga kulimata.
Umbutsano, umshuco, kuphatsa tincwembe letibhalwe tikhalo kanye nekubeka ticelo ngekutibhala
phansi
17. Wonkhe umuntfu unelilungelo, ngekuthula futsi angakahlomi, lekubutsana, lekushuca,
lekuphatsa tincwembe letibhalwe tikhalo nekwetfula ticelo letibhalwe phansi.
Inkhululeko yekuhlanganyela
18. Wonkhe umuntfu unelilungelo enkhululekweni yekuhlanganyela.
Emalungelo etembusave
19. (1) Sonkhe sakhamuti sikhululekile ekwenteni tincumo mayelana netembusave,
lokufaka ekhatsi lilungelo -
(a) lekubumba licembu letembusave;
(b) lekufaka sandla emisebentini yelicembu letembusave, nome lekukhankhasela lelicembu
letembusave emalunga; futsi
(c) lekukhankhasela lelicembu letembusave kutsi lincobe lukhetfo nome kukhankhasela
inhloso yalo.
(2) Sonkhe sakhamuti sinelilungelo lwelukhetfo lolukhululekile, lolulungile, futsi loluba khona
njalo nje lwekuvotela nome liphi libandla lelakha umtsetfo lelisungulwe ngekulandzela
uMtsetfosisekelo.
(3) Wonkhe umuntfu lomdzala unelilungelo: -
(a) lekuvota elukhetfweni lwanome nguliphi libandla lelakha umtsetfo lelisungulwe
ngekulandzela uMtsetfosisekelo, futsi avote ngasese; futsi
(b) lekungenela lukhetfo lwesikhundla kuhulumende, futsi uma akhetsiwe, lekubamba
lesikhundla.
Buve
20. Kute sakhamuti lesingemukwa lilungelo laso lekuba sakhamuti.
Inkhululeko yekuhamba nekuhlala nome kuphi
21. (1) Wonkhe umuntfu unelilungelo enkhululekweni yekuhamba nome kuphi.
(2) Bonkhe bantfu banelilungelo lekuhamba bayishiye iRiphabhulikhi.
(3) Tonkhe takhamuti tinelilungelo lekungena, futsi tihlale, nekutsi tihlale nome kuphi
iRiphabhulikhi.
(4) Tonkhe takhamuti tinelilungelo lekutfola iphasipoti.
Inkhululeko yetemsebenti lodzinga kuceceshwa, yemsebenti nje kanye nemsebenti lofundzelwa
ngekujula
22. Tonkhe takhamuti tinelilungelo lekukhetsa ngekukhululeka umsebenti leticeceshelwa
wona, umsebenti nje kanye nemsebenti lofundzelwa ngekujula ngentsandvo yato. Kodvwa kwenta
umsebenti lebaceceshwe kuwo, umsebenti nje nome umsebenti lodzinga kufundzelwa kungabuswa
ngumtsetfo.
Budlelwano emkhatsini webacashi nebasebenti
23. (1) Bonkhe bantfu banelilungelo lekuphatfwa ngalokufanele emsebentini.
(2) Tonkhe tisebenti tinelilungelo -
(a) lekubumba futsi tijoyine inyonyana yetisebenti;
(b) lekufaka sandla emishikashikeni nasetinhlelweni tetinyonyana tebasebenti; futsi
(c) lekuteleka.
(3) Bonkhe bacashi banelilungelo -
(a) lekubumba futsi bajoyine tinhlangano tebacashi; futsi
(b) lekufaka sandla etintfweni nasetinhlelweni tenhlangano yebacashi.
(4) Tonkhe tinyonyana kanye nato tonkhe tinhlangano tebacashi tinelilungelo -
(a) lekutincumela kulawulwa kwato, tinhlelo kanye nemisebenti yato;
(b) lekubutsana; futsi
(c) lekubumba kanye nelekungenela inhlangano leyengamele letinye tinhlangano.
(5) Tonkhe tinyonyana, tonkhe tinhlangano tebacashi kanye nebacashi banelilungelo
lekucocisana ngekuhlanganyela mayelana nemibandzela letsite. Sishayamtsetfo selive lonkhe
singasungulelwa kucondzisa kucocisana ngekuhlanganyela kwebacashi nebasebenti. Kuze kufike
ezingeni lapho lesishayamtsetfo singanciphisa lelilungelo lelikulesehluko, lokuncishiswa kufute
kuhambelane nesigaba 36(1).
(6) Sishayamtsetfo selive lonkhe singatemukela tinhlelo tekuphepha tetinyonyana letitfolakele
ngetivumelwano letihlanganyelwe. Kuze kufike ezingeni lapho lesishayamtsetfo singanciphisa
lelilungelo lelikulesehluko, lokuncishiswa kufute kuhambelane nesigaba 36(1).
Bunjalondzawo
24. Wonkhe wonkhe unelilungelo -
(a) lekuba sendzaweni lengasiyo ingoti emphilweni yakhe nome ekuphileni kahle kwakhe; futsi
(b) lekutsi indzawo lekahlala kuyo ivikeleke, kuze kuzuze netitukulwane letikhona naletitako,
ngekusebentisa imitsetfo netinyatselo letifanele letentelwe -
(i) kuvimbela kungcola nekuvimbela kwehla kwelizinga lendzawomvelo;
(ii) kukhutsata konga imvelo; futsi
(iii) kugcina intfutfuko lenenchubekela embili nekusetjentiswa kwemitfombo yemvelo kubuye
kutfutfukiswe ngendlela lengiyo temnotfo netenhlalakahle.
Imphahla
25. (1) Kute umuntfu longemukwa imphahla ngaphandle nakwentiwa ngekwemtsetfo
losebenta ngalokwetayelekile, futsi kute umtsetfo longavumela kutsatselwa imphahla
ngalokungekho emtsetfweni.
(2) Imphahla ingatsatfwa kumnikati ngumbuso kuphela ngekulandzela umtsetfo losetjentiswa
ngalokwetayelekile -
(a) kuze isetjentiswe entfweni yemphakatsi nome entfweni letsintsa umphakatsi; futsi
(b) ngekubhadalwa kwesincephetelo, linani laso, nesikhatsi kanye nendlela lekubhadalwa
ngayo kufute kube ngulekuvunyelwane ngayo ngulabo labatsintsekako nome lencunywe nome
leyemukelwe yinkantolo.
(3) Linani lesincephetelo nesikhatsi, kanye nendlela lokufanele kubhadalwe ngayo sincephetelo
kufanele kube ngulokulungile nalokufanele, kukhombise umkhawu lokhona emkhatsini wetidzingo
tesive mayelana nalemphahla kanye nalabo labatsintsekako ngalemphahla, ngemuva kwekubuketa
tonkhe timo letifanele, lokufaka ekhatsi -
(a) kusetjentiswa kwalemphahla ngaleso sikhatsi;
(b) umlandvo wekutfolakala kwalemphahla nekusetjentsiswa kwayo;
(c) linani lekutsengiswa kwalemphahla;
(d) lizinga kanye nebubanti bekutalisa nekwelekelela ngetimali kwembuso ekutfolakaleni
nekwenteni ncono lemphahla; futsi
(e) inhloso yekutsatsa lemphahla kumnikati.
(4) Ngenhloso yalesigaba -
(a) tifiso tesive tifaka ekhatsi kutimisela kwesive kuhlela kahle umhlaba, nekuletsa tingucuko
tekutfolakala kahle kwemhlaba kanye nemnotfo wemvelo kubo bonkhe eNingizimu Afrika; futsi
(b) imphahla ayisiwo umhlaba kuphela.
(5) Umbuso kufute utsatse tinyatselo letisemtsetfweni naletinye, ngalokusemandleni awo, kuze
kutewukwakheka simo lesitawenta kutsi takhamuti titfole umhlaba ngendlela lelinganako.
(6) Umuntfu nome umphakatsi kuhlala kwawo emhlabatsini lokungakesekelwa ngumtsetfo
ngesizatfu semtsetfo wakadzeni welubandlululo nome inchubo lenjalo, unelilungelo kuze kufike
ezingeni lelibekwe nguMtsetfo wePhalamende, kutsi acashe ngalokusekelwe ngumtsetfo, nome
ancephetelwe ngalokucatsanisekako.
(7) Umuntfu nome umphakatsi lowephucwa imphahla ngemuva kwe Nhlaba 19 1913
ngesizatfu semtsetfo wakadzeni welubandlululo nome inchubo lenjalo, unelilungelo kuze kufike
ezingeni lelibekwe nguMtsetfo wePhalamende, kutsi abuyiselwe imphahla yakhe nome
ancephetelwe ngalokucatsanisekako.
(8) Kute simiso kulesigaba lesingavimbela hulumende kutsi atsatse tinyatselo letingito nome
letisemtsetfweni naletinye kuze kutfolwe kwabiwa kahle kwemhlaba, kwemanti nalokunye kuhlela,
ngesizatfu sekulungiswa kwemiphumela yelubandlululo lwayitolo ngekwebuhlanga, kuphela nje
nangabe kungalandzeli timiso letikulesigaba kuvumelana netimiso tesigaba 36(1).
(9) IPhalamende kufute ibeke umtsetfo loshiwo esigatjaneni (6).
Tindlu tekuhlala
26. (1) Wonkhe umuntfu unelilungelo lekutsi atfole indlu lefanele.
(2) Umbuso kufanele utsatse tinyatselo letifanele futsi letisemtsetfweni naletinye,
ngalokusemandleni awo, kuze kuzuzeke inchubekela embili yalelilungelo.
(3) Kute umuntfu lotawususwa ekhaya lakhe, nome likhaya lakhe libhidlitwe, ngaphandle
kwemlayeto lophuma enkantolo lowentiwe ngemuva kwekubuketa timo letitsintsekako. Kute
umtsetfo longagunyata kususwa nje kwemuntfu ekhaya lakhe.
Temphilo, kudla, emanti, kanye nekuvikeleka kwetenhlalakahle
27. (1) Bonkhe bantfu banelilungelo lekuba nendlela yekutfola -
(a) lusito kutemphilo, lokufaka ekhatsi tekutfolwa kwebantfwana;
(b) kudla lokwenele kanye nemanti lekenele; futsi
(c) kuvikeleka kwetenhlalakahle yakhe, kantsi nangabe akakwati kutondla yena nebantfwana
bakhe, lusito lwembuso lolufanele mayelana netenhlalakahle yakhe.
(2) Umbuso kufute utsatse tinyatselo letifanele nome letisemtsetfweni naletinye,
ngalokusemandleni awo, kutfola inchubekela embili yalinye ngalinye lalamalungelo.
(3) Kute umuntfu lotawuncishwa lilungelo lekwelashwa etimeni letiphutfumako.
Bantfwana
28. (1) Wonkhe umntfwana unelilungelo -
(a) lekuba neligama kanye nebuve kusukela atalwa;
(b) lekunakekelwa ngumndeni, nome kunakekelwa batali, nome lokunye kunakekelwa
nangabe asuswe emndenini wakhe;
(c) lekunikwa kudlasisekelo lokunemsoco, indzawo yekufihla inhloko, lusitosisekelo
kutemphilo, kanye nelusito kutenhlalakahle;
(d) lekuvikeleka ekuphatfweni kabi, ekutsini anganakwa, nome ekuhlukumetweni,
nasekwehlisweni kwesitfunti sakhe;
(e) lekuvikeleka ekuphatfweni kabi emsebentini;
(f) lekungentiswa futsi lekungavunyelwa kutsi ente imisebenti nome ante imisebenti -
(i) lengamlungeli umntfwana waleyo minyaka; nome
(ii) lebeka engotini imphilo yaloyo mntfwana, imfundvo yakhe, umtimba wakhe nome
ingcondvo yakhe nome umoya wakhe, kutiphatsa kwakhe nome kutfutfuka kutenhlalakahle yakhe;
(g) lekungavalelwa ejele, ngaphandle nangabe sekute lenye indlela yekumjezisa, kantsi
nangabe kunjalo, kwengeta kulamalungelo emntfwana labekwe ngaphansi kwetigaba 12 na-35,
lomntfwana angavalelwa kuphela sikhatsi lesifanele lesincane, futsi unelilungelo -
(i) lekugcinwa ngekwehlukaniswa nalabanye bantfu labavalelwe ejele labaneminyaka
lengetulu kwa-18; futsi
(ii) lekuphatfwa ngendlela, agcinwe esimeni lesibonelela iminyaka yakhe.
(h) lekuniketwa ummeli ngumbuso, ngetimali tembuso, emacaleni langafaki umbuso latsintsa
lomntfwana, nangabe kungaba bate bulungiswa nakungentiwa loku; futsi
(i) lekungasetjentiswa ngco nakuliwa ngetikhali, nelekuvikeleka ngetikhatsi tekulwa
ngetikhali.
(2) Inhlalakahle yalomntfwana iyintfo lebaluleke kakhulu kuto tonkhe tintfo letiphatselene
nalomntfwana.
(3) Kulesigaba, ligama "umntfwana" lisho umuntfu loneminyaka lengaphansi kwa-18.
Temfundvo
29. (1) Wonkhe umuntfu unelilungelo -
(a) lemfundvo lesisekelo, lokufaka ekhatsi imfundvo lesisekelo yalabadzala; futsi
(b) lekuchubeka nemfundvo, lapho umbuso kufute utsatse tinyatselo letisemtsetfweni naletinye
tinyatselo letifanele naletinenchubekela embili, kwenta kutsi lelilungelo libe khona futsi litfolakale.
(2) Wonkhe umuntfu unelilungelo lekutfola imfundvo ngelulwimi nome ngetilwimi
letigunyatiwe etikhungweni temfundvo letiphetfwe nguhulumende nome sive nangabe loko
kungenteka. Kucinisekisa kutfolakala nekusebenta kwalelilungelo, umbuso kufute ubuke letinye
tindlela tekufundzisa letingentiwa, lokufaka ekhatsi kusungula tikhungo temfundvo letisebentisa
lulwimi lunye ekufundziseni, kubukwe loku -
(a) kulingana;
(b) kwentakala; futsi
(c) sidzingo sekulinganisa imiphumela leyabangwa ngumtsetfo nenchubo yelubandlululo
ngekwebuhlanga.
(3) Wonkhe umuntfu unelilungelo lekusungula nekugcina, ngekusebentisa timali takhe,
tikhungo tangasese temfundvo -
(a) letingabandlululi ngebuhlanga;
(b) letibhalisiwe emtsetfweni; futsi
(c) letigcina emazinga langekho ngaphansi kwemazinga etikhungo tembuso temfundvo nome
letisitwa ngumbuso.
(4) Sigatjana (3) asencabeli kwelekelelwa ngumbuso ngetimali kwetikhungo temfundvo
letitimele.
Lulwimi kanye nemasiko
30. Wonkhe umuntfu unelilungelo lekusebentisa lulwimi kanye nekwenta tintfo ngekulandzela
lisiko lelitsandvwa nguye, kepha kute umuntfu longatsi nakasebentisa lamalungelo awasebentise
ngendlela lengahambisani nesimiso nome siphi seMtsetfo weMalungelo eBuntfu.
Imiphakatsi leyehlukaniseka ngemasiko, tenkholo nangelulwimi
31. (1) Imiphakatsi lelandzela emasiko, inkholo nome lekhuluma lulwimi lunye ingete
yephucwa lilungelo, nalamanye emalungu emiphakatsi yayo -
(a) lekutfokotela emasiko ayo, ichube inkholo yayo iphindze isebentise tilwimi tayo; futsi
(b) lekubumba, lekujoyina futsi nelekugcina tinhlanganiso nemibutsano yetemasiko, tenkholo
netetilwimi kanye naletinye nje-ke tinhlanganiso temiphakatsi.
(2) Lamalungelo lasesigatjaneni (1) angete asetjentsiswa ngendlela lengahambisani nanome
ngusiphi simiso seMtsetfo weMalungelo eBuntfu.
Kutfolakala kwelwati
32. (1) Wonkhe umuntfu unelilungelo lekutfola -
(a) nome ngimiphi imininingwane yelwati lolugcinwe ngumbuso; futsi
(b) nome ngimiphi imininingwane yelwati lolugcinwe ngulomunye umuntfu lekayidzingela
kuyisebentisa nome kuvikela nome nguwaphi emalungelo akhe.
(2) UMtsetfo lobusa live lonkhe kufute ubekwe kutewuniketa kusebenta kwalelilungelo,
lomtsetfo ungabeka tindlela letifanelekako tekuphungula umtfwalo kuhulumende
ngasetinyatselweni tekwengamela nome ngasetimalini.
Sinyatselo Sembuso Lesilungile
33. (1) Wonkhe umuntfu unelilungelo lekutsi sinyatselo sembuso lesitseftwe sibe
ngulesisemtsetfweni, ngulesifanale futsi lesitsetfwe ngenchubo lefanele.
(2) Wonkhe umuntfu emalungelo akhe latsikanyetwe sinyatselo sembuso unelilungelo
lekuniketwa tizatfu letibhalwe phansi.
(3) Umtsetfo lobusa live lonkhe kufute ubekwe kutewuniketa kusebenta kwalamalungelo, futsi
kufute -
(a) uchaze kubuketwa kwetinyatselo tembuso yinkantolo, nome lapho kufanele, libandla
lelitimele lelingakhetsi;
(b) wetfwese umtfwalo tonkhe titfo tembuso, kutewuniketa kusebenta kwalamalungelo
lasetigatjaneni (1) na-(2); futsi
(c) kutfutfukisa kuphatsa kwembuso losebenta ngendlela lefanele.
Kukhona kuya enkantolo
34. Wonkhe umuntfu unelilungelo lekutsi aletse nome ngabe nguluphi ludzaba enkantolo
lolungacatululwa ngekwemtsetfo kutsi luncunywe ngalokufanele yinkantolo leteka loludzaba
ngalokusebaleni nome lapho kudzingeke khona, lubuketwe ngulelinye libandla lelitimele futsi
lelingakhetsi nome inhlanganiso letsite.
Bantfu lababoshiwe, labavalelwe ejele kanye nalababekwe emacala
35. (1) Wonkhe umuntfu loboshelwe kusoleka kutsi wente licala lelitsite unelilungelo -
(a) lekubindza angasho lutfo;
(b) lekwatiswa ngekushesha -
(i) ngelilungelo lakhe lekubindza angasho lutfo; futsi
(ii) ngemphumela longaba khona nangabe angabindzi;
(c) angaphocelelwa kuvuma nome kwemukela intfo lengasetjentiswa njengebufakazi
lobungabubopha;
(d) lekuletfwa ngembili kwenkantolo ngekushesha, kepha hhayi ngemuva -
(i) kwema-awa langu-48 ngemuva kwekuboshwa kwakhe; nome
(ii) kwekuphetfwa kwelusuku lwekutsetfwa kwemacala lwekucala emuva kwekuphela
kwalama-awa langu-48, uma lesikhatsi lesingema-awa langu-48 siphela ema-aweni langesiwo
ekutsetsa emacala nome siphela ngelilanga lelingesilo lekutsetsa emacala;
(e) ekuveleni kwakhe kwekucala enkantolo ngemuva kwekuvalelwa, etfweswe licala nome
atiswe ngesizatfu sekuchubeka nekuvalelwa, nome akhululwe; futsi
(f) akhululwe ekuvalelweni ejele nangabe timo tebulungiswa tivuma, ngephansi
kwemibandzela lefanele.
(2) Wonkhe umuntfu lovalelwe ejele, lokufaka ekhatsi tonkhe tiboshwa letigwetjiwe,
unelilungelo -
(a) lekwatiswa ngekushesha sizatfu sekuvalelwa kwakhe;
(b) lekukhetsa kanye nelekutsintsana nemmeli, kanye nekwatiswa ngalelilungelo ngekushesha;
(c) lekuba nemmeli lekanikwe yena ngumbuso, ngetindleko tembuso, nangabe kuphatfwa
kwelicala kungahle kube nesikhinyabeto ngakuye, kantsi futsi atiswe ngalelilungelo ngekushesha;
(d) lekubuta matfupha mayelana nekuba semtsetfweni kwekuvalelwa kwakhe enkantolo kantsi
nangabe loko kuvalelwa kungekho emtsetfweni, akhululwe;
(e) lekuvalelwa ngaphansi kwetimo letihambisana nekuhlonishwa kwebuntfu, lokufaka ekhatsi
lokungenani simiso sekutsi atfole indzawo yekuhlala leyenele, kudla lokunemsoco, tintfo
tekufundza, kwekutelula umtimba, kanye nekwelashwa, tindleko tako konkhe loku tibhadalwe
ngumbuso; futsi
(f) lekuchumana, nelekuvakashelwa, kwalowo muntfu -
(i) nguwakakhe/nome singani sakhe;
(ii) tihlobo takhe letisedvute naye;
(iii) ngumeluleki wetenkholo lokhetsiwe; futsi
(vi) ngudokotela lokhetsiwe.
(3) Wonkhe umuntfu lobekwe licala unelilungelo lekushushiswa ngendlela lesemtsetfweni,
lokufaka ekhatsi lilungelo -
(a) lekwatiswa mayelana nelicala labekwe lona, kanye nemininingwane leyenele kutsi uyakwati
kutiphendvulela mayelana nalelicala;
(b) lekuniketwa sikhatsi lesenele netintfo letidzingekile ekulungiseleni kutivikela kwakhe;
(c) lekushushiswa enkantolo yesive naleyetayelekile;
(d) lekutsi lelicala litsetfwe lize liyewuphela ngaphandle kwekubanjelelwa mahhala;
(e) lekuba khona enkantolo ngesikhatsi ashushiswa;
(f) lekukhetsa, nelekumelwa, ngummeli, kanye nelekwatiswa mayelana nalelilungelo
ngekushesha;
(g) lekuba nemmeli lanikwe yena ngumbuso lona lobekwe licala futsi kubhadale umbuso,
nangabe kuphatfwa kwelicala kungahle kube nesikhinyabeto ngakuye, kantsi futsi atiswe
ngalelilungelo ngekushesha;
(h) lekutsatfwa njengemuntfu longenacala, lekubinza angasho lutfo, futsi anganiki bufakazi
ngesikhatsi sekutekwa kwelicala;
(i) lekwetfula kanye nelekubuphikisa bufakazi;
(j) lekungaphocelelwa kuniketa bufakazi lobungambophisa;
(k) lekugwetjwa ngelulwimi lekalwatiko nome, nangabe loko akukhonakali, lekuhunyushelwa
ngelulwimi lekalwatiko;
(l) lekungagwetjelwa kwephula nome kweca umtsetfo lebekungasilo licala ngaphansi
kwemtsetfo welive lonkhe nome umtsetfo wemave emhlaba ngalesikhatsi kwephulwa nome
kweciwa lowo mtsetfo;
(m) lekungashushiselwa nome nguliphi licala nome kweciwa kwemtsetfo nangabe loyo muntfu
uke waniketwa sigwebo ngaphambilini nome wakhululwa yinkantolo mayelana nalelo cala;
(n) lekutfola sigwebo lesilula kunaleti letinye letibekiwe nangabe sigwebo lesibekelwe lelo cala
sintjintjiwe emkhatsini wesikhatsi sekwephulwa kwemtsetfo naleso sekwetfulwa kwesigwebo;
futsi
(o) lekwendlulisela, nome lekubuyeketwa kwalelo cala, yinkantolo lenkhulu.
(4) Nangabe lesigaba sidzinga imininingwane yelwati letsite kutsi iniketwe umuntfu, leyo
mininingwane yelwati kufute iniketwe ngelulwimi lekalwatiko lowo muntfu.
(5) Bufakazi lobutfolakele ngendlela leyephula nome nguwuphi uMtsetfo weMalungelo
eBuntfu kufute bulahlelwe ngephandle, nangabe kwemukelwa kwalobo bufakazi kutawenta
kutsetfwa kwalelicala kube ngulokungekho emtsetfweni nome-ke kutawenta kuchutjwa
kwebulungiswa kube matima.
Kuncishiswa kwemalungelo
36. (1) Emalungelo lakuMtsetfo weMalungelo eBuntfu angancishiswa kuphela
ngekulandzela umtsetfo losetjentiswa ngalokwetayelekile kuphela kuze kufike ezingeni lapho
khona lokuncishiswa kunetizatfu letibonakalako emphakatsini losebenta ngekungafihli
nangentsandvo yelinyenti lobekwe esisekelweni sekuhlonishwa kwesitfunti sebuntfu, kulingana
kanye nekukhululeka, ngekubuketa lokumcoka lokufaka ekhatsi -
(a) inhlobo yelilungelo;
(b) kubaluleka kwenhloso yalokuncishiswa;
(c) inhlobo nelizinga lekunchishiswa;
(d) budlelwano emkhatsini wekuncishiswa nenhloso yako; futsi
(e) indlela lengabophi kakhulu yekutfola lenhloso.
(2) Ngaphandle-ke njengobe kuchaziwe esigatjaneni (1) nome kukusiphi lesinye simiso
seMtsetfosisekelo, kute umtsetfo lotawunciphisa nanome nguliphi lilungelo lelishicilelwe
eMtsetfweni weMalungelo eBuntfu.
Umtsetfo wetimo Letiphutfumako
37. (1) Umtsetfo wesimo lesiphutfumako ungabekwa kuphela ngekulandzela uMtsetfo
wePhalamende, futsi ungabekwa kuphela -
(a) nangabe imphilo yesive yetfuswa ngekuba khona kwemphi, kuhlaselwa, kuvukela umbuso
lokwetayelekile, kungalandzelwa kwemtsetfo, umonakalo wemvelo, nome letinye tintfo
letiphutfumako emphakatsini; futsi
(b) lokubekwa kwemtsetfo wesimo lesiphutfumako kudzingekile kutewuletsa kuthula
nekulandzelwa kwemtsetfo.
(2) Kubekwa kwemtsetfo wesimo lesiphutfumako, kanye nanome nguwuphi umtsetfo
lobekiwe nome lesinye sinyatselo lesitsetfwe ngekulandzela loko kubekwa, kungasebenta kuphela
-
(a) ngemuva kwelilanga lobekwe ngalo; futsi
(b) ungasebenta emalanga langendluli ku-21 ngemuva kwekubekwa, ngaphandle nangabe
UMkhandlu weLive lonkhe, uncuma kukuchubekisa. LoMkhandlu ungakuchubekisa kusebenta
kwemtsetfo wesimo lesiphutfumako sikhatsi lesingendluli etinyangeni letintsatfu ngesikhatsi sinye.
Kuchutjekiswa kwekucala kwemtsetfo wesimo lesiphutfumako kufute kwentiwe ngesincumo
lesitsetfwe sesekelwa linyenti lemalunga aloMkhandlu. Nome ngukuphi kuchutjekiswa
lokulandzelako kufute kwentiwe ngesincumo lesitsetfwe sesekelwa ngemalunga langekho
ngaphansi kwema-60% aloMkhandlu. Sincumo lesitsetfwe ngekulandzela lesigaba kufute sitsatfwe
ngemuva kwekubonisana kwaloMkhandlu.
(3) Nome nguyiphi lenemandla inkantolo ingancuma ngekuba semtsetfweni -
(a) kwekubekwa kwemtsetfo wesimo lesiphutfumako;
(b) kwekuchutjekiswa kwekubekwa kwemtsetfo wesimo lesiphutfumako; futsi
(c) nanganome nguwuphi umtsetfo lobekiwe, nome sinyatselo lesitsetfwe, ngekulandzela
kubekwa kwemtsetfo wesimo lesiphutfumako.
(4) Nome nguwuphi umtsetfo lobekwe ngesizatfu sekubekwa kwemtsetfo wesimo
lesiphutfumako ungehluka eMtsetfweni weMalungelo eBuntfu kufika ezingeni kuphela -
(a) lekutsi lokwehluka kudzingwa nguleso simo lesiphutfumako; futsi
(b) lomtsetfo -
(i) uhambelana netibopho teRiphabhulikhi ngaphansi kwemtsetfo wemave emhlaba
losebentako kuleto timo letiphutfumako;
(ii) uhambelana nesigatjana (5); futsi
(iii) utawukhishwa kuGazethi yaHulumende welive lonkhe ngekushesha ngemuva kwekutsi
ubekwe.
(5) Kute uMtsetfo wePhalamende loniketa ligunya lekubekwa kwemtsetfo wesimo
lesiphutfumako, futsi kute umtsetfo loshayiwe nome lesinye sinyatselo lesitsetfwe ngenca yaloko
kubekwa kwemtsetfo wesimo lesiphutfumako, longavumela nome unike ligunya -
(a) lekuvikela umbuso, nome muphi umuntfu, ngetento letingekho emtsetfweni;
(b) nome yini lekhwesha kulesigaba; futsi
(c) nome yini lekhwesha esigabeni lesishiwo eluhleni 1 kuleliCansi leMalungelo
Langenakuncishiswa, kuze kufike ezingeni lelikhonjiswe ngesheya kwalesigaba eluhlwini 3
lwaleliCansi.
LiCansi leMalungelo laNgenakuncishiswa
1 2 3
Inombolo Sihloko Lizinga lekunganciphiseki yeSigaba Sesigaba
kwelilungelo
9 Kulingana Nakuphatselene nekubandlulula
ngekwebuhlanga, libala, buve nome
kutalwa, bulili, inkholo nome lulwimi
10 Sitfunti Sebuntfu Lonkhe
11 Imphilo Lonkhe
12 Inkhululeko Nakunguletigatjana: -sigatjana
neKuvikeleka (1)(d) na(e); kanye na(2)(c)
kwemuntfu
13 Bugcili, Nakuphatselene nebugcili nekusetjentiswa
Kusetjentiswa njengesigcili
njengesigcili kanye
nekusetjentiswa
ngenkhani
28 Bantfwana Nakunguletigatjana:
- sigatjana (1)(d) na(e)
- emalungelo lasetindzimeni tesigatjana
(1)(g)(i) na(ii) kanye
- sigatjana (1)(i) nakuphatselene
nebantfwana labaneminyaka lengu-15
nome ngaphansi.
35 Bantfu lababoshiwe, Nakunguletigatjana:
labavalelwe - sigatjana (1)(a), (b) na(c) na(2)(d);
nalababekwe - emalungelo lasetindzimeni (a)-(o)
emacala tesigatjana (3), ngaphandle kwa(d);
- sigatjana (4); futsi
- sigatjana (5) nakuphatselene nekungatsatfwa
kwebufakazi uma kutsatfwa kwabo kutawenta
kutsetfwa kwelicala kungalungi.
(6) Nome nini lapho umuntfu avalelwe ngaphandle kwekushushiswa ngenca yesizatfu
sekuncishiswa kwemalungelo akhe lesibangelwe kubekwa kwemtsetfo wesimo lesiphutfumako,
kufute kulandzelwe lemibandzela lelandzelako:
(a) Umuntfu lomdzala lolilunga lemndeni nome umngani waloyo muntfu lovalelwe kufanele
atsintfwe ngekungephuti lokungakadzingeki, futsi atjelwe kutsi loyo muntfu uvalelwe.
(b) Satiso kuGazethi yaHulumende welive lonkhe kufute setfulwe kungakapheli emalanga
lasihlanu avalelwe loyo muntfu, leso satiso sisho ligama laloyo lovalelwe kanye nendzawo
lavalelwe kuyo kanye nemtsetfo wesimo lesiphutfumako lavalelwe ngaphansi kwaso loyo muntfu.
(c) Lovalelwe kufute avunyelwe kutsi akhetse, nekutsi avakashelwe ngudokotela ngesikhatsi
lesifanele.
(d) Lovalelwe kufute avunyelwe kutsi akhetse, nekutsi avakashelwe ngummeli ngesikhatsi
lesifanele.
(e) Inkantolo kufute ibukete kabusha lokuvalelwa kwalomuntfu ngekushesha, kodvwa
kungakapheli emalanga lalishumi ngemuva kwekuvalelwa kwaloyo muntfu, kantsi inkantolo
kufute ikhulule lomuntfu ngaphandle nangabe lokuchubeka nekuvalelwa kudzingekile futsi kuletsa
kuthula nekulandzelwa kwemtsetfo.
(f) Lovalelwe kodvwa angakakhululwa ngekulandzela kubuketwa kabusha kwesigatjana (e),
nome longakakhululwa ngekwesibuketo ngephansi kwalesigatjana, angenta sicelo enkantolo kutsi
iphindze ibukete kuvalelwa kwakhe esikhatsini lesingemalanga langu-10 ngemuva kwekubuketwa
lokwendlulile, futsi inkantolo kufute ikhulule loyo muntfu ngaphandle nangabe lokuvalelwa solo
kudzingekile kuletsa kuthula nekulandzelwa kwemtsetfo.
(g) Lovalelwe kufute avunyelwe kuta matfupha enkantolo lebuketa indzaba yakhe
yekuvalelwa, amelwe ngummeli ekutekweni kwelicala, kanye nekubeka tikhalo tekutsi kuvalelwa
kungachubeki.
(h) Umbuso kufute unikete inkantolo tizatfu letibhalwe phansi letivuma kuchubekisa
kuvalelwa kwaloyo muntfu, uphindze unikete loyo muntfu lovalelwe umbhalo waletizatfu
kungakapheli lokungenani emalanga lamabili inkantolo isengakabuketi lokuvalelwa.
(7) Nangabe inkantolo ikhulula lovalelwe, loyo muntfu angere aphindza avalelwe ngetizatfu
letifana naleto lebekavalelelwe tona ngaphandle nangabe umbuso uniketa inkantolo sizatfu
lesicinile sekumvalela futsi.
(8) Tigatjana (6) na-(7) atisebenti kubantfu labangenabo buve beNingizimu Afrika futsi
lababoshwe ngesizatfu sekulwa ngetikhali ngaphansi kwemtsetfo wemave emhlaba. Esikhundleni
saloko, umbuso kufute ulandzele emazinga laphocelela iRiphabhulikhi ngaphansi kwemtsetfo
wemave emhlaba mayelana nekuvalela bantfu baloluhlobo.
Kucinisekisa kuhlonishwa kwemalungelo
38. Nome ngubani lobalwe kulesigaba unelilungelo lekuletsa sicelo enkantolo lefanele, lesisho
kutsi lilungelo lelibekwe eMtsetfweni weMalungelo eBuntfu lephuliwe nome lesatjisiwe, kantsi
inkantolo inganiketa sincesitelo lesifanele lokufaka ekhatsi kucinisekiswa kwemalungelo. Bantfu
labangaletsa enkantolo sicelo sesincesitelo ngulaba labalandzelako:
(a) Nome ngubani lotiletsela sicelo egameni lakhe;
(b) nome ngubani loletsa sicelo esikhundleni salomunye umuntfu longakwati kutentela loko
egameni lakhe;
(c) nome ngubani loletsa sicelo njengelilunga lelibandla, nome esikhundleni selibandla nome
sicumbi sebantfu;
(d) nome ngubani umuntfu loletsa sicelo egameni lemphakatsi; futsi
(e) inhlangano leyenta loku egameni lemalunga ayo.
Kuhunyushwa kweMtsetfo weMalungelo eBuntfu
39. (1) Uma kuhunyushwa uMtsetfo weMalungelo eBuntfu, inkantolo, libandla nome
inkhundla -
(a) kufute ikhutsate timo letisisekelo temphakatsi longenamfihlo nalonentsandvo yelinyenti
letibekwe esisekelweni sesitfunti sebuntfu, kulingana nenkhululeko;
(b) kufute ibuke umtsetfo wemave emhlaba; futsi
(c) ingabuketa umtsetfo wemave angaphandle.
(2) Uma kuhunyushwa nome nguwuphi umtsetfo, futsi uma kutfutfukiswa umtsetfo
lowetayelekile nome umtsetfo wesintfu, tonkhe tinkantolo, emabandla nome tinkhundla kufute
tikhutsate umoya, tinhloso kanye netinjongo teMtsetfo weMalungelo eBuntfu.
(3) UMtsetfo weMalungelo eBuntfu awukuphikisi kuba khona kwalamanye emalungelo nome
inkhululeko levunywa nome laniketwe ngumtsetfo lowetayelekile, ngumtsetfo wesintfu nome
kushaywa kwemtsetfo, kuyawufika ezingeni lapho ahambisana khona neMtsetfo weMalungelo
eBuntfu.
Sehluko 3
Hulumende weLubanjiswano
Hulumende weRiphabhulikhi
40. (1) ERiphabhulikhi, hulumende ubunjwe ngewelive lonkhe, wetifundza nahulumende
wabomasipala, lekutigaba letehlukene, letinekudzingana naletisebentelanako.
(2) Tonkhe tigaba tahulumende kufute tibuke tiphindze tilandzele timiso letikuleSehluko futsi
tente imisebenti yato ngephansi kwaletakhiwo leSehluko lesitibekako.
Imigomosisekelo yaHulumende weLubanjiswano nebudlelwano emkhatsini wabohulumende
41. (1) Tonkhe tigaba tahulumende nato tonkhe tikhungo tembuso kusinye ngasinye
sigaba kufute -
(a) tigcine kuthula, lubumbano lwelive kanye nekungachekeki kweRiphabhulikhi;
(b) tilondvolote inhlalakahle yebantfu beRiphabhulikhi;
(c) tinikete hulumende losebentako, longenamfihlo, losebentela bavoti nalohlangene
weRiphabhulikhi yonkhe;
(d) tetsembeke eMtsetfwenisisekelo, kuyiRiphabhulikhi, nakubantfu bayo;
(e) tihloniphe lizinga lemtsetfosisekelo, tikhungo, emandla nemisebenti yahulumende kulelinye
lizinga;
(f) tingatsatsi emandla nome imisebenti ngaphandle kwaleyo letiniketwe yona
nguMtsetfosisekelo;
(g) tisebentise emandla nome tente imisebenti yato ngendlela lengagcumukeli eminyeleni,
ekusebenteni nasekutimeleni kwahulumende kulesinye sigaba; futsi
(h) tisebentisane ngekwetsembana nangemoya lomuhle -
(i) ngekwakha budlelwano lobunebungani;
(ii) ngekwesekelana nekusitana;
(iii) ngekwatisana, nekubonisana, ngetintfo letitsintsa onkhe emalunga ahulumende;
(iv) ngekumatanisa tento tato nemitsetfo;
(v) nekulandzela tinchubo lekuvunyelenwe ngato; futsi
(vi) kugwema kumikisana etinkantolo.
(2) UMtsetfo wePhalamende kufute -
(a) usungule nome wente kube khona takhiwo tekukhutsata tiphindze tente budlelwano
kubohulumende.
(b) ubeke takhiwo letifanele netinchubo tekwenta nekucatulula kungevani emkhatsini
wabohulumende.
(3) Sitfo sembuso lesitsintsekako ngekungevani emkhatsini wabohulumende kufute sente
imizamo yekutsatsa tinyatselo tekucatulula lokungevani ngekusebentisa letakhiwo netinchubo
letibekelwe loko, futsi sitsatse tonkhe tinyatselo letinye letifanele singakayi enkantolo kutsi
sicatulule lokungevani.
(4) Nangabe inkantolo iyeneliswa kutsi tidzingo tesigatjana (3) atikalandzelwa, ingabuyisela
emuva loludzaba lwekungevani kuleto titfo tembuso letitsintsekako.
Sehluko 4
Iphalamande
Kubunjwa kwePhalamende
42. (1) Iphalamende ibunjwe -
(a) nguMkhandlu weLive lonkhe; kanye
(b) neMkhandlu weLive lonkhe weTifundza.
(2) UMkhandlu weLive lonkhe neMkhandlu weLive lonkhe weTifundza ifaka sandla
kulenchubo yekwakha umtsetfo ngendlela lebekwe ngayo eMtsetfwenisisekelo.
(3) UMkhandlu weLive lonkhe ukhetselwe kumela bantfu nekucinisekisa hulumende webantfu
ngephansi kweMtsetfosisekelo. Ukwenta loku ngekukhetsa uMengameli, ngekuniketa sive sonkhe
inkhundla kutsi sive sibuke tindzaba, ngekubeka imitsetfo nangekubukisisa nekwelusa tento
talabaphetse.
(4) UMkhandlu weLive lonkhe weTifundza umele tifundza kucinisekisa kutsi tintfo letitsintsa
tifundza tiyanakwa ezingeni lahulumende welive lonkhe. Ukwenta loku kakhulukati ngekufaka
sandla ekwakhiweni kwemtsetfo welive lonkhe nangekuniketa sive sonkhe inkhundla kutsi sibuke
tindzaba letitsintsa tifundza.
(5) UMengameli angabita iPhalamende kutsi ite emhlanganweni lophutfumako nome nini
kutewukwenta umsebenti lophutfumako.
(6) Indzawo yekuhlanganela iPhalamende kusedolobheni laseKapa, kodvwa uMtsetfo
wePhalamende, lobekwe ngekulandzela tigaba 76 (1) na-(5), ungabeka lenye indzawo kutsi kube
yekuhlanganela iPhalamende.
Ligunya lekushaya umtsetfo weRiphabhulikhi
43. (1) ERiphabhulikhi, ligunya lekushaya umtsetfo -
(a) welizinga lahulumende welive lonkhe liniketwe iPhalamende, njengobe kuhlelwe esigabeni
44;
(b) welizinga lahulumende wesifundza liniketwe tishayamtsetfo tesifundza, njengobe kuhleliwe
esigabeni 104; futsi
(c) welizinga lahulumende wasekhaya liniketwe imikhandlu yaboMasipala, njengobe kuhleliwe
esigabeni 156.
Ligunya lekushaya umtsetfo welive lonkhe
44. (1) Ligunya lekushaya umtsetfo welive lonkhe njengobe liniketwe iPhalamende -
(a) linika uMkhandlu weLive lonkhe emandla -
(i) ekuchibela uMtsetfosisekelo;
(ii) ekushaya umtsetfo lophatselene nanome yini, lekufaka neludzaba loluwela kuleto tintfo
letikuloluhlu lolukuShejuli 4, kodvwa ngaphandle, njengobe sigaba (2) sichaza, ludzaba lapho
emandla ekushaya umtsetfo awela ngephansi kweShejuli 5; futsi
(iii) ekuniketa emandla awo ekushaya umtsetfo, ngaphandle kwemandla ekuchibela
uMtsetfosisekelo, kunome ngusiphi sishayamtsetfo kulelinye lizinga lahulumende; futsi
(b) linika uMkhandlu weLive lonkhe weTifundza emandla -
(i) ekufaka sandla ekuchitjelweni kweMtsetfosisekelo, ngekulandzela sigaba 74;
(ii) ekushaya umtsetfo ngekulandzela sigaba 76, lophatselene nanome nguluphi ludzaba
loluwela kuleto tintfo letikuloluhlu lolukuShejuli 4, nome nguluphi lolunye ludzaba njengobe
kuchaza uMtsetfosisekelo kutsi luhanjiswe ngekulandzela sigaba 76; futsi
(iii) ekubuka, ngekulandzela sigaba 75, nome nguwuphi lomunye umtsetfo loshaywe
nguMkhandlu weLive lonkhe.
(2) IPhalamende ingangenela ngekushaya umtsetfo, ngekulandzela sigaba 76 (1), eludzabeni
loluwela ngaphansi kwanome nguluphi ludzaba lolubekwe kuloluhlu lolukuShejuli 5, nangabe
kudzingekile -
(a) kugcina emazinga ekuphepha eveni lonkhe;
(b) kugcina kuhlangana kwemnotfo;
(c) kugcina emazinga lafunekako eveni lonkhe;
(d) kusungula emazinga laphansi lafunekako nakwentiwa imisebenti; nome
(e) kuvimbela tento letingakalungi letitsetfwe sifundza letikhinyabeta lesinye sifundza, nome
live lonkhana.
(3) Umtsetfo lophatselene neludzaba lolubonakala lusidzingo, nome lolusondzelene ngengoti
nje, ekusetjentisweni kwemandla ngalokusezingeni leliphakeme lokuphatselene neludzaba
lolubekwe kuShejuli 4, ngato tonkhe tinhloso, ngumtsetfo lophatselene nako konkhe lokubekwe
kuShejuli 4.
(4) Nayisebentisa ligunya layo lekushaya umtsetfo iPhalamende iboshwa kuphela
nguMtsetfosisekelo, futsi kufute yente umsebenti wayo ngekulandzela iminyele yeMtsetfosisekelo.
Imitseshwana lehlanganyelwe netibopho kanye nemakomidi lahlanganyelwe
45. (1) UMkhandlu weLive lonkhe neMkhandlu weLive lonkhe weTifundza kufute ibeke
likomidi lelihlanganyelwe lelingabeka imitsetshwana netibopho letiphatselene nemisebenti yayo
lehlanganyelwe, lokufaka imitseshwana netibopho -
(a) tekusungula tinchubo tekuchuba kushaya umtsetfo lokufaka kubekwa kwesikhatsi
lekufanele kutsi sinyatselo nome siphi sicedvwe ngaso kuleyo nchubo;
(b) tekusungula emakomidi lahlanganyelwe labunjwe ngemalunga lavela eMkhandlwini
weLive lonkhe neweTifundza ekubuka nekubika ngeMitsetfosivivinyo leshiwo etigabeni 74 na-75,
nekuphatsa lawo makomidi;
(c) tekusungula likomidi lelihlanganyelwe lekubuketa uMtsetfosisekelo lokungenani kanye
ngemnyaka; futsi nekuphatsa lelikomidi;
(d) tekuphatsa inchubo nemisebenti yelikomidi -
(i) lelihlanganyelwe lemitseshwana netibopho;
(ii) lekulamula;
(iii) lekubuketa umtsetfosisekelo; kanye
(iv) nelanome nguwaphi emakomidi lahlanganyelwe ngekwendzima (b).
(2) Emalungu eSigungu setiNdvuna teMbuso, emalunga eMkhandlu weLive lonkhe
netitfunywa teMkhandlu weLive lonkhe weTifundza anemalungelomvume nekuvikeleka
lokufanako embi kwekomidi leyinhlanganisela yeMkhandlu weLive lonkhe neMkhandlu
weTifundza njengobe anawo embi kweMkhandlu weLive lonkhe neMkhandlu weTifundza.
Umkhandlu weLive Lonkhe
Kubunjwa nekukhetfwa
46. (1) UMkhandlu weLive lonkhe wakhiwe ngemalunga lasemkhatsini wema-350
nema-400 langewesifazane newesilisa lekakhetfwe njengemalunga ngekulandzela indlela
yelukhetfo -
(a) lebekwe ngumtsetfo welive lonkhe;
(b) leyakhelwe etu kweluhlu lwebavoti bonkhe;
(c) lebeka buncane beminyaka yekuvota kutsi ngu-18 weminyaka; futsi
(d) leba nemiphumela, ngalokwetayelekile, yekumelwa ngelinani lekuvotelwa kwelicembu
letembusave.
(2) UMtsetfo wePhalamende kufute umise indlela yekubeka linani lemalunga eMkhandlu
weLive lonkhe.
Bulunga
47. (1) Sonkhe sakhamuti lesivumelekile kutsi sivotele uMkhandlu weLive lonkhe
singakwati kukhetfwa kuba lilunga leMkhandlu, ngaphandle -
(a) kwanome ngubani lobekwe esikhundleni nome losebentela umbuso futsi aholelwa ngiwo
kulowo msebenti, ngaphandle -
(i) kweMengameli, liSekela leMengameli, tiNdvuna teMbuso nemaSekela etiNdvuna
teMbuso;
(ii) kwanome ngubaphi bantfu labasetikhundleni lapho imisebenti yabo ihambelana
neyemalunga eMkhandlu, futsi lebekwe yahambelana ngumtsetfo welive lonkhe;
(b) kwetitfunywa letingesuswa teMkhandlu weLive lonkhe weTifundza nome emalunga
esishayamtsetfo sesifundza nome Sigungu lesiphetse seMkhandlu waMasipala;
(c) kwebantfu labangakabuyiselwa emalungelo abo ngekwemtsetfo ngesizatfu sekutsi
banetikweleti;
(d) kwanome ngumuphi umuntfu, lotfolwe kwekutsi akaphili engcondvweni yinkankantolo
letsite yeRiphabhulikhi; nome
(e) kwanome ngubani lokutsite, ngemuva kwekucala kwekusebenta kwalesigaba, watfolwa
anelicala waniketwa sigwebo setinyanga letingetulu kweli-12 ejele ngaphandle kwekunikwa
lilungelo lekutsi akhiphe inhlawulo, nome eRiphabhulikhi, nome ngaphandle kweRiphabhulikhi,
nangabe lesento lesakha lelicala besingatsatfwa njengelicala eRiphabhulikhi, kepha, kute umuntfu
lokungatsiwa ugwetjiwe uma kusengakancunywa kwendluliselwa kwelicala yinkantolo lephakeme
nome sigwebo sisengakancunya ngulenkantolo, nome kusengakaniketwa sigwebo, nome sikhatsi
sekwendlulisela licala enkantolo lephakeme sesiphelile. Kwemukwa lemvume ngekulandzela
lendzima kuphela ngemuva kweminyaka lesihlanu kuphele lesigwebo.
(2) Umuntfu longakavumeleki kuba lilunga leMkhandlu weLive lonkhe ngekwetigatjana (1)(a)
nome (b) angamela lukhetfo lweMkhandlu weLive lonkhe, ngaphansi kwekulandzela imikhawulo
nemibandzela lebekwe nguhulumende welive lonkhe.
(3) Umuntfu ulahlekelwa bulunga beMkhandlu weLive lonkhe nangabe loyo muntfu -
(a) angasavumeleki kuba lilunga; nome
(b) angekho eMkhandlwini weLive lonkhe ngaphandle kwemvume, esimeni lapho khona
imitseshwana nenchubo yeMkhandlu ibeka kutsi umuntfu longekho utawulahlekelwa bulunga.
(4) Tikhala talabaphumile eMkhandlwini weLive lonkhe kufute tigcwaliswe ngekulandzela
umtsetfo welive lonkhe.
Kufunga nome kuvuma ngekutibopha
48. Ngembi kwekutsi emalunga eMkhandlu weLive lonkhe acale kwenta imisebenti yawo
eMkhandlwini, kufute afunge nome avume ngekutibopha kutsi atawetsembeka kuyiRiphabhulikhi
nekutsi atawulandzela uMtsetfosisekelo, loku akwente ngekulandzela iShejuli 2.
Budze besikhatsi sekusebenta kweMkhandlu weLive lonkhe
49. (1) UMkhandlu weLive lonkhe ukhetfwe kutsi usebente iminyaka lesihlanu.
(2) Nangabe uMkhandlu weLive lonkhe uhlakatwa ngekulandzela sigaba 50, nome nakuphela
sikhatsi sawo sekusebenta, uMengameli, ngesatiso semtsetfo, kufute abite futsi abeke emalanga
elukhetfo, lokufute lubanjwe kungakapheli emalanga langema-90 ngemuva kwekuhlakateka
kweMkhandlu nome ngemuva kwekuphela kwesikhatsi sawo sekusebenta.
(3) Nangabe imiphumela yelukhetfo lweMkhandlu weLive lonkhe ayikaniketwa ngesikhatsi
lesibekwe esigabeni 190, nome nangabe lukhetfo lubekwe eceleni yinkantolo, uMengameli,
ngesatiso semtsetfo, kufute abite futsi abeke emalanga elukhetfo lolunye, lokufute lubanjwe
kungakapheli emalanga langema-90 ngemuva kwekuphela kwaleso sikatsi nome ngemuva
kwelilanga lekwabekwa ngalo eceleni lolukhetfo.
(4) UMkhandlu weLive lonkhe utawuchubeka kuba nemandla ekusebenta kusukela
ngesikhatsi uhlakateka nome ngesikhatsi uphelelwa sikhatsi sekusebenta, kuze kube lilanga
ngembi kwelilanga lekucala lekuvotela lukhetfo lolulandzelako lweMkhandlu.
Kuhlakateka kweMkhandlu weLive lonkhe kungakapheli sikhatsi sawo sekusebenta
50. (1) UMengameli kufute ahlakate uMkhandlu weLive lonkhe nangabe -
(a) uMkhandlu, utsatse sincumo sekubhidlika, wesekelwa linyenti lemalunga awo; futsi
(b) iminyaka lemitsatfu seyendlulile kusukela uMkhandlu wakhetfwa.
(2) Loyo longuMengameli kwesikhashana kufute ahlakate uMkhandlu weLive lonkhe nangabe
-
(a) kute losesikhundleni sekuba nguMengameli, futsi
(b) uMkhandlu wehluleka kukhetsa uMengameli lomusha kungakapheli emalanga langema-30
ngemuva kwekuvela kwesikhala seMengameli.
Tikhatsi tekuhlangana nekuphumula
51. (1) Ngemuva kwelukhetfo, kuhlangana kwekucala kweMkhandlu weLive lonkhe
kufute kwenteke ngesikhatsi nangelilanga lelincunywe nguMengameli weNkantolo
yeMtsetfosisekelo, kodvwa kungakapheli emalanga lali-14 ngemuva kwekuniketwa
kwemiphumela yelukhetfo. UMkhandlu weLive lonkhe ungancuma tikhatsi nebudze betikhatsi
tekuhlangana kanye netikhatsi tekuphumula kwawo.
(2) UMengameli angabita uMkhandlu weLive lonkhe, ute emhlanganweni lophutfumako nome
ngasiphi sikhatsi kutewusebenta ludzaba loluphutfumako.
(3) Kuhlangana kweMkhandlu weLive lonkhe kuvumelekile kuletinye tindzawo ngaphandle
kwePhalamende ngetizatfu tetidzingo temphakatsi kuphela, kuphepha nome kuba sedvute, futsi
nangabe loko kubekiwe emitseshwaneni nasenchubeni yaloMkhandlu.
Somlomo kanye neliSekela laSomlomo
52. (1) Emhlanganweni wawo wekucala ngemuva kwelukhetfo lwawo, nome uma
kunesidzingo sekugcwalisa sikhala, uMkhandlu weLive lonkhe kufute ukhetse Somlomo kanye
neliSekela laSomlomo emalungeni awo.
(2) UMengameli weNkantolo yeMtsetfosisekelo utawuphatsa lukhetfo lwekukhetsa Somlomo,
nome abeke lelinye lijaji lelitakwenta loko. Somlomo yena uphatsa lukhetfo lweliSekela
laSomlomo.
(3) Inchubo lebekwe kuShejuli 3 isebenta elukhetfweni lwaSomlomo kanye neliSekela
laSomlomo.
(4) UMkhandlu weLive lonkhe ungakwati kukhipha Somlomo nome liSekela laSomlomo
esikhundleni ngesincumo. Linyenti lemalunga eMkhandlu kufute libe khona ngesikhatsi kutsatfwa
lesincumo.
(5) Ngekulandzela imitseshwana nenchubo yawo, uMkhandlu weLive lonkhe ungakhetsa
emalungeni awo labanye labangaba bosihlalo kutewelekelela Somlomo nelisekela laSomlomo.
Tincumo
53. (1) Ngaphandle nangabe uMtsetfosisekelo usho lokunye -
(a) linyenti lemalunga eMkhandlu weLive lonkhe kufanele libe khona ngembi kwekutsi
kuvotelwe uMtsetfosivivinyo nome sichibelo seMtsetfosivivinyo;
(b) lokungenani linyenti lakunye kulokutsatfu lemalunga kufute libe khona ngembi kwekutsi
kuvotelwe nome nguluphi lolunye ludzaba lolusembi kweMkhandlu; futsi
(c) yonkhe imibuto lesembi kweMkhandlu weLive lonkhe kufanele incunywe bunyenti
bemalunga lavotele loko lokusembi kweMkhandlu ngaleso sikhatsi.
(2) Lilunga leMkhandlu weLive lonkhe lelingusihlalo emhlanganweni alinako kuvota
lokusincumo, kodvwa -
(a) kufute livotele kwenta sincumo lapho khona inombolo yebavoti labesekela umbono
ilingana neyalabo labawuphikisako lowo mbono;
(b) kufute lifake livoti lesincumo uma ngabe umbono kufute uncunywe ngekwesekelwa linani
lemalunga lokungenani lalokubili kulokutsatfu kwelinani lemalunga eMkhandlu.
Emalungelo emalunga latsite eSigungu setiNdvuna teMbuso eMkhandlwini weLive lonkhe
54. UMengameli kanye nanome nguliphi lilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso lelingasilo
lilunga leMkhandlu weLive lonkhe lingaba khona, liphindze likhulume, eMkhandlwini, kodvwa
lingete lavota.
Emandla eMkhandlu weLive lonkhe
55. (1) Ekusebentiseni emandla awo ekushaya umtsetfo, uMkhandlu weLive -
(a) ungabuka, ushaye, uchibele nome ucitse nome nguwuphi umtsetfo losembi kweMkhandlu;
futsi
(b) ungasungula nome ulungise umtsetfo ngaphandle kweMitsetfosivivinyo yetetimali.
(2) UMkhandlu weLive lonkhe kufute wente tindlela -
(a) tekucinisekisa kutsi tonkhe titfo letiphetse tembuso ezingeni lahulumende welive lonkhe
tisebentela wona; futsi
(b) tekubeka liso -
(i) ekusetjentisweni kwemandla ekuphatsa live lonkhe, lokufaka kuphatfwa kwemitsetfo; futsi
(ii) kunome ngusiphi sitfo sembuso.
Bufakazi nome imininingwane yelwati lesembi kweMkhandlu weLive lonkhe
56. UMkhandlu weLive lonkhe, nome-ke nguwaphi emakomidi awo -
(a) ungabita nome muphi umuntfu kutsi ete embi kwawo kutewuniketa bufakazi
ngekubufungela nome ngekuvuma nome aletse emabhuku;
(b) ungafuna nome muphi umuntfu nome sikhungo kutsi sitetfule kuwo;
(c) ungaphocelela, ngekulandzela umtsetfo welive lonkhe nome imitseshwana netibopho,
umuntfu nome sikhungo kutsi sinake lokubitwa nome lesidzingo ngaphansi kwetigatjana (a) nome
(b);
(d) ungemukela tikhalo, kubekwa kweluvo, nome yini leletfwa nome ngubani umuntfu
lotsintsekako nome sikhungo.
Kutilawula, tinchubo netinchubeko teMkhandlu weLive lonkhe
57. (1) UMKhandlu weLive lonkhe ungakwati -
(a) kulawula nekuphatsa kusebenta kwawo, tinchubo netincubeko tawo; futsi
(b) kwenta imitseshwana netibopho macondzana nemisebenti yawo, mayelana nekumela kanye
nekubambisana ngentsandvo yelinyenti, kusebentela bavoti, kungabi nemfihlo kwembuso nekufaka
sandla kwemphakatsi.
(2) Imitseshwana netibopho teMkhandlu weLive lonkhe kufute tente kube khona -
(a) kwakhiwa, kubunjwa, emandla, imisebenti, inchubo nebudze besikhatsi semakomidi awo;
(b) kusebentisana emisebentini yeMkhandlu weLive lonkhe, nemakomdi awo emacembu
etembusave lamancane lekamelwe kuloMkhandlu, ngendlela lehambisana nentsandvo yelinyenti;
(c) lusito lwetimali nelwekusebenta emacenjini etembusave lekamelwe kuloMkhandlu
ngekulandzela linani lemalunga awo, kutewusita lamacembu kanye nebaholi bawo kutsi bakhone
kwenta imisebenti yabo eMkhandlwini ngemandla; futsi
(d) kuhlonishwa kwemholi welicembu letembusave lelikhulu leliphikisako kuloMkhandlu
njengeMholi welicembu laliPhikisako.
Lilungelomvume
58. (1) Emalunga eSigungu setiNdvuna teMbuso neweMkhandlu weLive lonkhe -
(a) anenkhululeko yekukhuluma eMkhandlwini kanye nasemakomidini awo, ngekulandzela
imitseshwana kanye netibopho teMkhandlu; futsi
(b) akukafaneli abekwe licala takhamuti nome ngumbuso, aboshwe, avalelwe ejele nome
ahlawuliswe -
(i) mayelana nanome yini lekayishito, lekayibonakalisile, nome lekayiletsile kuloMkhandlu
nome kunome nguliphi likomidi lawo; nome
(ii) nome yini levetwe ebaleni ngesizatfu sanome yini lekayishito, lekayivetile nome
lekayiletsile kuloMkhandlu nome likomidi lawo.
(2) Lamanye emalungelomvume nekuvikeleka kwemalunga eMkhandlu weLive lonkhe,
emalunga eSigungu setiNdvuna teMbuso nemalunga eMkhandlu weLive lonkhe angabekwa
ngumtsetfo welive lonkhe.
(3) Imiholo, timadlana lekatitfolako ngebulunga bawo, nenzuzo letfolwa ngemalunga
eMkhandlu weLive lonkhe kukhishwa eSikhwameni seTimali seLive.
Kuvumeleka kwemphakatsi nekufaka sandla kuloMkhandlu weLive lonkhe
59. (1) Umkhandlu weLive lonkhe kufute -
(a) ucinisekise kufaka sandla kwemphakatsi etinchubeni tekushaya umtsetfo naletinye
taloMkhandlu kanye nasemakomidini awo; futsi
(b) wente umsebenti wawo ngendlela lengenamfihlo, ubambe imihlangano yawo, kanye
neyemakomidi awo, ebaleni; kodvwa, tinyatselo letifanele tingatsatfwa -
(i) tekucondzisa kungenisa umphakatsi lekufaka ekhatsi tekungenisa betindzaba,
kuloMkhandlu nasemakomidini awo; futsi
(ii) tekwenta kube khona tindlela tekuseshwa kwanome ngubani futsi, nakufunele, kwalela
nome bani kungena nome kukhishwa kwemuntfu lapho kuhlanganele khona loMkhandlu.
(2) UMkhandlu weLive lonkhe ungete wencabela umphakatsi, lokufaka ekhatsi betindzaba,
kungenela umhlangano wekomidi yawo ngaphandle nangabe kufanelekile futsi kunetizatfu
tekwenta njalo emphakatsini lokhululekile newentsandvo yelinyenti.
UMkhandlu weLive lonkhe weTifundza
Kubunjwa kweMkhandlu weLive lonkhe weTifundza
60. (1) UMkhandlu weLive lonkhe weTifundza ubunjwe libandla linye letitfunywa letili-10
letibuya esifundzeni ngasinye.
(2) letifunywa letili-10 -
(a) tingemalunga lamane lakhetsiwe lafaka -
(i) Ndvunankhulu wesifundza, nome nakangekho, lilunga nome nguliphi lesishayamtsetfo
lelikhetfwe nguye kutsi lente yonkhe imisebenti nome umsebenti lotsite embi kwaloMkhandlu;
kanye
(ii) nemalunga lamatsatfu lakhetsiwe; kanye
(b) netitfunywa letitfupha letingesuswa letikhetfwe ngekulandzela sigaba 61(2).
(3) Ndvunankhulu wesifundza, nome nangabe angekho Ndvunankhulu, lilunga letitfunywa
tesifundza lelakhetfwa nguNdvunankhulu, lihola letitfunywa.
Kubekwa kwetitfunywa
61. (1) Emacembu etembusave lekemelwe esishayenimtsetfo sesifundza anelilungelo
lekuba netitfunywa kuletitfunywa tesifundza letili-10 ngekulandzela lendlela lebekwe eSiceshini
B seShejuli 3.
(2) Kungakapheli emalanga langema-30 ngemuva kwemphumela welukhetfo
lwesishayamtsetfo sesifundza umenyetelwe, sishayamtsetfo kufute -
(a) sincume, ngendlela lebekwe ngumtsetfo welive lonkhe, kutsi tingaphi titfunywa talinye
ngalinye licembu letitawuba titfunywa letingesuswa nekutsi tingaphi letitawuba titfunywa
letikhetsiwe; futsi
(b) sibeke titfunywa letingesuswa ngekulandzela kuphakanyiswa kwemagama ngemacembu.
(3) Kushaywa kwemtsetfo welive lonkhe lohlongotwe esigatjaneni (2)(a) kufute kucinisekise
kuba khona kumelwa kwemacembu lamancane kuto totimbili letinhlobo tetitfunywa; titfunywa
letingesuswa netitfunywa letikhetsiwe ngendlela lehambisana nentsandvo yelinyenti.
(4) Sishayamtsetfo, ngekuvumelana kwaNdvunankhulu kanye nebaholi bemacembu
lanelilungelo lekuba netitfunywa letikhetsiwe etitfunyweni tesifundza, kufute sibeke titfunywa
letikhetsiwe, njengobe kudzingeka ngesikhatsi nesikhatsi, kulamalunga esishayamtsetfo.
Titfunywa letingesuswa
62. (1) Umuntfu lokhetfwe njengesitfunywa lesingesuswa kufute abe ngulovumelekile
kuba lilunga lesishayamtsetfo sesifundza.
(2) Nangabe umuntfu lolilunga lesishayamtsetfo akhetfwa njengesitfunywa lesingesuswa, loyo
muntfu akabe asaba lilunga lesishayamtsetfo.
(3) Titfunywa letingesuswa tikhetselwa sikhatsi lesiphela ngembili nje kwekuhlangana
kwekucala kwesishayamtsetfo sesifundza ngemuva kwelukhetfo lwaso lolulandzelako.
(4) Umuntfu uyemukwa lilungelo lekuba sitfunywa lesingesuswa nangabe loyo muntfu -
(a) angasavumeleki kuba lilunga lesishayamtsetfo sesifundza ngesizatfu lesinye ngaphandle
kwaleso sekubekwa abe lilunga lelingesuswa;
(b) asaba yiNdvuna yeMbuso;
(c) asalahlekelwe kwetsenjwa sishayamtsetfo sesifundza nome asabitwe licembu lelamkhetsa;
(d) ayekela kuba lilunga lalelicembu letembusave lelamkhetsa loyo muntfu futsi asabuyiselwe
emuva ngulelo cembu; nome
(e) angekho eMkhandlwini weLive lonkhe weTifundza ngaphandle kwemvumo etimeni lapho
imitseshwana netibopho tibeka kulahlekelwa sikhundla sekuba sitfunywa lesingesuswa.
(5) Tikhala ecenjini letitfunywa letingesuswa kufute tivalwe ngekulandzela umtsetfo welive
lonkhe.
(6) Tingakacali kwenta umsebenti wato titfunywa letingesuswa eMkhandlwini weLive lonkhe
weTifundza, kufute tifunge nome tivume ngekutibopha kwetsembeka kuyiRiphabhulikhi
nekutfobela uMtsetfosisekelo, ngekulandzela iShejuli 2.
Kuhlangana kweMkhandlu weLive lonkhe weTifundza
63. (1) UMkhandlu weLive lonkhe weTifundza ungancuma tikhatsi nebudze bekuhlangana
kwawo kanye netikhatsi tekuphumula.
(2) UMengameli angabita uMkhandlu weLive lonkhe weTifundza, kutsi ute emhlanganweni
lophutfumako nome nini kutewusebenta ludzaba loluphutfumako.
(3) Kuhlangana kweMkhandlu weLive lonkhe weTifundza kuvumelekile etindzaweni letinye
letingasito tekuhlanganela iPhalamende kuphela nakudzingwa ngumphakatsi, kuphepha nome
kuba sedvute, futsi nakubekiwe emitseshwaneni nasebopheni taloMkhandlu.
Sihlalo nemaSekela aSihlalo
64. (1) UMkhandlu weLive lonkhe weTifundza kufute ukhetse Sihlalo nemaSekela
aSihlalo lamabili etitfunyweni.
(2) Sihlalo nalinye liSekela laSihlalo bakwetfwa etitfunyeni letingesuswa kutsi baphatse
letikhundla iminyaka lesihlanu ngaphandle nangabe sikhatsi sabo sekuba titfunywa siphela
kungakapheli leminyaka lesihlanu.
(3) Leli lesibili liSekela laSihlalo likhetselwa kuphatsa lesikhundla umnyaka munye, kantsi
kufute lelanywe sitfunywa lesibuya kulesinye sifundza, kuze tifundza tonkhe timelwe
ngekulandzelana.
(4) UMengameli weMtsetfosisekelo kufute aphatse lukhetfo lwaSihlalo, nome abeke lelinye
lijaji kutsi lente loku. Sihlalo uphatsa lukhetfo lwemaSekela aSihlalo.
(5) Lendlela lebekwe eSiceshini A seShejuli 3 isebenta elukhetfweni lwaSihlalo nemaSekela
aSihlalo.
(6) LoMkhandlu weLive lonkhe weTifundza unemandla ekucitsa Sihlalo nome liSekela
laSihlalo esikhundleni.
(7) Ngekwemitseshwana netibopho tawo, uMkhandlu weLive lonkhe weTifundza ungabeka
kumalunga etitfunywa letinye tiphatsimandla kutewelelekela Sihlalo nemaSekela aSihlalo.
Tincumo
65. (1) Ngaphandle lapho uMtsetfosisekelo usho ngalenye indlela -
(a) sifundza ngasinye sinelivoti linye lelifakwa esikhundleni sesifundza yinhloko yetitfunywa
taso; futsi
(b) yonkhe imibono lesembi kweMkhandlu weLive lonkhe weTifundza kusuke kuvunyelwene
nangabe lokungenani tifundza letisihlanu tivotele kuvumela lowo mbono.
(2) UMtsetfo wePhalamende, lobekwe yinchubo lebekwe ngekulandzela nome tigatjana (1)
nome (2) tesigaba 76, kufute ubeke indlela lefanako lekufute tifundza tinikete ngayo ligunya
etitfunyweni tato tekufaka emavoti esikhundleni setifundza.
Kufaka sandla kwemalunga eSigungu lesiphetse selive lonkhe
66. (1) Emalunga eSigungu setiNduna teMbuso nemaSekela etiNdvuna teMbuso angaba
khona, futsi angakhuluma, eMkhandlwini weLive lonkhe weTifundza, kodvwa angete avota.
(2) UMkhandlu weLive lonkhe weTifundza ungabita lilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso,
liSekela leNdvuna yeMbuso, nome lesigungu lesiphetse selive lonkhe nome lesigungu lesiphetse
sesifundza libe khona emhlanganweni weMkhandlu nome welikomidi laloMkhandlu.
Kufaka sandla kwalabemele hulumende wasekhaya
67. Emalunga ngalokungakagcwali langengci kulali-10 lakhetfwe bohulumende labahlelekile
basekhaya ngekulandzela sigaba 163, kutewumela tigaba letehlukene tabomasipala, angafaka
sandla uma kudzingekile enchubekeni yeMkhandlu weLive lonkhe weTifundza, kodvwa bangete
bavota.
Emandla eMkhandlu weLive lonkhe weTifundza
68. Ekusebentiseni emandla awo ekushaya umtsetfo, uMkhandlu weLive lonkhe weTifundza
-
(a) ungabuka, uphasise, uchibele, uphakamise tichibelo, nome ucitse nome wuphi umtsetfo
losembi kweMkhandlu weLive lonkhe weTifundza ngekulandzela leSehluko; futsi
(b) ungasungula, nome ulungise umtsetfo lowela ngaphansi kwendzawo yekusebenta lehlelwe
kuShejuli 4 nome lomunye umtsetfo loshiwo esigabeni 76(3), kodvwa ungete wasungula nome
ulungise iMitsetfosivivinyo yetetimali.
Bufakazi nome imininingwane yelwati embi kweMkhandlu weLive weTifundza
69. UMkhandlu weLive lonkhe weTifundza nome nawaphi emakomidi awo -
(a) ungabita nome muphi umuntfu kutsi ete embi kwawo kutewuniketa bufakazi
ngekubufungela nome ngekuvuma nome aletse emabhuku;
(b) ungafuna nome siphi sikhungo nome umuntfu kutsi ate kuwo;
(c) ungaphocelela, ngemtsetfo welive lonkhe nome ngemitseshwana yenchubo, umuntfu nome
sikhungo kutsi sinake lokubitwa nome lesidzingo ngaphansi kwetigatjana (a) nome (b); futsi
(d) ungemukela tikhalo, kubekwa kweluvo, nome yini leletfwa nome ngubani umuntfu
lotsintsekako nome sikhungo.
Kutilawula, tinchubo netinchubeko teMkhandlu weLive lonkhe weTifundza
70. (1) UMkhandlu weLive lonkhe weTifundza ungakwati -
(a) kulawula nekuphatsa kusebenta kwawo, tinchubo netincubeko tawo;
(b) kwenta imitseshwana netibopho macondzana nemisebenti yawo, mayelana nekumela kanye
nekubambisana ngentsandvo yelinyenti, kusebentela bavoti, kungabi nemfihlo kwembuso nekufaka
sandla kwemphakatsi.
(2) Lemitseshwana netibopho teMkhandlu weLive lonkhe weTifundza kufute tente kube
khona -
(a) kusungulwa, kubunjwa, emandla, imisebenti, tinchubo kanye nebudze besikhatsi
bekusebenta kwemakomidi awo;
(b) kufaka sandla kwetifundza tonkhe etinchubekweni tawo lokuhambisana nendlela
yentsandvo yelinyenti; futsi
(c) kufaka sandla etinchubekweni teMkhandlu weLive lonkhe weTifundza kwemacembu
etembusave lamancane lekemelwe kuloMkhandlu, nasemakomidini awo ngendlela lehambisana
nentsandvo yelinyenti, nangabe ludzaba lutawuncunywa ngekulandzela sigaba 75.
Lilungelomvume
71. (1) Titfunywa teMkhandlu weLive lonkhe weTifundza, kanye nebantfu labashiwo
etigabeni 66(1) na-67 -
(a) banelilungelo lekukhuluma eMkhandlwini weLive lonkhe weTifundza nasemakomidini
awo, ngekulandzela imitseshwana netibopho tawo, futsi
(b) abanawubekwa licala nome bamangalelwe, baboshwe, badvonse sigwebo nome bahlawule
-
(i) nganome yini labayishito, bayikhipha, nome bayiletsa eMkhandlwini nome nguliphi
likomidi lawo; nome
(ii) nganome yini levele ngesizatfu sentfo lebayishito, bayikhipha nome bayiniketa uMkhandlu
nome likomidi lawo.
(2) Lamanye emalungelomvume nekuvikeleka kweMkhandlu weLive lonkhe weTifundza,
titfunywa letikuloMkhandlu kanye nebantfu lebashiwo etigabeni 66 na-67, kungabekwa
ngumtsetfo welive lonkhe.
(3) Imiholo, timadlana letitfolakala ngekwenta lokutsite, nemvuzo lokutfolwa titfunywa
letingesuswa teMkhandlu weLive lonkhe weTifundza tikhishwa eSikhwameni seTimali
sahulumende welive.
Kuvumeleka kwemphakatsi nekufaka sandla eMkhandlwini welive lonkhe
72. (1) UMkhandlu welive lonkhe weTifundza kufute -
(a) ucinisekise kufaka sandla kwemphakatsi etinchubeni tekushaya umtsetfo naletinye
taloMkhandlu kanye nasemakomidini awo; futsi
(b) wente umsebenti wawo ngendlela lengenamfihlo, ubambe imihlangano yawo, kanye
neyemakomidi awo, ebaleni; kodvwa, tinyatselo letifanele tingatsatfwa -
(i) tekucondzisa kungenisa umphakatsi, lokufaka ekhatsi kungenisa betindzaba,
kuloMkhandlu nasemakomidini awo; kanye
(ii) nekwenta kube khona tindlela tekuseshwa kwanome ngubani futsi, nakufunele, kwalela
nome bani kungena nome kukhishwa kwemuntfu lapho kuhlanganele khona loMkhandlu.
(2) UMkhandlu weLive lonkhe ungete wencabela umphakatsi, lokufaka ekhatsi betindzaba,
kungenela umhlangano wekomidi yawo ngaphandle nangabe kufanelekile futsi kunetizatfu
tekwenta njalo emphakatsini lokhululekile newentsandvo yelinyenti.
Inchubo yekushaya umtsetfo weLive lonkhe
Imitsetfosivivinyo yonkhe
73. (1) Nome nguwuphi uMtsetfosivivinyo ungetfulwa embi kweMkhandlu weLive
lonkhe.
(2) Lilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso kuphela, nome liSekela leNdvuna yeMbuso, nome
lilunga lekomidi yeMkhandlu, lelingetfula uMtsetfosivivinyo embi kweMkhandlu kodvwa lilunga
leliyiNdvuna yeMbuso leliphetse tetimali telive kuphela lelingetfulwa uMtsetfosivivinyo wetimali
embi kweMkhandlu weLive lonkhe.
(3) UMtsetfosivivinyo loshiwo esigabeni 76(3), ngaphandle kwewemali, ungetfulwa embi
kweMkhandlu weLive lonkhe weTifundza.
(4) Lilunga nome ikomidi yeMkhandlu weLive lonkhe weTifundza kuphela lelingetfulwa
uMtsetfosivivinyo embi kweMkhandlu weLive lonkhe weTifundza.
(5) UMtsetfosivivinyo lophasiswe nguMkhandlu weLive lonkhe lekufute ubukwe
nguMkhandlu weLive lonkhe weTifundza, nangabe kufute ubuketwe nguloMkhandlu weTifundza.
UMtsetfosivivinyo lophasiswe nguMkhandlu weLive lonkhe weTifundza kufute uye
kuloMkhandlu welive lonkhe.
Imitsetfosivivinyo lechibela uMtsetfosisekelo
74. (1) Sigaba 1 kanye nalesigatjana tingachitjelwa nguMtsetfosivivinyo lophasiswe -
(a) nguMkhandlu weLive lonkhe usekelwe ngemavoti lokungenani yincenye
yalokungema-75% kwemalunga eMkhandlu weLive lonkhe; futsi
(b) nguMkhandlu weLive lonkhe weTifundza, usekelwe ngemavoti lokungenani etifundza
letisitfupha.
(2) Sehluko 2 singachitjelwa nguMtsetfosivivinyo -
(a) nguMkhandlu weLive lonkhe, usekelwe ngemavoti lokungenani langulokubili kulokutsatfu
kwemalunga awo;
(b) nguMkhandlu weLive lonkhe weTifundza, usekelwe ngemavoti lekungenani etifundza
letisitfupha.
(3) Letinye tiphakamiso teMtsetfosisekelo tingachitjelwa nguMtsetfosivivinyo lophasiswe -
(a) NguMkhandlu weLive lonkhe, usekelwe ngemavoti lokungenani langulokubili
kulokutsatfu kwemalunga awo; futsi
(b) nguMkhandlu weLive lonkhe weTifundza, usekelwe ngemavoti lokungenani etifundza
letisitfupha, uma ngabe lokuchitjelwa -
(i) kuphatselene neludzaba lolutsintsa uMkhandlu welive lonkhe weTifundza;
(ii) kugucula iminyele yesifundza, emandla, imisebenti nome tikhungo; nome
(iii) kuchibela siphakamiso lesicondzeni ngco neludzaba lwesifundza.
(4) UMtsetfosivivinyo lochibela uMtsetfosisekelo ungete wafaka ekhatsi letinye tiphakamiso
ngaphandle kwetichibelo letiphatselene nemtsetfosisekelo nalokunye lokuphatselene nalesichibelo.
(5) Lokungenani emalanga langema-30 ngembi kwekutsi uMtsetfosivivinyo lochibela
uMtsetfosisekelo wetfulwe ngekulandzela sigaba 73(2), umuntfu nome ikomidi lefuna kwetfula
loMtsetfosivivinyo kufute -
(a) ushicilelwe kuGazethi yaHulumende, futsi ngekuvumelana nemitseshwana netibopho
teMkhandlu weLive lonkhe, imininingwane yalesichibelo lesihlongotwako kuze sive sikwati
kubeka luvo lwaso;
(b) wetfulwe, ngekuvumelana nemitseshwana netibopho teMkhandlu, leyo mininingwane
etishayenimtsetfo tetifundza kuze tibeke imibono yato;
(c) wetfulwe, ngekuvumelana nemitseshwana netibopho teMkhandlu weLive lonkhe
weTifundza, leyo mininingwane eMkhandlwini kuze sive sikwati kucocisana ngawo, uma ngabe
lesichibelo lesihlongotiwe akusiso sichibelo lesidzinga kuphasiswa nguMkhandlu.
(6) Uma uMtsetfosivivinyo lochibela uMtsetfosisekelo wetfulwa, umuntfu nome ikomidi
leyetfula loMtsetfosivivinyo kufute etfule nome ngutiphi tincomo letibhaliwe letitfolakale esiveni
nasetishayenimtsetfo teTifundza -
(a) kuSihlalo lotawendlala embi kweMkhandlu weLive lonkhe; futsi
(b) uma kusichibelo lesishiwo etigatjaneni (1), (2), nome (3)(b), kuSihlalo weMkhandlu
weLive lonkhe weTifundza lotawendlala embi kweMkhandlu.
(7) UMtsetfosivivinyo lochibela uMtsetfosisekelo ungete wavotelwa eMkhandlwini weLive
lonkhe emalangeni langema-30 -
(a) wetfuliwe, uma uMkhandlu uhlangene ngalesikhatsi loMtsetfosivivinyo wetfulwa; nome
(b) wendlaliwe embi kweMkhandlu, uma uMkhandlu usephumulile ngalesikhatsi
loMtsetfosivivinyo wetfulwa.
(8) Uma uMtsetfosivivinyo loshiwo esigatjaneni (3)(b), nome ngabe yiphi incenye
yaloMtsetfosivivinyo, uphatselene ngco nesifundza lesitsite nome tifundza, uMkhandlu weLive
lonkhe weTifundza ungete wawuphasisa loMtsetfosivivinyo nome lencenye yawo letsintsekako
ngaphandle nangabe wemukelwe sishayamtsetfo sesifundza nome tishayamtsetfo tetifundza
letitsintsekako.
(9) UMtsetfosivivinyo lochibela uMtsetfosisekelo losewuphasiswe nguMkhandlu weLive
lonkhe futsi, lapho kufanele khona, nguMkhandlu weLive lonkhe weTifundza, kufute utfunyelwe
kuMengameli kusti atewubusisa.
IMitsetfosivivinyo leyetayelekile lengakacondzani netifundza
75. (1) Nangabe uMkhandlu weLive lonkhe uphasisa uMtsetfosivivinyo ngaphandle
kweMtsetfosivivinyo lolenchubo lebekwe esigabeni 74 nome 76 isebenta, lomtsetfosivivinyo
kufute utfunyelwe eMkhandlwini weLive lonkhe weTifundza usetjentwe ngekuvumelana
nalenchubo lelandzelako:
(a) UMkhandlu kufute -
(i) uphasise loMtsetfosivivinyo
(ii) uphasise loMtsetfosivivinyo kodvwa ngelitsemba lekufakwa kwetichibelo letiphakanyiswe
ngiwo; nome
(iii) ucitse loMtsetfosivivinyo.
(b) Nangabe uMkhandlu uphasisa lowo Mtsetfosivivinyo ngaphandle kwekuphakamisa
tichibelo, loMtsetfosivivinyo kufute umikiswe kuMengameli atewubusisa.
(c) Nangabe uMkhandlu uwucitsa loMtsetfosivivinyo nome uwuphasisa ngekutsi utawubuye
uchitjelwe, uMkhandlu kufute uwubukete unake lesichibelo lesiphakanyiswe nguloMkhandlu
weTifundza weLive lonkhe futsi -
(i) ungawuphasisa lowo Mtsetfosivivinyo futsi, nome netichibelo nome kute tichibelo; nome
(ii) ungancuma kungachubeki nalowo Mtsetfosivivinyo.
(d) UMtsetfosivivinyo lophasisiswe nguMkhandlu weLive Lonkhe ngekulandzela sigatjana
(c) kufute umikiswe kuMengameli kutsi awubusise.
(2) Nangabe uMkhandlu weLive lonkhe weTifundza uvota mayelana neliphuzu lelitsite
ngaphansi kwalesigaba, sigaba 65 asisebenti; kodvwa
(a) ngasinye sitfunywa lesibandleni letitfunywa tesifundza sinelivoti linye;
(b) linyenti lemalunga etitfunywa langukunye kulokutsatfu kufute libe khona kungakatsatfwa
livoti ngaleliphuzu; futsi
(c) leliphuzu lemukelwe ngekutfola emavoti lamanyenti, kodvwa nakunelinani lelilinganako
alabalemukelako nalabalicitsako, sitfunywa lesisesihlalweni sifaka livoti lesincumo.
IMitsetfosivivinyo leyetayelekile lecondzene netifundza
76. (1) Nangabe uMkhandlu weLive lonkhe uphasisa uMtsetfosivivinyo loshiwo
esigatjaneni (3), (4) nome (5), lowo Mtsetfosivivinyo kufute umikiswe eMkhandlwini weLive
lonkhe weTifundza futsi usetjentwe ngalendlela lelandzelako:
(a) UMkhandlu kufute -
(i) uphasise loMtsetfosivivinyo;
(ii) uphasise loMtsetfosivivinyo lochitjelwe; nome
(iii) ucitse loMtsetfosivivinyo.
(b) Nangabe uMkhandlu uphasisa uMtsetfosivivinyo ngaphandle kwetichibelo,
loMtsetfosivivinyo kufute umikiswe kuMengameli kutsi awubusise.
(c) Nangabe uMkhandlu uphasisa loMtsetfosivivinyo lochitjelwe, lowo Mtsetfosivivinyo
lochitjelwe kufute umikiswe eMkhandlwini, kantsi nangabe loMkhandlu uyawuphasisa
loMtsetfosivivinyo lochitjelwe, kufute umikiswe kuMengameli awubusise.
(d) Nangabe uMkhandlu uwuchitsa lowo Mtsetfosivivinyo nome nangabe uMkhandlu wala
kuphasisa uMtsetfosivivinyo loshiwo esigabeni (c), lowo Mtsetfosivivinyo futsi, lapho kufanele
khona, naloMtsetfosivivnyo lochitjelwe, kufute uyiswe eKomidini lekuLamula, lelingavumelana
-
(i) naloMtsetfosivivinyo njengobe uphasiswe nguMkhandlu weLive lonkhe;
(ii) nekuchitjelwa kwaloMtsetfosivivinyo njengobe uphasiswe nguMkhandlu weLive lonkhe
weTifundza; nome
(iii) nalomunye umbhalo lwaloMtsetfosivivinyo.
(e) Nangabe liKomidi lekuLamula lehluleka kuvumelana kungakapheli emalanga langema-30
ngeMtsetfosivivinyo lotfunyelwe kulo, lowo Mtsetfosivivinyo kufute ulahlwe ngaphandle nangabe
uMkhandlu weLive lonkhe uwuphasisa futsi loMtsetfosivivinyo, kodvwa kufanele usekelwe
ngelinani lokungenani lemalunga langulokubili kulokutsatfu wemalunga awo.
(f) Nangabe leliKomidi lekuLamula liwemukela lowo Mtsetfosivivinyo njengobe uphasiswe
nguMkhandlu weLive lonkhe, loMtsetfosivivinyo kufute utfunyelwe eMkhandlwini weLive lonkhe
weTifundza, futsi nangabe loMkhandlu weLive lonkhe weTifundza uyawuphasisa
loMtsetfosivivinyo, kufute uyiswe kuMengameli kutsi awubusise.
(g) Nangabe liKomidi lekuLamula livumelana ngeMtsetfosivivinyo lochitjelwe waphasiswa
nguMkhandlu weLive lonkhe weTifundza, lowo Mtsetfosivivinyo kufute utfunyelwe
eMkhandlwini weLive lonkhe, futsi nawuphasisiwe nguloMkhandlu weLive lonkhe, kufute
umikiswe kuMengameli kutsi awubusise.
(h) Nangabe liKomidi lekuLamula livumelana ngeMtsetfosivivinyo lowehlukile kunalowo
lovunyiwe, lolo luhlobo lweMtsetfosivivinyo kufute lutfunyelwe kuyo yomibili uMkhandlu welive
kanye neMkhandlu weTifundza kutsi tiwemukele, nangabe uphasisiwe nguMkhandlu weLive
nome weTifundza kufute utfunyelwe kuMengameli kutsi awubusise.
(i) Nangabe uMtsetfosivivinyo lotfunyelwe eMkhandlwini weLive lonkhe weTifundza
ngekulandzela sigatjana (f) nome (h) ungaphasiswa nguloMkhandlu, lowo Mtsetfosivivnyo
uphelelwa sikhatsi ngaphandle nangabe uMkhandlu weLive lonkhe uwuphasisa ngekwesekelwa
livoti lokungenani lalokubili kulokutsatfu lemalunga awo.
(j) Nangabe uMtsetfosivivinyo lotfunyelwe eMkhandlwini weLive lonkhe weTifundza
ngekulandzela sigatjana (g) nome (h) ungaphasiswa nguloMkhandlu, lowo Mtsetfosivivinyo
uphelelwa sikhatsi, kodvwa lowo Mtsetfosivivinyo njengobe waphasiswa nguloMkhandlu
ekucaleni ungaphindze futsi uphasiswe nguloMkhandlu, kodvwa ngekusekelwa livoti lemalunga
langulokubili kulokutsatfu lemalunga awo.
(k) UMtsetfosivivinyo lophasiswe nguMkhandlu weLive ngekulandzela sigatjana (e), (i) nome
(j) kufute utfunyelwe kuMengameli awubusise.
(2) Uma uMkhandlu weTifundza uphasisa uMtsetfosivivinyo loshiwo esigatjaneni (3) lowo
Mtsetfosivivinyo kufute utfunyelwe eMkhandlwini weLive futsi usetjentwe ngekulandzela
lenchubo lelandzelako:
(a) UMkhandlu welive kufute -
(i) uphasise loMtsetfosivivinyo
(ii) uphasise loMtsetfosivivinyo lochitjelwe; nome
(iii) ucitse loMtsetfosivivinyo.
(b) UMtsetfosivivinyo lophasiswe nguMkhandlu weLive ngekulandzela sigatjana (a)(i) kufute
utfunyelwe kuMengameli awubusise.
(c) Nangabe uMkhandlu weLive uphasisa uMtsetfosivivinyo lochitjelwe, lowo
Mtsetfosivivinyo lochitjelwe kufute utfunyelwe eMkhandlwini weTifundza, futsi nangabe
loMkhandlu uphasisa lowo Mtsetfosivivinyo lochitjelwe kufute utfunyelwe kuMengameli
awubusise.
(d) Nangabe uMkhandlu weLive uyawucitsa loMtsetfosivivinyo, nome nangabe uMkhandlu
weTifundza uyala kuphasisa loMtsetfosivivinyo lochitjelwe loshiwo esigatjaneni (c), lowo
Mtsetfosivivinyo futsi, lapho kufanele khona, naloMtsetfosivivinyo lochitjelwe kufute utfunyelwe
eKomidini lekuLamula, lelingavumelana -
(i) naloMtsetfosivivinyo njengobe uphasisiwe nguMkhandlu weTifundza;
(ii) naloMtsetfosivivinyo lochitjelwe njengobe uphasiswe ngMkhandlu weLive; nome
(iii) nalomunye umbhalo waloMtsetfosivivinyo.
(e) Nangabe liKomidi lekuLamula liyehluleka kuvumelana kungakapheli emalanga langema-30
kusukela loMtsetfosivivinyo wetfulwa kulo, lowo Mtsetfosivivinyo uphelelwa sikhatsi.
(f) Nangabe liKomidi lekuLamula livumelana ngaloMtsetfosivivinyo njengobe uphasisiwe
nguMkhandlu weTifundza, loMtsetfosivivinyo kufute utfunyelwe eMkhandlwini weLive, futsi
nangabe loMkhandlu uyawuphasisa loMtsetfosivivinyo, loMtsetfosivivinyo kufute utfunyelwe
kuMengameli kutsi awubusise.
(g) Nangabe liKomidi lekuLamula livumelana ngaloMtsetfosivivinyo lochitjelwe njengobe
uphasisiwe nguMkhandlu weLive, lowo Mtsetfosivivinyo kufute utfunyelwe eMkhandlwini
weTifundza, futsi nangabe loMkhandlu uwuphasisa, kufute utfunyelwe kuMengameli kutsi
awubusise.
(h) Nangabe liKomidi lekuLamula livumelana ngembhalo lomunye waloMtsetfosivivinyo,
lowo mbhalo lomusha waloMtsetfosivivinyo kufute utfunyelwe kuyomibili leMikhandlu;
weTifundza neweLive, futsi nangabe uphasisiwa nguMkhandlu weTifundza neweLive kufute
utfunyelwe kuMengameli kutsi awubusise.
(i) Nangabe uMtsetfosivivinyo lotfunyelwe eMkhandlwini weLive ngekulandzela sigatjana
(f) nome (h) ungaphasiswa nguloMkhandlu, lowo Mtsetfosivivinyo uphelelwa sikhatsi.
(3) UMtsetfosivivinyo kufute usetjentwe ngekulandzela inchubo lechazwe esigatjaneni (1)
nome esigatjaneni (2) nangabe uwela ngaphansi kwemandla ekusebenta labekwe kuShejuli 4 nome
nangabe wenta kube khona kushaywa kwemtsetfo lokubekwe nome ngusiphi sigaba saleti
letilandzelako:
(a) sigaba 65 (2);
(b) sigaba 163;
(c) sigaba 182;
(d) sigaba 195 (3) na-(4);
(e) sigaba 196; kanye
(f) nesigaba 197.
(4) UMtsetfosivivinyo kufute usetjentwe ngekulandzela inchubo lechazwe esigatjaneni (1)
nangabe wenta kube khona kushaywa kwemtsetfo -
(a) lebekwe esigabeni 44(2) nome 220 (3); nome
(b) lebekwe eSehlukweni 13, lephatselene netindzaba tetimali tahulumende wetifundza.
(5) UMtsetfosivivinyo loshiwo esigabeni 42 (6) kufute usetjentwe ngalenchubo lechazwe
esigatjaneni (1), ngaphandle nje -
(a) Uma uMkhandlu weLive uvota ngaloMtsetfosivivinyo, timiso tesigaba 53 (1) atisebenti;
esikhundleni saloko, loMtsetfosivivinyo ungaphasiswa kuphela nje nangabe linyenti lemalunga
eMkhandlu weLive livota ngekuwesekela; futsi
(b) nangabe loMtsetfosivivinyo wendluliselwa eKomidini lekuLamula, kusetjentiswa
lemitseshwana lelandzelako:
(i) Nangabe uMkhandlu weLive ubuka uMtsetfosivivinyo lochazwe esigatjaneni (1)(g) nome
(h), lowo Mtsetfosivivinyo ungaphasiswa kuphela nje nangabe linyenti lemalunga eMkhandlu
weLive liwesekela.
(ii) Nangabe uMkhandlu weLive ubuka nome ubuketa uMtsetfosivivinyo lochazwe
esigatjaneni (1)(e), (i) nome (j), lowo Mtsetfosivivinyo ungaphasiswa kuphela nje nangabe
emalunga langulokubili kulokutsatfu eMkhandlu weLive awesekela.
(6) Lesi sigaba asisebenti eMitsetfwenisivivinyo yetetimali.
IMitsetfosivivinyo yetetiMali
77. (1) UMtsetfosivivinyo lowaba timali nome lobeka tintsela, tinhlawulo netimali
letibhadalwako nguMtsetfosivivinyo wetetimali. UMtsetfosivivinyo wetetimali ungete watsintsa
lokunye ngaphandle kwekubekwa kwemitsetfo yetimali letikhishwako, tinhlawulo nome letinye
tinhlawulo tetimali.
(2) Yonkhe iMitsetfosivivinyo yetetimali kufute ibekwe ngekulandzela inchubo lechazwe
esigabeni 75. UMtsetfo wePhalamende kufute wente kube khona inchubo yekuchitjelwa
kweMitsetfosivivinyo yetetimali ePhalamende.
LiKomidi LekuLamula
78. (1) liKomidi lekuLamula libunjwe -
(a) ngemalunga layimfica eMkhandlu weLive lekakhetfwe nguloMkhandlu ngekulandzela
inchubo yemitseshwana netibopho yaLoMkhandlu futsi leyenta kube nemphumela wekumelwa
kwemacembu etembusave ngendlela lefana naleyo lekamelwe ngayo eMkhandlwini weLive; futsi
(b) ngesitfunywa sinye lesiphuma kulelo nalelo cembu letitfunywa tetifundza lesikhetfwe
ngemalunga esifundza eMkhandlwini weTifundza.
(2) LiKomidi lekuLamula lisuke livumelene ngembhalo lotsite weMtsetfosivivinyo, nome
lincumile ngembuto lotsite uma lowo mbhalo lomusha nome lelinye licala lalowo mbuto, lisekelwe
-
(a) lokungenani ngemalunga lasihlanu lamele uMkhandlu weLive; futsi
(b) lokungenani ngemalunga lasihlanu lekamele uMkhandlu weTifundza.
Kubusiswa kweMitsetfosivivinyo
79. (1) UMengameli kufute abusise aphindze futsi asayine uMtsetfosivivinyo lophasiswe
ngekwaleSehluko nome, nangabe uMengameli anekungabata ngebumtsetfosisekelo
kwaloMtsetfosivivinyo, awubuyisele emuva eMkhundlwini weLive uyewubuketwa kabusha.
(2) Lemitseshwana netibopho letihlanganyelwe kufute tibeke inchubo yekubuketwa kabusha
kweMtsetfosivivinyo nguMkhandlu weLive kanye neyekumbambisana neMkhandlu weTifundza
kulenchubeko.
(3) UMkhandlu weTifundza kufute ufake sandla ekubuketweni kabusha
kwaloMtsetfosivivinyo lobuyiselwe emuva eMkhandlwini weLive nguMengameli nangabe -
(a) kungabata kweMengameli ngebumtsetfosisekelo baloMtsetfosivivinyo kuphatselene
nenchubo letsintsa uMkhandlu weTifundza; nome
(b) sigaba 74(1), (2) nome (3)(b) nome 76 sasebenta nakuphasiswa loMtsetfosivivinyo.
(4) Nangabe, ngemuva kwekubuketwa kabusha, loMtsetfosivivinyo uyatenelisa
ngalokugcwele tidzingo teMengameli, uMengameli kufute awubusise aphindze futsi awusayine
loMtsetfosivivinyo; nangabe kungasinjalo, uMengameli kufute -
(a) awubusise aphindze futsi awusayine lowo Mtsetfosivivinyo; nome
(b) awutfumele eNkantolo yeMtsetfosisekelo kutsi ikhiphe sincumo sayo ngekuhambisana
kwawo nemtsetfosisekelo.
(5) Nangabe iNkantolo yeMtsetfosisekelo incuma kutsi uMtsetfosivivinyo uyahambisana
neMtsetfosisekelo uMengameli kufute awubusise aphindze futsi awusayine.
Sicelo Semalunga eMkhandlu weLive eNkantolo yeMtsetfosisekelo
80. (1) Emalunga eMkhandlu weLive angasenta sicelo eNkatolo yeMtsetfosisekelo
sekutfola sincumo lesibeka kutsi wonkhe nome incenye yeMtsetfo wePhalamende ayihambisani
nemtsetfosisekelo.
(2) Sicelo kufute -
(a) sesekelwe lokungenani ngemalunga langukunye kulokutsatfu eMkhandlu; futsi
(b) sentiwe kungakapheli emalanga langema-30 kusukela ngalelo langa uMengameli labusisa
waphindze futsi wawusayina ngalo loMtsetfo.
(3) INkantolo yeMtsetfosisekelo ingancuma kutsi loMtsetfo nome incenye yawo
lekusenesicelo ngawo nome ngayo ngekweisgatjana (1) awunawo emandla kuze kufike lapho
iNkantolo incuma mayelana nesicelo kutsi -
(a) tinjongo tebulungiswa tiyakudzinga loku; futsi
(b) lesicelo sibonakala sengatsi sitawuphumelela.
(4) Nangabe lesicelo singaphumeleli, futsi besingenato timphawu tekuphumelela, iNkantolo
yeMtsetfosisekelo ingaphocelela labo labafake lesicelo kutsi betfwale tindleko.
Kushicilelwa kweMitsetfo
81. UMtsetfosivivinyo lobusiswe waphindze futsi wasayinwa nguMengameli uba nguMtsetfo
wePhalamende, kufute ushicilelwe masinyane, futsi ucala kusebenta uma sewushicilelwe nome
ngemalanga lalandzelako ngekubeka kwalowo Mtsetfo.
Kulondvolotwa kweMitsetfo yePhalamende
82. Lencwajana lesayiniwe yeMtsetfo wePhalamende ibufakazi lobuphelele betimiso talowo
Mtsetfo, futsi kufute ngemuva kwekushicilelwa uniketwe iNkantolo yeMtsetfosisekelo kutsi
iwulondvolote.
Sehluko 5
UMengameli kanye
neSigungu lesiphetse
UMengameli
83. UMengameli -
(a) uyiNhloko yeMbuso futsi uyinhloko yesigungu selive lesiphetse;
(b) kufute esekele, avikele futsi ahloniphe uMtsetfosisekelo njengemtsetfo lophakeme kunayo
yonkhe imitsetfo yeRiphabhulikhi; futsi
(c) ukhutsata lubumbano lwesive kanye naloko lokutawuchubekisela embili iRiphabhulikhi.
Emandla kanye nemisebenti yeMengameli
84. (1) UMengameli unemandla laniketwe wona nguMtsetfosisekelo nemtsetfo,lokufaka
ekhatsi nalawo ladzingeka kutsi akwati kwenta imisebenti yeNhloko yeMbuso nenhloko yesigungu
lesiphetse selive.
(2) UMengameli wetfweswe umtfwalo -
(a) wekubusisa aphindze futsi asayine iMitsetfosivivinyo;
(b) wekubuyisela emuva uMtsetfosivivinyo eMkhandlwini weLive kutsi ubuketwe kabusha
kuhambisana kwawo neMtsetfosisekelo;
(c) wekwendlulisela uMtsetfosivivinyo eNkantolo yeMtsetfosisekelo kutsi yente sincumo kutsi
lowo Mtsetfosivivinyo uyahambisana yini neMtsetfosisekelo;
(d) wekubita uMkhandlu weLive, uMkhandlu weTifundza nome iPhalamende kutsi ite
emhlanganweni lophutfumako kutewudzingidvwa ludzaba loluphutfumako;
(e) wekubeka bantfu etikhundleni lapho uMtsetfosisekelo nome umtsetfo udzinga kutsi
uMengameli akwente loko, ngaphandle kwekutsi ungusihlalo wesigungu lesiphetse selive;
(f) wekubeka emakhomishana eluphenyo;
(g) wekubita kutsi sive sibeke luvo lwaso sonkhe ngekweMtsetfo wePhalamende;
(h) wekuhlonipha nekwemukela bosomachinga lababuya emaveni angaphandle nemancusa
lakatewumela emave awo kuleli;
(i) wekukhetsa emancusa lakayuwuhlala, titfunywa letinemandla ekutitsatsela tincumo,
bosomachinga nemancusa layawumela lelive ngaphandle kwaleli;
(j) wekucolela tiboshwa nome wekwehlisa tigwebo futsi wekwehlisa tinhlawulo, kujeziswa
nome kulahlekelwa tinhlawulo; futsi
(k) ekuniketa buhlonishwa.
Ligunya lekushaya umtsetfo eRiphabhulikhi
85. (1) Ligunya lekushaya umtsetfo eRiphabhulikhi libekwe etu kwemahlombe
eMengameli.
(2) UMengameli usebentisa leligunya lekushaya umtsetfo, kanye nalamanye emalunga
etiNdvuna teMbuso, -
(a) kusebentisa umtsetfo welive lonkhe ngaphandle lapho uMtsetfosisekelo nome uMtsetfo
wePhalamende usho lokunye;
(b) kutfutfukisa nekusebentisa inchubomgomo yelive lonkhe;
(c) kumatanisa imisebenti yeminyango yembuso neyemibuso yetifundza;
(d) kulungisa nekusungula imitsetfo; futsi
(e) kwenta leminye imisebenti yalesikhundla lebekwe nguMtsetfosisekelo nome ngumtsetfo
welive.
Kukhetfwa kweMengameli
86. (1) Emhlanganweni wekucala ngemuva kwelukhetfo lwawo, kanye nanome nini uma
kudzingekile kutsi kugcwaliswe sikhala, uMkhandlu weLive kufute ukhetse umuntfu wesifazane
nome wesilisa emalungeni awo kutsi abe nguMengameli.
(2) UMengameli weNkantolo yeMtsetfosisekelo kufute ahole lolukhetfo lweMengameli, nome
abeke lelinye lijaji kutsi lente loko. Inchubo lebekwe eSiceshini A seShejuli 3 isebenta
nakukhetfwa uMengameli.
(3) Lukhetfo lwekuvala sikhala sesikhundla seMengameli kufute lwentiwe ngesikhatsi
nangelilanga lelincunywe nguMengameli weNkantolo yeMtsetfosisekelo, kodvwa loku kwentiwe
kungakapheli emalanga langema-30 ngemuva kwekuvela kwalesikhala.
Kucala kusebenta kweMengameli
87. Ngesikhatsi sekakhetsiwe kutsi abe nguMengameli, umuntfu uyayekela kuba lilunga
leMkhandlu weLive futsi, kungakapheli emalanga lasihlanu kufute acale kusebenta esikhundleni
sakhe sebungameli ngekufunga nome avume ngekucinisekisa kutsi utawetsembeka
kuyiRiphabhulikhi futsi utawulandzela uMtsetfosisekelo, ngekweShejuli 2.
Sikhatsi sekuba sesikhundleni kweMengameli
88. (1) Sikhatsi sekusebenta seMengameli sicala ngesikhatsi angena esikhundleni futsi
siphela ngesikhatsi kuvela sikhala nome ngesikhatsi loyo lokhetfwe kutsi abe nguMengameli
lolandzelako angena esikhundleni.
(2) Kute umuntfu longabamba sikhundla sekuba nguMengameli kwendlula tikhatsi letimbili
tekuba sesikhundleni; kepha, uma umuntfu akhetfwe kutsi avale sikhundla seMengameli, lesi
sikhatsi emkhatsini walolo lukhetfo nelukhetfo lolulandzelako lweMengameli asitsatfwa
njengesikhatsi sekuba esikhundleni.
Kususwa kweMengameli esikhundleni
89. (1) UMkhandlu weLive, ngesincumo lesitsatfwe ngekwesekelwa linani lemalunga awo
lelingulokubili kulokutsatfu, ungamsusa uMengameli esikhundleni ngaletizatfu letilandzelako
kuphela -
(a) kwephulwa lokukhulu kweMtsetfosisekelo nome umtsetfo;
(b) kutiphatsa kabi kakhulu; nome
(c) kwehluleka kwenta imisebenti lebekelwe leso sikhundla.
(2) Nome ngubani losekakhishwe esikhundleni sekuba nguMengameli ngekulandzela sigatjana
(1)(a) nome (b), kungenteka angawutfoli umvuzo wekuba kuleso sikhundla, kantsi futsi
kungenteka angasaphindzi atfole litfuba lekubekwa kunome ngusiphi sikhundla sembuso.
LiBambela leMengameli
90. (1) Nangabe uMengameli angekho eRiphabhulikhi nome angakwati kwenta imisebenti
yeMengameli, nome uma kunesikhala esikhundleni seMengameli, loyo lobambe sikhundla
lesilandzela seMengameli angaba liBambela leMengameli -
(a) liSekela leMengameli;
(b) iNdvuna yeMbuso lekhetfwe nguMengameli;
(c) iNdvuna yeMbuso lekhetfwe Sigungu setiNdvuna teMbuso;
(d) Somlomo, kuze emalunga eMkhandlu weLive akhetse munye wawo.
(2) LiBambela leMengameli linemitfwalo, emandla kanye nemisebenti yeMengameli.
(3) Lingakacali kwetfwala, kusebentisa emandla nekwenta imisebenti yeMengameli, liBambela
leMengameli kufute lifunge nome livume ngekutibopha kwetsembeka kuyiRiphabhulikhi
nekuhlonipha uMtsetfosisekelo, ngekweShejuli 2.
Sigungu setiNdvuna teMbuso weLive
91. (1) Sigungu setiNduna teMbuso weLive sibunjwe ngeMengameli, njengenhloko
yaleSigungu, liSekela leMengameli kanye netiNdvuna teMbuso weLive.
(2) UMengameli ubeka esikhundleni liSekela leMengameli kanye netiNdvuna teMbuso
weLive, atinikete imisebenti yato, kantsi futsi uMengameli angabasusa etikhundleni labantfu
lekababekile.
(3) UMengameli -
(a) kufute akhetse liSekela leMengameli emalungeni eMkhandlu weLive;
(b) angakhetsa nome linani nome ngabe lingakanani letiNdvuna teMbuso emalungeni
eMkhandlu weLive; futsi
(c) angakhetsa bantfu labangengci kulababili labangaphandle kweMkhandlu weLive kutsi babe
tiNdvuna teMbuso.
(4) UMengameli kufute abeke lilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso kusti libe ngumholi
wemisebenti yahulumende eMkhandlwini weLive.
(5) LiSekela leMengameli kufute lisite uMengameli ekwenteni imisebenti yembuso.
Imitfwalo kanye nalokulindzelekile
92. (1) Lisekela leMengameli netiNdvuna teMbuso betfwele umtfwalo wemandla kanye
newemisebenti yeligunya lebaliniketwe nguMengameli.
(2) Emalunga eSigungu setiNdvuna teMbuso onkhe eluswa yiPhalamende ekusebentiseni
emandla awo nasekwenteni imisebenti yawo.
(3) Emalunga eSigungu setiNdvuna teMbuso kufute -
(a) asebente ngekulandzela uMtsetfosisekelo; futsi
(b) anikete iPhalamende imibiko legcwele futsi leyetfulwa njalo nje macondzana netindzaba
letingephansi kwawo.
EmaSekela etiNdvuna teMbuso weLive
93. UMengameli angabeka etikhundleni emaSekela etiNdvuna teMbuso awakhetsa emalungeni
eMkhandlu weLive kutewusita emalunga eSigungu setiNdvuna teMbuso, kantsi futsi angawasusa
kuletikhundla.
Kuchubeka kweSigungu setiNdvna teMbuso ngemuva kwelukhetfo
94. Uma lukhetfo lweMkhandlu weLive lubanjwa, Sigungu seNdvuna teMbuso, liSekela
leMengameli, tiNduvna teMbuso kanye nemaSekela etiNdvuna teMbuso ayachubeka asebente ate
loyo muntfu lokhetfwe nguMkhandlu lolandzelako kutsi abe nguMengameli acale esikhundleni
sakhe.
Sifungo sekutsatsa nome kwemukela sikhundla
95. Ngembili kwekube liSekela leMengameli, tiNdvuna teMbuso kanye nemaSekela etiNdvuna
teMbuso bacale kwenta imisebenti yabo, kufute bafunge nome bavume ngekucinisekisa
kwetsembeka kuyiRiphabhulikhi kanye nekutfobela uMtsetfosisekelo ngekweShejuli 2.
Kutiphatsa kwemalunga eSigungu setiNdvna teMbuso kanye nemaSekela etiNdvuna teMbuso
96. (1) Emalunga eSigungu setiNdvuna teMbuso kanye nemaSekela etiNdvuna teMbuso
kufute asebente ngekulandzela imitsetfo yekutiphatsa lebekwe ngumtsetfo welive lonkhe.
(2) Emalunga eSigungu setiNdvuna teMbuso kanye nemaSekela etiNdvuna teMbuso angete
akwati -
(a) kwenta nome nguwuphi lomunye umsebenti lokhokhelwako;
(b) kwenta lutfo nganome nguyiphi indlela lephambene netikhundla tawo nome abe sesimeni
lesifaka ekhatsi ingoti yekushayisana emkhatsini wemisebenti yawo kanye netimphilo tawo
tangasese; nome
(c) kusebentisa tikhundla tawo, nome nguluphi lwati lekaniketwe lona, alusebentisele
kutizuzela wona nome asite lomunye umuntfu ngendlela lengakafaneli.
Kususwa kwemisebenti
97. UMengameli ngesatiso semtsetfo angesusa anikete lilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso
-
(a) kuphatfwa kwemtsetfo nome wuphi lobewuniketwe lelinye lilunga; nome
(b) emandla nome umsebenti loniketwe lelunye lilunga ngumtsetfo.
Kuniketwa kwemisebenti kwesikhashana
98. UMengameli anganiketa lilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso nome nguwaphi emandla
kanye nemisebenti yalelinye lilunga lelingekho emsebentini nome lelingakhoni kusebentisa lawo
mandla nome kwenta leyo misebenti.
Kuniketwa kwemisebenti
99. Lilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso linganiketa nome waphi emandla nome umsebenti
lofanele uchutjwe nome wentiwe ngekulandzela uMtsetfo wePhalamende lilunga leSigungu
seMkhandlu wesifundza nome uMkhandlu waMasipala. Lokuniketwa -
(a) kufute kwentiwe ngekulandzela sivumelwano emkhatsini walelo lunga leSigungu
setiNdvuna teMbuso nalelo lunga leSigungu seMkhandlu nome leMkhandlu waMasipala;
(b) kufute kuhambisane neMtsetfo wePhalamende kuchutjwa nome kusebentisa lawo mandla
nome kwenta lowo msebenti lotsintsekako; kanye
(c) kucala kusebenta ngemuva kwekumenyetelwa nguMengameli ngesatiso semtsetfo.
Kweluswa kwekuphatfwa kwetifundza
100. (1) Nangabe sifundza sehluleka nome singatifezi tidzingo temsebenti wekuphatsa
lobekwe ngumtsetfo welive nome nguMtsetfosisekelo, Sigungu setiNdvuna teMbuso welive
singangenela ngekutsi sitsatse tinyatselo letifanele kucindzetela kufezekiswa kwalesibopho,
lokufaka -
(a) kukhipha umyaleto uye eSigungwini lesiphetse sesifundza, uchaza lizinga lalokwehluleka
kwenta imisebenti yaso uphindze ubeke tinyatselo lekufute titsatfwe kuze sihlangabetane
nalemisebenti yaso; kanye
(b) kutsatsa umtfwalo wekufezekisa lesidzingo kuleso sifundza kuze kufike ezingeni lelifanele
-
(i) kugcina lizinga lelidzingekile lelive lonkhe, nome kutfolakale lizinga lelemukelekile
nalelidzingekako ekwentiweni kwemisebenti;
(ii) kugcina lubambano kutemnotfo;
(iii) kugcina kuvikeleka kwesive; nome
(iv) kuvimbela tinyatselo letingakafaneli letingahle titsatfwe nguleso sifundza, naletikhombisa
kubandlulula lesinye sifundza nome live jikelele.
(2) Nangabe uMkhandlu weLive ungenela esifundzeni ngekwesigatjana (1)(b) -
(a) satiso sekungenela kufute setfulwe embi kweMkhandlu weLive lonkhe weTifundza
kungakapheli emalanga lali-14 ekuhlanganei kwawo kwekucala kucalile lokungenela;
(b) lokungenela kufute kuphele ngaphandle uma ngabe kuvunywe nguMkhandlu weLive
lonkhe weTifundza kungakapheli emalanga langema-30 kucalile lokungenela; futsi
(c) uMkhandlu weLive lonkhe weTifundza kufute ukubukete kabusha lokungenela njalo nje
bese wenta tiphakamiso letifanele esigungwini lesiphetse selive.
(3) UMtsetfo welive ungayicondzisa ngekwemtsetfo lenchubo lebekwe ngulesigaba.
Tincumo tesigungu
101. (1) Sincumo seMengameli kufute kube ngulesibhalwe phansi nangabe -
(a) sitsatfwe ngekulandzela umtsetfo; nome
(b) sinemiphumela yekwemtsetfo.
(2) Sincumo seMengameli lesibhalwe phansi kufute siphindze sisayinwe ngulelinye lilunga
leSigungu setiNdvuna teMbuso uma ngabe leso sincumo siphatselene neliphakelo lalelo lunga
leSigungu setiNdvuna teMbuso.
(3) Tatiso, imitsetfo kanye naleminye imitseshwana lephatselene nekushaywa kwemtsetfo
kufute umphakatsi ukwati kuyitfola.
(4) Umtsetfo welive ungachaza lizinga, nendlela, lekufute lemitseshwana leshiwo esigatjaneni
(3) -
(a) yetfulwe ngayo ePhalamende; futsi
(b) ivunywe yiPhalamende.
Tishukumo tekungetsembakali
102. (1) Nangabe uMkhandlu weLive lonkhe, ngelinyenti lemalunga awo, utsatsa livoti
lekungetsembakali kweSigungu setiNdvuna teMbuso weLive lokungafaki ekhatsi uMengameli,
uMengameli kufute abumbe kabusha Sigungu setiNdvuna teMbuso.
(2) Nangabe uMkhandlu weLive lonkhe, ngelinyenti lemalunga awo, utsatsa livoti
lekungetsambakali kweMengameli, uMengameli kanye nalawa lamanye emalunga eSigungu
setiNdvuna teMbuso kanye nemaSekela etiNdvuna teMbuso kufute bayekele umsebenti.
Sehluko 6
Tifundza
Tifundza
103. (1) IRiphabhulikhi inaletifundza letilandzelako:
(a) Eastern Cape
(b) Free State
(c) Gauteng
(d) Kwazulu-Natal
(e) Mpumalanga
(f) Northern Cape
(g) Northern Province
(h) North West
(i) Western Cape.
(2) Iminyele yaletifundza ngileyo lebeyikhona ngesikhatsi loMtsetfosisekelo ucala kusebenta.
Tishayamtsetfo teTifundza
Ligunya leSishayamtseftfo setifundza
104. (1) Ligunya lekushaya umtsetfo lesifundza lisetandleni tesishayamtsetfo sesifundza,
futsi loko kunika sishayamtsetfo sesifundza, emandla -
(a) ekuphasisa umtsetfosisekelo wesifundza nome kuchibela nanome nguwuphi
umtsetfosisekelo lophasiswe ngiso sishayamtsetfo ngekwetigaba 142 na-143;
(b) ekuphasisa umtsetfo waleso sifundza mayelana -
(i) nanome nguluphi ludzaba kuleto letihlelwe kuShejuli 4;
(ii) nanome nguluphi ludzaba kuleto letihlelwe kuShejuli 5; kanye
(iii) nome nguluphi ludzaba lolungekho kuleto letiseluhlwini, kodvwa sishayamtsetfo
lesijutjelwe lona ngumtsetfo welive lonkhe; kanye
(iv) nanome nguluphi ludzaba siphakamiso seMtsetfosisekelo lesihlongote kubekwa kwalo
sishayamtsetfo sesifundza.
(c) kwehlisela emandla aso ekushaya umtsetfo eMkhandlwini waMasipala kuleso sifundza.
(2) Sishayamtsetfo sesifundza, ngesincumo lesitsatfwe ngekwesekelwa linani lemalunga aso
lokungenani lelingulokubili kulokutsatfu, singacela iPhalamende intjintje ligama laleso sifundza.
(3) Sishayamtsetfo sesifundza siboshwa nguMtsetfosisekelo kuphela futsi, nangabe siphasise
umtsetfosisekelo wesifundza waso, futsi ngulowo mtsetfosisekelo, futsi kufute sisebente ngendlela
lehambisana naloko lokubekwe nguMtsetfosisekelo futsi silandzele iminyele yeMtsetfosisekelo
kanye nalomtsetfosisekelo wesifundza.
(4) Umtsetfo lophasiswe sifundza lekunesidzingo lesifanele, nome lohambelana ngengoti nje,
kuze sifundza sikwati kuchuba tinjongo nemisebenti yaso letiseluhlwini lolukuShejuli 4, utsatfwa
njengemtsetfo lowela ngephansi kwalawo mandla etifundza.
(5) Sishayamtsetfo sesifundza singenta siphakamiso eMkhandlwini weLive lonkhe ngemtsetfo
lophatselene nanome nguluphi ludzaba lolungaphandle kwemandla aleso sishayamtsetfo, nome
loluphatselene neMtsetfo wePhalamende losebenta ngetulu kweMtsetfo wesifundza.
Kubunjwa nekukhetfwa kwetishayamtsetfo tetifundza
105. (1) Sishayamtsetfo sesifundza sibunjwe besifazane nebesilisa labakhetfwe kutsi babe
ngemalunga ngekulandzela indlela yekukhetsa -
(a) lebekwe ngumtsetfo welive lonkhe;
(b) lesukela eluhlwini lwebavoti balesifundza eluhlwini lwebavoti lwelive lonkhe;
(c) lebeka kutsi iminyaka yekuvota isukela ku-18; futsi
(d) lenemphumela, ngalokwetayelekile, wekumelwa kulesishayamtsetfo ngendlela yebungako
bebavoti belicembu letembusave.
(2) Sishayamtsetfo sesifundza sinemalunga lasemkhatsini kwema-30 nema-80. Linani
lemalunga, lelingehlukahlukana etifundzeni ngasinye, kufute libekwe ngekwendlela lebekwe
ngumtsetfo welive lonkhe.
Bulunga
106. (1) Tonkhe takhamuti letivumelekile kutsi tivotele uMkhandlu weLive lonkhe
tivumelekile kuba ngemalunga esishayamtsetfo sesifundza, ngaphandle -
(a) nome ngubani lobekwe esikhundleni ngumbuso nome losebentela umbuso futsi aholelwa
ngiwo kulomsebenti lekawentako, ngaphandle kwalaba labalandzelako -
(i) Ndvunankhulu wesifundza nalamanye emalunga eSigungu seMKhandlu lophetse
esifundzeni; futsi
(ii) nome ngubaphi labanye lababambe tikhundla letinemisebenti lehambelana nemisebenti
yelilunga lesishayamtsetfo sesifundza, futsi lokuhambelana kugunyatwe ngumtsetfo welive lonkhe;
(b) emalunga eMkhandlu weLive lonkhe, titfunywa letingesuswa teMkhandlu weLive lonkhe
weTifundza nome emalunga eMkhandlu waMasipala;
(c) bantfu labalahlekelwe ngemalungelo abo ngesizatfu sekutsi behluleke kukhokhela tikweleti
tabo;
(d) nome ngubani umuntfu inkantolo yaseRiphabhulikhi lencume kutsi akaphili engcondvweni;
futsi
(e) nome ngubani, ngemuva kwekucala kwekusebenta kwalesigaba, lotfolakale anelicala
waniketwa sigwebo setinyanga letendlula ku-12 ejele ngaphandle kwekuniketwa ligunya lekutsi
angakhetsa kubhadala inhlawulo, nome eRiphabhulikhi, nome ngaphandle kweRiphabhulikhi
nangabe lesento lesakha lelicala besingatsatfwa njengelicala eRiphabhulikhi, kepha kute umuntfu
longatsatfwa ngekutsi ugwetjiwe kuze kuncunywe mayelana nekwendluliselwa kwelicala nome
sigwebo sakhe enkantolo lephakeme, nome kuze kuphele sikhatsi sekwendlulisa licala nome
sigwebo enkantolo lephakeme. Kungavunyelwa ngephansi kwalesigatjana kuphela ngemuva
kweminyaka lesihlanu sigwebo sesiphelile.
(2) Umuntfu longakavumeleki kuba lilunga lesishayamtsetfo sesifundza ngekwetigatjana (1)(a)
nome (b) angamela lukhetfo lwesifundza, ngephansi kwemikhawulo nome imibandzela lebekwe
ngumtsetfo welive.
(3) Umuntfu ulahlekelwa bulunga besishayamtsetfo sesifundza nangabe loyo muntfu -
(a) angasavumeleki kutsi angakhetfwa; nome
(b) akekho ekuhlanganeni kwesishayamtsetfo ngaphandle kwemvume esimeni lapho
imitseshwana netibopho tesishayamtsetfo tibeka kulahlekelwa bulunga.
(4) Tikhala esishayenimtsetfo sesifundza kufute tigcwaliswe ngekulandzela umtsetfo welive
lonkhe.
Kufunga nome kuvuma kwemukela sikhundla kwemalunga
107. Ngembili kwekutsi emalunga esishayamtsetfo sesifundza acale kwenta imisebenti yawo
yesishayamtsetfo, kufute afunge nome avume ngekutibopha kutsi atawetsembeka
kuyiRiphabhulikhi futsi atawulandzela uMtsetfosisekelo, loku akwenta ngekutibopha
ngekulandzela iShejuli 2.
Sikhatsi sekusebenta kwesishayamtsetfo sesifundza
108. (1) Sishayamtsetfo sesifundza sikhetfwa kutsi sisebente iminyaka lesihlanu.
(2) Nangabe sishayamtsetfo sesifundza sihlakatwa ngekulandzela sigaba 109, nome nangabe
kuphela sikhatsi sekusebenta kwaso, Ndvunankhulu wesifundza, ngesimemetelo semtsetfo, kufute
abite futsi abeke tinsuku telukhetfo, lolufute lubanjwe kungakapheli emalanga langema-90
kusukela ngelilanga sishayamtsetfo sihlakatiwe, nome lilanga lekuphelelwa sikhatsi kwaso.
(3) Nangabe imiphumela yelukhetfo lwesishayamtsetfo sesifundza ayikacinisekiswa
ngalesikhatsi lesibekwe esigabeni 190 nome nangabe lukhetfo lubekwe eceleni yinkantolo,
uMengameli, ngesimemetelo semtsetfo, kufute abite futsi abeke tinsuku telukhetfo lolunye,
lokufute lubanjwe kungakapheli emalanga langema-90 ngemuva kwekuphela kwaleso sikhatsi
nome ngemuva kwelilanga lukhetfo lolwabekwa eceleni ngalo.
(4) Sishayamtsetfo sesifundza siyakwati kusebenta kusukela ngesikhatsi sihlakateka nome
ngesikhatsi kuphela sikhatsi sekusebenta kwaso, kuze kube lilanga lelisembi kwelilanga lekucala
lelukhetfo lwesishayamtsetfo lesisha sesifundza.
Kuhlakatwa kwesishayamtsetfo sesifundza kungakapheli sikhatsi saso sekusebenta
109. (1) Ndvunankhulu wesifundza kufute asihlakate sishayamtsetfo sesifundza nangabe
sishayamtsetfo -
(a) sitsatsa sincumo lesisekela lokubhidlitwa lesesekelwe linyenti lemalunga aso; futsi
(b) iminyaka lemitsatfu seyiphelile sishayamtstfo sakhetfwa.
(2) Loyo loliBambela laNdvunankhulu kufute ahlakate sishayamtsetfo nangabe -
(a) kunesikhala kulesikhundla saNdvunankhulu; futsi
(b) sishayamtsetfo sehluleka kukhetsa Ndvunankhulu lomusha kungakapheli emalanga
langema-30 ngemuva kwekuvela kwalesikhala.
Tikhatsi tekuhlangana netekuphumula
110. (1) Emuva kwelukhetfo, umhlangano wekucala wesishayamtsetfo sesifundza kufute
ubanjwe ngesikhatsi nangelusuku loluncunywe lijaji lelibekwe nguMengameli weNkantolo
yeMtsetfosisekelo, kodvwa loku kwenteke kungakapheli emalanga langu-14 ngemuva
kwekumenyetelwa kwemiphumela yelukhetfo. Sishayamtsetfo sesifundza singancuma tikhatsi
nebudze baleminye imihlangano yaso kanye netikhatsi tekuphumula.
(2) Ndvunankhulu wesifundza angabita sishayamtsetfo sesifundza kutsi site emhlanganweni
lophutfumako nganome ngusiphi sikhatsi kutewudzingidza ludzaba loluphutfumako.
(3) Sishayamtsetfo sesifundza singancuma indzawo lesitawuvama kuhlanganela kuyo.
BoSomlomo neMasekela aboSomlomo
111. (1) Emhlanganweni wekucala ngemuva kwelukhetfo, nome nangabe kunesidzingo
sekugcwalisa sikhala, sishayamtsetfo sesifundza kufute sikhetse Somlomo kanye neliSekela
laSomlomo emalungeni aso.
(2) Lijaji lelikhetfwe nguMengameli weNkantolo yeMtsetfosisekelo kufute lihole lukhetfo
lwaSomlomo. Somlomo uhola lukhetfo lweliSekela laSomlomo.
(3) Elukhetfweni lwaSomlomo neliSekela laSomlomo kulandzelwa inchubo lebekwe
eSiceshini A seShejuli 3.
(4) Sishayamtsetfo sesifundza singakhipha Somlomo nome liSekela laSomlomo esikhundleni
ngesincumo lesisentile. Linyenti lemalunga esishayamtsetfo kufute libe khona ngesikhatsi
kwemukelwa lesincumo.
(5) Ngekwemitseshwana netibopho taso, sishayamtsetfo sesifundza singakhetsa emalungeni
aso labanye labangaba bosihlalo kutewelekelela Somlomo neliSekela laSomlomo.
Tincumo
112. (1) Ngaphandle nangabe uMtsetfosisekelo ubeka ngalokunye -
(a) linyenti lemalunga esishayamtsetfo sesifundza kufute libe khona ngembi kwekutsi
kungatsatfwa livoti leMtsetfosivivinyo nome sichibelo seMtsetfosivivinyo.
(b) lokungenani linyenti lemalunga lakunye kulokutsatfu kufute libe khona ngembi kwekutsi
kungatsatfwa livoti lanome nguluphi lolunye ludzaba embi kwesishayamtsetfo; futsi
(c) tonkhe tindzaba letisembi kwesishayamtsefo sesifundza kufute tincunywe ngelinyenti
lemavoti lafakiwe.
(2) Lilunga lesishayamtsetfo sesifundza lelihola umhlangano alinawo emandla ekuvota
lokusincumo; kodvwa -
(a) kufute lente livoti lelisincumo nangabe kunelinani lemavoti lelilinganako etinhlangotsini
totimbili; futsi
(b) lingenta livoti lelisincumo nangabe ludzaba kufute luncunywe ngekusekelwa ngemavoti
lokungenani emalunga langulokubili kulokutsatfu esishayamtsetfo.
Emalungelo etitfunywa letingesuswa tetishayamtsetfo tetifundza
113. Titfunywa tesifundza letingesuswa eMkhandlwini weLive lonkhe weTifundza tingaba
khona, tingakhuluma, etishayenimtsetfo tetifundza, emakomidini ato, kodvwa tingete tavota.
Sishayamtsetfo singadzinga kutsi sitfunywa lesingesuswa sibe khona esishayenimtsetfo nome
emakomidini aso.
Emandla etishayamtsetfo tetifundza
114. (1) Ekusebentiseni emandla aso sishayamtsetfo sesifundza -
(a) singabuketa, siphasise, sichibele nome sicitse uMtsetfosivivinyo losembi
kwesishayamtsetfo sesifundza; nome
(b) singabumba nome sakhe umtsetfo, ngaphandle kweMtsetfosivivinyo wetetimali.
(2) Sishayamtsetfo sesifundza kufute sibeke tindlela -
(a) tekugcizelela kutsi yonkhe imitimba yembuso lephetse kulesifundza iyakwati kusebentela
sona; kanye
(b) nekubeka liso -
(i) ekusetjentisweni kwemagunya ngumkhandlu wesifundza lophetse esifundzeni, lokufaka
kusetjentiswa kwemtsetfo; kanye
(ii) nakunome nguwuphi umtimba wembuso.
Bufakazi nome imininingwane yelwati embi kwetishayamtsetfo tetifundza
115. Sishayamtsetfo sesifundza nome nawaphi emakomidi aso -
(a) singabita nome ngubani umuntfu ete embi kwaso kutewetfula bufakazi lobucinisekisiwe
nome akhiphe emabhuku;
(b) singafuna nome siphi sikhungo nome umuntfu ete kuso;
(c) singaphocelela, ngekulandzela umtsetfo welive lonkhe nome imitseshwana nome tibopho,
nome muphi umuntfu kutsi alalele nome ente lokufuneka etigatjaneni (a) nome (b); futsi
(d) singemukela ticelo, tinkhulumo kanye nalokuletfwe ngunome ngubaphi bantfu nome
tikhungo letitsintsekako.
Kutilawula, tinchubeko netinchubo tetishayamtsetfo tetifundza
116. (1) Sishayamtsetfo sesifundza nemakomidi aso -
(a) singabeka siphindze siphatse emalungiselelo aso angekhatsi, tinchubeko netinchubo; futsi
(b) singenta imitseshwana netibopho mayelana nemisebenti yaso, sinakekele kumelwa
nekufaka sandla ngekwentsandvo yelinyenti, kusebentela bavoti, kungabi namfihlo nekufaka
sandla kwemphakatsi etinchubekweni tembuso.
(2) Lemitseshwana netibopho yesishayamtsetfo sesifundza kufute tente kube khona -
(a) kusungulwa, kubunjwa, emandla, imisebenti, tinchubo kanye nebudze bekusebenta
kwemakomidi;
(b) kufaka sandla etinchubekweni tawo kwemacembu lamancane lokuhambisana nentsandvo
yelinyenti;
(c) lusito lwetimali nelwekuphatsa kulinye ngalinye licembu letembusave lelimelwe
esishayenimtsetfo, lokulingana nekumelwa kwalo, kuze licembu ngalinye nemholi walo likwati
kwenta imisebenti yalo esishayenimtsetfo; futsi
(d) kuhlonishwa kwemholi welicembu lelikhulu kunawo onkhe lamacembu etembusave
laphikisako esishayenimtsetfo, njengeMholi welicembu leliPhikisako.
Emalungelomvume
117. (1) Emalunga esishayamtsetfo sesifundza netifunywa teMkhandlu weLive lonkhe
weTifundza -
(a) anelilungelomvume lekukhuluma esishayenimtsetfo nasemakomidini awo, ngekulandzela
imitseshwana netibopho tawo; futsi
(b) akanawubekwa licala nome amangalelwe, aboshwe, advonse sigwebo nome ahlawule -
(i) nganome yini lekayisho, ayikhipha, nome ayiletsa esishayenimtsetfo nome nguliphi likomidi
lawo; nome
(ii) nganome yini levele ngesizatfu sentfo lekayishito, ayikhipha nome ayiniketa sishayemtsetfo
nome likomiki laso.
(2) Lamanye emalungelomvume kanye nekuvikeleka kwesishayamtsetfo sesifundza kanye
nemalunga aso kungabekwa ngumtsetfo welive lonkhe.
(3) Imiholo, timadlana letitfolakala ngekwenta lokutsite, nemvuzo lotfolwa ngemalunga
esishayamtsetfo ukhishwa eSikhwameni Setimali saHulumende welive.
Kungenela kwemphakatsi nekufaka sandla Kwawo etishayenimtsetfo tetifundza
118. (1) Sishayamtsetfo sesifundza kufute -
(a) sicinisekise kufaka sandla kwesive etinchubeni tekushaya umtsetfo naletinye tinchubo
tesishayamtsetfo nemakomidi; futsi
(b) siphatse umsebenti waso ngendlela lengenamfihlo, sibambe imihlangano yaso
newemakomidi aso, ebaleni, kodvwa tinyatselo letidzingekile tingatsatfwa -
(i) kutewucondziswa kungeniswa kwesive, lokufaka nekungeniswa kwebetindzaba,
esishayenimtsetfo nasemakomidini aso;
(ii) kwenta kutsi kube khona kuseshwa kwemuntfu, lapho kufanele khona, kwalela kungena
kwanome muphi umuntfu nome kukhishelwa ngaphandle kwanome muphi umuntfu.
(2) Sishayamtsetfo sesifundza singete savimbela sive, lokufaka ekhatsi betindzaba, kusti
betsamele imihlangano yemakomidi ngaphandle nangabe loko kulungile kutsi kwentiwe
emphakatsini lokhululekile nalowentsandvo yelinyenti.
Kwetfulwa kweMitsetfosivivinyo
119. Ngemalunga eSigungu seMkhandlu lesiphetse sesifundza kuphela nome likomidi nome
lilunga lesishayamtsetfo sesifundza labangetfulwa uMtsetfosivivinyo embi kwesishayamtsetfo;
kodvwa lilunga leSigungu lesiphetse eMkhandlwini weSifundza leliphetse tetimali kuleso sifundza
kuphela, nome lilunga lelibekwe nguNdvunankhulu, lelingetfula uMtsetfosivivinyo wetetimali embi
kwesishayamtsetfo.
IMitsetfosivivinyo yetetimali
120. (1) UMtsetfosivivinyo lowaba timali nome lobeka tintsela, tinhlawulo netimali
letibhadalwako nguMtsetfosivivinyo wetetimali. UMtsetfosivivinyo wetetimali ungete watsintsa
lokunye ngaphandle kwekubeka umtsetfo locondzene nome ngengoti nje netimali letikhishwako,
tinhlawulo nome letinye tinhlawulo tetimali.
(2) UMtsetfo wesifundza kufute ubeke inchubo yekutsi sishayamtsetfo singawuchibela kanjani
uMtsetfosivivinyo wetetimali.
Kubusiswa kweMitsetfosivivinyo
121. (1) Ndvunankhulu wesifundza kufute abusise aphindze futsi asayine uMtsetfosivivinyo
lophasiswe sishayamtsetfo sesifundza ngekwaleSehluko nome, nakanekungabata ngekuhambisana
neMtsetfosisekelo kwaloMtsetfosivivinyo, awubuyisele emuva esishayenimtsetfo uyewubuketwa
kabusha.
(2) Nangabe ngemuva kwekubuketwa kabusha kweMtsetfosivivinyo uyakwenetisa
ngalokukugcwele loku Ndvunankhulu lekakushito, Ndvunankhulu kufute awubusise aphindze
futsi awusayine lowo Mtsetfosivivinyo; kodvwa nangabe ungakwenetisi ngalokugcwele loku
lokushiwo nguNdvunankhulu, Ndvunankhulu kufute -
(a) awubusise aphindze futsi awusayine loMtsetfosivivinyo; nome
(b) awutfumele eNkantolo yeMtsetfosisekelo kutsi incume ngekuhambisana kwawo
neMtsetfosisekelo.
(3) Nangabe iNkantolo yeMtsetfosisekelo incuma kutsi uMtsetfosivivinyo uyambisana
neMtsetfosisekelo, Ndvunankhulu kufute awubusise aphindze futsi awusayine.
Sicelo semalunga eNkantolo yeMtsetfosisekelo
122. (1) Emalunga esishayamtsetfo angasenta sicelo eNkatolo yeMtsetfosisekelo sekutfola
sincumo lesibeka kutsi uMtsetfo wesifundza lowemukelwe nome lophasisiwe nome incenye yawo,
awuhambisani neMtsetfosisekelo.
(2) Sicelo -
(a) kufute sesekelwe lokungenani ngemalunga langema-20% esishayamtsetfo; futsi
(b) kufute sentiwe kungakapheli emalanga langema-30 ngemuva kwekutsi uMtsetfo
wesifundza ubususiswe waphindze futsi wasayinwa nguNdvunankhulu.
(3) INkantolo yeMtsetfosisekelo ingancuma kutsi loMtsetfo wesifundza nome incenye yawo
lekusenesicelo ngawo ngekwesigatjana (1) awunawo emandla kuze iNkantolo incume mayelana
nalesicelo, nangabe -
(a) loku kuyadzingeka kuze tinjongo tebulungiswa tifezeke; futsi
(b) lesicelo sibonakala sengatsi sitawuphumelela.
(4) Nangabe lesicelo asiphumeleli iNkantolo yeMtsetfosisekelo ingaphocelea labo labafake
lesicelo kutsi betfwale tindleko, ngaphandle nangabe lesicelo besibonakala sengatsi
sitawuphumelela.
Kushicilelwa kweMitsetfo yetifundza
123. UMtsetfosivivinyo lobusiswe waphindze futsi wasayinwa nguNdvunankhulu uba
nguMtsetfo wesifundza, futsi kufute ushicilelwe masinyane, ucale kusebenta nase ushicilelwe
nome ngelusuku lolubekwe ngulowo Mtsetfo.
Kulondvolotwa kweMitsetfo yetifundza
124. Incwajana leyetfwele uMtsetfo weSifundza losayiniwe ibufakazi lobuphelele betimiso
talowo Mtsetfo, kantsi kufute kutsi uniketwe iNkantolo yeMtsetfosisekelo kutsi iwulondvolote
masinyane ngemuva kwekushicilelwa kwawo.
IMikhandlu yeTifundza
Ligunya lekuphatsa lemikhandlu wetifundza
125. (1) Lingunya lekuphatsa esifundzeni lisetu kwemahlombe aNdvunankhulu waleso
sifundza.
(2) Ndvunankhulu usebentisa emandla ekuphatsa futsi wenta nemisebenti leniketwe leso
sikhundla ngekubonisana nalamanye emalunga eSigungu lesiphetse seMkhandlu weSifundza -
(a) kusebentisa imitsetfo yesifundza esifundzeni;
(b) kusebentisa yonkhe imitsetfo yelive jikelele lengephansi kweluhlu lolukuShejuli 4 nome
5 ngaphandle nangabe uMtsetfosisekelo nome uMtsetfo wePhalamende usho lokunye;
(c) kusebentisa kulesifundza, imitsetfo yelive jikelele lengephandle kweluhlu lolukuShejuli 4
na-5, kuphatfwa kwayo kwehliselwe kuso nguMtsetfo wePhalamende; futsi
(d) kutfutfukisa nekusebentisa inchubomgomo yesifundza;
(e) kuhlanganisa imisebenti yeminyango yahulumende wesifundza;
(f) kwakha nekubumba imitsetfo yesifundza; kanye
(g) nekwenta nome ngimiphi leminye imisebenti leniketwe sigungu lesiphetse semkhandlu
wesifundza nguMtsetfosisekelo nome uMtsetfo wePhalamende.
(3) Sifundza sineligunya lekuphatsa ngekwesigatjana (2)(b) kuze kufike esigabeni kuphela
lapho sifundza sinawo emandla ekuphatsa futsi sesikwati kutsatsa lomtfwalo ngalokungiko.
Hulumende welive lonkhe, ngetinyatselo temtsetfo naletinye, kufute asite tifundza kutsi
titfutfukise kukwati kuphatsa kwato lokudzingekile kuze tisebentise ngalokungiko lamandla ato
nekwenta imisebenti yato leshiwo esigatjaneni (2).
(4) Nome ngukuphi kungevani lokusukela emandleni ekuphatsa esifundza mayelana nanome
nguwuphi umsebenti kufute kutfunyelwe eMkhandlwini weLive lonkhe weTifundza utewutsatsa
sincumo ngako kungapheli emalanga langema-30 kusukela ngalolusuku lokwatfunyelwa ngalo
lokungaboni ngaso linye kuloMkhandlu.
(5) Kuphatfwa kwemitsetfo yesifundza kungumsebenti wesigungu lesiphetse kuphela; kodvwa
lesigatjana kufute silandzele sigaba 100.
(6) Sigungu lesiphetse sesifundza kufute sisebnte ngekulandzela -
(a) uMtsetfosisekelo; kanye
(b) nemtsetfosisekelo wesifundza, nangabe umtsetfosisekelo wesifundza uphasisiwe.
Kuniketwa kwemisebenti
126. Lilunga leSigungu lesiphetse leMkhandlu wesifundza linganiketa nome waphi emandla
nome umsebenti lokufute uchutjwe nome wentiwe ngekweMtsetfo wePhalamende nome uMtsetfo
wesifundza, liwanikete uMkhandlu waMasipala. Lokuniketwa -
(a) kufute kulandzele sivumelwano emkhatsini walelo lunga leMkhandlu wesifundza
lelitsintsekako neleMkhandlu waMasipala;
(b) kufute kuhambisane naloMtsetfo lokusetjentiswa kwalawo mandla nome kwentiwa
kwalowo msebenti lokungaphansi kwawo; futsi
(c) kucala kusebenta ngesimemetelo semtsetfo lesentiwe nguNdvunankhulu.
Emandla nemisebenti yaboNdvunankhulu
127 (1) Ndvunankhulu wesifundza unemandla nemisebenti leniketwe lesikhundla
nguMtsetfosisekelo nanome nguwuphi lomunye umtsetfo.
(2) Ndvunankhulu wesifundza wetfweswe umtfwalo -
(a) wekubusisa nekusayina iMitsetfosivivinyo;
(b) wekubuyisela emuva esishayenimtsetfo uMtsetfosivivinyo kutsi ubuketwe kabusha
kungahambisani kwawo neMtsetfosisekelo;
(c) wekutfumela uMtsetfosivivinyo eNkantolo yeMtsetfosisekelo kutsi itsatse sincumo
ngekuhambisana nome ngekungahambisani kwawo neMtsetfosisekelo;
(d) wekubitela sishayamtsetfo sesifundza emhlanganweni lophutfumako ngenhloso yekutsi
sente umsebenti lophutfumako;
(e) wekubeka emakhomishane eluphenyo; kanye
(f) newekubita luvivinyotimvo esifundzeni ngekulandzela umtsetfo welive lonkhe.
Kukhetfwa kwaboNdvunankhulu
128. (1) Emhlanganweni waso wekucala ngemuva kwekukhetfwa kwaso, nome nangabe
kunesidzingo sekugcwalisa sikhala, sishayamtsetfo sesifundza kufute sikhetse emalungeni aso
umuntfu wesifazane nome wesilisa lotawuba nguNdvunankhulu wesifundza.
(2) Lijaji lelikhetfwe nguMengameli weNkantolo yeMtsetfosisekelo kufute lengamele
kukhetfwa kwaNdvunankhulu. Inchubo lebekwe eSiceshini A seShejuli 3 ngiyo lesebentako uma
kukhetfwa Ndvunankhulu.
(3) Lukhetfo lwekuvala sikhala sesikhundla saNdvunankhulu kufute lubanjwe ngesikhatsi
nangelusuku loluncunywe nguMengameli weNkantolo yeMtsetfosisekelo, kodvwa akukafaneli
kutsi kuze kwendlule tinsuku letingema-30 ngemuva kwekuvela kwaleso sikhala.
Kucala kwaNdvunankhulu esikhundleni
129. Umuntfu lokhetfwe njengaNdvunankhulu, utsatsa sikhundla sakhe sekuba
nguNdvunankhulu angakapheli emalanga lasihlanu akhetsiwe ngekufunga nome ngekuvuma
ngekutibopha kutsi utakwetsembeka kuyiRiphabhulikhi atfobele uMtsetfosisekelo ngekulandzela
iShejuli 2.
Sikhatsi sekuba sesikhundleni kwaboNdvunankhulu
130. (1) Sikhatsi sekuba sesikhundleni saNdvunankhulu sicala ekutsatfweni kwesikhundla
site siphele uma kuvela sikhala nome uma umuntfu lokhetfwe kutsi abe nguNdvunankhulu
lolandzelako atsatsa sikhundla.
(2) Kute umuntfu lovumeleke kutsi abambe sikhundla sekuba nguNdvunankhulu ngetulu
kwemahlandla lamabili, kodvwa uma umuntfu lokhetselwe kuvala sikhala esikhundleni
saNdvunankhulu, sikhatsi lesisemkhatsini kwekukhetfwa kwakhe, nekukhetfwa
kwaNdvunankhulu lolandzelako asitsatfwa njengesikhatsi sekuba sesikhundleni.
(3) Sishayamtsetfo sesifundza, ngesincumo lesitsatfwe ngelivoti lelesekelwe ngemalunga aso
langulokubili kulokutsatfu, singamsusa Ndvunankhulu esihlalweni kuphela ngaleti tizatfu -
(a) kwephulwa lokukhulu kweMtsetfosisekelo nome umtsetfo;
(b) kutiphatsa kabi kakhulu; nome
(c) kwehluleka kwenta imisebenti lebekelwe leso sikhundla.
(4) Nome ngubani losekakhishwe esikhundleni sekuba nguNdvuanankhulu ngekulandzela
sigatjana (3)(a) nome (b), kungenteka angawutfoli umvuzo wekuba kuleso sikhundla, kantsi futsi
kungenteka angasaphindzi atfole litfuba lekubekwa kunome ngusiphi sikhundla sembuso.
EmaBambela aboNdvunankhulu
131. (1) Uma Ndvunankhulu angekho, nome angakwati kwenta umsebenti wesikhundla
sakhe, nome uma sikhundla saNdvunankhulu singenamuntfu, tikhulu letikuloluhla lolulandzelako
tibambela Ndvunankhulu ngekulandzelana kwato -
(a) Lilunga leSigungu lesiphetse seMkhandlu wesifundza lelibekwe nguNdvunankhulu;
(b) Lilunga leSigungu lesiphetse seMkhandlu wesifundza lelibekwe ngulamanye emalunga
eSigungu seMkhandlu lesiphetse wesifundza;
(c) Somlomo wesishayamtsetfo sesifundza, aze emalunga alesishayamtsetfo akhetse lomunye
wemalunga aso.
(2) Libambela laNdvunankhulu linemtfwalo, emagunya, nemisebenti lefanako naleyo
yaNdvunankhulu.
(3) Angakacali kutsatsa lemitfwalo, emandla nemisebenti yaNdvunankhulu, lobambele
Ndvunankhulu kufute afunge nome avume ngekutibopha kwetsembeka kuyiRiphabhulikhi
nekutfobela uMtsetfosisekelo ngekulandzela iShejuli 2.
Sigungu lesiphetse seMkhandlu wesifundza
132. (1) Sigungu lesiphetse seMkhandlu wesifundza sibunjwe ngaNdvunankhulu kanye
nangemalunga langekho ngaphansi kwalasihlanu, futsi langengci eshumini, lakhetfwa
nguNdvunankhulu emalungeni esishayamtsetfo sesifundza.
(2) Ndvunankhulu wesifundza ubeka emalunga eMkhandlu lophetse, awanike emandla
nemisebenti, futsi angawasusa etikhundleni.
Imitfwalo nalokulindzelekile
133. (1) Emalunga eSigungu seMkhandlu wesifundza anemtfwalo wekuphatsa laniketwe
wona nguNdvunankhulu.
(2) Emalunga eSigungu seMkhandlu wesifundza, kufute nguloyo atiphendvulele
kuNdvunankhulu, kantsi onkhe emalunga eSigungu seMkhandlu ngekuhlanganyela kufute
atiphendvulele esishayenimtsetfo mayelana nemisebenti yabo.
(3) Emalunga eSigungu seMkhandlu wesifundza kufute -
(a) asebente ngekulandzela uMtsetfosisekelo; futsi
(b) anikete sishayamtsetfo imibiko legcwele ngetikhatsi letivamile ngetindzaba letingephansi
kwabo.
Kuchubeka nemsebenti kweTigungu teMikhandlu ngemuva kwelukhetfo
134. Uma kubanjwe lukhetfo lwesishayamtsetfo sesifundza, Sigungu seMkhandlu nemalunga
aso singachubeka sisebente kuze kube sikhatsi lapho loyo muntfu lokhetfwe kuba
nguNdvunankhulu sishayamtsetfo lesilandzelako angene esikhundleni.
Kufunga nome kuvuma ngekutibopha
135. Ngembi kwekutsi emalunga eSigungu seMkhandlu wesifundza acale kwenta imisebenti
yawo, kufute afunge nome avume ngekutibopha kwetsembeka kwawo kuyiRiphabhulikhi kanye
nekulandzela uMtsetfosisekelo, loku akwenta ngekulandzela Shejuli 2.
Kutiphatsa kwemalunga eSigungu seMkhandlu wesifundza
136. (1) Emalunga eSigungu seMkhandlu wesifundza kufute atiphatse ngekuhambisana
nendlela yekutiphatsa lebekwe ngumtsetfo welive lonkhe.
(2) Emalunga eSigungu Semkhandlu weSifundza akakavunyelwa -
(a) kwenta lomunye umsebenti lowaholelako;
(b) kutiphatsa ngendlela lengahambisani netikhundla tawo, nome atfolakale esimeni
lesingadala kungcubutana emkhatsini wemsebenti wawo kanye netifiso tawo tangasese; nome
(c) kusebentisa tikhundla tawo nome nanome nguluphi lolunye lwati lolusetandleni tawo
ngenhloso yekutizuzela lokutsite, nome ngendlela yekusita nome ngumuphi lomunye umuntfu
ngendlela lengakafaneli.
Kuntjintjwa kwemagunya nemisebenti
137. Ndvunankhulu, ngekusebentisa simemetelo semtsetfo angantjintjela kulelinye lilunga
leSigungu seMkhandlu wesifundza -
(a) kuphatfwa kwanome nguwuphi umtsetfo lebewuniketwe lelinye lilunga; nome
(b) nanome nguliphi ligunya nome umsebenti loniketwe lelinye lilunga ngekwemtsetfo.
Kunikwa kwesikhashana kwemagunya nemisebenti
138. Ndvunanankhulu anganika lilunga leSigungu seMkhandlu wesifundza nome nguwaphi
emagunya nemisebenti yalelinye lilunga lelingekho esikhundleni salo, nome lelingakwati
kusebentisa lawo magunya ekwenteni umsebenti.
Kweluswa kwahulumende wasekhaya Sigungu seMkhandlu wesifundza
139. (1) Nangabe hulumende wasekhaya ehluleka nome angafezi umsebenti wekuphatsa
lobekwe ngumtsetfo, Sigungu sesifundza lesitsintsekako singangenela ngekutsi sitsatse tinyatselo
letifanele kucinisekisa kufezekiswa kwaleso sibopho, lokufaka -
(a) kukhipha umyaleto uye eSigungwini seMkhandlu waMasipala, uchaza lizinga
lalokwehluleka kufezekisa tibopho taso uphindze ubeke tinyatselo lekufute titsatfwe kuze
sihlangabetane naletibopho taso; futsi
(b) singatsatsa nanome ngukuphi kuphatfwa kwemtsetfo nome sente umsebenti kuleso
sifundza nangabe kunesidzingo kwentela kutsi -
(i) sikwati kugcina lizinga lelive lonkhe, nome kutfolakale lizinga lelemukelekile
nalelidzingekako ekwentiweni kwemisebenti;
(ii) kuvimbela tinyatselo letingakafaneli naletikhombisa kubandlulula lesinye sifundza nome
live jikelele.
(iii) kugcina lubambano kutemnotfo.
(2) Nangabe Sigungu seMkhandlu wesifundza singenela ekuphatseni kwamasipala
ngekwesigatjana (1)(b) -
(a) kungenela kufute kuphele ngaphandle nangabe kuvunywa lilunga leSigungu setiNdvuna
teMbuso leliphetse hulumende wasekhaya kungakapheli emalanga langu-14 kucalile lokungenela;
(b) satiso salokungenela kufute setfulwe embi kwesishayamtsetfo sesifundza nasembi
kweMkhandlu weLive lonkhe weTifundza kungapheli emalanga langu-14 emuva kwemihlangano
yekucala yesishayamtsetfo neyeMkhandlu kucalile lokungenela;
(c) lokungenela kufute kuphele ngaphandle nangabe kuvunywa nguloMkhandlu weTifundza
kungakapheli emalanga langema-30 emuva kwemhangano wekucala waloMkhandlu kucalile
lokungenela; futsi
(d) uMkhandlu weTifundza kufute ubukete lokungenela njalo nje bese wenta tiphakamiso
letifanele utitfumele esigungu setifundza.
(3) UMtsetfo welive ungaccondzisa lenchubo lesungulwe ngulesigaba.
Tincumo tesigungu lesiphetse semkhandlu
140. (1) Sincumo saNdvunankhulu wesifundza kufute sibhalwe phansi nangabe -
(a) sentiwe ngekulandzela umtsetfo; nome
(b) sinemiphumela yangekwemtsetfo.
(2) Sincumo saNdvunankhulu kufute sibhalwe phansi siphindze futsi sisayinwe lilunga
leSigungu setiNdvuna teMbuso weSifundza nangabe leso sincumo siphatselene neliphakelo lalelo
lunga.
(3) Tatiso, imitsetfo kanye naleminye imitseshwana lephatselene nekushaywa kwemtsetfo
kufute umphakatsi ukwati kuyitfola.
(4) Umtsetfo wesifundza ungachaza lizinga, nendlela, lekufute lemitseshwana leshiwo
esigatjaneni (3) -
(a) yetfulwe ngayo embi kwesishayamtsetfo sesifundza; futsi
(b) ivunywe sishayamtsetfo sesifundza.
Tishukumo Tekungetsembakali
141. (1) Nangabe sishayamtsetfo sesifundza, ngelivoti lelesekelwe lelinyenti lemalunga aso,
siphasisa sincumo sekungetsembakali kweSigungu setiNdvuna teSifundza, lokungafaki ekhatsi
Ndvunankhulu, Ndvunankhulu kufute abumbe kabusha leSigungu.
(2) Nangabe sishayamtsetfo seSifundza, ngelivoti lelesekelwe lelinyenti lemalunga aso,
siphasisa sincumo sekungatsembakali kwakuNdvunankhulu weSifundza, Ndvunankhulu kanye
nemalunga eSigungu setiNdvuna teMbuso weSifundza kufute bashiye phansi tikhundla tabo.
IMitsetfosisekelo yeTifundza
Kuvunywa kweMitsetfosisekelo yeTifundza
142. Sishayamtsetfo sesifundza singaphasisa umtsetfosisekelo wesifundza nome, lapho
kufanele, singachibela umtsetfosisekelo waso, nangabe emalunga lalinani lelingulokubili
kulokutsatfu avotela kwesekela lowo Mtsetfosivivinyo.
Lokucuketfwe ngumtsetfosisekelo wetifundza
143. (1) Umtsetfosisekelo wesifundza, nome sichibelo sawo, kufute uhambisane ncimishi
neMtsetfosisekelo, kodvwa ungabeka -
(a) tikhungo letishaya umtsetfo nome letiphatsako netinchubo letehlukile kuleto letibekwe
kuleSehluko; nome
(b) tikhungo, kusebenta, ligunya nelizinga lenkhosi yekutalwa, lapho kudzingeke khona.
(2) Tiphakamiso letisemtsetfwenisisekelo wesifundza nome sichibelo sawo ngekulandzela
tindzinyana (a) nome (b) tesigatjana (1) -
(a) kufute tihambisane netimiso letisesigabeni 1 kanye neSehluko 3; futsi
(b) tingeke tinikete sifundza emandla nemisebenti -
(i) lewela ngephandle kwemandla esifundza ngekweShejuli 4 nome 5; nome
(ii) lawela ngephandle kwalawo mandla nemisebenti leniketwe sifundza nguletinye tigaba
teMtsetfosisekelo.
Kucinisekiswa kwemitsetfosisekelo yetifundza
144. (1) Nangabe sishayamtsetfo sesifundza sesiphasise nome sesichibele umtsetfosisekelo,
Somlomo wesishayamtsetfo sesifundza kufute etfule lombhalo walomtsetfosisekelo nome
sichibelo eNkantolo yeMtsetfosisekelo utewucinisekiswa.
(2) Kute umbhalo wemtsetfosisekelo wesifundza nome sichibelo sawo lesingaba ngumtsetfo
iNkantolo yeMtsetfosisekelo ingakacinisekise kutsi -
(a) lombhalo uphasiswe ngekulandzela sigaba 142; futsi
(b) wonkhe lombhalo uhambisana nesigaba 143.
Kusayinwa, kushicilelwa nekulondvolotwa kwemitsetfosisekelo yetifundza
145. (1) Ndvunankhulu wesifundza kufute abusise aphindze asayine umbhalo
wemtsetfosisekelo wesifundza nome sichibelo salomtsetfosisekelo locinisekiswe yiNkantolo
yeMtsetfosisekelo.
(2) Umbhalo lesewubusiswe waphindze wasayinwa nguNdvunankhulu kufute ushicilelwe
kuGazethi yaHulumende welive kutsi nase ushicilelwe ucale kusebenta ngaleso sikhatsi nome
ngelusuku lolulandzela kushicilelwa kwalombhalo lolubekwe ngekulandzela lowo mtsetfosisekelo
nome lesichibelo sawo.
(3) Lombhalo lese usayiniwe wemtsetfosisekelo wesifundza nome sichibelo sawo ubufakazi
lobuphelele betimiso tawo, futsi ngemuva kwekushicilelwa kwawo, kufute kutsi uniketwe
iNkantolo yeMtsetfosisekelo kutsi iwulondvolote.
Imitsetfo leshayisanako
Kushayisana emkhatsini wemtsetfo welive lonkhe newesifundza
146. (1) Lesigaba sisebenta esimeni lapho khona kunekushayisana emkhatsini wemtsetfo
welive lonkhe kanye nemtsetfo wesifundza longephansi kwaloluhlu lolubekwe kuShejuli 4.
(2) Umtsetfo welive lonkhe losebenta ngekufanana eveni lonkhe uba ngetulu kwemtsetfo
loshayisana nawo wesifundza uma ngabe letimo letilandzelako tenteka:
(a) Umtsetfo welive lonkhe uphetse ludzaba lolungeke luphatseke kahle ngemtsetfo lobekwe
tifundza ngekwehlukana kwato.
(b) Umtsetfo welive lonkhe utsintsa ludzaba, lokufute lusetjentwe kahle, ludzinga kufanana
eveni lonkhe, futsi lomtsetfo welive lonkhe wenta kube khona lokufanana ngekubeka -
(i) tinchubo nemazinga;
(ii) takhiwo; nome
(iii) tinchubomigomo telive;
(c) Umtsetfo welive uyadzingeka -
(i) kugcinwa kwekuvikeleka kwesive sonke;
(ii) kugcinwa kwelubumbano lwetemnotfo;
(iii) kuvikelwa kwekuhweba ngekuhlanganyela mayelana nekusatjalaliswa kwemphahla
lokuhwetjwa ngayo, temnotfo, imisebenti nebasebenti;
(iv) kugcugcutela temnotfo ngephandle kweminyele yetifundza;
(v) kugcugcutela kulingana kanye nematfuba lalinganako ekufinyelela kubohulumende; nome
(vi) kuvikeleka kwemvelo.
(3) Umtsetfo welive lonkhe uba ngetulu kwemtsetfo wesifundza uma ngabe umtsetfo welive
uhlose kuncandza sento sesifundza lesingakalungi -
(a) lesingakhinyabeta umnotfo, tempilo nome kuphepha kwalesinye sifundza nome live lonkhe;
nome
(b) lesivimbela kusetjentiswa kwenchubomgomo yetemnotfo yelive lonkhe.
(4) Umtsetfo welive lophatselene neludzaba lolushiwo esigatjaneni (2)(c), futsi lophasiswe
nguMkhandlu weTifundza weLive lonkhe, kufute utsatfwe kutsi udzingekile kuze kufezeke loko
lokubekwe kuleso sigatjana.
(5) Umtsetfo loshaywe sifundza ngiwo lophakeme kunemtsetfo welive lonkhe lapho khona
umtsetfo losesigatjaneni (2) nome (3) ungasebenti.
(6) Umtsetfo lowakhiwe ngekulandzela Umtsetfo wePhalamende nome Umtsetfo wesifundza
ungasebenta kuphela uma lowo mtsetfo wemukelwe nguMkhandlu weLive lonkhe welifundza.
(7) Uma uMkhandlu weLive lonke weTifundza ungafiki esincumeni emalangeni langema-30
ekuhlanganeni kwawo kwekucala ngemuva kwekwendluliselwa kwemtsetfo kuwo, lowo mtsetfo
kufute kutsi utsatfwe ngekutsi wemukelwe nguloMkhandlu.
(8) Uma uMkhandlu weLive lonkhe weTifundza ungawemukeli umtsetfo lowendluliselwe
kuwo ngekwesigatjana (6), kufute, kungakapheli emalanga langema-30 utsatse lesincumo, wetfule
tizatfu tekungemukeli lomtsetfo esigungwini lesendlulisela lomtsetfo kuwo.
Lokunye kushayisana
147. (1) Nangabe kukhona kushayisana emkhatsini wemtsetfo welive lonkhe netimiso
temtsetfosisekelo wesifundza mayelana -
(a) neludzaba, lapho uMtsetfosisekelo uncuma nome ufuna kutsi kushaywe umtsetfo welive
lonkhe, lomtsetfo welive lonkhe ngiwo lotawusebenta ngetulu kwaleto timiso temtsetfosisekelo
wesifunzdza letitsintsekako;
(b) kungenela kwelive lonkhe ngekulandzela sigaba 44(2), umtsetfo welive lonkhe usebenta
ngetulu kwaleso simiso semtsetfosisekelo wesifundza; nome
(c) ludzaba lolumayelana netintfo letikuloluhlu lolukuShejuli 4, sigaba 146 lusebenta shengatsi
lencenye yemtsetfosisekelo wesifundza letsintsekako bekungumtsetfo wesifundza loshiwo kuleso
sigaba.
(2) Umtsetfo welive lonkhe loshiwo esigabeni 44(2) uba ngetulu kwemtsetfo wesifundza
etintfweni letishiwo kuloluhlu lolukuShejuli (5).
Kushayisana lokungacatululeki
148. Nangabe kuphikisana mayelana nekushayisana kungete kwasonjululwa yinkantolo,
umtsetfo welive lonkhe utawuba nemandla ngetulu kwemtsetfo wesifundza nome ngetulu
kwemtsetfosisekelo wesifundza.
Lizinga lemtsetfo longenamandla
149. Sincumo senkantolo kutsi umtsetfo unemandla ngetulu kwalomunye asiwenti lona
lomunye umtsetfo ungasasebenti, kodvwa lomtsetfo lomunye awusebenti ngaleso sikhatsi
kusenaloku kushayisana.
Kuhunyushwa kwekushayisana
150. Uma ngabe kubuketwa kushayisana lokukhona emkhatsini wemtsetfo welive lonkhe
nemtsetfo wesifundza nome nemtsetfo welive lonkhe kanye nemtsetfosisekelo wesifundza, tonkhe
tinkantolo kufute tikhetse kuhunyushwa lokufanele kwalowo mtsetfo nome umtsetfosisekelo
lokuvikela lokushayisana, ngetulu kwanome ngukuphi lokunye kuhunyushwa lokubanga
kushayisana.
Sehluko 7
Hulumende waSekhaya
Lizinga labomasipala
151. (1) Sikhungo sahulumende wasekhaya sibunjwe bomasipala, lekufute basungulwe
ngumtsetfo eveni lonkhe leRiphabhulikhi.
(2) Ligunya lekuphatsa nelekushaya umtsetfo lamasipala lisetu kwemahlombe eMkhandlu
waMasipala.
(3) Masipala unelilungelo lekubusa, ngekutisungulela yena, yonkhe imisebenti yahulumende
wasekhaya emiphakatsini yakhe, kuphela alandzele umtsetfo welive lonkhe newesifundza njengobe
kubekiwe eMtsetfwenisisekelo.
(4) Bohulumende welive lonkhe newesifundza bangete batsikameta nome bavimbele likhono
nome lilungelo lamasipala lekusebentisa emandla akhe nome lekwenta imisebenti yakhe.
Tinhloso tahulumende wasekhaya
152. (1) Tinhloso tahulumende wasekhaya -
(a) kuniketa hulumende wentsandvo yelinyenti nalokwati kusebentela imiphakatsi;
(b) kuniketa lusito emiphakatsini ngendlela lengagucuki;
(c) kutfutfukisa tenhlalo nentfutfuko yetemnotfo;
(d) kutfutfukisa indzawo lephephile nalenemphilo;
(e) kugcugcutela kufaka sandla kwemphakatsi netinhlangano temiphakatsi etindzabeni
tahulumende wasekhaya.
(2) Masipala kufute etame, ngemandla akhe etimali nangekukhona kwakhe kuphatsa, kutfola
lemigomo lebekwe esigatjaneni (1).
Imisebenti yekutfutfukisa yabomasipala
153. UMkhandlu waMasipala kufute -
(a) ubumbe uphindze uphatse kuphatfwa kwawo, kuhlelwa kwetimali lekabelwe tona, kanye
netinchubo tekuhlela kuniketa tidzingonchanti lizinga leliphakeme, futsi utfutfukise temphilo
nentfutfuko yetemnotfo wemphakatsi; futsi
(b) ufake sandla etinhlelweni tentfutfuko yesive sonkhe netesifundza.
BoMasipala kuhulumende welubambiswano
154. (1) Bohulumende belive nebetifundza, ngekushaya imitsetfo naletinye tinyatselo,
kufute basite futsi belekelele bomasipala kucinisa likhono labo lekuphatsa imisebenti yabo,
kusebentisa emandla abo nekwenta imisebenti yabo.
(2) UMtsetfosivivinyo welive lonkhe nome wesifundza lotsintsa lizinga, tikhungo, emandla
nome imisebenti yahulumende wasekhaya kufute ushicilelwe kuze umphakatsi uphefumule ngawo
ungakangeniswa eMkhandlwini weLive lonkhe nome esishayenimtsetfo sesifundza, ngendlela
levumela hulumende wasekhaya lohlelekile, bomasipala, nalabanye bantfu labatsintsekako litfuba
lekwenta tiphakamiso ngaloMtsetfosivivinyo.
Kubunjwa kwabomasipala
155. (1) Kukhona letigaba letilandzelako taboMasipala:
(a) Sigaba A: Masipala lonemandla laphelele amasipala kanye neligunya lekushaya umtsetfo
endzaweni yakhe.
(b) Sigaba B: Masipala lohlanganyela nesigaba C samasipala lapho indzawo yakhe iphelela
khona emandla amasipala kanye neligunya lekushaya umtsetfo endzaweni yakhe.
(c) Sigaba C: Masipala lonemandla amasipala kanye newekushaya umtsetfo endzaweni lefaka
ekhatsi tindzawo letingetulu kwayinye tamasipala.
(2) Umtsetfo welive lonkhe kufute uchaze letinhlobo letehlukene tamasipala letingasungulwa
kusinye ngasinye sigaba.
(3) Umtsetfo welive lonkhe kufute -
(a) usungule indlela yekuncuma kutsi indzawo ifanele nini kuze namasipala munye wesigaba
A nome kunini lapho indzawo ifanele kuba nabomasipala besigaba B nesigaba C;
(b) usungule indlela netinchubo tekuncuma ngeminyele yamasipala sigungu lesitimele; futsi
(c) ngekulandzela sigaba 229, wente tiphakamiso tekwabela bomasipala emandla
ngalokufanele kanye nemisebenti uma ngabe indzawo inabomasipala besigaba B nesigaba C.
Kwabiwa kwemandla nemisebenti emkhatsini wamasipala wesigaba B namasipala wesigaba C
kungehluka ekwabiweni kwemandla nemisebenti emkhatsini walomunye masipala wesigaba B
kanye nalowo masipala wesigaba C.
(4) Umtsetfo loshiwo esigatjaneni (3) kufute unake sidzingo sekuniketa lusito lwamasipala
ngalokulinganako nangendlela lengagucuki.
(5) Sishayamtsetfo sesifundza kufute sincume ngetinhlobo letehlukene tabomasipala lekufute
tisungulwe esifundzeni.
(6) Hulumende ngamunye wesifundza kufute asungule bomasipala esifundzeni sakhe ngendlela
levumelana nemtsetfo loshaywe ngekulandzela tigatjana (2) na-(3) ngekwemtsetfo nome
ngaletinye tinyatselo, kufute -
(a) ente kube khona kwengamela nekuncedza hulumende wasekhaya esifundzeni; futsi
(b) atfutfukise intfutfuko yemandla ahulumende wasekhaya kwenta bomasipala kutsi bakhone
kwenta imisebenti yabo nekutsi bakwati kwengamela lokucondzene nabo.
(7) Hulumende welive lonkhe, ngephansi kwetimiso letisetigatjaneni 44, kanye
nabohulumende betifundza unemandla ekushaya umtseto neligunya lekuphatsa kwelusa kusebenta
ngalokufanele kwabomasipala kwemisebenti yabo mayelana neluhlu lwetintfo letihlelwe kuShejuli
4 na-5, ngekucondzisa kusetjentiswa kwemandla abomasipala ekuphatsa lashiwo esigabeni 156(1).
Emandla nemisebenti yabomasipala
156. (1) Masipala uneligunya lekuphatsa futsi unelilungelo lekusebentisa Hulumende
wasekhaya lapho -
(a) tindzaba tahulumende wasekhaya eSiceshini B seShejuli 4 neSicephu B seShejuli 5; kanye
(b) nome yiphi indzaba leniketwe masipala ngumtsefo welive lonkhe nome ngumtsetfo
wesifundza.
(2) Masipala angabeka aphindze aphatse imitsetfo lemincane kuze kusebenteke ngendlela
tindzaba lanelilungelo lekuphatsa.
(3) Ngekulandzela sigaba 151 (4), umtsetfo lomncane wamasipala loshayisana nemtsetfo
welive lonkhe nome wesifundza awusebenti. Nangabe kunekushayisana kwemtsetfo lomncane
wamasipala nemtseto welive lonkhe nome wesifundza longasebenti ngenca yalokushayisana
lokushiwo esigabeni 149, lomtsetfo lomncane wamasipala kufute utsatfwe ngekutsi uyasebenta
kuleso sikhatsi lowo mtsetfo ungasebenti.
(4) Hulumende welive lonkhe nabohulumende betifundza kufute babele masipala,
ngesivumelwano, nanganome nguyiphi imibandzela, kuphatfwa kweludzaba lolubekwe eSiceshini
A seShejuli 4 nome Sicephu A seShejuli 5 lesiphatselene nahulumende wasekhaya, nangabe -
(a) loludzaba lungaphatseka ngendlela lengiyo ekhaya; nome
(b) masipala unawo emandla ekuluphatsa.
(5) Masipala unelilungelo lekusebentisa emandla laphatselene neludzaba lolusondzelene
naloludzingekako, ekwenteni imisebenti yakhe.
Kubunjwa nekukhetfwa kwemikhandlu yabomasipala
157. (1) UMkhandlu wamasipala ubunjwe -
(a) ngemalunga lekakhatfwe ngekulandzela tigatjana (2), (3), (4) na-(5); nome
(b) nangabe kubekwe ngumtsetfo welive lonkhe -
(i) emalunga labekwe nguleminye iMikhandlu yaMasipala kutsi atewumela leyo Mikhandlu
leminye; nome
(ii) omabili emalunga lekakhetfwe ngekulandzela indzinyana (a) kanye nemalunga lekakhetfwe
ngekulandzela indzinyanyana b(i) yalendzinyana.
(2) Kukhetfwa kwemalunga eMkhandlu waMasipala njengobe kushiwo esigatjaneni (1)(a)
kufute kulandzele umtsetfo welive, lekufute ubeke indlela -
(a) yekumelwa ngalokunekulingana lokumiswe encenyeni yalomasipala yeluhlu lwebavoti
lwelive lonkhe futsi lebeka ngekukhetfwa kwemalunga kuloluhlu lwemagama lolwakhiwe
ngekulandzela kukhetsa kwelicembu; nome
(b) yekumelwa ngalokunekulingana njengobe kuchaziwe esigatjaneni (a) kuhlangene nenchubo
yekumelwa ngemawadi lokumiswe encenyeni yalomasipala yeluhlu lwebavoti lwelive lonkhe.
(3) Indlela yelukhetfo ngekulandzela sigatjana (2) kufute icinisekise kutsi linani selilonkhe
lemalunga lekakhetfwe kulinye licembu likhomba linani selilonkhe lelilingana nelemavoti
latfolakele elicembu ngalinye.
(4) Nangabe lendlela yelukhetfo ifaka kumelwa kwemawadi, kubekwa kwemawadi kufute
kwentiwe sigungu lesitimele lesibekwe ngekulandzela, futsi lesisebenta ngekulandzela tincumo
netimiso letibekwe ngumtsetfo welive lonkhe.
(5) Umuntfu angavota endzaweni yamasipala kuphela nangabe lowo muntfu ubhaliswe
encenyeni yalomasipala eluhlwini lwebavoti lwelive lonkhe.
(6) Umtsetfo welive loshiwo esigatjaneni (1)(b) kufute usungule indlela levumela emacembu
netimfuno letibonakalako kuloMkhandlu waMasipala kwenta kubekwa etikhundleni, kube
ngulokulingana kahle kuloMkhandlu waMasipala lapho lokubekwa etikhundleni kwentelwe khona.
Bulunga beMikhandlu yaboMasipala
158. (1) Sonkhe sakhamuti lesinelilungelo lekuvotela uMkhandlu waMasipala sinelilungelo
lekumela bulunga beMkhandlu, ngaphandle -
(a) nome ngubani lochashwe, losebentela, masipala futsi ahola kulokuchashwa nome
kusebenta, futsi angakacolelwa kulokungavumeleki ngekwemtsetfo welive lonkhe;
(b) nome ngubani lochashiwe, nome losebentela uMbuso, kulelinye lizinga, futsi
lekaholelwako kulokucashwa nome lowo msebenti, longakavumeleki kuba lilunga laloMkhandlu
ngekwemtsetfo welive lonkhe;
(c) nome ngubani longakavumeleki kuvotela uMkhandlu weLive lonkhe nome
longakavumeleki ngekwesigaba 47 (1)(c),(d) nome (e) kuba lilunga leMkhandlu weLive lonkhe;
(d) lilunga leMkhandlu weLive lonkhe, sitfunywa lesiseMkhandlwini welive weTifundza,
nome lilunga lesishayamtsetfo sesifundza, kodvwa lokungavumeleki akusebenti elungeni
leMkhandlu waMasipala lelimele hulumende wasekhaya eMkhandlwini weSifundza; nome
(e) lilunga lalomunye uMkhandlu waMasipala; kodvwa lokungavumeleki akusebenti elungeni
leMkhandlu waMasipala lelimele lowo Mkhandlu kulomunye uMkhandlu waMasipala esigabeni
lesehlukile.
(2) Umuntfu longavumeleki kuba lilunga leMkhandlu waMasipala ngekwetigatjana
(1)(a),(b),(d) nome (e) angaba lilunga laloMkhandlu kuphela nje ngephansi kweminyele
nemibandzela lebekwe ngumtsetfo welive lonkhe.
Sikhatsi sekusebenta kweMikhandlu yaboMasipala
159. Sikhatsi sekusebenta kweMkhandlu waMasipala singete sendlula iminyaka lemine,
njengobe kuncume umtsetfo welive lonkhe.
Kutilawula kwamasipala
160. (1) UMkhandlu waMasipala -
(a) wenta tincumo mayelana nekusetjentiswa kwawo onkhe emandla kanye nayo yonkhe
imisebenti yamasipala;
(b) kufute ukhetse sihlalo wawo;
(c) ungakhetsa likomidi lekuphatsa kanye nalamanye emakomidi; futsi
(d) ungachasha bantfu labadzingekile kutsi utewenta imisebenti yawo ngelizinga lelifanele.
(2) Lemisebenti lelandzelako uMkhandlu waMasipala ungete wayaba:
(a) kuphasisa imitsetfo lemincane;
(b) kwemukela lwabiwotimali;
(c) kubeka tintsela naleminye imitselo, imitsedlwana nemitselo; futsi
(d) kukhulisa imalimboleko.
(3) (a) Linyenti lemalunga eMkhandlu waMasipala kufute libe khona ngembi kwekutsi
kuvotelwe nome ngabe nguluphi ludzaba.
(b) Yonkhe imibuto lephatselene neludzaba lolushiwo esigatjaneni (2) incunywa ngesincumo
lesitstfwe nguMkhandlu waMasipala lesesekelwe livoti lelinyenti lemalunga awo.
(c) Yonkhe leminye imibuto lesembi kweMkhandlu waMasipala incunywa linyenti lemavoti
lafakiwe.
(4) Kute imitseshwana lengaphasiswa nguMkhandlu waMasipala ngaphandle nangabe -
(a) onkhe emalunga aloMkhandlu aniketwe satiso ngesikhatsi lesenele; futsi
(b) umtseshwana lophakanyisiwe ushicilelwe kuze sive sikwati kwetfula tincomo ngawo.
(5) Umtsetfo welive lonkhe ungancoma indlela yekuncuma -
(a) bubanti beMkhandlu waMasipala;
(b) kutsi uMkhandlu waMasipala ungalikhetsa yini likomidi leliphetse nome-ke naliphi
likomidi; nome
(c) bubanti balelikomidi leliphetse nome naliphi likomidi leMkhandlu waMasipala.
(6) UMkhandlu waMasipala ungenta imitseshwana lechaza imitsetfo netibopho -
(a) tekutilawula ngekwawo;
(b) temisebenti yawo netinchubo; futsi
(c) tekusungulwa, kubunjwa, tinchubo, emandla, imisebenti netinchubo temakomidi tawo.
(7) UMkhandlu waMasipala kufute uchube imisebenti yawo ngendlela lengenamfihlo, futsi
ungavala kutsi bantfu bangakungeneli kuhlangana kwawo nome kwemakomidi awo, kuphela
nangabe kufanelekile kwenta njalo nakubukwa lenhlobo yemsebenti lowentiwako.
(8) Emalunga eMkhandlu weMasipala kufute akwati kufaka sandla enchubeni yawo naleyo
yemakomidi awo ngendlela -
(a) levumela emacembu nemibono yawo kutsi ibonakale kuloMkhandlu futsi imelelwe
ngendlela lefanele;
(b) lehambelana nentsandvo yelinyenti; futsi
(c) lengacondziswa ngumtsetfo welive lonkhe.
Emalungelomvume
161. Umtsetfo wesifundza ngekulandzela imibandzela yemtsetfo welive lonkhe ungabeka
emalungelomvume nekukhuseleka kweMikhandlu yaboMasipala nemalunga ayo.
Kushicilelwa kwemitsetfo lemincane yamasipala
162. (1) Umtseshwana wamasipala ungacindzetela kusebenta kwawo ngemuva
kwekushicilelwa kwawo kugazethi yembuso waleso sifundza.
(2) Igazethi yahulumende wesifundza kufute ishicilele imitseshwana yamasipala nayiceliwe
ngulomasipala.
(3) Imitseshwana yamasipala kufute itfolakale esiveni.
Hulumende wasekhaya lohlelekile
163. UMtsetfo wePhalamende lobekwe ngekwenchubo lebekwe esigabeni 76 kufute -
(a) ubeke ngekuhlonishwa kwemitimba yabohulumende belive lonkhe nebetifundza lemele
labomasipala; futsi
(b) uncume ngetinchubo lokutawutsi ngato hulumende wasekhaya akwati -
(i) kutsintsana nahulumende welive lonkhe nome wesifundza;
(ii) akhetse titfunywa letitawufaka sandla eMkhandlwini weLive lonkhe weTifundza; kanye
(iii) nekukhetsa bantfu baye kuleliKhomishane leteTimali nekuPhatfwa kwetetimali.
Letinye tindzaba
164. Tonkhe tindzaba letiphatselene nahulumende wasekhaya letingakakatsintfwa
eMtsetfwenisisekelo tingachazwa ngumtsetfo welive lonkhe nome umtsetfo wesifundza ngephansi
kwetimiso temtsetfo welive lonkhe.
Sehluko 8
Tinkantolo neKuphatfwa
kweBulungiswa
Emandla etebulungiswa
165. (1) Emandla ekugcinwa kwemtsetfo eRiphabhulikhi asetu kwemahlombe etinkantolo.
(2) Tinkantolo titimele kodvwa tingaphansi kweMtsetfosisekelo kanye nemtsetfo kuphela,
lekufanele tiwusebentise ngaphandle kwekutsatsa luhlangotsi nangaphandle kwekwesaba,
kwekwentela labanye umusa nome kubandlulula.
(3) Kute umuntfu nome sitfo sembuso lesingatsikameta kusebenta kwetinkantolo.
(4) Titfo tembuso, kufute ngekutsatsa tinyatselo temtsetfo naletinye tinyatselo telekelele futsi
tivikele tinkantolo, kucinisekisa kutimela, kusebenta ngaphandle kwekutsatsa luhlangotsi, sitfunti,
kutfolakala kanye nekusebenta lokubonakalako kwetinkantolo.
(5) Umyalo nome sincumo lesikhishwe yinkantolo sibopha wonkke umuntfu netitfo tembuso
lesisebenta kuto.
Indlela yekusebenta kwetebulungiswa
166. Tinkantolo:
(a) iNkantolo yeMtsetfosisekelo;
(b) iNkantolo yekwendlulisela emacala lePhakeme kunato tonkhe;
(c) tiNkantolo letiPhakeme, lokufaka ekhatsi nome ngutiphi tinkantolo tekwendlulisela
emacala letisungulwe ngekulandzela uMtsetfo wePhalamende, kutewulalela emacala latfunyelwe
tiNkantolo letiPhakeme;
(d) tiNkantolo taboMantji; kanye
(e) nanome ngutiphi letinye tinkantolo letisungulwe nome letihlonishwa nguMtsetfo
wePhalamende, lokufaka ekhatsi tinkantolo telizinga lelifana neletiNkantolo letiPhakeme nome
tiNkantolo taboMantji.
INkantolo yeMtsetfosisekelo
167. (1) INkantolo yeMtsetfosisekelo ibunjwe ngeMengameli, liSekela leMengameli kanye
nalamanye emajaji layimfica.
(2) Ludzaba lolusembi kweNkantolo yeMtsetfosisekelo kufute lulalelwe lokungenani
ngemajaji lasiphohlongo.
(3) INkantolo yeMtsetfosisekelo -
(a) yinkantolo lephakeme kunato tonkhe tinkantolo etindzabeni temtsetfosisekelo;
(b) ingancuma kuphela tindzaba temtsetfosisekelo netintfo letiphatselene netincumo
ngemtsetfosisekelo; futsi
(c) ngiyo letsatsa sincumo sekugcina mayelana nekutsi ngabe ludzaba luyindzaba
yemtsetfosisekelo nome luyintfo lephatselene nesincumo ngemtsetfosisekelo.
(4) YiNkantolo yeMtsetfosisekelo kuphela -
(a) lengancuma tindzaba lekuphikiswana ngato emkhatsini wetitfo tembuso ezingeni lelive
lonkhe nome lesifundza mayelana nelizinga ngekwemtsetfosisekelo, emandla kanye nemisebenti
yanome nguwuphi umnyango wembuso;
(b) ingancuma ngebumtsetfosisekelo weMtsetfosivivinyo nome wephalamende nome
wesifundza, kodvwa loku ingakwenta esimeni lesicatjangwe esigabeni 79 nome 121;
(c) ingancuma ngeticelo letihlongotwe esigabeni 80 nome 122;
(d) ingancuma ngebumtsetfosisekelo besichibelo seMtsetfosisekelo;
(e) ingancuma kutsi iPhalamende nome uMengameli wehlulekile kwenta umsebenti
ngekwesibopho semtsetfosisekelo; nome
(f) ingacinisekisa umtsefosisekelo wesifundza ngekulandzela sigaba 144.
(5) INkantolo yeMtsetfosisekelo ngiyo letsatsa sincumo sekugcina kutsi uMtsetfo
wePhalamende, uMtsetfo wesifundza, sento seMengameli siyahambelana yini neMtsetfosisekelo,
futsi kufute icinisekise nome nguwuphi umyalo wekumisa lotsetfwe yiNkantolo lePhakeme kunato
tonkhe yekwendlulisela emacala, yiNkantolo lePhakeme nome yinkantolo lenelizinga lelifanana
naleti tinkantolo ngembi kwekutsi lowo myalo ube nemandla.
(6) Umtsetfo welive lonkhe nome imtseshwana yeNkantolo yeMtsetfosisekelo kufute ivumele
umuntfu, nangabe kunesidzingo sebulungiswa futsi nangemvumo yeNkantolo yeMtsetfosisekelo
-
(a) kuletsa ludzaba ngco eNkantolo yeMtsetfosisekelo; nome
(b) kwendlulisela ngco sikhalo eNkantolo yeMtsetfosisekelo lesisuka kulenye inkantolo.
(7) Ludzaba loluphatselene nemtsetfosisekelo lufaka nome yini lephatselene nekuhunyushwa,
kuvikela nekucinisekisa kusebenta kweMtsetfosisekelo.
INkantolo lePhakeme kunato tonkhe yekwendlulisela emacala
168. (1) INkantolo lePhakeme kunato tonkhe yekwendlulisela emacala ibunjwe
ngaSomajaji, liSekela laSomajaji kanye nelinani lemajaji lekwendluliselwa kuwo emacala
lelincunywe nguMtsetfo wePhalamende.
(2) Ludzaba lolusembi kweNkantolo lePhakeme kunato tonkhe yekwendlulisela emacala
kufute luncunywe linani lemajaji lelibekwe nguMtsetfo wePhalamende.
(3) INkantolo lePhakeme kunato tonkhe yekwendlulisela emacala ingancuma emacala
lakendluliselwa kuyo kuto tonkhe tintfo. Iyinkantolo lephakeme kunato tonkhe yekwendlulisela
emacala ngaphandle kwemacala emtsetfosisekelo futsi ingancuma kuphela -
(a) ticelo letendlulisiwe;
(b) tindzaba letiphatselene nekwendluliswa kwemacala; futsi
(c) nome nguluphi ludzaba lolungaletfwa kuyo esimeni lesichazwe nguMtsetfo
wePhalamende.
TiNkantolo LetiPhakeme
169. (1) INkantolo lePhakeme ingancuma -
(a) tonkhe tindzaba temtsetfosisekelo, ngaphandle kwaleto -
(i) letingancunywa yiNkantolo yeMtsetfosisekelo kuphela; nome
(ii) letiniketwe nguMtsetfo wePhalamende kulenye inkantolo lizinga layo lelifanana
neleNkantolo lePhakeme; futsi
(b) nome nguluphi ludzaba lolungakaniketwa lenye inkantolo nguMtsetfo wePhalamende.
TiNkantolo taboMantji naletinye tinkantolo
170. Tinkantolo taboMantji nato tonkhe letinye tinkantolo tingancuma tindzaba letibekwe
nguMtsetfo wePhalamende welive lonkhe kodvwa inkantolo yelizinga lelingephansi kweNkantolo
lePhakeme ingeke ikwati kubuka nome incume ngekuhambisana nemtsetfosisekelo kwanome
nguwuphi umtsetfo nome sento seMengameli.
Tinchubo tetiNkantolo
171. Tonkhe tinkantolo tisebenta ngekulandzela umtsetfo welive lonkhe, futsi imitseshwana
netinchubo tato kufute tibekwe ngekwemtsetfo welive lonkhe.
Emandla etinkantolo etindzabeni temtsetfosisekelo
172. (1) Nangabe yenta sincumo mayelana nekuhambisana nemtsetfosisekelo kwendzaba
lewela ngephansi kwemandla ayo, inkantolo -
(a) kufute ibeke kutsi nome wuphi umtsetfo nome sento lesingahambisani neMtsetfosisekelo
kasinamandla kuze kufike ezingeni laso lekushayisana kwaso neMtsetfosisekelo; futsi
(b) ingenta nome wuphi umyalo lolungile, nalofanelekile, lokufaka -
(i) umyalo lonciphisa kusebenta ngekubuyela emuva kwalokubekwa kwekungasebenti; futsi
(ii) umyalo losusa lokubekwa kwekungasebenti sikhatsi nome singakanani futsi ubeke
nemibandzela, kuvumela siphatsimandla lesineligunya kutsi silungise leso siphosiso.
(2) (a) INkantolo lePhakeme kunato tonkhe yekwendlulisela emacala nome inkantolo
yelizinga lelifanako ingenta sincumo ngebumtsetfosisekelo kweMtsetfo wePhalamende, uMtsetfo
wesifundza, nanome ngukuphi kutiphatsa kweMengameli, kodvwa sincumo ngekungahambisani
neMtsetfosisekelo asisebenti ngephandle nasigcizelelwe yiNkantolo yeMtsetfosisekelo.
(b) Inkantolo leyenta sincumo sekungasebenti ngekwemtsetfosisekelo inganiketa sivimbelo
sesikhashana, nome lolunye lusito lwesikhashana kumuntfu, nome ingake imise lelicala, kuze
kuphume sincumo seNkantolo yeMtstfosisekelo ngekusebenta kweMtsetfo nome sento.
(c) Umtsetfo welive lonkhe kufute ubeke indlela yekwendluliselwa kweticelo tetincumo
tekungasebenti kwemtseshwana ngekwemtsetfosisekelo eNkantolo yeMtsetfosisekelo.
(d) Nome ngumuphi umuntfu nome sitfo sembuso lonesifiso, angendlulisela licala kutsi
ligwetjwe kabusha, nome afake sicelo lesicondze ngco eNkantolo yeMtsetfosisekelo, kuze
inkantolo icinisekise nome iphikisane nesincumo senkantolo sekungasebenti
ngekwemtsetfosisekelo kwemtseshwana ngekulandzela lesigatjana.
Emandla lahlala akhona
173. INkantolo yeMtsetfosisekelo, iNkantolo yekweNdlulisela emacala lePhakeme kunato
tonkhe kanye netiNkantolo letiPhakeme tinemandla lahlala akhona ekuvikela nekucondzisa
inchubo letisebenta ngayo, kanye nekutfutfukisa umtsetfo lowetayelekile, tinake kuphela tinhloso
tebulungiswa.
Kubekwa etikhundleni kwetikhulu tetinkantolo
174. (1) Nome muphi umuntfu wesifazane nome wesilisa lofundzele lomsebenti
ngalokwenele lonemandla futsi lokulungele kuba sesikhundleni, angabekwa njengesikhulu
senkantolo. Nome muphi umuntfu longabekwa kuba siphatsimandla seNkantolo yeMtsetfosisekelo
kufute futsi abe sakhamuti saseNingizimu Afrika.
(2) Uma kubekwa tikhulu tetinkatolo, kufanele kubukwe sidzingo sekutsi kubekwa
kwaletikhulu tetinkantolo kukhombisa kwakheka kwemphakatsi waseNingizimu Afrika,
lonetinhlanga kanye nebulili lobehlukene.
(3) Mengameli njengenhloko yesigungu lesiphetse eveni lonkhe, ngemuva kwekubonisana
neliKhomishane leKuphatfwa kweMisebenti yetetiNkantolo nebaholi bemacembu lekamelwe
eMkhandlwini weLive lonkhe, ubeka uMengameli weNkantolo yeMtsetfosisekelo kanye nelisekela
leMengameli weNkantolo yeMtsetfosisekelo, futsi ngemuva kwekubonisana naleliKhomishane
leKuphatfwa kweMisebenti yetetiNkantolo, ubeka Somajaji kanye neliSekela laSomajaji.
(4) Lawa lamanye emajaji eNkantolo yeMtsetfosisekelo abekwa nguMengameli njengenhloko
yesigungu lesiphetse eveni lonkhe, ngemuva kwekubonisana neMengameli weNkantolo
yeMtsetfosisekelo nebaholi bemacembu etembusave lekamelwe eMkhandlwini weLive lonkhe,
ngekulandzela lenchubo:
(a) LiKhomishane leKuphatfwa kwetiMisebenti yetetiNkantolo kufanele lilungise luhlu
lwemagama ebantfu labaphakanyisiwe, lolunegama lamatsatfu ngetulu kwaleso sibalo sebantfu
labafanele babekwe etikhundleni, bese iluyisa kuMengameli.
(b) UMengameli angabeka bantfu labakuloluhlu lwemagama, kodvwa kufanele achazele
leliKhomishane leKuphatfwa kweMisebenti yetetiNkantolo, abeke netizatfu kuleliKhomishane,
tekutsi kungani labanye balabantfu labaphakanyisiwe bangemukeleki, nekutsi kusadzinga kutsi
kubekwe labanye futsi.
(c) LiKhomishane leKuphatfwa kweMisebenti yetetiNkantolo, kufute lengete kuloluhlu
ngalamanye emagama laphakanyisiwe kantsi futsi uMengameli kufute abeke labo bebasele
abatsatsa kuloluhlu lolwengetiwe.
(5) Ngato tonkhe tikhatsi, kufute lokungenani emalunga lamane eNkantolo yeMtsetfosisekelo
kube bantfu lebebangemajaji ngesikhatsi banikwa tikhundla eNkantolo yeMtsetfosisekelo.
(6) UMengameli kufute abeke emajaji ato tonkhe letinye tinkantolo ngekuhloliswa
liKhomishane leKuphatfwa kweMisebenti yetetiNkantolo.
(7) Letinye tikhulu tetinkantolo kufute tibekwe ngekulandzela uMtsetfo wePhalamende
lokufute ucinisekise kutsi kubekwa, kukhushulwa, kuntjintjelwa kulenye indzawo nome kucoshwa
nome tinyatselo tekucondziswa, kwaletikhulu kwenteka ngaphandle kwekuvuna nome kukhetsa.
(8) Tingakacali kusebenta letikhulu tetinkantolo kufute tifunge nome tivume ngekutibopha,
ngekulandzela iShejuli 2, kutsi titawuphakamisa tiphindze tivikele uMtsefosisekelo.
Emabambela emajaji
175. (1) UMengameli angabeka esikhundleni umuntfu wesifazane nome wesilisa eNkantolo
yeMtsetfosisekelo kutsi abambe sikhundla kwesikhashana nangabe kunesikhala semsebenti
webujaji nome nangabe lijaji lingekho. Lokubekwa esikhundleni kwesikhashana kufute kwentiwe
ngesiphakamiso selilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso leliphetse kuphatfwa kwetebulungiswa,
ngekutsintsana neMengameli weNkantolo yeMtsetfosisekelo kanye naSomajaji.
(2) Lilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso leliphetse kuphatfwa kwetebulungiswa kufute
libeke emajaji latawubamba tikhundla kwesikhashana kuletinye tinkantolo ngemuva
kwekubonisana nelijaji lelikhulu lalenkantolo lapho khona kutawusebenta lelijaji lelilibambela.
Sikhatsi sekusebenta kwemajaji kanye nekuholelwa kwawo
176. (1) Lijaji leNkantolo yeMtsetfosisekelo libekwa esikhundleni kutsi lisebente sikhatsi
lesingavuseleleki seminyaka lelishumi nakubili, kodvwa kufute litsatse umhlalaphansi
naselineminyaka lengema-70.
(2) Lamanye emajaji abamba sikhundla ate akhishwe ngekweMtsetfo wePhalamende.
(3) Imiholo, timali netimfanelo temajaji tingete tancishiswa.
Kukhishwa esikhundleni
177. (1) Lijaji lingakhishwa esikhundleni kuphela nje nangabe -
(a) liKhomishane leKuphatfwa kweMisebenti yetetiNkantolo litfola kutsi lelo jaji alinawo
emandla ekwenta umsebenti, lehluleka ngalokwendlulele kwenta umsebenti nome litfolakale
linelicala lekutiphatsa kabi kakhulu; futsi
(b) uMkhandlu weLive lonkhe utsatsa sincumo kutsi lelo jaji likhishwe esikhundleni,
lesincumo sisekelwe ngemavoti lokungenani linyenti lalokubili kulokutsatfu kwemalunga awo.
(2) UMengameli kufute akhiphe lijaji esikhundleni nangabe sincumo sekutsi lelo jaji alikhishwe
semukelwe.
(3) UMengameli, ngeseluleko seliKhomishane leKuphatfwa kweMisebenti yetetiNkantolo
angayekelisa kwesikhashana lijaji lelichazwe kulenchubo lebekwe esigatjaneni (1).
LiKhomishane leKuphatfwa kweMisebenti yetetiNkantolo
178. (1) KuneliKhomishani leKuphatfwa kweMisebenti yetetiNkantolo, lelibunjwe -
(a) nguSomajaji, lohola imihlangano yaleliKhomishane;
(b) nguMengameli weNkantolo yeMtsetfosisekelo;
(c) nguMengameli wemaJaji lokhetfwe Bengameli bemaJaji;
(d) lilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso leliphetse temtsetfo, nome lomunye lokhetfwe
ngulelo lunga;
(e) bameli baseMajajini lababili labakwetfwe kulobungcweti bebumeli kutsi bemele bameli
lobungcweti jikelele, futsi babekwe nguMengameli;
(f) bameli lababili labakhetfwe kulobungcweti bebumeli kutsi bemele lobungcweti jikelele,
futsi babekwe nguMengameli;
(g) ngutishela munye wetifundvo temtsetfo lokhetfwe botishela bemtsetfo emaNyuvesi
aseNingizimu Afrika;
(h) bantfu labasitfupha lebakhetfwe nguMkhandlu weLive lonkhe emalungeni awo,
lokungenani labatsatfu kubo bantfu labangemalunga emacembu etembusave laphikisako
lekamelwe kuloMkhandlu;
(i) titfunywa letine letingesuswa eMkhandlwini weLive lonkhe weTifundza letibekwe kanye
kanye nguloMkhandlu, loku kufute kwesekelwe lokungenani tifundza letisitfupha;
(j) bantfu labane lababekwe nguMengameli njengenhloko yesigungu lesiphetse eveni lonkhe,
ngemuva kwebonisana nebaholi bemacembu etembusave onkhe laseMkhandlwini weLive lonkhe;
futsi
(k) uma kubuketwa ludzaba loluphatselene ngco neNkantolo ezingeni lesifundza nome
leNkantolo lePhakeme kuleyo ndzawo, liJaji lelinguMengameli waleyo ncenye kanye
naNdvunankhulu nome lomunye lokhetfwe nguNdvunankhulu wesifundza lesitsintsekako.
(2) Nangabe linani lebantfu labaphakanyisiwe kulomtimba webameli basemajajini nome bameli
nje ngekulandzela sigatjana (1)(e) nome (f) lilingana tikhala lekufute tigcwaliswe, uMengameli
kufute ababeke. Nangabe linani lebantfu labaphakanyiswe lengca letikhundla lokufute tigcwaliswe,
uMengameli, ngemuva kwekubonisana nalomtimba webungcweti bebumeli, kufute abeke linani
lelenele kugcwalisa leto tikhala, anake sidzingo sekutsi lababekiwe bemele bungcweti bebumeli
bonkhana.
(3) Emalunga aleliKhomishane lekakhetfwe nguMkhandlu weLive lonkhe weTifundza
asebenta aze akhishwe kanye kanye, nome kuze kuvele sikhala enanini lawo. Lamanye emalunga
lakhetselwa nome emagama abo laphakamiselwa kuleKhomishane asebenta aze asuswe ngulabo
lebawakhetsa nome labaphakamisa emagama abo.
(4) Likhomishane letekuPhatfwa kweMisebenti yetetiNkantolo linemagunya nemisebenti
leliyiyabelwe nguMtsetfosisekelo nangumtsetfo welive lonkhe.
(5) Likhomishane leKuphatfwa kweMisebenti yetetiNkantolo lingeluleka hulumende welive
lonkhe nome ngatiphi tindzaba letiphatselene netetinkantolo nome nekuphatfwa kwetemtsetfo;
kodvwa nalibuketa nome yiphi indzaba ngaphandle kwekubekwa kwelijaji, kufute lihlangane
lodvwa ngaphandle kwemalunga lakhetfwe ngekulandzela sigatjana (1)(h) nome (i).
(6) LiKhomishane leKuphatfwa kweMisebenti yetetiNkantolo lingabeka tinchubo talo,
kodvwa tincumo taleliKhomishane kufute tesekelwe linyenti lemalunga alo.
Sigungu lesiShushisako
179. (1) Kunesigungu sinye lesishushisako selive lonkhe eRiphabhulikhi, lesakhiwe
ngekweMtsetfo wePhalamende futsi lesibunjwe -
(a) nguMcondzisi weTekushushisa welive lonkhe, loyinhloko yalesigungu sekushushisa, futsi
lesibekwe nguMengameli njengenhloko yesigungu lesiphetse eveni lonkhe; futsi
(b) Bacondzisi beTekushushisi nebashushisi njengekubeka kweMtsetfo wePhalamende.
(2) Sigungu lesishushisako sinemandla ekusungula tinchubo tekushushisa emacala, egameni
lembuso, newekuchuba yonkhe imisebenti ledzingekile ekusunguleni tinchubo tekushushisa.
(3) Umtsetfo welive lonkhe kufute ucinisekise kutsi Bacondzisi beTekushushisa -
(i) bafundzele ngalokwenele; futsi
(ii) banetindzawo lapho bashushisa khona, ngekulandzela sigatjana 5.
(4) Umtsetfo welive lonkhe kufute ucinisekise kutsi sigungu sekushushisa senta imisebenti
yaso ngaphandle kweluvalo, kukhetsa nekubandlulula.
(5) UMcondzisi weLive lonkhe wetekushushisa -
(a) kufute ancume, ngekuvumelana nelilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso leliphetse
temtsetfo; futsi ngemuva kwekubonisana neBacondzisi beTekushushisa, tinchubomgomo
tekushushisa lekute tihlonishwe kuyo yonkhe inchubo yekushushisa;
(b) akhiphe tibopho tenchubomgomo lekufute tilandzelwe kuyo yonkhe inchubo yekushushisa;
(c) angangenelela kulenchubo yekushushisa nangabe tibopho tenchubomgomo
tingakalandzelwa; futsi
(d) angabuketa kabusha nome akhiphe imilayeto yekutsi kushushiswe emacala latsite,
ngemuva kwekubonisana neMcondzisi weTekushushisa lotsintsekako futsi ngemuva kwekutsatsa
tiphakamiso kungakapheli sikhatsi lesincunywe nguMcondzisi welive lonkhe, mayelana nalaba
labalandzelako:
(i) Umbekwacala.
(ii) Simangali.
(iii) Nome muphi umuntfu nome licembu uMcondzisi weTekushushisa lekambona afanele.
(6) Lilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso leliphetse temtsetfo kufute kube ngilo
lelinemtfwalo wekubeka liso kulesigungu setekushushisa.
(7) Tonkhe letinye tindzaba letiphatselene netekushushisa kufute tincunywe ngukwemtsetfo
welive lonkhe.
Letinye tindzaba letitsintsa kuphatfwa kwetemtsetfo
180. Umtsetfo welive lonkhe ungalungisela nome nguluphi ludzaba lolumayelana nanome
ngukuphi kuphatfwa kwemtsetfo lokungakakhulunywa ngako eMtsetfwenisisekelo, lokufaka
ekhatsi -
(a) tinhlelo tekucecesha tikhulu tetinkantolo;
(b) tindlela tekubukana netikhalo ngetikhulu tetinkantolo; kanye
(c) nekufaka sandla kwebantfu ngaphandle kwalabo labatikhulu tetinkantolo ekwenteni
tincumo tenkantolo.
Sehluko 9
Tikhungo Tembuso Letesekele Intsandvo Yelinyenti Ngekwemtsetfosisekelo
Kusungulwa kanye nemgomisisekelo wekubusa
181. (1) Letikhungo tembuso letilandzelako tesekela intsandvo yelinyenti
ngekwemtsetfosisekelo eRiphabhulikhi:
(a) UMvikeli weMphakatsi.
(b) LiKhomishane lelibukene neMalungelo eBuntfu.
(c) Likhomishane lekuTfutfukiswa nekuVikelwa kweMalungelo eMiphakatsi lehlanganiswe
ngeMasiko, teNkholo neTilwimi.
(d) LiKhomishane lelibukene nekuLingana ngeBulili.
(e) UMcwaningitimali Jikelele.
(f) LiKhomishane lelibukene neLukhetfo.
(2) Letikhungo titimele, futsi tiboshwa kuphela nguMtsetfosisekelo nemtsetfo, futsi kufute
tingavuni luhlangotsi lunye kulolunye, futsi tisebentise emandla ato futsi tente imisebenti yato
ngaphandle kwekwesaba, kwekukhetsa nome kwekubandlulula.
(3) Letinye titfo tembuso, kufute ngekutsatsa tinyatselo temtsetfo naletinye, tisite futsi tivikele
letikhungo kutewucinisekisa kutimela, kungavuni luhlangotsi, sitfunti kanye nekusebenta
ngemphumelelo kwaletikhungo.
(4) Kute umuntfu nome sitfo sembuso lesingagcumukela ekusebenteni kwaletikhungo.
(5) Letikhungo tisebentela uMkhandlu weLive lonkhe kantsi kufute tiletse umbiko
wemisebenti yato nekwenta kwato kuloMkhandlu lokungenani kanye ngemnyaka.
UMvikeli weMphakatsi
Imisebenti yeMvikeli weMphakatsi
182. (1) UMvikeli weMphakatsi unalamandla lalandzelako, njengobe acondziswa
ngumtsetfo welive lonkhe -
(a) ekuphenya nome ngusiphi sento etindzabeni tembuso, nome kulawulwa kwembuso
kunome nguliphi lizinga kuhulumende, lekutsiwa nome lekusolakala kutsi alikalungi nome
litawuletsa kungalungi nome lubandlululo;
(b) ekubika mayelana naleso sento; futsi
(c) ekutsatsa sinyatselo lesifanele lesilikhambi laloku.
(2) UMvikeli weMphakatsi unemandla nemisebenti leyengetiwe laniketwe yona ngumtsetfo
welive lonkhe.
(3) UMvikeli weMphakatsi angete aphenya tincumo tetinkantolo.
(4) UMvikeli weMphakatsi kufute atfolakale kuye wonkhe umuntfu nemiphakatsi.
(5) Nome nguwuphi umbiko lokhishwe nguMvikeli weMphakatsi kufute umphakatsi ukwati
kuwutfola, ngaphandle nangabe timo letitsite letingakavami, letitawuncunywa ngumtsetfo welive
lonkhe, tibeka kutsi umbiko lotsite ugcinwe uyimfihlo.
Sikhatsi sekuba sesikhundleni
183. UMvikeli weMphakatsi ubekwa esikhundleni kutsi asebente iminyaka lesikhombisa
lengavuselelwa.
Likhomishane Lelibukene neMalungelo eBuntfu
Imisebenti yeliKhomishane leMalungelo eBuntfu
184. (1) LiKhomishane lelibukene neMalungelo eBuntfu kufute -
(a) likhutsate kuhlonishwa kwemalungelo ebuntfu kanye nekutfutfukiswa kwelisiko
lemalungelo ebuntfu eRiphabhulikhi;
(b) likhutsate kutfutfukiswa, kuvikelwa kanye nekutfolakala kwemalungelo ebuntfu; futsi
(c) libeke liso futsi livivinye kuhlonishwa kwemalungelo ebuntfu eRiphabhulikhi.
(2) LiKhomishane lelibukene neMalungelo eBuntfu linemandla, njengobe kubekwe ngumtsetfo
welive lonkhe, ladzingekile kutsi lente imisebenti yalo, lokufaka ekhatsi -
(a) emandla ekuphenya kanye nekubika mayelana nekuhlonishwa kwemalungelo ebuntfu;
(b) ekutsatsa tinyatselo kucinisekisa sincesitelo lesifanele nangabe emalungelo ebuntfu
ephuliwe;
(c) ekwenta lucwaningo; futsi
(d) ekufundzisa.
(3) Umnyaka ngamunye, liKhomishane leMalungelo eBuntfu kufute libophelele titfo tembuso
kutsi tetfule kuleliKhomishane imininingwane yelwati ngetinyatselo letititsetse kuze
kutewutfolakala emalungelo lakuloMtsetfo weMalungelo eBuntfu laphatselene netindlu, lusito
kutemphilo, kudla, emanti, kuphepha emphilweni, imfundvo, kanye nendzawo lekuhlalwa kuyo.
(4) LiKhomishane lelibukene neMalungelo eBuntfu linemandla nemisebenti leyengetiwe
leliniketwe yona ngumtsetfo welive lonkhe.
LiKhomishane lekuTfutfukiswa nekuVikelwa kweMalungelo eMiphakatsi lebunjwe ngeMasiko,
teNkholo neTilwimi
Imisebenti yaleliKhomishane
185. (1) Tinhloso letinkhulu taleliKhomishane lekuTfutfukiswa nekuVikelwa
kweMalungelo eMiphakatsi lebunjwe ngeMasiko, teNkolo neTilwimi -
(a) kutfutfukisa kuhlonishwa kwemalungelo emiphakatsi lebunjwe ngemasiko, tenkholo
netilwimi;
(b) kutfutfukisa, nekugcina kuthula, bungani, buntfu, kubeketelelana nebunye besive
emiphakatsini lebunjwe ngemasiko, tenkholo netilwimi, lokumiswe esisekelweni sekulingana,
kungabandlululi nekuhlangana ngenkhululeko; kanye
(c) nekwenta tiphakamiso tekusungulwa nome tekuhlonishwa, ngekulandzela umtsetfo welive
lonkhe, kwemkhandlu wetemasiko nalomunye umkhandlu nome imikhandlu yemphakatsi nome
imiphakatsi eNingizimu Afrika.
(2) Lelikhomishane linemandla, njengobe kubeka umtstefo welive lonkhe, leliwadzingako
kufeza tinhlosonhanti talo, lokufaka ekhatsi emandla ekugadza, ekusesha, ekwenta lucwaningo,
ekufundzisa, ekufuna kusekelwa, ekuhlolisa nekwenta imibiko ngetindzaba letiphatselene
nemalungelo etemphakatsi lebunjwe ngetemasiko, ngetenkolo nangetilwimi temiphakatsi.
(3) LeliKhomishane lingetfula imibiko ngeludzaba loluwela ngephansi kwemandla nemisebenti
alo eKhomishane yeMalungelo eBuntfu lolufuna kubukwa.
(4) LeliKhomishane linemandla nemisebenti leyengetiwe leliniketwe yona ngumtsetfo welive
lonkhe.
Kubunjwa kwaleliKhomishane
186. (1) Linani lemalunga aleliKhomishane lekuTfutfukisa nekuVikela eMalungelo
eMiphakatsi lebunjwe ngeteMasiko, ngeteNkolo nangetiLwimi kanye nekubekwa etikhundleni
nemibandzela yekuchashwa kwabo kufute ibekwe ngumtsetfo welive lonkhe.
(2) Kubunjwa kwaleliKhomishane -
(a) kufute kukhombise kumelwa ngalokubanti kwalemiphakatsi lemikhulu kutemasiko,
tenkholo netilwimi eNingizimu Afrika; futsi
(b) kukhombise ngalokubanti bunyenti bebulili lobukhona eNingizimu Afrika.
Likhomishane Lelibukene
nekuLingana ngekweBulili
Imisebenti yeliKhomishane lelibukene nekuLingana ngekweBulili
187. (1) LeliKhomishane lelibukene nekuLingana ngekweBulili kufute likhutsate
kuhlonishwa, kutfutfukiswa, kuvikelwa kanye nekutfolakala kwekulingana ngekwebulili.
(2) LiKhomishane lelibukene nekuLingana ngekweBulili linemandla, njengobe kubekwe
ngumtsetfo welive lonkhe, ladzingekako ekwenteni imisebenti yalo, lokufaka ekhatsi emandla
ekugadza, ekuphenya, ekusesha, ekufundzisa, ekukhankhasela kusekelelwa, ekweluleka kanye
nekwetfula umbiko mayelana nekulingana kwebulili.
(3) LeliKhomishane lelibukene nekuLingana ngekweBulili linemandla nemisebenti leyengetiwe
leliniketwe yona ngumtsetfo welive lonkhe.
UMcwaningitimali Jikelele
Imisebenti yeMcwaningitimali Jikelele
188. (1) UMcwaningitimali Jikelele kufute acwaninge aphindze ente imibiko ngemabhuku
etetimali, netitatimende tetetimali kanye nekuphatfwa kwetetimali -
(a) kuwo onkhe ematiko embuso ezingeni lelive lonkhe newesifundza kanye nemahhovisi
embuso;
(b) kubo bonkhe bohulumende bamasipala; futsi
(c) kunome ngusiphi lesinye sikhungo nome licadzi letekugcinwa kwemabhuku etetetimali
lekufuneka ngekwemtsetfo welive nome wesifundza kutsi ticwaningwe nguMcwaningitimali
Jikelele.
(2) Ngetulu kwalemisebenti lebekwe esigatjaneni (1), futsi nangekulandzela nome nguwuphi
umtsetfo, uMcwaningitimali Jikelele angacwaninga aphindze abike ngekugcinwa kwetetimali,
titatimende tetetimali nekuphatfwa -
(a) kwanome siphi sikhungo lesinikwa timali letiphuma eSikhwameni seTimali seLive,
Sikhwana seTimali sesifundza nome samasipala; nome
(b) kwanome siphi sikhungo lesivunyelwe ngunome nguwuphi umtsetfo kwemukela imali
ngesizatfu semisebenti yesive.
(3) UMcwaningitimali Jikelele kufute etfule imibiko kunome ngusiphi sishayamtsetfo
lesitsintsekako ngco kulolo lucwaningo, nakunome ngusiphi lesinye siphatsimandla lesishiwo
ngumtsetfo welive lonkhe. Yonkhe imibiko kufute ingabi yimfihlo.
(4) UMcwaningitimali Jikelele unemandla nemisebenti leyengetekile layiniketwa ngumtsetfo
welive lonkhe.
Sikhatsi sekuba sesikhundleni
189. UMcwaningitimali Jikelele kufute abekwe sikhatsi lesimisiwe, lesingavusetelwa
lesisemkhatsini weminyaka lesihlanu nalelishumi.
LiKhomishane leLukhetfo
Imisebenti yeliKhomishane leLukhetfo
190. (1) LiKhomishane leLukhetfo kufute -
(a) liphatse lukhetfo lwetishayamtsetfo telive lonkhe, tetifundza netabomasipala ngekulandzela
umtsetfo welive lonkhe;
(b) licinisekise kutsi lolo lukhetfo lukhululekile futsi lulungile; futsi
(c) likhokhe imiphumela yalolo lukhetfo ngesikhatsi lesitawubekwa ngumtsetfo welive lonkhe
lesifishane kahle.
(2) LeliKhomishane leLukhetfo linemisebenti leyengetiwe leliyiniketwa nguMtsetfo welive
lonkhe.
Kubunjwa kweliKhomishane leLukhetfo
191. LiKhomishane leLukhetfo lifute libunjwe bantfu lokungenani labatsatfu. Linani lemalunga
nebudze betikhatsi tekusebenta kwalo kufute kubekwe ngumtsetfo welive lonkhe.
Sigungu Lesitimele sekuPhatsa
tekuSakata
Sigungu lesiPhetse tekuSakata
192. Umtsetfo welive lonkhe kufute ubeke sigungu lesitimele kutewuphatsa tekusakata
kutewuba khona kubonelelwa kwemiphakatsi, futsi nekucinisekisa kutsi kunekulunga nemibono
leyehlukile lemele kabanti imiphakatsi yaseNingizimu Afrika.
Tiphakamiso letetayelekile
Kubekwa esikhundleni
193. (1) UMvikeli weMphakatsi kanye nemalunga eliKhomishane lelisungulwe
nguleSahluko kufanele babe besifazane nome besilisa -
(a) labatakhamuti taseNingizimu Afrika;
(b) labalungele futsi labafanele kubamba leto tikhundla; futsi
(c) labenetisa tonkhe tidzingo letibekwe ngumtsetfo welive lonkhe.
(2) Sidzingo seliKhomishane lelisungulwe nguleSehluko kukhombisa kabanti bunjalo
bebuhlanga nebulili lobukhona eNingizimu Afrika kufute sinakwe uma kubekwa emalanga.
(3) UMcwaningitimali Jikelele kufute kube ngumuntfu wesifazane nome wesilisa losakhamuti
seNingizimu Afrika futsi lofanele nalolungele kubamba leso sikhundla. Lwati lolujulile, nesipiliyoni
ekucwaningeni tetetimali, timali tembuso kanye nekuphatfwa kwembuso kufute kunakwe uma
kucashwa uMcwaningitimali Jikelele.
(4) UMengameli, ngetincomo teMkhandlu weLive lonkhe, kufute akhetse uMvikeli
weMphakatsi neMcwaningitimali Jikelele nemalunga -
(a) eliKhomishane leMalungelo eBuntfu;
(b) eliKhomishane lekuLingana ngekweBulili; kanye
(c) neweliKhomishane leLukhetfo.
(5) UMkhandlu weLive lonkhe kufute uncome bantfu -
(a) labaphakamiswe likomidi leMkhandlu weLive lonkhe lelinemalunga lamele onkhe
emacembu etembusave ngebuncane nengebukhulu bawo kuloMkhandlu;
(b) labemukelwe nguloMkhandlu ngesincumo lesivunywe livoti lelesekelwe -
(i) linyenti lemalunga langulokungema-60 ekhulwini aloMkhandlu, uma ngabe lesincomo
siphatselene nekubekwa esikhundleni kweMvikeli weMphakatsi nome uMcwaningitimali jikelele;
nome
(ii) linyenti lemalunga aloMkhandlu, uma ngabe lesincomo siphatselene nekubekwa
esikhundleni kwelilunga leKhomishane.
(6) Kufaka sandla kwesive kulenchubo yetincoma bantfu kungentiwa kutsi kwenteke njengobe
kushiwo esigabeni 59(1)(a).
Kwehliswa esikhundleni
194. (1) UMvikeli weMphakatsi, uMcwaningitimali Jikelele nome lilunga leliKhomishane
lelisungulwe nguleSehluko bangakhishwa esikhundleni kuphela nje -
(a) ngesizatfu sekutiphatsa kabi, kwehluleka kwenta umsebenti nome kuba bete lwati
lolwenele lokwenta umsebenti;
(b) kunebufakazi baloko lobutfolwe likomidi leMkhandlu weLive lonkhe; kanye
(c) nekwemukelwa kwesincumo nguMkhandlu weLive lonkhe sekutsi loyo muntfu
akakhishwe esikhundleni.
(2) Sincumo lesitsetfwe nguMkhandlu weLive lonkhe lesiphatselene nekwehliswa esikhundleni
-
(a) kweMvikeli weMphakatsi nome uMcwaningitimali Jikelele kufute semukelwe ngelivoti
lelesekelwe ngemalunga langulokubili kulokutsatfu aloMkhandlu; nome
(b) kwelilunga lelikhomishane kufute semukelwe ngelivoti lelesekelwe linyenti lemalunga
aloMkhandlu.
(3) UMengameli -
(a) angammisa kwesikhashana umuntfu esikhundleni nome nini ngemuva kwekucala
kwaloluphenyo lwekomidi yeMkhandlu weLive lonkhe ngekwehliswa kwalowo muntfu
esikhundleni; futsi
(b) kufute amehlise umuntfu esikhundleni uma uMkhandlu weLive lonkhe sewutsetse sincumo
lesitsi loyo muntfu akehliswe.
Sehluko 10
Kuphatfwa kweMbuso
Timiso letimcoka nemigomosisekelo lesingatse kuphatfwa kwembuso
195. (1) Kuphatfwa kwembuso kufute kubuswe yimibandzela yentsandvo yelinyenti
nemigomosekelo letishicilelwe eMtsetfwenisisekelo lokufaka lemigosisekelo lelandzelako:
(a) Lizinga lelisetulu lebungcweti bekutiphatsa emsebetini kufute litfutfukiswe liphindze
ligcinwe.
(b) Kukhutsatwe kusetjentiswa kwengcebo ngendlela lekhombisa likhono, konga nemandla.
(c) Umsebenti wekuphatfwa kwembuso kufute uhlose kutfutfukisa.
(d) Imisebenti kufute yentiwe ngendlela lengakhetsi, lecotfo, ngalokulinganako, nangaphandle
kwelubandlululo.
(e) Tidzingo tebantfu kufute tinakwe, futsi umphakatsi kufute ukhutsatwe kutsi ufake sandla
ekubekweni kwenchubomgomo.
(f) Umbuso kuute ukwati kubikela umphakatsi ngendlela losebenta ngayo.
(g) Kusebenta kwembuso kufute kube ngulokungasiyo imfihlo ngekutsi umphakatsi uniketwe
lwati ngaleso sikhatsi, kutfolakala malula kwemininingwane yelwati futsi kube lwati
lolungemaciniso.
(h) Kufute kukhutsatwe emakhono ekuphatsa kahle tisebenti kanye nekutfutfukiswa
kwekufundzelwa kwemisebenti, ngenhloso yekutsi bantfu bente imisebenti ngelizinga lelisetulu.
(i) Kuphatfwa kwembuso kufute kumele ngalokubanti bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika,
kantsi tento tekucasha kanye netekuphatsa tisebenti kufute tisinyiswe ekutseni bantfu
banemakhono, baphatsi abakhetsi, nekutsi kunesidzingo sekucedza kungaphatfwa
ngalokungalinganako kwebantfu baseNingizimu Afrika kwesikhatsi lesendlulile, kuze tonkhe
tinhlobo tebantfu timelwe kabanti.
(2) Lemigomosisekelo lengenhla isebenta -
(a) ekuphatfweni kwawo onkhe emazinga ahulumende;
(b) ekuphatfweni kwetitfo tembuso; futsi
(c) etikhungweni temphakatsi.
(3) Umtsetfo welive lonkhe kufute ucinisekise kutfutfukiswa kwalemigosisekelo nemibandzela
lebalwe esigatjaneni (1).
(4) Kubekwa etikhundleni kwelinani lebantfu labatawusebentela hulumende ngekunaka
imigomosisekelo akukashiywa ngaphandle, kodvwa umtsetfo welive lonkhe kufute ucondzise
lokuchashelwa kwalabantfu emisebentini yembuso.
(5) Umtsetfo lobusa indlela yekuphatsa umbuso ungehlukanisa emkhatsini weminyango,
kwengamela kanye netikhungo.
(6) Inhlobo nemisebenti yeminyango leyehlukene, kwengamela nome tikhungo tekuphatfwa
kwembuso tintfo letiphatsekako letifute tibukwe nakubekwa umtsetfo lophatsa kuphatfwa
kwembuso.
LiKhomishane lekuPhatfwa kweMbuso
196. (1) KuneliKhomishane linye lekuPhatfwa kweMbuso eRiphabhulikhi.
(2) LeliKhomishane litimele futsi kufute lingakhetsi, futsi kufute lisebentise emandla alo
liphindze lente umsebenti walo ngaphandle kwekwesaba, kwekukhetsa nome kuncuma kucala
ngenhloso yekugcina kuphatfwa kwembuso ngendlela lenemandla nalefanele kanye nelizinga
leliphakeme lebungcweti bekutiphatsa emsebentini wembuso. LeliKhomishane kufute liphatfwe
ngumtsetfo welive lonkhe.
(3) Letinye titfo tembuso, ngemtsetfo nome ngaletinye tinyatselo, kufute tisite futsi tivikele
leliKhomishane kucinisekisa kutimela, kungakhetsi, sitfuni nemandla aleliKhomishane. Kute
umuntfu nome sitfo sembuso lesingatsikameta kusebenta kwaleliKhomishane.
(4) Emandla nemisebenti yaleliKhomishane -
(a) kukhutsata imibandzela nemigomosisekelo leshiwo esigabeni 195, kuto tonkhe tisebenti
tembuso;
(b) kuphenya, kwelusa nekuvivinya inhlangano nekwengamela, kanye nemikhubo yetisebenti,
wetisebenti tembuso;
(c) kuncoma tinyatselo letitsite kutewucinisekisa kusebenta lokunemandla nalokufanele
etisebentini tembuso;
(d) kuniketa tindlela lekuhloswe ngato kucinisekisa kutsi tinchubo tetisebenti letiphatselene
nekufunwa, kuntjinjwa, kukhushulwa kanye nekusakatwa tiyavumelana yini nemibandzela kanye
nemigomosisekelo leshiwo esigabeni 195;
(e) kubika mayelana nalokwentiwa nguleliKhomishane kanye nekwenta kwalo imisebenti yalo,
lokufaka ekhatsi nome yini letfolakele lelingayenta netindlela kanye neteluleko lelingatiniketa,
nekwenta kube khona kuhlola lizinga imibandzela nemigomosisekelo leshiwo esigabeni 195
lehambelana ngalo nayo; futsi
(f) nome ngentsandvo yalo nome ngekutfola sikhalo -
(i) kuphenya nekuhlola sicelo setisebenti nemkhubo wekuphatfwa kwetembuso, futsi
nekubikela sigungu nome sishayamtsetfo lesifanele;
(ii) kuphenya tikhalo tebasebenti bembuso mayelana nekwentiwa nome kwentiwa kwetento
letisemtsetfweni, futsi letfule tincomo letifanele tekulungisa lesimo;
(iii) kwelusa nekuphenya kulandzela tinchubo letisebentisekako etisebentini tembuso;
(iv) kweluleka titfo tembuso welive lonkhe netetifundza mayelana nemkhubo wetisebenti
tembuso, lokufaka ekhatsi letiphatselene kufunwa, kucashwa, kuntjintjwa, kusakatwa kanye
nalokunye lokuphatselene nemisebenti yebasebenti bembuso.
(5) LeliKhomishane, lisebentela uMkhandlu weLive lonkhe.
(6) LeliKhomishane kufute litetfule lokungenani kanye ngemnyaka ngekwesigatjana (4)(e) -
(a) embi kweMkhandlu weLive lonkhe; futsi
(b) mayelana nemisebenti yalo esifundzeni, embi kwesishayamtsetfo saleso sifundza.
(7) LeliKhomishane lina-14 wabokhomishana labalandzelako lababekwe nguMengameli:
(a) Bokhomishana labasihlanu labemukelwe nguMkhandlu weLive lonkhe ngekulandzela
sigatjana (8)(a); futsi
(b) Khomishana munye wesifundza ngesifundza lophakamiswe nguNdvunankhulu wesifundza
ngekulandzela sigatjana (8)(b).
(8) (a) Khomishana lobekwe ngekwesigatjana (7)(a) kufute -
(i) anconywe likomidi leMkhandlu weLive lonkhe lolakhiwe ngelinani lebungako bemalunga
elicembu ngelicembu letembusave lelimelwe kuloMkhandlu; futsi
(ii) emukelwe nguloMkhandlu ngesincumo lesitsatfe ngekwesekelwa livoti lelinyenti
lemalunga awo.
(b) Khomishana lophakamiswe nguNdvunankhulu wesifundza kufute -
(i) aconywe likomidi lesishayamtsetfo sesifundza lesakhiwe ngelinani lebungako bemalunga
elicembu ngelicembu letembusave lelimelwe kulesishayamtsetfo; futsi
(ii) emukelwe ngulesishayamtsetfo ngesincumo lesitsetfwe ngekwesekelwa livoti lelinyenti
lemalunga aso.
(9) UMtsetfo wePhalamende kufute ucondzise inchubo yekubekwa kwabokhomishana.
(10) Khomishana ubekwa kutsi asebente sikhatsi lesiyiminyaka lesihlanu, lesivuselelwako kutsi
sisebente kwesibili kanye, futsi kufute kube ngumuntfu wesifazane nome wesilisa -
(a) losakhamuti seNingizimu Afrika; futsi
(b) umuntfu lophilile futsi lolungele nalonelwati, nome longumakadzabona, wetekuphatsa,
wetekwengamela nome wetimiso tebasebenti bembuso.
(11) Khomishana angehliswa esikhundleni kuphela nje -
(a) ngesisatfu sekutiphatsa kabi, kwehluleka nome kungabi namandla;
(b) kuvetwa ebaleni kwaloko likomidi leMkhandlu weLive lonkhe nome, uma ngabe
kungukhomishana lophakamiswe nguNdvunankhulu wesifundza, likomidi lesishayamtsetfo saleso
sifundza; futsi
(c) ngekutsatfwa nguMkhandlu nome sishayamtsetfo sesifundza lesitsintsekako, kwesincumo
ngelivoti lelisekelwe linyenti lemalunga awo nome aso laphakamisa kutsi khomishana ehliswe
esikhundleni.
(12) UMengameli kufute ehlise loyo khomishana lotsintsekako esikhundleni emuva -
(a) kwekutsatfwa nguloMkhandlu kwesincumo sekwehliswa kwakhomishana esikhundleni;
nome
(b) kwekubhalwa kwesatiso nguNdvunankhulu kutsi sishayamtsetfo sesifundza sesitsatse
sincumo sekwehliswa kwakhomishana esikhundleni.
(13) Bokhomishana labashiwo esigatjaneni (7)(b) bangasebentisa emandla futsi bangenta
imisebenti yaleliKhomishana etifundzeni tabo njengobe kuchazwa ngumtsetfo wlive lonkhe.
Kusebenta Kuhulumende
197. (1) Embusweni kunesikhungo semisebenti yahulumende weRiphabhulikhi, lokufute
sisebente, futsi sihlelwe, ngekulandzela umtsetfo welive lonkhe, futsi lokufute sigcine
ngekwetsembeka inchubomgomo lesemtsetfweni yahulumende wangaleso sikhatsi.
(2) Imibandzela yekucashwa netimfanelo tetisebenti tahulumende kufute kuphatfwe
ngumtsetfo welive lonkhe. Tisebenti tinelilungelo lekutfola umhlalaphansi lofanele, njengekusho
kwemtsetfo welive lonkhe.
(3) Kute sisebenti sahulumende lesingavunwa nome sibandlululwe ngesizatfu sekutsi loyo
muntfu wesekela licembu lelitsite letembusave nome ludzaba lolutsite.
(4) Bohulumende betifundza banelilungelo lefuna, kuchasha, kukhuphula, kuntjintja
nekusakata tisebenti tahulumende letingaphansi kwabo kodvwa ngaphansi kwesitfungeletelo
senchubo nemazinga lafanako lasebenta etisebentini tahulumende jikelele.
Sehluko 11
Tekuvikela
Imigomosisekelo lemisiwe
198. Lemigomosisekelo lelandzelako ibusa tekuvikelwa kwelive eRiphabhulikhi:
(a) Kuvikelwa kwelive lonkhe, kufute kubonakalise kutinikela kwabo bonkhe bantfu
baseNingizimu Afrika, kwemuntfu ngamunye nesive sonkhe, kutsi baphile ngendlela yekulingana,
bahlale ngekuthula nangekuvana, bangabi neluvalo nekweswela, futsi bafune imphilo lencono.
(b) Kutimisela kuhlala ngekuthula kuvimbela sonkhe sakhamuti seNingizimu Afrika
ekungeneleni kulwa kuhlonyiwe, nome ngekhatsi nome ngephandle kwaleli, ngaphandle njengobe
kubeka uMtsetfosisekelo nome umtsetfo welive lonkhe.
(c) Kuvikelwa kwelive lonkhe kufute kwentiwe ngekulandzela umtsetfo, lokufaka ekhatsi
nemtsetfo wemave emhlaba.
(d) Kuvikelwa kwelive lonkhe kuphetfwe sigungu lesishaya umtsetfo ePhalamende kanye
neselive lonkhe.
Kusungulwa, kuhlelwa kanye nekutiphatsa kwetekuvikela
199. (1) Tekuvikela eRiphabhulikhi timbunjwe ngembutfo munye wetemphi, nembutfo
wetebuphoyisa kanye naleminye imibutfo yetebunhloli, lesungulwe ngekulandzela
uMtsetfosisekelo.
(2) Umbutfo wetemphi ngiwo wodvwa umbutfo wetemphi losemtsetfweni eRiphabhulikhi.
(3) Ngaphandle kwetekuvikela letisungulwe ngekulandzela uMtsetfosisekelo, tinhlangano
letiphatsa tikhali nome lokunye lokusebenta loko, tingasungulwa ngekulandzela umtsetfo welive
lonkhe.
(4) Tekuvikela kufute tihlelwe futsi tiphatfwe ngumtsetfo welive lonkhe.
(5) Tekuvikela kufute tente futsi; kufute tifundzise tiphindze tiphocelele kutsi emalunga ato
ente njengobe kuphocelela uMtsetfosisekelo kanye nemtsetfo, lokufaka ekhatsi umtsetfo
lophatselene nesintfu kanye netivumelwano temave emhlaba letibopha iRiphabhulikhi.
(6) Alikho lilunga letekuvikela lelingalalela umyalo lokucace ngalokuphelele kutsi uphambene
nemtsetfo.
(7) Kute umbutfo wetekuvikela nome linye lemalunga alombutfo nabenta imisebenti yabo -
(a) bangakhinyabeta tinhloso telicembu letembusave lelisemtsetfweni ngekweMtsetfosisekelo;
nome
(b) bangachubela embili, ngendlela yekwesekela, nome tiphi tinhloso telicembu linye
letembusve.
(8) Kuniketa kuciniseka kwemgomosisekelo wekusebenta lokungenamfihlo nekusebentela
bavoti, emakomidi emacembu etembusave onkhe lasephalamende kufute abeke liso kuto tonkhe
tekuvikela ngendlela lebekwe yimitsetshwana nemibandzela yePhalamende.
Kuvikelwa ngumbutfo wetemphi
Umbufto Wetemphi
200. (1) Umbutfo wetemphi kufute uhlelwe futsi uphatfwe njengembutfo wetemphi
lohloniphako.
(2) Inhloso lenkhulu yembutfo wetemphi kulwela nekuvikela iRiphabhulikhi, kuvikela iminyele
yayo, kanye nebantfu bayo, ngekulandzela uMtsetfosisekelo nemigomosisekelo yemtsetfo wemave
emhlaba lecondzisa kusetjentiswa kwekulwa.
Sibopho ngetembusave
201. (1) Lilinga leSigungu setiNdvuna teMbuso kufute liphatse tembutfo wetemphi.
(2) NguMengameli kuphela, njengenhloko yesigungu lesiphetse live, longaniketa emandla
ekusetjentiswa kwembutfo wetemphi -
(a) kanye nembutfo wetebuphoyisa;
(b) kuvikela iRiphabhulikhi; nome
(c) kuphumelelisa sibopho semave emhlaba.
(3) Nangabe umbutfo wetemphi usetjentiselwa nome ngabe nguyiphi inhloso leshiwo
esigatjaneni (2), uMengameli kufute abikele iPhalamende ngekushesha futsi nangemininingwane
leyenele -
(a) ngetizatfu tekusebentisa lombutfo;
(b) ngendzawo nome kuphi lapho lombufto usetjentsiswa khona;
(c) ngelinani lebantfu labatsintsekako; futsi
(d) nebudze besikhatsi lekubhekeke kusti usicitse kuleyo ndzawo lombutfo.
(4) Nangabe iPhalamende ingahlangani emuva kwemalanga lasikhombisa lombutfo ubekiwe
kusti usebente ngekwesigatjana (2), uMengameli kufute anikete ikomidi lefanele imininingwane
ledzingekile esigatjaneni (3).
Kulawulwa kwembutfo wetemphi
202. (1) UMengameli njengenhloko yesigungu lesiphetse live lonkhe unguMekhuti
loMkhulu wembutfo wetemphi, futsi kufute abeke Khomanda walombutfo wetemphi.
(2) Kulawulwa kwembutfo wetemphi kufute kwentiwe ngekulandzela indlela lebekwe lilunga
leSigungu setiNdvuna teMbuso leliphetse temphi, ngephansi kweligunya leMengameli.
Simo sekuvikelwa kwelive ngumbutfo wetemphi
203. (1) UMengameli njengenhloko yesigungu lesiphetse live lonkhe angabeka simo
sekuvikelwa kwelive ngumbutfo wetemphi, futsi kufute abikele iPhalamende ngekushesha anikete
nemininingwane leyenele -
(a) ngetizatfu talokubekwa kwalesimo;
(b) ngendzawo nome kuphi lapho lombutfo usetjentiswa khona; futsi
(c) nangesibalo sebantfu labatsintsekako.
(2) Nangabe iPhalamende ingahlangani nakubekwa lesimo sekuvikelwa kwelive ngumbutfo
wetemphi, uMengameli kufute abite iPhalamende kutsi ite emhlanganweni lophutfumako
kungakapheli emalanga lasikhombisa sibekiwe lesimo.
(3) Kubekwa kwesimo sekuvikelwa kwelive ngumbutfo wetemphi kuphelelwa sikhatsi
ngaphandle nangabe kuvunywe yiPhalamende kungapheli emalanga lasikhombisa kubekiwe.
Licadzi letebubhalane lebantfu labangekho embutfweni wetemphi
204. Lihhovisi letebubhalane lebantfu labangekho embutfweni wetemphi kufute kubekwe
ngumtsetfo welive lonkhe ngephansi kwesandla selilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso welive
lonkhe leliphetse temphi.
Tebuphoyisa
Umbutfo wetemaphoyisa
205. (1) Umbutfo wetekuvikela live lonkhe kufute nome wetebuphoyisa uhlelwe ngendlela
yekutsi usebente eveni lonkhe, etifundzeni, nangabe kufanele, nakuhulumende wasekhaya.
(2) Umtsetfo welive lonkhe kufute usungule emandla nome imisebenti yembutfo wetekuvikela
futsi wente kutsi umbutfo wetekuvikela ukwati kuyenta kahle imisebenti yawo, kulandzelwe
tidzingo tetifundza.
(3) Tinhloso tembutfo wetekuvikela kuvimbela, kulwa kanye nekuphenya ngebugebengu,
kugcina kusebenta kwemtsetfo emphakatsini, kugcina umtsetfo, kanye nekuvikela nekuphephisa
bantfu labahlala eRiphabhulikhi kanye nemphahla yabo nekuphakamisa futsi nekucindzetela
kusebenta kwemtsetfo.
Sibopho ngetembusave
206. (1) Lilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso kufute liphatse umsebenti wetekuvikelwa
ngemaphoyisa futsi libeke inchubomgomo yelive lonkhe yetekuvikelwa ngesiphoyisa ngemuva
kwekuhlolisana nabohulumende betifundza futsi kulandzelwe tidzingo tetifundza njengobe
tinconwe tigungu letiphetse tetifundza.
(2) Inchubomgomo yetebuphoyisa yelive lonkhe ingenta tiphakamiso ngetinchubomgomo
letehlukene ngekwehlukana kwetifundza emuva kwekubuketa tidzingo tekuvikelwa ngebuphoyisa
nalokumcoka kwaletifundza.
(3) Sifundza ngasinye sineligunya -
(a) lekugadza kutiphatsa kwemaphoyisa;
(b) kubeka liso ekusebenteni lokunemandla nalokunemphumelelo kwembutfo wetekuvikela,
lokufaka ekhatsi kwemukela imibiko ngembutfo wetekuvikela;
(c) kutfutfukisa budlelwano lobuhle emkhatsini wemaphoyisa kanye nemphakatsi;
(d) kuphenya imphumelelo lebonakalako yekuvikelwa kwemiphakatsi ngulombutfo; kanye
(e) nekuchumana nelilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso leliphetse tekuvikelwa ngumbutfo
wetekuvikela mayelana nebugebengu nekuvikelwa kwetifundza.
(4) Sigungu lesiphetse sesifundza setfwele umtfwalo wemisebenti yemaphoyisa -
(a) lesetfweswe wona ngulesehluko;
(b) lesabelwe wona ngumtsetfo welive lonkhe; futsi
(c) loniketwe kuso enchubenimgomo wetebuphoyisa welive lonkhe.
(5) Kuze sikwati kwenta imisebenti lehlelwe esigatjaneni (3), sifundza -
(a) singaphenya, nome sibeke ikhomishane yeluphenyo, nome tiphi tikhalo ngekungakhoni
kusebenta kwemaphoyisa nome kuphela kwebudlelwano emkhatsini wemaphoyisa nanome
nguwuphi umphakatsi; futsi
(b) kufute sente tincomo elungeni leSigungu setiNdvuna teMbuso leliphetse tebuphoyisa.
(6) Ngemuva kwekutfola sikhalo lesifakwe sigungu lesiphetse sesifundza, ibhodi letimele
yetikhalo ngebuphoyisa lesungulwe ngumtsetfo welive lonkhe kufute iphenye nome kuphi
kutiphatsa kabi, nome kwephulwa kwemtsetfo, lilunga letembutfo webuphoyisa esifundzeni.
(7) Umtsetfo welive lonkhe kufute wente kube khona sitfungeletelo sekusungulwa, semandla,
semisebenti nesekuphatfwa kwembutfo wemaphoyisa abomasipala.
(8) Likomidi lelibunjwe ngelilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso nemalunga eMkhandlu
weLive lonkhe weTifundza letfweswe umtfwalo wetebuphoyisa kufute lisungulwe
kutewucinisekisa kusebentisana lokunemphumela ngumbutfo wemaphoyisa nelubambiswano
lolunemphumela emkhatsini wetikhungo tahulumende.
(9) Sishayamtsetfo sesifundza singacela khomishana wesifundza kutsi atetfule emi kwaso
nome kukuwaphi emakodi aso kutewuphendvula imibuto letsite.
Kulawulwa kwembutfo wetekuvikela
207. (1) UMengameli njengenhloko njengenhloko yesigungu lesiphetse live lonkhe kufute
abeke umuntfu wesifazane nome wesilisa kutsi abe nguKhomishana welive lonkhe wemaphoyisa,
kucondzisa nekuphatsa umbutfo wetekuvikela.
(2) Khomishana welive lonkhe wemaphoyisa, kufute aphatse futsi acondzise umbutfo
wetekuvikela ngekulandzela inchubomgomo yelive lonkhe yetekuvikela kanye nemiyalo yelilunga
leSigungu setiNdvuna teMbuso lelengamele tekuvikelwa ngumbutfo wetekuvikela.
(3) Khomishana welive lonkhe wemaphoyisa, kufute abeke umuntfu wesifazane nome wesilisa
kutsi abe ngukhomishana wesifundza waleso sifundza, kodwa uma ngabe Khomishana weLive
lonkhe nesigungu lesiphetse sesifundza bangakhoni kuvumelana ngalomuntfu lobekewe, lilunga
leSigungu setiNdvuna teMbuso leliphetse umbutfo wetebuphoyisa kufute libe ngumlamuli
emkhatsini walamacembu laphikisanako.
(4) BoKhomishana bemaphoyisa betifundza banemtfwalo wetekuvikela etifundzeni tabo
ngasinye -
(a) njengobe kuchaza umtsetfo welive lonkhe; futsi
(b) ngekulandzela emandla aKhomishane wemaphoyisa weLive lonkhe ekucondzisa
nekuphatsa umbutfo wetekuvikela ngekulandzela sigatjana (2).
(5) Khomishana wesifundza kufute abike esishayenimtsetfo sesifundza njalo nje ngemnyaka
ngekuvikela ngembutfo wemaphoyisa esifundzeni, futsi kufute atfumele ikhophi yalombiko
kuKhomishana weLive lonke.
(6) Uma khomishana wesifundza asalahlekelwe kwetsenjwa singugu lesiphetse sesifundza,
leso sigungu singenta tinyatselo letisemtsetfweni tekumehlisa esikhundleni, tekumntjintja nome
tekumjezisa, lowo khomishana, ngekulandzela umtsetfo welive lonke.
Licadzi letebubhalane lebantfu labangekho ebuphoyiseni
208. Lihhovisi letebubhalane lebantfu labangeekho embutfweni wetebuphoyisa kufute livulwe
ngekulandzela umtsetfo welive lonkhe, futsi lisebente ngaphansi kwesandla selilunga leSigungu
setiNdvuna teMbuso lelibukene nemsebenti webuphoyisa.
Bunhloli
Kusungulwa nekuphatfwa kwemibutfo yebunhloli
209. (1) Nome wuphi umbutfo webunhloli, ngaphandle kwemibutfo yebunhloli
lebunebuciko lobusetulu yembutfo wetemphi nome wetekuvikela ngebuphoyisa, ingasungulwa
kuphela nguMengameli njengenhloko yesigungu lesiphetse live lonkhe, futsi kuphela
nangekulandzela umtsetfo welive lonkhe.
(2) UMengameli njengenhloko yesigungu lesiphetse live lonkhe kufute abeke umuntfu
wesifazane nome wesilisa njengenhloko yalowo nalowo mbutfo webunhloli lobunebuciko
lobusetulu bembutfo wetemphi nome wetekuvikela ngebuphoyisa lowakhiwe ngekwesigatjana (1),
futsi kufute nome atsatse umtfwalo ngekwepolitiki wekucondzisa nekuphatsa kwanome nguwuphi
walembutfo, nome akhetse lilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso kutsi litsatse lowo mtfwalo.
Emandla, imisebenti nekweluswa
210. Umtsetfo welive lonkhe kufute uphatse tinhloso, emandla kanye nemisebenti yemibutfo
yebunhloli, lokufaka nome wuphi umbutfo webunhloli lobunebuciko lobusetulu wembutfo
wetemphi nome wetekuvikela ngebuphoyisa, futsi kufute wente kube khona -
(a) kumataniswa kahle kwayo yonkhe imibutfo yebunhloli; futsi
(b) kweluswa sive kwemisebenti yalemibutfo yebunhloli ngumhloli lobekwe nguMengameli
njengenhloko yesigungu lesiphetse live lonkhe, futsi loko kwemukelwa ngesincumo lesitsetfwe
nguMkhandlu weLive lonkhe ngekwesekelwa ngemalunga awo langulokubili kulokutsatfu.
Sehluko 12
Baholi Bendzabuko
Kuhlonishwa
211. (1) Bukhosi, lizinga, indzima yebaholi bendzabuko, ngekwemtsetfo wesintfu,
kuyahlonishwa, kuphela nje nakutfobela uMtsetfosisekelo.
(2) Sigungu sebamholi bendzabuko lesilandzela umtsetfo wesintfu singasebenta ngekulandzela
nome wuphi umtsetfo losebentako,nemasiko lokufaka ekhatsi tichibelo, kucitfwa, kwalowo
mtsetfo nome lawo masiko.
(3) Tinkantolo kufute tisebentise umtsetfo wesintfu nangabe lowo mtsetfo usebenta,
ngaphansi kweMtsetfosisekelo nanome nguwuphi lomunye umtsetfo locondzene ngco nemtsetfo
wesintfu.
Indzima yebaholi bendzabuko
212. (1) Umtsetfo welive lonkhe ungenta kube khona indzima yebaholi bendzabuko
njengesigungu lesiphetse ezingeni lanahulumende wasekhaya etintfweni letitsintsa tindzaba
temiphakatsi etindzaweni tayo.
(2) Kusebenta tindzaba letiphatselene nebaholi bendzabuko, indzima yebaholi bendzabuko,
umtsetfo wesintfu nemasiko emiphakatsi legcina leyo nchubo yemtsetfo wesinftu -
(a) umtsetfo welive lonkhe nome wetifundza ungenta kube khona kusungulwa kwetindlu
tebaholi bendzabuko; futsi
(b) umtsetfo welive lonkhe ungasungula umkhandlu webaholi bendzabuko.
Sehluko 13
Tetimali
Tindzaba Jikelele teTimali
Sikhwama Selive lonkhe seTimali letingenako
213. (1) Kukhona Sikhwama seTimali teMbuso lapho tonkhe timali letemukelwe
ngulumende welive lonkhe lekufute tibhadalwe kuso, ngaphandle kwetimali letibekwe eceleni
ngalokufanele nguMtsetfo wePhalamende.
(2) Imali ingakhishwa eSikhwameni setiMali teMbuso letingenako selive lonkhe kuphela -
(a) ngekulandzela sabelo lesentiwe nguMtsetfo wePhalamende; nome
(b) njengesikwelete lesikhishwa kuleSikhwama seTimali teMbuso letingenako selive lonkhe,
nangabe loku kwentiwe kutsi kube khona eMtsetfwenisisekelo nome nguMtsetfo wePhalamende.
(3) Incenye yesifundza lefanele kuletimali letibutfwe eveni lonkhe ikhishwa kuleSikhwama
Selive lonkhe seTimali teMbuso letingenako.
Tincenye tetimali letifanele nekwabiwa kwetimali
214. (1) UMtsetfo welive kufute wente kube khona -
(a) kwehlukaniselana ngalokufanele kwemali lebutfwe eveni lonkhe emkhatsini wahulumende
welive lonkhe nabohulumende betifundza nebasekhaya.
(b) kuncunywa kwesabelo lesifanele sesifundza ngasinye kwetimali tetifundza; futsi
(c) kuniketwa kwanome ngutiphi letinye tabelo tetimali etifundzeni nakubomasipala letiphuma
encenyeni yahulumende welive lonkhe, kanye nemibandzela loko kuniketwa lokwentiwe ngayo.
(2) UMtsetfo loshiwo esigatjaneni (1) ungasetjentiswa kuphela ngemuva kwekubonisana
nabohulumende betifundza nabohulumende basekhaya labahlelekile futsi neliKhomishane
lekuphatfwa kweteTimali neSikhwama saHulumende litsintsiwe, futsi nome ngutiphi tincomo
teliKhomishane lelibukene nekuphatfwa kwetetimali nesikhwama saHulumende setibuketiwe, futsi
kufute kunantisiswe -
(a) tidzingo telive lonkhe;
(b) nome ngutiphi timiso lokufute tentiwe mayelana nesikwelete selive lonkhe kanye naletinye
tibopho telive lonkhe;
(c) tidzingo kanye netimfuno tahulumende welive lonkhe, letincunywe ngekusetjentiswa
kwetindlela tekubuka letifanele;
(d) sidzingo sekwenta nakanjani kutsi tifundza nabomasipala bakwati kuniketa imisebenti
lesisekelo nekwenta imisebenti lebanikwe yona;
(e) emandla nelikhono letifundza nabomasipala labanalo lekuphatsa tetimali;
(f) tidzingo tentfutfuko, nalentinye nje tidzingo tetifundza, tahulumende wasekhaya
newabomasipala;
(g) kwehlukana ngetemnotfo esifundzeni nakuletinye tifundza;
(h) tibopho tetifundza nabomasipala ngekwemtsetfo welive lonkhe;
(i) kufuneka kwekwabelwa kwetincye lokutintile nalokucagelekako; futsi
(j) sidzingo sekwetama kulungisa melula timo letiphutfumako nome tidzingo tesikhashana
naletinye tintfo letisime ekubukisiseni ngekufanana.
Lwabiwomali lwelive lonkhe, lwetifundza nelwabomasipala
215. (1) Lwabiwomali lwelive lonkhe, lwetifundza nelwabomasipala netinchubo
telwabiwomali kufute titfutfukise kusebenta lokungenamfihlo, kwetsembeka, kanye nekuphatfwa
ngendlela lengiyo kwemnotfo, tikwelete neligumbi lembuso.
(2) Umtsetfo welive kufute uchaze -
(a) simo selwabiwomali lwelive lonkhe, lwetifundza nelwabomasipala;
(b) sikhatsi lapho lwabiwomali lwelive lonkhe nelwesifundza kufute lwetfulwe ngaso etafuleni;
futsi
(c) lolo lwabiwomali kulinye ngalinye lizinga lahulumende kufute lukhombe imitfombo yaleto
timali nendlela lababona ngayo kutsi lokusetjentiswa kutawuhambisana nemtsetfo wahulumende
welive lonkhe.
(3) Lwabiwomali kulelo nalelo zinga lahulumende kufute lube -
(a) nesicombelelo ngetimali nangekusentjiswa kwato, lesehlukanisa emkhatsini wetimali
letikhona naletidzingekako ngaleso sikhatsi;
(b) netiphakamiso tekubhadala kushoda lokungase kwenteke ngaleso sikhatsi selwabiwotimali;
futsi
(c) netinhloso tekwebolekwa kwetimali naletinye tikwelete tembuso letingakhuphula sikwelete
sembuso emnyakeni lolandzelako.
Kuphatfwa kwesigcinamafa
216. (1) Umtsetfo welive lonkhe ungasungula lihhovisi lekugcinwa kwetimali telive lonkhe
(sigcinamafa sesive) futsi uchaze netindlela tekwenta nakanjani kucinisekisa kungabi namfihlo,
nekuvimbela kusetjentiswa kabi kwetimali kuwo onkhe emazinga ahulumende, ngekwetfula -
(a) inchubo lehlonishwako yekuphatfwa kwetimali;
(b) kwekwehlukaniswa kwekusebentisa timali lekufanako; futsi
(c) imigomo nemazinga ekugcina timali lafanako.
(2) Lihhovisi lembuso lekugcinwa kwetimali telive lonkhe, ngekuvumelana nelilunga
leSigungu setiNdvuna teMbuso lelengamele temafa lingavimbela nome ngukuphi kwendluliselwa
kwetimali kunome ngusiphi sitfo sembuso, nangabe kukhona kuphatfwa kwetimali ngendlela lembi
nome kuchubeka kwekwephula tinyatselo letisungulwe esigatjaneni (1).
(3) Sincumo sekuvimba kwendluliswa kwetimali tendluliselwa esifundzeni singatsatfwa
kuphela ngekwesigatjana (2), futsi -
(a) singeke sivimbele kwendluliswa kwetimali emalanga langetulu kwalangu-120; futsi
(b) singacindzetela kusebenta kwaso ngaleso sikhatsi kodvwa siphelelwa sikhatsi ngekubuyela
emuva kwaso ngaphandle nangabe iPhalamende ivuma kutsi silandzele inchubo lefananako
kakhulukati njengaleyo lebekwe esigabeni 76(1) futsi lebekwe yimitseshwana netibopho
letihlanganyelwe. Lenchubo kufute iphele esikhatsini semalanga langema-30 kusukela sacala
kusebenta lesincumo lesitsatfwe lihhovisi letekugcinwa kwetimali.
(4) IPhalamende ingasivusetela lesincumo sekuvimbela kwendluliswa kwetimali kungakengci
emalanga langu-120 ngekulandzelana kwawo lokungakaphatamiseki, ngekulandzela lenchubo
lechazwe esigatjaneni (3).
(5) IPhalamende ingakasemukeli nome ingakasivuseteli sincumo sekuvimbela kwendluliswa
kwetimali tiye esifundzeni -
(a) uMcwaningitimali Jikelele kufute etfule umbiko ePhalamende, futsi
(b) sifundza kufute sinikwe litfuba lekutiphendvulela ngaletinsolo letibhekiswe kuso futsi
sibeke luhlangotsi lwaso ngalendzaba ekomidini lesungulelwe tindzaba letinjalo.
Kutfolakala kwemphahla
217. (1) Nangabe sitfo sembuso ezingeni lahulumende welive, wesifundza nome wasekhaya,
nome siphi lesinye sikhungo lesiphawuliwe emtsetfweni welive lonkhe, sitsatsa emakhontileka
etimphahla nome emisebenti, kufute sikwente loko ngekulandzela imitsetfo yelive lonkhe
neyetifundza lechaza indlela lengiyo, lelungile, lefanelekile, lengenamfihlo, lenekucudzelana futsi
leyongako.
(2) Sigatjana (1) asivimbeli titfo tembuso nome tikhungo letishwo kuleso sigatjana
kusetjentiswa kwenchubomgomo yekutfolakala kwetimphahla lesenta kube khona -
(a) tigaba tekunconota nakuniketwa emakhontileka; kanye
(b) nekuvikelwa nome kutfutfukiswa kwebantfu, ticuku tebantfu labakhinyabetwa lubandlululo
lolungakafaneli.
(3) Umtsetfo welive lonkhe kufute uncume sikhatsi lenchubomgomo loshiwo esigatjaneni (2)
lengasetjentiswa ngaso.
Ticiniseko tahulumende ngetikwelete
218. (1) Hulumende welive lonkhe, hulumende wesifundza nome hulumende wamasipala
anganika siciniseko ngemali lebolekiwe kuphela nje uma leso siciniseko sihambisana nemibandzela
lebekwe emtsetfeni welive lonkhe.
(2) Umtsetfo welive lonkhe loshiwo esigatjaneni (1) ungasebenta kuphela ngemuva
kwekubukisisa nome tiphi tiphakamiso teliKhomishane leteTimali nekuPhatfwa kweTimali.
(3) Ngalowo nalowo mnyaka wonkhe hulumende kufute etfule umbiko ngeticinisekiso
lakatentile.
Kuholelwa kwebantfu labanetikhundla embusweni
219. (1) Umtsetfo welive lonkhe kufute usungule sikali sekubeka -
(a) imiholo, timadlana letitfolwa nome nemivuzo letfolwa ngemalunga eMkhandlu weLive
lonkhe, titfunywa letingesuswa eMkhandlwini weLive lonkhe weTifundza, emalunga etiNdvuna
teMbuso, emaSekela etiNdvuna teMbuso, baholi bendzabuko nemalunga etigungu tebaholi
bendzabuko; kanye
(b) nemazinga ebukhulu bemiholo, netimadlana letiftolwa nome nemivuzo letfolwa
ngemalunga etishayamtsetfo tetifundza, emalunga eTigungu leTiphetse nemalunga eMikhandlu
yaboMasipala betinhlobo letehlukile.
(2) Umtsetfo welive lonkhe kufute usungule likhomishane lelitawenta tincomo ngemiholo,
timadlana letiftolwa nome nemivuzo letfolwa ngemalunga letishiwo esigatjaneni (1).
(3) IPhalamende ingaphasisa umtsetfo loshiwo esigatjaneni (1) kuphela nje ngemuva
kwekubuketa tincumo talelikhomishane lelisungulwe ngekwesigatjana (2).
(4) Sigungu lesiphetse selive lonkhe, sigungu lesiphetse sesifundza, masipala nome suphi
lesinye sigungu lesiphetse singasebentisa umtsetfo welive lonkhe loshiwo esigatjaneni (1) kuphela
nje ngemuva kwekubuketa tincomo talelikhomishane lelisungulwe ngekwesigatjana (2).
(5) Umtsetfo welive lonkhe kufute usungulee iminyele yekuncuma imiholo, timadlana
letiftolwa, nome imivuzo letfolwa ngemajaji, uMvikeli weSive, uMcwaningitimali Jikelele kanye
nemalunga anome nguliphi likhomishane lelibekwe ngekweMtsetfosisekelo, lekufaka nesigungu
setekusakata lesishiwo esigabeni 192.
LiKhomishane leteTimali neSikhwama saHulumende
Kusungulwa kwaso nemisebenti yaso
220. (1) KuneliKhomishane leteTimali neSikhwama saHulumende eRiphabhulikhi lelenta
tincumo letishiwo kuleSehluko, nome emtsetfweni welive lonkhe, ePhalamende, etishayenimtsetfo
tetifundza nakuletinye tigungu letiphatse letincunywe ngumtsetfo welive lonkhe.
(2) LeliKhomishane litimele kodvwa lilandzela kuphela nje uMtsetfosisekelo nemtsetfo nje,
futsi kufute lingabandlululi.
(3) LeliKhomishane kufute lisebente ngekulandzela uMtsetfo wePhalamende futsi, ekwenteni
imisebenti kwalo, kufute libuke tonkhe tintfo letitsintsekako lokufaka ekhatsi leto letihlelwe
esigabeni 214(2).
Kubekwa nesikhatsi sekusebenta kwemalunga
221. (1) LeliKhomishane libunjwe ngalabantfu besifazane nebesilisa labalandzelako,
labakhetfwe nguMengameli njengenhloko yesigungu selive lesiphetse -
(a) Sihlalo kanye nelisekela lasihlalo labangemalunga lasebenta ngalokugcwele
kuleKhomishane;
(b) bantfu labayimfica, ngamunye uphakanyiswa Sigungu seMkhandlu wetifundza, sifundza
ngasinye siphakamisa munye umuntfu;
(c) bantfu lababili labaphakanyiswe nguhulumende wasekhaya ngekwesigaba 163; kanye
(d) nalabanye bantfu labayimfica.
(2) Emalunga aleliKhomishane kufute abe nelwati lolulungele lomsebenti.
(3) Emalunga aleliKhomishane asebenta sikhatsi lesincunywe ngekulandzela umtsetfo welive
lonkhe. UMengameli angakhokha lilunga laleliKhomishane kuleKhomishane ngekutiphatsa kabi
kwalo, kungakhoni kusebenta nekungakwati kwenta umsebenti.
Imibiko
222. LeliKhomishane kufute letfule umbiko walo ePhalamende kanye nasetishayenimtsetfo
tetifundza njalo nje.
LiBhange leSive
Kusungulwa kwalo
223. LiBhange lesive, iSouth African Reserve Bank, ngulona bhange lesive leRiphabhulikhi futsi
liphetfwe ngekulandzela umtsetfo wePhalamende.
Inhloso lebalulekile
224. (1) Inhloso lebaluleke kakhulu yeliBhange lesive kuvikela emandla emali
yeRiphabhulikhi kute kube khona kutfutfuka lokukahle futsi lokuchubekako nalokukhulako
kwetemnotfo eRiphabhulikhi.
(2) LiBhange lesive, ekulandzeleni inhloso yalo lebaluleke kakhulu, kufute lisebente
ngekutimele futsi ngaphandle kwekwesaba, kwekukhetsa, kwekuvuna luhlangotsi lolutsite,
kodvwa kufute kube khona kubonisana njalo nje emkhatsini waleliBhange kanye nalelilunga
leSigungu setiNdvuna teMbuso lelibukene netindzaba tetimali eveni lonkhe.
Emandla nemisebenti
225. Emandla kanye nemisbenti yaleliBhange lesive leNingizimu Afrika, ngileyo levamise
kusetjentwa iphindze eyentiwe ngemabhange esive, lamandla nalemisebenti kufute kuncunywe
ngumtsetfo wePhalamende futsi kufute kusetjentiswe futsi kwentiwe ngekulandzela imibandzela
lechazwe ngulowo Mtsetfo.
Tindzaba tetimali teMbuso tetifundza netasekhaya
Tikhwama Tetimali teMbuso letingenako Tetifundza
226. (1) Kukhona Sikhwama seTimali teMbuso letingenako tesifundza ngasinye lapho
tonkhe timali letemukelwe nguhulumende wesifundza kufute tifakwe khona, ngaphandle kwetimali
letibekwe eceleni ngalokufanele nguMtsetfo wePhalamende.
(2) Imali ingakhishwa eSikhwameni setiMali teMbuso letingenako sesifundza kuphela nje -
(a) ngesabelo lesentiwe ngeMtsetfo wesifundza; nome
(b) njengesikwelete lesikhishwa kuleSikhwama seTimali teMbuso letingenako tesifundza,
nangabe loku kubekwe nguMtsetfosisekelo nome uMtsetfo wesifundza.
(3) Imali leniketwe hulumende wasekhaya kodvwa leyendluliswe kuhulumende wesifundza,
ngekulandzela sigaba 214(1), ikhishwa ngco eSikhwameni seTimali teMbuso letingenako
tesifundza.
Imitfombo yelive lonkhe yetimali tabohulumende betifundza nebasekhaya
227. (1) Hulumende wasekhaya newesifundza ngasinye -
(a) unelilungelo lekutfola incenye lemfanele yetimali letibutfwe eveni lonkhe kute akwati
kuniketa tidzingosisekelo nekwenta imisebenti lekabelwe yona; futsi
(b) angemukela letinye tabelo letibuya esikhwameni selive lonkhe setimali letingenako, nome
tinemibandzela nome tite.
(2) Imali lengetako lebutfwe tifundza nome bomasipala angeke ikhishwe encenyeni yabo
yetimali letibutfwe eveni lonkhe, nome kuletinye tabelo tabo lebatinikwa nguhulumende welive
lonkhe. Ngalokunjalo, kute sibopho kuhulumende welive lonkhe sekungetela tifundza
nabomasipala labangabutsi timali ngekulandzela likhono labo letetimali netintsela.
(3) Incenye yesifundza lefanele lebutfwe eveni lonkhe kufute yendluliselwe kulesifundza
ngekushesha futsi ingakahleshulwa, ngaphandle nangabe lokwendluliswa kumisiwe ngekwesigaba
216.
(4) Sifundza kufute sitibekele sona ngekwaso imitfombo ledzingekako ngekwetiphakamiso
temtsetfosisekelo wesifundza, leyengetela etu kwedzingo taso letishiwo eMtsetfwenisisekelo.
Tintsela tesifundza
228. (1) Sishayamtsetfo sesifundza singabeka -
(a) tintsela, umtsedlwana nemtselo ngaphandle kwemtselo ngekwekuhola, kwentsela
yentsengo yekubita kwemphahla, intsela yentsengo jikelele, kanye nentsela yendzawo nome
yemphahla lengeniswa kulelive eminyeleni yalo; futsi
(b) tintsela letilinganako ngetulu kwanome yiphi intsela, umtsedlwana nome umtselo lebekwe
ngumtsetfo welive lonkhe, kepha ngaphandle kwentsela yemiholo etinkampanini, intsela yentsengo
yekubita kwemphahla nentsela yendzawo nome yemphahla lengeniswa kulelive eminyeleni yalo.
(2) Emandla esishayamtsefo sesifundza ekutsi sibeke tinsela, umtsedlwana, timali letibadalwa
nakungeniswa timphahla naletinye timali -
(a) angeke asetjentiswe ngendlela lebeka inchubomgomo yemnotfo yelive lonkhe esimeni
lesibi, budlelwano betifundza kutemnotfo, nome kuhanjiswa kwetimphahla, kwelusito, kwemali
nome kwebasebenti; futsi
(b) kufute kuphatfwe ngumtsetfo wePhalamende, longabekwa kuphela nje ngemuva kwekutsi
nome tiphi tincomo teliKhomishane letetiTimali nekuphatfwa kwetimali setibuketiwe.
Emandla amasipala ekuphatsa timali nemisebenti
229. (1) Ngekulandzela tigatjana (2),(3) na-(4), Masipala angabeka -
(a) intsela emphahleni futsi engete ngetulu etimalini letikhokhela lusito lolwentiwe
ngumasipala nome lowentiwe esikhundleni sakhe; futsi
(b) uma agunyatwe ngumtsetfo welive, letinye tintsela, imitsedlwana naletinye timali
letibhadalwako letifanele hulumende wasekhaya nome sigaba sahukumende wasekhaya lapho
lomasipala awela khona, kodvwa masipala angeke abeke intsela yemiholo, intsela yentsengo
lengetiwe, intsela yentsengo leyetayelekile nome imali lebhadalwa nakungeniswa timphahla.
(2) Emandla amasipala ekubeka intsela emphahleni, ekwengeta ngetulu etimalini
letibhadalwako ngelusito lolwentiwe nguye nome lolwentiwe esikhundleni samasipala, nome
leminye imitselo, imitsedlwana nome imali lebhadalwa ngekungeniswa kwemphahla -
(a) angeke asetjentiswe ngendlela lebeka inchubomgomo yemnotfo yelive lonkhe esimeni
lesibi, budlelwano babomasipala kutemnotfo, nome kuhanjiswa kwetimphahla, kwelusito, kwemali
nome kwebasebenti; futsi
(b) angacondziswa ngumtsetfo welive lonkhe.
(3) Uma ngabe bomasipala lababili banemandla nemisebenti lefananako yekuphatsa timali
mayelana nendzawo yinye, kwehlukaniswa lokufanele kwalawo mandla nemisebenti kufute
kwentiwe ngekulandzela umtsetfo welive lonkhe. Lokwehlukaniswa kungentiwa kuphela nje
emuva kwekutsatsa lokungenanu letindlela letilandzelako:
(a) Sidzingo sekuhambelana imigomosisekelo yekutselisa lelungile;
(b) emandla nemisebenti leyentiwa ngumasipala ngamunye;
(c) emandla ekuphatsa timali amasipala ngamunye;
(d) emandla nelikhono lekubutsa imtselo, umtsedlwana naletinye timali letibhadalwako; kanye
(e) nebulungiswa.
(4) Kute kulesigaba lokuvimbela kwabelana ngemali lebutfwe ngelandzela lesigaba emkhatsini
wabomasipala labanemandla ekuphatsa timali nemisebenti lefananako endzaweni yinye.
(5) Umtsetfo welive lonkhe loshiwo kulesigaba ungasebenta kuphela nje ngemuva hulumende
wasekhaya lohlelekile neliKhomishane leteTimali neSikhwama saHulumende kwatisiwe, futsi
nome tiphi tincomo taleliKhomishane setibuketiwe.
Timali tekubolekwa tifundza nabomasipala
230. (1) Sifundza nome masipala angaboleka timali tekugcina tidzingo letimile nome
tidzingo tesikhashana ngekulandzela imibandzela lefanele letincunywe ngumtsetfo welive lonkhe,
kodvwa imali yetidzingo tanyalo -
(a) ingabolekwa nangabe kudzingeke kuvalwe tidzingo kwesikhashana ngaloyo mnyakatimali;
futsi
(b) kufute ibhadalwe tingakapheli tinyanga letilishumi nambili yebolekwa.
(2) Umtstfo welive lonkhe loshiwo esigatjaneni (1) ungasebenta kuphela nje ngemuva nome
tiphi tincomo teliKhomishane leteTimali nekuphatfwa kwetimali setibukiwe.
Sehluko 14
Timiso Jikelele
Umtsetfo wemave emhlaba
Tivumelwano nemave emhlaba
231. (1) Kucocisana nekusayina tivumelwano nemave emhlaba kusibopho sesigungu
lesiphetse eveni lonkhe.
(2) Sivumelwano nemave emhlaba sibopha iRiphabhulikhi kuphela nje nangabe semukelwe
ngesincumo kuyo yomibili iMikhandlu yeLive lonkhe neMkhandlu weTifundza ngaphandle
nangabe kusivumelwano lesishiwo esigatjaneni (3).
(3) Sivumelwano nemave emhlaba senhlobo yebuchwepheshe, yekuphatsa nome yesigungu
lesiphetse, nome sivumelwano lesingadzingi kwemukelwa nome kucinisekiswa losentiwe sigungu
lesiphetse, sibopha iRiphabhulikhi ngaphandle kwekuvunywa nguMkhandlu weLive lonkhe
neMkhandlu weTifundza, kodvwa kufute setfulwe embi kweMkhandlu weLive lonkhe kanye
nembi kweMkhandlu weTifundza kungakepheli sikhatsi lesidze.
(4) Nome siphi sivumelwano nemave emhlaba siba ngumtsetfo eRiphabhulikhi nasibekwa saba
ngumtsetfo sishayamtsetfo selive lonkhe; kodvwa siba siphakamiso lesinemandla eRiphabhulikhi
ngaphandle nangabe singahambisani neMtsetfosisekelo nome neMtsetfo wePhalamende.
(5) IRiphabhulikhi iboshwa tivumelwano nemave emhlaba lebetivele tiyibopha iRiphabhulikhi
loMtsetfosisekelo nawucala kusebenta.
Umtsetfo wesintfu wemave emhlaba
232. Umtsetfo wesintfu wemave emhlaba ungumtsetfo eRiphabhulikhi ngaphandle nangabe
ungahambisani neMtsetfosisekelo nome uMtsetfo wePhalamende.
Kusetjentiswa kwemtsetfo wemave emhlaba
233. Nakuhunyushwa nome wuphi umtsetfo, tonkhe tinkantolo kufute tikhetse kuhunyushwa
lokungiko kwalowo mtsetfo lokuhambisana nemtsetfo wemave emhlaba ngetulu kwalokunye
kuhunyushwa lokungahambisani nemtsetfo wemave emhlaba.
Letinye Tindzaba
Tivumelwano temaLungelo
234. Kuze kwandziswe lisiko lentsandvo yelinyenti lelisungulwe nguMtsetfosisekelo,
iPhalamende ingatemukela Tivumelwano temaLungelo letihambisana netimiso teMtsetfosisekelo.
Kutibusa ngekwabo
235. Lilungelo labo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika lekutibusa ngekwabo njengobe
lichaziwe kuloMtsetfosisekelo, alishiyi ngaphandle, ngekhatsi kweminyele yalelilungelo,
kuhlonishwa kwemcabango ngelilungelo lekutibusa ngekwawo umphakatsi lobunjwe ngemasiko
lafanako nelulwimi lolufanako ngekwentalelwana, indzawo letsite khona lapha eRiphabhulikhi
nome futsi ngayiphi lenye indlela, lencunywe ngumtsetfo welive lonkhe.
Kwelekelelwa ngetimali kwemacembu etembusave
236. Kuze kubonakale intsandvo yelinyenti, umtsetfo welive lonkhe kufute wente kube khona
kuniketwa kwetimali emacembu etembusave lafaka sandla esishayenimtsetfo selive lonkhe
netetifundza ngalokufanele nangebunyenti nome bungako bemavoti licembu ngelicembu
lelawatfola elukhetfweni lwelive lonkhe nelwetifundza.
Kwentiwa kwemisebenti ngekutimisela
237. Yonkhe imisebenti lebekwe ngekwemtsetfosisekelo kufute yentiwe ngekutimisela futsi
nangaphandle kwekucitsa sikhatsi.
Kuphutfuma netitfunywa
238. Sitfo lesiphetse sembuso kunome liphi lizinga lahulumende -
(a) singaniketa nome waphi emandla lokufute asetjentiswe nome umsebenti lokufute wentiwe
ngekulandzela umtsetfo welive lonkhe nome siphi lesinye sitfo tembuso kuphela nje nangabe
lokuniketa kuhambisana nalowo mtsetfo lowo mandla asetjentiswa lowo msebenti wentiwa
ngephansi kwawo; nome
(b) singasebentisa nome waphi emandla nome sente nome wuphi umsebenti siwentela nome
siphi lesinye sitfo sembuso lesiphetse ngekuphutfuma nome ngesizatfu sekutfunywa.
Tinchazelo
239. KuloMtsetfosisekelo, ngaphandle nakungavumi kwasanhlobo -
"umtsetfo welive lonkhe" ufaka ekhatsi -
(a) umtsetfo longaphansi kwemtsetfo lobunjwe ngekulandzela uMtsetfo wePhalamende; futsi
(b) umtsetfo lebewusebenta ngesikhatsi loMtsetfetfosisekelo ucala kusebenta futsi
losetjentiswa nguhulumende welive lonkhe;
"titfo tembuso" tisho -
(a) nome wuphi umnyango wembuso nome wekuphatsa ezingeni hulumende welive lonkhe,
wesifundza nome wasekhaya; nome
(b) nome siphi siphatsimandla nome sikhungo -
(i) lesisebentisa emandla nome senta umsebenti ngekulandzela uMtsetfosisekelo nome
umtsetfosisekelo wesifundza; nome
(ii) lesisebentisa emandla emphakatsi nome lesenta umsebenti wemphakatsi ngekulandzela
nome wuphi umtsetfo, kodvwa loko akufaki ekhatsi inkantolo nome sikhulu setebulungiswa;
"sishayamtsetfo sesifundza" sifaka ekhatsi -
(a) umtsetfo longaphansi kwemtsetfo lobunjwe ngekulandzela uMtsetfo wesifundza; futsi
(b) umtsetfo lebewusebenta ngesikhatsi loMtsetfetfosisekelo ucala kusebenta futsi
losetjentiswa nguhulumende wesifundza.
Kungahambelani emkhatsini wemibhalo leyehlukene
240. Nakwenteka kuba khona kungahambisani emkhatsini wemibhalo leyehlukene
yeMtsetfosisekelo, mayelana netihumusho, umbhalo wesiNgisi weMtsetfosisekelo ngiwo
longetulu kwato tonkhe tihumusho.
Emalungiselelo esikhashana
241. IShejuli 6 isebenta kulesikhashana ngalesikhatsi sekwetfulwa kwenchubo lensha
yekulandzelwa kwemtsetfosisekelo lesungulwe nguloMtsetfosisekelo, kanye nanome nguluphi
lolunye ludzaba loluhambelana ngengoti nje nalesikhashana sengucuko.
Kucitfwa kwemitsetfo
242. Lemitsetfo leshiwo kuShejuli 7 iyacitfwa, ngekulandzela sigaba 243 neShejuli 6.
Sihloko lesifinyetiwe nekucala kusebenta
243. (1) LoMtsetfo utawubitwa ngekutsi nguMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu
Afrika, wa-1996, futsi ucala kusebenta masinyane nje ngelusuku loluhlelwe nguMengameli
ngesatiso semtsetfo, kodvwa lusuku lolungeke lube semuva kwaKholwane 1 1997.
(2) UMengameli angahlela tinsuku letehlukile lungakefiki lusuku lolo lusushiwo esigatjaneni
(1) mayelana netiphakamiso letehlukene taloMtsetfosisekelo.
(3) Ngaphandle nakushiwo ngalenye indlela, kucashunwa kwesiphakamiso seMtsetfosisekelo
ngesikhatsi uMtsetfosisekelo ucala kusebenta kufute kutsatfwe lokucashunwa njengekwesikhatsi
lesiphakamiso sicala kusebenta.
(4) Nangabe kuhlelwe lusuku lolwehlukile lwekusebenta kwesiphakamiso lesitsite
seMtsetfosisekelo ngekulandzela sigatjana (2), nome siphi siphakamiso lesifana naleso
seMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu, wa-1993, loshiwo kulesatiso semtsetfo,
uyacitfwa kusukela ngalolo lusuku.
(5) Tigaba 213, 214, 215, 216, 218, 226, 227, 228, 229 na-230 ticala kusebenta
ngaBhimbidvwane 1 1998, kodvwa loko akuvimbeli kusebenta ngekulandzela loMtsetfosisekelo
kwemtsetfo lochazwe kunome ngutiphi taletiphakamiso kungakefiki lolo lusuku. Kuze kufike lolo
lusuku nome siphi siphakamiso lesifana nome ngengoti netiphakamiso taloMtsetfosisekelo
weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika, wa-1993, sicubeka nekusebenta.
IShejuli 1
Umtjeka weLive
(1) Umtjeka welive lonkhe ungumdvwebomacalamadze; lonebudze lobuphindvwe kanye
nesigamu nabucatsaniswa nebubanti bawo.
(2) Unemibala lomnyama, losagolide, loluhlata njengetjani, lomhlophe, lobovu njengapelepele
naloluhlata njengesibhakabhaka.
(3) Uneliphaca leliluhluta njengetjani, bubanti balo liyincenye yakunye kulokusihlanu
kwebubanti bemtjeka. Imigca lesemkhatsini yaleliphaca icala emnyeleni losetulu nasemnyeleni
lophansi wemakhona alomtjeka madvutane nje nensika yemaphetselo lekangasekudla salomtjeka
uma uwubuka ulenga esigcotjeni, ichubeke yehle njalo sengatsi iyawuhlangana emkhatsini
walomtjeka, bese iyajika masinyane nje ichubeke ivundle ite iyewuphelela ensikeni yemaphetselo
lekangasesancele salomtjeka.
(4) Leliphaca leliluhlata njengetjani likakwe, ngetulu nangaphansi, ngumushi lomhlophe, kantsi
ngakulensika yemaphetselo lekangasekudla, likakwe ngumushi losagolide. Lokukakwa ngakunye
kungukunye kulokulishumi nesihlanu nakucatsaniswa nebubanti bemtjeka.
(5) Lomdvwebomacalamatsatfu losedvute nensinka yemaphetselo lekangasekudla umnyama.
(6) Lesicephu lesivundlile ngenhla kwaleliphaca sibovu njengapelepele, kantsi lesicephu
lesivundlile ngentansi kwaleliphaca siluhlata kwesibhakabhaka. Sicephu ngasinye siyincenye
yakunye kulokutsatfu nakuchatsaniswa nebubanti bemtjeka.
IShejuli 2
Tifungo tekungena eSikhundleni
nekuVuma ngekutibopha
Sifungo sekungena esikhundleni nome kuvuma ngekutibopha kweMengameli neliBambela
leMengameli
1. UMengameli nome liBambela leMengameli, embi kweMengameli weNkantolo
yeMtsetfosisekelo, kufute afunge/avume ngalendlela lelandzelako:
Embi kwabo bonkhe bantfu lababutsene lapha, nangekubona bumcoka balomsebenti
ngiyasitsatsa sikhundla sekuba nguMengameli weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika, Mine, A.B.
ngiyafunga/ngiyavuma ngekutibopha kutsi ngitawetsembeka eRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika,
ngitawutfobela, ngitawulandzela, ngitawuphakamisa futsi ngitawugcina uMtsetfosisekelo nayo
yonkhe imitsetfo yeRiphabhulikhi; futsi ngiyacinisekisa futsi ngiyetsembisa ngekutitfoba kutsi
ngaso sonkhe sikhatsi -
s ngitawugcugcutela loko lokuchubekisa iRiphabhulikhi, ngilwe nako konkhe
lokungayilimata;
s ngitawuvikela futsi ngigcugcutele emalungelo abo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika;
s ngitawukwenta yonkhe imisebenti yami ngemandla ami onkhe nangetiphiwo tami nangako
konkhe kwati kwami nako konkhe kukhona kwami futsi ngitawetsembeka etifisweni tanembeza
wami;
s ngitawukwenta bulungiswa kubo bonkhe; futsi
s ngitawutinikela ekutfutfukiseni inhlalakahle yeRiphabhulikhi nebantfu bayo bonkhe.
(Uma ngabe kusifungo: INkhosi ingisite.)
Sifungo sekungena esikhundleni nome kuvuma ngekutibopha kweliSekela leMengameli
2. Lisekela leMengameli, embi kweMengameli weNkantolo yeMtsetfosisekelo, kufute
lifunge/livume ngalendlela lelandzelako:
Embi kwabo bonkhe bantfu lababutsene lapha, nangekubona bumcoka balomsebenti
ngiyasitsatsa sikhundla sekuba liSekela leMengameli weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika, Mine,
A.B. ngiyafunga/ngiyavuma ngekutipopha kutsi ngitawetsembeka eRiphabhulikhi yeNingizimu
Afrika, ngitawutfobela, ngitawulandzela, ngitawuphakamisa futsi ngitawugcina uMtsetfosisekelo
nayo yonkhe imtsetfo yeRiphabhulikhi, futsi ngiyacinisekisa futsi ngiyetsembisa ngekutitfoba kutsi
ngaso sonkhe sikhatsi -
s ngitawugcugcutela loko lokuchubekisa iRiphabhulikhi, ngilwe naloko lokungayilimata;
s ngitawuba ngumeluleki loneliciniso nalowetsembekile;
s ngitawukwenta yonkhe imisebenti yami ngemandla ami onkhe nangetiphiwo tami nangako
konkhe kwati kwami nako konkhe kukhona kwami futsi ngitawetsembeka etifisweni tanembeza
wami;
s ngitawukwenta bulungiswa kubo bonkhe; futsi
s ngitawutinikela ekutfutfukiseni inhlalakahle yeRiphabhulikhi nebantfu bayo bonkhe.
(Uma ngabe kusifungo: INkhosi ingisite.)
Sifungo sekungena esikhundleni nome kuvuma ngekutibopha kwetiNdvuna teMbuso nome
emaSekela ato
3. INdvuna ngayinye liSekela leNdvuna yeMbuso, embi kweMengameli weNkantolo
yeMtsetfosisekelo nome embi kwelijaji lelikhetfwe nguMengameli weNkantolo yeMtsetfosisekelo,
kufute ifunge/ivume ngalendlela lelandzelako:
Mine, A.B. ngiyafunga/ngiyavuma ngekutibopha kutsi ngitawetsembeka eRiphabhulikhi
yeNingizimu Afrika futsi ngitawutfobela, ngitawuhlonipha futsi ngitawuphakamisa
uMtsetfosisekelo kanye nayo yonkhe imitsetfo yeRiphabhulikhi, futsi ngetsembisa kuphatsa
sikhundla sami njengeNdvuna yeMbuso/liSekela leNdvuna yeMbuso ngekwetsembeka
nangesizotsa; kuba ngumeluleki loneliciniso nekwetsembeka; kanye nekungakhiphi ngco nome
nsombo timfihlo lengetfweswe tona, nekwenta imisebenti yesikhundla sami ngekwetsembakala
nangekutimisela.
(Uma ngabe kusifungo: INkosi ingisite.)
Sifungo sekungena esikhundleni nome kuvuma ngekutibopha kweMalunga eMkhandlu Welive
Lonkhe, eMalunga Langesuswa eMkhandlu weLive lonkhe weTifundza neMalunga
etishayamtsetfo tetifundza
4. (1) Emalunga eMkhandlu weLive lonkhe, emalunga latitfunywa langesuswa
eMkhandlu weLive lonkhe wetifundza, embi kweMengameli weNkantolo yeMtsetfosisekelo nome
lijaji lelikhetfwe nguMengameli weNkantolo yeMtsetfosisekelo kufute afunge nome avume
ngalendlela lelandzelako:
Mine, A.B ngiyafuna/ngiyavuma ngekutibopha kutsi ngitawetsembeka eRiphabhulikhi
yeNingizimu Afrika, nekutsi ngitawutfobela, ngitawuhlonipha futsi ngitawuphakamisa
uMtsetfosisekelo kanye nayo yonkhe imitsetfo yeRiphabhulikhi, futsi ngetsembisa kwenta
imisebenti yami njengelilunga leMkhandlu weLive lonkhe/ sitfunywa lesingesuswa seMkhandlu
weLive lonkhe weTifundza/lilunga lesishayamtsetfo sesifundza seC.D. ngekutimisela.
(Uma ngabe kusifungo: INkosi ingisite.)
(2) Bantfu labavala tikhala eMkhandlwini weLive lonkhe, titfunywa letingesuswa
kuloMkhandlu weLive lonkhe weTifundza nome tishayamtsetfo tetifundza kufute bafunge nome
bavume ngekutibopha ngekulandzela sigatjana (1) embi kwalowengamele lowo Mkhandlu,
Sigungu nome sishayamtsetfo, nome ngukuphi kwaloku.
Sifungo sekungena esikhundleni nome kuvuma ngekutibopha kwaNdvunankhulu, emaBamela
aboNdvunankhulu nemalunga eTigungu teMikhandlu yeTifundza
5. Ndvunankhulu nome liBambela laNdvunankhulu wesifundza nalinye ngalinye lilunga
leSigungu seMkhandlu lesiPhetse sesifundza, embi kweMengameli weNkantolo yeMtsetfosisekelo
nome embi kwelijaji lelikhetfwe nguMengameli weNkantolo yeMtsetfosisekelo, kufute bafunge
nome bavume ngekutibopha ngalendlela lelandzelako:
Mine, A.B ngiyafunga/ngiyavuma ngekutibopha kutsi ngitawetsembeka eRiphabhulikhi
yeNingizimu Afrika, nekutsi ngitawutfobela, ngitawuhlonipha futsi ngitawuphakamisa
uMtsetfosisekelo kanye nayo yonkhe imitsetfo yeRiphabhulikhi, futsi ngetsembisa kwenta
imisebenti yami njengeNdvunankhulu/liBambela laNdvunankhulu/lilunga leSigungu lesiPhetse
seMkhandlu wesifunda ngekuzotsa nangekwetsembeka; kuba ngumeluleki loneliciniso
nekwetsembeka; kanye nekungakhiphi timfihlo ngco nome nsombo lengetfweswe tona; nekwenta
imisebenti yesikhundla sami ngekwetsembekala nangekutimisela.
(Uma ngabe kusifungo: INkosi ingisite)
Sifungo sekungena esikhundleni nome kuvuma ngekutibopha kwetikhulu tetiNkantolo
6. (1) Lijaji ngalinye nome lijaji lelilibambela, embi kwaSomajaji weNkantolo lephakeme
kunato tonkhe yekwendlulisela emacala nome lelinye lijaji lelikhetfwe nguSomajaji, kufute lifunge
nome livume ngalendlela lelandzelako:
Mine, A.B. ngiyafunga/ngiyavuma ngekutibopha kutsi, njengeliJaji leNkantolo
yeMtsetfosisekelo, leNkantolo lephakeme kunato tonkhe yekwendlulisela emacala/leNkantolo
lephakeme/leNkantolo ye-EF, ngitawetsembeka eRiphabhulikhi yeNingizimu Afirka,
ngitawuphakamisa futsi ngitawuvikela uMtsetfosisekelo nemalungelo ebuntfu labekwe kuwo futsi
ngitawusebentisa umtsetfo kubo bonkhe bantfu ngekufanana ngaphandle kwekesaba, nekukhetsa
nome kubandlulula, ngekulandzela uMtsetfosisekelo kanye nemtsetfo.
(Uma ngabe kusifungo: INkosi ingisite)
(2) Umuntfu lobekwe esikhundleni saSomajaji weNkantolo lephakeme kunto tonkhe
yekwendlulisela emacala lobekavele angasilo lijaji ngesikhatsi abekwa kufute afunge nome avume
ngekutibopha embi kweMangemeli weNkantolo yeMtsetfosisekelo.
(3) Tikhulu tetinkantolo, kanye nemabambela ato, lekungesiwo emajaji, kufute tifunge/tivume
ngekutibopha ngekulandzela umtsetfo welive lonkhe.
IShejuli 3
Tinchubo teLukhetfo
Sicephu A
Tinchubo teLukhetfo lwebantfu labaneTikhundla ngekweMtsetfosisekelo
Kusebenta
1. Lenchubo lehlelwe kuleShejuli isebenta nangabe -
(a) uMkhandlu welive lonkhe uhlanganela kutewukhetsa uMengameli, nome Somlomo nome
liSekela laSomlomo waloMkhandlu;
(b) uMkhandlu welive lonkhe wetifundza uhlanganela kutewukhetsa Sihlalo nome liSekela
laSihlalo saloMkhandlu; nome
(c) Sishayamtsetfo sesifundza sihlanganela kutewukhetsa Ndvunankunkhulu nome Somlomo
nome liSekela laSomlomo waloMkhandlu wesifundza.
Kuphakanyiswa
2. Umuntfu lowengamele umhlangano lapho leShejulu isebente khona kufute amemetela
kuphakanyiswa kwebantfu labangenela lukhetfo kulowo mhlangano.
Tidzingo letibekiwe
3. (1) Kuphakanyiswa kwebantfu kufute kwentiwe kulelo fomu lelichazwe yimitseshwana
letfolakala ephuzwini 9.
(2) Lelifomu lekubhalwe kulo libito lemuntfu lophakamiswako kufute lisayinwe -
(a) ngemalunga lamabili eMkhandlu weLive lonkhe, uma kutawukhetfwa uMengameli nome
Somlomo nome liSekela laSomlomo weMkhandlu;
(b) esikhundleni setitfunywa letimabili tesifundza, uma kutawukhetfwa Sihlalo nome liSekela
laSihlalo weMkhandlu weTifundza; nome
(c) ngemalunga lamabili aleso sishayamtsetfo sesifundza lesitsintsekako, uma kutawukhetfwa
Ndvunankhulu wesifundza, Somlomo nome liSekela laSomlomo lesishayamtsetfo.
(3) Umuntfu ligama lakhe leliphakamisiwe kufute atjengise kwemukela lokuphakaanyiswa
ngekusayina nome lelifomu lelibhalwe emagama ebantfu labaphakanyisiwe nome ngasiphi siboniso
lesibhaliwe lesitjengisa kwemukela kuphakanyiswa.
Kumenyetelwa kwemabito alabaphakanyisiwe
4. Emhlanganweni lapho leShejuli isebente khona, lomuntfu losesihlalweni kufute amemetele
emagama alabantfu labaphakanywe kusti bangenele lukhetfo, kodvwa angavumeli
inkhulumiswano.
Kuphakanyiswa kwalinye libito
5. Nangabe linye kuphela ligama leliphakanyisiwe, sihlalo kufute amemetele kutsi loyo
muntfu sewukhetsiwe.
Inchubo yelukhetfo
6. Nangabe kuphakanyisiwe bantfu labendlula kumunye -
(a) kufute livoti litsatfwe ngekukhetsa ngasese;
(b) onkhe emalunga lekakhona, nome nakungumhlangano weMkhandlu weLive lonkhe
weTifundza, sifundza ngasinye lesimelwe kulowo mhlangano, singafaka livoti linye; futsi
(c) umuntfu lowengamele lowo mhlangano kufute amemetele kubekwa kwaloyo muntfu
lotfole emavoti lamanyenti.
Inchubo yekukhishwa
7. (1) Uma kute kulabaphakanyisiwe lotfole emavoti lamanyenti, lophakanyisiwe lotfole
emavoti lamancane kunawo onkhe kufute akhishwe kuphindze kutsatfwe livoti kulabo labasele
ngekulandzela sigatjana 6. Lenchubo kufute iphindvwe kuze kube khona munye lotfola emavoti
lamanyenti.
(2) Nangabe kusetjentiswa sigatjana (1), uma babili nome ngetulu kwamunye
labaphakanyisiwe batfole emavoti lamancane kunabo bonkhe, livoti leliseceleni kufute litsatfwe
kulabo bantfu futsi liphindvwe kanengi kuze kutfolakale loyo muntfu lokufute akhishwe.
Leminye imihlangano
8. (1) Uma kuphakanyiswe emabito lamabili kuphela, nome uma bababili kuphela labasele
ngemuva kwenchubo yekukhishwa, kantsi futsi labo lababili batfole emavoti lalinganako, lomunye
umhlangano kufute ubanjwe kungakapheli emalanga lasikhombisa (7), ngesikhatsi lesincunywe
ngulomuntfu longusihlalo.
(2) Uma umhlangano lomunye ubanjwa ngekulandzela sigatjana (1), lenchubo lebekwe
kuleShejuli kufute ilandzelwe sengatsi lowo mhlangano wekucala walolo lukhetfo.
Imitseshwana
9. (1) UMengameli weNkantolo yeMtsetfosisekelo kufute ente imitseshwana lechaza -
(a) inchubo yemihlangano lapho leShejuli isebente khona;
(b) imisebenti yaloyo longusihlalo wemhlangano, futsi nome ngumuphi umuntfu losita
losihlalo;
(c) lifomu lekufute kubhalwe kulo emagama alabaphakanyiswako; kanye
(d) nendlela lekufute kuchutjwe ngayo kuvota.
(2) Lemitseshwana kufute yatiswe bantfu ngendlela uMengameli weNkantolo
yeMtsetfosisekelo layincumile.
Incenye B
Inchubo yeKutfola Kungenela kwemaCembu eteMbusave eMkhandlwini weLive lonkhe
weTifundza
1. Linani letifunywa telicembu letembusave lelinelilungelo lalo letikulelibandla lelimele
sifundza eMkhandlwini weLive lonkhe weTifundza, kufute litfolakale ngekutsatsa linani letihlalo
talelo cembu esishayenimtsetfo sesifundza liphindvwe ngalokulishumi bese umphumela
wehlukaniswa ngelinani letihlalo esishayenimtsetfo bese kwengetwa sinye ngetulu.
2. Uma kubala lokwentiwe ngekulandzela lihpuzu 1 ngenhla kukhipha linani lelingetulu
lelingeneli lelo leliniketwe lelo cembu ngekulandzela leliphuzu, lelo nani lelingetulu kufute
libangisane nemanani lafana nalo ngekuba ngetulu kwaleli lelinye licembu nome kwalawa lamanye
emacembu kulelibandla letitfunywa, emalunga langakabiwa kufute afakwe ngekwebucembu
ngekulandzelana kucale linani lelikhulu kunawo onkhe kuye ngekuya.
IShejuli 4
Tindzawo lapho Hulumende welive lonkhe kanye nebeTifundza banemandla ekushaya umtsetfo
ngekuhlanganyela
Incenye A
Kuphatfwa kwemahlatsi emvelo
Tebulimi
Tikhumulo tetindiza, ngaphandle kwetikhumulo tetindiza letiphumela emaveni langephandle
netikhumulo tetindiza letisebenta ngekhatsi kwelive kuphela
Kuphatfwa kwetilwane netifo
EmaKhasino, imijaho, kugembula, kubheja, lokungafaki imincintiswano nekubheja kwetemidlalo
lokwentiwa ndzawonye
Tindzaba letiphatselene nemasiko
Kuvikelwa kwebatsengi
Kuphatfwa kwetimo temonakalo
Imfundvo kuwo onkhe emazinga, ngaphandle kwemfundvo lephakame.
Simo semvelo
TeMphilo
Tetindlu
Umtsetfo wesintfu kanye nalophatselene nemasiko, ngekulandzela Sehluko 12 seMtsetfosisekelo
Kutfutfukiswa kwetimboni
Inchubomgomo yelulwimi nekulawulwa kwetilwimi letigunyatwe ngumtsetfo esifundzeni
ngekulandzela tiphakamiso tesigaba 6 seMtsetfosisekelo lapho lesigaba sivumela sifundza kushaya
umtsetfo
Imitfombo yemphakatsi yetindzaba tesifundza lephetfwe ngco nome lebekwe nguhulumende
wesifundza ngekulandzela sigaba 192.
Kulondvolotwa kwemvelo, kungafakwa ekhatsi tikhungo tekonga imvelo telive lonkhe, tindzawo
tetingadze tesive kanye nemitfombo yaselwandle
Tekuvikelwa ngemaphoyisa uma kufika etiphakamisweni letibekwe
eSehlukweni 11 seMtsetfosisekelo lesinika emandla sishayamtsetfo sesifundza
Tekugadza kungcoliswa kwemoya
Tekutfutfukisa sibalo sebantfu
Inkhokhelo yekushintjiselana imphahla/umhlaba
Tikhungo temphakatsi teluhwebo kuleto tindzawo tekusebenta letibekwe kuleShejuli nakuShejuli
5
Tekutfutsa umphakatsi
Imisebenti yesive etidzingweni kuphela tahulumende wesifundza
ematiko akhe leketfeswe umtfwalo wekuphatsa lemisebenti nguMtsetfosisekelo nome lomunye
umtsetfo
Kuhlelwa kwesifundza nekutfutfukiswa kwaso
Kuphatfwa kwekuhamba kwetimoto emgwacweni
Kulondvolotwa kwemhlabatsi
Tekuvakasha
Tetimboni
Baholi bendzabuko ngekulandzela Sehluko 12 seMtsetfosisekelo
Kutfutfukiswa kwetindzawo letisemadolobheni naletisemaphandleni
Kuniketwa kwetimoto imvume
Tenhlalakahle.
Incenye B
Letindzaba letilandzela tahulumende wasekhaya kuyawufika kulelizinga lelihlelwe esigabeni 155
(6)(a) na-(7):
Kungcoliswa kwemoya
Imitsetfo yekwakha takhiwo
Tindzawo/tintfo tekunakekelwa kwebantfwana
Gezi kanye nekukhishwa kwagesi
Tikhungo tekulwa nemililo
Tekuvakasha tasekhaya
Tikhumulo tetindzaba tabomasipala
Kuhlelwa kwabomasipala
Temphilo tabomasipala
Tekutfutfwa kwebantfu tabomasipala
Temisebenti yesive tabomasipala kufika ezingeni letidzingo
tabomasipala ekufezeni imisebenti yabo yekwengamela imisebenti lebayinikwe ngco
nguMtsetfosisekelo nome lomunye umtsetfo
Emabhuloho ngetulu kwemitfula, tikebhe/tindizanyana, tindzawo
tekuvikela tikebhe/imikhumbi, tindzawo letima tikebhe/imikhumbi kanye netikhumulo temikhumbi
ngaphandle kwekuphatfwa kwetekuhamba kwemikhumbi emaveni onkhe nakuleli kanye netintfo
letiphatselene nekuhanjiswa ngemkhumbi
Kuphatfwa kwemanti etimvula etindzaweni letakhiwe
Imitseshwana yekutsengisa
Emanti nekuhlelwa nekwetfwalwa kwetibi ezingeni lemanti leketfwalekako nekulahlwa kwemanti
lesekasebentile nenchubo yekulahlwa kwemangcoliso
IShejuli 5
Tindzawo lapho hulumende
wesifundza yedvwana anemandla ekushaya umtsetfo
Incenye A
Temadzele
Ema-ambulensi
Tikhungo temisamo ngaphandle kwemisamo yelive lonkhe
Imitapo yetincwadzi ngaphandle kwemitapo yelive lonkhe
Imvume yekutsengisa tjwala
Tindzawo tekubeka tintfo letimcoka tesive ngaphandle kwaleto telive lonkhe
Kuhlelwa kwesifundza
Tindzaba temasiko esifundza
Tindzawo tesifundza tekutijabulisa netikhungo
Temidlalo yesifundza
Temigwaco nekuhamba kwetimoto kwesifundza
Tekwelashwa kwetilwane ngaphandle kwekuphatfwa kwalobuchwepheshe
Incenye B
Letindzaba tahulumende wasekhaya letilandzelako kufike ezingeni lelihlelwe esigabeni 155(6)(a)
na-(7):
Tihlabatsi taselwandle netindzawo tekutijabulisa
Tincwembe tekukhangisa nekubeka kwekukhangisa endzaweni yemphakatsi
Emathuna, timoshali, netindzawo tekushisela tidvumbu
Kuhlotjiswa ngekwesintfu
Kwenganyelwa kwetintfo letenyanyisako emphakatsini
Kwenganyelwa kwetindzawo letitsengisela umphakatsi tjwala
Tindzawo tekubeka, tekunakekelwa nekungcwatjwa kwetilwane
Kubiyela ngamafenisi
Timvume tetinja
Timvume nekuphatfwa kwetindzawo letitsengisela umphakatsi kudla
Tikhungo tasekhaya
Tindzawo temidlalo tasekhaya
Timakethe
Emadzele amasipala
Emapaki amasipala netekutijabulisa
Imigwaco yamasipala
Kungcoliswa ngemsindvo
Tikidi
Tindzawo temphakatsi
Kutfutfwa kwetibi/emangcoliso, tindzawo tekulahla tibi/emangcoliso nekulahlwa kwetibi leticinile
Kutsengisa emigwacweni
Kukhanyisa emigwacweni
Tetimoto nekupaka
IShejuli 6
Emalungiselelo Esikhashana
Inchazelo
1. KuleShejuli, ngaphandle nangabe kungahambisani nendlela lekubekwe ngayo -
"sabelo" sisho indzawo leyincenye yeRiphabhulikhi lapho ngesikhatsi ungakacalisi kusebenta
uMtsetfosisekelo lowelanywa ngulona walomuhla, beyiphetfwe nguMtsetfo weNingizimu Afrika
itsatfwa njengelive lelitimele nome sabelo lesitibusako;
"UMtsetfosisekelo lomusha" usho uMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika,
wa-1996;
"Imitsetfo lemidzala" isho imitsefto leyabekwa kungakacalisi kusebenta kweMtsetfosisekelo
lowelanywa ngulona;
"UMtsetfosisekelo lomdzala" usho uMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika,
wa-1993, (uMtsetfo 200 wa-1993).
Kuchubeka kwekusebenta kwemitsetfo lekhona
2. (1) Yonkhe imitsetfo lebeyikhona isebenta kungakacali kusebenta
kwaloMtsetfosisekelo lomusha, iyachubeka nekusebenta, ngekulandzela -
(a) nome kuphi kuchitjelwa nome kucitfwa; futsi
(b) uhambisana neMtsetfosisekelo lomusha.
(2) Imitsetfo lemidzala letawuchubeka nekusebenta ngekulandzela sigatjana (1) -
(a) kayinawusebenta ngalokwengetekile, nome ngekwendzawo nome nangayiphi lenye indlela
kwendlula ngesikhatsi uMtsetfosisekelo lomdzala ucala kusebenta ngaphandle nangabe
yacitjiyelwa kuze isebente ngalokwengetekile, futsi
(b) iyachubeka nekusetjentiswa tiphatsimandla lebetivele tiyisebentisa kungacali kusebenta
kweMtsetfosisekelo lomusha, kodvwa ngekulandzela uMtsetfosisekelo lomusha.
Kuhunyushwa kwemitsetfo levele ikhona
3. (1) Ngaphandle nangabe kungahambisani nendlela lekubekwe ngayo nome
kungakafaneli kwasanhlobo, kucashunwa kwemtsetfo lobewuvele ukhona nakucala kusebenta
loMtsetfosisekelo lomusha nangabe kukhulunywa -
(a) ngeRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika nome ngesabelo, (ngaphandle nangabe kushiwo
umhlaba) kufute kutsatfwe ngekutsi kushiwo iRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika ngaphansi
kwaloMtsetfosisekelo lomusha;
(b) ngePhalamende, ngeMkhandlu weLive lonkhe, ngetiMphunga, kufute kutsatfwe ngekutsi
kushiwo iPhalamende, uMkhandlu weLive lonkhe nome uMkhandlu weLive lonkhe weTifundza
ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha;
(c) ngeMengameli, ngeliSekela leMengameli, ngeNdvuna yeMbuso, liSekela leNdvuna
yeMbuso nome Sigungu setiNdvuna teMbuso weLive lonkhe, kufute kutsatfwe ngekutsi kushiwo
uMengameli, liSekela leMengameli, iNdvuna yeMbuso, liSekela leNdvuna yeMbuso nome
Sigungu setiNdvuna teMbuso weLive lonkhe ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha, kodvwa
ngekulandzela liphuzu 9 laleShejuli;
(d) ngeMengameli weTimphunga, kufute kutsatfwe ngekutsi kushiwo Sihlalo weMkhandlu
weLive lonkhe weTifundza;
(e) ngesishayamtsetfo sesifundza, Ndvunankhulu, Sigungu lesiPhetse nome lilunga leSigungu
lesiPhetse seMkhandlu wesifundza, kufute kutsatfwe ngekutsi kushiwo sishayamtsetfo sesifundza,
Ndvunankhulu nome Sigungu lesiPhetse nome lilunga leSigungu lesiPhetse seMkhandlu
wesifundza ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha, kodvwa ngekulandzela liphuzu 12
saleShejuli; nome
(f) ngelulwimi lolusemtsetfweni nome tilwimi, kufute kutsatfwe ngekutsi kushiwo nome
ngabe ngutiphi tilwimi letisemtsetfweni ngaphansi kwaloMtsetfosisekelo lomusha.
(2) Ngaphandle nangabe kungahambisani nendlela lekubekwe ngayo nome kungakafaneli
kwasanhlobo, nakukhulunywa ngemtsetfo lomdzala -
(a) ngePhalamende, iNdlu yePhalamende nome sishayamtsetfo nome sigungu seRiphabhulikhi
nome wesabelo, kufute kutsatfwe ngekutsi kushiwo -
(i) iPhalamende ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha, uma kuphatfwa kwalomtsetfo
kwehliselwe nome kuniketwe ngekulandzela uMtsetfosisekelo lomdzala nome nguleShejuli
kuhulumende welive lonkhe; nome
(ii) sishayamtsetfo sesifundza, uma kuphatfwa kwalowo mtsetfo kuniketwe nome kwehliselwe
ngekulandzela uMtsetfosisekelo lomdzala nome ngekulandzela leShejuli kuhulumende wesifundza;
(b) ngeMengameli weMbuso, Ndvunankhulu, uMphatsi nome uMphatsi wesigungu, tiNdvuna
teMbuso, Sigungu setiNdvuna teMbuso nome Sigungu seMkhandlu seRiphabhulikhi nome
sesabelo, kufute kutsatfwe ngekutsi kushiwo -
(i) uMengameli ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha, uma kuphatfwa kwalowo mtsetfo
kwehliselwe nome kuniketwe ngekulandzela uMtsetfosisekelo lomdzala nome leShejuli
kuHulumende welive lonkhe; nome
(ii) Ndvunankhulu wesifundza ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha, uma kuphatfwa
kwalowo mtsetfo kwehliswe nome kuniketwe ngekulandzela uMtsetfosisekelo lomdzala nome
leShejuli kuhulumende wesifundza.
UMkhandlu weLive Lonkhe
4. (1) Nome ngubani lobekalilunga nome anesikhundla eMkhandlwini weLive lonkhe
ungakacali kusebenta loMtsetfosisekelo lomusha, uba lilunga nome abambe sikhundla
kuloMkhandlu weLive lonkhe ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha.
(2) LoMkhandlu weLive lonkhe njengobe ubunjiwe ngaphansi kweliphuzwana (1) ngetindlela
tonkhe utstafwa ngekutsi wakhetfwa ngaphansi kwaloMtsetfosisekelo lomusha kutsi usebente
kuze kuphele sikhatsi sawo nga-April 30 1999.
(3) UMkhandlu weLive lonkhe unemalunga langema-400 kuze kuyewuphela sikhatsi
sekusebenta kwawo, kuze kufike April 30 1999, ngekulandzela sigaba 49(4) seMtsetfosisekelo
lomusha.
(4) Imitseshwana kanye nenchubo yaloMkhandlu weLive lonkhe lebeyisebenta kungakangeni
loMtsetfosisekelo lomusha, itawujinge ichubeke nekusebenta ngaphandle nayingachitjelwa kumbe
icitfwe ngaphansi kwaloMtsetfosisekelo lomusha.
Ludzaba lolungakapheli ePhalamende
5. (1) Nome nguluphi ludzaba lolungakapheli lolusembi kweMkhandlu weLive lonkhe
kungakacali kusebenta kwaloMtsetfosisekelo lomusha kufute kuchutjekwe ngalo ngaphansi
kwaloMtsetfosisekelo lomusha.
(2) Nome nguluphi ludzaba lolungakapheli lolusembi kwetiMphunga kungakacali kusebenta
kwaloMtsetfosisekelo lomusha kufute lumikiswe eMkhandlwini weLive lonkhe weTifundza, futsi
loMkhandlu kufute uchubeke nalo ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha.
Lukhetfo lweMkhandlu weLive lonkhe
6. (1) Kute lukhetfo lweMkhandlu weLive lonkhe lolungabanjwa kungakefiki Mabasa
30 1999 ngaphandle nangabe loMkhandlu ubhidlitiwa ngekulandzela sigaba 50(2) ngemuva
kwesishukumiso sekungetsembeki kwekusebenta kweMengameli ngekulandzela sigaba 102(2)
seMtsetfosisekelo lomusha.
(2) Sigaba 50(1) seMtsetfosisekelo lomusha siyemiswa kuze kube nguMabasa 30 1999.
(3) Nome uMtsetfosisekelo lomdzala ucitsiwe, iShejuli 2 yalowo Mtsetfosisekelo, njengobe
uchitjelwe Sihlomelo A saleShejuli, uyasebenta -
(a) elukhetfweni lwekucala lweMkhandlu weLive lonkhe ngaphansi kweMtsetfosisekelo
lomusha;
(b) ekulahlekelweni bulunga beMkhandlu etimeni ngaphandle kwaleto letichazwe esigabeni
47(3) seMtsetfosisekelo lomusha; futsi
(c) nasekugcwaliseni tikhala kuloMkhandlu weLive lonkhe, nekwengeta, kubuketa
nekusetjentiswa kweluhlu lwemacembu kugcwaliswa tikhala eluhlwini lwemacembu, kuze kufike
lukhetfo lwesibili laloMkhandlu ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha.
(4) Sigaba 47(4) seMtsetfosisekelo lomusha simisiwe kuze kufike lukhetfo lwesibili
lweMkhandlu weLive lonkhe ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha.
UMkhandlu weLive lonkhe weTifundza
7. (1) Kuze kuphele lesikhatsi lesiphela singakahlangani kwekucala sishayamtsetfo
sesifundza lesibunjwe ngemuva kwelukhetfo lwaso lwekucala ngekwaloMtsefosisekelo lomusha
-
(a) kumelwa kwemacembu nguletitfunywa tesifundza kuloMkhandlu weLive lonkhe
weTifundza kufute kufanane nekumelwa kwesifundza timphunga letingu-10 njengekubekwa
kwato ngaphansi kwesigaba 48 seMtsetfosisekelo lomdzala; futsi
(b) kubekwa kwetifunywa letingesuswa netitfunywa letisipesheli emacenjini lamelwe
esishayenimtsetfo sesifundza, kume kanje:
Sifundza Titfunyiwa Titfunywa
Letingesuswa Letihetsiwe
1. Eastern Cape ANC 5 ANC 4
NP 1
2. Free State ANC 4 ANC 4
FF 1
NP 1
3. Gauteng ANC 3 ANC 3
DP 1
FF 1
NP 1 NP 1
4. KwaZulu-Natal ANC 1 ANC 2
DP 1
IFP 3 IFP 2
NP 1
5. Mpumalanga ANC 4 ANC 4
FF 1
NP 1
6. Northern Cape ANC 3 ANC 2
FF 1
NP 2 NP 2
7. Northern Province ANC 6 ANC 4
8. North West ANC 4 ANC 4
FF 1
NP 1
9. Western Cape ANC 2 ANC 1
DP 1
NP 3 NP 3
(2) Licembu lelimelwe esishayenimtsetfo sesifundza -
(a) kufute likhetse emalunga lengesuswa kulabo bantfu lebebatimphunga ngesikhatsi kucala
kusebenta kwaloMtsetfosisekelo lomusha njengetitfunywa letingesuswa; futsi
(b) lingakhetsa labanye bantfu kutsi babe titfunywa letingesuswa kuphela nangabe kute nome
aleneli linani lalabo labebatimphunga lelidzingekako.
(3) Sishayamtsetfo sesifundza kufute sibeke titfunywa taso letingesuswa ngekulandzela
tiphakamiso temacembu.
(4) Tigatjana (2) na (3) tisebenta kuphela ekubekeni titfunywa letingesuswa tekucala
kuloMkhandlu weLive weTifundza.
(5) Sigaba 62(1) seMtsetfosisekelo lomusha asisebenti etiphakamisweni nekubekwa kwalabo
bebatimphunga njengetitfunywa letingesuswa ngekwaleliphuzu.
(6) Imitseshwana netinchubo tetiMphunga lebeyisebenta nakucala kusebenta
loMtsetfosisekelo lomusha, kufute ichubeke isebente emisebentini yeMkhandlu weLive lonkhe
weTifundza kuze kufike ezingeni lapho isebenta khona, kodvwa nje ngaphansi kwetichibelo nome
kwekucitfwa kwayo.
LabebaTimphunga
8. (1) Umuntfu lobekayimphunga longakakhetfwa njengesitfunywa lesingesuswa
seMkhandlu weLive lonkhe weTifundza unelilungelo kutsi abe lilunga lelivotako ngalokuphlele
lesishayamtsetfo saleso sifundza lesakhetfwa loyo muntfu njengelilunga letimphunga
ngekulandzela sigaba 48 ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomdzala.
(2) Uma lobekayimphunga ukhetsa kungabi lilunga lesishayamtsetfo loyo muntfu utsatfwa
ngekutsi sewuhleli phansi akasesiyo imphunga ngayitolo nje ngembili kwekutsi uMtsetfosisekelo
ucale kusebenta.
(3) Umholo, timadlana nome timfanelo temuntfu lobekayimphunga lokhetfwe njengesitfunywa
lesingesuswa nome njengelilunga lesishayamtsetfo sesifundza tingete tehliswa ngasizatfu saloko
kukhetfwa.
Sigungu setiNdvuna teMbuso weLive lonkhe
9. (1) Nome ngubani lobekanguMengameli, liSekela leMengameli, iNdvuna yeMbuso
nome liSekela leNdvuna yeMbuso weRiphabhulikhi ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomdzala
ungakacali kusebenta loMtsetfosisekelo lomusha, utawuchubeka futsi abambe sikhundla ngaphansi
kwaloMtsetfosisekelo lomusha, kodvwa ngekulandzela sigatjana (2).
(2) Kuze kufike April 30 1999, tigaba 84, 89, 90, 91, 93 na-96 teMtsetfosisekelo lomusha
titawutsatfwa ngekutsi tifundzeka njengobe tihleliwe eSihlomelweni B saleShejuli.
(3) Sigatjana (2) asivimbeli iNdvuna yeMbuso lebeyiyimphunga ungakacali kusebenta
loMtsetfosisekelo lomusha, kutsi ichubeke njengeNdvuna yeMbuso leshiwo esigabeni 91(1)(a)
seMtsetfosisekelo lomusha, njengobe leso sigaba sifundzeka eSihlomelweni B.
Tishayamtsetfo tetifundza
10. (1) Nome ngubani lobekalilunga nome abambe sikhundla esishayenimtsetfo sesifundza
ungakacali kusebenta uMtsetfosisekelo lomusha, uba lilunga nome abambe sikhundla
esishayenimtsetfo sesifundza ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha, abambe sikhundla
njengelilunga nome umuntfu lonesikhundla ngaphansi kwaloMtsetfosisekelo nangaphansi
kwanome nguwuphi umtsetfosisekelo wesifundza longabekwa.
(2) Sishayamtsetfo sesifundza njengobe sibunjwe ngekulandzela sigatjana (1) ngetindlela
tonkhe sitsatfwa ngekutsi sikhetfwe ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha esikhatsini
lesitawuphela ngaMabasa 30 1999.
(3) Kuze kuphele sikhatsi sekusebenta kwesishayamtsetfo sesifundza nangekulandzela sigaba
108 (4), sishayamtsetfo sibunjwe linani lemalunga labekelwe leso sishayamtsetfo ngaphansi
kweMtsetfosisekelo lomdzala kanye nelinani lalabo bantfu labebatimphunga lesebangemalunga
esishayamtsetfo ngekulandzela liphuzu 8 laleShejuli.
(4) Imitseshwana nenchubo yesishayamtsetfo sesifundza lesebentako ungakacali kusebenta
loMtsetfosisekelo lomusha, iyachubeka nekusebenta ngaphandle nangabe ichitjelwe nome icitsiwe.
Kukhetfwa kweTishayamtsetfo teTifundza
11. (1) Nome njena uMtsetfosisekelo lomdzala ucitsiwe, iShejuli 2 yalowo
Mtsetfosisekelo, njengobe uchitjelwe Sihlomelo A saleShejuli uyasebenta -
(a) elukhetfweni lwekucala lesishayamtsetfo sesifundza ngaphansi kweMtsetfosisekelo
lomusha;
(b) ekulahlekelweni bulunga besishayamitsetfo kwesimo ngaphansi kwaleso lesishiwo
esigabeni 106 (3) saloMtsetfosisekelo lomusha, futsi
(c) ekugcwaliseni tikhala esishayenimtsetfo, nekwengeta, kubuketa nekusetjentiswa kweluhlu
lwemacembu kuze kugcwaliswe tikhala, kuze kufike lukhetfo lwesibili ngaphansi
kweMtsetfosisekelo lomusha.
(2) Sigaba 106 (4) seMtsetfosisekelo lomusha simisiwe esishayenimtsetfo kuze kube lukhetfo
lwesibili lwaleso sishayamtsetfo ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha.
Tigungu teMikhandlu yeTifundza
12. (1) Nome ngubani lobekanguNdvunankhulu nome lilunga leSigungu seMkhandlu
wesifundza ungakacali kusebenta loMtsetfosisekelo lomusha, uyachubeka nekusebenta futsi
abambe sikhundla ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha nangaphansi kwanome wuphi
umtsetfosisekelo wesifundza longabekwa, kodvwa ngaphansi kweliphuzwana (2).
(2) Kuze Ndvunankhulu akhetfwe ngemuva kwelukhetfo lwesishayamtsetfo sesifundza
ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha atsatse sikhundla sakhe, nome sifundza sibeke
umtsetfosisekelo waso, nome ngukuphi lokungenteka kucala, tigaba 132 na-136 teMtsetfosisekelo
lomusha titawutsatfwa ngekutsi tifundzeka njengobe kuhleliwe eSihlomelweni C saleShejuli.
Imitsetfosisekelo yetifundza
13. Umtsetfosisekelo wesifundza lobekwe kungakacali kusebenta kweMtsetfosisekelo
lomusha kufute ulandzele sigaba 143 saloMtsetfosisekelo lomusha.
Kuniketwa kweMitsetfo eTifundzeni
14. (1) Imitsetfo lephatselene neludzaba loluwela ngaphansi kweluhlu lolutfolakala eShejulini 4
nome eShejulini 5 kuloMtsetfosisekelo lomusha, futsi lo ngesikhatsi ungakacali kusebenta
loMtsetfosisekelo lomusha, bewuphetfwe siphatsimandla setiNdvuna teMbuso weLive lonkhe,
unganiketwa nguMengameli, ngesimemetelo semtsetfo, esiphatsinimandla seSigungu lesiphetse
seMkhandlu wesifundza lesikhetfwe nguNdvunankhulu waleso sifundza.
(2) Nangabe kunesidzingo kuze kuniketwa kwemtsetfo ngaphansi kweliphuzwana (1)
kwenteke ngendlela, uMengameli, ngesimemetelo semtsetfo -
(a) angachibela nome antjintje lomtsetfo kuze kuhambe kahle kuhunyushwa kwawo nome
kusetjentiswa kwawo;
(b) lapho kuniketwa kwemtsetfo kungasebenti kuleyo ncenye yemtsetfo wonkhana, angacitsa
futsi avusetele, netichibelo nome ngaphandle kwato letishiwo endzinyenyeni (a), leto ticeshana
tawo lapho kuniketwa kusebenta khona nome kuze kufike lapho tisebenta khona;
(c) angacondzisa lapho kuhambisana kahle nome nguluphi lolunye ludzaba lolungahle
ludzingeke ngenca yalokuniketwa, lokufaka ekhatsi kucoconyiswa nome kutfutfukiswa
kwetisebenti nome kucoconyiswa kwetintfo letingumnotfo, tikwelete, emalungelo kanye
netibopho letibuya nome letiya esigungwini sembuso nome sesifundza nome lamanye ematiko
embuso, ekuphatsa, ekuvikela nome letinye tikhungo.
(3) (a) Umbhalo wesimemetelo ngasinye semtsetfo lesikhishwe ngekweliphuzwana (1)
nome (2) kufute wetfulwe kuloMkhandlu weLive lonkhe neweTifundza angakapheli emalanga
lali-10 sikhishiwe lesimemetelo.
(b) Uma uMkhandlu weLive lonkhe neweTifundza ngesincumo ungasemukeli lesimemetelo
semtsetfo nome siphi siphakamiso saso, leso simemetelo nome siphakamiso siphelelwa sikhatsi,
kodvwa singatsikameti -
(i) kusebenta kwanome yini intfo leyentiwe ngalesimemetelo semtsetfo nome siphakamiso
singakaphelelwa sikhatsi; nome
(ii) lilungelo nome lilungelomvume lelitfolakele nome sibopho nome umtfwalo lotfolakele
singakaphelelwa sikhatsi.
(4) Nangabe kuniketwa umtsetfo ngaphansi kweliphuzwana (1), nome kuphi lokushiwo
kuleyo mtsetfo siphatsimandla, kufute kutsatfwe ngekutsi kusho siphatsimandla leso lokuniketwe
sona emandla.
(5) Nome kuphi kuniketwa kwemtsetfo ngaphansi kwesigaba 235(8) saloMtsetfosisekelo
lomdzala, lokufaka nome siphi sichibelo, kuntjintjwa, nome kuchitfwa kanye nekuvusetelwa
kwemtsetfo nome lesinye sinyatselo lesitsetfwe ngaphansi kwaleso sigaba, kufute kutsatfwe
ngekutsi kwentiwe ngaphansi kwaleliphuzu.
Imitsetfo lebeyivele ikhona ngaphandle kwemandla ekushaya umtsetfo kwePhalamende
15. (1) Siphatsimandla esigungwini selive lonkhe lesiphetse nome wuphi umtsetfo lowela
ngaphandle kwemandla ekushaya umtsetfo kwePhalamende nakucala kusebenta loMtsetfosisekelo
lomusha, siyachubeka kuba nemandla ekuphatsa lowo mtsetfo kuze kufike sikhatsi lapho uniketwe
khona siphatsimandla sesifundza lesisisegungwini lesiphetse ngekulandzela liphuzu 14 laleShejuli.
(2) Liphuzwana (1) liphelelwa sikhatsi ngemuva kweminyaka lemibili ucalile kusebenta
loMtsetfosisekelo lomusha.
Tinkantolo
16. (1) Tonkhe tinkantolo, lokufaka tebaholi bendzabuko lebetikhona kusukela
kungakacali kusebenta kwaloMtsetfosisekelo lomusha, tiyachubeka kusebenta nekusebentisa
emandla ato ngekwemtsetfo losebenta kuto, futsi nome ngubani lonesikhundla njengemehluleli
achubeke kubamba leso sikhundla ngekulandzela umtsetfo losebenta mayelana naleso sikhundla,
kodvwa ngekulandzela -
(a) nome ngusiphi sichibelo nome kuchitfwa kwalowo mtsetfo; futsi
(b) kuhambisana neMtsetfosisekelo lomusha.
(2) (a) INkantolo yeMtsetfosisekelo lesungulwe nguMtsetfosisekelo lomdzala iba
yiNkantolo yeMtsetfosisekelo ngaphansi kwaloMtsetfosisekelo lomusha.
(b) Nome ngubani longuMengameli, liSekela leMengameli nome lijaji leNkantolo
yeMtsetfosisekelo kungakacali kusebenta kweMtsetfosisekelo lomusha, uba nguMengameli,
liSekela leMengameli nome lijaji leNkantolo yeMtsetfosisekelo ngaphansi kweMtsetfosisekelo
lomusha futsi ubamba sikhundla ngekulandzela loMtsetfosisekelo lomusha kuze kuphele lesikhatsi
bekachashelwe sona njengobe kuchaza sigaba 176(1) seMtsetfosisekelo lomusha.
(3) (a) INkantolo yekweNdlulisela emacala yeNkantolo lePhakeme kunato tonkhe
eNingizimu Afrika iba yiNkantolo yekweNdlulisela emacala lephakeme kunato tonkhe ngaphansi
kweMtsetfosisekelo lomusha.
(b) Nome ngubani lonesikhundla sekuba nguSomajaji nome lisekela laSomajaji, lijaji,
kungakacali kusebenta kwaloMtsetfosisekelo lomusha uba nguSomajaji, liSekela laSomajaji nome
lijaji leNkantolo yekweNdlulisela emacalal lephakeme kunato tonkhe ngaphansi
kwaloMtsetfosisekelo lomusha.
(4) (a) INkantolo yesifundza nome yendzawo yelizinga leNkantolo lephakeme
yeNingizimu Afrika, nome iNkantolo lephakeme yesifundza nome yelizinga leletayelekile iba
yiNkantolo lephakeme ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha ngaphandle kwekutjintja
kwendzawo lapho isebenta khona ngaphansi kwebulungiswa lebuchazwe ephuzwaneni (6).
(b) Nome ngubani lobambe sikhundla nome lotsatfwa kutsi ubambe sikhundla seMengameli
nome liSekela leMengameli nome lijaji leNkantolo lekukhulunywa ngalo endzinyaneni (a)
kungakacali kusebenta kweMtsetfosisekelo lomusha, uba nguMengameli weMajaji, liSekela
leMengameli nome lijaji laleyo nkantolo ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha njengobe
kubekwe ephuzwaneni (6).
(5) Ngaphandle nakungahambisani nekusho nome kungasingiko mbamba nakukhulunywa
kunome nguwuphi umtsetfo nome inchubo -
(a) yeNkantolo yeMtsetfosisekelo ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomdzala, kufute kutsatfwe
ngekutsi kushiwo iNkantolo yeMtsetfosisekelo ngaphansi kwaloMtsetfosisekelo lomusha;
(b) yeNkantolo yekweNdlulisela emacala yeNingizimu Afrika, kufute itsatfwe njengeNkantolo
lePhakeme kunato tonkhe yekweNdlulisela emacala; futsi
(c) yeNkantolo yesifundza nome yendzawo yelizinga leNkantolo lePhakeme yaseNingizimu
Afrika nome yeNkantolo lePhakeme yesabelo nome yeNkantolo lePhakeme yendzawo, kufute
itsatfwe ngekutsi kushiwo yeNkantolo lePhakeme.
(6) (a) Nangabe sekukhonakala ngemuva kwekucala kusebenta kweMtsetfosisekelo
lomusha, tonkhe tinkantolo, kumiswa kwato, kubunjwa, kusebenta kanye nemandla ato, nayo
yonkhe imitsetfo letisebentako, kufute kuhlelwe kahle kuze tebulungiswa tifeze tidzingo
taloMtsetfosisekelo lomusha.
(b) Lilunga leSigungu setiNdvuna teMbuso leliphetse teMtsetfo, lihloliswa liKhomishane
leliphetse kubekwa kwetikhulu tetinkantolo kufute lisungule lokuhlelwa kahle lokucatjangwa
endzinyaneni (a).
Emacala langakacedvwa etinkantolo
17. Onkhe emacala langakacedvwa lasembi kwetinkantolo kungakacali kusebenta
kwaloMtsetfosisekelo lomusha kufute kuchutjekwe ngawo aze acedvwe kube ngatsi loku
kwentiwa usengakacali kusebenta loMtsetfosisekelo lomusha, ngaphandle nangabe bulungiswa
bufuna ngalenye indlela.
Sigungu sekushushisa
18. (1) Sigaba 108 seMtsetfosisekelo lomdzala siyachubeka kusebenta kuze uMtsetfo
wePhalamende loshiwo esigabeni 179 seMtsetfosisekelo lomusha ucale kusebenta. Leliphuzwana
alitsikameti kubekwa kweMcondzisi waloMtimba loshushisako lobekwe ngekwesigaba 179.
(2) Umshushisi jikelele lobambe sikhundla nawucala kusebenta loMtsetfosisekelo lomusha,
uyachubeka kusebenta ngekulandzela umtsetfo losebenta kuleso sikhundla, ngaphansi
kweliphuzwana (1).
Tifungo nekuvuma ngekutibopha
19. Umuntfu lochubeka esikhundleni ngekwaleShejuli futsi lowatsatsa sifungo sekungena
esikhundleni ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomdzala, akukadzingeki kutsi aphindze sifungo
sekungena esikhundleni nome avume ngekutibopha ngaphansi kweMtsetfosisekelo lomusha.
Letinye Tikhungo Temtsetfosisekelo
20. (1) Kulesigaba "sikhungo semtsetfosisekelo" sisho -
(a) uMvikeli weMphakatsi;
(b) liKhomishane lelibukene neMalungelo eBuntfu;
(c) liKhomishane lelibukene nekuLingana ngekweBulili;
(d) uMcwaningitimali Jikelele;
(e) liBhange leSive laseNingizimu Afrika;
(f) liKhomishane lelibukene nekuPhatfwa kwetimali;
(g) liKhomishane lelibukene nekubekwa kwetikhulu tetiNkantolo; nome
(h) iBhodi yeTilwimi talabaMnyama.
(2) Sikhungo seMtsetfosisekelo lesakhiwa ngekweMtsetfosisekelo lomdzala siyachubeka
kusebenta ngekulandzela imitsetfo lesebenta kuso, futsi nome ngubani lobambe sikhundla
njengelilunga leKhomishane, lilunga lebhodi yeliBhange leSive, uMvikeli weMphakatsi nome
uMcwaningitimali Jikelele nangabe uMtsetfosisekelo lomusha ucala kusebenta uyachubeka
abambe leso sikhundla ngekulandzela lowo mtsetfo losebenta kuso, kodvwa ngekulandzela -
(a) nome ngusiphi sichibelo nome kuchitfwa kwalowo mtsetfo; futsi
(b) kuhambisana kwawo neMtsetfosisekelo lomusha.
(3) Tigaba 199(1), 200(1), (3) na-(5) kuyawufika ku-(11) na-201 kuyawufika ku-206
teMtsetfosisekelo lomdzala tiyachubeka kusebenta tize tichitfwe nguMtsetfo wePhalamende
lophasiswe ngekulandzela sigaba 75 seMtsetfosisekelo lomusha.
(4) Emalunga eliKhomishane lekuPhatfwa kweTikhulu tetiNkantolo lashiwo esigabeni 105
(1)(h) seMtsetfosisekelo lomdzala ayayekela kuba ngemalunga aleliKhomishane nangabe
lamalunga lashiwo esigabeni 178(1)(i) seMtsetfosisekelo lomusha abekwa.
(5) (a) UMkhandlu wemaBhunu lowasungulwa ngekweMtsetfosisekelo lomdzala
uyachubeka kusebenta ngekwemtsetfo losebenta kuwo, futsi nome ngubani lobambe sikhundla
njengelilunga laloMkhandlu nawucala kusebenta uMtsetfosisekelo lomusha, lowo mtsetfo
losebenta kuso, kodvwa ngekulandzela -
(i) nome ngusiphi sichibelo nome kuchitfwa kwalowo mtsetfo; futsi
(ii) kuhambisana kwawo neMtsetfosisekelo lomusha.
(b) Tigaba 184A na-184B(1)(a), (b) na-(d) teMtsetfosisekelo lomdzala tiyachubeka kuba
nemandla tize tichitfwe nguMtsetfo wePhalamende lophasiswe ngesigaba 75 seMtsetfosisekelo
lomusha.
Kushaywa kwemitsetfo lefunwa nguMtsetfosisekelo lomusha
21. (1) Lapho uMtsetfosisekelo lomusha udzinga kushaywa kwemtsetfo welive lonkhe
nome wesifundza, lowo mtsetfo kufute ushaywe nguleso sigungu lesifanele ngekungaphuti
kusukela kungene uMtsetfosisekelo lomusha.
(2) Sigaba 198(b) seMtsetfosisekelo lomusha singete sasetjentiswa kuze umtsetfo loshiwo
kuleso sigaba ushaywe.
(3) Sigaba 199(3)(a) seMtsetfosisekelo lomusha singete sasetjentiswa kungakapheli tinyanga
letingu-3 ngemuva kwekushaywa kwalomtsetfo loshiwo kuleso sigaba.
(4) UMtsetfo welive lonkhe loshiwo esigabeni 217(3) seMtsetfosisekelo lomusha kufute
ushaywe kungakapheli iminyaka lemitsatfu kucale kusebente uMtsetfosisekelo lomusha, kodvwa
kungabikho kwalomtsetfo ngalesikhatsi akuvimbeli kusebenta kwenchobomgomo leshiwo
esigabeni 217(2).
(5) Kuze kufike sikhatsi lapho uMtsetfo wePhalamende loshiwo esigabeni 65(2)
seMtsetfosisekelo lomusha ucala kusetjentiswa, ngasinye sishayamtsetfo sesifundza singatincumela
inchubo yaso mayelana nemandla laniketwe titfunywa taso kutsi tifake livoti esikhundleni saso
eMkhandlwini weLive lonkhe weTifundza.
(6) Kufike sikhatsi lapho umtsetfo loshiwo esigabeni 229(1)(b) seMtsetfosisekelo lomusha
ucala kusetjentiswa, hulumende wamasipala uhlala unawo emandla ekushaya umtsetfo mayelana
nemtselo, umtsedlwana netimali letibhadalelwa imphahla lengenako lebekavele anikwe kutsi
awasebentise uMtsetfosisekelo lomusha usengakacali kusebenta.
Lubumbano lwesive nekubuyisana
22. Kungasho lutfo kwaletinye tipkakamiso teMtsetfosisekelo lomusha kanye nekucitfwa
kweMtsetfosisekelo lomdzala, tonkhe tiphakamiso letiphatselene nashwele letikuloMtsetfosisekelo
lomdzala ngaphansi kwesihloko "Lubumbana lweSive nekuBuyisana" titsatfwa kutsi tiyincenye
yaloMtsetfosisekelo lomusha letiyinhloso yekuTfutfukiswa kweLubambano lweSive nekuBuyisana
uMtsetfo, 1995 (uMtsetfo 34 wa-1995), njengobe uchitjelwe, lokufaka ekhatsi tinhloso
tekuciniseka kwato.
UMtsetfo weMalungelo eBuntfu
23. (1) Umtsetfo welive lonkhe loshiwo etigabeni 9(4), 32(2), na-33(3) teMtsetfosisekelo lomusha
kufute usebente kungakapheli iminyaka lemitsatfu uMtsetfosisekelo lomusha ucale kusebenta.
(2) Kuze kusebente lomtsetfo loshiwo etigabeni 32(2) na-33(3) teMtsetfosisekelo lomusha
-
(a) sigaba 32 (1) kufute sitsatfwe ngekutsi sifundzeka ngalendlela:
"Bonkhe bantfu banelilungelo lekutfola imininingwane lesetandleni tembuso nome tikhungo tawo
kunome nguliphi lizinga lahulumende nangabe lemininingwane bayidzingela kuyisebentisa nome
kuvikela emalungelo abo."; futsi
(b) tigaba 33(1) na-(2) kufute titsatfwe ngekutsi tifundzeka ngalendlela lelandzelako:
"Bonkhe bantfu banelilungelo -
(a) letento tahulumende letisemtsetfweni tekuphatsa letiphatselene nabo lapho emalungelo
netimfuno tabo titsintseka nome tesatjiswa ngekutsikanyetwa;
(b) letento tahulumende letinebulungiswa tekuphatsa letiphatselene nabo lapho emalungelo
nome tifiso titsikameteka nome tesatjiswa;
(c) ekuniketwa tizatfu letibhaliwe taleso sento sahulumende sekuphatsa lesitsikameta
emalungelo netifiso tabo ngaphandle nangabe tizatfu talesento umphakatsi watisiwe ngato; futsi
(d) letento tekuphatsa letivumelekako ngekwetizatfu letiniketiwe lapho lamalungelo
atsikameteka nome esatjiswa khona.".
(3) Tigaba 32(2) na-33(3) teMtsetfosisekelo lomusha tiphelelwa sikhatsi nangabe lomtsetfo
loshiwo kuletigaba, ngekulandzelana kwato, ungakabekwa ngemuva kweminyaka lengu-3 kucale
kusebenta loMtsetfosisekelo lomusha.
Kuphatfwa kwembuso netekuvikela
24. (1) Tigaba 82(4)(b), 215, 218(1), 219(1), 224 kuyaku-228, 236(1), (2), (3), (6), 7(b)
na-8, 237(1) na-2(a) na-239 (4) na-(5) teMtsetfosisekelo lomdzala tiyachubeka tisebente sengatsi
loMtsetfosisekelo lomdzala awukacitfwa, kodvwa ngekulandzela -
(a) tichibelo taleto tigaba njengobe tihlelwe eSihlomelweni D;
(b) nome tiphi letinye tichibelo nome kucitfwa kwaleto tigaba nguMtsetfo wePhalamende
lophasiswe ngekwesigaba 75 seMtsetfosisekelo lomusha; futsi
(c) kuhambisana neMtsetfosisekelo lomusha.
(2) LiKhomishane lekuphatfwa kweTisesebenti taHulumende kanye nalawo etifundza lashiwo
eSehlukweni 13 seMtsetfosisekelo lomdzala ayachubeka kusebenta ngekwaleso sehluko
nangekwemtsetfo losebenta kuwo sengatsi leSehluko asikacitfwa, kuze leliKhomishane nalawo
etifundza abhidlitwe nguMtsetfo wePhalamende lophasiswe ngekulandzela sigaba 75
seMtsetfosisekelo lomusha.
(3) Kuchitfwa kweMtsetfosisekelo lomdzala kakutsikameti nome siphi satiso semtsetfo
lesikhishwe ngaphansi kwesigaba 237 (3), seMtsetfosisekelo lomdzala, futsi nome siphi leso satiso
semtsetfo sisebenta ngemandla, kuphela nje -
(a) nasilandzela sichibelo nome kucitfwa; nome
(b) nasihambisana neMtsetfosisekelo lomusha.
Kungavumeleki kwebulunga lobengetiwe betishayamtsetfo
25. (1) Nome ngubani ngesikhatsi uMtsetfosisekelo lomusha ucala kusebenta
lobekadvonsa sigwebo eRiphabhulikhi setinyanga letengca ku-12 ngaphandle kwekunikwa
lilungelo lekukhipha inhlawulo, akakavumeleki kuba lilunga leMkhandlu weLive lonkhe nome
lesishayamtsetfo sesifundza.
(2) Lokungavumeleki kwemuntfu ngekweliphuzwana (1) -
(a) kuyaphela nangabe sigwebo sibekwe eceleni nome sehliswa nakendlulisele lelicala lakhe
embili sase siba ngulesingamvimbeli loyo muntfu; futsi
(b) kuphela ngemuva kweminyaka lesihlanu sigwebo saphela.
Hulumende wasekhaya
26. (1) Kungasho lutfo kwetiphakamiso tetigaba 151, 155, 156 nesigaba 157
teMtsetfosisekelo lomusha -
(a) tiphakamiso teMtsetfo weSikhashana waHulumende wasEkhaya, 1993, (uMtsetfo 209
wa-1993), njengobe ungachitjelwa njalo njalo ngumtsetfo welive lonkhe ngekuhambisana
nemtsetfosisekelo lomusha, tihlala tinemandla kuze kufike Mabasa 30 1999 nome tize tichitfwe,
nome ngukuphi lokufika kucala; futsi
(b) umholi wendzabuko wemphakatsi lohlonipha umtsetfo wesintfu futsi losakhamuti
sendzawo lesendzaweni yemkhandlu wasekhaya wesikhashana, umkhandlu wasemakhaya
wesikhashana nome umkhandlu webameleli wesikhashana, loshiwo eMtsetfweni waHulumende
weSikhashana wasEkhaya, 1993, lotfolakele njengobe kuhleliwe esigabeni 182 seMtsetfosisekelo
lomdzala, unelilungelo ngelizinga lakhe lekuba lilunga lalowo mkhandlu kuze kufike Mabasa 30
1999 nome kuze uMtsetfo wePhalamende ubeke ngalenye indlela.
(2) Sigaba 245(4) seMtsetfosisekelo lomdzala siyachubeka sibe nemandla kuze kusetjentiswa
kwaleso sigaba kuphele. Sigaba 16(5) na-(6) seMtsetfo waHulumende wasEkhaya, 1993, singete
sachitfwa ngembili kwaMabasa 30 1999.
Kulondvolotwa kweMitsetfo yePhalamende neyetifundza
27. Tigaba 82 na-124 teMtsetfosisekelo lomusha katitsikameti kulondvolotwa kweMitsetfo
yePhalamende nome yeTifundza leyabekwa ungakacali kusebenta loMtsetfosisekelo lomusha.
Kubhaliswa kwemphahla yembuso lenganyakati
28. (1) Uma sigungu lesiphetse sekukhiphe sitifiketi sekutsi leyo mphahla lenganyakati
yembuso ibekwe kuhulumende lotsite ngekwesigaba 239 seMtsetfosisekelo lomdzala, umbhalisi
wetimphahla kufute ayibhale lemphahla nome acinisekise nome encwdzini lefanele, sihloko
salemphahla nome lokunye lokungumbhalo encwadzini yetimphahla letinganyakati egameni lalowo
hulumende.
(2) Kute inkhokhelo, imali nome kuhlawuliswa lokubhadalwako mayelana nekubhaliswa
ngekulandzela liphuzwana (1).
SIHLOMELO A
Tichibelo eShejulini 2 yeMtsetfosisekelo lomdzala
1. Kususwa kweliphuzu (1) kufakwe loku lokulandzelako:
" 1. Emacembu labhaliswe ngekulandzela umtsetfo welive lonkhe, futsi lekangenele lukhetfo
lweMkhandlu welive lonkhe, atawuphakamisa emagama ebantfu labatawungenela lolukhetfo
ngeluhlu lwemagama ebantfu lolwentiwe ngekulandzela leSheduli nesishayamtsetfo selive
lonkhe.".
2. Kususwa kweliphuzu 2 kufakwe leliphuzu lesilandzelako:
"2. Tihlalo kuloMkhandlu welive lonkhe njengobe tincunywe ngekulandzela sigaba 46
seMtsetfosisekelo lomusha, titawugcwaliswa ngalendlela lelandzelako:
(a) Linani lelinguhhafu laletihlalo litawutsatfwa kuloluhlu lwetifundza loluletfwe ngemacembu
lakehlukene, kantsi linani letihlalo lelibekiwe litawubekelwa sifundza ngasinye njengobe kuncume
liKhomishane lwelukhetfo lolulandzelako lweMkhandlu, kunakwe kuphela imininingwane
leyentiwe ngekwebuciko lephatselene nebavoti, nekumelwa kwemacembu latsintsekako.
(b) Lolomunye hhafu wetihlalo uneluhlu loluvela eveni lonkhe loluletfwe ngemacembu
lakehlukene, nome, kuloluhlu loluvela etifundzeni nangabe luhlu loluvela eveni lonkhe
lungakaletfwa.".
3. Kususwa kwelihpuzu 3 livalwe nguloku lokulandzelako:
"3. Loluhlu lwalabemele lukhetfo loluletfwe licembu, naseluhlangene lutawuba nemagama
langengci linani lebantfu labalingana netihlalo kuloMkhandl weLive lonkhe, futsi luhlu ngalunye
lutawubeka lamagama ngendlela lelinconota ngayo umuntfu licembu ngalinye.".
4. Kuchitjelwa kweliphuzu 5 ngekufaka lamagama lendvulela indzima (a) ngalawa
lalandzelako:
"5. Letihlalo letishiwo ephuzwini 2(a) titawuniketwa ngekwesifundza emacenjini lekangenele
lukhetfo, ngalendlela lelandzelako:".
5. Kuchitjelwa kweliphuzu 6 -
(a) ngekufaka lamagama lendvulela indzima (a) ngalawa lalandzelako:
"6. Tihlalo letishiwo ephuzwini 2(b) titawuniketwa emacembu lekangenele lukhetfo, ngalendlela
lelandzelako:"; futsi
(b) ngekuvala indzima (a) ngalendzima lesilandzelako:
"(a) Incenye yemavoti ngesihlalo ngasinye itawutfolakala ngekwehlukanisa linani lonkhe
lemavoti eveni lonkhe ngelinani letihlalo kuloMkhandlu weLive lonkhe, nakunye ngetulu,
umphumela nakunye ngetulu, kunganakwa tincenyana, kutawuba incenye yemavoti ngesihlalo
sinye.".
6. Kuchitjelwa kweliphuzu 7(3) ngekususa liphuzu (b) kufakwe leli lelilandzelako:
"(b) Incenye lelungisiwe yemavoti ngesihlalo ngasinye itawutfolakala ngekwehlukanisa
kwemavoti lafakiwe eveni lonkhe lakesekela licembu, kususwe linani lemavoti lakesekela licembu
lelishiwo endzimeni (a), ngelinani letihlalo kuloMkhandlu, kwengetwe sinye, kususwe linani
letihlalo letiniketwe lelo cembu ekugcineni ngekulandzela indzima (a).".
7. Kukhishwa kweliphuzu 10 kufakwe leli lelilandzelako:
"10. Linani letihlalo esishayenimtsetfo sesifundza ngasinye litawuba njengekuncuma kwesigaba
105 seMtsetfosisekelo lomusha.".
8. Kukhishwa kweliphuzu 11 kufakwe leli lelilandzelako:
"11. Emacembu labhalisiwe ngekwemtsetfo welive lonkhe futsi lekangenele lukhetfo
lwesishayamtsetfo sesifundza atawenta luhlu lwemagama ebantfu labatawufakwa
kulesishayamtsetfo sesifundza lolungiswe ngekulandzela leShejuli nemtsetfo welive lonkhe.".
9. Kususwa kweliphuzu 16 kufakwe leli lelilandzelako:
"Kubekwa kwetitfunywa
16. (1) Nasekucedziwe kubalwa kwemavoti, linani letitfunywa telicembu ngalinye
selibekiwe nemphumela welukhetfo sewukhishiwe ngekulandzela sigaba 190 seMtsetfosisekelo
lomusha, liKhomishane, kungakapheli emalanga lamabili umphumela ukhishiwe, litawubeka
kuluhlu ngalunye lwemagama, lolushicilelwe ngekulandzela umtsetfo welive lonkhe, labamele
licembu ngalinye esishayenimtsetfo.
(2) Kulandzela lokubekwa lokushiwo ephuzwaneni (1), nangabe ligama lalobekiwe livela
etinhlwini letingetulu kwalunye lweMkhandlu weLive lonkhe nome kuto totimbili tinhlu
lweMkhandlu weLive lonkhe nelwesishayamtsetfo sesifundza (uma lukhetfo lweMkhandlu
nelwesishayamtsetfo lubanjwe sikhatsi sinye), futsi lolobekiwe utawuyekela kusinye saletikhundla,
licembu leliletse loluhlu, kufute ngemalanga lamabili alokubekwa, lisho kuleliKhomishane kutsi
loyo muntfu utawubekwa kuluphi luhlu futsi utawungena kusiphi sishayamtsetfo, kuze kutsi
ligama lakhe licishwe kuloluhlu lolunye.
(3) LeliKhomishane litawushicilela ngekushesha emagama alabo labakhetsiwe
esishayenimtsetfo nome etishayenimtsetfo.".
10. Kuchitjewa kweliphuzu 18 ngekuuswa kwendzima (b) kufakwe lendzima lelendzelako:
"(b) sitfunywa sikhetfwa njengesitfunywa lesingesuswa eMkhandlwini weLive lonkhe
weTifundza;".
11. Kususwa kweliphuzu 19 kufakwe leli lelilandzelako:
"19. Luhlu lwetitfunywa letishiwo ephuzwini 16 (1) lungengetwa kanye kuphela nome nini
etinyangeni letingu-12 kusukela ngelilanga lekwabekwa ngalo titfunywa ngaphansi kweliphuzu
16, kuze kugcwaliswe tikhala letivelile: Kuphela nje nangabe loko kwengetwa kwentiwa
ekugcineni kweluhlu.
12. Kususwa kwelophuzu 23 kufakwe leli lelilandzelako:
"Tikhala
"23. (1) Uma ngabe kuvela sikhala esishayenimtsetfo sesifundza lapho leShejuli isebenta
khona, licembu lelikhetse lilunga leliphumako litawugcwalisa leso sikhala ngekukhetsa
umuntfu -
(a) ligama lakhe lelikhona kuloluhlu lwebantfu lapho lelilunga leliphumako lakhetfwa khona
ekucaleni; futsi
(b) lokungunye lolandzelako lofanele nalokhona kuloluhlu.
(2) Kuphakanyiswa kwemagaba ebantfu labatawugcwalisa leso sikhala kutawuniketwa
Somlomo kubhalwe phansi.
(3) Nangabe licembu lelimelwe esishayenimtsetfo libhidlitwa nome lingasekho nemalunga alo
ashiya tihlalo tawo ngekulandzela liphuzu 23A(1), letihlalo titawuniketwa emacembu lekasele
ngalokunjalo kube sengatsi tihlalo letemukwa licembu ngekweliphuzu 7 nome 14, njengobe
kungenteka.".
13. Kufakwa kweliphuzu lelilandzelako ngemuva kweliphuzu 23:
"Tizatfu letengetiwe tekulahlekelwa bulunga besishayamtsetfo
"23A. (1) Lilunga lilahlekelwa bulunga besishayamtsetfo lapho leShejuli inemandla khona
uma loyo muntfu ayekela kuba lilunga lelicembu lelamkhetsa kutsi abe lilunga lesishayamtsetfo.
(2) Ngaphandle kweliphuzwana (1) nome liphi licembu letembusave lingantjintja ligama lalo
nome nini.
(3) UMtsetfo wePhalamende, kungakendluli sikhatsi lesidze loMtsetfosisekelo lomusha ucale
kusebenta, ungaphasiswa ngekulandzela sigaba 76(1) seMtsetfosisekelo lomusha kuchibela
leliphuzu kanye neliphuzu 23 kuze kubekwe indlela lokungentiwa ngayo kutsi lilunga
lesishayamtsetfo leseliyekelile kuba lilunga lalelicembu lelalikhetsa, kutewugcina bulunga balo
esishayenimtsetfo.
(4) UMtsetfo wePhalamende loshiwo ephuzwini (3) ungenta kube khona futsi -
(a) kuhlangana kwelicembu nalelinye licembu; nome
(b) kuhlephuka kwelicembu libengemacembu lamanyenti.".
14. Kucishwa kweliphuzu 24.
15. Kucitjilwa kweliphuzu 25 -
(a) ngekufaka lenchazelo "yeliKhomishane" ephuzwini 25 - "'liKhomishane' lisho
liKhomishane lelukhetfo lelishiwo esigabeni 190 seMtsetfosisekelo lomusha;"; futsi
(b) ngekufaka lenchazelo lelandzelako ngemuva kwenchazelo "luhlu lwelive lonkhe":
"'UMtsetfosisekelo lomusha' usho uMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika,
1996;".
16. Kucishwa kweliphuzu 26.
SIHLOMELO B
Hulumende weLubumbono: Lizinga leLive lonkhe
1. Sigaba 84 seMtsetfosisekelo lomusha sitsatfwa kwekutsi sicuketse lesigatjana lesengetako
lesilandzelako:
"(3) UMengameli kufute abonisane neMasekela eMengameli -
(a) nakutfutfukiswa nanakuchutjwa inchubomgomo yaHulumende welive lonkhe;
(b) kuto tonkhe tindzaba letiphatselene nekuphatfwa kwetiNdvuna teMbuso nekusetjentwa
imisebenti yetiNdvuna teMbuso;
(c) ekuniketeni imisebenti emasekeleni eMengameli;
(d) kungakabekwa muntfu ngaphansi kweMtsetfosisekelo nome ngaphansi kwanome
nguwuphi umtsetfo, lokufaka kubekwa kwemancusa nome titfunywa letimele lelive kulamanye
emave;
(e) kungakabekwa emakhomishane eluphenyo;
(f) kungakabitwa luvivinyoluvo; futsi
(g) kungakacolelwa nome kungancishiswa sigwebo sesiboshwa.".
2. Sigaba 89 seMtsetfosisekelo lomusha kufute sitsatfwe ngekutsi sicuketse lesigatjana
lesengetako lesilandzelako:
"(3) Tigatjana (1) na-(2) tiyasebenta futsi naseSekeleni leMengameli.".
3. Indzima (a) yesigaba 90(1) saloMtsetfosisekelo lomusha itsatfwa ngekutsi ifundzeka kanje:
"(a) liSekela leMengameli lelikhetfwe nguMengameli;".
4. Sigaba 91 seMtsetfosisekelo lomusha sitsatfwa kutsi sifundzeka kanje:
"Sigungu setiNdvuna teMbuso
91. (1) Sigungu setiNdvuna teMbuso sibunjwe ngeMengameli, emaSekela eMengameli -
(a) netiNdvuna teMbuso letingengci ku-27 letingemalunga eMkhandlu weLive lonkhe
letibekwe ngekulandzela sigatjana (8) kuya ku-(12); futsi
(b) neNdvuna yeMbuso yinye lengasilo lilunga leMkhandlu weLive lonkhe, futsi lebekwe
ngekulandzela sigatjana (13), kodvwa abeka leNdvuna uMengameli, ahlolisana nemaSekela
aMengameli kanye nebaholi bemacembu lekamelwe eMkhandlwini, nakabona kubekwa kwaleyo
Ndvuna yeMbuso kudzingekile.
(2) licembu ngalinye lelinetihlalo letisukela ku-80 kuloMkhandlu weLive lonkhe linelilungelo
lekukhetsa lisekela leMengameli emalungeni aloMkhandlu.
(3) Nakute licembu nome linye kuphela licembu lekungilo lelinetihlalo letingu-80 nome
ngetulu kwaloko kuloMkhandlu, licembu lelinetihlalo letinyenti kanye nalelo lelinetihlalo
letilandzelako anelilungelo ngalinye lekukhetsa linye liSekela leMengameli emalungeni
aloMkhandlu.
(4) Uma lilunga selibekiwe kuba liSekela leMengameli, lingakhetsa kuchubeka nome liyekele
kuba lilunga laloMkhandlu.
(5) LiSekela leMengameli lingasebentisa emandla alo liphindze lente nemisebenti yalo
leliyetfwese ngulesikhundla sebuSekela Mengameli nguMtsetfosisekelo nome leniketwe
lesikhundla nguMengameli.
(6) LiSekela leMengameli liba sesikhundleni -
(a) kute kufike Mabasa 30 1999 ngaphandle nalikhishiwe nome libuyiselwe emuva
ngulelicembu lelinelilungelo lekulikhetsa ngaphansi kwetigatjana (2) na-(3); nome
(b) kuze umuntfu lokhetfwe kuba nguMengameli ngemuva kwanome luphi lukhetfo
lweMkhandlu weLive lonkhe lolubanjwe kungakefiki Mabasa 30 1999, atsatse sikhundla sakhe.
(7) Sikhala sesikhundla seliSekela leMengameli singavalwa ngulelo cembu lebelikhetse
liSekela leMengameli.
(8) Licembu lelinetihlalo llokungenani letingu-20 kuloMkhandlu weLive lonkhe futsi
lelingenile kuhulumende welubumbano, linelilungelo lekuniketwa sikhundla sinye nome ngetulu
kwaloko kuletikhundla teSigungu setiNdvuna teMbuso lekutawukhetselwa kuto tiNdvuna
teMbuso njengekusho kwesigaba (1)(a) tingabekwa, ngekucatsaniswa kwetihlalo letiphetfwe
ngulelicembu koloMkhandlu kanye netihlalo letiphetfwe ngulamanye emacembu lekakhona.
(9) Tikhundla teSigungu setiNdvuna teMbuso kufute tabiwe kulawo macembu lekakhona
ngekulandzela lendlela lelandzelako:
(a) Incenye yetihlalo ngesikhundla kufute incunywe ngekwehlukanisa linani letihlalo
kuloMkhandlu weLive lonkhe letibanjwe ngekuhlanganyela ngemacembu lekakha hulumende
welubanjiswano ngelinani letikhundla lelishiwo esigatjaneni (1)(a), nasinye ngetulu.
(b) Umphumela, kungabukwa tincenyana kusukela kuyesitsatfu, nangabe tikhona, ngiyona
ncenye yetihlalo ngesikhundla ngasinye.
(c) Linani letikhundla letabelwa emacembu lekakhona lapho libekwa ngekwehlukanisa linani
letihlalo selilonkhe leliphetfwe ngulelo cembu kuloMkhandlu weLive lonkhe ngalencenye
lechazwe endzimeni (b).
(d) Umphumela, ngekulandzela indzima (e), ukhomba linani letikhundla leliniketwa licembu
lelo.
(e) Lapho kulandzela kusetjentiswa kwalendlela lechazwe ngenhla kukhipha umphumela
longetulu kulongatsatfwa nguletikhundla letineketwe licembu, lomphumela longetulu ubangisana
naleminye imiphumela lengutulu yalamanye emacembu, futsi nome siphi sikhundla nome tikhundla
letisele lekufute tiniketwe lelo cembu nome lawo macembu ngekulandzelana kwaleyo miphumela
lengetulu, kufute tiniketwe lelo cembu nome lawo macembu lanemphumela longetulu lomnyenti
kunaleminye ngekulandzelana.
(10) UMengameli ngemuva kwekubonisna nemaSekela aMengameli nebaholi bemacembu
lekakhona lapho, kufute -
(a) ancume tikhundla letifanele lekufanele tiniketwe emacembu lekakhona kuhulumende
welubanjiswano ngekulandzela linani letikhundla letiniketwe lamacembu ngaphansi kwesigatjana
(9);
(b) abeke kuleso naleso sikhundla lilunga leMkhandlu weLive lonkhe leliphindze libe lililunga
lelicembu leliniketwe leso sikhundla ngaphansi kwendzima (a), njengeNdvuna yeMbuso lephetse
leso sikhundla;
(c) Nangabe kuba nesidzingo ngekweMtestfosisekelo nome ngesizatfu sahulumende lokahle,
agucule lokuncunywa ngaphansi kwendzima (a), kodvwa kuphela ngekulandzela sigatjana (9);
(d) acitse kubekwa nome ngukuphi esikhundleni ngaphansi kwendzima (b) -
(i) nangabe Mengameli ucelwa ngumholi welicembu lelo iNdvuna yeMbuso letsintsekako
ililunga lalo; nome
(ii) nakuba nesidzingo ngekweMtsetfosisekelo nome ngesizatfu sahulumende lokahle; nome
(e) agcwalise, nakunesidzingo, kodvwa kuphela ngekulandzela indzima (b), sikhala lesivele
esikhundleni seNdvuna yeMbuso.
(11) Sigatjana (10) kufute silandzelwe ngemoya locuketfwe ngulomcondvo wahulumende
welubumbano, futsi Mengameli naletinye tiphatsimandla letitsintsekako kufute awusebentsise
ngekufuna kutfola kuvumelana ngato tonkhe tikhatsi: Nangabe kuvumelana kungatfolakali -
(a) ekusebentiseni emandla latfolakala etindzimeni (a), (c) nome (d)(ii) taleso sigatjana,
sincumo seMengameli siyema;
(b) ekusebentiseni emandla latfolakala etindzimeni (b), (d) (i) nome (e) taleso sigatjana
lokutsintsa umuntfu longasilo lilunga lelicembu leMengameli, sincumo semholi welicembu laloyo
muntfu lalilunga lalo siyema; futsi
(c) ekusebentiseni emandla lekashiwo endzimeni (b) nome (e) alesigaba lesitsintsa umuntfu
lolilunga lelicembu leMengameli, sincumo seMengameli siyema.
(12) Uma kubekwa etikhundleni kuguculwa ngaphansi kwesigatjana (10)(c), tiNdvuna teMbuso
letitsintsekako kufute tishiye tikhundla tato kodvwa tivumelekile, lapho kunekwenteka, kutsi
tingaphindze tibekwe kuletinye tikhundla letinikwe emacembu ato ngekulandzela loluntjintjo.
(13) UMengameli -
(a) ngekuhlolisana nemaSekela aMengameli nebaholi bemacembu lekakhona kuhulumende
welubanjiswano, kufute -
(i) ancume sikhundla lesitsite seNdvuna yeMbuso lekukhulunywa ngaso esigatjaneni (i)(b)
nangabe kunesidzingo lesilandzela sincumo seMengameli ngaphansi kwaleso sigatjana;
(ii) abeke kuleso sikhundla loyo muntfu longasilo lilunga leMkhandlu weLive lonkhe,
njengeNdvuna yeMbuso lephetse leso sikhundla;
(iii) agcwalise, nakudzengekile sikhala kuleso sikhundla; nome
(b) ngemuva kwekubonisana nemaSekela aMengameli kanye nebaholi bemacembu lekakhona
kuhulumende welubanjiswano, kufute acitse kubekwa esikhundleni ngaphansi kwendzima (a)
nangabe loku kuyadzingeka ngesizatfu seMtsetfosisekelo nome sahulumende lokahle.
(14) Imihlangano yeSigungu setiNdvuna teMbuso kufute iholwe nguMengameli, nome, uma
Mengameli asho njalo, liSekela leMengameli: Loku kwenteke ngekutsi emaSekela eMengameli
ahole lemihlangano ngekuntjintjana ngaphandle nangabe tidzingo tahulumende nemoya
wahulumende welubumbano kukhomba ngalenye indlela.
(15) Sigungu setiNdvuna teMbuso kufute sisebente ngendlela leniketa kucatjangelwa kwemoya
wekufuna kuvumelana ngekulandzela sifiso sekuba nahulumende welubumbano kanye
nahulumende losebenta ngendlela lengiyo.".
5. Sigatjana 93 seMtsetfosisekelo sitsatfwa ngekutsi sifundzeka kanje:
"Kubekwa kwemaSekela etiNdvuna teMbuso
93. (1) UMengameli ngemuva kwekubonisana neMasekela aMengameli nebaholi bemacembu
lekakhona eSigungwini setiNdvuna teMbuso, angakha tikhundla temaSekela etiNdvuna teMbuso.
(2) Licembu linelilungelo lekunikwa sinye nome ngetulu sikhundla sebuSekela Ndvuna
yeMbuso ngendlela lefananako ngalokulingene njengobe kwentiwe nakwabiwa tikhundla
tetiNdvuna teMbuso.
(3) Letiphakamiso tesigaba 91(10) kuya ku-(12) tiyasebenta, netingucuko letidzingekako,
nasemaSekeleni etiNdvuna teMbuso, futsi kulokusetjentiswa kutsintfwa kulesigaba kweNdvuna
yembuso nome sikhundla kufute kutsatfwe ngekutsi kushiwo liSekela leNdvuna yeMbuso nome
sikhundla seliSekela leNdvuna yeMbuso, ngalokunjalo.
(4) Uma umuntfu abekwe njengeliSekela leNdvuna yeMbuso kunome ngusiphi sikhundla
lesiniketwe iNdvuna yeMbuso -
(a) lelo liSekela leNdvuna yeMbuso kufute lisebentise emandla alo liphindze lente imisebenti
yalo egameni laleyo Ndvuna yeMbuso leniketwe kwengamela leso sikhundla ngekulandzela nome
nguwuphi umtsetfo nome ngalenye indlela, ngekulandzela imiyalo yeMengameli, nome
lebewunganiketwa liSekela leNdvuna yeMbuso nguleyo Ndvuna yeMbuso; futsi
(b) nakukhulunywa nganome nguwuphi umtsetfo ngaleyo Ndvuna yeMbuso loku kufute
kutsatfwe ngekutsi kukhulunywa ngeliSekela leNdvuna yeMbuso lelisebenta ngekulandzela
kuniketwa emandla ngaphansi kwendzima (a) liniketwa yiNdvuna yeMbuso, lelisebentela yona.
(5) Nangabe liSekela leNdvuna yeMbuso lingekho nome ngesizatfu lesinye lingakwati
kusebentisa emandla alo nome lente imisebenti yaleso sikhundla, Mengameli angabeka lelinye
liSekela leNdvuna yeMbuso nome lomunye umuntfu kutsi aphatse kwesikhashana leso sikhundla
seliSekela leNdvuna yeMbuso lengekho, nome ente wonkhe umsebenti, lokukanye asebente
umsebenti nome asebentise emandla latsite.".
6. Sigaba 96 seMtsetfosisekelo sitsatfwa kutsi sinaletigatjana lesetengetiwe letilandzelako:
"(3) TiNdvuna teMbuso kufute titiphendvulele ngamunye kuMengameli naseMkhandlwini
weLive lonkhe ngekuphatfwa kwetikhundla tato, kantsi onkhe emalunga eSigungu setiNdvuna
teMbuso ngalokunjalo atiphendvulela ngekuhlanganyela ngekusebenta kwahulumende welive
lnkhe nangenchubomigomo yakhe.
(4) TiNdvuna teMbuso kufute tiphatse tikhundla tato ngekulandzela inchubomgomo
lencunywe Sigungu setiNdvuna teMbuso.
(5) Uma iNdvuna yeMbuso yehluleka kuphatsa sikhundla sayo ngekulandzela inchubomgomo
yeSigungu setiNdvuna teMbuso, Mengameli angayitjela leyo Ndvuna yeMbuso kutsi iphatse leso
sikhundla sayo ngekulandzela leyo nchubomgomo.
(6) Uma leyo Ndvuna yeMbuso yehluleka kulandzela lomyalo weMengameli ngaphansi
kwesigatjana (5), Mengameli angayisusa esikhundleni -
(a) uma kuyiNdvuna yeMbuso leshiwo esigabeni 91(1)(a), ngemuva kwekubonisana nayo
leNdvuna yeMbuso, kantsi uma leyo Ndvuna yeMbuso ingasilo lilunga lelicembu leMengameli
nome ingasiye umholi welicembu laleyo Ndvuna yeMbuso; nome
(b) uma iNdvuna yeMbuso leshiwo esigabeni 91(1)(b), ngemuva kwekubonisana nemaSekela
eMengameli nebaholi bemacembu lahlanganyele hulumende welubanjiswano.".
SIHLOMELO C
Hulumende weLubumbano:
Hulumende weTifundza
1. Sigaba 132 seMtsetfosisekelo lomusha sitsatfwa ngekutsi sifundzeka kanje:
"IMikhandlu lephetse yeTifundza
132. (1) UMkhandlu lophetse weSifundza ubunjwe ngaNdvunakhulu kanye nemalunga
langengci ku-10 lekakhetfwe nguNdvunankhulu ngekulandzela lesigaba.
(2) Licembu lelinencenye yetihlalo lengu-10% esishayenimtsetfo sesifundza, futsi lelikhetse
kufaka sandla kuhulumende welubumbano, linelilungelo lekuniketwa sinye nome ngetulu kwasinye
setikhundla eMkhandlwini lophetse weSifundza ngekubuka incenye yetihlalo letibanjwe ngulelo
licembu esishayenimtsetfo nakucatsaniswa netihlalo letibanjwe ngulamanye emacembu lafaka
sandla kulesishayamtsetfo.
(3) Tikhundla teMkhandlu lophetse weTifundza kufute tiniketwe lawo macembu langenele
kubuswa kwesifundza ngekulandzela lendlela lehlelwe esigabeni 91 (9), kantsi ekulandzeleni leyo
ndlela nakuphatfwa kulesigaba -
(a) Sigungu stiNdvuna teMbuso, kufute kufundvwe kutsi kushiwo uMkhandlu lophetse
weSifundza;
(b) iNdvuna yeMbuso, kufute kufundvwe kutsi kushiwo lilunga leMkhandlu lphetse
weSifundza; kantsi
(c) uMkhandlu weLive lonkhe, kufute kufundvwe kutsi kushiwo sishayamtsetfo sesifundza.
(4) Ndvunankhulu wesifundza ngemuva kwekubonisana nebaholi bemacembu langenele
kuphatfwa kwesifundza kufute -
(a) ancume ngendlela yakhona leto tikhundla letinikwa lamacembu langenele kubuswa
kwesifundza ngekulandzela linani letikhundla lekaniketwe tona lawo macembu ngaphansi
kwesigatjana (3);
(b) abeke kuleso sikhundla lilunga lesishayamtsetfo lalelo cembu leliniketwe leso sikhundla
ngaphansi kwendzima (a), njengelilunga leMkhandlu lophetse weSifundza lelengamele leso
sikhundla;
(c) uma kuba nesidzingo ngetizatfu teMtsetfosisekelo nome ngekufuneka kwahulumende
lokahle, antjintje nome ngukuphi kubekwa ngaphansi kwendzima (a), kodvwa ngekulandzela
sigatjana (3);
(d) acitse kubekwa esikhundleni ngaphansi kwendzima (b) -
(i) uma Ndvunankhulu acelwa kwenta loko ngumholi walelo cembu lalelo lunga leMkhandlu
lophetse weSifundza lelitsintsekako; nome
(ii) uma kudzingekile ngetizatfu teMtsetfosisekelo nome tahulumende lokahle; nome
(e) agcwalise, nangabe kudzingeka, ngekulandzela indzima (b), sikhala esikhundleni selilunga
leMkhandlu lophetse weSifundza.
(5) Sigatjana (4) kufute sisetjentiswe ngemoya wesidzingo sahulumende welubumbano, kantsi
Ndvunankkhulu naletinye tiphatsimandla letitsintsekako kufute ekwenteni loku kulesigatjana
bafune kutfola kuvumelana ngaso sonkhe sikhatsi: Kodvwa nangabe kungavunyelwana -
(a) ekusetjentisweni kwalamandla lashiwo endzimeni (a), (c), nome (d)(ii) yaleso sigaba,
sincumo saNdvunakhulu siyema;
(b) ekusetjentisweni kwalamandla lashiwo endzimeni (b), (d)(i) nome (e) yaleso sigaba
lesitsintsa umuntfu longasilo lilunga lelicembu laNdvunankhulu, sincumo semholi walelo cembu
loyo muntfu lalilunga lalo siyema; futsi
(c) ekusetjentisweni kwemandla lashiwo endzimeni (b) nome (e) yaleso sigaba latsintsa
umuntfu lolilunga lelicembu laNdvunankhulu, sincumo saNdvunankhulu siyema.
(6) Uma nome siphi sincumo sekwabikwa kwetikhundla siguculwa ngaphansi kwesigatjana
(4)(c), emalunga latsintsekile kufute ashiye tikhundla tawo kodvwa aphindze avumeleke, kubekwa
kuletinye tikhundla letiniketwe emacembu alawo malunga ngekulandzela lokuguculwa.
(7) Imihlangano yeMkhandlu lophetse weSifundza kufute yenganyelwe nguNdvunankhulu
wesifundza.
(8) UMkhandlu lophetse weSifundza kufute usebente ngendlela lekhombisa kucatjangelwa
kwemoya wekufuna kuvumelana ngekwemgomo wahulumende welubumbano, kanye nesidzingo
sahulumende lokahle.".
2. Sigaba 136 seMtsetfosisekelo lomusha sitsatfwe ngekutsi sicuketse lesigatjana lesengetako
lesilandzelako:
"(3) Emalunga eMkhandlu lophetse weSifundza kufute atiphendvulele kuNdvunankhulu
nasesishayenimtsetfo sesifundza ngekuphatfwa kwetikhundla tawo, futsi onkhe emalunga
aloMkhandlu ngalokunjalo kufute aphendvule sekawonkhe ngekusebenta kwahulumende
wesifundza nenchubomgomo yakhe.
(4) Emalunga eMkhandlu lophetse weSifundza kufute aphatse tikhundla tawo ngekulandzela
inchubomgomo lebekwe nguloMkhandlu.
(5) Uma lilunga lelitsintsekako lehluleka kulandzela inchubomgomo yeMkhandlu lophetse
weSifundza, Ndvunankhulu angalicela lelo lunga kutsi liphatse sikhundla salo ngekuhambisana
nalenchubomgomo lehleliwe.
(6) Uma lelilunga lelitsintsekako liyehluleka kulandzela imiyalo yaNdvunankhulu ngaphansi
kwesigatjana (5), Ndvunankhulu angalisusa esikhundleni ngemuva kwekubonisana nalo, kodvwa
uma lelo lunga lingasilo lilunga lelicembu laNdvunankhulu nome lingasiye umholi welicembu
lelingenele kubuswa kwesifundza, ngemuva kwekubonisana nemholi walelo cembu.".
SIHLOMELO D
Kuphatfwa kwembuso netekuvikela: Tichibelo etigabeni teMtsetfosisekelo lomdzala
1. Kuchitjelwa kwesigaba 218 seMtsetfosisekelo lomdzala -
(a) ngekususa esigatjaneni (1) lamagama lendvulela indzima (a) ngalawa lalandzelako:
"(1) Ngekulandzela imibandzela yeNdvuna yeMbuso yeteKuphepha neteKuvikeleka,
Khomishane weMaphoyisa weLive lonkhe utawetfwesa -";
(b) ngekususa indzima (b) yesigatjana (1) kufakwe lena lelandzelako:
"(b) kubekwa kwabokhomishane bemaphoyisa betifundza;";
(c) ngekususa indzima (d) yesigatjana (1) kufakwe lena lelandzelako:
"(d) kuphenywa nekuvinjelwa kwebugelekece lobuhlelekile nome bugelekece lobudzinga
kuphenywa kwelive lonkhe kanye nekuvinjelwa nome buciko lobujulile;"; futsi
(d) ngekususa indzima (k) yesigatjana (1) kufakwe lena lelandzelako:
"(k) kusungulwa nekugcinwa kwemtsetfo sive ngumbutfo wemaphoyisa lotawutfunyelwa kutsi
uyewusita futsi ngekucelwa nguKhomishane weSifundza wemaphoyisa;".
2. Kuchitjelwa kwesigaba 219 seMtsetfosisekelo lomdzala ngekususa sigatjana (1) emagama
lendvulela indzima (a) kufakwe lawa lalandzelako:
"(1) Ngekulandzela sigaba 218(1), Khomishane weMaphoyisa weSifundza wetfweswe -".
3. Kuchitjelwa kwesigaba 224 seMtsetfosisekelo lomdzala ngekususa siphakamiso
sesigatjana (2) kufakwe lesi lesilandzelako:
"Kodvwa lesigatjana sitawusebenta futsi emalungeni anome nguwuphi umbutfo lohlomile
lowaletsa luhlu lemalunga awo ngemuva kwekucala kusebenta kweMtsetfosisekelo
weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika, 1993 (uMtsetfo 200 wa-1993), kodvwa kungakemukelwa
lombhalo lomusha weMtsetfosisekelo njengobe kubekiwe esigabeni 73 salowo Mtsetfosisekelo,
uma lelicembu letembusave ngaphansi kweligunya nemandla alo lime khona nome lelitihlanganise
nawo futsi tinhloso tawo lelititfutfukisako lafaka sandla emkhandlini lobewuphetse kwesikhashana
futsi longazange ufake sandla kuloMkhandlu welive lonkhe newetishamtsetfo tetifundza ngaphansi
kwaloMtsetfosisekelo.".
4. Kuchitjelwa kwesigaba 227 seMtsetfosisekelo lomdzala ngekususa sigatjana (2) kufakwe
lesi lesilandzelako:
"(2) UMbutfo weTekuvikela wetemphi utawusebentisa emandla awo wente nemisebenti yawo
ngekubukelela tidzingo tesive ngekulandzela Sehluko 11 seMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi
yeNingizimu Afrika, 1996.".
5. Kuchitjelwa kwesigaba 236 seMtsetfosisekelo lomdzala -
(a) ngekususa sigatjana (1) kufakwe lesi lesilandzelako:
"(1) Litiko letekuphatfwa kwetisebenti tembuso, umnyango wembuso, kuphatsa nome umbutfo
wetekuvikela lekwatsi ngembidlana nje ungakacali kusebenta uMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi
yeNingizumu Afrika, 1996 (losewatiwa ngekutsi "nguMtsetfosisekelo lomusha"), kwenta
imisebenti yahulumende, kutawuchubeka kusebente ngekulandzela nome kufakwe kuletinye
tikhungo letifanele nome kuhlelwe kabusha nome kuhlanganiswe naletinye tikhungo.";
(b) ngekususa sigatjana (6) kufakwe lesi lesilandzelako:
"(6) (a) UMengameli angabeka liKhomishane lekubuketa siphetfo nome kuguculwa
kwesivumelwano, kubekwa esikhundleni nome kukhushulwa, nome kunikwa kwemvuzo nome
timfanelo temsebenti, lokwenteka emkhatsini waMabasa 27 1993 neLweti 30 1994 kwanome
muphi umuntfu loshiwo esigatjaneni (2) nome licembu lebantfu labanjalo.
(b) Lelikhomishane lingasibuyisela emuva nome lisintjintje sivumelwano, kubekwa
esikhundleni, kukhushulwa nome kuniketwa kwemfanelo nakungakafaneli nome kungakalungi
kuleyo ndzawana."; futsi
(c) ngekufaka "loMtsetfosisekelo", lapho kuvela khona loku esigabeni 236,
"ngeMtsetfosisekelo lomusha".
6. Kuchitjelwa kwesigatjana 237 seMtsetfosisekelo lomdzala -
(a) ngekufaka endzimeni (a) yesigatjana (1) loku lokulandzelako:
"(a) kuhlelwa kabusha kwetikhungo lekushiwo esigabeni 236(1), lokungafaki imibutfo
yetemphi leshiwo esigabeni 224(2), kutawutsi ngemuva kwekucala kusebenta kweMtsetfosisekelo
weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika, 1996, kuchubeke ngenhloso yekusungula -
(i) kuphatfwa kahle kwembuso ezingeni lahulumende welive lonkhe kutekwati kuphatsa
tindzaba letiwela ngaphansi kwelizinga lahulumende welive lonkhe; futsi
(ii) nekuphatfwa kahle kwembuso wahulumende wesifundza ngasinye kuze sikwati kulungisa
tindzaba letiwela ngaphansi kwesigaba sahulumende wesifundza."; futsi
(b) Ngekususa indzima (i) yesigatjana (2)(a) kufakwe lena lelandzelako:
"(1) Tikhungo letishiwo esigabeni 236 (1), lokungafaki imibutfo yetemphi, titawuhlala
kuhulumende welive lonkhe, lotawusebentisa emandla akhe ngekubambisana nabohulumende
betifundza;".
7. Kuchitjelwa kwesigaba 239 seMtsetfosisekelo lomdzala kususwe sigatjana (4) kufakwe
lesi lesilandzelako:
"(4) Ngaphansi kwemtsetfo nangekulandzela umtsetfo losebentako, imphahla, emalungelo
netibopho tayo yonkhe imibutfo leshiwo esigabeni 224 (2) itawuba semahlombe eMbutfo weSive
wetekuvikela weteMphi ngekulandzela tecwayiso teNdvuna yeMbuso yeTekuvikela ngeteMphi.".
Shejuli 7
Imitsetfo Lecitfwako
INOMBOLO NEMNYAKA SIHLOKO
WEMTSETFO
Umtsetfo 200 wa-1993 UMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika, 1993
UMtsetfo 2 wa-1994 UMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika Sichibelo
seMtsetfo, 1994
UMtsetfo 3 wa-1994 UMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika Sichibelo
seMtsetfo, 1994
UMtsetfo 13 wa-1994 UMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika Sichibelo
seMtsetfo, 1994
UMtsetfo 14 wa-1994 UMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika Sichibelo Sesitsatfu
seMtsetfo, 1994
UMtsetfo 24 wa-1994 UMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika Sichibelo Sesine
seMtsetfo, 1994
UMtsetfo 29 wa-1994 UMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika Sichibelo
Sesitfupha seMtsetfo, 1994
UMtsetfo 20 wa-1995 UMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika Sichibelo Sesihlanu
seMtsetfo, 1994
UMtsetfo 44 wa-1995 UMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika Sichibelo
seMtsetfo, 1995
UMtsetfo 7 wa-1996 UMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika Sichibelo Sesibili
seMtsetfo, 1995
UMtsetfo 26 wa-1996 UMtsetfosisekelo weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika Sichibelo
seMtsetfo, 1996
Inkhomba
(Caphela: Tinombolo emuva kweligama tisho tinombolo tesigaba)
Ingoma yesive, 4
uMcwaningitimali Jikelele, 181, 188
Emalungelo eBuntfu -
Kukhona kuya enkantolo, 34
Kutfolakala kwelwati, 32
Kusetjentiswa, 8
Bantfu lababoshiwe, labavalelwe ejele kanye nalababekwe emacala, 35
Umbutsano, umshuco, kuphatsa tincwembe letibhalwe tikhalo kanye nekubeka ticelo ngekubhala
phansi, 17
Bantfwana, 28
Buve, 20
Imiphakatsi leyehlukaniseka ngemasiko, tenkholo nangelulwimi, 31
Temfundvo, 29
Kucinisekisa kuhlonishwa kwemalungelo, 38
Bunjalondzawo, 24
Kulingana, 9
Sitfunti sebuntfu, 10
Kukhululeka nekuvikeleka kwebuntfu, 12
Inkhululeko yekuhlanganyela, 18
Inkhululeko yekubeka luvo, 16
Inkhululeko yekuhamba nekuhlala nome kuphi, 21
Inkhululeko kutenkholo, inkholelo kanye nembono, 15
Inkhululeko yetemsebenti lodzinga kuceceshwa, yemsebenti nje kanye nemsebenti lefundzelwe
ngekujula, 22
Temphilo, kudla, emanti, kanye nekuvikeleka kwetenhlalakahle, 27
Tindlu, 26
Kuhunyushwa kweMtsetfo weMalungelo eBuntfu, 39
Budlelwano emkhatsini webacashi nebasebenti, 23
Lulwimi kanye nemasiko, 30
Imphilo, 11
Kuncishiswa kwemalungelo ebuntfu, 36
Emalungelo ngekwetembusave, 19
Kungaphatanyiswa, 14
Sinyatselo sembuso lesilungile, 25
Bugcili, kusebenta matima njengesigcili kanye nekusetjentiswa ngenkhani, 13
Umtsetfo wetimo letiphutfumako, 37
Sigungu lesitimele lesiphetse tekusakata, 181,192
Lwabiwomali, 215
LiBhange leSive, 223-225
Hulumende welubanjiswano, 41
Buve, 3
Sigungu setiNdvuna teMbuso, 91-99, 101, 102
Likhomishane Lelibukene nekuLingana ngekweBulili, 181, 187
LiKhomishane lekuTfutfukiswa nekuVikelwa kweMalungelo eMiphakatsi lebunjwe ngeMasiko,
teNkholo neTilwimi, 181, 185, 186
Imitsetfo leshayisanako, 146-150
Tinkantolo -
INkantolo yeMtsetfosisekelo, 167
TiNkantolo letiPhakeme, 169
TiNkantolo taboMantji naletinye tinkantolo, 170
Emandla etinkantolo etindzabeni temtsetfosisekelo, 172
INkantolo lePhakeme kunato tonkhe yekwendlulisela emacala, 168
Tekuvikela, 200-204
LiKhomishane lelukhetfo, 181, 190, 191
Tinchubo teLukhetfo lwebantfu labaneTikhundla ngekweMtsetfosisekelo, IShejuli 3, Incenye A
Sigungu lesiphetse -
setifundza, 125
selive lonkhe, 85
Tigungu teMikhandlu, teTifundza, 132-141
Tetetimali/Temafa, teLive lonkhe, 213, 214, 216, 217
Tetetimali/Temafa, teTifundza, netasekhaya, 226-230
LiKhomishane leteTimali neSikhwama saHulumende, 220-222
Umtjeka wesive, 5
Kwelekelelwa ngetimali kwemacembu etembusave, 236
Likhomishane Lelibukene neMalungelo eBuntu, 181, 184
Sigungu lesitimele lesiphetse tekusakata, 192
Bunhloli, 209, 210
Umtsetfo wemave, 231-233
Emandla etebulungiswa, 165
Tikhulu tetebulungiswa, 174-177
LiKhomishane lekuphatfwa kwetebulungiswa, 178
Indlela yekusebenta kwetebulungiswa, 166
Tilwimi, 6
Kwakhiwa kwemitsetfo, 73-82
Ligunya lekushaya umtsetfo weRiphabhulikhi, 43, 44
Hulumende wasekhaya, 152, 163
BoMasipala, 151-164
UMkhandlu weLive lonkhe -
Kubunjwa nelukhetfo, 46
Tincumo, 53
Bufakazi nome imininingwane yelwati lesembi kweMkhandlu weLive lonkhe, 56
Emandla, 55
Kuvumeleka kwemphakatsi nekufaka sandla kuloMkhandlu weLive
lonkhe 59
UMkhandlu weLive lonkhe weTifundza, -
Kubekwa kwetitfunywa, 61
Kubunjwa, 60
Tincumo, 65
Bufakazi nome imininingwane yelwati lesembi kweMkhandlu weLive lonkhe weTifundza, 69
Inchubo yeKutfola Kungenela kwemaCembu eteMbusave eMkhandlwini weLive lonkhe
weTifundza, Shejuli 3, Incenye B
Kufaka sandla kwalabemele hulumende wasekhaya, 67
Titfunywa letingesuswa, 62
Emandla, 68
Kuvumeleka kwemphakatsi nekufaka sandla eMkhandlwini welive
lonkhe, 72
IPhalamende, 42
Umbutfo wekuvikela; emaphoyisa, 205-208
BoNdvunankhulu, 127-130
UMengameli, 83-89
Sigungu sekushushisa, 179
Tifundza, 103
IMtsetfosisekelo yetifundza, 142-145
Tishayamtsetfo teTifundza, 104-121
Sicelo semalunga eNkantolo yeMtsetfosisekelo, 122
Emalungelo etitfunywa letingesuswa, 113
Kungenela kwemphakatsi nekufaka sandla etishayenimtsetfo
tetifundza, 118
Kuphatfwa kweMbuso, 195
LiKhomishane lekuPhatfwa kweMbuso, 196
Tisebenti teMbuso, 197
UMvikeli wemphakatsi, 181, 182
Tekuvikela, 198, 199
Kuphakama kunayo yonkhe imitsetfo kweMtsetfosisekelo, 2
Baholi bendzabuko, 211, 212
UMtsetfosisekelo
weRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika, 1996
Njengobe wemukelwa ngeNhlaba 8 1996 futsi wachitjelwa nguMkhandlu wekuBumba
uMtseftfosisekelo ngeMphala 11 1996
Umtsetfo munye welive Linye
Lokucuketfwe
Sendlalelo 1
Sehluko 1 3
Timiso Letisisekelo
Sehluko 2 6
UMtsetfo Wemalungelo Ebuntfu
Sehluko 3 28
Hulumende weLubanjiswano
Sehluko 4 30
Iphalamande
Sehluko 5 59
UMengameli kanye neSigungu lesiphetse
Sehluko 6 67
Tifundza
Sehluko 7 90
Hulumende waSekhaya
Sehluko 8 99
Tinkantolo neKuphatfwa kweBulungiswa
Sehluko 9 110
Tikhungo Tembuso Letesekele Intsandvo Yelinyenti Ngekwemtsetfosisekelo
Sehluko 10 119
Kuphatfwa kweMbuso
Sehluko 11 124
Tekuvikela
Sehluko 12 132
Baholi Bendzabuko
Sehluko 13 133
Tetimali
Sehluko 14 144
Timiso Jikelele
IShejuli 1 148
Umtjeka weLive
IShejuli 2 150
Tifungo tekungena eSikhundleni nekuVuma ngekutibopha
IShejuli 3 155
Tinchubo teLukhetfo
IShejuli 4 159
Tindzawo lapho Hulumende welive lonkhe kanye nebeTifundza banemandla ekushaya umtsetfo
ngekuhlanganyela
IShejuli 5 162
Tindzawo lapho hulumende
wesifundza yedvwana anemandla ekushaya umtsetfo
IShejuli 6 164
Emalungiselelo Esikhashana
Shejuli 7 200
Imitsetfo Lecitfwako
Inkhomba 201

Universal Declaration of Human Rights
Siswati Version
Source: United Nations Information Centre (UNIC, Swaziland)
MHLABUHLANGENE
Mhla tilishumi enyangeni yeNgongoni emnyakeni wanga-1948 (10 December 1948), uMhlangano wawonkhewonkhe waMhlabuhlangene wemukela waphindze wamemetela simemetelo Sawonkhewonkhe Lesimayelana Nemalungelo Ebuntfu. LeSimemetelo sibhalwe ngalokugcwele kulamakhasi (emapheji) lalandzelako. Kulandzela Lesimiso lesingumlandvo loMhlangano-ke wabese ukhulumisana nemave lakulenhlangano yakaMhlabuhlangene yawatjela kutsi akasakate atise bantfu mayelana nalendzaba lebhaliwe leSimemetelo aphindze futsi lamave "asakate atise labanye bantfu labatayichubela embili lendzaba ngekuyisakata, babonise labanye ngalendzaba, baphindze bayichasise etikolweni, nakuletinye takhiwo netimiso letiphatselene netemfundvo, ngaphandle kokwenta lubandlululo lolusukela kutembusave wakulawo mave noma wakuleto tifundza. 
SIMEMETELO SEMHLABA WONKHE MAYELANA NEMALUNGELO EBUNTFU
SINGENISO
Njengoba
kwatiswa ngekubakhona ngekwemvelo kwesitfunti sebuntfu, nekulingana lokufananako, nangekuba nemalungelo langenakwemukwa noma langenakutsatfwa kulelo nalelo lilunga lelingumndeni webuntfu, konkhe loku-ke kungumgogodla noma kusisekelo senkhululeko, sekwenta lokulungile nesekuba nekuthula emhlabeni wonkhe jikelele, 
Nanjengoba
, kunganaki nekwedzelela emalungelo ebuntfu kugcine sekudale tento letinelunya nebulwane kwabuye futsi kwatfukutselisa nembeza wesintfu sonkhe, kwashabalalisa sifiso nekulobitela kwekutsi etikhatsini letitako sintfu sitawutfokotela kuba nenkhululeko yekukhuluma, nekukholwa, nenkhululeko yekuhlala ngaphandle kokwesaba nekweswela, konkhe loku-ke sekumenyetelwe njengetifiso letimcoka kabi eluntfwini, 
Nanjengoba-ke
kwekutsi lomunye umuntfu akufanele kutsi aze aphoceleleke kubalekela noma ekucindzetelelekeni kutsi atsatse tinyatselo letitsite kuze atikhiphe ekuphatfweni ngelunya nangekucindzetelwa, kuze emalungelo esintfu avikeleke ngalokusemtsetfweni, 
Njengoba
kumcoka kukhulisa budlelwane lobuhle emkhatsini wetive, 
Nanjengoba
bantfu bakaMhlabuhlangene kulencwadzi yetivumelwano (i-Charter) baphindze futsi bagcizelela kukholelwa kwabo esisekelweni semalungelo ebantfu, esitfuntini nasebunguyeni, nasekulinganeni kwemalungelo ebantfu besifazane nebesilisa, nasekucopheleleni ekuphakamiseni inchubekela phambili yemphakatsi, nekwenta lizinga lenhlalo libencono enkhululekweni, 
Njengoba 
emave langemalunga (Member States) enta sitsembiso ekufezeni, ngekubambisana naMhlabuhlangene, ekuchubekiseleni phambili inhlonipho yemhlaba wonkhe nekunakekela emalungelo ebantfu kanye nekukhululeka lokusisekelo, 
Njengoba
kucondzakala lokuvamile kwalamalungelo naletinkhululeko kuyintfo lemcoka kakhulu kuze kubonakale ngalokugcwele lokwenta lesitsembiso, 
Nyalo, Ngakoke, UMHLANGANO WAWONKHEWONKHE Umemetala kutsi 
LESI SIMEMETELO SEMHLABA WONKHE LESIMAYELANA NEMALUNGELO EBUNTFU singatsi silizinga lelivamile lelikhomba imphumelelo yebantfu bonkhe kanye netive tonkhe, kuze kutsi ekugcineni wonkhe umuntfu ngamunye ngamunye, nemagatja anoma ngumuphi umphakatsi, ngekuhlala bacabanga ngaleSimemetelo ngaso sonkhe sikhatsi, batawuzama ngekufundzisa nekwatisa kuze bakhulise lizinga lokuba nenhlonipho mayelana nalamalungelo netinkhululeko, nangekutsatsa tinyatselo letiya embili, esiveni nasemphakatsini wetive, kuze letintfo titfole kutsi tatiwe mhlabawonkhe, tatiwe ngemiphumela nangekuvumeleka kwato nangekutsi-ke tiyagcinwa (noma tiyentiwa), tigcine tigcinwa ngiwo onkhe emave langemalunga elenhlangano (Member States) ngekwawo tibuye futsi tigcinwe futsi ngemave langaphansi kwalamave lakulenhlangano. 
INTFO YEKUCALA (1)
Bonkhe bantfu batalwa bakhululekile balingana ngalokufananako ngesitfunti nangemalungelo. Baphiwe ingcondvo nekucondza kanye nanembeza ngakoke bafanele batiphatse nekutsi baphatse nalabanye ngemoya webuzalwane. 
INTFO YESIBILI (2)
Wonkhe umuntfu uvumelekile kuwo onkhe emalungelo netinkhululeko letibhalwe lapha kuleSimemetelo, ngaphandle kokubandlululwa noma nganguyiphi indlela, njengokutsi lowo muntfu akafanele abandlululwe ngenca yebuve, yembala, yebulili, yelulwimi, yelukholo, yembusave noma-ke ngabe nganguwuphi umbono lakholelwa kuwo, buve bakhe noma umphakatsi laphuma kuwo, imphahla lanayo, kutalwa noma nalokunye lokumayelana nesikhundla saloyo muntfu. 
Ngetulu kwaloko, kute lubandlululo lolungentiwa lususelwa kutembusave, kuletiphatselene nemandla etikhundla, noma-ke kuletiphatselene nesikhundla (noma lizinga) lelolive lelikuso nalicatsaniswa nalamanye emave emhlaba wonkhe jikelele, noma-ke kubukwe live noma sifundza lapho lomuntfu achamuka khona, noma lelolive lite mazibuse, noma lelolive linetimali, noma lelolive lite mazibuse, noma-ke linaleminye imininingwane lekhubatako lemayelana nekutibusa. 
INTFO YESITSATFU (3)
Wonkhe umuntfu unelilungelo lokuphila, lokukhululeka nekutibusela kanye nekuphepha kwakhe. 
INTFO YESINE (4)
Kute namunye umuntfu lotawuphatfwa njengesigcila noma asetjentiswe njengesigcila, bugcila kanye nemsebenti wekutsengiselana ngetigcila wona-ke awukavunyelwa noma ngabe wentiwa ngaluphi luhlobo. 
INTFO YESIHLANU (5)
Kute namunye umuntfu longaphatfwa ngekuvisa buhlungu noma aphatfwe ngelunya, noma ngendlela lengenabo buntfu noma ngekumehlisa sitfunti noma ngekumjezisa. 
INTFO YESITFUPHA (6)
Wonkhe umuntfu unelilungelo lekutsi abonakale kuyo yonkhe indzawo atsatfwe njengentfo lehamba embili kunemtsetfo. 
INTFO YESIKHOMBISA (7)
Bonkhe bantfu bayalingana embikwemtsetfo kantsi banelilungelo lekuvikeleka ngaphansi kwemtsetfo ngaphandle kokubandlululwa. Bonkhe banelilungelo lelifananako ekuvikelekeni nasekubandlululweni lokwephula leSimemetelo, kantsi futsi-ke bavikelekile noma ngabe ngukutiphi tindlela letingasetjentiswa tekubayenga kantsi tibe tibandlulula. 
INTFO YESIPHOHLONGO (8)
Wonkhe muntfu unelilungelo lokutfola likhambi lelinemiphumela lebonakalako lelinganikwa libandla lelinelikhono ekutsetseni emacala esive ikakhulu emacaleni laphatselene netento tebudlova ekuphuleni emalungelweni lasisekelo lanawo lomuntfu, anawo ngekwemtsetfo-mgogodla walelolive nemitsetfo yakhona. 
INTFO YEMFICA (9)
Kute noma ngabe munye umuntfu longaboshwa noma ngayiphi indlela, noma abanjwe noma adzingiswe. 
INTFO YELISHUMI (10)
Wonkhe umuntfu uvumelekile kutsi atfole kuviwa lokulinganako nalokufananako kantsi futsi lokungakhetsi uma lowo muntfu atekiswa licala; lelicala kufanele alitekiswe libandla lekutsetsa emacala lelingenako kukhetsa, ikakhulu uma lelibandla lizama kuncuma mayelana nemalungelo kanye netibopho takhe lomuntfu, nanoma-ke lomuntfu atsetsiswa emacala lamabi kakhulu lamangalelwe wona. 
INTFO YELISHUMI NAKUNYE (11)
1. Wonkhe umuntfu lobekwe licala leliphatselene nekujeziswa, lowo muntfu unelilungelo lekutsi acatjangwe njengemuntfu lomsulwa kuze kube nesiciniseko sekutsi unalo lelicala ngalokusemtsetfweni uma ngabe lomuntfu atsetsiwa lelicala phambi kwebantfu, lapho anikwe siciniseko sekutsi konkhe lokumcoka ekutivikeleni kwakhe lokuvunyelwene ngako kuyentiwa. 
2. Kute umuntfu loyawubekwa licala lelihambelana nekujeziswa uma ngabe wente sento noma ngoba aphutse kwenta sento lesitsite lesingahambelani nekujeziswa, ngaphansi kwemtsetfo wesive newemave onkhe ngesikhatsi lomuntfu enta lesento noma angakasenti lesento. Kute futsi umuntfu longanika lomuntfu inhlawulo lematima leyendlula lenhlawulo lelayifanele anikwe yona ngalesosikhatsi uma lomuntfu enta lelo licala lelaliphatselene nekujeziswa. 
INTFO YELISHUMI NAKUBILI (12)
Kute umuntfu longahlala njalo ahlushwa ngalokungekho emtsetfweni ahlushwa ngoba bantfu bangena tindzaba takhe letingesito tawonkhewonkhe, bangene tindzaba temndeni wakhe, telikhaya lakhe, noma ngekumbalela, noma-ke ngekumsukela bahlambalaze bucotfo nesimilo salomuntfu kanye neligama lelihle lalomuntfu. Wonkhe umuntfu unalo lilungelo lekuvikeleka ngaphansi kwemtsetfo lobhekene nebantfu labatsandza kungena tindzaba talabanye noma-ke labo labatsandza kuhlasela basukele labanye. 
INTFO YELISHUMI NAKUTSATFU (13)
1. Wonkhe umuntfu unelilungelo nenkhululeko yekuhamba noma kunyakata nekuhlala ngekhatsi kwemcele wakulelo nalelo live. 
2. Wonkhe umuntfu unelilungelo lekuphuma noma lekushiya noma nganguliphi live, kufake ekhatsi live lakhe latalwa kulo, nekutsi-ke unelilungelo lekubuyela eveni lakhe. 
INTFO YELISHUMI NESINE (14)
1. Wonkhe umuntfu uvumelekile kuyocela kukhosela nekutfola injabulo kulamanye emave nakabalekela kuhlushwa noma inhlupheko. 
2. Lelilunglo lokuncengela noma lokucela kuyohlala kulelinye live ngeke lisetjentiswe uma ngabe lenhlupheko lecosha lomuntfu akusiyo inhlupheko lesuselwa emacaleni etembusave, noma-ke uma ngabe lenhlupheko idalwe ngemacala ekuphula imigomo nemitsetfo yaMhlabuhlangene. 
INTFO YELISHUMI NESIHLANU (15)
1. Wonkhe umuntfu unelilungelo lebuve. 
2. Kute umuntfu longemukwa buve bakhe nobe afuna kubugucula. 
INTFO YELISHUMI NESITFUPHA (16)
1. Bantfu besilisa nebesifazane lasebakhulile bafika emnyakeni logcwele, ngaphandle kwetivimbelo letisuselwa ekutseni lomuntfu wasive sini, nekutsi usive sini noma-ke ukholwaphi, unelilungelo lokushada acale umndeni. Laba labashadile banemalungelo lalinganako nalafananako kulomshado, ngesikhatsi bahlalisana basashadile, noma-ke ngesikhatsi sewupheliswa lomshado. 
2. Umshado uyangenelwa kuphela uma ngabe labobantfu bakhululekile kantsi futsi banemvume yabo lephelele yekushada lomuntfu labamshadako. 
3. Umndeni yinhlangano yemvelo nesisekelo lesiyintfo leyodvwa leyakha noma leyenta umphakatsi, umndeni-ke unelilungelo lokulondvolotwa ngumphakatsi kanye nelive. 
INTFO YELISHUMI NESIKHOMBISA (17)
1. Wonkhe umuntfu unelilungelo lokuba nemphahla lengeyakhe yedvwa abe futsi nemphahla layihlanganyele nalabanye. 
2. Kute umuntfu longemukwa imphahla yakhe ngalokungekho emtsetfweni. 
INTFO YELISHUMI NESIPHOHLONGO (18)
Wonkhe umuntfu unelilungelo lenkhululeko yengcondvo, yanembeza kanye neyelukholo; lelilungelo lifaka ekhatsi inkhululeko yekushintja lukholo noma inkholo, nenkhululeko, noma uyedvwa lowo muntfu noma usemphakatsini nalabanye, ekusitsekeni noma embikwebantfu, lowo muntfu uvumelekile kubonakalisa lukholo lwakhe noma inkholo yakhe ekufundziseni, enkonzweni nasekugcineni imitsetfo yekukholwa nekusontsa kwakhe. 
INTFO YELISHUMI NEMFICA (19)
Wonkhe umuntfu unelilungelo lokukhuluma imibono yakhe ngenkhululeko nekukhuluma loku lafuna kukukhuluma; lelilungelo lifaka ekhatsi inkhululeko yekukholelwa emicondvweni letsite ngaphandle kokuphatanyiswa ngekufuna nekutfola nekusakata imibiko kanye nemicondvo noma ngabe ngangukuwuphi umsakato losakata tindzaba utisakata noma ngabe ngukuwuphi umncele. 
INTFO YEMASHUMI LAMABILI (20)
1. Wonkhe umuntfu unelilungelo lenkhululeko lokuba senhlanganweni noma embutfwaneni lonekuthula 
2. Kute umuntfu longaphocelelwa kutsi abe lilunga lanoma ngabe nguyiphi inhlangano. 
INTFO YEMASHUMI LAMABILI NAKUNYE (21)
1. Wonkhe umuntfu unelilungelo lokuhlanganyela kuhulumende welive lakhe akwente loko ngekuba lilunga noma-ke ngekukhetsa ngenkhululeko emalunga langammelela. 
2. Wonkhe umuntfu uvumelekile noma unemalungelo lafananako nalalinganako ekusebentiseni tintfo letikhona letingasetjentiswa eveni lakhe. 
3. Intsandvo yebantfu ngiyo sisekelo lesinika emandla noma ligunya emandla ahulumende; loku kufanele kushiwo ngetikhatsi letitsite nangesikhatsi selukhetfo lolungilo; lolukhetfo-ke lona lufanele lwentiwe ngumuntfu wonkhe lapho emalungelo ekuvota entiwe ngemfihlo ngekubhala emapheshaneni, noma-ke ngalenye indlela yekuvota lenenkhululeko nalelandzela imitsetfo yakhona yekuvota. 
INTFO YEMASHUMI LAMABILI NAKUBILI (22)
Wonkhe umuntfu, njengelilunga lemphakatsi, unelilungelo lekuvikeleka emphakatsini nekutsi uvumelekile ekuboneni, ngekusebentisa imitamo leyentiwa live kanye nemave emhlaba ekuhlanganyeleni nangekulandzela imitsetfo yenhlangano kanye nemnotfo walelo nalelo live, kutemnotfo, netintfo letimayelana nekuhlalisana kahle kwebantfu emphakatsini, kanye-ke nemalungelo emasiko nemisimeto lokunguwona anika lowomuntfu sitfunti sakhe nenkhululeko yekutfutfukisa bunguye nebuntfu bakhe. 
INTFO YEMASHUMI LAMABILI NAKUTSATFU (23)
1. Wonkhe umuntfu unelilungelo lokusebenta, asebente umsebenti latikhetsele wona ngenkhululeko, asebente endzaweni lelungile nalefanele nalesitanako ekwenteni lomsebenti, nekuvikeleka ekuhlaleni ngoba umuntfu angenawo umsebenti. 
2. Wonkhe umuntfu, ngaphandle kokubandlulula, unelilungelo lekutfola liholo lelilinganako nemsebenti lawentako. 
3. Wonkhe umuntfu losebentako unelilungelo ngalokuvumelekile emtsetfweni nekutsi atfole umholo lokahle lonika siciniseko sekutsi yena kanye nemndeni wakhe bangahlala baphile imphilo lefanele, lenika sitfunti kumuntfu, nekutsi ibe nekuchitjelwa, uma kunesidzingeko, ichitjelwa nguletinye tintfo letiletsa inhlalakahle nekuvikeleka kulowo mphakatsi. 
4. Wonkhe umuntfu unelilungelo lekucala noma lekungena enhlanganweni yetisebenti kuze kuvikeleke iminako yakhe. 
INTFO YEMASHUMI LAMABILI NAKUNE (24)
Wonkhe umuntfu unelilungelo lokuphumula atsatse likhefu nekutsi ente tintfo letimjabulisako, lokufaka ekhatsi kuncishiswa kwesikhatsi sekusebenta ngekusebenta ema-awa lalingene, noma-ke ngekunikwa sikhatsi semaholideyi kepha abe abhadalwa lomuntfu lotsetse sikhatsi semaholideyi 
INTFO YEMASHUMI LAMABILI NESIHLANU (25)
1. Wonkhe umuntfu unelilungelo lokuhlala kahle, ahlale ezingeni lelinetisako nalelifanele kutsi kuhlale bantfu labaphilile emtimbeni, ahlale kahle lomuntfu kanye nemdeni wakhe, kufake ekhatsi kudla, tintfo tekugcoka, tintfo tasendlini kanye netintfo tekunakekela imphilo, naletinye tintfo letitfolakala emphakatsini letingasetjentiswa, nekutsi-ke lomuntfu unalo lilungelo lokuhlala aphephile noma ngabe akanawo umsebenti, ngesikhatsi sekugula, ngesikhatsi asakhubatekile, nasagugile noma-ke asate tintfo tekumphilisa ngendzaba yesimo latifica asakuso langeke akwati kusivimbela yena ngekwakhe. 
2. Bumake nebuntfwana buvumelekile kutsi butfole lusito lolutsite kanye nekunakekeleka. Bonkhe bantfwana, noma batalwe batali sebashadile kanye nalabo labatalwa ngaphandle kwemshado, bafanele batfokotele imphilo nenhlalo kantsi futsi baphindze baphatfwe bavikelwe njengawo wonkhe umuntfu lokulowo mphakatsi. 
INTFO YEMASHUMI LAMABILI NESITFUPHA (26)
1. Wonkhe umuntfu unelilungelo lekufinyelela emfundvweni. Imfundvo ifanele ingabhadalelwa, ikakhulu eminyakeni lesephansi nasetigabeni letitisekelo. Imfundvo yalabancane ifanele yentiwe ibe sibopho kwekutsi itfolwe nguwonkhe wonkhe. Imfundvo lefaka kuceceshwa ekhatsi nalena lefaka I-thekhinoloji (kusetjentiswa kwemishini emsebentini) kufanele kutsi itfolakale ngalokuvamile, nemfundvo lephakeme nayo-ke ifanele itfolakale, bonkhe bafinyelele kuyo ngoba bafanele kufinyelela kuyo. 
2. Imfundvo ifanele icondziswe ekutfutfukiseni buntfu bonkhe bemuntfu, nasekuciniseni ekuhlonipheni emalungelo ebuntfu kanye nenkhululeko lesisekelo. Ifanele ichubele embili kuva nekucondza, kubeketela nebuhlobo bebungane phakatsi kwato tonkhe tive, emabandla etive newelukholo, kantsi futsi bafanele bachube umsebenti waMhlabuhlangene kuze kutfolakale kuthula nelucolo. 
3. Batali banelilungelo lelihamba embili ekukhetseni luhlobo lwemfundvo labafuna ifundziswe bantfwa babo. 
INTFO YEMASHUMI LAMABILI NELISONTFO (27)
1. Wonkhe umuntfu unelilungelo lokuhlanganyelwa ngekukhululeka emphilweni yemasiko nemisimeto emphakatsi wakhe, atijabulise atfokotele imisebenti yebuciko abuye futsi ahlanganyele abelane entfutfukweni leyiletfwa ngutesayensi abuye futsi ahlanganyele abelane ngelusito nangetinzuzo letiphuma noma letitfolakala kuyo. 
2. Wonkhe umuntfu unelilungelo lekuvikela bucotfo nemphahla layitsandzako nalayinakako lephuma noma nganguyiphi isayensi, noma nganguluphi luhlobo lwalokubhaliwe ngebungcweti kubhalwe noma kwentiwe ngulowo muntfu. 
INTFO YEMASHUMI LAMABILI NESIPHOHLONGO (28)
Wonkhe umuntfu uvumelekile kutsi ahlale imphilo lehlalwa bantfu bonkhe, nangendlela lehlalwa bantfu bonkhe emaveni etive ngetive lapho khona emalungelo nenkhululeko atfolakala entiwa khona njengoba abhalwe lapha kuleSimemetelo. 
INTFO YEMASHUMI LAMABILI NEMFICA (29)
1. Wonkhe umuntfu unesibopho emphakatsini lapho kukhula, kukhululeka nekutfutfuka kwebuntfu bakhe lowo muntfu kwentekele lowo mphakatsi. 
2. Ekusebentiseni emalungelo akhe nenkhululeko yakhe lomuntfu, wonkhe umuntfu ufanele awasebentise emalungelo akhe ngaphandle kokudzelela nekungahloniphi emalungelo nenkhululeko yalomunye umuntfu ngoba onkhe emalungelo nenkhululeko yebantfu kufanele kuvikeleke ngekuwavuma, kuwatisa nekuwahlonipha lawo malungelo nenkhululeko yalabanye, nekutsi afike ezingeni lelitsite letintfo leliwanika bucotfo, indlela yekuhlala ngekwemtsetfo emphakatsini lobuswa ngendlela yelinyenti. 
3. Lamalungelo nalenkhululeko akufanele kusetjentiswe ngendlela lephambene nemitsetfo netisusa takaMhlabuhlangene. 
INTFO YEMASHUMI LAMATSATFU (30)
Kute kuleSimemetelo lokungachazwa ngendlela yekutsi lemitsetfo yentelwe noma ishayelwe emave latsite, noma emacembu latsite, noma umuntfu lotsite, kodvwa-ke bonkhe labantfu abanalo lilungelo lekutifaka emsebentini noma entfweni nome bente sento lesitsite basenta ngoba bacondze kubulala noma nganguliphi lemalungelo netinkhululeko lokubhalwe ngato kuleliphepha.
(c) Copyright 1998 
Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights
Geneva, Switzerland
SiTatimende saVelonkhe
seKharikhulamu lesiBuketiwe
semaBanga R-9
(Tikolo)
Tilwimi
SiSwati
Lulwimi Lwasekhaya
(LITIKO LETEMFUNDVO)
Litiko leTemfundvo
Sol Plaatjie House
123 Schoeman Street
Private Bag X895
Pretoria 0001
South Africa
Lucingo : +27 12 312 5911
Ifekisi : +27 12 321 6770
120 Plein Street
Private Bag X9023
Cape Town 8000
South Africa
Lucingo : +27 21 465 1701
Ifekisi : +27 21 461 8110
http://education.pwv.gov.za
(c) 2002 Litiko LeTemfundvo, ePitoli
ISBN: 1-919917-39-X
IGazethi Nombolo: 23406, Vol 443, Meyi 2002
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Idizayinwe yahlelwa be: Prism, Triple CCC Advertising, Circle Communications
Ishicilelwe Bashicileli baHulumende ePitoli yi FormeSet Printers Cape
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Lombhalo ufanele ufundvwe njengencenye
YesiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga R-9 (Tikolo).
SiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe seliBanga R-9 sifaka ekhatsi loku:
1. Sibutsetelo Jikelele
2. TiTatimende tetiNkhundla tekuFundza Letisiphohlongo
Tilwimi
IMetametiki
ISayensi yeTemvelo
IThekinoloji
ISayensi yeTenhlalo
Tebuciko neMasiko
Tekuphila
TeSayensi yeTemnotfo neKuphatsa
SATISO KUBAFUNDZI
Litiko leTemfundvo liyatigcabha kwetfula lesiTatimende seKharikhulamu lesiBuketiwe
saVelonkhe emaBanga R-9 (Tikolo) ngatotonkhe tilwimi letili-11 letisemtsetfweni
eNingizimu Afrika.
Lomshikashika wekuveshina nekuhumusha umetima futsi unenchabhayi. Etikhatsini
letinyenti itheminoloji nemishwana leyakhiwako yalekharikhulamu bekumele yakhiwe
bantfu labasebentana nalemibhalo. Lemibhalo yayiswa etikolweni kanye
nakubochwepheshe balendzima.
Litiko leTemfundvo libona lemibhalo njengesicalo semshikashika wekucinisa
nekwandzisa tilwimi tetfu. Siyamukela futsi siyagcugcutela bantfu bakulendzima
kusebentisa lemibhalo njengesisekelo sekutfutfukisela embili.
KUSETJENTISWA KWALENCWADZI
_ Kutfola iminingwane lecuketse konkhe buka:
 Kungeniswa kwesiTatimende seKharikhuramu saVelonkhe seHluko 1 - Loku kutawuniketa lwati
ngeMfundvo leMiselwe emaKhono, siTatimende seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
kanye netiNkhundla tekuFundza.
 Kungeniswa kweNkhundla yekuFundza seHluko 1 - Loku kutawuniketa singeniso kusiTatimende
seNkhundla yekuFundza lekufaka timphawu, lokufundvwako kanye nemiPhumela yekuFundza.
 KuHlolwa kwemFundzi - Lesehluko siniketa imigomo yekwenta kuhlolwa kuMfundvo leMiselwe
emaKhono, kuchaze kuhlola lokuchubekako kuniketwe netibonelo tekugcinwa kwemalikodi.
 Luhlu Lwekutsatsisela luniketa ikharikhulamu lesabalele kanye nemaGama lasetjentiswa ekuhloleni kanye
nemagama lasetjentiswa etiNkhundleni tekuFundza.
_ Umtimba walencwadzi wehlukaniswe tehluko letehlukene. Kunesehluko ngasinye setiGaba semKhakha
weMfundvo nekuCecesha Jikelele - siGaba saboKhewane, siGaba lesiseKhatsi, siGaba lesiPhakeme.
Nguleso naleso sehluko sinencenye yesingeniso lesifishane lesilandzelwa ngemaCophelo ekuHlola etiGaba.
Kunesehluko sekuHlolwa kweMfundzi.
_ EmaCophelo ekuHlola esiGaba ngasinye avetwe ngendlela leyente kube lula kubona inchubekela embili.
Kusho kutsi emaCophelo ekuHlola lafanako elibanga nelibanga ayalandzelaniswa nalamanye kute thishela
akwati kucatsanisa inchubekela embili ngekuhamba kweminyaka. Loku kwenta kube netikhala ngobe akusho
kutsi onkhe emaCophelo ekuHlola analahambelana nawo kuto tonkhe tigaba.
_ Letinye timphawu tiyasetjentiswa kulo lonkhe lelibhuku kusita umfundzi ekutfoleni lwati lalufunako.
Letimphawu nguleti:
EmaCophelo ekuHlola
LiBanga
ImiPhumela yekuFundza
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
SEHLUKO 1: SINGENISO 1
KUNGENISWA KWESITATIMENDE SEKHARIKHULAMU SAVELONKHE 1
ImFundvo leMiselwe emaKhono 1
SiTatimende LesiBuketiwe SeKharikhulamu SaVelonkhe: SiTatimende
setiNkhundla YekuFundza 2
SiTatimende LesiBuketiwe SeKharikhulamu SaVelonkhe :tiNkhundla tekuFundza 3
KUNGENISWA KWESITATIMENDE SENKHUNDLA YETILWIMI: SISWATI 4
Inchazelo 4
Inchubo lengetiwe yebulwimilwimi 4
Lulwimi lwekufundza nekufundzisa 5
Inhloso 6
Timphawu Telikhetselo Nalokufundvwako 6
Tilwimi: kuhlanganisa lwati, emakhono nemagugu 6
SEHLUKO 2: SIGABA SABOKHEWANE (EMABANGA R-3) 10
SINGENISO 10
Lokugcilwe kuko 10
Kutfutfukiswa kwelwati: yindlela lechubekako 10
Indlela lesimeme yekutfutfukisa kwati kufundza 10
Kwakhiwa kwelwati 11
Indlela legcugcutelako 11
Kuhlanganisa imiPhumela yekuFundza 11
IMIPHUMELA 12
UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela 12
UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma 12
UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza Nekwehlwaya 12
UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala 12
UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma 13
UmPhumela WekuFundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa 13
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO LIBANGA R 14
Imibhalo lephakanyiswako 14
UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela 15
UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma 16
UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza Nekwehlwaya 17
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
LOKUCUKETFWE
UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala 19
UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma 20
UmPhumela WekuFundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa 21
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO EMABANGA 1-3 22
Imibhalo lephakanyiswako 22
UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela 26
UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma 30
UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza Nekwehlwaya 34
UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala 42
UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma 48
UmPhumela WekuFundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa 52
SEHLUKO 3: SIGABA LESISEMKHATSINI (EMABANGA 4-6) 57
SINGENISO 57
Lokugcilwe kuko 57
Imibhalo lenhlobonhlobo 57
Tinhlelo tekufundza letiyinhlanganisela 57
Lokucuketfwe lokubanti kuphindze kunhlobonhlobo 58
IMIPHUMELA YEKUFUNDZA 59
UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela 59
UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma 59
UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza Nekwehlwaya 59
UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala 59
UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma 59
UmPhumela WekuFundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa 60
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO 61
Imibhalo lephakanyiswako 61
UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela 66
UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma 70
UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza Nekwehlwaya 74
UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala 82
UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma 88
UmPhumela WekuFundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa 92
SEHLUKO 4: LIBANGA LELIPHAKEME (EmaBanga 7 - 9) 97
SINGENISO 97
Lokugcilwe kuko 97
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
IMIPHUMELA 98
UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela 98
UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma 98
UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza Nekwehlwaya 98
UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala 98
UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma 98
UmPhumela WekuFundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa 99
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO 100
Imibhalo lephakanyiswako 100
UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela 102
UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma 106
UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza Nekwehlwaya 110
UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala 122
UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma 132
UmPhumela WekuFundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa 138
SEHLUKO 5: KUHLOLWA KWEMFUNDZI 145
SINGENISO 145
IMIGOMO YEKUHLOLA 146
Inchazelo 146
Timphawu letimgogodla ekuhloleni 146
Tinjongo teluhlolo 146
LUHLOLO LOLUCHUBEKAKO 147
Timphawu teLuhlolo loluChubekako 147
Tindlela tekuhlola 148
Imisebenti letayelekile yekuhlola 148
KULAWULA KUHLOLA 148
Bantfu labatsintsekako ekuhloleni 148
Luhlelo lwekuhlola lwesikolo 149
KUGCINWA KWEMALIKHODI 149
Emabhuku emaLikhodi 149
Emakhodi Lasetjentiselwa kuhlola 150
Emakhodi avelonkhe 151
Emashejuli ekuchubeka kwemsebenti 151
Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi 151
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
IMIBIKO 152
Imininingwane lekumele ifakwe emibikweni 152
Emakhadi emibiko 153
LUHLU LWESITSATSISELO 154
LUHLU LWEMAGAMA EKHARIKHULAMU NELUHLOLO 154
EMAGAMA LASETJENTISWA ENKHUNDLENI YEKUFUNDZA: TILWIMI 156
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Singeniso
1
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
SEHLUKO 1
SINGENISO
KUNGENISWA KWESITATIMENDE SEKHARIKHULAMU SAVELONKHE
UMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika wanga-1996 (UMtsetfo 108 wanga- 1996) uphawula ngesisekelo
sengucuko nentfutfuko eNingizimu Afrika lesikuyo. Lesendvulelo seMtsetfosisekelo sibeka kutsi injongo
yeMtsetfosisekelo kwenta loku:
_ kuvala luchekeko lwaphambilini kanye nekusungula umphakatsi ngekwemagugu entsandvo yelinyenti,
kwebulungiswa kutenhlalo kanye nemalungelo eluntfu lasisekelo;
_ kwenta ncono imphilo yato tonkhe takhamuti kukhululwe emakhono langafinyelela kuwo umuntfu
ngamunye;
_ kwendlala tisekelo tentsandvo yelinyenti netemphakatsi lovulekile, lokutinte kuwo hulumende losekelwe
yintsandvo yelinyenti nesakhamuti ngasinye lesivikelwa ngumtsetfo ngekulingana;
_ kwakha iNingizimu Afrika lenentsandvo yelinyenti iphindze ibumbane, ikwati kutsatsa sigaba sayo lesifanele
njengelive lelitimele emndenini wemave.
Imfundvo nekharikhulamu inelichaza lelibambako ekufezeni letinhloso. Lekharikhulamu ihlose kutfutfukisa
emakhono emfundzi ngamunye ngalokugcwele.
ImFundvo leMiselwe emaKhono
IMfundvo leMiselwe emaKhono isisekelo sekharikhulamu eNingizimu Afrika. Itama kwenta bonkhe bafundzi
bazuze emakhono abo ngalokwanele. Loku kwenteka ngekubeka imiphumela lekumele izuzwe ekugcineni kwalenchubo.
Lemiphumela igcugcutela imfundvo letinte kumfundzi nenchubo letinte emisebentini labayentako.
SiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sakha imiphumela yekufundza yemkhakha weMfundvo
nekuCecesha Jikelele emaBanga R-9 (Tikolo) kumiphumela jikelele naletfutfukisako leyasuselwa
kuMtsetfisisekelo yabuye yatfutfukiswa ngenchubo yentsandvo yelinyenti.
Imiphumela jikelele ihlose kwenta bafundzi bakhone kwenta loku:
_ kutfola baphindze basombulule tinkinga kanye netincumo ngekusebentisa kucabanga lokujulile nalokunekucamba;
_ kusebenta ngemphumelelo nalabanye ecenjini, kulidlanzana, enhlanganweni kanye nakumphakatsi;
_ kutihlela baphindze balawule labakwentako ngekutfobela tibopho ngalokufanele kanye nangemphumelelo;
_ kugcogca, kuhlatiya, kuhlela kanye nekuvivinya lwati ngalokujulile;
_ kuchumana ngemphumelelo basebentise emakhono ekubuka, etimphawu newelulwimi etimeni letehlukene;
_ kusebentisa iSayensi kanye neThekinoloji ngalokuyimphumelelo nangekuhlatiya;
_ kukhombisa kwenta lokufanele emmangweni lohlala kuwo kanye nasemphilweni yalabanye;
_ kukhombisa kuvisisa kutsi umhlaba uligcogco letinhlelo letihlobene ngekubona kutsi timo tekusombulula tinkinga
atiphili titodvwa.
Imiphumela letfutfukisako yona ihlose bafundzi labati loku:
_ kuveta kanye nekugcamisa emasu lahlukene kute bafundze ngemphumelelo;
_ kufaka sandla njengetakhamuti letenta lokufanele emmangweni wendzawo, wakuvelonkhe newemave
emhlaba jikelele;
_ kuba neluvelo kutemasiko kanye nekutsandza buhle kuwo wonkhe umgamu wetimo tenhlalo;
_ kubheka ematfuba emfundvo kanye newemsebenti; kanye nalokutfutfukisa ematfuba ebuhwebi.
Tindzaba letifana nebuphuya, kungalingani, buve, bulili, budzala nebuncane, kukhubateka kanye netinselele
letifana neHIV/AIDS. Konkhe kunemtselela ezingeni nangendlela bafundzi lebakwati kutibandzakanya ngayo
ekufundzeni.
SiTatimende seKharikhulamu lesiBuketiwe saVelonkhe semaBanga R-9 (Tikolo) sisebentisa indlela yekubutsela
ndzawonye ngekutsi sibeke kucace buncane lobusidzingo kubo bonkhe bafundzi. SiTatimende seNkhundla
yekuFundza sitama nje kwakha kucaphelelisisa budlelwane emkhatsini webulungiswa betenhlalo, emalungelo
eluntfu, indzawo lenemphilo kanye nekufaka wonkhe umuntfu. Bafundzi bayagcugcutelwa kutfutfukisa lwati
lwekuvisisa kunotsa kwekwehlukana kwalelive, lekufaka emasiko, tenkholo tincenye tebuve kwalokuhlukana.
SiTatimende LesiBuketiwe SeKharikhulamu SaVelonkhe: SiTatimende setiNkhundla
YekuFundza
SiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga R-9 (Tikolo) sinesiButsetelo Jikelele kanye
netiTatimende tetiNkhundla tekuFundza letisiphohlongo:
_ Tilwimi;
_ IMetametiki;
_ ISayensi yeTemvelo;
_ IThekinoloji;
_ ISayensi yeTeNhlalo;
_ TeBuciko neMasiko;
_ Tekuphila; ne
_ TeSayensi yeTemnotfo nekuPhatsa.
Nguleso nalesosiTatimende seNkhundla yekuFundza sikhombisa imiPhumela yekuFundza lemcoka lekumele
kutsi izuzwe ekupheleni kwelibanga lesi-9. Nguleso nalesosiTatimende seNkhundla yekuFundza sibuye futsi
sibalule emaCophelo ekuHlola latawenta kutsi lemiPhumela yekuFundza izuzwe. EmaCophelo ekuHlola ayachazwa
kulelo nalelo banga kubuywe kuchazwe bungako balokumele bafundzi bakwati futsi bakwati nekukwenta.
Ngulawo nalawomaCophelo ekuHlola esiTatimende seNkhundla yekuFundza akhombisa kutsi umcondvo
nemakhono kutfutfuka njani ngekuhamba kwesikhatsi. Kuzuzwa kwebudlelwane lobanele emkhatsini
wetiNkhundla tekuFundza letehlukene (lakufanele khona nalapho kuvumelana nemfundvo khona), umcondvo
nekuchubekela embili kulibanga ngelibanga kubalulekile kulekharikhulamu.
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Singeniso
2
SiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe: tiNkhundla TekuFundza
SiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sihlose ekuphakamiseni kutimisela kanye nekwati kahle
kubothishela lekutawuba ngibo lababandzakanyako ekutfutfukiseni tiNhlelo tekuFundza tabo. Kute
kwesekwelwe lenchubo, Litiko LeTemfundvo litawuniketa inchubomgomo yekwenta lemiselwe kusiTatimende
seNkhundla yekuFundza ngayinye. TiFundza titawakha leminye imigomo lakufanele khona kute kwenetiswe
kwehlukana.
Imigomonchanti nemagugu kulesiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sesiTatimende
setiNkhundla tekuFundza ngiko lokuphetse tiNhlelo tekuFundza. Nanobe tiNkhundla tekuFundza tibala
imicondvo, emakhono nemagugu lekumele azuzwe ngekwelibanga ngelibanga, tiNhlelo tekuFundza tibalula
bubanti bekufundza nemacophelo alokwentekako kulowo mkhakha. TiNhlelo tekuFundza tibuye ticukatse
emashejula emsebenti loniketa sivinini nekulandzelana kwemisebenti ngalowo mnyaka kanye futsi netibonelo
tetinhlelo tetifundvo lekumele tingeniswe nobe ngasiphi sikhatsi.
TiNhlelo tekuFundza tesiGaba saboKhewana tintsatfu nguleti: Kukwati kutibhalela nekufundza, Tibalo
neMakhono ekuPhila. TiNhlelo tekuFundza tesiGaba lesisemKhatsini: Tilwimi neTibalo titawuhlala titinhlelo
letitimele. TiNhlelo tekuFundza kumele tente siciniseko sekutsi lemiphumela lebekiwe kuleyo nkhundla
yekufundza yentiwa yacondza ngalokungiko. Tikolo tingakhetsa ngelinani kanye nebunjalo baletinye tiNhlelo
tekuFundza bekweyamisa tikwekuhleleka kwesikolo, uma nje kubaluleka kwavelonkhe kanye nekutfutfukiswa
kwetidzingo temfundzi kuleso sigaba kunakekelwa. TiNhlelo tekuFundza tesiGaba lesiPhakeme tisiphohlongo
letitsatselwe etiNkhundleni tekuFundza. Kwabelwa kwesikhatsi kuleyo naleyoNkhundla yekuFundza
kuyabekwa kuwo onkhe emaBanga nemiKhakha.
Kwabelwa kwesiKhatsi
Kwabelwa kwesikhatsi kungemaphesenti ema-awa latawuniketwa kufundzisa lokuhlelekile. Kulelo naleloviki
lekufundza bothishela basesikolweni ema-awa langu-35; ema-awa ekuhlangana nebafundzi (kufundzisa
lokuhlelekile) kutawuhluka emabangeni lahlukene. EsiGabeni saboKhewane, kumele kube nema-awa ekuhlangana
nebafundzi langu-22 nemaminitsi langu-30 lekusikhatsi sekufundzisa emaBangeni 1 na 2, bese kuba
nema-awa langu-25 ekufundzisa eBangeni 3. EsiGabeni lesiseKhatsi, kutawuba nema-awa langu-26 nemaminitsi
langu-30 ekufundzisa. EsiGabeni lesiPhakeme, liBanga 7 litawuba nema-awa langu-25 nemaminitsi langu-30
bese emaBanga 8 na 9 abe nema-awa langu-30 ekufundzisa.
Kuhlola
Nguleso nalesosiTatimende seNkhundla yekuFundza sifaka incenye letse caca ngekuhlola. Luhlaka lwemfundvo
lemiselwe emakhono lusebentisa tindlela temacophelo letikwati kwamukela timo tetingcikitsi letehlukene.
Kuhlola kumele kunikete tinkhomba talokuzuzwe ngumfundzi ngendlela lekahle naleyenteka ngendlela lengiyo
kucinisekisa kutsi bafundzi bahlanganisa babuye basebentise emakhono. Kuhlola kumele kusite bafundzi kwenta
tincumo ngekusebenta kwabo, babeke tinjongo tekuchubekela embili nekutsintsa kufundza ngalokuchubekako.
LuHlobo lweMfundzisi loHlosiwe
Bonkhe bafundzisi nalabanye bothishela banelichaza lelibalulekile lekumele balibambe ekuguculeni imfundvo
eNingizimu Afrika. SiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga R-9 (Tikolo) sihlose bothishela
Singeniso
3
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
labaceceshiwe, labanemakhono, labatinikele nalabanakekelako. Batakwati kwenelisa imisebenti kumiTsetfo
nemaCophelo ebaFundzisi. Loku kubona bothishela njengebachumanisi bekufundza, bahumushi nebakhi
betiNhlelo tekuFundza nalokufundvwako, baholi, baphatsi, tifundziswa, bacubunguli nalabafundzela imfundvo
yemphilo yonkhe, emalunga emphakatsi, takhamiti, nebafundisi, bahloli kanye nabochwephesha
betinkhundla/tigaba tekufundza.
LuHlobo lweMfundzi loHlosiwe
Kugcugcutelwa kwemagugu emphilo kubaluleke kabi, hhayi nje ngobe kutawutfutfukisa buyena bakhe umuntfu
kepha ngobe kutawuletsa siciniseko sekutsi kube khona kutati ngekwebuve beNingizimu Afrika, kantsi bususelwa
kumagugu lahluke kabi kulawo labekasekela imfundvo yelubandlululo. Luhlobo lwemfundzi lohlosiwe ngulolo
lolutawube lufuntwe emagugu ekuphila angena emitsanjeni yakhe lotawenta tintfo ngalokutfokotisako
emmangweni lokusekelwe kuhlonipha intsandvo yelinyenti, kulingana, sitfunti sebuntfu, imphilo kanye nebulungiswa
bekuhlalisana.
KUNGENISWA KWESITATIMENDE SENKHUNDLA YETILWIMI: SISWATI
Inchazelo
Inkhundla yekufundza yetilwimi ifaka ekhatsi:
_ Tonkhe tilwimi letilishumi nakunye letisemtsetfweni: siSwati, siZulu, siChosa, siNdebele, siPedi, siSutfu,
siTswana, i-Afrikaans, siNgisi, siTsonga nesiVenda;
_ Iphindze ifake ekhatsi leto tilimi letivunywe ngalokusemtsetfweni yiBhodi yetiLwimi Tonkhe taseNingizimu
Afrika, "Pan South African Language Board" (PANSALB) neSouth African Certification Board,
(SAFCERT), luLwimi lweTimphawu (Sign Language) neluLwimimiva (iBraille).
Eveni lelibulwimilwimi lelifana neNingizimu Afrika kubalulekile kutsi umfundzi afinyelele emacophelweni lasetulu
lokungenani ngetilwimi letimbili futsi akwati kukhuluma ngalolunye lulwimi.
Inchubo lengetiwe yebulwimilwimi
LeNkhundla yekuFundza tiLwimi ilandzela umgomo welulwimi nemfundvo yeLitiko LeTemfundvo. Lomgomo
uniketa iMikhandlu Lelawulako etikolweni umsebenti wekukhetsa umgomo welulwimi esikolweni
lowutawuhambelana netidzingo tabo kepha ube futsi uvumelana nemgomo longetiwe webulwimilwimi.
Lesitatimende seNkhundla yekuFundza yeTilwimi iniketa ikharikhulamu lesekela nobe ngabe ngusiphi sincumo
lesitsatfwe sikolo. Ilandzela indlela lengetiwe yebulwimilwimi:
_ Bonkhe bafundzi batfola litfuba lekufundza tilwimi tabo tasekhaya nalokungenani lunye lolungetiwe
lolusemtsetfweni.
_ Bafundzi batalwati kahle lulwimi lolunye kepha lube lulwimi lwasekhaya lugcinekile futsi lutfutfukiswa.
_ Bonkhe bafundzi batawufundza lulwimi lweMdzabu lokungenani iminyaka lesitfupha ekupheleni
kwemkhakha weGET. Kuletinye timo, lungafundvwa njengelulwimi lesibili lolungetiwe.
Lulwimi lwasekhaya, lulwimi lwekucala nelwesibili lolungetiwe kufundziswa ngetindlela letehlukene:
_ EmaCophelo ekuFundza elulwimi lwasekhaya atsatsa ngekutsi umfundzi ufika esikolweni akwati kuva
nekukhuluma lolulwimi. Asekela kutfutfukiswa kwalolwati, ikakhulu etinhlotjeni letehlukene tekwati
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Singeniso
4
(kufundza, kubhala, lokubonwako kanye nekwati kabanti). Aniketa ikharikhulamu lecinile lesekela lulwimi
lwekufundza nekufundzisa (LOLT).
_ Lulwimi lwekucala lolwengetiwe alutsatsi ngekutsi umfundzi usuke analo lwati lwalolulwimi nakafika
esikolweni. Lekharikhulamu icala ngekutfutfukisa likhono lemfundzi lekuva nekukhuluma lolulwimi.
Kulesisekelo, kwakhiwa kwati. Umfundzi uyakwati kudlulisela lolwati labalutfole elwimini lwasekhaya
elwimini lwabo lwekucala lolwengetiwe. Ikharikhulamu iniketa kwesekela lokwenele kulabo bafundzi
labatawusebentisa lulwimi lwekucala lolwengetiwe njengeLOLT nabasafundza emkhakheni weGET.
Ekupheleni kweliBanga 9, labo bafundzi kumele bakwati kusebentisa lulwimi lwabo lwasekhaya kanye
nalolu lwekucala lolwengetiwe ngalokungiko nangekutetsemba etinhlosweni letehlukene lekufaka
nekufundza.
_ Lulwimi lwesibili lolwengetiwe lwentelwe bafundzi labafuna kufundza tilwimi letintsatfu. Lolulwimi
lwesitsatfu lungaba lulwimi lolusemtsetfweni nobe lulwimi lwakulelinye live. Emacophelo ekufundza enta
siciniseko sekutsi umfundzi uyakwati kusebentisa lulwimi etinhlosweni tekuchumaneni jikelele. Kutsatfwa
ngekutsi sikhatsi lesincane lesitawuniketwa ekufundzeni lulwimi lwesibili lolwengetiwe kunelulwimi
lwasekhaya nelulwimi lwekucala lolwengetiwe.
Lenkhundla yekuFundza tiLwimi ifaka tonkhe tilwimi letingu 11 letisemtsetfweni:
_ Njengetilwimi tasekhaya;
_ Ngetilwimi tekucala letengetiwe;
_ Njengetilwimi tesibili letengetiwe.
Lulwimi lwekufundza nekufundzisa
Kuphakanyiswa kutsi tilwimi tasekhaya kufanele kutanywe kufundvwe kuphindze kufundziswe ngato ngalokusemandleni.
Loku kubaluleke kakhulukati esigabeni saboKhewane lapho bafundza khona kufundza nekubhala.
Lapho bafundzi kufanele bente ingucuko basuka etilwimi tabo tasekhaya baya kuleto letengetiwe ngesizatfu
sekufundza nekufundzisa, kufanele kuhlelwe ngekucophelela:
_ Lulwimi lolwengetiwe lufanele kutsi lusheshe lucalwe kufundziswa eBangeni 1.
_ Lulwimi lwasekhaya nalo lolu lolwengetiwe kufanele tichubeke tifundziswe.
_ Lapho bafundzi bangena khona esikoleni lapho lulwimi lwekufundza nekufundzisa lululwimi lolungasulo
lwemfundzi, bothishela nesikolo kumele bente taba tekusita futsi bamfundzise lolo lwimi ngesikhatsi lesengetiwe
kudzimate kube nguleso sikhatsi lapho umfundzi akwati khona kufundza ngalokungiko kuLOLT.
Inhloso
Lulwimi likuphila kwetfu. Sichumana sati umhlaba wetfu ngelulwimi. Ngako-ke lulwimi lwakha butsine nelwati
lwetfu.
Lulwimi lwenta imisebenti leminingi lemumetfwe Sitatimende seNkhundla yekuFundza Tilwimi. Ngunati letilandzelako:
_ Lokucondzene nemfundzi ngco - kugcina budlelwane lobucinile emndenini nasemmangweni; kutati buyena,
kutitfutfukisa nekutijabulisa.
_ Luchumano - kute akwati kuchumana ngalokufanele nangemphumelelo etimeni letehlukene tenhlalo.
Singeniso
5
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
_ Ngekwemfundvo - kutfutfukisa emakhono ekucabanga nekunoma, nekuvula ematfuba etindlela tekutfola
lwati.
_ Ngebuhle - Kukhutsata kutsi umfundzi abe nelutsandvo lwekutakhela nekuticambela imisebenti yetemibhalo
netemlomo.
_ Imisimeto - kujabulela tindlela emasiko lachutjwa ngayo nalafundziswa ngayo, ngekusebentisa lulwimi.
_ Tembangave - kufakazela nobe kubanga emandla; kudvonsa labanye ubadvonsele embonweni lotsite; kubeka
labanye etikhundleni nekutfutfukisa ugcine bubona.
_ Kubuka ngco - kwati budlelwane emkhatsini welulwimi, emandla nebuwena nekuphikisa kusetjentiswa
kwaloku lakufanele khona; kwati kugucugucuka kwemasiko; kuphikisana lakufanele khona nekudvonselwa
embonweni lotsite nasekubekweni endzaweni letsite.
Timphawu Telikhetselo Nalokufundvwako
Inkhundla yekuFundza Tilwimi inaliphi ligalelo kukharikhulamu?
_ Kutfutfukisa lizinga lekufundza nekubhala, sisekelo lesimcoka selwati.
_ Lolulwimi lukwati kufundzisa letinye tifundvo letiseluhlelweni lwetifundvo, letifana netibalo nesayensi yetelive
nendzawo.
_ Kugcugcutela lwati nekuvisisa ngemasiko, kuva leminye imibono nekwati kabanti ngemcondvo wemasiko.
_ Kugcugcutela kwemukela kusebentisana kwemasiko, kubamba lichaza kuleminye imibono yemhlaba jikelele
nekuvisisa ngalokujulile umnyombo webunjalo bemasiko.
_ Kuvuselela kucabanga nekuticambela bese kutfutfukisa tinjongo letinyenti tebuciko nemasiko.
_ Kuniketa tindlela tekuhambisa lwati nekutfutfukisa tinjongo letinyenti tesayensi bucwepheshe kanye nemfundvo
yetemvelo.
_ Kutfutfukisa emakhono ladzingekile kute babe takhamuti letemukelekile emphakatsini wentsandvo yelinyenti.
Tilwimi: kuhlanganisa lwati, emakhono nemagugu
Isitfupha ImiPhumela yekuFundza lebalulekile letfolakala ekufundzisweni kwelulwimi lwasekhaya, lwekucala
lolwengetiwe nelwesibili lolwengetiwe:
_ Lemine yekucala iphatselene nemakhono lehlukene elulwimi.
_ Lowesihlanu uphatselene nekusetjentiswa kwetilwimi kufeza tinhloso tekucabanga nekunoma.
_ Umphumela wesitfupha utsintsa lwati lwelulwimi mbamba - imisindvo, emagama neluhlelo - emibhalweni.
Lolwati lusetjentiswa emakhonweni elulwimi lachazwe kuleminye imiphumela.
Lemiphumela ibhalelwe kugcizelela tinhlobo letitsite telwati nemakhono, icace futsi kube lula kubona
imphumelelo yayo. Uma kusetjentiswa lulwimi, lwati, emakhono nalokungemagugu kuyacubana kunikete
umcondvo lovakalako. Ngako-ke umgomo losemcoka weSitatimende seNkhundla yekufundza kuhlanganiswa
kwaletigaba telulwimi ngekutakhela nekuhumusha imibhalo.
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Singeniso
6
IMIPHUMELA YEKUFUNDZA
UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela
Umfundzi utawulalela ngenjongo yekutfola lwati nekulutfokotela, akwati kuphawula
ngalokujulile nangalokungiko etimeni letehlukene.
UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma
Umfundzi utawusebentisa lulwimi lolukhulunywako ngekutetsemba nangemphumelelo etimeni
letiningi.
UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza neKwehlwaya
Umfundzi utawufundza/abuke atfole lwati, aluhlatiye, atitfokotise, aphawule ngalokujulile.
UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala
Umfundzi utakwati kubhala tinhlobo letinyenti temibhalo leliciniso nalayisusela enhloko etizatfwini
letehlukahlukene.
UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga neKunoma
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, ekutfoleni nasekuhlelembiseni
lwati, alusebentise ekufundzeni.
UmPhumela WekuFundza 6: Luhlelo Lwelulwimi neKusetjentiswa
Umfundzi uyakwati futsi uyakhona kusebentisa imisindvo, emagama neluhlelo lwelulwimi
kwakha nekuhumusha imibhalo.
Kuhlanganisa imiphumela
Kufundza nekubuka, kulalela nekukhuluma, kubhala, kucabanga nekunoma kanye nelwati
lwemisindvo, emagama neluhlelo, nanobe kubekwe kwaba imiphumela lehlukene, kumele
kuhlanganiswe nakufundziswa nekuhlola kutfolwa nelwati.
Sibonelo: Bafundzi:
_ Kulalela luhlobo lolutsite lwembhalo (sibonelo: kuchaza inchubo njengekumba igolide nekumaka
emaphepha);
Singeniso
7
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
_ Kufundza nekuhlatiya timphawu letibalulekile taleminye imibhalo yeluhlobo lolufanako (sibonelo:
kusetjentiswa kwesikhatsi sanyalo, kusetjentiswa kwemagama lahlanganisako fana na 'kucala',
'landzelako', 'futsi');
_ Kuhlela nekucamba umbhalo lomusha weluhlobo lolufanako.
Kusungula nekuhumusha imibhalo
Kute akwati kusungula nekuhumusha imibhalo, bafundzi badzinga lwati ngetilwimi, lwati ngemibhalo
kanye nemakhono nemasu ngetilwimi.
Imibhalo ingaba:
_ Lekhulunywako, sib: inkhulumo;
_ Lebhalwako, sib: incwadzi;
_ Inhlanganisela yalokubhaliwe nalokubonwako, sib: kukhangisa;
_ Temisakato lehlukene, sib: kukhangisa ngethelevishini.
Lwati ngetilwimi nemibhalo kufaka ekhatsi lwati ngaloku:
_ simo - lokusho kutsi inhloso, sihloko, balaleli kanye netibukeli;
_ sakhiwo sembhalo - njengenkondlo noma sikhangiso;
_ lwati lwelulwimi ngekwetenhlalo nemigomo yemmango: sib: indlela yekubingelela ngetilwimi
letehlukene;
_ luhlelo, imisindvo nesilulumagama selulwimi;
_ kubhala nekupelwa kwemagama emibhalweni lebhaliwe;
_ imifanekiso micondvo nesimo semibhalo lebukwako.
.
Kuhlanganisa kufundvwa kwelulwimi: emagugu
Imibhalo icukatsa emagugu lekungabangiwo layinhloso yemibhalo leminingi. Lamagugu akabonakali
lula ngaso sonkhe sikhatsi. Bafundzi kumele bakwati futsi bahlatiye emagugu lakhona emibhalweni
labayifundzako nalabayibukako nemibhalo labatentela yona bona.
Uma bahlatiya babuta kutsi emagugu abekwa njani nakukhulunywa, kuboniswa noma kubhalwa
imibhalo, umfundzi :
_ batawufundza kutsi imibhalo iyitsatsa njani imibono yebantfu netehlakalo;
_ batawakha ngalokujulile emakhono abo ekuhlola futsi uma kudzingekile kwala lemibono nemagugu
lahlobene nayo;
_ batawufundza futsi basho lokuhle ngemagugu emibhalweni labatakhele yona ngekunonga
ngemaphuzu lakhako njengekubeketelelana, luvelo, bumnandzi, kutitfokotisa, buhle bemahlaya
kanye nekutfukutsela.
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Singeniso
8
Kuhlanganisa kufundvwa kwelulwimi: tingcikitsi
Kufundvwa kwelulwimi kungahlanganiswa ngetingcikitsi. Kusetjentiswa kwengcikitsi kunika
umfundzi ematfuba ekwakha silulumagama lesihambisana nesihloko.
Uma ngabe ingcikitsi netihloko kukhetfwe ngekucophelela ivuselela lutsandvo lwemfundzi. Kutfola
loku kumele utame:
_ kutsi kutfolakale kukhetfwa kahle kwetihloko nemagugu lajabulisa bafana nemantfombatane,
bafundzi bemakhaya nasemadolobheni - netingcikitsi letihlanganisa umfundzi ngekwehlukana
kwato;
_ kukhetsa tihloko letifanele tihambisane nesimomphilo senhlalo yebafundzi kanye nalokungetulu
kwaloko lesebavele bakwati ngaphambilini. Sibonelo: bangafundza ngemihambo nemasiko aletinye
tive;
_ kukhetsa tingcikitsi netihloko letitawuhambelana nemiphumela jikelele. Sibonelo: umfundzi
kufanele atimbandzakanye ngetindzaba letibalulekile temalungelo eluntfu netendzawo, lekufana
nebuphuya, iHIV/AIDS, emalungelo emhlaba, nekusetjentiswa kwemanti.
Emalungelo eluntfu nebulungiswa bendzawo lahlala kuyo
Tilwimi ngemathuluzi labalulekile ekuphumeleliseni emalungelo eluntfu kanye nebulungiswa
betemvelo. NgemaCophelo ekuHlola alo, sitatimende senkhundla yekufundza sifuna kutfutfukisa
lelithuluzi ngalokwenele. Bafundzi kumele babe nekutetsemba ekubeni bakhulumi betilwimilwimi
labanemathuluzi laneliso lelibukhali kufundza live labakulo nemibhalo lekhulunywa ibhalwe ngalo.
Kumele bakwati kuhlatiya lemibhalo bayibhale kabusha ngetindlela letitawenta kwandze ematfuba
lahlobene nemalungelo eluntfu kanye nebulungiswa betendzawo.
Singeniso
9
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
SEHLUKO 2
SIGABA SABOKHEWANE
(EMABANGA R-3)
SINGENISO
Bonkhe bafundzi bafika esikolweni banelwati lolubanti ngelulwimi lwabo lwasekhaya. Batfutfukisa loku
ngekuhlangana nalabanye ngekwehlukana ekhaya engcikitsini yekunakekelwa, kukhuliswa nekudlala.
Njengoba imphilo yasekhaya ihlukile nelwati bantfwana labefika nalo esikolweni lwehlukile. Nanobe kunjalo
lwati labeta nalo emakhaya lungasetjentiswa ekutfutfukiseni lwati lwabo lwelulwimi. Loku kuphatselene nekutfutfukiswa
kwebafundzi, kuhlangana nalabanye bafundzi, ematfuba ekufundza nemmango jikelele. Kulesigaba
lesilandzelako, sicacisa ngalamafishane:
_ lwati lanalo umfundzi;
_ tindzawosimo tekufundza;
_ imigomo netindlela letesekele lekharikhulamu.
Lokugcilwe kuko
Bafundzi nabemukelwa ebangeni labokhewane basuke banelwati lolunengi labalutfole ngekulalela, kantsi futsi
bayakwati kukhuluma kahle ngekutetsemba emazingeni lehlukene. Bakhuliswe ngemasiko nemihambo yasemakhaya
akubo loku angeke kwehlukaniswa nelwati lwelulwimi lwabo. Endlini yekufundzela kufanele kube
ngulapho bajabula (babungata) khona, bahloniphe baphindze bangete lwati lwaloko labachamuka nako
emakhaya.
Kutfutfukiswa kwelwati: yindlela lechubekako
Umgomo lolawula kufundza nekufundzisa kwati kulekharikhulamu kutsi lulwimi luyinchubo lehamba kancane
itfutfuka. Emaphutsa ayincenye yendzabuko kuleyo ndlela futsi lulwimi lwemfundzi nakalekelelwa lutawuba
ncono kakhulu njengobe banawo onkhe ematfuba ekusebentisa batfutfukise emakhono abo elulwimi.
Indlela lesimeme yekutfutfukisa kwati kufundza
Kuloluhlelo lwetifundvo kusetjentiswa inchubo lesimeme kutfutfukisa kukwati kufundza nekubhala. Isimeme
ngobe icala kuloku bafundzi labakwatiko kute bafundze imibhalo mbamba nekubabhalela tinhloso ngalokungiko
futsi ibuye itsintse nemisindvo. Loku tinhlelo lekumele bafundzi batati batente kute bafundze kufundza nekubhala
ngalokuyimphumelelo.
Ngenchubo yekufundza loku kusho kutsi tinhlelo tekufundza kufanele tingasuselwa eluhlelweni`lwekulungela
kufundza` (reading readines approach) lolutsi bantfwana abakalungeli kucala tifundvo tekufundza nekubhala,
bangakabi nawo emakhono lafana nekulalela ngalokuhlungako, kwehlukanisa lokubonwako, netitfo tekunyakata
tisengakakhuli ngalokwenele.
Ngendlela lesimeme, lamakhono:
_ akumelanga tibe khona ngembi kwekutsi umfundzi acale kufundza nekubhala;
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
SiGaba SaboKhewane
10
_ kumele futsi kufanele titfutfukiswe ngesikhatsi umntfwana asafundza kwekucala.
Kwakhiwa kwelwati
Lendlela yekutfutfukisa lwatisisekelo iveta litfuba lekutsi bafundzi bacale kutfutfukisa lwati lwelulwimi lolubhalwe
nabafundziswa kufundza nekubhala emakhaya, emimmangweni labahlala kuyo nakutinkhulisa.
Lokulungiselelwe kufundza bokhewana kufanele kubhalwe ngalokugcamile futsi kubhalwe ngetintfo temmango
wabo nalabatatiko. Loko kutawubakhutsata kutsi batibone babafundzi nebabhali labanemakhono lasetulu.
Indlela legcugcutelako
Ikharikhulamu itsi kumele:
_ sigcugcutela sibuye sisekele kufundza kakhulu (batifundzela bona noma nalabanye);
_ kuniketwe umfundzi ematfuba ekubhala nekutfutfukisa silulumagama nekusetjentiswa kwelulwimi;
_ kusita umfundzi, buchwepheshe nemasu labasita kuvisisa konkhe lokuphatselene nelulwimi lolubhaliwe
sibonelo:
 Kutfutfuka kwesimo semagama nemakhono ekuvisisa njengekwatini imisindvo yelulwimi,
 Lwati lekuhambelana kwemisindvo yetinhlavu telulwimi,
 Kuhlanganiswa kwako ekwakheni emagama, kucagela, imidvwebondzaba.
Kuhlanganisa imiPhumela yekuFundza
Lemiphumela yekufundza lelandzelako ifanele kutsatfwa njengalesebenta ngalokubumbene ekutfutfukiseni lulwimi
lwemfundzi. Ekucaleni kwemacophelo ekufundza, siphakamisa tibonelo temibhalo (lebukwako, naletfulwako,
lekhulunywako netemisakato lenhlobonhlobo) letawenta kutsi bafundzi nabothishela balwati loluhlobo
lolu lwekuhlanganisa. Kubalulekile kutsi kukhunjulwe kutsi bafundzi ngete balindzelwa kutsi bakhulume lulwimi
labangakaze baluve kumbe babhale imibhalo yaloluhlobo labangazange sebalubone.
SiGaba SaboKhewane
11
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
IMIPHUMELA YEKUFUNDZA
UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela
Umfundzi utawulalela kutfola lwati nekutitfokotisa abuye akwati kuphawula ngalokufanele
nangalokujulile etimeni letehlukene.
Bafundzi bafika esikolweni banelwati lolubanti nemakhono ekulalela ladzinga kucoliswa kute abasite ekutfutfukiseni
emakhono abo ekukhuluma, kufundza, kubuketa nekubhala. Kulalela lokuphapheme kungumnyombo
wekufundza nekwakha budlelwane lobuhloniphekile. Bafundzi bangalalela kwandzisa lwati lwemasiko netilwimi
taletinye tive nebudlelwane bendlu yekufundzela nelikhaya lemfundzi.
UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma
Umfundzi utawuchumana ngekutetsemba nangalokunetisako asebentisa lulwimi etimeni letehlukene.
Bafundzi balindzelwe kutsi basebentise emakhono abo etimeni letehlukene temincele yeTemasiko neTelulwimi;
ngekukhombisa inhlonipho kulabanye nesimongcondvo lesakhako etindleleni letehlukene tekuchumana.
Umfundzi ufanele aniketwe ematfuba lakhombisa kutsi bulwimilwimi buyasita ekutfutfukiseni budlelwane
lobuhle nekutitfutfukisa yena lucobo lwakhe. Umfundzi ufanele akhombise kutsintseka nekucaphelisisa nangabe
anetinkinga tekuchumana, bese achumana nebantfu labangaba lusito ekukhulumeni nekuva.
WekuFundza 3: Kufundza Nekwehlwaya
Umfundzi utawufundza, ahlwaye imibhalo kutfola lwati nekutitfokotisa ananele ngekucophelela emagugu,
laphatselene nemasikomphilo nemiva yakhe ngemibhalo.
Inhloso lesemcoka yalomphumela kufundza ngekuvisisa. Bucwephesha nemasu lasita umfundzi ekufundzeni
ngaphandle kwemaphutsa asisekelo salenhloso. Kufundza kabanti (lokufaka ekhatsi imibhalo letinhlobonhlobo
kubalulekile ekutfutfukiseni lulwimi lolusetjentiselwa kutitfokotisa nekutfola lwati ngemhlaba jikelele).
UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala
Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene temibhalo lengemaciniso nalesuselwa engcondvweni kufeza
tinhloso letinengi.
Esigabeni sabokhewana umfundzi ufundza kubhala: ucala kuvisisa kutsi imicondvo icuketse imicondvo levakalako.
Kulesigaba utfutfukisa likhono lakhe lekubhala ngesandla lesihle kute akwati kubhala imibono nemicabango
yakhe letawufundvwa nguye kanye nabontsanga yakhe. Kwengeta kuloko babhali labasacatfuta bafundza
kusebentisa lulwimi nemigomo yekubhalwa kwalo njengekupelwa kwemagama nekusetjentiswa kwetimphawu
tekufundza kute imibhalo yabo ikwati kufundvwa iphindze ivisiswe sive. Kuloluhlelo lwetifundvo indlelanchubo
yekubhala iyakhutsatwa. Loku kufaka ekhatsi tigaba tekubhala: emalungiselelo ekubhala, kuhlela luhlaka,
kubuketa, kulungisa nekushicilela kanye nekulandzela yonkhe inchubo lesetjentiswa babhali labavutsiwe.
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
SiGaba SaboKhewane
12
UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, kutfola nekuhlelembisa lwati, lalusebentise
ekufundzeni.
Lamakhono nalamacophelo ekuhlola laphawulwe kulomphumela afakwe kuto tonkhe tincenye tekufundza nekufundzisa
kulenkhundla yekufundza. Sizatfu sekuyibandzakanya njengemphumela lotimele kutsi umfundzi nemfundzisi
bacaphele, bagcizelele leto timphawu telwati lwelulwimi netinsita tekutfutfukisa kucabanga nekunoma.
Lamakhono, imicondvo nemasu kusetjentiswa kuto tonkhe tinhlelo tetifundvo, ngaloko-ke ngete tafundziswa
ngekubandlululwa, kufanele tifundziswe esimeni lesisekelwe kumiphumela jikelele leli-12 nangekusekelwa ngito
tonkhe tinkhundla tekufundza.
UmPhumela WekuFundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa
Umfundzi uyakwati kusebentisa imisindvo, emagama neluhlelo lwelulwimi kwakha nekuhumusha imibhalo.
Bafundzi batawucala kutfungatsa kutsi lulwimi lusebenta kanjani. Batawucala kutfutfukisa lulwimi lokwabelwana
ngalo lwekukhuluma (lulwimi lolusetjentiswako). Sibonelo, batawufundza kusebentisa emagama lafana
nemisindvo, emalunga, ligama, umusho nangci. Loku kutabenta bachaze bacabange ngetintfo letifana tekutsi
emagama apelwa njani nekutsi imisho lelula yakheke njani futsi tiphumuti tifakwa njani.
SiGaba SaboKhewane
13
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO
Etigabeni letilandzelako, emaCophelo ekuHlola alowo nalowo mphumela atawuniketwa (atawetfulwa) ngelibanga
ngelibanga. Ekucaleni kwalelo nalelo banga kutawuniketwa tibonelo temibhalo lengasetjentiswa ekufundziseni
lulwimi ngendlela lecubile. Leti akusito todvwa tibonelo letingabakhona, ungengeta ngaletinye
tibonelo letifanele emibhalweni lekhona.
Caphela:
_ Bothishela kumele bakhumbule kutsi akusibo bonkhe bantfwana labangene etinkhulisa, kumele emakhono
netindlela tasenkhulisa afundziswe abuye ahlanganiswe lapha ebangeni 1.
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO ELIBANGA R
LiBanga R
Imibhalo lephakanyiswako
Yemlomo:
_ Tindzaba (letivame kudlalwa letifaka ekhatsi imphindvwa, emakhorasi langenelwa bafundzi)
_ Imilayeto leya ngekujiya
_ Kuteka kabusha
_ Tingoma
_ Imidlalo
Lebonwako/Lebhaliwe:
_ Tindzaba ngetitfombe netincwadzi leticuketse imibhadlwana lelula
_ Titfombe tetiphicaphicwano
_ Kukhangisa imifanekisomibhalo letayelekile
_ Titfombe
Imisakato letinhlonhlobo:
_ Bomabonakudze
_ Emafilimu
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
SiGaba SaboKhewane
14
KULALELA
Umfundzi utawulalela kutfola lwati
nekutiftokotisa aphawule ngalokufanele
nangalokujulile etimeni letehlukene.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kulalela imibuto, imilayeto netimemetelo
ngekucophelela bese aphawula ngalokufanele.
_ Kukhombisa imikhuba lemihle yekulalela ngaphandle
kwekuphazamisa, bakhombisa kuhlonipha sikhulumi,
banikane ematfuba ekukhuluma.
_ Kutfokotela kulalela imibhalo lenetingoma letilula,
imilolotelo, tinkondlwana netindzaba, bakhombise
kuvisisa ngaloku lokulandzelako:
 Kwenta lokusamdlalo ngetincenye tetindzaba,
tingoma nemilolotelo;
 Kungenela emakhorasini ngetikhatsi letifanele;
 Kwenta imifanekisomidvwebo yetindzaba, tingoma
nemilolotelo;
 Kucaphelisisa imininingwane banikete umnyombo
wemcondvo walokwetfulwa ngemlomo;
 Kuhlela imifanekiso ngekulandzelana kwayo.
_ Kutfutfukisa lwati lwemisindvo:
 Kubona kutsi emagama akhiwe imisindvo;
 Kuhlukanisa emkhatsini kwemisindvo ikakhulu
ekucaleni nasekugcineni kwemagama;
 Kuhlukanisa imisho lekhulunywako ibe emagama
latimele (kusebentisa emagama eluhlavu lunye
kucala);
 Kuhlukanisa emagama lakhulunywako latinhlavuningi
abe tinhlavu (sib: li-bha-na-na) kusetjentiswa
kushaya tandla nobe umdvumo wetigubhu;
 Kubona emagama lanesigci (lala lala, lala lala lala).
SiGaba SaboKhewane
15
LiBanga R
EmaCophelo EkuHlola UmPhumela WekuFundza 1
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
KUKHULUMA
Umfundzi utawuchumana ngekutetsemba
nangalokunetisako asebentisa lulwimi
etimeni letehlukene.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kucoca ngemndeni wakubo nebangani.
_ Kusebentisa lulwimi lalucabangako kutitfokotisa
nekucabanga (sib: kwenta emagama lanesigci).
_ Kuveta imibono yakhe kanye nemibono yalabanye
bantfu labaphilako kanye nebantfu labacabangako.
_ Kuhlabelela ahaye tingoma letilula netinkondlo.
_ Kubuta imibuto ngaloko labangakuvisisi, nobe badzinga
lwati lolutsite, baphendvule kahle imibuto
lababutwe yona.
_ Kwendlulisa imilayeto (sib: emkhatsini wabo
nalabanye).
_ Kucoca ngalokwake kwamvelela.
_ Kucoca indzaba yakhe abuye ateke tindzaba talabanye
ngemagama akhe.
_ Kutimbandzakanya ngekutetsemba ngalokungiko
ecenjini.
_ Kukhombisa inc elencele ekusebentiseni lulwimi
nakakhuluma nebangane.
_ Kutibandzakanya etinhlotjeni letehlukene temidlalo
netindlela letehlukene tekwetfula inkhulumo (sib:
kushayelana lucingo).
SiGaba SaboKhewane
16
LiBanga R
EmaCophelo EkuHlola UmPhumela WekuFundza 2
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
KUFUNDZA/NEKWEHLWAYA
Umfundzi utawufundza, ahlwaye imibhalo
kutfola lwati nekutitfokotisa ananele
ngekucophelela emagugu laphatselene
nemasikomphilo nemiva yabo ngemibhalo
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa titfombe kuveta inchazelo:
 Kubukisisa imifanekiso yetitfombe kute babone
tintfo letifanako naletihambelanako nalabatatiko;
 Kubona imvelaphi yetitfombe nobe imidvwebo;
 Kwati kuchaza tindzaba letisesitfombeni;
 Kumatanisa titfombe nemagama;
 Kusebentisa imidvwebo kukhomba kuvisisa tihloko
tetindzaba letisetincwadzini.
_ Kulingisa kufundza:
 Indlela lefanele yekuphatsa incwadzi, indlela
yekuvula emakhasi ngalokufanele, kubuka emagama
nemifanekiso, kuvisisa budlelwane emkhatsini
wako, kusebentisa titfombe kwakha imibono;
 Kuhlukanisa titfombe nalokubhaliwe (sib: kukhomba
emagama endzaweni yemifanekiso).
_ Kwenta inchazelo yembhalo lobhaliwe:
 Kuvisisa inhloso yalokubhaliwe - kutsi inenchazelo
(sib: Kutsi ligama lelibhaliwe lingasho ligama lakhe);
 Kufundza ngemacembu ngekusitwa ngumfundzisi;
 Kuchumanisa lokufundvwa encwadzini,
lokubukelwa kumabonakudze nalokwenteka
etimphilweni tabo;
 Kuchaza nekuphawula ngebalingisi bemidlalo
netitfombe tamabonakudze.
_ Kucala kubona nekwenta inchazelo yetinhlamvu nemagama:
 Kucala kubona kutsi emagama labhaliwe amele
lakhulunywako;
 Kufundza nekucondza lokubhaliwe endzaweni
labahlala kuyo njenga STOP;
 Kufundza emabhuku etitfombe netihloko nobe
imisho lelula.
SiGaba SaboKhewane
17
LiBanga R
EmaCophelo EkuHlola UmPhumela WekuFundza 3
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
KUFUNDZA/NEKWEHLWAYA
Umfundzi utawufundza, ahlwaye imibhalo
kutfola lwati nekutitfokotisa ananele
ngekucophelela emagugu laphatselene
nemasikomphilo nemiva yabo ngemibhalo
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kucala kutfutfukisa lwati lwakhe lwemisindvo:
 Kubona ngwaca losekucaleni;
 Kubona nekwetsa tinhlavu letetayelekile te maalfabethi
njengalawa lasekucaleni kweligama lakhe;
 Kubona emagama lanesigci fana nasetinkondlweni.
SiGaba SaboKhewane
18
LiBanga R
EmaCophelo EkuHlola UmPhumela WekuFundza 3
(Uyachubeka)
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
KUBHALA
Umfundzi uyakwati kubhala tinhlobo
letehlukene temibhalo leliciniso
nalecatjangwako etizatfwini letinyenti
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kucala kulinga ngekubhala:
 Kwakha nekusebentisa imidvwebo kudlulisela
umbiko njengesicalo ekubhaleni;
 Kwakha emalunga ngetindlela letehlukene
(sibonelo: asebentise umtimba wakhe kukhombisa
umumo, abhale esantini);
 Kwati kutsi kubhala nekudvweba kuhlukile
(sibonelo: akhombe emagama, kunekutsi akhombe
titfombe ngalesikhatsi afundza);
 Kubhala abute labanye inchazelo yaloku lokubhaliwe;
 Kukhuluma ngemidvwebo yakhe nalakubhalile;
 Kulingisa kubhala ngesizatfu (sibonelo: umbiko
welucingo, luhlu lwekutsenga);
 Kusebentisa emalunga netinombolo letitayelekile
(noma tilinganiso) kubonisa lulwimi lolubhalwako,
ikakhulu emalunga eligama lakhe noma iminyaka;
 Kufundza lokubhalwe nguye uma aceliwe kwenta
loko;
 Kukhomba imitamo yakhe yekubhala, acalise
kucaphelisisa tinkhomba (sibonelo: kucala
kusencele uye kusekudla, etulu uye phansi);
 Kukopa lakubonako endzaweni (sibonelo: emalebula
emphahleni lesendlini, tikhangiso);
 Kwenta imitamo yemibhalo letayelekile, asebentise
emalunga lawatiko (sibonelo: etinhleni, emibikweni
noma etincwadzini);
 Kusebentisa tinsita kubhala njengemakhrayoni
nemapenseli.
SiGaba SaboKhewane
19
LiBanga R
EmaCophelo EkuHlola UmPhumela WekuFundza 4
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
KUCABANGA NEKUNOMA
Umfundzi utawusebentisa lulwimi
ekucabangeni nasekunomeni, kutfola
nekuhlelembisa lwati, alusebentise
ekufundzeni.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa lulwimi kutfutfukisa imicondvo:
 Kukhomba kutfutfuka kwelwati lwabo lwelulwimi
ekuvisiseni imicondvo leyehlukene sib: Sisindvo,
budze, bubanti, sivinini, njll, ngekwenta loku;
 Kusebentisa silulumagama lesifanele, sib: -khulu, -
ncane, -mbalwa, -catsa.
_ Kusebentisa lulwimi kucabanga nekunoma:
 Kukhomba nekuchaza umehluko nalokufanako;
 Kumatanisa tintfo letihambisanako aphindze
acatsanise tintfo letehlukene;
 Kuhlelembisa (sib: beka emasokisi odvwa neticatfulo
todvwa);
 Kubona incenye yalokuphelele.
_ Kusebentisa lulwimi kuphenya nekutfola:
 Kubuta imibuto ucwaninge tinchazelo;
 Kuniketa tinchazelo netisombululo;
 Kucatulula nekucedzela tiphicaphicwano.
_ Kuhlelembisa lwati:
 Kukhetsa lwati loludzingekile enchazelweni letsite.
SiGaba SaboKhewane
20
LiBanga R
EmaCophelo EkuHlola UmPhumela WekuFundza 5
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
SAKHIWO SELULWIMI
NEKUSETJENTISWA
Umfundzi uyakwati kusebentisa imisindvo,
emagama neluhlelo lwelulwimi kwakha
nekuhumusha imibhalo
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kukwati kuhlobanisa imisindvo kutinhlavu nemagama:
 Kubona kutsi emagama akhiwe imisindvo;
 Kubona imisindvo ekucaleni kwalamanye
emagama;
 Kwehlukanisa emagama lakhulunywako
lamalunganingi abe ngemalunga (sib: bha-na-na, siko-
lo).
_ Kusebenta ngemagama:
 Kukhipha sicalo egameni (sib: si-buko);
 Kuhlelembisa emagama laneticalo letifanako (sib:
imbuti, imbasha, imbiva, imbita);
 Kukhomba ligama, luhlavu nesikhala kulokubhaliwe.
_ Kusebenta ngemisho:
 Kwedlulisela imicondvo asebentisa kuchaza netento.
_ Kusebenta ngemibhalo:
 Kukhuluma ngemibhalo (sib: tindzaba) asebentisa
ematemu lafana nesicalo, umtimba nesiphetfo.
_ Kusebentisa lulwimi kuchumana:
 Kusebentisa lulwimi kukhombisa budlelwane
emmangweni (sib: ngicela tsine);
 Kutfola inchazelo lebangelwa kuntjintja
kwekuphimisa elivini.
_ Kusebentisa lulwimi (sib: umsindvo, ligama, luhlavu,
sigci, sicalo, umtimba, siphetfo).
SiGaba SaboKhewane
21
LiBanga R
EmaCophelo EkuHlola UmPhumela WekuFundza 6
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO EMABANGA 1-3
LiBanga 1
Imibhalo lephakanyiswako
Temlomo:
_ Tingcoco (tindzaba letilula, tinsimu, tinganekwane)
_ Imiyalo leya ngekushuba
_ Kuteka tehlakalo
_ Kudlala imilolotelo
_ Tingoma
_ Tinkondlo
_ Imidlalo yekulingisa
_ Kulandzela imilayeto lefanele uyente ngekujiya kwayo
_ Tinchazelo letilula
Lokubukwako/Lokubhalwako:
_ Tindzaba letilula
_ Tinkondlo
_ Imidlalo (sibonelo: imidlalo yebhodi)
_ Tinhla
_ Emabhuku etitfombe
_ Titfombe temaphazili
_ Tindzaba letilula
_ Emashati lalula
_ Emagama latayelekile latinkinga (etibalweni)
_ Imiyalo (sib: kwakhiwa kwendiza yeliphepha)
_ Tinchazelo letimalula
_ Tichazamagama
_ Imibhalolwati lelula (sib: tincwadzi letikhuluma ngabombunjwa, tilwane)
Imisakato lenhlonhlobo:
_ Bomabonakudze
_ Emafilimu ebantfwana
_ Emavidiyo, ema-CD Roms ne-intanethi (lakufanele khona)
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
SiGaba SaboKhewane
22
LiBanga 2
Imibhalo lephakanyiswako
Temlomo:
_ Ematekelo (tindzaba, tinganekwane, tinsimu)
_ Tingcoco netinkhulumiswano
_ Timvumelwano
_ Emaculo
_ Tinkondlo
_ Tibongo
_ Imidlalo
_ Emathephu (sib: titori temsakato)
_ Tikhangiso letetayelekile
_ Imiyalo leya ngekushuba
_ Tindzaba tetehlakalo
_ Tinchazelo
_ Tinhla
_ Tiphicaphicwano nemahlaya
_ Tinkinga tetibalomagama
Lokubukwako/lokubhalwako:
_ Imiyaleto
_ Emakhalenda
_ Timemo
_ Tinhla tesikhatsi
_ Emakhadi ekukhontisa
_ Emashadi
_ Emabhagrafu
_ Imitsetfo (sib: imitsetfo yemidlalo)
_ Emaphazili emagama
_ Tincwadzi
_ Titfombe
_ Emaphephabhuku etitfombe nawetikhangiso
_ Emafomu, (sib: emincintiswano)
Imisakato lenhlobonhlobo:
_ Mabonakudze
_ Tikhangiso tebantfwana kumabonakudze letimelula
_ Emafilimu ebantfwana
_ Emavidiyo, ema-CD Roms ne-intanethi (lakutfolaka khona)
SiGaba SaboKhewane
23
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
LiBanga 3
Imibhalo lephakanyiswako
Temlomo:
_ Ematekelo (tindzaba, tinganekwane, tinsimu)
_ Tingcoco netinkhulumiswano
_ Timvumelwano
_ Tingoma
_ Tinkondlo
_ Imidlalo
_ Imiyalo leya ngekushuba
_ Tindzaba tetehlakalo
_ Tinchazelo
_ Tinhla
_ Tiphicaphicwano nemahlaya
_ Tinkinga temagama
_ Imisakato (sib: titori, timemetelo, tindzaba, simo selitulu, ema-intaviyu)
Lokubukwako/lokubhalwako:
_ Emabhukutitfombe
_ Titfombe
_ Emabalave
_ Titfombe
_ Emaflodayagramu
_ Emabalavemcondvo
_ Emaphephandzaba
_ Emaphephabhuku
_ Emakhomikhi
_ Tichazamagama
_ Emathebula lalokucuketfwe nema-indeksisi
_ Emadayari
_ Emabhuku labuketiwe lamelula
_ Tikhangiso
_ Imibhalo lengemaciniso (ematheksibhuku)
_ Tincwajana letichazako
_ Emaphamuflethi
_ Kugcwaliswa kwemafomu (sib: imincintiswano)
Imisakato lenhlobonhlobo:
_ Mabonakudze
_ Emafilimu
_ Tikhangiso tamabonakudze
_ Emavidiyo, ema-CD Roms ne-intanethi (lakutfolaka khona)
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
SiGaba SaboKhewane
24
SiGaba SaboKhewane
25
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
KULALELA
Umfundzi utawulalela kutfola lwati
nekutitfokotisa aphawule ngalokufanele
nangalokujulile etimeni letehlukene.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kulalelisisa imilayeto netimemetelo ngekucophelela
bese aphawule ngalokufanele.
_ Kukhombisa imikhuba lemihle yekulalela
ngekucophelela ngaphandle kwekuphazamisa,
akhombisa kuhlonipha sikhulumi, anikane ematfuba
ekukhuluma, abute imibuto kute acaciseleke.
_ Kutfokotela kulalela tindzaba letimfishane,
timvumelwano, tinkondlwana netingoma letivela
etilwimini nasemasikweni lahlukene akhombise
kuvisisa:
 Kulalela imibono lebalulekile nemininingwane
lebalulekile endzabeni;
 Kwenta samdlalo kwetindzaba, tingoma
nemilolotelo;
 Kungenela emakhorasi;
 Kudvweba indzabasitfombe bese kubhalwa emagama
nemisho lembalwa ngayo;
 Kuhlela imifanekiso ngekulandzelana kwayo;
 Kuphendvula imibuto levulekile ngendzaba;
 Kukhombisa imiva ngendzaba layivako;
 Kwendlulisela embili imibono ngendzaba
labayivile.
_ Kulalela, atsakasele ngekuphendvula kahle
tiphicwaphicwano nemahlaya atsandze.
SiGaba SaboKhewane
26
LiBanga 1
UmPhumela WekuFundza 1 EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kuhlala balalele sikhatsi lesidze ngaphandle
kwekutsikameteka (sib: Kwenta umsebenti
wekubonisa (experiment), kwenta lucwaningo)
baphendvule imiyalo lengetiwe.
_ Kukhombisa imikhuba lemihle yekulalela
ngekucophelela ngaphandle kwekuphazamiseka,
bakhombise kuhlonipha sikhulumi, banikane
ematfuba ekukhuluma, babute imibuto kute
bacaciseleke, bafinyete, nobe baphawule
ngalabakuvile, nakufanele.
_ Kutfokotela kulalela tindzaba, tinkondlo, tingoma
naleminye imibhalo lekhulunywako akhombise
kuvisisa:
 Kulalela sihloko nemlayeto lobalulekile;
 Kulalela imininingwane;
 Kucagela lokutakwenteka;
 Kulandzisa ngetingcikitsi tendzaba;
 Kuphendvula imibuto ngendzaba labacocelwe
yona;
 Kweneka imiva yabo babeke yabo imibono
macondzana nendzaba labacocelwe yona;
 Kuvakalisa imiva yabo ngembhalo banikete
tizatfu;
 Kulandzisa ngembangela nemiphumela
yetigigaba tendzaba/yemibiko/yemilayeto.
_ Kulalela atsandze tiphicaphicwano nemahlaya
ngekuphendvula kahle.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kulalela sikhatsi lesidze ngaphandle
kwekutsikameteka aphendvule imiyaleto yetigigaba
letengetiwe letisezingeni lelilingana naye.
_ Kukhombisa imikhuba lemihle yekulalela
ngekucophelela ngaphandle kwekuphazamiseka,
bakhombise kuhlonipha sikhulumi, banikane
ematfuba ekukhuluma, babute imibuto kute
bacaciseleke, bafinyete, nobe baphawule
ngalabakuvile, nakufanele.
_ Kukwati abuye akhombise kuhlonipha tinhlobo
letehlukene telulwimi.
_ Kutfokotela kulalela tindzaba, tinkondlo, tingoma
naleminye imibhalo lekhulunywako akhombise
kuvisisa:
 Kulalela sihloko nemlayeto lobalulekile;
 Kulalela imininingwane;
 Kucagela lokutakwenteka;
 Kulandzisa ngetingcikitsi tendzaba;
 Kuphendvula imibuto ngendzaba labacocelwe
yona;
 Kweneka imiva yabo babeke yabo imibono
macondzana nendzaba labacocelwe yona
banikete tizatfu;
 Kulandzisa ngembangela nemiphumela
yetigigaba/tendzaba/yemibiko/yemilayeto;
 Kudvweba titfombe kukhombisa kuvisisa indzaba
lacocelwa yona bese ayibhala ngemagama
akhe.
_ Kulalela atsandze tiphicaphicwano nemahlaya
ngekuphendvula kahle.
SiGaba SaboKhewane
27
LiBanga 2 LiBanga 3
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
KULALELA
Umfundzi utawulalela kutfola lwati
nekutitfokotisa aphawule ngalokufanele
nangalokujulile etimeni letehlukene.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kulalela imibiko ayedlulise kahle.
_ Kukhombisa lwati lwemisindvo:
 Kuhlukanisa emkhatsini kwemisindvo ikakhulu
ekucaleni nasekugcineni kwemagama;
 Kubona emagama lanesigci (lala lala, lala lala lala);
 Kubona kwakheka kwebunyenti ekucaleni
kwemagama.
SiGaba SaboKhewane
28
LiBanga 1
UmPhumela WekuFundza 1
(Uyachubeka)
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kulalela sikhulumi langasiboni (sib: emsakatweni,
ku-intakhomu) aphendvule imibuto nemilayeto.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kulalela sikhulumi langasiboni (sib: emsakatweni,
ku-intakhomu) aphendvule imibuto nemilayeto.
SiGaba SaboKhewane
29
LiBanga 2 LiBanga 3
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
KUKHULUMA
Umfundzi utawuchumana ngekutetsemba
nangalokunetisako asebentisa lulwimi
etimeni letehlukene.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kukhuluma ngalokwamehlela, imiva netindzaba.
_ Kusebentisa lulwimi ngekwemcabango ekudlaleni
nasekutakheleni titfombe temcondvo.
_ Kwendlulisa imibono asebentisa kuchaza lokujabulisako
nemagama lasho tento.
_ Kuhlabela, kuhaya, kugidza, kulingisa emaculo
tinkondlo nemilolotel.
_ Kubamba lichaza endlini yekufundzela, nasecenjini
lakulo.
_ Ngekuniketana ematfuba, babute imibuto akhombisa
kuvelana nemalungelo nemiva yalabanye.
_ Kuphendvula imibuto lebutwe balaleli:
 Kwendlulisa imilayeto;
 Kucoca indzatjana layatiko ngendlela
lelandzelanako;
 Kucoca indzaba letayelekile lenesingeniso,
umtimba nesiphetfo asebentisa titfombe uma
kudzingekile.
SiGaba SaboKhewane
30
LiBanga 1
UmPhumela WekuFundza 2 EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kucoca ngalahlangabetane nako kanye netindzaba
nje letetayelekile.
_ Kusebentisa lulwimi ngekwemcabango, ekudlaleni
nasekwakheni titfombe tengcondvo (sib:
kwakha emahlaya, imidlalomagama, tiphicaphicwano,
timvumelwano netinkondlo).
_ Kutakhela nekucoca tindzaba letilula letibonisa
singeniso, umtimba nesiphetfo, asebentisa lulwimi
loluchazako, agwema kuphindzaphindza.
_ Kuphosa litje esivivaneni etingcocweni telikilasi
netemacembu nge:
 Kuphakamisa tihloko lekungacocwa ngato
emacenjini;
 Kuniketa ematfuba babuta imibuto lefanele;
 Kunika tiphakamiso letichubela ingcoco embili;
 Kuvelana nemalungelo nemiva yalabanye;
 Kwetfula imibiko ngemsebenti wemacembu;
 Kubuta imibuto kutfola lwati nekuchazeleka;
 Kuphendvula imibuto anikete tizatfu
tetimphendvulo;
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kucoca ngalahlangabetene nako emphilweni
netindzaba nje letetayelekile avakalise umbono
nemiva yakhe.
_ Kusebentisa lulwimi ngekwemcabango,
ekudlaleni nasekwakheni titfombe tengcondvo
(kwakha emahlaya, imidlalomagama, tiphicaphicwano,
timvumelwano, tinkondlo latakhele tona,
kwenta lwakhe lulwimi lwekukhuluma).
_ Kuticambela tindzaba letiveta singeniso, umtimba,
nesiphetfo ngekusebentisa lululwimi loluchazako,
kute agweme kuphindzaphindza. Ucala kucacelwa
ngesakhiwo nekwetfulwa kwebalingisi.
_ Kubamba lichaza etingcocweni tasekilasini:
 Kuphakamisa tihloko lekungacocwa ngato
emacenjini;
 Kunikana ematfuba ekubuta imibuto lehambelana
netihloko;
 Kwenta tiphakamiso ngemibono etingcocweni
telikilasi;
 Kufinyeta umsebenti welicembu;
 Kukhombisa kuvelana nemalungelo kanye
nemiva yalabanye;
 Kubuta imibuto kutfola lwati nenchazelo;
SiGaba SaboKhewane
31
LiBanga 2 LiBanga 3
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
KUKHULUMA
Umfundzi utawuchumana ngekutetsemba
nangalokunetisako asebentisa lulwimi
etimeni letehlukene.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa lulwimi ngendlela lefanele etimeni
nasekhatsini letehlukene, nasebantfwini labahlukene:
 Ku-intaviyuwa umuntfu lomdzala losivakashi
ekilasini;
 umdlalo wekulingisa timo letitsite (sib: emadlwatana,
kuvakashela libhange, kwenta bangani
labasha);
 Kusebentisa liphimbo ngetindlela letihambisana
netimo.
SiGaba SaboKhewane
32
LiBanga 1
UmPhumela WekuFundza 2
(Uyachubeka)
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kunika tiphakamiso letakhako ngemisebenti
yalabanye;
 Kunika imibono yekusombulula tinkinga.
_ Kusebentisa lulwimi lolufanele kufeza tinhloso
letehlukahlukene (sib: ticoliso, timemo) kanye
futsi nebantfu labanye (ku-intaviyuwa bantfu
kanye nekulingisa).
_ Kusebentisa liphimbo lelemukelekako esimeni
lesifanele (sib: uma kudlalwa, nanobe kucociswana
emacenjini lamancane).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kunika timphendvulo nekutesekela;
 Kuphawula ngalokwakhako kulabanye.
_ Kubuta bantfu ngenhloso yekutfola lwati lolutsite.
_ Kwetfula tinkhulumo (sib: etihlokweni letiniketiwe,
kubuta lokwentiwe, kubika imibiko
yelucwaningo):
 Ngekusekelwa nekuholwa ngumfundzisi
bafundzi baba netimphawu letinhle tekwetfula
inkhulumo;
 Kuchaza loko labayokwetfula nendlela
labatakwetfula ngayo;
 Kusebentisa tinsitakufundza kuchaza lokwetfulwa
ngemlomo;
 Kusebentisa emasu lasisekelo kuheha balaleli
bakulalele, bakubuke emehlweni;
 Kusebentisa liphimbo ngalokwehluka hlukene.
_ Kungenela tinkhulumo mphendvulwano netingcoco
njengelikhono letekuhlalisana.
SiGaba SaboKhewane
33
LiBanga 2 LiBanga 3
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
KUFUNDZA/NEKUHLWAYA
Umfundzi utawufundza, ahlwaye imibhalo
kutfola lwati nekutitfokotisa ananele
ngekucophelela emagugu laphatselene
nemasikomphilo nemiva yabo ngemibhalo
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa umnyakato wemtimba netitfombe kwakha
inchazelo:
 Kucagela lokucuketfwe yincwadzi ngekubuka
lingaphandle layo;
 Kuhumusha inshokutsi yeluhlu lwetitfombe bese
ucoca indzaba. Kuphendvula imibuto lephatselene
netindzaba ngalokufisha;
 Kuhumusha lwati lekufaka emathebula nemagrafu
etitfombe latfolwe kumaphephandzaba, etincwadzini,
emisakatweni, ekukhangiseni (sib: emakhalenda,
sikhatsi tinhlelo, emaphosta eHIV/AIDS).
_ Kulingisa kufundza:
 Indlela lefanele yekuphatsa incwadzi;
 Indlela yekuvula emakhasi ngalokufanele;
 Kubuka emagama nemifanekiso;
 Kusebentisa titfombe kwakha imibono.
_ Kwenta inchazelo yembhalo lobhaliwe:
 Kufundza indzaba nathishela bese:
??Bacoce ngemcondvo lomkhulu,
??Kubona imininingwane (sib: Umlingisi lomcoka,
kulandzelana kwetigameko, sib: ekandzaba),
??Kusho kutsi bayitsandzile indzaba nekutsi yini
indzaba.
SiGaba SaboKhewane
34
LiBanga 1
UmPhumela WekuFundza 3
Uyachubeka
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa imikhondvo yalokubonwako kuveta
inchazelo:
 Kufundza imibhalomidvwebo lefana netitfombe,
emabalave, emaflodayagramu, emashadi
bese:
??Uchaza ngemlomo nobe ngekubhala kutsi
kusho kutsini nenhloso yako,
??Usebentisa lwati ngetindlela letifanele (sib:
emabalave ekukhomba indzawo, indlela,
kulandzela tindlela tekupheka),
??Uhlola sitfombe setimphawu teluhlakasimo
nekusebenta kwato.
_ Kwenta inchazelo yembhalo lobhaliwe:
 Kuphawula ngendzaba noma inkondlo
layifundzile, bese ukhombisa kuyivisisa
ngekuphendvula imibuto:
??Wemongo wayo,
??Imininingwane lebalulekile fana nebalingisi
labamcoka, kulandzelana kwetigameko, (sib:
ekandzaba, emagugu emasiko),
??Tiphetfo (sib: sifundvo sini lesisitfola
enganekwaneni?),
??Kuphawula uyitsandzile indzaba noma cha
bese uniketa netizatfu taloko,
??Kufundza imitsetfo lephatselene netidzingo
nalakutsandzako emphilweni yakhe mbamba;
 Kufundza imibhalo lehlukile letse kushuba;
 Kufundza imibhalo ayedvwa asebentise
tindlela letinyenti kuniketa inchazelo.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa imikhondvo (cues) lebonwako kwenta
inchazelo:
 Kucagela kutsi indzaba ikhuluma ngani
ngekubona lingephandle lencwadzi;
 Ngekuya kwemifanekiso, imisakato yetitfombe,
nekukhangisa:
??Kuhumusha umbiko lobalulekile,
??Kubona inhloso, tetsameli nalapho
kutawutfolwa khona;
 Kubeka yakhe imibono ngalokubhaliwe
nalakuva kubetindzaba.
_ Kwenta inchazelo yembhalo lobhaliwe
 Kufundza indzaba ayedvwa nobe ana thishela:
??Kuchaza umbono lobalulekile,
??Kubona emaphuzu lamcoka (sib: balingisi
labagcamile, kulandzelana kwetigameko, sib:
ekandzaba),
??Kubona nekucocisana ngemagugu nemasiko
lasendzabeni,
??Kubona timbangela nemiphumela yetigigaba
(yini imbangela yesehlakalo lesitsite
endzabeni),
??Kwenta tiphakamiso,
??Kweneka imiva yakhe ngendzaba kutsi
uyitsandzile nobe cha nekutsi yini indzaba
asho njalo.
SiGaba SaboKhewane
35
LiBanga 2 LiBanga 3
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kubona imisindvo nemagama ente inchazelo
ngemibhalo lebhaliwe:
 Kufundza imibhalo lelula ngenhloso letsite (sib:
imisebenti yasendlini yekufundzela, emalebula);
 Kubona nekwati kufundza libito lakhe nekukhona
kubhala abontsanga yakhe;
 Kufundza imibhalo latibhalele yona neyabontsanga
yakhe;
 Kusebentisa imisindvo nemakhono ekubona ligama
kuchaza emagama lamasha lasetjentiswa etindzaweni
letitsite (sib: umkhondvo wemumo
lobonakalako wemaphethini etinhlavu, umkhondvo
wesitfombe, umkhondvo wengcikitsi, nebudlelwane
betinhlavu nemisindvo).
_ Kucala kutfutfukisa lwati lwakhe lwemisindvo:
 Kubona nekwetsa tinhlavu letetayelekile temaalfabethi;
 Kuvisisa umehluko emkhatsini kwemisindvo
nemagama;
 Kuvisisa kutsi emagama akagucuki kepha lemisindvo
lewamele ingantjintja;
 Kuvisisa imisindvo - budlelwane babongwaca
labahamba bodvwa;
 Kuhlahlela emagama latayelekile ngeluhlavu lunye
lwabongwaca lolusekucaleni;
 Kubeka emagama lahlobene abe mindeni (emagwaba,
emantulu, ematfundvuluka, ematelemba).
KUFUNDZA/NEKWEHLWAYA
Umfundzi utawufundza, ahlwaye imibhalo
kutfola lwati nekutitfokotisa ananele
ngekucophelela emagugu laphatselene
nemasikomphilo nemiva yabo ngemibhalo
SiGaba SaboKhewane
36
LiBanga 1
UmPhumela WekuFundza 3
(Uyachubeka)
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kufundza imibhalo leshicilelwe kahle
nangekuvisisa:
 Kuphimisa emagama ngalokungiko -
nawafundza amemeta:
??Kufundza amemete ngekugcizelela
nangekutetsemba ekuphimiseni,
??Kusebentisa emakhono ekubona nekuvisisa
kufundza imibhalo lengakatayeleki (sib:
imisindvo, imikhondvo yengcikitsi,
kucagela),
??Kusebentisa tinhlobo tetindlela letehlukene
letitintjintjako tekugadza nekutilungisa
nakafundza (sib: kufundza futsi, kufundza
njalo, kuma, kutilungiselela ngembi kwekutsi
uliphimise ligama umemeta).
_ Kufundza Kuhlanganisa lwati lwemsindvo:
 Kubona kutsi umsindvo munye ungabhalwa
ngetindlela letinyenti letehlukile (umfana,
umfula, umfutfo);
 Kubona kutsi sipelingi lesifanako singamela
imisindvo leyehlukene;
 Kufundzela kutitfokotisa nekutfola lwati;
 Kukhetsa emabhuku labawatsandzako
(langenamaciniso nalanemaciniso) futsi asho
kutsi yini layitsandzile noma langayitsandzi
ngawo;
 Kufundza emabhuku ladvumile lafanele lizinga
lakhe lekufundza.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kufundza imiyalo lelula endlini yekufundzela;
 Kufundza imibhalo leshubashubile (tincwadzi
letingemaciniso naletingesiwo emaciniso,
imiyalo lelula, timemo, emakhadi ekuvuselana,
emaphazili emagama).
_ Kubona nekuniketa inchazelo yetinhlamvu
nemagama emibhalweni lemidze:
 Kufundza ngekushesha nekuvisisa lokutsegcagca;
 Kufundza aphimisele ngendlela lefanele
ngekulandzela imigomo yekufundza;
 Kusebentisa umsindvo nalamanye emakhono
ekubona nekuvisisa ligama njengemisindvo,
imikhondvo engcikitsini, abuye acagele kute
akwati kuva kutsi umbhalo utsini;
 Kusebentisa indlela emasu ekutilungisa
emaphutsa akhe (sib: kufundza futsi, kuma,
kufundza ngekucala ngekufundza buthule).
_ Kucala kutfutfukisa lwati lwakhe lwemisindvo:
 Kubona nekwetsa tinhlavu letetayelekile temaalfabethi
lamanyenti;
 Kuvisisa umehluko emkhatsini kwemisindvo
nemagama lawakhiphe encwadzini
labayifundzako;
 Kubona kutsi emagama akagucuki kepha
lemisindvo lewamele ingantjintja uma kwakhiwa
emagama;
 Kubeka emagama lahlobene abe imindeni
(libhubesi, ingwe, indlovu, lidvube, indlulamitsi);
 Kufundzela kutitfokotisa nekutfola lwati;
SiGaba SaboKhewane
37
LiBanga 2 LiBanga 3
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kufundzela lwati nekutitfokotisa:
 Afundza emabhuku etitfombe lalula neticashunwa
KUFUNDZA/NEKWEHLWAYA
Umfundzi utawufundza, ahlwaye imibhalo
kutfola lwati nekutitfokotisa ananele
ngekucophelela emagugu laphatselene
nemasikomphilo nemiva yabo ngemibhalo
SiGaba SaboKhewane
38
LiBanga 1
UmPhumela WekuFundza 3
(Uyachubeka)
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kufundza atfokotele emabhuku labhalwe babhali
bemasiko lehlukene ngetingcikitsi nebudlelwane
lobehlukene:
 Kufundza imibhalo lehlukahlukene (sib:
emaphephabhuku, bopopayi/emakhomikhi,
nemaphephandzaba);
 Kusebentisa sichazamagama kutfola tinchazelo
temagama;
 Kubhala emagama lamasha lajabulisako
emtapeni wakhe wemagama noma esichazeni
magama sakhe;
 Kusebentisa luhlu lwalokucuketfwe, i-indeksi,
emagama labalulekile, tihloko, netinombolo
temakhasi kutfola lwati;
 Kusebentisa emakhono ekudlala imidlalo
lefana nekutingela (kususelwa ekufundzeni
imikhondvo), bafundze imidlalo ngekufundza
imilayeto;
 Kudlala imidlalo yemagama letsatfwe
kusilulumagama sakhe nalati kuwapela, (sib:
kuphicana, sikrebuli);
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kufundza emabhuku etitfombe netindzaba
letimelula latikhetsele tona;
 Kukhomba kutfokotela tindzaba temasiko
lahlukene;
 Kucala kusebentisa sichazamagama kucinisekisa
kupelwa nenchazelo yemagama.
_ Kutitfokotisa ngekufundza imibhalo
lehlukahlukene njengemaphephabhuku, bopopayi,
tincwadzi letinetindzaba letingemaciniso.
SiGaba SaboKhewane
39
LiBanga 2 LiBanga 3
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
KUFUNDZA/NEKWEHLWAYA
Umfundzi utawufundza, ahlwaye imibhalo
kutfola lwati nekutitfokotisa ananele
ngekucophelela emagugu laphatselene
nemasikomphilo nemiva yabo ngemibhalo
(EmaCophelo EkuHlola aphelile)
SiGaba SaboKhewane
40
LiBanga 1
UmPhumela WekuFundza 3
(Uyachubeka)
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kukhomba nekutfola imitfombo (sib:
emalunga emmango, emavidiyo, tincwadzi
tasemtapeni, emaphephabhuku);
 Kucala kuhlatiya imibhalo lekhulunywako,
lebhaliwe nalebonwako tikwemagugu emasiko
nenhlalo, timongcondvo nemibono kucombela
(sib: kukhangisa ensipheni yemphuphu,
kukhuluma kutsi kuyini kubika kulomunye,
nemagalelo alabadvuna nalabasikati).
(EmaCophelo EkuHlola aphelile)
SiGaba SaboKhewane
41
LiBanga 2 LiBanga 3
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
KUBHALA
Umfundzi uyakwati kubhala tinhlobo
letehlukene temibhalo leliciniso
nalecatjangwako etizatfwini letinyenti
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kubhala ngesandla lesifundzekako:
 Kusebentisa kahle tinsita tekubhala
njengemapenseli, nemakhilayoni ngalokushaya
khona;
 Kubumba tinhlavu tema-alfabhethi ngalokungiko;
 Kutetayeta emakhono ekwakha tinhlavu nekubhala
ngesandla lesifundzekako (sib: emaphethini,
kudvweba, kutsatsela emagama nemidvwebo).
_ Kwenta emalungiselelo ekubhala:
 Kwakha nekusebentisa imidvwebo njengalangagcila
kuko ekubhaleni;
 Kuphawula ngetitfombe emishweni lelula;
 Kucocisana nabontsanga ngemibhalo yabo (ngababili
nangemacembu) ngetihloko nemicondvo
yemibhalo.
_ Kubhalela tinhloso letehlukene:
 Kubhala tinhla;
 Kubhala emalebula netihloko letilula netingcikitsi
temidvwebo;
 Kutakhela imibhalo lelula njengemakhadi ekutalwa
(loku kufaka ekhatsi imibhalo lebhalwako
nalebonwako);
 Kusebentisa emacebo lalula kutfola nekucopha
lwati (sib: kusaveya kutsi tingaki tilwimi letikhulunywako
ecenjini lelincane);
 Kuhlela lwati lube ngendlela yemagrafu lalula (sib:
emashadi, luhla lwesikhatsi);
 Kugcogca titfombe letifanele netitfombe temagrafu
kucacisa umbhalo;
 Kugcogca nekuhlela titfombe ngetigaba.
SiGaba SaboKhewane
42
LiBanga 1
UmPhumela WekuFundza 4 EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma uma umfundzi akwati:
_ Kubhala ngesandla lesibonakala kahle:
 Kusebentisa tinsita tekubhala ngendlela
lengiyo;
 Kwakha tinhlavu kalula ngalokucacile;
 Kubhala ngekukhululeka, ngekunetseteka
nangesivinini kungaba yimphumelelo nangabe
bahlala bakwenta loko.
_ Kusebetisa emasu ekulungiselela kucala kubhala:
 Kubamba lichaza ecenjini ekubhungeni
nekuhlanganiseni imibono yekubhala;
 Kuhlanganisa nabontsanga nathishela imibono
latayisebentisa ekubhalweni;
 Kukhetsa sihloko lesibalulekile kuye
nasemphilweni yakhe.
_ Kwakha luhlaka lwekubhala:
 Kubhala tinhlaka nemibhalo lemifisha
ngetinhloso letehlukene:
??Kwenta tinhla fana nemisebenti yasekhaya,
imisebenti yeliviki,
??Imibhalo lenemiva fana nemakhadi ekubonga,
tincwadzi,
??Imibhalo lelula leniketa lwati (sib:
emaresiphi),
??Tindzaba letilula,
??Tinkondlo netingoma;
 Kunika sihloko lesihambisana
nalokusembhalweni.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kubhala ngesandla lesifundzekako:
 Kubhala ngekukhululeka, ngekwengeta sivinini,
njengoba bahlala batilolonga;
 Batfutfukisa likhono lekubhala bacedze
ngesikhatsi lababekelwe sona.
_ Kusebentisa emasu ekulungiselela kucala kubhala:
 Kusebentisa emasu lehlukehlukene kutfola
lwati nekukhetsa sihloko fana nekuhlanganisa
imibono, kubhala ngekukhululeka, kucocisana
nabontsanga, kusebentisa imifanekiso;
 Kucala kuhlela ekubhaleni;
 Kuhlela luhlaka lwemsebenti wekubhala
ngetinhloso letehlukene.
_ Kukhetsa sihloko lesifanele inhloso
nalabatsintsekako (sib: kucopha lakuvako
ngesigameko kumadayari, tincwadzi tekubonga
sipho esihlotjeni):
 Kubhala sihloko lesifanele lesihambisana
nengcikitsi (sib: indzaba lesigaba nobe letimbili,
kubuketa emabhuku lokumelula,
emarisiphi, tincwadzi, tinkhulumomphendvulwane,
imilayeto);
 Kubhala sihloko lesifanele lesihambelana
nalokucuketfwe.
SiGaba SaboKhewane
43
LiBanga 2 LiBanga 3
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
KUBHALA
Umfundzi uyakwati kubhala tinhlobo
letehlukene temibhalo leliciniso
nalecatjangwako etizatfwini letinyenti
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Luhlaka lwemibhalo nekuwubuketa:
 Kuphosa litje esivivaneni uma kubhalwa indzaba
ngemacembu (ekucaleni umfundzisi abe
ngulobhala);
 Kubuketa nekulolonga luhla lwendzaba lebhalwe
licembu;
 Kubhala nekufundzela umfundzisi nabontsanga
luhlaka lwembhalo bese ucala kuwubuketa.
_ Kucala kwakha silulumagama acale kupela emagama
kute afundvwe ngekuviswa ngulabanye:
 Kubhala emagama lamele bantfu kumbe tindzawo
netintfo letatiwako;
 Kupela ngalokufanele emagama lavamile;
 Kutama kupela emagama langaketayeleki kusebentisa
imisindvo (kupela emagama labawatiko);
 Kutakhela sakhe silulumagama nesichazamagama.
SiGaba SaboKhewane
44
LiBanga 1
UmPhumela WekuFundza 4
(Uyachubeka)
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kubuketa lokubhaliwe:
 Kucocisana ngemibhalo yabo neyalabanye kute
kuphawulwe ngayo;
 Kutama kutihlelela imisebenti yabo labayibhalile
(sib: kwengeta noma kunciphisa emagama,
kucacisa inchazelo, kuhlola nekulungisa
sipelingi netiphumuti);
 kubuketa imibhalo yabo ngemuva kwekubonisana
nalabanye.
_ Kushicilela' 'kwetfula' imibhalo yabo
emmangweni:
 Kubonisana ngalabakubhalile ngekutsi
bakufundze baphimise nobe kubukisa
ngemisebenti yabo endlini yekufundzela;
 Kutakhela tabo tincwadzi nemacoco etinkondlo.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kubuketa imibhalo yakhe:
 Kucocisana ngemibhalo yakhe neyalabanye
kutfola tiphakamiso;
 Kuhlela imisebenti yabo (sib: kususa noma
kwengeta emagama kucacisa lapho kudzingeke
khona, kuhlela imisho kabusha, kuhlola kupelwa
kwemagama nekusetjentiswa kwetiphumuti);
 Kubuketa imisebenti yabo emva kwekutfola
tiphakamiso talabanye;
 Kushicilela' (kubukisa ) ngalakubhalile;
 Kwabelana umsebenti nalabanye
ngekuwufundzela etulu nobe akhangise ngawo
endlini yekufundzela;
 Kwabelana umsebenti nalabatsintsekako,
njengemndeni noma bangani (sib: tincwadzi,
imibiko, imiyalo);
 Kutakhela tincwadzi takhe noma lokubhalwe
likilasi.
_ Kutakhela silulumagama nekupela emagama
ngaphandle kwekusitwa:
 Kusebentisa silulumagama lesinonga imibhalo
nemagama lahambelana ngco netinchazelo
letitsite kute ticace kahle;
 Kusebentisa alawule emagama latfolwe
etindzabeni, ekufundzeni imibhalo,
emaphephandzabeni, kumahlaya, etingcocweni
tabontsanga nalabanye;
 Kwakha silulumagama nesichazamagama
sakhe;
 Kusebentisa sichazamagama kutfola kupelwa
nenchazelo yemagama;
 Kusebentisa lwati lwemisindvo nekupelwa
kwemagama kubhala emagama langakatayeleki.
SiGaba SaboKhewane
45
LiBanga 2 LiBanga 3
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
KUBHALA
Umfundzi uyakwati kubhala tinhlobo
letehlukene temibhalo leliciniso
nalecatjangwako etizatfwini letinyenti
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kubhala ngekulandzela imigomo yekubhala kute
labanye bawuvisise nabawufundza:
 Kusebentisa tinhlavu kwakha emagama nemisho
lemifishane;
 Kushiya tikhala emkhatsini wemagama;
 Kukwati kubhala basuke ngasekuncele baye
ngasekudla, basuke etulu baye phasi;
 Kusebentisa luhlaka lwekubhala kute bakhone
kubhala yabo imibhalo;
 Kusebentisa timphawusisekelo tekubhala (sib:
bofeleba, bongci, bokhefana).
SiGaba SaboKhewane
46
LiBanga 1
UmPhumela WekuFundza 4
(Uyachubeka)
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kucala kwakha silulumagama, nekucala kupela
emagama kute afundvwe ngekuvisiswa ngulabanye:
 Kusebentisa emagama labahlangene nawo
etimphilweni tabo;
 Kupela kahle emagama latayelekile;
 Kutfutfukisa lwati lwabomsindvofana (sib:
libele/libele, litsanga/litsanga);
 Kwetama kupela emagama langakawetayeli
ngekwemsindvo wawo (kulinga ngekupela);
 Kutakhela silulumagama nesichazamagama;
 Kusebentisa sichazamagama kutfola tinchazelo
nendlela yekubhala emagama.
_ Kubhala ngendlela lelandzela luhlelo nemigomo
yekubhala naletawuvisiswa ngulabanye:
 Kubhala tinhlaka letitawuba sisekelo sekubhala
imisho leyakha imibhalo lehlukene;
 Kusebentisa tiphumuti letisisekelo (sib: feleba
ekucaleni kwemusho nasemuva kwangci,
umbuti emvakwembuto);
 Kuchutjekwa nekusetjentiswa kwetiphumuti
letehlukene fana netibabato nembuto;
 Kusebentisa luhlaka lwekuteka indzaba (sib:
kwesuka sukela, cosi cosi iyaphela);
 Kusebentisa lwati lweluhlelo;
 Kusebentisa lwati lolumisiwe lolungemaciniso
(sib: tindlela tekubhaka/tekudla, emaeksperimenti).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa takhiwo teluhlelo nemigomo
leyemukelekile yekubhala:
 Kucala kuhlanganisa imisho kute yakhe tindzima;
 Kusebentisa tiphumuti ngendlela lefanele,
(feleba, ngci, likhefana, mabuta, sibabato);
 Kusebentisa lwati lweluhlelo;
 Kusebentisa takhiwo taleminye imibhalo
njengesisekelo nesibonelo: sendlela yekubhala;
 Kusebentisa indlela yekucocela;
 Kusebentisa lwati jikelele netindlela tekwenta
lokutsite (sib: emaresiphi, tindlela tekulinga
kwenta lokutsite).
SiGaba SaboKhewane
47
LiBanga 2 LiBanga 3
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
KUCABANGA NEKUNOMA
Umfundzi utawusebentisa lulwimi
ekucabangeni nasekunomeni, kutfola
nekuhlelembisa lwati, alusebentise
ekufundzeni.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa lulwimi kutfutfukisa imicondvo:
 Kukhombisa kutfutfuka kwelulwimi lwabo
ekuvisiseni imicondvo lefana nalena: simo, umbala,
sivinini, sikhatsi, umnyaka webudzala, kuhleleka
kwetintfo ngekwenta loku lokulandzelako;
 Kuvisisa nekusebentisa lulwimi lwemcondvo
lwetinkhundla tekufundza letehlukene telibanga
lakulo kulungiselela lasaya kulo.
_ Kusebentisa lulwimi kucabanga nekunoma:
 Kuvisisa nekusebentisa lulwimi ngekucabanga
lokunengcondvo, timbangela nemiphumela;
 Kuhlelembisa lwati (sib: Kuhlela tinhlobo letitsite
tetilwane);
 Kukhomba lokutsite kulokuphelele (sib: titfo
temtimba, emacembe);
 Kukhomba lokufanako nalokwehlukene asebentisa
lulwimi lolutayelekile (sib: Machawe ufana
naSiboniso, Andile akafanani naNomvuzo).
_ Kusebentisa lulwimi kuphenya nekutfola:
 Kubuta imibuto, ufune tinchazelo;
 Kuniketa tinchazelo netisombululo;
 Kusebentisa buciko lobulula kutfola nekucopha
imininingwane (sib: kwenta isaveyi yekutsi tingaki
tilwimi letikhulunywako emacenjini lamancane);
 Kusombulula ucedzele emaphazili.
SiGaba SaboKhewane
48
LiBanga 1
UmPhumela WekuFundza 5 EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa lulwimi kutfutfukisa imicondvo:
 Kuvisisa nekusebentisa lulwimi lolusetjentiswa
etinkhundleni tekufundza letehlukene,
kulungiselela libanga lelilandzelako.
_ Kusebentisa lulwimi kucabanga nekunoma:
 Kuvisisa nekusebentisa lulwimi ekuhlelembiseni
nasekunomeni, ekuchazeni imbangela
yalokutsite nemiphumela yalokutsite (sib:
Make ulele ngobe uyagula, Nomvuzo ukhalela
kudla);
 Kusebentisa kucabanga lokusezingeni lelisetulu
nelulwimi loluhlobene nako, kuhlanganisa,
kusebentisa nekuhlola (sib: Ngicabanga,
Ngiyamangala kutsi yini ...);
 Kukhomba umehluko nekufana nekufana (sib:
Siboniso ufana naMachawe, Buhle akafani
naMinenhle) abuye ahlele tintfo;
 Kucatsanisa tintfo.
_ Kusebentisa lulwimi kuphenya nekutfola:
 Kubuta imibuto afune tinchazelo, anikete
tisombululo nalokunye lokungasetjentiswa;
 Kusebentisa lwati ngemitfombo leyehlukene
yekutfola lwati kukhetsa tintfo letikahle abuye
anikete sizatfu saloku lakukhetsile;
 Kusebentisa emasu lalula ekutfola nekucopha
lwati (sib: Kuma-intaviyu, kumasaveyi,
kutfungatsa elayibrari asitwa muntfu lomdzala).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa lulwimi kutfutfukisa imicondvo:
 Kuvisisa nekusebentisa lulwimi kwetfula
imifanekisomcondvo yaletinye tinkhundla
tekufundza kulelizinga kulungisela lizinga
lelitako.
_ Kusebentisa lulwimi kucabanga nekunoma:
 Kuvisisa nekusebentisa lulwimi kuveta
imbangela nemphumela abuye anikete tincumo;
 Kusebentisa kucabanga lokusezingeni lelisetulu
nelulwimi loluhlobene nako, kuhlanganisa,
kucombelela (sib: Ngicabanga kungahle ...,
Uma ngabe ...);
 Kusebentisa lulwimi kuchaza umehluko
nekufana, kuhlatiya nekucatsanisa lwati (sib:
Siboniso ufana naMachawe, Buhle akafani
naMinenhle).
_ Kusebentisa lulwimi kuphenya nekutfola:
 Kubuta imibuto kutfola kuchazeleka, afune
kucaciselwa, anikete letinye tindlela
tekusombulula (sib: uma ngenta loku, ngaloku
-ke? Singatama).
_ Kwenta lucwaningo lolulula:
 Kubuta imibuto letabasita ekuchazeni lokutsite,
nekutfola lwati (sib: sidzinga lwati luni?
Sidzingani? Singalutfolaphi lwati?);
SiGaba SaboKhewane
49
LiBanga 2 LiBanga 3
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
KUCABANGA NEKUNOMA
Umfundzi utawusebentisa lulwimi
ekucabangeni nasekunomeni, kutfola
nekuhlelembisa lwati, alusebentise
ekufundzeni.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kuhlelembisa lwati:
 Kuhlela lwati ngemagrafu lalula (sib: emashadi,
kulandzelana kwetikhatsi).
SiGaba SaboKhewane
50
LiBanga 1
UmPhumela WekuFundza 5
(Uyachubeka)
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kuhlelembisa lwati:
 Kukhetsa lwati lolutsite embhalweni bese
uyalusebentisa (sib: emagama emanani,
emiphumeleni yelucwaningo);
 Kuhlelembisa lwati ngendlela lesamagrafu
(sib: lishadi, igrafu).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kuhlela tinyatselo temsebenti lotsite, nekwaba
umsebenti ngalokufanele (sib: yini ledzinga
kwentiwa/futsi ngubani lotawenta ini);
 Kusebentisa emasu lalula kutfola imininingwane:
??Kubuta imibuto lehambisana nesihloko,
??Kwenta ema-intaviyu nemasaveyi,
??Kufuna lwati elayibrari (sib: ngekusitwa
ngulabadzala nobe bangani labakhudlwana);
 Kwesekela nekucacisa timphikiswane ngekunika
tizatfu nebufakazi;
 Kufinyeta lwati nekulwetfula ngendlela
leyemukelekile nalehehako.
_ Kuhlelembisa lwati:
 Kucopha nekuhlela lwati ngetindlela
letehlukene;
 Akhetse lwati ente emanothi:
??Kwenta emabalave engcondvo;
??Kudvweba emathebula nemadayagramu,
emashadi nemafloshadi;
 Kuhlelembisa lwati ulubeke ngetihloko;
 Kusebentisa lulwimi kuchaza kufanana
nemehluko, ahlatiye, acatsanise lwati.
SiGaba SaboKhewane
51
LiBanga 2 LiBanga 3
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
SAKHIWO SELULWIMI
NEKUSETJENTISWA
Umfundzi uyakwati kusebentisa imisindvo,
emagama neluhlelo lwelulwimi kwakha
nekuhumusha imibhalo
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kukwati kuhlobanisa imisindvo kutinhlavu nemagama:
 Kuhlukanisa emagama lakhulunywako
lamalunganingi abe ngemalunga;
 Kusebentisa imisindvo kufundza nekupela emagama.
_ Kusebenta ngemagama:
 Kwati kutsi ligama lelibhaliwe licalaphi, nekutsi
ligcinaphi ashiye tikhala emkhatsini wemagama;
 Kupela kahle emagama latayelekile;
 Kwakha bunyenti ngemagama latayelekile;
 Kukhombe nekusebentisa ticalo;
 Kukhombisa tinciphiso;
 Kugcogca emagama (sib: laneticalo letifanako);
 Kusebentisa bofeleba emagameni ebantfu (sib:
Machawe).
_ Kusebenta ngemisho:
 Kubhala imisho lelula (sib: Nomfundo upheka
ligusha).
 Kusebentisa timphawu - feleba ekucaleni
kwemusho nangci ekugcineni kwemusho;
 Kusebentisa kahle emabito, tabito kanye nabondzaweni;
 Kusebentisa kahle tikhatsi tesento.
SiGaba SaboKhewane
52
LiBanga 1
UmPhumela WekuFundza 6 EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kukwati kuhlobanisa imisindvo kutinhlavu
nemagama:
 Kusebentisa imisindvo kupela emagama
langakatayeleki.
_ Kusebenta ngemagama:
 Kukhomba nekusebentisa ticalo netijobelelo
letinyenti;
 Kusebentisa tinciphiso;
 Kupela kahle emagama langakatayeleki;
 Kusebentisa sichazamagama kubona kubhaleka
kweligama;
 Kukhomba emagama lamcondvofana nalaphikisanako.
_ Kusebenta ngemisho:
 Kuhlanganisa imisho lemibili lelula (emabinta)
ngesihlanganiso (futsi na kepha) kwenta
umusho lophelele (sib: Siboniso udle inyama
kepha ayikapheli);
 Kusebentisa indlela lephikako ngalokungiko
(sib: Angeke ngikwente loko, angifuni kuya
lapho);
 Kukhombisa nekusebentisa emabito, tiphawulo,
tabito netento;
 Kusebentisa kahle tikhatsi tesento;
 Kusebentisa tinhlobonhlobo temisho (imibuto,
titatimende netibabato);
 Kusebentisa timphawu ngalokungiko (umbuti,
likhefana kuhlukanisa tintfo eluhlweni, bofeleba
kumabitongco, sib: Minenhle).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kukwati kuhlobanisa imisindvo kutinhlavu
nemagama:
 Kusebentisa imisindvo kupela emagama lashubile.
_ Kusebenta ngemagama:
 Kusebentisa imitsetfo yekubhalwa
kwemagama kupela kahle;
 Kusebentisa imitfombo leyehlukene kuhlola
sipelingi;
 Kusebentisa ticalo netijobelelo kwakha emagama;
 Kukhomba nekusebentisa emagama
lamcondvofana nalaphikisanako lamanyenti.
_ Kusebenta ngemisho:
 Kukhomba inhloko, sento namentiwa
emshweni;
 Kusebentisa sivumelwano senhloko
nesamentiwa ngalokungiko;
 Kusebentisa tihlanganiso kuveta imbangela
nemphumela (sib: Angimtsandzi ngobe
uyadzelela);
 Kusebentisa tikhatsi tesento letishubile (sib:
Ngangiyewusebenta eJozi);
 Kusebentisa tinhlobonhlobo temisho (imibuto,
titatimende nemiya);
 Kukhombisa nekusebentisa kahle emabito,
tiphawulo, tabito, tento, tandziso
nabondzaweni);
 Kusebentisa timphawu ngalokungiko (sib:
`chwishi' njengaku , kanye nesibabato).
SiGaba SaboKhewane
53
LiBanga 2 LiBanga 3
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
SAKHIWO SELULWIMI
NEKUSETJENTISWA
Umfundzi uyakwati kusebentisa imisindvo,
emagama neluhlelo lwelulwimi kwakha
nekuhumusha imibhalo
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebenta ngemibhalo:
 Kulandzelanisa umbhalo (sib: kusebentisa emagama
lafana na`futsi', `kulandzela' nakateka indzaba).
 Kukhuluma ngemibhalo (sib: tindzaba) asebentisa
emagama lafana ne`sicalo', `umtimba' ne`siphetfo'.
_ Kusebentisa lulwimi kuchumana:
 Kusebentisa lulwimi kukhombisa kuvelana
emmangweni (sib: kubeka sicelo ngenhlonipho);
 Kuntjintja livi nakuphinyiswa kuye ngenhloso.
_ Kutfutfukisa kwati lulwimi ngalokujulile
 Sib: Kukwati kubona umehluko welulwimi
lolusetjentiswa ekilasini (sib: ngesikhatsi
setindzaba) nangesikhatsi adlala nebangani bese
atfola kutsi kungani lulwimi loluhlukile
lusetjentiswa etingcikitsini letehlukene.
_ Kusebentisa lulwimi
 (Sib: emagama lafana ne libito, bofeleba, ngci,
sichazamagama).
SiGaba SaboKhewane
54
LiBanga 1
UmPhumela WekuFundza 6
(Uyachubeka)
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebenta ngemibhalo:
 Kuhlanganisa imisho yente indzima;
 Kulandzelanisa umbhalo ngekusebentisa
emagama lafana na`kucala', `landzelako',
`ekugcineni';
 Kubona timphawu tetinhlobo temibhalo
lehlukene (sib: indzaba, umyalo, lokutekwa
kabusha).
_ Kusebentisa lulwimi kuchumana:
 Kusebentisa lulwimi kukhombisa kuvelana
emmangweni (sib: kucolisa).
_ Kutfutfukisa kwati lulwimi ngalokujulile:
 Sib: Kuchaza emagama lasetjentiswa kakhulu
kuchaza bafana nemantfombatane, imibala
lehambelana nebafana nemantfombatane;
 Kuchaza umphumela walolokuchaziwe nekutsi
umuntfu kumele alusebentise lolulwimi nobe
cha.
_ Kusebentisa lulwimi:
 Sib: libito, sicalo, siphawulo, sabito, sento,
sandziso, likhefana, umbuti nendzima.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebenta ngemibhalo:
 Kuhlanganisa imisho yente tindzima, abe
abuke kusebentisa kahle tikhatsi tesento.
_ Kusebentisa lulwimi kuchumana:
 Kusebentisa lulwimi kukhombisa kuvelana
emmangweni (sib: kucolisa).
_ Kutfutfukisa kwati lulwimi ngalokujulile:
 Sib: Kutfola indlela likilasi lelisebentisa ngayo
lulwimisigodzi, nekutsi balusebentisa njani
nabani futsi.
_ Kusebentisa lulwimi:
 Sib: Inhloko, sento sicalo, mentiwa, umbuti,
sitatimende, umyalo, sihlanganiso, sifaniso,
bomcondvofana, emagama laphikisanako, sibabati.
SiGaba SaboKhewane
55
LiBanga 2 LiBanga 3
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
SiGaba SaboKhewane
56
SEHLUKO 3
SIGABA LESISEMKHATSINI
(EMABANGA 4-6)
SINGENISO
KulesiGaba lesisemKhatsini bafundzi basuke sebasondzele ekutfombeni. Ababambeki, banemdlandla bavame
kutsi bangahlaliseki, bafakwa umoya bangani abatetsembi kahle. Batinaka bona futsi bafuna kwati kutsi
babobani nekutsi bafuna kuba yini. Tindzaba letitsintsa bubona tiba nguletibaluleke kakhulu, futsi kubalulekile
kwati budlelwane phakatsi kwelulwimi nebubona kulelive letfu lelibulwimilwimi nemasiko lamanyenti. Letinye
tetimphawu tebafundzi balesiGaba ngunati:
_ Bayavela kuloko labakwenta kulabanye.
_ Bacala kucabangela tidzingo, tifiso nemibono yalabanye.
_ Bacala kusebenta ngelubambiswano nangekukhululeka emisebentini yemacembu.
_ Bacala kutfokotela inselele yekutentela imisebenti ngaphandle kwelusito.
_ Baveta sifiso sekutilawulela kufundza kwabo.
_ Balandzela tindlela letisite netinchubo letihlelekile ekwenteni lokutsite.
_ Bayakwati kutfola, kucopha babuye balawule lwati.
_ Bayadlondlobala ngekukwati kuphenya, kucatsanisa nekuhlola ngeliso lelibanti.
Lokugcilwe kuko
Kulesigaba, bafundzi bayahlanganisa bachubele embili emakhono abo elwati, bakhe kutetsemba kwabo nekwati
kahle basebentise lulwimi ngekukhuluma. Umsebenti wekharikhulamu lenebudlelwano (cross-curricular)
utawuba nguwona ubaluleke kakhulu kumisebenti yekufundza.
Imibhalo lenhlobonhlobo
Bafundzi batawusebenta ngemibhalo lefaka lokunyenti kwengca esiGabeni saboKhewane. Lulwimi
nalokucuketfwe kutawuba kudze futsi kushube. Kutawungenisa bafundzi kutembhalo yemlomo nalebhaliwe
nasetindzabeni tenhlalo netendzawo.
Tinhlelo tekufundza letiyinhlanganisela
Kusita kucacisa emacophelo ekuhlola, umphumela ngamunye unelikhono noma emakhono lehlukile lokunguwo
ubukene nawo ngco (kulalela, kukhuluma, kufundza, kuhlola, kubhala, kucabanga nekunoma). Nome kunjalo,
etinhlelweni tekufundza loku kumele kuvele kuyincenye yetingcikitsi emisebentini yekufundzisa
leyinhlanganisela kube kunenjongo lecacile kuphindze kunekuhambisana.
SiGaba LesisemKhatsini
57
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Lokucuketfwe lokubanti kuphindze kunhlobonhlobo
Lokucuketfwe kufanele kutsatfwe etinfweni letinyenti letehlukene, leteyeme etidzingweni temfundzi ngamunye
kanye nasetindzabeni letehlukene tenhlalo. Kufanele kwente umtamo wekufaka tintfo letiyinkinga eveni lonkhe
njengebuphuya, iHIV/AIDS nebugebengu. Akufanele kutsi kutsatfwe njengalokucuketfwe nje ngulemibhalo,
kepha njengencenye lecashelwe ngalelibukhali kulomshikashika wekufundza. Ngaleyo ndlela, ungafaka
bafundzi ekucinisekiseni kwekusetjentiswa kwelulwimi ubente batfutfukise emakhono abo ngalokujulile,
sibonelo:
_ kubona tinkholelo letingenamaciniso (stereotypes);
_ kufundza kutsi imibhalo ibagucula kanjani bafundzi kutsi babuke tintfo ngendlela letsite;
_ kufuna kwati kusetjentiswa kwelulwimi.
Ngalenchubo, bafundzisi nebafundzi :
_ batawuzuza imiphumela jikelele naletfutfukisako, babuye; babuye
_ balungisele imisebenti leshubile nemacophelo ekuhlola lasebentisanako esigabeni. lesiphakeme.
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
SiGaba LesisemKhatsini
58
IMIPHUMELA YEKUFUNDZA
UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela
Umfundzi utawulalela kutfola lwati, kutitfokotisa abe sewuphawula ngalokufanele nangalokujulile etimeni
letinengi letehlukene.
Likhono lemfundzi lekulalela liyalolongwa kute akhone kulalela lokukhulunywako lokweluliwe, (lokuhleliwe
nalokungakahleleki) ngetinhloso letehlukene.
UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma
Umfundzi utawuchumana ngemphumelelo nangekutetsemba nakufanele asebentise lulwimi etimeni
letinengi letehlukene.
Simo setintfo siyagucugucuka njengobe tintfo tiya ngekuntjintja nangekushuba kutekutetsemba nakutinselele
temphumelelo ekukhulumeni. Batawuchubeka nekutfutfukisa emakhono ekuchumana kute bafundzi babe
nekusheshe bavele nakukhulunywa ngekwehlukahlukana kwemasiko batsatse njengeligugu indzaba yekuba
bulwimilwimi.
UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza Nekwehlwaya
Bafundzi batawufundza bahlole imibhalo kutfola lwati, nekutitfokotisa bananele ngekucophelela
buhle bemagugu emiva kanye newemasiko kulemibhalo.
Kufundza kabanti ngemibhalo lengemaciniso nalesuselwa enhloko yaseNingizimu Afrika neyemave emhlaba
jikelele kubaluleke kabi ekutfutfukiseni imiva, bunguye bakhe umntfwana, lulwimi, lwati ekuvisiseni emagugu
kanye nekutitfokotisa kwakhe umntfwana.
UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala
Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene temibhalo lengemaciniso nalesuselwe enhloko kufeza tinhloso
letinengi naletehlukahlukene.
Bayachubeka batfutfukise emakhono abo ekubhalela tinhloso letinyenti kanye nebalaleli labafundza bemukele
labakubhalile. Bacala kutfutfukisa baphindze bahlele imibono ngendlela lefanele ngekwemibhalo lengemaciniso
kanye nalesuselwa enhloko ngekulandzela tinyatselo letingito kulenchubo yekubhala.
UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni ekunomeni, ekutfoleni nasekuhlelembiseni lwati,
alusebentise ekufundzeni.
Kuba nemakhono latfutfuke kancono lafaka ekhatsi 'kucabanga ngekutsi bacabanga njani' (metacognition)
nelikhono lekwati lekunguto tintfo tibaluleke kabi ekwenteni umsebenti wekufundza ikharikhulamu lenetinhlelo
letisebentisanako kanye nasemphumelelweni yemfundvo. Bafanele bafundziswe ngendlela leyinhlanganisela
SiGaba LesisemKhatsini
59
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
emisebentini lenetimo tekucatulula tinkinga kepha lenenjongo lecacile kanye nalenemsebenti. Kulesigaba lesilandzelako
sendlala emaCophelo ekuHlola emPhumela wekuFundza ngamunye ebangeni ngalinye. Sibuye
sinikete tibonelo letingasetjentiswa ekufundzeni lulwimi ngekwenhlanganisela.
UmPhumela WekuFundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa
Umfundzi ukwati kusebentisa imisindvo, emagama neluhlelo lwelulwimi kutsi akhe aphindze ahumushe
atfole lokushiwo mibhalo.
Bafundzi batawutfola kutsi lulwimi lusebenta njani baphindze batfutfukise lulwimi labalusebentisa nalabanye
ekukhulumeni (a 'metalanguage') kute bakwati kuhlola ngeliso lelibukhali imibhalo yabo kanye naleminye babe
babuka inchazelo, kuba nemsebenti kanye nekufaneleka kwayo. Batawuphindze bakwati kusebentisa lolwati
kwetama kwenta tintfo letinsha ngelulwimi, kwakha umcondvo (kusuka esigabeni seligama nesemusho kuye
kuleso sembhalo wonkhe) babone nekutsi umbhalo uhambelana kanjani nengcikitsi yawo. Batawubona kutsi lulwimi
lugucuka kanjani ngekuhamba kwesikhatsi nasemkhatsini wemasiko lahlukene nekutsi lugucuka kanjani
etimeni letehlukene.
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
SiGaba LesisemKhatsini
60
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO EMABANGA 4-6
Etigabeni letilangendzelako, emaCophelo ekuHlola alowo nalowo mphumela atawuniketwa (atawetfulwa)
ngelibanga ngelibanga. Ekucaleni kwalelo nalelo banga kutawuniketwa tibonelo temibhalo lengasetjentiswa
ekufundziseni lulwimi ngendlela lecubile. Leti akusito todvwa tibonelo letingabakhona, ungengeta ngaletinye
tibonelo letifanele emibhalweni lekhona.
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO EMABANGA 4-6
LiBanga 4
Imibhalo lephakanyiswako
Kwemlomo:
_ Tingcoco
_ Tinkhulumo
_ Tinkondlo
_ Tilandzelo letetayelekile
_ Tinganekwane (sib: Tinganekosilwane, ematekelo, tindzaba)
_ Imibiko ngetigameko
_ Emahlaya, tiphicaphicwano, imidlalo ngemagama
_ Imibiko ngesimo selitulu
_ Ingcocoluphenyo
_ Tinkhulumo letimfisha
_ Tingoma
_ Imiyalo yenchubo (sib: yemdlalo)
_ Tinkhomba
Lokubhalwako/Lokubonwako:
_ Tinkondlo
_ Tindzaba
_ Imibiko (sib: yesayensi, yesimo selitulu, yetingoti, yemidlalo)
_ Lokutekwako (sib: tinganekosilwane, ematekelo, tindzaba)
_ Tinchubo (sib: emaresiphi, imiyalo)
_ Emakhomiki/tabopopayi
_ Tincwadzi (netaletinye tiNkhundla tekuFundza)
_ Emadayari
_ Imidvwebo
_ Imitfombo yelwati (sib: imicululwati, ema-ensayiklophidiya)
_ Emashadi (sib. emafloshadi)
_ Emabalave emibono
SiGaba LesisemKhatsini
61
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
_ Emabalave
Tinhlobonhlobo tekusakata:
_ Imidlalo yebantfwana yamabonakudze
_ Tikhangisi tethelevishini
_ Emakhathuni ethelevishini
_ Imidlalo bukhoma
_ Tikhangisi
_ Emakhompiyutha nome ema-CD roms (uma kutfolakala)
LiBanga 5
Kwemlomo:
_ Tinkhulumo
_ Tinhlelo temsakato
_ Tinkondlo temdzabu (sib: tibongo, emabhaladi)
_ Tinganekwane (sib: tindzaba, tinganekosilwane, tinganeko, ematekelo)
_ Imiyalo
_ Tinkhomba
_ Tindzaba temaphephandzaba
_ Tilandzelo temidlalo
_ Imibiko - yesimo selitulu, yemidlalo
_ Tinkhulumo-mphikiswano
_ Umculo
_ Tingcoco letimfisha (short lectures)
_ Timphikiswano
_ Imilayeto
_ Imidlalo
_ Emahlaya, netindzatjana letimfishane letihlekisako ngesigameko nome umuntfu lowake waphila
Lokubhalwako/Lokubonwako:
_ Tinkondlo
_ Tinganekwane (sib: tindzaba, tinganekosilwane, tinganeko, ematekelo)
_ Tindzatjana/Ema-eseyi (sib: yekuphikisana)
_ Tincwadzi (letters)
_ Emahlaya
_ Emadayari
_ Emajenali
_ Imiyalo yenchubo (sib: iresiphi)
_ Emaphosta (sib: umlayeto wetendzawo noma temphilo)
_ Tinchubo (sib: imiyalo, emaresiphi)
_ Imibiko yeluhlolo lwetincwadzi
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
SiGaba LesisemKhatsini
62
_ Umtfombo welwati (sib: tichazamagama, ema-ensaklophidiya)
_ Titfombe
_ Emagrafu nemaphayishadi
_ Emathebuli
_ Libalave lemibono lecatjangwako
_ Imidvwebo
Tinhlobonhlobo temisakato:
_ Imidlalo yabomabonakudze
_ Emafilimu
_ Emakhathuni
_ Emakhompiyutha, Internet kanye nema-CDs roms uma kukhona
_ Kwetfula buciko bukhoma
_ Kubukisa ngebuciko
LiBanga 6
Kwemlomo:
_ Tingcoco
_ Imihlangano
_ Tinkhulumo-mphikiswano
_ Tindzaba
_ Imidlalo yemsakato (sib: emakhomedi)
_ Tindzaba temsakato
_ Imiyalo
_ Tinkhomba
_ Tinchazelo
_ Tinkondlo temdzabu (sib: kuhaya tibongo)
_ Tindzaba letingemahlaya
_ Kubonisana
Lokubhalwako/Lokubonwako:
_ Imilandvomphilo
_ Tindzabamlandvo
_ Tindzaba letimfishane
_ Imidlalo lemifishane
_ Tinkondlo
_ Imibiko (sib: bugebengu, tingoti, imidlalo)
_ Imicululwati
_ Tindzaba temaphephandzaba netemaphephabhuku (sib: liphephabhuku lesikolo)
_ Tinchubo (sib: emaresiphi, imiyalo)
_ Umtfombo welwati (sib: tichazamagama, ema-ensaklophidiya)
SiGaba LesisemKhatsini
63
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
_ Tikhangisi
_ Tincwadzi tesikolo (tetiNkhundla tekuFundza letinye)
_ Emagrafu - tinhlobo letehlukene
_ Emathebuli
_ Emashadi
_ Imidvwebo
_ Emabalave
Tinhlobonhlobo temisakato:
_ Emafilimu
_ Imicululwati
_ Emakhathuni
_ Emakhomikhi
_ Imibukiso yethelevishini
_ Tikhangisi tethelevishini
_ Emakhompiyutha, i-intanethi, ema-CD roms (uma kutfolakala)
_ Kwetfula bukhoma
_ Imibukiso
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
SiGaba LesisemKhatsini
64
SiGaba LesisemKhatsini
65
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
KULALELA
Umfundzi utawulalela kutfola lwati,
kutitfokotisa kuphawula ngalokufanele
nangalokujulile etimeni letinengi
letehlukene
66
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kujabulela kulalela tinhlobo letehlukene kutemibhalo
yemlomo abuye ananele ngalokufanele (sib: tindzaba,
tinganekosilwane, imibiko lemifishane).
_ Kucoca ngemnyombo wendzaba nemininingwane letsite
yalombhalo bese utibuka ngekutichatsanisa
neyakhe imphilo.
_ Kucoca ngendlela sikhulumi besisebentisa ngayo
emagama nemabintana kanye nelulwimi lwetitfo
temtimba nekutsi loko kube namiphi imiphumela
kumlaleli. (sib: utive unjani ngemuva kwekulalela
lesikhulumi? Yini layishito nome layentile lekwente
wativa ngaleyo ndlela?).
_ Kucoca ngekutsi liphimbo lesikhulumi kanye
nekukhetsa emagama kwaso kugucuka kanjani
ngekubuka tinhloso nebalaleli labahlosiwe
ngalenkhulumo.
_ Kukhuluma ngemisindvo nangetitfombemagama
telulwimi abuye aphawule ngemtselela lokunawo loku
kubalaleli.
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 4
UmPhumela WekuFundza 1
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kujabulela kulalela tinhlobo letehlukene
kutemibhalo yemlomo abuye ananele
ngalokufanele. Imibhalo lefana netindzaba,
tinganekosilwane, tilandzelo letihutjwako
emahlaya netiphicwaphicwano nemidlalo lemifishane.
_ Kutfola umlayeto netingcikitsi letimcoka kumibhalo
yemlomo bese utibuka ngekutichatsanisa
nemphilo yemihla.
_ Kutfola timphawu temibhalo yemlomo ( sakhiwo,
lulwimi, liphimbo, irijista njll.) lokwenta
tifaneleke etinhlosweni nakubalaleli labahlosiwe.
_ Kucoca ngekutsi lulwimi lusetjentiswe kanjani
kwakha simo lesitsite.
67
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kujabulela kulalela nekunanele ngalokujulile
etinhlotjeni letehlukene temibhalo yemlomo (sib:
tindzaba, ematekelo, tinkondlo, imidlalo,
tinkhulumomphikiswano netinkhulumo).
_ Kutfola tingcikitsi abute imibuto abuye atibuke
ngekutichatsanisa neyakhe imphilo.
_ Kutfola abuye acoce ngetimphawu letimcoka
letifana nemnyombo wendzaba, kunyakata
kwetitfo temtimba wesikhulumi, lokucuketfwe,
irijista kanye nekukhetfwa kwemagama.
_ Kucoca ngekutsi kumtsintsa njani lolalele loku
nekutsi kubangelwa yini:
 kucoca kutsi letimphawu tingagucuka njani
ngekubuka tinhloso nebalaleli labahlosiwe
ngalenkhulumo;
 kucoca ngekutsi letimphawu tibabeka kuphi
sikhulumi nemlaleli (ngekwebuphatsimandla,
kwemandla, kwendlela yekubuka balingisi);
 Kutfola nekucoca ngekutsi bantfu
labanemcondvo munye wekubuka tintfo bakhiwa
kanjani kanye nemtselela wabo kumlaleli
(sib: livetwa kanjani lichawe lendzaba? Ngabe
loko kukwenta ulivele kanjani lelichawe?
Ngabe bantfu bahlala banjena yini emphilweni
cobo).
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 5 LiBanga 6
KULALELA
Umfundzi utawulalela kutfola lwati,
kutitfokotisa kuphawula ngalokufanele
nangalokujulile etimeni letinengi
letehlukene
68
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kulalela imininingwane etinhlotjeni letehlukene
temibhalo lefana nemibiko sibiketelo selitulu,
timemetelo tasesikolweni ema-intaviyu. Akhone kucoca
ngemibono nome imininingwane letsite abuye
enanele ngalokufanele.
_ Kwenta lalayelwe kona aphindze alandzele tinkhomba.
_ Kulalela ngemdlandla tingcoco kanye netincociswano
kukhombisa kuhlonipha kanye nekuvelana neluvo
lwalabanye aphindze akhombise kujabulela tindlela
lababuka ngato tintfo talabanye.
_ Kucoca ngetindlela tekubuka inhlaliswano, tekutiphatsa,
temagugu emasiko emibhalweni yebuciko
bemlomo (sib: ngabe imindeni yakhiwe ngekuba
namake babe nebantfwana kuphela? Tikhona yini
letinye tinhlobo temindeni?).
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 4
UmPhumela WekuFundza 1
(Uyachubeka)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kulalela imininingwane etinhlotjeni letehlukene
temibhalo yelwati (lefana netinkhomba, imiyalo,
tinkhulumo, tinkhulumo temibukiso yemsakato,
imicululwati yethelevishini) acaphele imibono
lemcoka nemininingwane letsite abuye asebentise
lwati ngalokufanele.
_ Kulalela ngemdlandla anake letinye tindlela
tekubuka tintfo aphindze ananele ngekucophelela
kumibono netincomo.
_ Kucoca ngetindlela tekubuka tenhlalo, tekutiphatsa,
temagugu emasiko, tindlela tekubuka imphilo
kanye nekutsatsa ngekutsi kumibhalo yemlomo
abuye aphamule ngalokufakiwe nalokungakafakwa
(sib: ngabe kutiphatsa lokukulendzaba kuliciniso
kuto tonkhe timo yini? Ngutiphi timo tetintfo
letingekho kulendzaba?).
69
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kuphawula ngemisindvo nangetitfombemagama
telulwimi (letifana nesigci, imphindza,
sifanamsindvo, sifanamcondvo, kuchatsanisa).
_ Kulalela imininingwane etinhlotjeni letehlukene
temibhalo yemlomo (tinkhulumo-mphikiswano,
tinchazelo, imibiko, imicululwati, abutsetela
imibono lemcoka abuye acaphele imininingwane
letsite).
_ Kulalela ngemdlandla nangekuncinela, emukele
imibono lephikisana neyakhe abuye enanele
ngalokufanele kulokukhulunywa ngako.
_ Kucoca ngendlela lekuvela ngayo tenhlaliswano,
tekutiphatsa, temagugu emasiko emibhalweni
leyehlukene (sib: ngabe kukhona kuveta kubuka
tintfo ngelicala linye?).
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 5 LiBanga 6
KUKHULUMA
Umfundzi utawuchumana
ngemphumelelo nangekutetsemba
asebentise ngemphumelelo lulwimi
lolukhulunywako etimeni letinengi
letehlukene.
70
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kuchumana ngalakubone emphilweni, imibono kanye
nelwati etimeni letehlukene ngetinhloso letehlukene
kanye nebalaleli labehlukene:
 Kusebentisa lulwimi kalula kuchumana nalabanye
labalusebentisa malanga onkhe;
 Kusebentisa lulwimi kutetfula ngalokwakhako
nekucabanga (sib: kucoca indzaba, kuhaya inkondlo
Kulingisa timo letetayelekile);
 Kunikana imibono ngetihloko/tehlakalo letetayelekile
ngalakubone emphilweni yakhe;
 Kukhumbula nekuchaza kulandzelana kwetigigaba/
tehlakalo;
 Kukhombisa nome kulayela umuntfu;
 Kubuta nekuphendvula imibuto;
 Kucocisana achatsanise imibono yakhe
neyalabanye.
_ Kulandzela imitsetfo lekuvunyelwane ngayo
emsebentini welicembu, sibonelo:
 kunikana ematfuba ekukhuluma;
 Kugcila esihlokweni lesitsite;
 Kubuta imibuto lephatselene nesihloko;
 Kuchuba inkhulumiswano;
 Kuphawula ngemibono yalabanye ngeluvelo
nangenhlonipho;
 Kuniketa umbono losimeme nalowakhako;
 Kukhombisa inhlonipho kulabanye labasecenjini;
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 4
UmPhumela WekuFundza 2
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kuchumana ngalakubone emphilweni, ngemibono
kanye nelwati etimeni letehlukene letinetinselele
ngetinhloso letehlukene kanye nebalaleli
labehlukene.
 Kusebentisa lulwimi ngalokunekucabanga
kuchumana nalabanye labalusebentisa malanga
onkhe (sib: kudvumisa imitamo yalotsite,
kuphikisana nalotsite);
 Kusebentisa lulwimi kutetfula ngalokwakhako
nekucabanga (sib: kuveta luvo nemicabango,
kwetfula umdlalo);
 Kunikana imibono ngetihloko/tehlakalo
letingaketayeleki ngekusebentisa kucombelela
nekubuka kutsi mhlawumbe kungentekani;
 Kuchaza tigigaba, kulandzelana
kwetigigaba/tehlakalo, kunika nome kulayela
imiyalo ngendlela levakalako;
 Kubuta imibuto lejulile lengafuni kuphendvulwa
ngemphendvulo lesebaleni abuye akhone
kunanela ngalokukhomba kutsi ucabangile;
 Kucoca akhone kuvikela imibono yakhe
ngetizatfu letiphilako.
_ Kulandzela imitsetfo lekuvunyelwane ngayo
emsebentini welicembu, sibonelo:
 Kunikana ematfuba ekukhuluma, kugcila
esihlokweni, abute imibuto lehambelana
nesihloko, kuchuba inkhulumiswano,
kuphawula ngemibono yalabanye ngeluvelo
nangenhlonipho;
 Kuniketa kuphawula lokunemsoco
nalokwakhako;
 Kusebentisa emakhono eliphimbo nekunyakata
kwebuso lokufanele;
71
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kuchumana ngalakubone emphilweni, ngemibono
kanye nelwati lokushubile etimeni letehlukene
letinetinselele ngetinhloso letehlukene kanye
nebalaleli labehlukene:
 Kusebentisa lulwimi ngalokunekucabanga
kuchumana nalabanye avete luvo lolungekhatsi
kuye (sib: kukhuluma ngekutsintseka kwemoya
kanye netifiso);
 Kusebentisa lulwimi kutetfula ngalokwakhako
nekucabanga (sib: tinkondlo, luvo lwakhe
ngemculo);
 Kunikana imibono ngetihloko/tehlakalo
letishubile ngendlela lenekulandzeleka
lenekubumbana nakuhleleka (sib: kwetfula
ngemaphosta, tinkhulumo-mphikiswano);
 Kubuta abuye ananele imibuto lejulile lengafuni
kuphendvulwa ngemphendvulo lesebaleni
abuye akhone kunanela ngalokukhomba kucabanga;
 Kukwati kutfutfukisa emaciniso netizatfu
letinetisako letitawukwati kuvikela imibono
yakhe.
_ Kulandzela imitsetfo lekuvunyelwane ngayo
ekusebentisaneni njengelicembu:
 Kulandzela tinchubo letifanele tekusebentisana
lokungiko ecenjini;
 Kuniketa kuphawula lokunemsoco
nalokwakhako;
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 5 LiBanga 6
KUKHULUMA
Umfundzi utawuchumana
ngemphumelelo nangekutetsemba
asebentise ngemphumelelo lulwimi
lolukhulunywako etimeni letinengi
letehlukene.
72
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kusebentisa emakhono ekunyakata kwemtimba
lokufanele;
 Kubukana kweticu temehlo anciphise kwehla
enyuka;
 Kusebentisa iminyakato lefanele letfulwa ngetitfo
temtimba;
 Kusebentisa livi leliphakeme ngalokufanele
akhulume angasheshisi.
_ Kusebentisa emagama netakhiwo etinhlosweni
letehlukene nakubalaleli labehlukene:
 Kusebentisa lulwimi lolunekuzotsa lesifanele
(irijista) etimeni letehlukene (liphimbo, kukhetsa
emagama, indlela, lulwimi lwemtimba);
 Kusebentisa lulwimi emisebentini leyehlukene
yenhlalo (sib: kucolisa, kucela, kubonga,
kwesekela);
 Kugagula ngeligama etame kugwema kusebentisa
lulwimi budlabha nome ngalokubandlululako.
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 4
UmPhumela WekuFundza 2
(Uyachubeka)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kusebentisa livi leliphakeme ngalokufanele
akhulume angasheshisi;
 Kukhombisa kunaka emalungelo neluvo
lwalabanye ngesikhatsi sekusebenta ecenjini.
_ Kusebentisa lulwimi lwemtimba lolufanele,
nemasu ekwetfula langiwo:
 Kuyalukisa emehlo ngendlela yekungenisa
labalalele ngebunyenti;
 Kusebentisa liphimbo lelifanele kanye
nekutjengisa ngebuso;
 Alungisa kushesha kwenkhulumo nekuphakama
kwelivi uma agcizelela lokutsite;
 Uhambe ema lapho kufanele khona antjintje
sivinini senkhulumo ngekubuka tidzingo
tebalaleli.
_ Kusebentisa lulwimi lolunesizotsa lesifanele
etimeni letehlukene nakubalaleli labehlukene:
 Kusebentisa lulwimi lolufanele (irijista)
etimeni letingaketayeleki kakhulu;
 Kusebentisa takhiwo teluhlelo lwelulwimi
netaga letifanele leso simo;
 Kusebentisa lulwimi ngekucaphela kwetfula
timo temoya leticakile kepha letetayelekile
letifana nekutfukutsela, kuphelelwa sineke,
kudvumisa;
 Kubona inkhulumo lebandlululako abukane
nenselele yayo.
73
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kukhombisa kunaka emalungelo neluvo
kumehluko lokhona emasikweni
nakumiphakatsi lehlukene. (sib: akhone kutsatsela
etulu nekusondzeta tilwimi ngekwehluka
kwato lokubanti, lwati lwasemphilweni);
 Kusebentisa lulwimi ngekukhetsa emagama
etimeni letingagcina setiletse kungcundzana.
_ Kusebentisa emakhono ekwetfula elulwimi kanye
newelulwimi lwemtimba lolufanele nemasu
ekwetfula langiwo:
 Kungafulatseli umkhambatsi lolalele;
 Kusebentisa kushesha kwelivi, umgcumo
nekuhlaba kweliphimbo kute kube
nekugcizelela lakushoko;
 Kuhlolisisa emakhono akhe ekwetfula bese
wetama kuwenta abe ncono ngekunaka tiyela
letibonakele.
_ Kusebentisa lulwimi lolunesizotsa lesifanele
etimeni letehlukene nakubalaleli labahlukene:
 Kusebentisa lulwimi lolufanele (irijista)
etimeni letingaketayeleki letinenselele
aphindze akhombise kutsi uyawubona
umehluko lokhona webalaleli;
 Kusebentisa lulwimi ngekucaphela kwetfula
timo temoya leticakile kepha letetayelekile
letifana nekubonisa nome kuncenga umuntfu,
kuphikisana naye, kumkhutsata nekutifaka
naye kulesimo;
 Kuveta tincomo letingasetjentiswa
esikhundlenli selellwimi loluband lululako.
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 5 LiBanga 6
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA
Bafundzi batawufundza bahlole
imibhalo kutfola lwati, nekutitfokotisa
bananele ngekucophelela buhle
bemagugu eluvo kanye newemasiko
kulemibhalo.
74
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kufundza iMibhalo leyehlukahlukene yeNingizimu
Afrika kanye neyemave ngemave lecanjwe ngenhloko
(fiction) naleyo lengasuselwa inhloko (non-fiction)
bafundzele tinjongo letehlukene (sib: tinkondlo,
tindzaba, tinganeko, emabhrosha (brochures) tincwadzi
telwati):
 Kufundza ngekutetsemba asebentisa
tinhlobonhlobo temasu ekufundza newekucondza
lokufanele entela tinjongo letehlukile;
 Kugijimisa emehlo kute atfole umcondvo jikelele;
 Afundzele kutfola lokutsite embhalweni;
 Kuhlola likhasi lalokucuketfwe, letihloko, i-indeksi
yalokushiwo jikelele;
 Kucombelela lokutawenteka, kusebentisa tinkhomba
letikulendzaba kutfola umcondvo lowetfulwako
akhone nekubuka phambili;
 Kufundza aphimisele kucace kuphindze kwetfule
luvo lolukhona endzabeni.
_ Kuhlola nekuphawula ngemibhalo lenhlobonhlobo
lebonwako nalenhlobonhlobo tekusakata ngetinjongo
letehlukene (sib: titfombe, emaphosta, emakhathuni
uma kutfolakala kanye nema-CD roms.).
 Kucwaninga umlayeto;
 Kutfola acoce ngemasu ekudvweba lafana nembala,
kukhetsa imidvwebo, luhlobo nebukhulu betinhlavu
tekubhala, timphawu, kwendlalwa. Nekutsi
awutsintsa kanjani umlayeto lowetfulwako.
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 4
UmPhumela WekuFundza 3
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kufundza iMibhalo leyehlukahlukene
yeNingizimu Afrika kanye neyemave ngemave
lecanjwe ngenhloko (fiction) naleyo lengasuselwa
inhloko (non-fiction) bafundzele tinjongo
letehlukene (sib: tinkondlo, imibiko yeluhlatiyo,
emanoveli lamafisha, emaphephakwatisa
(newsletters) tincwadzi telwati njll.):
 Kufundza ngekutetsemba akhetse emasu
ekufundza newekucondza lokufanele entela
letinjongo;
 Kugijimisa emehlo kute atfole umcondvo
jikelele;
 Afundzele kutfola lokutsite embhalweni;
 Kuhlola likhasi lalokucuketfwe, letihloko, iindeksi;
 Kusebentisa lwati lwaphambilini netinkhomba
letikulendzaba kutfola umcondvo lowetfulwako
akhone nekubuka phambili;
 Kucombelela lokutawumumatfwa nome
lokutawuba siphetfo sendzaba;
 Wakha emabalave endzaba nome abhale
emaphuzu lamcoka kute alandzele kuva indzaba;
 Kufundza aphimisele ngalokucacile ahle
alungisa sivinini sakhe sekufundza kuye ngenjongo
nangeluhlobo lwebalaleli.
_ Kuhlola nekuphawula ngemibhalo lenhlobonhlobo
lebonwako nalenhlobonhlobo tekusakata
ngetinjongo letehlukene (sib: tikhangiso,
emavidiyo/emafilimu, imidlalo yeTV uma
kutfolakala kanye nemakhompuyutha nema-CD
roms):
 Kucwaninga umlayeto;
75
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kufundza nekwenanela kuMibhalo
leyehlukahlukene yeNingizimu Afrika kanye
neyemave ngemave lecanjwe ngenhloko (fiction)
naleyo lengasuselwa inhloko (non-fiction)
bafundzele tinjongo letehlukene (sib. emajenali
bunkondlo, emanoveli lamafisha, tindzaba
letimfishane, liphephandzaba tincwadzi telwati
njll.);
 Kufundza ngekuphumisela livi kanye
nangekufundza ngenhlitiyo, kulungisa emasu
ekufundza ahambisane nenjongo nebalaleli
lokubhekiswe kubo;
 Kusebentisa emasu lafanele ekufundza
nekubutsa lwati (sib: kugijimisa emehlo, kukufundzela
kutfola lokutsite embhalweni
kucombelela, tinkhomba talokwentekako endzabeni,
kususela etizatfwini letitsite, kwelusa
kungena kwelwati engcondvweni).
_ Kuhlola nekuphawula ngemibhalo lenhlobonhlobo
lebonwako nalenhlobonhlobo yetekusakata
ngetinjongo letehlukene (titfombe, ithelevishini,
imidlalo, imicululwati, i-intanethi kanye nema-CD
roms uma atfolakala.):
 Kucwaninga nekucoca ngemlayeto lowetfulwako;
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 5 LiBanga 6
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA
Bafundzi batawufundza bahlole
imibhalo kutfola lwati, nekutitfokotisa
bananele ngekucophelela buhle
bemagugu eluvo kanye newemasiko
kulemibhalo.
76
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kuchaza luvo mayelana nembhalo (ingemaciniso
nome kwakhiwe, lokubonwako nome tinhlobo
letehlukene tekusakata) anikete tizatfu.
_ Kucoca ngekukhetfwa kwelulwimi kanye nekutsi
ngabe timphawu temdvwebo timgucula njani
umfundzi.
_ Kukhombisa kuvisisa acoce ngetinhlangotsi letitsite
tembhalo, letifana nemcondvo longumgogodla,
balingisi, sibekandzaba nesakhiwo emibhalweni
lecanjiwe.
_ Ukhona kubona kwakha tizatfu talokwenteka
kulendzaba.
_ Kuvisisa silulumagama kucoca ngekukhetfwa
kwemagama, kwemifanekisomcondvo, kanye
nemsebenti wemisindvo enkondlweni, emibhalweni
lenhlobonhlobo yekusakata (sib: sigci, imvumelwano,
sifanamsindvo, emagama titfombe, emahlaya).
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 4
UmPhumela WekuFundza 3
(Uyachubeka)
77
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kucwaninga umlayeto lowetfulwako;
 Kutfola acoce ngemasu ekudvweba lafana
nembala, kukhetsa imidvwebo, luhlobo
nebukhulu betinhlavu tekubhala, timphawu,
kwendlalwa.
_ Kuchaza ahlatiye luvo loluvuswa ngulombhalo.
_ Kucoca ngekutsi babhali nabosobuciko babuveta
kanjani buhlobo nebafundzi labababhalelako
ngetindlela letehlukene nekutsi bayiveta kanjani
imibono leyehlukene yemhlaba ngekusebentisa
lulwimi kanye netimphawu letibonwako.
_ Kukhombisa kuvisisa indzaba leyakhiwe isuselwa
enhloko:
 Kucoca ngemcondvo longumgogodla,
sakhiwo, umoya nome simo lesisendzabeni
nebalingisi;
 Kukhona kubona kuhlobana kwesakhiwo
sendzaba nebalingisi;
 Kucoca ngetingcikitsi kanye nangetindzaba
bese uniketa nangemibono ngalokunetizatfu.
_ Kuvisisa silulumagama kucoca ngekutsi babhali
balusebentise njani lulwimi kute baphumelele
ekwakheni (tifaniso, sigci kanye nesifutamsindvo).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kutfola acoce ngemasu lafana newekukhanyisa
newekulawula imisindvo, kukhetfwa
kwemifanekiso, licala lekuma kwekhamera,
kubunjwa kanye nedizayini, temidvwebo
lefanele kanye neligalelo lokuba nalo konkhe
loku kubabukeli.
_ Kuchaza kuhlatiywa luvo jikelele loluvuswa
ngulombhalo ngekunika tizatfu letisekelwe lwati
lwasemphilweni.
_ Kucoca ngekutsi babhali, bosobuciko, bacambi
bemidvwebo lefanele, batsebulititfombe batakha
kanjani tindlela letitsite tekubuka temhlaba,
babeke lowemukela buciko babo etindzaweni
letehlukene.
_ Kukhombisa kuvisisa umbhalo, budlelwano bawo
netimphilo tabo injongo yawo kanye nekutsi
usebenta njani:
 Kuchaza tingcikitsi, sakhiwo, sibekandzaba
nekuvetwa kwebalingisi;
 Kucoca indlela umbhali labuka ngayo tintfo,
kutsi wakhiwa njani umcondvo kanye nendlela
lokubekwa ngayo umfundzi wembhalo (sib:
ngabe umbhali uyiteka lendzaba njengemuntfu
lobukele indzaba yenteka nome
njengalongekhatsi kulokwenteka kulendzaba?
Unaluphi luvelo ngebalingisi labamcoka
balendzaba? Yini layentako umbhali kute ube
neluvo lwaloluhlobo).
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 5 LiBanga 6
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA
Bafundzi batawufundza bahlole
imibhalo kutfola lwati, nekutitfokotisa
bananele ngekucophelela buhle
bemagugu eluvo kanye newemasiko
kulemibhalo.
78
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kubona takhiwo letehlukene, kusetjentiswa kwelulwimi,
injongo kanye nalokubhekiswe kubo ngemibhalo
lenhlobonhlobo:
 Kubona tinhloso letehlukene temibhalo (sib:
tinkhulumo, tindzaba, tinkondlo tikhangiso);
 Kutfola lizinga lekuhleleka kwemibhalo;
 Kutfola kutsi lulwimi nerijista (silinganiso sekuba
semtsetfweni) kutsi tehlukana kanjani kuye
ngenjongo lehlosiwe kanye nalabo lokucondvwe
bona;
 Kukhomba lulwimi lolusetjentiswa emibhalweni
lehlukene(sib: inkhulumo lecondzile etinganekwaneni,
kulandzelana kwemagama etinchubeni, inkhulumo
lengacondzi ngco emibikweni njll).
_ Kubona nekucocisana ngemagugu emibhalweni
ngekuhambelana nemasiko netenhlalakahle, temvelo
kanye netekutiphatsa (sib: kutiphatsa lokusendzabeni
nekufaneleka etimeni letehlukene temphilo, tindzaba
tekwenta kahle kanye nekulinganisa etimeni
letehlukene nakubalingisi njll).
_ Kuvisisa nekunanela ngalokufanele kumibhalo
yelwati:
 Kutfola umlayeto lomkhulu kanye naleyo
lesekelako;
 Kufundzela kutfola imininingwane letsite;-
emibhalweni njengembiko wesimo selitulu, luhlelo
lwekuhamba lwebhasi, emabalave njll;
 Kulandzela imiyalo netinkhomba letifishane
letibhalwe phasi.
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 4
UmPhumela WekuFundza 3
(Uyachubeka)
79
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kubona takhiwo letehlukene, kusetjentiswa
kwelulwimi, injongo kanye nalokubhekiswe kubo
ngemibhalo lenhlobonhlobo:
 Kubona indlela imibhalo lehlukene
lehlanganiswe ngayo (sib: tinganekwane,
tincwadzi (letters) imibiko yeluhlatiyo
lwencwadzi);
 Kutfola tinjongo letehlukene temibhalo abuye
ahlolisise kutsi lulwimi nerijista (silinganiso
sekuba semtsetfweni) kwehlukana kanjani
kuye ngenjongo lehlosiwe kanye nalabo
lokucondvwe bona.
_ Kukhomba lulwimi lolusetjentisiwa emibhalweni
lehlukene (sib: inkhulumo lecondzile
etinganekwaneni, kulandzelana kwemagama
etinchubeni, inkhulumo lengacondzi ngco
emibikweni njll).
_ Kubona nekucocisana ngemagugu emibhalweni
ngekuhambelana nemasiko netenhlalakahle, kanye
netemvelo (sib: kutiphatsa lokusendzabeni
nekufaneleka etimeni letehlukene temphilo,
tindzaba tekwenta kahle kanye nekulinganisa
etimeni letehlukene nakubalingisi njll):
 Kutfola nekucoca indlela yekubuka (point of
view) injongo yayo kanye nemphumela wayo;
 Kubona abuye acoce ngetindlela tekubuka
letingafuni kwemukela tingcucuko nekutsi
takheka njani;
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kubona nekucwaninga takhiwo letehlukene,
kusetjentiswa kwelulwimi, tinjongo kanye
nalokubhekiswe kubo ngemibhalo
lenhlobonhlobo:
 Kutfola nekucwaninga timphawu tetinhlobo
letinyenti temibhalo lebhalwako (sib: kuhlelwa
nekuhlanganiswa lokwetayelekile letisetjentiswa
etinhlotjeni letinyenti tetinkondlo, tembhalo
kutatisa tinhlobo letehlukene emaphephandzaba,
ema-atikili.)
_ Kubona nekucocisana ngalokujulile ngemagugu
emasiko newetenhlaliswano kumibhalo:
 Kuhlatiya kufihlwa kwemilayeto ngekwenhloso
yembhali naloko lokutentakalele;
 Kutfola tinhlangotsi letehlukene letivela
kumbhalo loshubile aphindze anikete lwakhe
luhlangotsi ngekwesekelwa bufakazi
lobukulombhalo.
_ Kucoca ngebubanti bemagugu etenhlalo
newetemasiko kumibhalo:
 Kuhlatiya imiphumela yekungafuni kwemukela
tingucuko (stereotyping), kubuka tintfo
ngekutsatsa licala (bias) kanye nekubuka tintfo
ngeliso lebugwebinchanti (prejudice) bese
kuphindze kubukwa kutsi tingasukelwa njani
letintfo letiyinkinga kute tiguculwe, anikete
yakhe imibono lenetizatfu.
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 5 LiBanga 6
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA
Bafundzi batawufundza bahlole
imibhalo kutfola lwati, nekutitfokotisa
bananele ngekucophelela buhle
bemagugu eluvo kanye newemasiko
kulemibhalo.
80
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kuhlatiya imibhalo lemelula lebonwako (emathebuli
emashadi, emaphosta, emagrafu, emabalave) aphindze
akhona kugucula simo sembhalo sisuke kulesinye siye
kulesinye (sib: Igrafu ibe yindzima lechaziwe).
_ Kukhetsa imibhalo lefanele yetidzingo tabo telwati
lefana netichazamagama, ensayiklophida kanye
netincwadzi tekutfola lwati.
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 4
UmPhumela WekuFundza 3
(Uyachubeka)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kucoca acatsanise indlela yekuphatfwa
kwetindzaba tenhlaliswano netemasiko
natisetjentwa bantfu labehlukene etihlokweni
letehlukene.
_ Kuvisisa nekunanela ngalokufanele kumibhaloyelwati
leminyenti:
 Kutfola umlayeto lomkhulu kanye naleyo
lesekelako abhale imininingwane letsite abuye
ente sibutsetelo selwati;
 Kufundza ente lokushiwo ngimilayeto letse
kushuba abuye alandzele tinkhomba ngekusitwa
lokungenganani.
_ Kuhlatiya imibhalo letse kushuba lebonwako (sib:
emathebuli emashadi, emaphosta, emabhagrafu,
emabalave) aphindze akhona kugucula simo
sembhalo sisuke kulesinye siye kulesinye (sib:
Lithebuli lemininingwane libe yigrafu).
_ Kukhetsa imibhalo lefanele lehambelana netidzingo
tabo telwati asebentise emakhono ekuphenya
kutfola lwati kutichazamagama, tincwadzi tekutfola
lwati nome kumitfombo yelwati lesemmangweni
nome tinsitakwatisa tembani wagezi (uma
titfolakala).
81
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kuvisisa nekusebentisa imibhalo yelwati
ngalokufanele:
 Unika sibutsetelo sembono lomkhulu kanye
naleyo lesekelako;
 Kukhetsa abhale phasi lwati loluhambelanako
ngendlela lefanele;
 Kulandzela imiyalo leshubile netinkhomba
ngekutentela yena ngekwakhe.
_ Kucwaninga nekuhlatiya yena ngekwakhe
imininingwane letfolakala kumibhalo
lengimidvwebo (sib: emashadi, emabhagrafu,
emabalave emagrafu emigca nemaphayishadi)
akhona kucacamisa umbhalo usuke kulesinye
simo uye kulesinye .
_ Kukhetsa imibhalo lefanele lehambelana netidzingo
tabo telwati atikhetse kumitfombo yelwati
leyehlukene kabanti njengakumitfombo yelwati
lesemmangweni nome tinsitakwatisa tembani
wagezi (uma titfolakala).
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 5 LiBanga 6
KUBHALA
Umfundzi ubhala tinhlobo letehlukene
temibhalo lengemaciniso
nalesuselwe engcondvweni kufeza
tinhloso letinengi.
82
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kubhala imibhalo leyehlukene ngetinhloso nebanfu
labahlosiwe labehlukene:
 Kubhala ngekutsandza, ngekufuna lwati, ngekudlala,
nangenhloso yekukhombisa likhono lekucabanga,
nelekucamba (sib: tincwadzi (letters) tindzima
letichazako, tinkondlo letimfishane njll);
 Kubhala imibhalo yelwati leveta imibono
ngalokucacile ebantfwini labehlukene labemukela
lombhalo (sib: imibiko lemifisha, imiyalo letsite
njll.);
 Kubhala nekudizayina imibhalo yetekusakata
letinhlobonhlobo kwentela tinhlobo ngetinhlobo
tebantfu lokubhekiswe kubo. ngetitfombe,
ngalokucacile nalokusungulako asebentisa lulwimi,
lokubonwa umfundzi tinhlaka/nemadizayini
ebantfu labehlukene (sib: emaphosta kukhangisa
umcimbi wesikolo, tikhangiso talokusha lokucanjiwe,
emakhadi ekubingelelana);
 Akhona kugucula lwati lusuke kulolunye luhlobo
luye kulolunye (sib: umbhalo lobhaliwe ibe
ngemathebuli njll.).
_ Kutfutfukisa, ahlele imibono acale indlela yekubhala:
 Kukhetsa aphenye sihloko bese akhipha emaphuzu
ngekuwajikijela ndzawonye kwakhiwe libalave
lemibono, asebentisa emafloshadi, tinhlu;
 Kuhlela atfutfukise imibono ngetindzima asebentisa
imisho lemifisha nalechumene;
 Kubhala luhlaka lwekucala anaka kusetjentiswa
kwelulwimi netakhiwo talo ngalokufanele,
ngenhloso yekucondzana ngco nalabo
lokucondzenwe nabo;
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 4
UmPhumela WekuFundza 4
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kubhala tinhlobo temibhalo leyehlukene
ngetinhloso nebantfu labehlukene labahlosiwe:
 Kubhalela bunguye, kuvumbulula, kudlala,
imicabango netinhloso tekusungula (sib: indzaba,
inkondlo, emadayari, tindzatjana letihlekisako
tindzaba);
 Kubhala imibhalolwati leyetfula imibono
ngalokucacile ngalokuhambisanako nebantfu
labahlosiwe labehlukene (sib: tatiso, imibiko);
 Kubhala nekudizayina imibhalo lebonwako
leyetfula lwati ngalokucacile nangekucamba
(sib: tikhangisi, tincwadzilwati, libalave
lelinemdvwebo nalelinemalebuli njll.);
 Kuhambisa lwati lusuke kulolunye luhlobo
luye kulolunye (sib: lwati lolusuka kuthebuli
lube yindzima lebhaliwe nome igrafu.).
_ Kutfutfukisa nekuhlela imibono nekutibandzakanya
nenchubo yekubhala:
 Kuhlatiya sihloko, asebentisa kugcogcela
ndzawonye imibono asebentisa emabalave
emibono, emashadi etiboniso, netinhlu
talokutsite;
 Kutfutfukisa nekwandza ngesihloko
ngekukhetsa lwati loluhambisana nekuhlela
imibono;
83
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kubhala tinhlobo temibhalo leyehlukene
ngetinhloso nebantfu labehlukene labahlosiwe:
 Kubhalela bunguye, kuvumbulula, kudlala,
imicabango netinhloso tekusungula (sib:
emajenali, tinkondlo, tinganekwane tingcoco,
tindzaba letiyinkhulumomphikiswano);
 Kubhala imibhalolwati leyetfula imibono
ngalokucacile ngalokuhambisanako nebantfu
labahlosiwe labehlukene (sib: imibiko
yeluphenyo, incwadzi leya kubeliphephandzaba,
imiyalo yekusebentisa umshini lotsite);
 Kubhala nekudizayina imibhalo lebonwako
leyetfula lwati ngalokucacile nangekucamba
kusebentisa lulwimi lokwentiwa imisindvo,
imidvwebo neluhlaka lwedizayini kwentela
labahlosiwe (sib: ema-CD roms, emakhava
etincwadzi, tikhangisi tethelevishini, nome
temsakato wemoya, tincwadzilwati
letinetitfombe);
 Kukhombisa kuvisisa indlela yekubhala kanye
nerejista (sib: kuhambisa lwati lusuke
endzabeni luye ku-atikili yeliphephandzaba
njll.).
_ Kutfutfukisa nekuhlela imibono nekutibandzakanya
nenchubo yekubhal:
 Kubutsa imibono njengobe ishiwo kwentela
sihloko, atfutfukise imibono ngekutsi asebentise
imitfombo yelwati leyehlukene kabanti
kukhetsa lwati loluhambelanako nesihloko
ahlelembise imibono ngekusebentisa emasu
lafana nemabalave emibono, emafloshadi,
emagridi njll;
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 5 LiBanga 6
KUBHALA
Umfundzi ubhala tinhlobo letehlukene
temibhalo lengemaciniso
nalesuselwe engcondvweni kufeza
tinhloso letinengi.
84
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kubuketa balungise imibhalo bacaphele
kusetjentiswa kwelulwimi ngalokufanele, kuhlelwa
ngendlela lenhle nangemibiko lebuya kubontsanga
nome/kanye nakumfundzisi;
 Kuhlolisisa luhlaka lwekugcina lwembhalo,
ngekubuka tiphumuti tenkhulumo, lupelo,
ngekuhlanganisa tiphakamiso tabontsanga
netemfundzisi;
 'Kushicilela'/kubhala luhlaka
lwekugcina;lolutawuphotfulwa ngekubonisana nalabo
labahloswe njengebafundzi balombhalo kanye
nemfundzisi.
_ Kwetfula umsebenti ngekusebentisa sandla lesihle
nalesifundzekako nendlela lefanele lefana netihlokwana,
kwehlukanisa nakucalwa tindzima letinsha,
kukhwesha emgceni lobovu nakacala indzima lensha
njengobe kufanelekile. Kubhala ngebunaka ngalokucacile.
_ Kusebentisa lwati lwelulwimi emazingeni lahlukene:
 Esigabeni seligama:
??Kukhetsa asebentise tinhlobo letinengi temagama
lawatfola elwatini lwelulwimi kulokwentiwako,
kutemibhalo, elulwimini lolukhulunywako
lwabontsanga nalabanye;
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 4
UmPhumela WekuFundza 4
(Uyachubeka)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kubhala luhlaka lwekucala lwembhalo
ngekucaphela kutsi lunembono jikelele
longumgogodla wendzaba kanye netindzima
letesekelako;
 Kusebentisa imisho lemelula nalechumene
ngekucondza bantfu labahlosiwe kanye
nangenjongo letsite;
 Kubuketa luhlaka lwembhalo ngekunaka
lokumumetfwe, lulwimi lolufanele, kuhleleka,
kanye nendlela yekwetfulwa lesekufaka ekhatsi
imibono yalabanye bafundzi kanye/nome
nemfundzisi;
 Kufundzela kususa emaphutsa alungise luhlala
lwekugcina;
 Kungenisa umbhalo loluhlaka lwekugcina bese
aphawula ngekuhlolwa kwalendzima.
_ Kukhipha umsebenti lomuhle longenamaphutsa
nalosemtsetfweni anake kwetfulwa kwawo (sib:
likhasi lelingetulu kwalombhalo, sihloko,
tihlokwana njll, kanye nemidvwebo lefanele).
_ Kusebentisa lwati lwelulwimi etigabeni
letehlukene:
 Esigabeni semagama:
??Kukhetsa nekwetama kusebentisa tinhlobo
letehlukene temagama latsetfwe kumitfombo
leyehlukene,
??Kusebentisa sichazamagama nome
ithesawurasi kubona emagama.
85
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kubhala luhlaka lwekucala lwembhalo
ngekucaphela kutsi lunembono jikelele
longumgogodla wendzaba lulwimi lolufanele
nalolwetayelekile kubantfu labahlosiwe;
 Kubuketa luhlaka lwembhalo ngekunaka
lulwimi kutsi lwentiwe ncono, kuhleleka,
kanye nendlela yekwetfulwa lesekufaka ekhatsi
imibono yalabanye bafundzi;
 Kukhipha tinhlaka tibe tinyenti
ngalokungadzingeka;
 Kuniketa kuphawula kubontsanga ngenhloso
yekukhutsata kutetsemba kulomtamo wabo;
 Kukhipha umbhalo loluhlaka lwekugcina
lolufaka ekhatsi kuphawula kwabontsanga
nome nemfundzisi;
 Kubukisisa lombhalo abuye awucwaninge
umbhalo wakhe wekugcina kanye nabontsanga
kanye nemfundzisi.
_ Kwetfula umsebenti lomuhle lobhalwe
ngekugcizelelwa bunaka lokutawenta kwetfulwa
kwawo kube setulu (sib: likhasi lelingetulu
kwalombhalo, kwendlalwa kwawo kanye
nemidvwebo lefanele);
_ Kusebentisa lwati lwelulwimi etigabeni
letehlukene:
 Esigabeni semagama:
??Kukhetsa nekwetama kusebentisa tinhlobo
letehlukene temagama latsetfwe
etinkhundleni letehlukile tekufundza, kanye
netinkhundla latitsandzako nalati kancono
kuto letiveta inchazelo,
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 5 LiBanga 6
KUBHALA
Umfundzi ubhala tinhlobo letehlukene
temibhalo lengemaciniso nalesuselwe
engcondvweni kufeza tinhloso
letinengi.
86
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Esigabeni semusho:
??Kukhulisa imisho ngekwengeta tiphawulo,
netandziso, nemabintana emagama kanye
nemishwana lechaza kabanti sobito,
??Kuntjintjantjintja ngetikhatsi tesento asuke
kulesinye aye kulesinye kantsi loku akwente
ngekulingana nangendlela lefanako nalefanele;
 Esigabeni sendzima:
??Kusebentisa sihloko nemisho lesekelako kubhala
indzima lebumbene,
??Kusebentisa luhlelo nelupelo kanye netiphumuti
tenkhulumo kwenta umbhalo, lophelele.
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 4
UmPhumela WekuFundza 4
(Uyachubeka)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Esigabeni semusho:
??Kwelula imisho ngekusebentisa, tichasiso,
tandziso, emabintana nemishwana lechaza
libito,
??Kugucuka esikhatsini sesento usuke
kulesinye uye kulesinye ngalokulinganako
nangendlela lefanele,
??Kusebentisa simokwenta nesimokwentiwa
ngalokufanele nangemphumelelo;
 Esigabeni sendzima:
??Kubhala umusho losihloko labatawuchubeka
kuwo babhale kute kube yindzima levakalako,
??Kukhombisa tindlela letehlukene letichumanisa
tindzima netitfombe,
??Kusebentisa luhlelo, lupelo kanye netiphumuti.
87
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
??Kupela emagama lavama kusetjentiswa
awapele ngendlela ahlole nelupelo lwemagama
lamasha,
 Esigabeni semusho:
??Kusebentisa imishombici lenhlobonhlobo
nemisho lechumene,
??Kwenweba umusho ngekwengeta tichasiso
netandziso, neticunjana temagama tekuchaza
netesandziso,
??Kugucuka netikhatsi tesento asuke kulesinye
aye kulesinye ngalokufanako nangalokufanele,
??Kusebentisa simokwenta nesimokwentiwa
ngalokufanele nangemphumelelo,
??Kwehlukahlukanisa kuhleleka kwemagama
kute kube nekucondza ngco kanye nekugcizelela;
 Esigabeni sendzima:
??Kubhala umusho losihloko afake nelwati
loluhambelanako kute kube yindzima
levakalako,
??Kukhombisa tindlela letehlukene
tekuchumanisa tindzima afake netitfombe
letifanele kuwo wonkhe lombhalo.
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 5 LiBanga 6
KUCABANGA NEKUNOMA
Umfundzi utawusebentisa lulwimi
ekucabangeni nasekunomeni, kutfola
nekuhlelembisa lwati, balusebentise
ekufundzeni
88
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa lulwimi kucabanga nekunoma:
 Kucoca ngetimbangela nemiphumela emibhalweni
lebhaliwe kanye nelulwimi lolusetjentiswe
ekwetfuleni loku (sib: nini, .......... uma ngabe......
kwase....);
 Kukhetsa kunye nobe kubili lokuncono bese anika
tizatfu tekutsi tehlukana kanjani;
 Kuveta tinchazelo letingacaci, tesekelwe ngebufakazi
lobusembhalweni.
_ Kusebentisa lulwimi kuphenya nekutfungatsa:
 Kwakha imibuto ngemibono lengaketayeleki, sib:
emadayinaso (dinosaurs);
 Kutfola imitfombo lefanele yelwati;
 Kutfola lwati ngekusebentisa emagama nome
imicondvo lemcoka;
 Kukhetsa nekucwaninga kalula imitfombo
leyehlukene lwemacala lahlukene esihloko.
_ Kuhlelembisa lwati:
 Kucoca nekucatsanisa lwati lolutfolwe kumitfombo
yelwati lehlukene;
 Kukhetsa imibono/emaphuzu lahambelanako;.
 Kutfola tibonelo etinchazelweni;
 Kuhlela lwati ngendlela lefanele;
 Kufinyeta lwati ngetindlela letehlukene (sib:
kudvweba umdvwebo, ngetindzima, emabalave
emibono, emathebuli);
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 4
UmPhumela WekuFundza 5
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa lulwimi kucabanga nekunoma:
 Kubona imbangela nemiphumela emibhalweni
lekhulunywako nalebhaliwe achaze budlelwano
bayo;
 Kucombelela tilinganiso ngekusebentisa lwati
lalwatiko;
 Kwehlukanisa buhle nebubi balokutsite asekele
nangetibonelo;
 Kubuta nekutfutfukisa imicondvo lehlukene
ngetihloko latetayele.
_ Kusebentisa lulwimi kuphenya nekuvumbulula:
 Kwakha imibuto lehambelana naloku kutsi
kube ngiyo lemelusa kutsi atfole lwati;
 Kusebentisa luphenyo lwati (interviews) kute
abutse lwati;
 Angabeka imibuto ngendlela lehlukile kute
atfole lwati loluhambelana naloluphenyo;
 Kucoca ngekutsi lusebenta njani luphenyolwati
kutsi utfole lwati;
 Kwenta lucwaningo lolulula afune lwati
kuleminye imitfombo lehambelana nayo.
_ Kusebentisa lwati:
 Kubutsa ahlele ngekweticumbi imibono
lehambelanako achaze tizatfu taleticumbi
lokuhlelwe ngato;
 Kugcogca akhetsa imibono lefanele;
 Kuhlela lwati ngaphansi kwetihloko
letehlukene;
 Kuhlela lwati kumathebula nakumashadi;
 Kulebula libalave ngemuva kwekufundza
ngenchazelo yalo;
89
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa lwati kucabaga:
 Kuchaza imbangela nemphumela (sib:
iNingizimu Afrika live lelomisile; uma ingani
umnyaka wonkhe kutawu ....);
 Kwetfula imibono bayisekele;
 Kuniketa kuphikisa lokusimeme endzabeni letsite
lenelisasasa.
_ Kusebentisa lulwimi kucwaninga nekunhlanhlatsa:
 Kutsatsa sincumo kutsi ngukuphi kulokubili
lekunguko bese aniketa sizatfu;
 Kusombulula tinkinga ayedvwa noma
nebangani;
 Kucatsanisa kutsi tilwimi letehlukene
tiwusebentisa njani umcondvo weNkundla
yekuFundza.
_ Kusebentisa lwati:
 Kucopha lwati ngendlela lefanele (sib: tinhla,
emathebula, emagrafu);
 Kugucula lwati balususa elulwimi lolutsite
baluyisa kulolunye;
 Kuntjintja indlela lwati lolubhalwe ngayo (sib:
kulususa kumathebula liye ekubhalweni,
emibhalweni luye kumathebual);
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 5 LiBanga 6
KUCABANGA NEKUNOMA
Umfundzi utawusebentisa lulwimi
ekucabangeni nasekunomeni, kutfola
nekuhlelembisa lwati, balusebentise
ekufundzeni
90
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kutsatsa tincumo ngebuka lwati akhe tiphetfo.
_ Kusebentisa lulwimi kucabanga ngalokwakhako:
 Kucagela kutsi yini letawulandzela nekutsi
itawuphotfulwa kanjani ngekubuka bufakazi
lobubutsiwe;
 Kutfutfukisa lokunyenti lokungenteka tinhlelo
kubukana nesimo lesibekiwe;
 Kutfola tindlela letehlukene kwetfula imibono
ngekusebentisa ithesawurasi nemidanti yenchazelo.
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 4
UmPhumela WekuFundza 5
(Uyachubeka)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kuhlela luchungechunge lwetigameko,
kubhalwe ngalo nobe kwentiwe umugca
wesikhatsi setehlakalo nobe lishadi lesikhatsi.
_ Kusebentisa lulwimi kucabanga ngalokwakhako:
 Kucagela kutsi ngukuphi lokutawulandzela
endzabeni nobe kuhleleka kweluchungechunge
lwetehlakalo;
 Kulinga ngalokubonwako nemiphumela
yemsindvo yelulwimi (sib: kucamba tingoma,
tinganekwane nobe tinkondlo
letingenangcondvo).
91
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kunika noma kubhala inchazelo yendlelanchubo
letsite ngemuva kwekubuka lokutsite,
asebentisa emadayagramu lakufanele khona
(sib: kwenta imvundvo yengadze yesikolo).
_ Kusebentisa lulwimi kucabanga ngalokwakhako:
 Kuchaza lakubonako emva kwekufundza noma
kulalela;
 Kucagela kutsi umlingisi utawentani noma
kutsi indzaba itawuphela njani;
 Kuniketa letinye tindlela tekusombulula
inkinga.
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 5 LiBanga 6
SAKHIWO SELULWIMI
NEKUSETJENTISWA
Umfundzi utawusebentisa imisindvo,
emagama, neluhlelo lwelulwimi
kucamba nekuhlatiya imibhalo.
92
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Sikwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebenta ngemagama:
 Kusebentisa ticalo, ticu, netijobelelo kwakha
emagama;
 Kuhlatiya kutsi emagama asungulwe kuphi (sib:
Emagama etilwimi tesiNtfu labolekwe kusiBhunu
nakusiNgisi);
 Kucopha emagama kusichazamagama sakhe;
 Kusebentisa imitsetfo yemisindvo kanye neyelupelo
kupela emagama ngalokufanele;
 Kuhlola kupeleka kwemagama kusichazamagama.
_ Kusebenta ngemisho:
 Kutfola inhloko yemusho kanye nesilandziso sawo;
 Kusebentisa tihlanganiso kwakha imisho
lemagatjagatja. (sib: Wasebenta kamatima kute
aphase);
 Kusebentisa tivumelwano senhloko nesamentiwa;
 Kusebentisa tinhlobo letehlukene temisho
ngalokufanele nangendlela (titatimende letimibuto,
letimiyaleto, yekubabata);
 Kutfola nekusebentisa emabito, tabito, tento,
tandziso, tichasiso, njll.);
 Kusebentisa tikhatsi tesento leticangene ngendlela
lefanele (sib: Lesengcile lesisachubeka -
Bekabukela lifilimu ngesikhatsi .....);
 Kusebentisa inkhulumo lecondzile naletfulwa
ngalokungakacondzi;
 Kusebentisa timphawu tekubhala ngalokufanele.
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 4
UmPhumela WekuFundza 6
Sikwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebenta ngemagama:
 Kusebentisa ticalo, ticu, netijobelelo kwakha
emagama;
 Kuhlatiya kutsi emagama asungulwe kuphi
(sib: Emagama elulwimi lwesiNgisi labolekwe
kusiFulentji);
 Kucopha emangama kusichazamagama sakhe;
 Kusebentisa imitsetfo yemisindvo kanye
neyelupelo kupela emagama ngalokufanele.
_ Kusebenta ngemisho:
 Kutfola inhloko yemusho kanye nesilandziso
sawo;
 Kusebentisa tivumelwano senhloko nesamentiwa
uma bomentiwa nenhloko yemusho
bangekho kepha bevakala enkhulumeni;
 Kutfola nekusebentisa emabito, tabito,
tandziso, linani, tihlanganiso njll.;
 Kusebentisa inkhulumo lecondzile naletfulwa
ngalokungakacondzi;
 Kusebentisa tikhatsi tesento leticangene;
ngendlela lefanele (sib: Lesengcile
lesisachubeka - Bekasabukela lifilimu ngesikhatsi
...);
 Kukhona kusebentisa ngemphumelelo timphawu
tekkubhala lesetifundziwe kkute kube
ngumanje.
93
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Sikwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebenta ngemagama:
 Kusebentisa ticalo, ticu, netijobelelo kwakha
emagama;
 Kuhlatiya kutsi emagama asungulwe kususelwa
kuphi (sib: emagama elulwimi lwesiNgisi
labolekwe kusiFulentji nakusiGiliki);
 Kucopha emagama kusichazamagama sakhe;
 Kusebentisa imitsetfo yemisindvo kanye
neyelupelo kupela emagama ngalokufanele.
_ Kusebenta ngemisho:
 Kusebentisa tivumelwano senhloko nesamentiwa
uma bomentiwa nenhloko yemusho
bangekho kepha bevakala enkhulumeni;
 Kutfola nekusebentisa emabito, tabito, takhi
tesandziso, linani, tihlanganiso takhi tetindlela
tesento njll.;
 Kusebentisa tikhatsi tesento ngendlela lefanele
(sib: Utawube sekacedzile nakushaya lesikhatsi.);
 Kutfola nekusebentisa imisho leshubile -
imisho lenelibintana lelitimele (libintana lelimcoka)
kanye nelibintana lelesekelako
(lelingephasi) ahlanganiswe ngesihlanganiso
sib: Uma kukhala insimbi, Thabo waya
ekhaya;
 Kukhona kusebentisa ngemphumelelo chwishi
longasetjentiselwa kwehlukanisa libinta
lelimcoka nalelo lelesekelako emshweni;
 Kusebentisa emphambosi yekwentiwa kugcamisa
umentiwa emshweni sib: Ligolide limbiwa
eNingizimu Afrika.
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 5 LiBanga 6
SAKHIWO SELULWIMI
NEKUSETJENTISWA
Umfundzi utawusebentisa imisindvo,
emagama, neluhlelo lwelulwimi
kucamba nekuhlatiya imibhalo.
94
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Sikwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebenta ngemibhalo:
 Kusebentisa sihloko kanye nemisho lesekelako kute
akhe indzima lebumbene;
 Kuchumanisa imisho kutsi yakhe indzima lebumbene
kusebentisa sib: Emagama ekuchumanisa
lafana nalawa 'kanye' 'kwase' 'kwagcina' kanye
netabito.
_ Kutfutfukisa lwati lwekubona indlela yekwetfula nome
sitayela:
 Kusebentisa taga netisho ngemphumelelo;
 Kusebentisa lizinga lelenele lekuba semtsetfweni
nekungabi semtsetfweni kwenkhulumo (irijista);
 Kukhanyelwa nekusebentisa imifanekisomcondvo
lefana nesifanniso (Mongi yingilozi yelikilasi).
_ Kutfutfukisa likhono lekubona lulwimi lolujulile Sib:
Kucwaninga tindlela letehlukene tekucela umuntfu
kutsi ente lokutsite (kusebentisa unga ...., kufanele ....
Njll) kutsi loku kuhambisana njani nebuhlobo
lobusuke bukhona kulokhulumako nalecondziswe
kuye lenkhulumo, imiphumela yako kanye nekutsi
kufanele yini kucelwe inselele ngekutsi sekuhlolisiswe.
_ Kusebentisa lulwimi netinhlobo talo. (sib:'inkhulumo
lecondzile nalengakacondzi' 'taga' 'tisho' 'inkhulumo
lesemtsetfweni' 'sifaniso' 'tivalelankhulumo').
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 4
Umphumela Wekufundza 6
(Uyachubeka)
Sikwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebenta ngemibhalo:
 Kusebentisa sihloko kanye nemisho lesekelako
kute akhe indzima lebumbene;
 Kuchumanisa imisho kutsi yakhe indzima
lebumbene kusebentisa sib: Emagama
ekuchumanisa lafana nalawa 'ngako-ke' kanye
netabito.
_ Kutfutfukisa lwati lwekubona indlela yekwetfula
nome sitayela:
 Kusebentisa taga netisho ngemphumelelo;
 Kusebentiso sizotsa lesifanele senkhulumo
kuye ngebalaleli nesimo senkhulumo
(sib:.Lesemtsetfweni/nalengekho emtsetfweni);
 Kukhanyelwa nekusebentisa imifanekisomcondvo
lefana nesentamuntfu (Lilangabi
lakhotsa indlu kwasala umsiti wodvwa).
_ Kutfutfukisa likhono lekubona lulwimi lolujulile
Sib: Kucwaninga tinhlobo telulwimi nemifanekiso
lehlukene yelulwimi lesetjentiswa ngekwebuhlanga,
ngekwebulili kanye nekubuka bantfu ngelicala
linye.
_ Kusebentisa lulwimi ngetinhlobo talo (sib: 'ticu
tekubala' tihlanganiso' 'umusho losihloko'
'balaleli', sikhatsi sesento' 'sentamuntfu').
95
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Sikwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebenta ngemibhalo:
 Kusebentisa sihloko kanye nemisho lesekelako
kute akhe indzima lebumbene;
 Kuchumanisa imisho kutsi yakhe indzima
lebumbene kusebentisa sib: emagama
ekuchumanisa lafana nalawa 'naloku'
bomcondvofana nabomcondvophika;
 Kusebentisa ngemphumelelo tikhatsi tesento
asuke kulesinye aye kulesinye ngaphandle
kwenkinga nangalokungenatihibe.
_ Kutfutfukisa lwati lwekubona indlela yekwetfula
nome sitayela:
 Kusebentisa taga netisho ngemphumelelo;
 Kuchaza kutsi sehluka njani sizotsa senkhulumo
kuya ngekwebalaleli, inhloso simo kanye
nenjongo yenkhulumo (irijista);
 Kukhanyelwa nekusebentisa imifanekisomcondvo
lefana nesingatsekiso (Minenhle
yingilozi yelikilasi letfu).
_ Kutfutfukisa likhono lekubona lulwimi lolujulile
Sib: Kucwaninga indlela lulwimi lolusetjentiswa
ngayo lugcina lusente satsenga ngisho netintfo
lesingatidzingi, ngaleyo ndlela kubeka ummango
engotini.
_ Kusebentisa lulwimi ngetinhlobo talo (sib:
'libintana lelimcoka' 'libintana lelesekele',
tihlanganiso' kwetfula inkhulumo ngalokucondzile
nangemphambosi yekwentiwa, 'singatsekiso').
SiGaba LesisemKhatsini
LiBanga 5 LiBanga 6
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
96
SiGaba LesisemKhatsini
SEHLUKO 4
SIGABA LESIPHAKEME
(EMABANGA 7 - 9)
SINGENISO
Kulesigaba, bafundzi bahlanganisa loku labakufundze kulamanye emabanga babuye balungiselele imfundvo
lechubekako nasemsebentini. Bafanele basebentise lulwimi emphakatsini, etindzaweni letisemtsetfweni nasemfundvweni.
Ngelulwimi, bafundzi kumele batiswe:
_ ngemisebenti nematfuba lamanye ekufundza; futsi
_ ngemalungelo nalokumele bakwente njengetakhamuti eveni lentsandvo yelinyenti. nemphakatsi
lomasikosiko.
Lokugcilwe kuko
Lokugcilwe kuko kulesigaba kuhlanganisa nekwandzisa lulwimi nekufundza. Ekupheleni kweliBanga 9,
bafundzi kumele:
_ bafundze babuye babhalele tinhloso letehlukene - lokuhlelekile, lokungekahleleki, umphakatsi nekutibhalela
nje;
_ babe bafundzi labatimisele, bangamelana netimo letehlukene, labangatfola futsi bahlole lwati ngekwabo;
_ babe balaleli labakhutsele, lababuka ngeliso lelibanti futsi babe tikhulumi letitetsembako telulwimi babe neluvelo
kulababalalelako; babuye
_ bakwati kuhlatiya lulwimi, bati kutsi lusebenta njani babuye futsi balusebentisele tidzingo tabo.
97
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
SiGaba LesiPhakeme
IMIPHUMELA YEKUFUNDZA
UmPhumela WekuFundza 1: Kulalela
Umfundzi utawulalela kutfola lwati, kutitfokotisa, aphawule ngalokufanele nangalokujulile etimeni
letehlukene.
Bafundzi batawulalela ngekutimisela, ngekutimisela nangeliso lelibanti emibhalweni leminyenti lekhulunywako,
bafinyete, bacophe babuye bayiphendvule.
UmPhumela WekuFundza 2: Kukhuluma
Umfundzi utawuchumana ngekutetsemba nangalokuvakalako elulwimini lolukhulunywako etimeni
letehlukene.
Bafundzi batawukhuluma ngekutetsemba emphakatsini, bakhulume ngalokuvakalako nalokushaya khona nalabanye.
Loku kubalulekile emsebentini nasekuchubeni imfundvo.
UmPhumela WekuFundza 3: Kufundza Nekuhlwaya
Umfundzi utawufundza ahlwayele kutfola lwati, kutitfokotisa nekuphawula ngalokujulile
ngebumnandzi/buhle bemasiko nemiva ngemagugu emibhalweni.
Kufundza kabanti kusisekelo sekubhala nendlela yekufundza imphilo yonkhe. Bafundzi kumele bafundze imibhalo
yaseNingizimu Afrika nalamanye emave lenemaciniso nalengenawo emaciniso ledzingekile ekutfutfukiseni
lulwimi nelwati jikelele nekutitfokotisa babuye bakhule.
UmPhumela WekuFundza 4: Kubhala
Umfundzi utawubhala imibhalo lehlukene lengemaciniso nalesuselwe engcondvweni kute bafeze tinhloso
letehlukene.
Kubhala kuyindlela yekutiveta nekfuundza futsi kulithuluzi lekuchumana. Esikhatsini lesinyenti kuba yindlela
yekuhlola bafundzi futsi kubalulekile emfundvweni lechubekako nemsebentini.
UmPhumela WekuFundza 5: Kucabanga Nekunoma
Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni nasekunomeni, ekutfobeni nasekuhlelembiseni lwati
labatalusebentisa ekufundzeni.
Kutfutfuka kakhulu kwemakhono nelwati lwekufundza kuyindlela lewetela ekufundzeni kwemphilo yonkhe
nekuphumelelisa imiphumela jikelele naletfutfukisako.
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
98
SiGaba LesiPhakeme
Umphumela Wekufundza 6: Sakhiwo Selulwimi Nekusetjentiswa
Umfundzi uyakwati kusebentisa imisindvo, emagama neluhlelo lwelulwimi kwakha nekuhumusha imibhalo.
Umfundzi utawutfola kutsi lulwimi lusebenta njani bese atfutfukisa lolulwimi lwabo ngekukhuluma ngalo, kute
ahlole umbhalo wakhe newalabanye ngeliso lelibanti mayelana nenchazelo, kusebenta kanye nekubhaleka kahle
kwalo. Utawubuye asebentise lolwati kusebentise lulwimi kwenta inchazelo (kusukela ezingeni lemisho kuye
emibhalweni) abone kutsi umbhalo nalokucuketfwe kuhlobene njani. Utakwati kutsi lulwimi luntjintja njani
ngekuhamba kwesikhatsi nemasikweni lahlukene nekutsi luntjintja njani etimeni letehlukene.
99
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
SiGaba LesiPhakeme
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO
Bafundzi emabangeni 7, 8 na 9 bamele bakwati kufundza nekuhlwaya imibhalo lenhlobonhlobo
yaseNingizimu Afrika kufaka emabhuku lacokelwe kufundza (setworks). Litiko LeTemfundvo kumele
linikete tihloko tetincwadzi leticokiwe.
Etigabeni letilangendzelako, emaCophelo ekuHlola alowo nalowo mphumela atawuniketwa (atawetfulwa)
ngelibanga ngelibanga. Ekucaleni kwalelo nalelo banga kutawuniketwa tibonelo temibhalo lengasetjentiswa
ekufundziseni lulwimi ngendlela lecubile. Leti akusito todvwa tibonelo letingabakhona, ungengeta ngaletinye
tibonelo letifanele emibhalweni lekhona.
EMACOPHELO EKUHLOLA NEMIBHALO EMABANGA 7-9
LiBanga 7
Imibhalo Lephakanyisiwe
_ Tindzaba letimfishane
_ Imilandvomphilo (yemniyo neyalomunye)
_ Imanoveli lamafisha
_ Tinkondlo
_ Imidlalo lenkundlanye
_ Tinganekwane (lakufanele khona)
_ Tinganeko nematekelo
_ Likhetselo lemibhalo lemifisha lefana nemaphephabhuku, emaphephandzaba, tikhangiso, emaphosta
netinkhulumo temsakatweni.
LiBanga 8
Imibhalo Lephakanyisiwe
_ Tindzaba letimfishane
_ Emanoveli
_ Tinkondlo
_ Imidlalo
_ Tinganekwane (lakufanele khona)
_ Kufundza emafilimu
_ Likhetselo lemibhalo lemifisha lefana nemaphephabhuku, emaphephandzaba, tikhangiso, emaphosta, tincwajana,
tinkhulumo, tinkhulumo temsakatweni, tinhlelo tamabonakudze kanye nemavidiyo emculo.
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
100
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 9
Imibhalo Lephakanyisiwe
_ Tindzaba letimfishane
_ Inoveli lendze
_ Tinkondlo
_ Imidlalo lenkhundlanye lemitsatfu kuya kulesihlanu
_ Tinganekwane (lakufanele khona)
_ Kufundza emafilimu
_ Likhetselo lemibhalo lemifisha lefana nemaphephabhuku, emaphephandzaba, tikhangiso, tinkhulumo nekufundzisa,
imidlalo yemoya, imidlalo yamabonakudze, kanye nemavidiyo emculo.
Lokucuketfwe imibhalo
Kuloluhla loluphelele loluniketiwe, bafundzi kumele bavetelwe:
_ tibekandzaba letinotsile naletifanele tenhlalo kanye nemlandvo lotfutfukisa kuvisisa kwemagugu elulwimi;
_ luhlaka lolumankimbonkimbo neluhlakana lolunotsile ngesiphukuto;
_ tindzikimba letidvonsanako naletivula ingcondvo letitfutfukisa kuvisisa kabanti emagugu;
_ balingisi labaphilako ebudlelwaneni lobutfutfukisiwe;
_ kuhlatiya tinkholelo letingenamaciniso nekutsatsa licala kutfutfukisa kucabanga ngalokwakhako;
_ umoya lofanele nalohlukene liphimbo kanye nemagama lasetjentiswako;
_ tindlela letehlukene kanye netinhlobonhlobo tetakhiwo temusho;
_ kubutisisa ngesilulumagama nekusetjentiswa kahle kwetaga telulwimi;
_ tinhlobonhlobo telulwimi lolunongiwe nelebumbongi;
_ tinhlobonhlo tebunkondlo etinkondlweni letikhetsiwe;
_ imibhalo lebukwako (lekufaka emafilimu), leveta timphawu letifana nekusebentisa umbala , lomnyama
nalomhlophe, kubaluleka kwekucamba, umbani, kubuka kwesitfombe, kukhula nekuncishiswa kanye nekuvala;
_ tinhlobonhlobo tekusetjentiswa kwelulwimi netintfo:
 kusetjentiswa kwelulwimi lekugucula,
 lulwimi lwebantfu labaneminyaka letsite,
 kuhlatiya kwelulwimi lwekubandlulula ngekwebuve nakwebulili,
 umtselela wetilwimi kulolunye.
101
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
SiGaba LesiPhakeme
KULALELA
Umfundzi utawulalela kutfola lwati,
nekutitfokotisa, kuphawula
ngalokufanele nangalokujulile
etimeni letinengi letehlukene
102
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Umphumela Wekufundza 1
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kulalela, kuncoma, kudvumisa nekutfokotela kulalela
kwetfulwa kwetinkhulumo leticatjangwako
naletitekwako (sib: tinkondlomlandvo, tindzaba
letimfishane, tinganekwane).
_ Kulalela imilayeto nelwati lolwetfulwako, bese
aphawula ngendlela lefanele, sib:
 kubhala emanotsi, kufinyeta, kutsatsa tincumo
nekulandzisa lwati lolutfolwe ngendlela lengiyo;
 kuveta imibono yabo, kubuta imibuto lejulile, acele
inselele lapho kudzingeka khona.
_ Kucocisana ngendlela imibhalo letayelekile ihlelwe
ngayo, achaze timphawu tayo letigcamile, (sib:
Sibiketelo selitulu, tinkhombandlela, emahlaya,
tingoma). Loku kutawufaka ekhatsi emathuluzi
lasetjentiselwa kujabulisa njengekubamba umoya
nemisho lenemfutfo nekukhombisa kusetjentiswa
kwemisindvo emibhalweni lelalelwako nalebukwako
lehlukene.
_ Kukhombisa nekuhumusha ngalokungiko
kusetjentiswa kwelulwimi lwemitimba (sib:
kuchumana ngeliso, simo sebuso, kusetjentiswa
kwetandla nekunyakata kwemsindvo).
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 7
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kulalela anenele imibhalo yemlomo lefundzisako
lecatjangwako icele inselele, (sib: tinkondlo,
tibongo, tigigaba tetindzaba letimbili nobe
letintsatfu, tinkhulumo letimfishane, tikhangiso
temsakato, tinkhulumo, kuphikisana).
_ Kulalela aphapheme nangekucophelela kute atfole
lwati nemaphuzu lamcoka, aphawule
ngalokufanele, sib:
 kutsatsa emanotsi, kufinyeta nekutsatsa tincumo;
 kuhlolisisa imibono yabo labayetfulile, abute
imibuto yelucwaningo, acele inselele.
_ Kuvisisa kuhleleka kwemibhalo lekhulunywako
achaze netimphawu tayo letigcamile (sib: tindzaba
letimfishane, tibongo, tinkhulumo letimfishane).
Loku kutawufaka ekhatsi emathuluzi lasetjentiselwa
kujabulisa nemisho lenemfutfo, siphukuto
kanye nekwandzisa indzaba nekukhomba, nekuhlatiya
kusetjentiswa kwemisindvo emibhalweni
lelalelwako nalebonwako lehlukene.
_ Kukhombisa nekucocisana kusetjentiswa
kwelulwimi lwemtimba (sib: kuchumana
ngemehlo, kunyakatisa tandla nekuma).
103
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kulalela anenele imibhalo yemlomo leshubile
lefundzisako lecatjangwako, (sib: tinkondlo,
tibongo, tigigaba tetindzaba letimbili nobe
letintsatfu, tinkhulumo letimfishane, tikhangiso
temsakato, tinkhulumo kuphikisana).
_ Kulalela aphapheme nangekucophelela kute atfole
lwati nemaphuzu lamcoka, aphawule
ngalokufanele, sib:
 kutsatsa tincumo;
 kuhlolisisa lwati nemibono, abute imibuto
yelucwaningo, acele inselele lakufanele khona.
_ Kuvisisa kuhleleka kwemibhalo lekhulunywako
achaze netimphawu tayo letigcamile (sib: tindzaba
letimfishane, emabhaladi, tinkhulumo
letimfishane, tinkhulumo mbukiso, imidlalo
yemoya, kusakatwa kwetindzaba, tinkhulumo
kuphikisana). Loku kutawufaka ekhatsi
emathuluzi lasetjentiselwa kukhombisa kujabulisa,
kuphukuta, nekukhuluma ngekudzelela kanye
nekuhlatiya nekucatsaniswa kwemisindvo
emibhalweni lelalelwako nalebonwako lehlukene.
_ Kukhombisa nekucocisana kusetjentiswa
kwelulwimi lwemtimba kulolalele (sib:
kuchumana ngemehlo, kunyakatisa tandla,
kusetjentiswa kwesikhala).
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
KULALELA
Umfundzi utawulalela kutfola lwati,
nekutitfokotisa, kuphawula
ngalokufanele nangalokujulile
etimeni letinengi letehlukene
104
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kukhombisa emagama, tigatjana, tindzima nemisho
letsintsa lolalelako nekutsi kunamtselela muni, (sib:
luvelomagama, kuhlukanisa emkhatsini kweliciniso
nembono, kubona kutsatsa licala nesigwebonchanti).
_ Kubona nekwamukela tinhlobo letehlukene telulwimi
njengemehluko weliphimbo, lulwimitigodzi kanye
nelulwimi bantfu beminyaka letsite (sib: siTsotsi).
_ Kubona kubaluleka kanye nengcikitsi yetenhlalo,
temasiko netemlandvo emibhalweni lekhetsiwe.
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 7
UmPhumela WekuFundza 1
(Uyachubeka)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kubona inhloso yesikhulumi kukhetsa emagama
latsite,tigaba nemisho kuntjintja lolalelako
nekuchaza umtselela wako (sib: lulwimi
loludvonsako, kwehlukanisa phakatsi kweliciniso
nembono, kukhomba umbono wesikhulumi
nekukhomba kutsatsa licala nesigwebonchanti).
_ Kubona nekwamukela tinhlobonhlobo letinyenti
letehlukene telulwimi njengemehluko weliphimbo,
lulwimitigodzi kanye nelulwimi lwebantfu
beminyaka letsite (sib: siTsotsi).
_ Kubona kubaluleka kanye nengcikitsi yetenhlalo,
temasiko netemlandvo emibhalweni lehlukene.
105
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kuchaza sizatfu sesikhulumi kukhetsa emagama
latsite,tigaba nemisho nendlela lakhuluma ngayo
kuntjintja lolalelako nekuchaza umtselela wako
(sib: kukhuluma nangaboni intfo lenemicondvo
lemibili, kwehlukanisa phakatsi kweliciniso
nembono, kukhomba umbono wesikhulumi
nekuchaza kutsatsa licala, sigwebonchanti
nemfundziso lite).
_ Kubona nekwamukela tinhlobonhlobo letinyenti
letehlukene telulwimi njengemehluko weliphimbo,
lulwimitigodzi kanye nekubuka lulwimi lwebantfu
beminyaka letsite (sib: siTsotsi).
_ Kubona kubaluleka kanye nengcikitsi yetenhlalo,
temasiko netemlandvo emibhalweni lecubile.
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
KUKHULUMA
Umfundzi utawuchumana
ngekutetsemba nangalokufanele
asebentisa lulwimi etimeni letinengi
letehlukene
106
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kucocisana ngemibono nekusho imiva yakhe
ngemdlandla nangekutetsemba nekusitwa asebentisa
tinhlobo temibhalo lekhulunywako lekhetsiwe (sib:
tindzaba, emahlaya, imidlalo).
_ Kucocisana ngemibono nemaciniso ngekwenta kahle
futsi ngekulandzelana asebentisa tinhlobo temibhalo
letingemaciniso letikhulunywako letingemaciniso (sib:
kukhulumisana, kuphikisana lokufishane).
_ Kukhombisa emakhono lasisekelo etinhlotjeni
tembhalo lokhulunywako lokhetsiwe:
 kulandzelanisa kahle kwemiyalo nekuchaza kwebhalo
lokhulunywako;
 kukhuluma tinkhulumo letinemcondvo;
 ente ema-intaviyu nebangane asebentisa imibuto
lelula, alalela atsatsa emanotsi ngekucophelela.
_ Kukhombisa emakhono lasisekelo ekuchumana
ngekutimbandzakanya ngekutimisela etingcocweni,
kutinkhulumo phikisana, ema-intaviyu kutsi nakenta
njalo:
 kutsintsa tintfo letibaluleke kakhulu (sib: tenhlalo,
tesimilo letihlobene netendzawo netemalungelo
eluntfu);
 kutsatsa imisebenti leyehlukene;
 kuvumela leminye imibono;
 kuchaza indlela lenta ngayo;
 kiniketa tinsolo;
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 7
UmPhumela WekuFundza 2
107
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kucocisana ngemibono nekusho imiva yakhe
ngemdlandla nangekutetsemba kakhulu asitwa
kancane asebentisa tinhlobonhlobo temibhalo
lekhulunywako lekhetsiwe (sib: imidlalo,
kulingisa, tingoma).
_ Kucocisana ngemibono nemaciniso ngekwenta
kahle kakhulu futsi ngekulandzelana kahle
ngetihloko letihehako asebentisa tinhlobo temibhalo
letingemaciniso letikhulunywako
letingemaciniso (sib: kukhulumisana, tinkhulumo
kuphikisana).
_ Kukhombisa emakhono lasisekelo etinhlotjeni
temibhalo leminyenti lekhulunywako:
 kulandzelanisa kahle kwemiyalo nekuchaza
kwembhalo lolukhuni lokhulunywako;
 kuchaza kutsi i-eksiperimenti yentiwa njani;
 ente ema-intaviyu nemalunga emmango
asebentisa tindlela letilula teku-intaviyuwa.
_ Kukhombisa emakhono lahlukahlukene
ekuchumana ngekutimbandzakanya ngekutimisela
etingcocweni, kutinkhulumo phikisana,
nekusaveya kwemacembu kutsi nakenta njalo:
 kutsintsa tintfo letibaluleke kakhulu (sib:
tenhlalo, tesimilo letihlobene netendzawo
netemalungelo eluntfu);
 kubuta imibuto lefanele;
 kutsatsa imisebenti leyehlukene;
 kuvumela leminye imibono abuye aphikise
ngesizotsa nakufanele;
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kucocisana ngemibono nekusho imiva yakhe
ngemdlandla nangekucabanga nekutetsemba
kakhulu atimele, asebentisa tinhlobonhlobo
temibhalo lekhulunywako lekhetsiwe (sib: imidlalo,
tinkondlo).
_ Kucocisana ngemibono nemaciniso ngekwenta
kahle kakhulu futsi ngekulandzelana kahle kakhulu
ngetihloko letihehako asebentisa tinhlobo
temibhalo letingemaciniso letikhulunywako
letingemaciniso (sib: kuchaza kwetinchubo tethekinoloji
njengekutsi nje isebenta njani ikhompuyutha
nobe sidlali mavidiyo).
_ Kukhombisa emakhono latfutfukile etinhlotjeni
letinyenti temibhalo leminyenti lekhulunywako:
 kuchaza tindlela tekusebenta kwethekinoloji
nekutfola imibono leshubile ngendlela
lelandzelanako, sib: kusetjentiswa
kwekhompuyutha;
 kwenta ema-intaviyu ngalokungiko asebentisa
tindlela letitfutfukile teku-intaviyuwa (sib:
kubuta imibuto lephenyako).
_ Kukhombisa emakhono lahlukahlukene
ekuchumana ngekutimbandzakanya ngekutimisela
etingcocweni, kutinkhulumo phikisana, kuintaviyuwa
kwemacembu nekusaveya kutsi nakenta
njalo:
 kutsintsa tintfo letibaluleke kakhulu (sib:
tenhlalo, tesimilo letihlobene netendzawo
netemalungelo eluntfu);
 kubuta imibuto lephenyako;
 kuhola tingcoco;
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
KUKHULUMA
Umfundzi utawuchumana
ngekutetsemba nangalokufanele
asebentisa lulwimi etimeni letinengi
letehlukene
108
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 kuvala emagebe ngekubuta imibuto, kuniketa
lokungakhetfwa kuko, kuvumela timphendvulo
letivulekile, kukhombisa kutimisela kweliciniso;
 kuba neluvelo kumalungelo nemiva yalabanye;
 kuphikisana nekusetjentiswa kwelulwimi
kukhomba kungabi naluvelo nobe kubandlulula.
_ Kwetfula ngemlomo lokukhombisa kwenta kahle
nekusungula, anakekela:
 kuvakala kahle ungatsikameteki;
 kuma;
 kuntjintja kwekufutfumala nelivi;
 inhloso nebalaleli;
 kuma kwemtimba kanye nelulwimi lwemtimba;
 kuntjintja kwetenhlalo netemasiko lokwehlukene;
 Tinongo tenkhulumo letifanele fana nesihabiso
nesifanisongco.
_ Kubona nekuchaza imphumelelo yakhe yekuchumana.
SiGaba LesiPhakeme
UmPhumela WekuFundza 2
(Uyachubeka)
LiBanga 7
109
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 kukhulumisana ngekwehlukana kute kutfolakale
umbono lofanako nobe lokuvunyelwana
ngako;
 kwemukela tinsolo lakufanele khona;
 kuvala emagebe ngekubuta imibuto, kuniketa
imibono matsandza, kuntjintja kute acacise
inchazelo, kuniketa lokungakhetfwa kuko,
kuvumela timphendvulo letivulekile;
 kwehlukanisa lakumele kukhonjiswe luvelo
kumalungelo nasemiveni yalabanye nalapho
kumele aphikisane khona kungabi naluvelo
nobe kubandlulula.
_ Kwetfula ngemlomo ngekutetsemba nekusungula,
anakekela:
 kuma nekuntjintja kwekufutfumala nelivi
etindzaweni letitsite;
 inhloso nebalaleli;
 kuma kwemtimba, lulwimi lwemtimba nemumo
webuso kuheha lutsandvo lwalabalalelako;
 tinhlobonhlobo tetindlela lekwetfulwa ngato;
 irijista;
 Kuntintja kwelivi;
 lizinga lekuhleleka;
 kuntjintja kwetenhlalo netemasiko lokwehlukene;
 Tinongo tenkhulumo letifanele fana nesihabiso,
sifanisongco, kumuntfutisa, luphawu
nemibuto letiphikisako.
_ Kuhlola imphumelelo yakhe kutekuchumana ente
lokungakwenta kancono.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 kwesekela indlela lenta ngayo;
 kuniketa nekwemukela tinsolo;
 kukwati kuntjintja labanye;
 kuvala emagebe ngekubuta imibuto kucacisa
inchazelo, kuniketa lokungakhetfwa kuko,
kuvumela timphendvulo letivulekile, kukhombisa
kutimisela kweliciniso;
 kuba neluvelo kumalungelo nemiva etingcocweni
nalabanye;
 kuphikisana nekusetjentiswa kwelulwimi
kukhomba kungabi naluvelo nobe kubandlulula.
_ Kwetfula ngemlomo lokukhombisa kwenta kahle
kakhulu nekusungula, anakekela:
 kuvakala kahle kahle ungatsikameteki;
 kuma;
 kuntjintja kwekufutfumala nelivi;
 inhloso nebalaleli;
 kuma kwemtimba kanye nelulwimi lwemtimba;
 kuntjintja kwetenhlalo netemasiko lokwehlukene;
 Tinongo tenkhulumo letifanele fana nesihabiso
nesifanisongco.
_ Kubona nekuchaza timphawu letimsite
ekuphumeleleni kwakhe ngekuchumana.
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
110
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kutifundzela ngekwakhe kutitfokotisa nelwati
emibhalweni lehlukahlukene lefundziwe, achaze
timphendvulo takhe abuye acoce ngetinhlobo temibhalo
latitsandzako.
_ Kufundzela etulu nobe buthule ngetinhloso
letehlukahlukene asebentisa emasu ekufundza languwo
(sib: kucwenga, kuhlanganisa iminingwane yelwati
lolutsite, kuvisisa).
_ Kukhombisa inhloso, lekubhekiswe kubo kanye
nengcikitsi yembhalo.
_ Kukhombisa kuvisisa kwemibhalo yelwati:
 kukhombisa imicondvo lebalulekile yendzaba
achaze kutsi imininingwane iyesekela njani
lemicondvo lebalulekile.
_ Kukhombisa tinhlobo tembhalo letehlukene netimphawu
tayo letibalulekile bese uchaza nendlela umbhalo
lohleleke ngayo (sib: tinkondlo, emanoveli, ticashunwa,
tikhangisi).
_ Kukhombisa kuvisisa umbhalo, injongo yawo
nebudlelwane nemphilo yakhe ngekuchaza sakhiwo,
tingcikitsi, balingisi nesibekandzaba.
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA
Umfundzi utawufundza, ahlwaye
imibhalo kutfola lwati nekutitfokotisa
ananele ngekucophelela emagugu
laphatselene nemasikomphilo nemiva
yabo ngemibhalo
SiGaba LesiPhakeme
UmPhumela WekuFundza 3
LiBanga 7
111
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kutifundzela ngekukhululeka nangekutitfokotisa
nangelutsandvo lwetinhlobo letehlukene temibhalo.
_ Kufundza nekubika ngalakufundza onkhe malanga.
_ Kucocisana ngetinhlobo temibhalo labayitsandzako
netizatfu tekuyitsandza.
_ Kubona inhloso, simo neluhlobo lwebantfu
labafundza lombhalo:
 Wabhalelwani?
 Wabhalwa nini?
 Wawubhalelwa bani?
 Yini lelindzeleke kumfundzi emva kwekufundza?
 Bekuyini tinhloso tembhali?
 Yini lebekakulindzele kumfundzi?
 Magugu mani lavetiwe embhalweni?
_ Tiphakamiso ngalokucuketfwe yindzaba:
kusetjentiswa kwetibiti, emagama lemukelekile
nalafanele.
_ Kubona umehluko wesakhiwo setinhlobo
letehlukene temibhalo (sib: inkondlo
nesikhangisi).
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kutifundzela ngekwakhe kutitfokotisa nelwati
emibhalweni letinhlobonhlobo lefundziwe,
acatsanise timphendvulo takhe bese ubuya wenta
tincomo kulabanye.
_ Kufundzela etulu nabuthule ngetinhloso
letehlukahlukene ahlanganisa emasu ekufundza
lawafundze kulamanye emabanga.
_ Kuchaza nekucacisa inhloso, lekubhekiswe kubo
kanye nengcikitsi yembhalo.
_ Kukhombisa kuvisisa tinhlobonhlobo temibhalo
yelwati:
 kukhombisa imicondvo lebalulekile yendzaba
achaze kutsi imininingwane iyesekela njani
lemicondvo lebalulekile;
 ahlole imibono;
 Kucocisana ngetindlela letehlukene lekubukwa
umbhalo.
_ Kuchaza tinhlobo letehlukene temibhalo bese
acacisa kutsi timphawu letibalulekile tihleleke
njani nekutsi tinesandla siphi emsebentini wembhalo
(sib: tinkondlo, emanoveli lamafishane, ticashunwa,
emadayari, emaletha, emabhaladi,
kuhlwaya emabhuku, imidlalo lemifishane).
_ Kukhombisa kuvisisa umbhalo, injongo yawo
nebudlelwane nemphilo yakhe ngekuhlatiya
kukhula kwesakhiwo, tingcikitsi, kubaluleka,
balingisi nesibekandzaba.
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA
Umfundzi utawufundza, ahlwaye
imibhalo kutfola lwati nekutitfokotisa
ananele ngekucophelela emagugu
laphatselene nemasikomphilo nemiva
yabo ngemibhalo
112
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kukhombisa achaze emasu lasetjentisiwe kwenta
imiphumela letsite emibhalweni lekhetsiwe, lebonwako,
lebhaliwe kanye netemsakato lenhlobonhlobo
fana:
 Tintfo letilula telwati nekusetjentiswa kwelulwimi
(sib: umdlalomagama, irijista);
 Timphawu tesakhiwo (sib: kukhetsa nekumisa
titfombe/imifodo, kusetjentiswa kwebukhulu
bemagama neluhlobo lwembhalo (ifonti), kusentisa
umbala);
 Kusebentisa ikhamera nelifilimu (kuvula,
kukhulisa).
_ Kuphawula ngalokujulile emibhalweni:
 Kutfola umbono wembhali;
 Kukhomba imibiko lebhacile embhalweni;
 Kukhomba kutsatsa licala nobe sigwebonchanti;
 Kuveta tindlela umbhali alungisa kufundvwa
kwencwadzi ngekukhetsa emagama latsite.
_ Kuveta nekucoca ngetemasiko, tenhlalo, netendzawo
leticuketfwe emibhalweni (njengobe kuvetwe
etincenyeni letehlukene tembhalo letifaka lokucuketfwe,
lulwimi, buciko bekubhala, nekuvetwa kwebalingisi).
_ Kuhlola nekuvivinya emakhono akhe
njengalofundzako.
SiGaba LesiPhakeme
UmPhumela WekuFundza 3
(Uyachubeka)
LiBanga 7
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kuhlola emasu lasetjentisiwe kwenta imiphumela
letsite emibhalweni lebonwako, lebhaliwe kanye
netemsakato lenhlobonhlobo fana:
 Kusetjentiswa kwemasu etembhalo, nelulwimi
lolusetjentisiwe;
 Umtselela wetimphawu tesakhiwo (sib: kuma
kwembhalo nebuciko) Umtselela wemasu
ekhamera nelifilimu (sib: Lakubukwa khona,
umbani, sivinini, kuhlanganisa titfombe,
umsindvo nemfanekiso).
_ Kuphawula ngalokujulile emibhalweni:
 Kuhlola umbono wembhali;
 Kuhlola imibiko lebhacile embhalweni nobe
kutsatsa licala nobe sigwebonchanti bese
aniketa wakhe umbono naletinye tindlela;
 Kuchaza kutsi tingcikitsi tenhlalo netemasiko
tinamtselela muni kumbiko lotfulwako.
_ Kutsatsa tincumo nekucoca ngetemasiko, tenhlalo,
netendzawo leticuketfwe emibhalweni bese
uchaza kutsintseka kwemfundzi netincenye tembhalo
leticuketse loko (sib: lokucuketfwe, lulwimi,
buciko bekubhala, liso lekubukwa ngalo nekuvetwa
kwebalingisi).
_ Kuhlela nekuhlola emakhono akhe
njengalofundzako.
113
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kucocisana ngetimphawu talemibhalo (sib:
tinkondlo, emanoveli, ticashunwa
temaphephandzaba, emadayari, netincwadzi).
_ Kubonisa lwati lwemehluko emkhatsini
waletinhlobo temibhalo (sib: tinhlobo tetincwadzi,
tinkondlo, tikhangisi, tincwajana).
_ Kucatsanisa tinchubo letilandzelwe ekubhaleni
lemibhalo.
_ Kuhluta nekucocisana ngesakhiwo, balingisi
nesibekandzaba nemanoveli (sib: umbhali uyitfola
kanjani imiphumela asebentisa lulwimi
netitfombemagama?) netindzaba.
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA
Umfundzi utawufundza, ahlwaye
imibhalo kutfola lwati nekutitfokotisa
ananele ngekucophelela emagugu
laphatselene nemasikomphilo nemiva
yabo ngemibhalo
114
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 7
UmPhumela WekuFundza 3
(Uyachubeka)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kutifundzela ngekwakhe, kutitfokotisa
nekwenelisa lutsandvo lwakhe lwekufundza
ngetinhlobo letibanti temibhalo.
_ Kufundza nekucopha onkhe malanga kutsi
ngutiphi tinhlobo temibhalo latitsandza kakhulu
nekutsi yini indzaba.
_ Kubona inhloso, ingcikitsi neluhlobo lwebantfu
lekubhalelwe bona: (sib: inhloso yekubhalwa
kwawo, wabhalwa nini? Ubhalelwa bani?
Umbhali abecondzeni? Magugu mani
lacondziwe?).
_ Tiphakamiso ngekwemukeleka kwengcikitsi,
liphimbo nekusetjentiswa kwetibiti.
_ Kubona sakhiwo nendlela yekubhala tinhlobo
letehlukene temibhalo (sib: tinkondlo
netikhangisi).
_ Kucocisana ngetimphawu temibhalo lehlukene
yetincwadzi (sib: tinkondlo, emanoveli, ticashunwa
kumaphephandzaba, netincwadzi).
_ Kukhomba kubona umehluko emkhatsini
waletinhlobo temibhalo yetincwadzi (sib: tinhlobo
tetincwadzi - yekufuna umsebenti/yebungane;
tinkondlo, kukhangisa) netindlelanchubo tekubhala.
115
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kuhlatiya nekucocisana ngetingcikitsi nemagugu
letfulwe ngumbhalo.
_ Kuphawula ngetinkondlo bacocisane
ngekusetjentiswa kwelulwimi,
nemifanekisomcondvo kuveta bunkondlo.
_ Kuphawula ngalokujulile ngemibhalo (sib:
Kukhona yini imilayeto lefihlekile? Kukhona yini
kutsatsa licala nesigwebonchanti?).
_ Kucocisana ngemibono yabo ngemibhalo acatsanise
indlela layibona ngayo nalabanye.
_ Kubuketa kusetjentiswa kweligalelo lemibhalo
lebonwako nalebhaliwe:
 Kuvisisa emasu lasetjentisiwe emibhalweni
lehlukene kute ihleleke kahle (sib: tinkhundla
netigaba/ticephu emidlalweni; tahluko,
emanovelini, kukhulisa/kunciphisa sitfombe
emafilimini);
 Kuhlatiya indlela babhali labasebentisa ngayo
sakhiwo, simo, nebucwepheshe bekuhunga
umfundzi/umhlatiyi (sib: kuvala emafilimini
indlela yebunkondlo);
 Kubona indlela emagama, imisho nesakhiwo
lokusetjentiswe ngayo embhalweni neligalelo
lako;
 Kuhlatiya kutsi kubonakale kutsi kwehluka
kulemigomo yetakhiwo kumphatsa njani
umfundzi;
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA
Umfundzi utawufundza, ahlwaye
imibhalo kutfola lwati nekutitfokotisa
ananele ngekucophelela emagugu
laphatselene nemasikomphilo nemiva
yabo ngemibhalo
116
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 7
Umphumela Wekufundza 3
(Uyachubeka)
_ Kucocisana ngesakhiwo, balingisi nesimonhlalo
etindzabeni nakumanoveli (sib: Umbhali
uphumelela njani ngekusebentisa lulwimi
nemifanekisomcondvo?).
_ Kuphawula ngetinkondlo nekucocisana
ngekusetjentiswa kwelulwimi
nemifanekisomcondvo kuveta bunkondlo.
_ Kuphawula ngalokujulile emibhalweni (sib:
ikhona imilayeto lebhacile? Kukhona kutsatsa
licala lokutsite kumbe sigwebonchanti tsite?)
_ Kucocisana ngemibono laphawule ngayo
embhalweni nekucatsanisa imiva yakhe ngembhalo
neyalabanye.
117
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kucocisana ngetinhlangotsi tebucwepheshe
bemibhalo leminye imibhalo idzinga
imphendvulo etinhlangotsini letifana (sib:
umdlalomagama, kusetjentiswa kwemifakela,
tiphumuti, sakhiwo semisho);
 Kuhlatiya imiphumela leletfwa titfombe
emibhalweni (sib: kusetjentiswa kwembala,
tiphumuti, nebungako bembhalo, nekusetjentiswa
kwelulwimi ngendlela leyetayelekile);
 Kubona indlela lokubhaliwe, imisindvo,
imifanekiso lenyakatako nalemile, kuhlanganiswa
ngayo kute kwakhe umcondvo.
_ Kuhlatiya ngemiphumela leletfwa tenhlalo,
temlandvo netemasiko:
 Umlandvo welulwimi;
 Lulwimi lweminyaka leyengca nalucatsaniswa
nemibhalo yesimanje;
 Kuhambelana kwebabhali beludvumo netimo
temilandvo yabo.
_ Kuhlatiya tinhlobo letehlukene temagugu emasiko
emibhalweni.
_ Kucatsanisa tiphakamiso takhe ngembhalo
nekuhlatiywa kwencwadzi, lifilimi, nemdlalo
wamabonakudze.
_ Kuhlola imibhalo ngalokujulile bese ahlolisisa
emakhono akhe njengemfundzi nembhali.
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA
Umfundzi utawufundza, ahlwaye
imibhalo kutfola lwati nekutitfokotisa
ananele ngekucophelela emagugu
laphatselene nemasikomphilo nemiva
yabo ngemibhalo
118
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 7
Umphumela Wekufundza 3
(Uyachubeka)
119
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kwemukela kusetjentiswa kwetindlela tsite
emibhalweni lebonwako nalebhaliwe:
 Kubona nekucocisana ngemphumelelo yetintfo
letisita ekufundzeni, titfombe naletetfulwa
ngemlomo;
 Kuvisisa imigomo nesakhiwo semibhalo
lehlukahlukene nekutsi wetfula njani lombhalo
(sib: tinkhundla netigaba emdlalweni);
 Kuvisisa imbangela yendlela lekukhetfwe
ngayo emagama, imisho nesakhiwo ngekulandzela
lemigomo;
 Kuphawula ngeluhlangotsi lwethekiniki
emibhalweni leminye imibhalo idzinga
kuphawulwe etincenyeni tembhalo (sib:
emagama lasetjentisiwe, tiphumuti, sakhiwo
semisho);
 Kuhlatiya indlela babhali/bacondzisi, asebentisa
ngayo lulwimi, indlela yekubhala nemasu
ekuveta imiphumela letsite, nekuhunga
umfundzi wembhalo nemhlatiyi (sib: emasu
ekuhluta emafilimi);
 Kwemukela imphumelelo yemibhalo lebonwako
njengekusebentisa umbala, tiphumuti
nebudze bembhalo nekusetjentiswa kwelulwimi
ngendlela lengaketayeleki (sib: umbhalo
wemaphephandzaba).
_ Kwehlwaya ngekufakwa kwetenhlalo, temlandvo
netemasiko embhalweni.
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
KUFUNDZA NEKWEHLWAYA
Umfundzi utawufundza, ahlwaye
imibhalo kutfola lwati nekutitfokotisa
ananele ngekucophelela emagugu
laphatselene nemasikomphilo nemiva
yabo ngemibhalo
120
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 7
Umphumela Wekufundza 3
(Uyachubeka)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kucwaninga kutsi tenhlalo, temlandvo netemasiko
tinaligalelo lini emibhalweni: Umlandvo
welulwimi.Kuhambelana kwebabhali beludvumo
nemlandvo wendzabuko yabo. Emagugu emasiko
lanhlobonhlobo.
_ Kuhlola nekuveta emakhono akhe njengemfundzi.
121
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
KUBHALA
Umfundzi utawubhala tinhlobo
letehlukene tembhalo lengemaciniso
nalesuselwa engcondvweni kufeza
tinhloso letinengi
122
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma mfundzi akwati:
_ Kubhala imibhalo leminyenti leveta imibono yakhe:
 Kuchitsisa umfundzi situnge ngemibhalo
yalokwakhiwe engcondvweni (sib: tindzaba
letilandzisako naletichazako, emadayari, emajenali,
tincwadzi tebungani, tinkhulumomphendvulwano,
tinkondlo/emaculo).
_ Kubona sakhiwo sembhalo, kuvetwa kwebalingisi,
ngekusebentisa, kunyakata nekuchaza latakusebentisa
natibhalela yakhe imibhalo.
_ Kutibandzakanya ekuhlwayeni, ekudlaleni
nasekutakheleni imibhalo leveta imibono nemiva
lesengcondvweni yakhe nalabanye (sib: bopopayi,
titfombe, tilandzelo, emakhathuni).
_ Kubhala imibhalo lengemaciniso kwendlulisa lwati:
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 7
UmPhumela WekuFundza 4
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kubhala imibhalo leveta imibono yakhe:
 Kuchitsa umfundzi wembhalo situnge ngekubhala
lokususelwa engcondvweni nemibhalo
leyenelisako (sib: umbhalo lolandzisako,
nendzaba lechazako, inkhulumo mphendvulwano,
tinkondlo nemaculo netincwadzi).
_ Kusebentisa iminyakato nekuchaza, kwetfula
balingisi, kuvisisa sakhiwo nekutfutfukisa
umsebenti wekutibhalela indzaba.
_ Kubamba lichaza ekwehlwayeni nasekuticambeleni
imibhalo kuveta imibono lesengcondvweni,
nemifanekisomcondvo kanye nekwetfula imiva
labanayo neyalabanye (sib: kubhala ngemidlalo
lemisha, tinkondlo telutsandvo).
_ Kuhlanganisa imicondvo leyehlukene ndzawonye
ngekusebentisa lulwimi lolusemtsetfweni
emibhalweni (sib: icashunwa temaphephabhuku
kanye nendzaba lengakahleleki kahle).
_ Kubhala imibhalo lebanti ngetindzaba
letingemaciniso kwedlulisa lwati:
123
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kubhala imibhalo leminengi leveta imibono yabo:
 Kutfokotisa umfundzi wembhalo ngemibhalo
yemfanekisomcondvo nekutetfula, (sib: indzaba
lelandzisako, nalechazako,
inkhulumomphendvulwano, tinkondlo, emaculo,
tindzaba letimfisha letisafufusa netincwadzi
tebuhlobo).
 Kutfokotisa umfundzi wembhalo ngemibhalo
lesuselwe engcondvweni noma ngemphatfo
lengavamanga leniketwa intfo letsite ledvumile
(sib: kubuyeketa tinganekwane tendzabuko,
kuhlehliswa kwetinkhulumo letingenamaciniso).
_ Ngekusebentisa umnyakato, inkhulumo
mphendvulwane, tinchazelo nalokuchaziwe, avete
balingisi, akhe sibekandzaba atfutfukise indzaba
ngekubhala asungula.
_ Kuhlanganisa ndzawonye imicondvo netindzaba
letehlukene emibhalweni lekufaka ticashunwa
temaphephabhuku netindzatjana netibiti/nemoya
lokahle.
_ Kubhala luchungechunge lwemibhalo
lengemaciniso kwendlulisa lwati:
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
KUBHALA
Umfundzi utawubhala tinhlobo
letehlukene tembhalo lengemaciniso
nalesuselwa engcondvweni kufeza
tinhloso letinengi
124
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kusebentisa lokubonwako nemadizayini (emagrafu
nemathebula) lapho kufanele khona (sib:
lucingoncwadzi, (ifeksi) i-imeyili, bofakazi
lababone ngemehlo, tincwadzitikhalo).
_ Kubhala imibhalo yemisakato lenhlobonhlobo (sib:
tikhangisi, emaphosta).
_ Kubhala imibiko lehlelekile nalemaciniso (sib:
kuhlatiywa kwencwadzi, umbiko ngeluc waningo -
tihloko kufanele tifake ekhatsi ummango netifundvo
taletinye tinkundla tekufundza).
_ Kulandzela imigomo yekubhala nakubhalwa nobe
ngumuphi umbhalo:
 Kucokelela imibono ngekuvulelana tifuba kwetfulwe
imibono, ngekusebentisa emabalave engcondvo,
emashadi netinhla.
_ Kucokelela lwati lwaleminye imibhalo letawuba
sisekelo sekubhala.
_ Kutfutfukisa sihloko ngekukhetsa lwati loluhambisana
nengcikitsi emitfombeni lefanele.
_ Kwakha tinhlaka letinemininingwane lecubene.
SiGaba LesiPhakeme
UmPhumela WekuFundza 4
(Uyachubeka)
LiBanga 7
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kusebentisa lokubonwako nemidvwebo
(emagrafu nemathebula) lapho kufanele khona
(sib: umbiko walotibonele ngamehlo, incwadzi
yesikhalo, incwadzi leya kumaphephandzaba).
_ Kubhala imibiko lengenatikhawu, lephelele, futsi
lengemaciniso lekufaka imibiko yeHIV/AIDS
netendzawo (sib: kubika ngetenhlakalo,
lucwaningo lwato tonkhe tinhlelo tekufundza).
_ Kubhala imibhalo yemisakato lenhlobonhlobo
(sib: emaphamflethi, nemaphosta).
_ Kulandzela imigomo yekubhala kuto tonkhe
tinhlobo temibhalo:
 Kutfutfukisa imibono ngekubhunga,
ngekusebentisa libalave lengcondvo, lishadi
lemidvwebo yemnyakato netinhla.
_ Kuhlela nekucamba sihloko ngekukhetsa lwati
lolunengcikitsi nekuhlela imibono emva
kwekubonisana nekwehlwaya imitfombolwati
lefanele.
_ Kusebentisa lwati lolusatfutfuka kuleminye
imibhalo kute yakhe sisekelo salokutawubhalwa.
_ Kwakha tinhlaka letiya ngekubasezingeni
leliphakeme.
125
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kusetjentiswa titfombe netimoluhlaka (sib: iimeyili,
emafeksi, tincwadzitikhalo imibiko
yemaphephandzaba, i-ajenda nemaminitsi).
_ Kubhala imibiko lephelele levulelekile, tindzaba
letiyinselele njenge HIV/AIDS netindzaba
temvelo (sib: kuhlwaywa kwencwadzi/kwelifilimi,
umbiko ngelucwaningo ngato tonkhe tinhlelo
tekufundza).
_ Kugucula lwati lolubhaliwe lube ngendlela
yemibhalo lebonwako njengetikhangisi nemaphosta
(lekufaka ekhatsi emathebula nemaframu lapho
kufanele khona).
_ Kusebentisa inchubo yekubhala kuyo yonkhe
imibhalo lebhaliwe:
 Kwakha imibono ngekuhlanganisa imibono
yalabanye ndzawonye (brainstorming)
kusetjentiswe emabalave engcondvo,
emafloshadi netinhla.
_ Kusebentisa lwati lolubanti lwaleminye imibhalo
njengesibonelo sekubhala.
_ Kukhombisa bugabazi ngekubhala tinhlaka letiya
ngekubasezingeni lelisetulu.
_ Kuhlatiya ligalelo lelentiwa ngumbhalo kumfundzi
kute kubuketwe umumo (style), sakhiwo
netilungiso tembhalo.
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
KUBHALA
Umfundzi utawubhala tinhlobo
letehlukene tembhalo lengemaciniso
nalesuselwa engcondvweni kufeza
tinhloso letinengi
126
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kubuka umbhali, kubuyeketa indlela yekubhala,
sakhiwo kanye nekubhala kahle.
_ Kususa kutsatsa licala nenkholelo lengenamaciniso
nakubuketwa.
_ Kubuketa, kuhlela nekufundzisisa imisebenti yabo
neyalabanye.
_ Kubonisa luvelo lwemalungelo nemiva yalabanye
ngesikhatsi sekuhlatiya kute baciniseke ngemisebenti
yabo.
_ Kuticambela tindlela takhe tekubhala ngekulandzela
tiphakamiso temisebenti yakhe neyalabanye.
_ Kukhicita umbhalo lophelele nekuwuhlatiya.
_ Kubonisa lwati lwalemikhakha lelandzelako
yekusetjentiswa kwelulwimi:
 emagama lasetjentiswa njalo (sib: kutakhela tinhla
takhe, kusebentisa sichazamagama
nesicocelandzawonye emagama).
_ Kwandzisa lwati lwesakhiwo semagama (sib: ticalo
netijobelelo).
_ Kwakha luhla lwesilulumagama samalanga onkhe -
kugcina sichazamagama salowo nalowo - kakhulukati
letihambisana nekharikhulamu yonkhe.
SiGaba LesiPhakeme
UmPhumela WekuFundza 4
(Uyachubeka)
LiBanga 7
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kwemukela lokufunwa ngumfundzi, bese
kubuketwa indlela, sakhiwo nekwenta kahle.
_ Etilungisweni, kususwa kutsatsa licala
nesigwebonchanti.
_ Kubuketa, kuhlela nekufundzisisa umsebenti
wakhe newalabanye.
_ Kukhombisa luvelo lwemalungelo nemiva
yemalunga elicembu lakhe, acinisekise imitamo
yabo.
_ Kuticambela tindlela takhe tekubhala ngekuhlatiya
imisebenti yakhe neyalabanye ngalokujulile.
_ Kukhicita umbhalo wekugcina lophelele.
_ Kubonisa lwati lwekusebentisa lemikhakha
lelandzelako yelulwimi engcikitsini:
 Kupela emagama lasetjentiswa njalo:
?kutakhela tinhla temagama,
?kusebentisa sichazamagama, umdlalo
wemagama,
?emagama lanabongwaca labhalwe ndzawonye.
_ Kwakha silulumagama samalanga onkhe kucinga
tichazamagama tabo - kakhulukati emagama
laphatselene nekharikhulamu yonkhe.
127
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Ekubuketeni, kususwa kutsatsa licala netinkholelo
letingenamaciniso.
_ Kubuketa, kuhlela nekufundzisisa imibhalo yakhe
neyalabanye, abe akhombisa luvelo lwemalungelo
nemiva yalabanye, acinisekise imitamo yabo.
_ Kukhombisa kuba neluvelo kumalungelo nemiva
yalabanye kulenchubo ancome nemitamo yabo.
_ Kutfutfukisa likhono lakhe ngekuhlatiya kabanti
umsebenti wakhe newebangani.
_ Kukhicita umbhalo wekugcina ubuye uhlolisiswe.
_ Kubonisa lwati lwaletinhlangotsi letilandzelako
tesimo selulwimi:
 Kupela onkhe emagama lasetjentiswa njalo
atsatfwa etinkundleni tekufundza letehlukene:
?Kutakhela tinhla tabo temagama ekupelwa,
?Kusebentisa sichazamagama, nemdlalo
wemagama - imininingwane yelucwaningo
nekutfutfuka kwemagama,
?Kuchubeka ngekufundza emagama lashubile
latinhlavunengi.
_ Kwakha silulumagama malanga onkhe:
 Kugcina sichazamagama sakhe, kakhulukati
emagama laphatselene nekharikhulamu
yonkhe;
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
KUBHALA
Umfundzi utawubhala tinhlobo
letehlukene tembhalo lengemaciniso
nalesuselwa engcondvweni kufeza
tinhloso letinengi
128
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Emagama ngetinhlobo tawo - (sib: tiphawulo,
tandziso).
_ Kwakha emagama ngaletinye titfo tenkhulumo (sib:
sento sibelibito > dlala > umdlalo, khuluma >
sikhulumi).
_ Kwelula imisho ngekusebentisa emagama lafana
netijobelelo letihlanganisa imisho netindzima (sib:
tihlanganiso).
_ Kubonisa kuvisisa kusetjentiswa kweluluwimi
ngaphandle kwemaphutsa (sib: tivumelwano letingito,
tikhatsi tesento).
_ Kusebentisa tiphumuti kuveta inshokutsi yemisho (sib:
khefana, bomakhuluma).
_ Kusebentisa imisho leyamile - tindlela tesento.
_ Kusebentisa tinhlobo letehlukile temisho lemidze
nalemifisha.
_ Kuchaza lapho kungevisiseki khona (sib:
sentosiphawulo).
_ Kusebentisa indlela lecondzile neyekubika
ngekwetinhloso letitsite.
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 7
Umphumela Wekufundza 4
(Uyachubeka)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa emagama lachumanisa imicondvo
yalamanye, nemisho kanye netindzima. (sib:
tijobelelo).
_ Kubonisa lwati lolujulile lokusebentisa lulwimi
(sib: emagama enhlonipho kuta, kushona).
_ Kusebentisa emasu labanti esakhiwo semagama
(sib: tiphawulo netandziso).
_ Kusebentisa tinongo tenkhulumo emibhalweni
yakhe.
_ Kusebentisa tiphumuti kuveta inchazelo
yalokubhalwako (sib: likhefana, ngci, sibabato).
_ Kusebentisa imisho leyamile/lekhontile.
_ Kusebentisa tinhlobo letehlukene temisho
njengebudze bayo, akwati lapho kudzingeke
lemifisha noma lemidze khona.
_ Kwehlwaya tindlela letehlukene tekusebentisa
sento lesitawunika ingcondvo lecacile emishweni
(sib: kusebentisa indlela lebikako emibhalweni
yetesayensi).
SiGaba LesiPhakeme
129
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kuchubeka nekufundza emagama
labomalungamane.
_ Kubona tinshokutsi letichaza ngekwesimo
nangalokucondzile, inchazelo lehlosiwe
netinchazelo letiningi.
_ Kubonisa kuvisisa inshokutsi nemumo (style),
ngekusebentisa tinongo telulwimi ngalokufanele.
_ Kusebentisa emagama ngendlela yemphumelelo,
lokukhomba kwakheka kwemibono (sib: nobe
kunjalo..., lokungenani..., ngako-ke).
_ Kusebentisa tiphumuti ngalokuphelele, kucacisa
inshokutsi/inchazelo (sib: ticaphuni, ema-ithaliksi).
_ Kuhlatiya inchazelo, kucacisa, kuhlelwa
kwemishombici leshubile ngendlela yakhe
yekubhala.
_ Kusebentisa tinhlobo letehlukene temisho
ngekwebudze nenhlobo yayo.
_ Kwehlwaya tindlela letehlukene tekusebentisa
sento kugcamisa inshokutsi (sib: imphambosi
yekwentiwa/yekwentana).
_ Kusebentisa tikhatsi tesento kugucula lokugcilwe
kuko (sib: sikhatsi sanyalo sinika kuphutfuma).
LiBanga 8 LiBanga 9
KUBHALA
Umfundzi utawubhala tinhlobo
letehlukene tembhalo lengemaciniso
nalesuselwa engcondvweni kufeza
tinhloso letinengi
SiGaba LesiPhakeme
130
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa tikhatsi letehlukene tesento ngendlela
lefanele.
_ Kubona emagama lakha tingcikitsi tetindzima, ngaloko
akwati kunyomula emaphuzu lamcoka.
_ Kusebentisa tabito netihlanganisi kuchumanisa
tindzima.
_ Kuhlunga luhlelo nesilulumagama ngendlela lefanele
umbhalo (sib: eticondzisweni nasetinchubeni,
kusebentisa kuphocelela nekuchumanisa emagama
neluchungechunge lwelwati. Cala utsatse sitja
uphakele bese uyadla).
LiBanga 7
Umphumela Wekufundza 4
(Uyachubeka)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa tindlela tesento kwetfula imibono
lesatifiso (sib: kube ngiyatentela, ngabe
ngiyahamba).
_ Kusebentisa tabito netihlanganiso kuchumanisa
tindzima letedlulile.
_ Kuhlunga luhlelo lwesilulumagama ngendlela
lefanele umbhalo (sib:eticondzisweni/etinchubeni,
kusebentisa kuphocelela nekuchumanisa emagama
laluchungechunge lwelwati: Cala utsatse sitja
uphakele bese uyadla).
SiGaba LesiPhakeme
131
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa timo tekukhuluma netindlela tesento
letehlukene kucagela/kwakha umbono
engcondvweni (sib: kube nginguwe bengitawu....)
_ Kwehlwaya indlela tabito, bondzaweni
netihlanganiso kungaveta kucinisekisa
inshokutsi/inchazelo emkhatsini wetindzima
emibhalweni lehlukahlukene.
_ Kukhetsa silulumagama neluhlelo lolufanele
luhlobo lolutsite lwembhalo (sib: ekubhaleni
tinkondlo tabo, kusebentisa tinongo telulwimi,
imifanekisomcondvo emagama nemisho leyakha
sigci).
LiBanga 8 LiBanga 9
KUCABANGA NEKUNOMA
Umfundzi utawusebentisa lulwimi
ekucabangeni nasekunomeni, kutfola
nekuhlelembisa lwati, alusebentise
ekufundzeni.
132
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa lulwimi kucabanga nekunoma:
 Kuhlanganisa lwati utfole inchazelo bese uchaza
nenhloso yembhali ngekuhumusha umbhalo
lobhaliwe, lobonwako nalovakalako kukharikhulamu
ledlelanako;
 Kucacisa umphumela nembangela;
 Kucatsanisa lokuniketiwe kubona kutsi kutsi
ngukuphi lokuncono;
 Kubeka nekutfutfukisa umbono umbono wakhe
ngalokucacile;
 Kwesekela lakushoko ngetinhlobo letehlukene
tebufakazi (sib: ngestetistiki);
 Kusebentisa luhlelo lwelulwimi lolufanele kuveta
umcondvo loshubile (sib: nangabe imicebo
bekwabelwana ngayo, ngabe bugebengu
bunciphile).
_ Kusebentisa lulwimi kucwaninga nekwehlwaya:
 Kuhlolisisa imibono nematiyori kukharikhulamu
yonkhe;
 Kucatsanisa tincumo kubonakale lesincono kunato
tonkhe;
SiGaba LesiPhakeme
Umphumela Wekufundza 5
LiBanga 7
133
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa lulwimi kucabanga nekunoma:
 Kusebentisa emakhono ekucabanga nekunoma
etingcikitsini letehlukene kukharikhulamu
ledlelanako;
 Kuchaza nekucacisa umbono neluhlangotsi
lwembhali emibhalweni lehlukene;
 Kucacisa nekuchaza umphumela nembangela
(sib: Kungani loku kuyimbangela ye ...?);
 Kuniketa lomunye umbono unikete tizatfu (sib:
Angivumelani naloku ngobe ....futsi ngesekela
umbono wami nge ...);
 Kubona nekucacisa kutsi kungani lwati
lungatsatfwa njenga lolungemaciniso' nobe '-
lolwetsembekile';
 Kuveta lwati lwakhe kute asekele umbono
wakho;
 Kubuta nekuhlanganisa kute asombulule tinkinga
atfutfukise kucabanga tintfo letishubile,
imibono kanye netimvo (sib: tindzaba temalungelo
eluntfu, tindzaba talabahlala khona, tinkinga
takhe, tihloko tekharikhulamu ledlelanako).
_ Kusebentisa lulwimi kucwaninga nekwehlwaya:
 Kubuta imibuto leshubile netindzaba tesive
(sib: kujeziswa kwemfundzi etikolweni);
 Kuhlunga tiphakamiso kuleto letimbalwa
letiphakanyisiwe;
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebentisa lulwimi kucabanga nekunoma:
 Kusebentisa emakhono ekucabanga nekunoma
etingcikitsini letehlukene kukharikhulamu
ledlelanako nasetintfweni takhe;
 Kubona nekuchaza umbono ngco wembhali
neluvo lwakhe etinhlotjeni letehlukene tembhalo;
 Kuhlatiya umphumela nembangela
ngalokujulile, embhalweni yetembhalo kanye
nasemibhalweni yekharikhulamu ledlelanako
(sib: ngekubuka imbangela ngaphandle
kwaloku lokusebaleni);
 Kutfutfukisa nekusebentisa kuphikisana
ngetindlela:
??Kwenta kucabanga kucace kulofundzako
nalolalelako,
??Kubona nchanti labatakusho netimphendvulo
takhona;
 Kubeka umbono lophikisako ubeke
nalokungaba tisombululo;
 Kusebentisa lwati lolungemaciniso ahumushe
stetistiki ngekutetsemba lokukhulu kwesekela
umbono wakhe;
 Kusebentisa lwati lwakhe alucatsanise
nelwalabanye kucacisa liphuzu lembono.
 Kusebentisa imibuto, kuhlanganisa nekuhlatiya
kutfutfukisa kucabanga ngalokujulile kanye
nekusombulula tinkinga.
_ Kusebentisa lulwimi kucwaninga nekwehlwaya:
 Kuchubeka ngemibuto nekuvivinya imibono;
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
KUCABANGA NEKUNOMA
Umfundzi utawusebentisa lulwimi
ekucabangeni nasekunomeni, kutfola
nekuhlelembisa lwati, alusebentise
ekufundzeni.
134
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kusebentisa sakhiwo selulwimi kuveta imibono
lecakile (sib: kusebentisa inkhulumo lenekwetsemba:
Ngiyetsemba kutsi uma kungafa lubandlululo
imphilo ingabalula);
 Kusebentisana nalabanye ekusombululeni tinkinga
nasekutsatseni tincumo;
 Kugucula sakhiwo/simo lwati (sib: kususa kubalave
lengcondvo uyise elulwimini lolubhalwe
ngemagama).
_ Kuhlelembisa:
 Kuhlola umsebenti wakhe nekuwucatsanisa
newalabanye;
 Kukhetsa imikhakha lencono kunayo yonkhe
emsebentini walabanye, ahlanganise umsebenti
welicembu lonkhe ube yintfo yinye;
 Kusebenta ngemiklamo ledidiyelwe ndzawonye
kuto tonkhe tinkhundla tekufundza, kute kuphume
umsebenti lohlangene.
_ Kucabanga lokwakhako:
 Kwakha umfanekisomcondvo, kucagela, kwakha
imphilo engcondvweni, kutifuna, kute kutfolakale
inchazelo;
 Kusebentisa umbhalo kuveta imibono (sib: emajenali,
emasu ekuhlanganisa imibono ndzawonye,
emabalave engcondvo);
 Kucabanga indlela yekutfutfukisa tindlela
tekucabanga (kubeka imibono ledzinga kuhlolwa);
 Kwemukela umehluko welwati umfundzi lanalo
ulusebentise ngalokwakhako (sib: ngemasiko,
lakutsandzako, buyena);
SiGaba LesiPhakeme
UmPhumela WekuFundza 5
(Uyachubeka)
LiBanga 7
135
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kwandzisa lwati lweluhlelo kute kutfutfukiswe
kucabanga ngalokujulile (sib: luhlahlelo
lwemisho - tinhlobo letehlukene temisho
lecondzile);
 Kusebentisa tinhlobo letinengi tetinhlaka
kwesekela kuhlela, kuhlelembisa, kuhlunga
nekwetfula imibhalo;
 Kunakisisa tindlela letehlukene tekuhlatiya
imibhalo (sib: imibono yalabanye).
_ Kuhlela bahlanganisee:
 Kwenta ncono imisebenti yabo ngekuyibuketa
nekuyihlela;
 Kubonelela imibono yabontsanga neyemacembu
abo nekwemukela tiphakamiso letitawenta
ncono umsebenti wabo;
 Kusebentisa lwati lolutfutfukile lolutsetfwe
etinkundleni tekufundza kwakha lwati
loluhlelekile.
_ Kucabanga ngalokwakhako:
 Kulinga kusebentisa takhiwo temisho lese
imibhalweni lesetincwadzini nalengemaciniso
(sib: kugucula kulandzelana kwemagama
emushweni ngenhloso yekugcizelela);
 Kubona ngemehlo engcondvo tindlela
tekutfutfukisa kucabanga (kucagela
nekuhlawumbetisa);
 Kutfokotisa umfundzi wembhalo ngekwakha
umfanekisomcondvo wemphatfo yalokutsite
lokwetayelekile;
 Kuntjintja tinhlangotsi ngekwenta umdlalo
wekulingisa;
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kusebentisa lwati lweluhlelo kwandzisa emasu
ekucabanga (sib: kwelula imisho lemifisha
kwakhiwe lemidze nalembici);
 Kutentela lucwaningo ngekharikhulamu;
 Kusebentisa imitamo yekusebentisa tindlela
letehlukene tekuhlela, kwaka luhlaka,
lekuhlolisisa nekubuketa ngekwetidzingo
temsebenti lowentiwako.
_ Kuhlanganisa:
 Kubamba lichaza emsebentini wemacembu,
lapho wonkhe umsebenti wabo wemukelwa
khona;
 Kusebentisa lwati lwalenye inkhundla
yekufundza ekutfutfukiseni umsebenti walenye
kute kutfolakale umsebenti lobumbene.
_ Kucabanga lokwakhako:
 Kutfutfukisa emakhono lajulile ngekusebentisa
emasu lamanengi ekufundza (sib: kutakhela
tindlela tekuhlela, teku hlahlela, kufundza
ngekucophelela);
 Kwehlwaya indlela babhali bagucula ngayo
imigomo yekubhala kute yenetise tidzingo
tabo;
 Kucabanga letinye tindlela letingatfutfukisa
kucabanga (kwakha imibononchanti,
bacagele);
 Kubhala luhlaka kute kwehlwaywe imibono,
imiva, imifanekisomcondvo lehambisana
naloko labake bahlangabetana nako
etimphilweni tabo; SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
KUCABANGA NEKUNOMA
Umfundzi utawusebentisa lulwimi
ekucabangeni nasekunomeni, kutfola
nekuhlelembisa lwati, alusebentise
ekufundzeni.
136
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kusebentisa lulwimi ekusombululeni tinkinga
letiphatselene nekharikhulamu yonkhe (sib: kutolika/
kuhumusha);
 Kucatsanisa indlela tilwimi letehlukene letisebentisa
emagama ngayo etinkhundleni letehlukene
kwakha luchumano kusita kuvisisa nekusombulula
tinkinga.
_ Kuhlatiya nekuhlola:
 Kuhlolisisa ngalokujulile ngekwabelana imibono
nekucatsanisa imibono nalabanye;
 Kuhlatiya lokucuketfwe, lokuhle nalokubi
embhalweni bese kunikwa tiphakamiso ngako;
 Kuvisisa nekusebentisa emagama ekucatsanisa sib
njenga....... Fana na/e; sa..............; kwe............,
njll;
 Kuhlola umsebenti ngekwabelana nalabo
lekubhalelwe bona, bese uyalungiswa emva
kwetiphakamiso;
 Kucabangisisa ngetiphakamiso letihlosiwe kanye
nemibuto lebutiwe;
 Kwemukela imibono yalabanye, kwesekela imibono
yakhe ayihlunge lapho kudzingeke khona.
SiGaba LesiPhakeme
Umphumela Wekufundza 5
(Uyachubeka)
LiBanga 7
137
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kucatsanisa tindlela telwimi letehlukene letichaza
ngato emagama etinkhundleni tekufundza
letehlukene, kwakha luchumano lwekusita
kuvisisa nekusita ekusombululeni tinkinga.
_ Kuhlatiya nekuvivinya:
 Kuvivinya, kwetsembeka nekukholweka
kwelwati lwalokubhaliwe naletinye tinhlobo
tekusakata (sib: tindzaba letisematseni).
 Kuhlolisisa indlela lafundza, abhala ngayo,
emakhono ekulalela, imikhuba nendlela labona
ngayo tintfo, acaphele lakukhonako naloko
ladzinga kukutfutfukisa.
 Kubuketa umumo, sakhiwo nekungabi
nemaphutsa kwembhalo.
 Kutifunisisa kute babute imibuto lehlutekile
nekucela inselele ngemibono ngalokubonwako,
lokulalelwako nalokufundvwako.
 Kucinisekisa imibono yabo ngekwesekela
bufakazi.
 Kubuketa lapho kudzingeke khona emva
kwekuva noma kufundza imibono yalabanye.
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kulinga kusebentisa lokubonwako, imisindvo
kute kubonwe ligalelo lako emibhalweni
lehlukahlukene (sib: tikhangisi).
 Kucatsanisa indlela tilwimi letehlukene
tisebentisa ngayo emagama kuto tonkhe
tinkhundla tekufundza, kwakhiwe kuchumana
kute kusite ekuchazeni nasekusombululeni
tinkinga.
_ Kuhlatiya nekuhlola:
 Kwemukela imibono netiphakamiso talabanye
ngetindzaba letibalulekile njengetebuhlanga,
kubandlululwa ngekwebulili, tindzaba
temmango, inhlonipho, nekubeketelelana.
 Kucabanga umfundzi ufundze kabusha
umsebenti kubuketa indlela lekubhalwe ngayo,
sakhiwo nekubhala kahle;
 Kuveta lakuvile, kubuta imibuto lejulile nemibono
lecela incabhayi;
 Kwemukela imibono yalabanye, kwesekela
yabo bayihlele lapho kudzingeke khona;
 Kubukisisa kutfutfuka kwelikhono lekuba
sikhulumi, ngumlaleli nekuba ngumbhali
etingcikitsini nasetimeni letinengi, kute
kubonakale lapho kudzinga kutfutfukiswa
khona;
 Kubukisisa emaphuzu labe neligalelo emsebentini
wabo, babuye bafune lapho kudzinga
ematfuba ekutfutfukiswa.
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
SAKHIWO SELULWIMI
NEKUSETJENTISWA
Umfundzi utawusebentisa imisindvo,
emagama, neluhlelo lwelulwimi
kucamba nekuhlatiya imibhalo.
138
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebenta ngemagama:
 Kusebentisa tindlela letehlukene kubhala emagama
langakatayeleki;
 Kutakhela luhlu lwakhe lwelupelo kanye
nesichazamagama sekharikhulamu ledlelenako;
 Kusebentisa sichazamagama neterasasi kwengeta
silulumagama nekutfutfukisa lupelo;
 Kusebentisa tifinyeto nema-akhronimi ngalokufanele;
 Kukhombisa nekusebentisa emagama lahlobene
kanye nemagama etintfo letifanako engcikitsini
kutfutfukisa silulumagama engcikitsini;
 Kukhombisa luchungechunge lweticalo netijobelelo
kutfola inchazelo;
 Kuhlatiya kutsi tilwimi tiboleka njani emagama
kuletinye, nekutsi emagama lamasha abunjwa kanjani
abuye asetjentiswe ngalokungiko.
_ Kusebenta ngemisho:
 Kukhombisa asebentise emabito. Tento, tindlela
tesento, tiphawulo, tabito, bondzaweni, tihlanganiso,
tibabato, tentakutsi nebuniyo;
 Kukhomba nekusebentisa tinhlobonhlobo temishwana
ngalokungiko nangalokufanele (sib:
Ngesikhatsi aneminyaka lesihlanu, unina wamtsengela
likhekhe);
 Kukhombisa nekusebentisa umshwana wesibaluli
nesibali sesabito ngalokungiko (sib: Banyenti bantfu
labangenamsebenti);
SiGaba LesiPhakeme
UmPhumela WekuFundza 6
LiBanga 7
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebenta ngemagama:
 Kusebentisa tindlela letehlukene kubhala
emagama langakatayeleki;
 Kutakhela luhlu lwakhe lwelupelo kanye
nesichazamagama sekharikhulamu ledlelenako
abuye achaze emagama lalukhuni;
 Kusebentisa sichazamagama neterasasi
ngekukhululeka kwengeta silulumagama
kanye nelucwaningo;
 Kusebentisa tifinyeto nema-akhronimi
ngalokufanele;
 Kukhombisa nekusebentisa emagama
lahlobene kanye nemagama etintfo letifanako
engcikitsini kutfutfukisa silulumagama engcikitsini;
 Kukhombisa luchungechunge lweticalo
netijobelelo kutfola inchazelo;
 Kuhlatiya kutsi tilwimi tiboleka njani emagama
kuletinye, nekutsi emagama lamasha abunjwa
kanjani abuye asetjentiswe ngalokungiko.
_ Kusebenta ngemisho:
 Kukhombisa asebentise emabito. Tento,
tindlela tesento, tiphawulo, tabito, bondzaweni,
tihlanganiso, tibabato, tentakutsi nebuniyo;
 Kukhomba nekusebentisa tinhlobonhlobo
temishwana ngalokungiko nangalokufanele
(sib: Ngobe beselishonile lilanga kwavele kwacaca
kutsi kumele aye ekhaya);
 Kukhombisa nekusebentisa umshwana wesibaluli
nesibali sesabito ngalokungiko (sib:
Ngiyamati lomuntfu lowente lokungcola);
139
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kusebenta ngemagama:
 Kusebentisa tindlela letehlukene kubhala
emagama langakatayeleki abuye achaze
letindlela latisebentisile;
 Kutakhela luhlu lwakhe lwelupelo kanye
nesichazamagama sekharikhulamu ledlelanako
abuye ahlatiye kutsi nguwaphi emagama lamnika
tinkinga;
 Kusebentisa sichazamagama neterasasi
ngekukhululeka, ngekutetsemba nanjalo nje
kucwaninga lupelo, kwakha emagama asukela
kulamanye kanye nekutfutfuka kwemagama;
 Kusebentisa tifinyeto nema-akhronimi
ngalokufanele;
 Kuchaza abuye asebentise emagama lahlobene
kanye nemagama etintfo letifanako engcikitsini
kutfutfukisa silulumagama engcikitsini;
 Kusebentisa ticalo netijobelelo kutfola inchazelo;
 Kuchaza kutsi tilwimi tiboleka njani emagama
kuletinye, nekutsi emagama lamasha abunjwa
kanjani abuye asetjentiswe ngalokungiko.
_ Kusebenta ngemisho:
 Kukhombisa asebentise emabito. Tento,
tindlela tesento, tiphawulo, tabito, bondzaweni,
tihlanganiso, tibabato, tentakutsi nebuniyo;
 Kukhomba nekusebentisa tinhlobonhlobo
temishwana ngalokungiko nangalokufanele
(sib: Ngesikhatsi aneminyaka lesihlanu, unina
wamtsengela likhekhe);
 Kukhombisa nekusebentisa umshwana wesibaluli
nesibali sesabito ngalokungiko (sib:
Banyenti bantfu labangenamsebenti);
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
SAKHIWO SELULWIMI
NEKUSETJENTISWA
Umfundzi utawusebentisa imisindvo,
emagama, neluhlelo lwelulwimi
kucamba nekuhlatiya imibhalo.
140
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kusebentisa tinhlobo letehlukene temisho fana
netitatimende, imibuto, kuphocelela, imiyalo
nekubabata;
 Kukhombisa nekusebentisa tincenye temusho fana
nenhloko, sento, mentiwa ngco kanye nemushwana
loyamile;
 Kusebentisa lonkhe luhla lwetimphawu ngalokungiko
(sib: deshi, ikholoni).
_ Kusebenta ngemibhalo:
 Kusebentisa sihloko kanye nemisho lesekelako kute
akhe tindzima letibumbene
 Kusebentisa emagama lahlanganisako fana na
noma kutfutfukisa indlela umcondvo lohamba
ngayo endzimeni;
 Kuchumanisa imisho ngendlela etindzimeni
letihlangene (sib: kuphindvwa kwemagama, tabito);
 Kulandzelanisa tindzima ngendlela lengiyo kwenta
imibhalo lemidze.
_ Kutfutfukisa kubona nekusetjentiswa kwesitayela:
 Kusebentisa taga netisho ngemphumelelo;
 Kusebentisa lizinga lelenele lekuba semtsetfweni
nekungabi semtsetfweni kwenkhulumo (irijista);
 Kukhanyelwa nekusebentisa imifanekisomcondvo
lefana nesifaniso (Mongi yingilozi yelikilasi).
SiGaba LesiPhakeme
UmPhumela WekuFundza 6
(Uyachubeka)
LiBanga 7
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kuhlatiya umehluko ngekweluhlelo emkhatsini
netitatimende, imibuto, kuphocelela, imiyalo
nekubabata;
 Kukhombisa nekusebentisa tincenye temusho
fana nenhloko, sento, mentiwa ngco kanye
nemushwana loyamile;
 Kusebentisa luhla lwetimphawu ngendlela
letfutfukile.
_ Kusebenta ngemibhalo:
 Kusebentisa sihloko kanye nemisho lesekelako
kute akhe tindzima letibumbene (sib: kubeka
sihloko ekugcineni) kutfutfukisa tindzima
letihlangene;
 Kucsebentisa emagama lahlanganisako
lavamise kusetjentiswa kanye kanye;
 Kuchumanisa tindzima ngendlela levakalako
imisho ngendlela etindzimeni letihlangene (sib:
kuphindvwa kwemagama, tabito);
 Kulandzelanisa tindzima ngendlela lengiyo
kwenta imibhalo lemidze.
_ Kutfutfukisa kubona nekusetjentiswa kwesitayela:
 Kuchaza nekusebentisa budze bemisho
lehlukene netinhlobo;
 Kuhlukanisa emkhatsini welulwimi lekuba
semtsetfweni nekungabi semtsetfweni asebentisa
indlela lefanele yekubhala nekukhuluma;
 Kuusebentisa tisho ngalokungiko nalokwakhako.
141
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
 Kusebentisa tinhlobo letehlukene temisho le
fana netitatimende, imibuto, kuphocelela,
imiyalo nekubabata;
 Kukhombisa nekusebentisa tincenye temusho
le fana nenhloko, sento, mentiwa ngco kanye
nemushwana loyamile;
 Kusebentisa lonkhe luhla lwetimphawu
ngalokungiko (sib: deshi, ikholoni).
_ Kusebenta ngemibhalo:
 Kusebentisa sihloko kanye nemisho lesekelako
kute akhe tindzima letibumbene;
 Kusebentisa emagama lahlanganisako fana na
noma kutfutfukisa indlela umcondvo lohamba
ngayo endzimeni;
 Kuchumanisa imisho ngendlela etindzimeni
letihlangene (sib: kuphindvwa kwemagama,
tabito)
 Kulandzelanisa tindzima ngendlela lengiyo
kwenta imibhalo lemidze.
_ Kutfutfukisa kubona nekusetjentiswa kwesitayela:
 Kusebentisa taga netisho ngemphumelelo;
 Kusebentisa lizinga lelenele lekuba semtsetfweni
nekungabi semtsetfweni kwenkhulumo
(irijista);
 Kukhanyelwa nekusebentisa imifanekisomcondvo
lefana nesifaniso (Mongi yingilozi
yelikilasi).
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
SAKHIWO SELULWIMI
NEKUSETJENTISWA
Umfundzi utawusebentisa imisindvo,
emagama, neluhlelo lwelulwimi
kucamba nekuhlatiya imibhalo.
142
EmaCophelo EkuHlola
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kutfutfukisa likhono lekubona lulwimi lolujulile:
 Kukhombisa imibhalo lapho lulwimi lungasho loko
lolucondze kona mbamba mbamba akwati kubona
lelenye inchzelo;
 Kukwati kubona lulwimi lwekuntjintja;
 Kukhombisa abuye asebentise emagama lakhombisa
luvelo kubulili, buve, indzawo labahlala kuyo,
temphilo kanye naletinye tindzaba tenhlalo
netemasiko.
_ Kusebentisa lulwimi lolusetjentiswako, sib:
Kukhuluma ngemisho lelula, lembici kanye
naleshubile.
SiGaba LesiPhakeme
UmPhumela WekuFundza 6
(Uyachubeka)
LiBanga 7
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kutfutfukisa likhono lekubona lulwimi lolujulile:
 Kukhombisa tinchazelo lekucondvwe tona
kanye netinchazelo letinyenti;
 Kukwati kubona lulwimi lwekuntjintja abuye
alubhale ngaphandle kwekufaka luvelo magama;
 Kushwambakanya nekusebentisa emagama
lakhombisa luvelo kubulili, buve, indzawo
labahlala kuyo, temphilo kanye naletinye
tindzaba tenhlalo netemasiko.
_ Kusebentisa lulwimi lolusetjentiswako, sib:
iterasi, i-akhronimi, tindlela tesento, umshwana
wesibaluli.
143
EmaCophelo EkuHlola EmaCophelo EkuHlola
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Siyakwati loku uma umfundzi akwati:
_ Kutfutfukisa likhono lekubona lulwimi lolujulile:
 Kukhombisa imibhalo lapho lulwimi lungasho
loko lolucondze kona mbamba mbamba akwati
kubona lelenye inchzelo;
 Kukwati kubona lulwimi lwekuntjintja;
 Kukhombisa abuye asebentise emagama
lakhombisa luvelo kubulili, buve, indzawo
labahlala kuyo, temphilo kanye naletinye
tindzaba tenhlalo netemasiko.
_ Kusebentisa lulwimi lolusetjentiswako, sib:
Kukhuluma ngemisho lelula, lembici kanye
naleshubile.
SiGaba LesiPhakeme
LiBanga 8 LiBanga 9
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
144
SiGaba LesiPhakeme
SEHLUKO 5
KUHLOLWA KWEMFUNDZI
SINGENISO
Luhlaka lwekuhlola lwesiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo) sitinte
kumigomo yemfundvo lemiselwe emakhono. Kuhlola kumele kunikete tinkhomba tekusebenta kwemfundzi
ngendlela lekahle nalecondzile bese kwenta siciniseko kutsi bafundzi bahlanganisa babuye basebentise lwati
nemakhono. Luhlolo kumele lusite bafundzi kutsatsa tincumo ngekusebenta kwabo, babeke tinjongo
ngekuchubeka kwabo babuye bente kube nekufundza lokuchubekako.
Kusita kulenchubo yekuhlolwa kwemfundzi, lesiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe lesiBuketiwe:
_ sikhombisa imiPhumela yekuFundza nemaCophelo ekuHlola kuto tonkhe tiNkhundla tekuFundza eBangeni
ngalinye ku kuMkhakha weMfundvo nekuCecesha Jikelele (emaBanga R-9);
_ sifaka imiPhumela Jikelele naleTfutfukisako esimeni lesifanele, kumiPhumela yekuFundza nemaCophelo
ekuhlola eliBanga ngalinye;
_ sibeka emaCophelo ekuHlola embili kunemshishika wekuhlola kuwo onkhe emabanga. Sichaza lizinga
lekumele bafundzi bakhombise labakuzuzile kumiphumela yekufundza kanye netindlela (kutinta nebubanti)
tekukhombisa kuphumelela kwabo.
Lomdvwebo ukhombisa budlelwane emkhatsini wetincenye teluhlaka lwesiTatimende seKharikhulamu
saVelonkhe lesiBuketiwe:
145
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Kuhlolwa Kwemfundzi
IMIPHUMELA JIKELELE
NEMIPHUMELA LETFUTFUKISAKO
TINKHUNDLA TEKUFUNDZA
IMIPHUMELA YEKUFUNDZA
EMACOPHELO
EKUHLOLA
elibanga nelibanga
IMIGOMO YEKUHLOLA LESETJENTISWA KUMFUNDVO LEMISELWE EMAKHONO
Inchazelo
Kuhlola kusiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo) kuyinchubo
lechubekako, lehlelekile yekutfola lwati ngekusebenta kwemfundzi kulinganiswa kanye nemaCophelo ekuHlola
emiPhumela yekuFundza. Idzinga indlela lechazwe kahle kanye netinhlobonhlobo temacebo lafanele kute kusite
bothishela kuniketa bantfwana imiphumela yalabakwentile nekubika kubatali kanye nalabanye bantfu labafuna
kwati.
Timphawu letimgogodla ekuhloleni
Imfundvo lemiselwe emakhono iyindlela yekufundza nekufundzisa leyenta kucace bha lekumele bafundzi
bakuzuze. Umgomo lapha kutsi thishela usho kucala kutsi yini bafundzi lekumele bakuzuze. Umsebenti
wathishela kufundzisa kute bafundzi banelise tidzingo temacophelo ekuhlola kukharikhulamu; umsebenti wemfundzi
kufundza nobe kwenta loko lokulindzelwe ngemacophelo ekuhlola.
Kute kusitakale bafundzi bazuze konkhe lokusemandleni abo ngalokungiko, luhlolo kumele:
_ lucace bha futsi lucondze ngco;
_ luhlanganiswe nekufundzisa nekufundza;
_ lususelwe etincumeni noma emacophelweni labekwe kucala;
_ kuhluka mayelana netindlela netingcikitsi;
_ lubeneliciniso, lwetsembeke, lulinganiselwe umfundzi futsi lugucugucuke ngalokwanele kute luvumele ematfuba
langetiwe.
Tinjongo teluhlolo
Injongo lebalulekile yekuhlola bafundzi kumele isite ekukhuliseni nasekutfutfukiseni umfundzi, lusetjentiswa
kubuka inchubekela embili yebafundzi nekwenta kutsi bafundze kahle. Isihlanu imisebenti lecondzile yeluhlolo.
Lokunye kusetjentiswa kweluhlolo kufaka:
_ luhlolo sisekelo/ nchati
Luhlolo-sisekelo luhlolo lwekucala loluvamise kwenteka ekucaleni kwelibanga nobe sigaba kubona kutsi yini
lesevele bayati bafundzi. Lusita bothishela kuhlela umsebenti lotawufundvwa kanye nemisebenti leyentiwako.
_ luhlolo-kucilonga
Luhlolo-kucilonga lusetjentiselwa kutfola bungibo netimbangela tebulukhuni letihlangabetana nebafundzi
labatsite. Lulandzelwa kuhola, kusekela ngalokufanele kanye nemacebo.
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
146
Kuhlolwa Kwemfundzi
_ luhlolo lolwakhako
Luhlolo lolwakhako lulandzelela lwesekele inchubo yekufundza nekufundzisa futsi lwatisa bafundzisi nebafundzi
ngenchubo yemfundzi kute kutsi kutfutfukiswe/kwentiwe kancono kufundza. Kuniketa imiphumela
leyakhako kute kwentiwe umfundzi akheke.
_ luhlolo sibutselo
Loluhlolo luniketa sitfombe lesiphelele senchubo yonkhe yemfundzi ngaletinye tikhatsi, sibonelo njengasekupheleni
kwethemu noma umnyaka, noma lapho umfundzi ahamba aya kulesinye sikolo.
_ luhlolo Loluhleliwe
Luhlolo loluhleliwe luyindlela yekubuka kusebenta kwenchubo yemfundvo. Lenye incenye yalokuhlolwa
kwekusebenta kwemfundzi kucatsaniswe netinkhomba tavelonkhe. Luhlolo loluhleliwe lwentiwa ekupheleni
kwesigaba semkhakha kweMfundvo nekuCeceshwa Jikelele. Lisempula lelimele tikolo nebafundzi lukhetfwa
etifundzeni nakuvelonkhe kwentela luhlolo loluhlelekile.
LUHLOLO LOLUCHUBEKAKO
Timphawu teLuhlolo loluChubekako
Luhlolo loluchubekako luyindlela yekuhlola lenkhulu leyenteka kusiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe
lesiBuketiwe. Ifaka yonkhe imigomo yemfundvo lemiselwe emakhono ibuye icinisekise kutsi kuhlola:
_ kwentiwa ngemuva kwesikhatsi lesitsite futsi luchubeka njalo: Kufundza kuhlolwa njalo emalikhodi emfundzi
ahlala afakwa lokusha njalo.
_ kusekela kukhula nekutfutfuka kwebafundzi: Bafundzi baba ngulabatsintsekako ekufundzeni nasekuhlolweni,
bati tindlela letisetjentiswako emisentini yekuhlola, bayatibandzakanya ekutihloleni bona, batibekela lekumele
bakuzuze ngamunye, bakhombisa kufundza kwabo bese-ke batfola kwenyusa kutetsemba kwabo.
_ lwetfula umbiko wenchubo yekufundzisa nekufundza: Umbiko ubaluleke kabi eluhlolweni loluhlelekile.
Tindlela tekutfola labakwentile tifaka ekhatsi kubuta ngalokungiko, kugcila tikwalokuphawulwa nguthishela
ngemlomo nalakubhalako ngalokumele kuzuzwe umsebenti wekuhlola nekugcugcuteleka kumfundzi.
_ kuvumela kuhlanganiswa kweluhlolo: Loku kungahle kufake kuhlola leminyenti imiphumela yekuhlola
lehlobene emsebentini munye wekuhlola bese kuhlanganiswa inchumbi yetindlela tekuhlola, emacebo emathuluzi
kuhlola emacophelo ekuhlola. Kwati kahle imiphumela yekufundza kungakhonjiswa ngetindlela
letinyenti kungako tindlela letinyenti tekuhlola nematfuba kumele kuniketwe lapho bafundzi batawukhombisa
emakhono abo.
_ kusetjentiswa tindlela letikwati kwenelisa tidzingo letehlukene tebafundzi (lulwimi, temtimba, teluvelo
netemasiko): Luhlolo loluchubekako luvumela thishela abe ncelencele kubafundzi labanetidzingo temfundvo
letehlukile nekwetama kuncoba tihibe tekufundza ngetindlela letigobekako. Nobe nguliphi licembu lebafundzi,
kunetinhlobo temazinga netindlela letehlukene. Bafundzi abadzingi kuhlolwa ngesikhatsi sinye kanye
nangendlela lefanako.
147
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Kuhlolwa Kwemfundzi
_ kuvumela luhlolo sibutselo: Umphumela lobutselwe wemisebenti weluhlolo loluchubekako uniketa sitfombe
lesinhle sekuchubeka kwemfundzi nangasiphi sikhatsi. Luhlolo sibutselo ludzinga kuhlelwa kahle ekucaleni
kwemnyaka kufaka ekhatsi tinhlobonhlobo temasu ekuhlola - sibonelo, kutivocavoca, imisebenti, imiklamo,
kulolongwa esikolweni nasemakilasini lekutawuniketa bafundzi ematfuba lahlukene kukhombisa loku labakufundzile.
Tindlela tekuhlola
Kukhetsa kutsi nguyiphi indlela yekuhlola latayisebentisa umuntfu kuyintfo latikhetsela yona, lehlukile kulowo
thishela, libanga kanye nesikolo futsi kweyame endleleni lothishela lancuma ngayo ngekwemsebenti. Kuba
khona kwesikhala netinsita kumsita ekutsatseni sincumo nobe kunjalo kuyafana, bothishela bayahlukana
ngendlela labatsatsa ngayo tincumo.
Tindlela, emacebo nemathuluzi lakhetselwa imisebenti yekuhlola kumele ahambisane nemacophelo ekuhlola
latawuhlolwa nenhloso yaloluhlolo kumele ivakale kahle kubo bonkhe bafundzi nabothishela labatsintsekako.
Kwati kahle kungaboniswa ngetindlela letinyenti. Ngako-ke tindlela letehlukene tiyadzingeka kuniketa bafundzi
ematfuba ekukhombisa emakhono abo ngalokuphelele.
Imisebenti letayelekile yekuhlola
Tinhloso temisebenti lefanako yekuhlola ku:
_ kucinisekisa kufanana etincumeni tathishela;
_ kugcugcutela kwenta emacophelo lafanako;
_ kucinisa bungako beluhlolo loluchubekako lolutinte etikolweni;
_ kukhulisa kwenta kahle kwenchubo nemathuluzi ekuhlola;
_ kucinisekisa kutsi umsebenti wekuhlola lotinte etikolweni uhlolwa ngelwati lolukahle kanye
nangemphumelelo;
_ kucinisekisa ematfuba lakhulisiwe ebafundzi.
Imisebenti lefanako yekuhlola ingentiwa kuvelonkhe, esifundzeni, esigodzini nobe lakuhlangenwe khona, bese
ibhalelwa ezingeni lesikolo, bese icutjungulwa ngaphandle.
KULAWULA KUHLOLA
Bantfu labatsintsekako ekuhloleni
Sikolo kanye nabothishela ngubo lekumsebenti wabo kuhlolwa kwebafundzi. Bothishela kumele bente inchubo
yekuhlola lecinisekile, letsembekile nalekholwekako. Inchubomigomo yetifundza kumele yente siciniseko
sekutsi bantfwana, emacembu ekuhlola, emacembu lasitako etigodzini, tinsita tekwesekela kanye nebatali bayatibandzakanya
ngalokufanele.
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
148
Kuhlolwa Kwemfundzi
Luhlelo lwekuhlola lwesikolo
Nguleso naleso sikolo kumele sitakhele luhlelo lwekuhlola lwaso lolususelwe kuteluleko tekuhlola tesifundza
natavelonkhe. Sikolo sidzinga kuba neliTsimba lekuHlela kuHlola kute bakwati kwenta loluhlelo lusebente.
Licembu kumele libe nalabalimele kuto tonkhe tigaba netinkhundla tekufundza.
Kwenta siciniseko sekutsi kuhlola kwentiwa ngendlela lekahle, luhlelo lwekuhlola lwesikolo kumele lucacise
kahle:
_ indlela kuhlola lokuchubekako lokuhlelwe kanye nalokutawusetjentiswa ngayo;
_ kutsi emabhuku ekucopha agcineka njani kanye nekutfolakala nekuphepha kwawo;
_ emakhodi ekuhlola labekwe sifundzave;
_ kucinisekisa kweluhlolo kwangekhatsi;
_ kutsi kuhlolisisa (kucubungula) kwentiwa njani esikolweni;
_ tikhatsi netindlela tekuhlola;
_ kulandzela tonkhe tinchubo tekuhlola;
_ kuceceshwa kwabothishela kuto tonkhe tincenye tekuhlola.
Tindzawo letidzinga kuceceshwa ekhatsi esikolweni tifaka:
_ kutsi tisetjentiswa njani tindlela lekungabonwa ngato nakuhlolwa;
_ kutfola kuvumelana kubothishela kutsi ngukuphi lekumele kutsatfwe ngekutsi kubalulekile kwenelisa tidzingo
temiphumela yekufundza;
_ kutsi kuphawula ngemiphumela yekuhlola kubhalwa njani kanye nemariphoti;
_ kwenta kube nekucondza ngalokufanako luhlelo lwekuhlola lwesikolo.
KUGCINWA KWEMALIKHODI
Emabhuku emaLikhodi
Kugcina kahle emabhuku ekucopha kubalulekile kulo lonkhe luhlolo, ikakhulu luhlolo loluchubekako. Libhuku
lemalikhodi nobe ifayela kumele ihlale ilungile kulowo nalowo thishela. Kumele icukatse:
_ ligama lemfundzi;
_ lusuku lwekuhlola;
_ ligama nekuchazwa kwalomsebenti wekuhlola;
_ imiphumela yalomsebenti wekuhlola kuye ngenkhundla yekufundza nobe luhlelo lwetifundvo;
_ kuphawulo ngenjongo yekwesekela.
Onkhe emalikhodi kumele atfolakale, ahumusheke lula, agcinwe aphephile, abe yimfihlo futsi asite
ekufundziseni nasenchubeni yekubika.
Luhlelo lwekuhlola lwesikolo lulawula kutsi emabhuku ekucophela kumele agcwaliswe njani. Emakhodi
ekuhlola asetjentiswa kubona kutsi umfundzi uchuba njani kubukwe imiphumela yekufundza. Emakhodi lasetjentiswako
kumele acace futsi avisiswe bafundzi nebatali.
149
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Kuhlolwa Kwemfundzi
Emakhodi Lasetjentiselwa kuhlola
Tinyenti tindlela lekungahanjiswa ngato umbiko wekuhlola kubafundzi ubuye ucoshwe bothishela. Kukhetsa
indlela lengiyo kwenta luhlolo kutaweyama etintfweni letinyenti, njengaleti:
_ linani lebafundzi ekilasini kanye nesikhatsi lanaso umfundzisi;
_ kushuba nebudze bemsebenti wekuhlola;
_ lokufundvwako nobe emakhono lahlolwako (sib: Tibalo nobe sibitelo);
_ kushesha njani kuniketa bafundzi umbiko;
_ lombiko uba njani ngekwemfundzi nemfundzi;
_ lokubonwa kuko lokusetjentiswa nguthishela kuchaza kusebenta kwemfundzi;
_ nobe kusebenta kwemfundzi kumele kucatsaniswe nakwabontsanga, nobe nemsebenti lodlulile, nobe
netidzingo temacophelo ekuhlola nemiphumela yekufundza.
Emakhodi ekuhlola lamanye ancono kunalamanye ngetinhloso letitsite. Sibonelo, kuphawula kungaba kudze,
kube kwemfundzi anikete netincomo tekwenta ncono. Kuphawula kubalulekile kubika kusebenta kwemfundzi
kubukwe emacophelo ekuhlola. Kepha-ke kuphawula kutsatsa sikhatsi lesidze kukubhala futsi akusilula kukucopha.
Emakhodi lafana nalawa 'Kuhle kakhulu', 'Kuhle', 'Kuncono', 'Akukapheleli' alula kuwabhala futsi
avumela kuhlola kwekusebenta kubukwe umsebenti lodlulile kanye nemacophelo ekuhlola. Kepha-ke, awaniketi
imininingwane lengentiwa kuphawula. Emamaki ngakulolunye luhlangotsi, alula kuwacopha futsi angahlanganiswa
ndzawonye, aphindvwaphindvwe abuye ahlukaniswe. Kuyasita kuhlola kusebenta kwemfundzi ukucatsanisa
nekwalabanye ekilasini, nakwalamanye emabanga nobe tikolo. Kepha-ke, kuniketa imininingwane lemincane
ngekusebenta kwemfundzi kubukwe nemacophelo ekuhlola.
Kubala kulamanye emakhodi ekuhlola tibonelo, ngulawa:
_ akukatfolakali, cishe kulunge, kutfolakele;
_ kuyancomeka, kudzinga kwesekelwa;
_ A, B, C;
_ emabintana (nobe lokubekiwe) lakhelwe kona kuhlola umsebenti nobe kubika.
Nobe nganguwaphi emakhodi ekuhlola lasetjentisiwe, umbiko uba kahle nawuhlanganiswe nekuphawula.
Kunekwenteka kutsi kube nenchubekela embili ekusebenteni uma bafundzi baniketwa umbiko lobhaliwe kunemamaki
nje kuphela. Nanobe emamaki nemaphesenti abalulekile ekucopheni, njengobe kulula kubhala emamaki
ebhukwini lemibiko, akakabaluleki ekuniketeni umbiko nasekukwetfuleni. -Letinye tinkinga letiletfwa ngemamaki
kutsi angakhuliswa akhwabaniswe futsi afihla lokunyenti ngekusebenta nenchubekela embili yemfundzi.
Uma bafundzi bacedze umsebenti longetulu kwalomunye wekuhlola kunekulingeka kutsi kusetjentiswe emamaki
lafanako, kwengetwe kubuye kutsatfwe lokulinganako. Uma loku sekwentiwe, emamaki alahla kubaluleka
kwawo njengelwati lwekubika. Limaki lelisemkhatsini lisita liphuzu lekutsi umfundzi kungenteka ukwatile
kuzuza kufundza lokulindzelekile kahle kulokunye hhayi kulokunye.
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
150
Kuhlolwa Kwemfundzi
Emamaki aniketa konkhe lokuzuzwe kepha kufihla tizatfu tekuhlola loku lokuzuziwe (nobe kungazuzi) kulomunye
umfundzi, bese kuvimba kugcila kufundza lokutsite eluhlolweni. Atichazi kahle kusebenta kwemfundzi
kukharikhulamu. Esikhatsini lesinyenti kutfola emamaki lafanako (uma kungulamahle) kutsatfwa ngengenkhomba
yekuchuba kahle. Emamaki langu-70 eBangeni 5 kumacophelo ekuhlola nemamaki langu-70
eBangeni 6 kumacophelo ekuhlola kujika ngalokuphelele kuchuba kwemfundzi lengabe ukwentile emnyakeni
lokuchazwa kahle kusitatimende, ikhodi nekuphawula.
Emakhodi avelonkhe
Ekucopheni nasekubikeni ngalokuzuzwe ngumfundzi emiphumeleni yekufundza kucondzene nelibanga,
lamakhodi lalandzelako kumele asetjentiswe:
1 = Kusebenta kwemfundzi kudlule kakhulu tikwetidzingo temphumela wekufundza walesigaba.
2 = Kusebenta kwemfundzi kudlulile tikwetidzingo temphumela wekufundza walesigaba.
3 = Kusebenta kwemfundzi kutenelisile kancane tidzingo temphumela wekufundza walesigaba.
4 = Kusebenta kwemfundzi akukanelisi kepha kusedvute kwekutenelisa tidzingo temphumela wekufundza
walesigaba.
Emashejuli ekuchubeka kwemsebenti
Ekupheleni kwalowo nalowo mnyaka, luhlelo lwenchubo yemsebenti kufanele lugcwaliswe, bese lusayinwa
nguthishelanhloko nesikhulu setemfundvo. Loluhlelo lwemsebenti lusikhali sekucopha lwati lolufinyetiwe
ngenchubo yabo bonkhe bafundzi belibanga kuleso sikolo.
Luhlelo lwenchubo yemsebenti lufaka akhatsi :
_ ligama lesikolo nesitembu sesikolo;
_ luhla lwebafundzi kulelo nalelo banga;
_ emakhodi (Codes) enchubo yemsebenti kuleyo naleyo nkhundla yekufundza (National Coding System);
_ emakhodi enchubo yemsebenti kulelo nalelo banga (kuchubekela ebangeni lelilandzelako nobe kuhlala kulelo
banga);
_ kuphawula lapho asebente kahle khona nalapho adzinga kwesekelwa khona kuleyo naleyo nkhundla yekufundza;
_ lusuku nekusayina kwathishelanhloko, umfundzisi / thishela nesikhulu setemfundvo.
Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi
Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi simbiko welwati lochubekako loniketa yonkhe imininingwane
ngekusebenta kwemfundzi, kufaka ekhatsi kutfutfuka ngalokuphelele kwemagugu, timongcondvo nekutfutfuka
kwakhe ngekwenhlalo. Loku kusita umfundzisi welibanga lelilandzelako kuvisisa umfundzi kancono, kute
akwati kumsita ngalokufanele lapho kudzingeke khona. Sitfombe jikelele semsebenti walowo nalowo mfundzi
(profile) kufanele sigcinwe ngalokuphephile, futsi kufanele sihambe nebafundzi emphilweni yabo yonkhe
yesikolo.
Lolu luhlobo lwelwati lekufanele lufakwe esitfombeni jikelele semsebenti wemfundzi (profile):
_ lwati ngemfundzi lucobo lwakhe;
_ simo semphilo yakhe nemlandvo wetekwelashwa kwakhe;
151
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Kuhlolwa Kwemfundzi
_ tikolo lake wangena kuto nembiko wekungena kwakhe;
_ lichaza lake walibamba netimphumelelo tekuhlabana kwakhe etinhlelweni letengetelelwe etifundvweni takhe
(extra-curricular activities);
_ similo sakhe ngekwemiva netenhlalo;
_ lichaza lelibanjwa batali;
_ tinhlangotsi letidzinga kwesekelwa lokwengetiwe;
_ umbiko weluhlolosibutselo sekuphela kwemnyaka; kanye ne
_ Umbiko lofinyetiwe wekumininingwane yakhe yekufundza.
Caphela:
_ Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi sitsatsa indzawo yawo wonkhe umbiko lochubekako losemculwini
londlulile lobewusetjentiswa etikolweni, njenge makhadimbiko, emakhadi ekufundzisa, nemakhadi
eLabhorethri yeTemfundvo. Inhloso lenkhulu yesitfombe jikelele semsebenti wemfundzi kusita umfundzi
kutsi atfole lwati lolunhlobonhlobo lolucuketfwe kuso.
_ Lwati loluphatselene nemfundzi lucobo lwakhe kulesitfombe jikelele akufanelanga lusetjentiswe ekubandlululeni
nakumuphi umfundzi.
_ Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi akumelanga siphanjaniswe nephothifoliyo. Iphothifoliyo iyindlela
yekuhlola leniketa umfundzi nemfundzisi bakanye litfuba lekubuka umsebenti lowentiwe emisebentini leminengi
yekuhlola. Lomsebenti ufakwa efayeleni nobe ebhokisini. Sitfombe jikelele semsebenti wemfundzi
ngakulolunye luhlangaotsi, ililikhodi lelicuketse imininingwane ngemfundzi.
IMIBIKO
Imininingwane lekumele ifakwe emibikweni
Bothishela kumele baphendvule kubafundzi, kubatali, eluhlelweni lwemfundvo kanye nemphakatsi wonkhe
ekuhloleni bafundzi. Loku kwenteka ngekubika. Kwengeta imibiko lebhaliwe, kwetfula ngemlomo nobe ngekwenteka,
kukhangisa ngemsebenti webafundzi kungasetjentiswa.
Yonkhe imibiko ngenchubo yemfundzi ifanele ifake ekhatsi:
_ lwati loluzuziwe;
_ bucwepheshe bemfundzi;
_ lusito loludzingekako;
_ umbiko lowakhako lekumele ucukatse kuphawula ngekusebenta kwemfundzi kucatsaniswe nekwabontsanga
nekusebenta kwakhe lokwedlulile kucatsaniswe netidzingo tetinkhundla tekufundza.
Kwetfula umbiko kubatali kufanele kwentiwe njalo nje, kubakhutsata ekufakeni sandla nekutibandzakanya
emfundvweni yebantfwana babo. Bafundzisi kufanele babike kubatali njalo ekupheleni kwethemu, basebentise
emakhadimbiko lahlelekile.
Esikhatsini lesinyenti akwenteki kutsi kuniketwe imininingwane ngekusebenta kwemfundzi kumphumela wekufundza
ngamunye. Kepha-ke, imibiko kumele inikete imininingwane ngalokuzuzwe kuleyo naleyo nkhundla
yekufundza nobe luhlelo lwetifundvo (esiGabeni SaboKhewane).
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
152
Kuhlolwa Kwemfundzi
EMAKHADI EMIBIKO
Tidzingo letimbalwa lekumele tifakwe kumbiko welikhadi:
1) Lwatisisekelo
_ ligama lesikolo;
_ ligama lemfundzi;
_ libanga lemfundzi;
_ lusuku lwekutalwa kwemfundzi;
_ umnyaka nethemu;
_ lusuku nekusayina kwemtali nobe kwalahlala naye;
_ lusuku nekusayina kwemfundzisi;
_ lusuku nekusayina kwathishelanhloko;
_ kusayina kwemfundzisi nelusuku;
_ lusuku lwekuvalwa nekuvulwa kwetikolo;
_ sitembu sesikolo;
_ sitfombe jikelele (profile) sekuya kwakhe esikolweni;
_ kuchazwa kwemakhodi eluhlelo lwavelonkhe lasetjentisiwe (National Coding System).
2) Labakhona kukwenta nalabakudzingako
_ Nika inchazelo yalabakukhonako, netidzingo labadzinga kutitfutfukisa nobe tinhlangotsi tekwesekela
umfundzi kuleyo naleyo nkhundla yekufundza nobe luhlelo lwekufundza.
_ Sebentisa luhlelo lwemakhodi avelonkhe kulinganisa kusebenta kubukwe emaCophelo eKuhlola
nemiphumela yekufundza kudzimate kube nguyalo - akukabaluleki kuniketa ikhodi kulowo nalowo
mphumela wekufundza. Embikweni wekuphela kwemnyaka, kusebenta jikelele kwemfundzi kuto tonkhe
tinkhundla tekufundza kumele kukhonjiswe.
3) Kuphawula ngaleyo naleyo Nkhundla yekuFundza nobe luhlelo:
_ Phawula ngato tonkhe tiNkhundla tekuFundza nobe tinhlelo, ngekugcila kakhulukati kubafundzi
labaphumelele ngemalengiso nobe labafuna lusito lolwengetiwe. Phawula ngaloko labakhona kukwenta ngemalengiso
netinhlangotsi tekwesekelwa leteyame kumaCophelo ekuHlolwa. Lokuphawula kutawenta batali,
bafundzi nalabanye bafundzisi kutsi bavisise luhlobo lokwesekelwa loludzingwa ngumfundzi.
153
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Kuhlolwa Kwemfundzi
LUHLU LWESITSATSISELO
LUHLU LWEMAGAMA EKHARIKHULAMU NELUHLOLO
Lolu luhlu lwematemu langumgogodla walombhalo lasetjentiswe lapho kwakhiwa siTatimende seKharikhulamu
yaVelonkhe nakumigomo yekuhlola umfundzi yaso (Sehluko 1 na 6 salencwajana):
Kuhlola - ngumshikashika lohlelekile nalochubekako wekubutsela ndzawonye lwati ngekusebenta kwemfundzi,
lolukalwa ngekubhekisa kumaCophelo ekuHlola
EmaCophelo ekuHlola - lwati, ngemakhono, ngemagugu umfundzi ladzinga kuwakhombisa kuzuza
imiPhumela yeKufundza kuwo onkhe emabanga
Luhlolo lolusisekelo - luhlolo lwekucala lolusetjentiswa kutfola kutsi nguluphi lwati lasavele analo umfundzi
angakacali kufundziswa
Luhlolo lolugcugcutela kuhlanganiswa kweluhlolo nekufundzisa nekutfutfukisa inchubekela phambili yebafundzi
ngekubatisa ngenchubo yabo
Luhlolo loluchubekako
Imiphumela Jikelele - yimiPhumela yekuTfutfukisa, nemiphumela yeSitatimende seKharikhulamu
yaVelonkhe, lekhutsatwa ngumTsetfosisekelo - ifaka ekhatsi emakhono layinkhaba ebafundzi,
njengekuchumana, kucabanga ngalokujulile, kuba nemdlandla nekusebentisa kahle lwati, imisebenti yemacembu
nemmango, nemakhono ekuhlola (evaluation skills)
IKharikhulamu ya- 2005 - loku kusho kuhunyushwa kwekucala kwesiTatimende seKharikhulamu yaVelonkhe
lovele ngemuva kwekucitfwa kwembuso welubandlululo. Umculu wemgomo wemfundvo uniketa luhlaka
lwekuKhula Kwemntfwana eBuncaneni, iMfundvo nekuCeceshwa Jikelele, iMfundvo nekuCeceshwa
lokuChubekako, iMfundvo nekuCeceshwa kwalabaDzala lokusisekelo. Sitatimende seKharikhulamu
yaVelonkhe lesibuketwe kabusha ihlose kucinisa iKharikhulamu ya-2005
Emakhono ekutfutfukisa - nakahlanganiswe nemiPhumela Jikelele, imiphumela lengumgogodla
wesiTatimende seKharikhulamu yaVelonkhe, lakhutsatwa ngumTsetfosisekelo - afaka ekhatsi kwenta bafundzi
bakwati kufundza ngemphumelelo, babe takhamiti letitibophako, letineluvelo letikwati nekukhicita.
Lizinga lekuphuma kulesiGaba - lapho bafundzi bacedza liBanga lemfica (9) banikwa siTifiketi semFundvo
nekuCeceshwa Jikelele
Luhlolo lolwakhako - loluhlobo lwekuhlola luyahlola/lulandzelela inchubo yemfundzi ngetikhatsi tekufundza
kute nabo batiswe ngenchubo yabo batfole umdlandla wenchubekela phambili.
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
154
Kuhlolwa Kwemfundzi
Sigaba saBokhewana - umgamu wekucala weMfundvo nekuCeceshwa Jikelele (General Education and
Training band) ufaka ekhatsi emaBanga 1, 2, na 3
Umgamu weMfundvo nekuCecesha Jikelele - iminyaka leli 10 lephocelelekile yekufundza, ifaka ekhatsi
siGaba saBokhewana, lesisemKhatsini nalesiPhakeme
Sitifiketi seMfundvo nekuCecesha Jikelele.- sitifiketi lesitfolwa ngemuva kwekucedza ngemphumelelo
umgamu weMfundvo nekuCecesha Jikelele
Kuhlanganisa ndzawonye - ngumgomo longumnyombo wekwakhiwa kweSitatimende seKharikhulamu
yaVelonkhe, lodzinga kutsi bafundzi basebentise lwati nemakhono abo aletinye tiNkhundla tekuFundza, noma
laphuma kutingoni letehlukene taleNkhundla teKufundza, kwenta imisebenti labayentako
Sigaba lesisemKhatsini - sigaba sesibili semgamu weMfundvo nekuCecesha Jikelele - emaBanga 4, 5 ne 6
Lulwimi lwekufundza nekufundzisa
Lulwimi loluvamise kusetjentiswa etindzaweni letitsite tekufundzisa nekufundza. Labanye bafundzi batfola
kufundziswa nekufundza ngetilwimi letinye (hhayi tilwimi tabo tasekhaya)
TinKhundla tekuFundza - tinKhundla letisi 8 telwati kusiTatimende seKharikhulamu yaVelonkhe: Tilwimi,
Tibalo, iSayensi yemvelo, iThekhnoloji, iSayensi yetenhlaliswano, Buciko neMasiko, teMphilo neSayensi
yekuPhatsa nekuGcina umnotfo
TiTatimende teNkhundla yekuFundza - siTatimende seNkhundla yekuFundza ngayinye lokungiso siveta
imiPhumela yekuFundza kanye nemaCophelo ekuHlola
ImiPhumela YekuFundza - imiPhumela yekuFundza ivetwa ngimiPhumela Jikelele kanye naleTfutfukisako
kantsi isho konkhe lokufanele umfundzi akwati kuyenta uma afike ekugcineni kwesigaba, kwemgamu nome
kwengcikitsi
Umniningwane ngemfundzi - ngumbiko lobhaliwe ngenchubo jikelele yemfundzi, lofaka ekhatsi lwati
ngebunguye, kutfutfuka kutenhlaliswano, tidzingo tekusekelwa, tincenye letitiboniso temsebenti wonkhe kanye
nemibiko lekhishwa ekupheleni kwemnyaka
Tinhlelo tekufundza - tinhlelo temisebenti yekufundza, lokufaka ekhatsi lokumumetfwe ngulokutawufundvwa
netindlela tekufundzisa - tilawulwa siTatimende seKharikhulami yaVelonkhe, kepha titfutfukiswe tifundza, tikolo
nabafundzisi
Luhlelo lwekuBhala loluSetjentiswa kuVelonkhe (National Coding System)
Luhlelo lwavelonkhe lolubekiwe lwekwetfula imibiko ngenchubo yemfundzi
ImiPhumela - yimiphumela umfundzi layitfola ekugcineni kwemshikashika wekufundza emfundvweni
lemiselwe imiphumela-lemiphumela isita kugucula nekulolonga lomphumela wekufundza
155
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Kuhlolwa Kwemfundzi
ImFundvo leMiselwe emaKhono - inchubo yemfundvo letinte kumphumelelo, kulokwentiwako nalebukene
nemfundzi ngco. Kulandzela lendlela, iKharikhulamu 2005 kanye nesiTatimende seKharikhulamu yaVelonkhe
tihlose kugcugcutela kufundza lokuhlala imphilo yonkhe
Iphothifoliyo - lifayela nome lemsebenti wemfundzi ngamunye
Kutfutfuka ekutfoleni lwati - umfanekiso-simo wemgomo longuwo ungumgogodla wesiTatimende
seKharikhulamu saVelonkhe, levumela umfundzi kutsi atfutfukise kancane kancane emakhono ekwati
nekukhanyelwa kwakhe kutigaba ngasinye kuye ngekushuba, ngekujula nangekuba banti
Sikejuli sentfutfuko ekutfoleni lwati - yindlela yekugcina yekucopha inchubekela phambili ebangeni
ngalinye lefaka ekhatsi tinhlelo letimiselwe kucopha inchubekela phambili yeNkhundla yeKufundza ngayinye
kuwo onkhe emabanga, iphindze iphawule ngelusito lwekwesekelwa loludzingekako
Luhlolo sibutselo - loku kwehlukile eluhlolweni lolwakhako, kumacondzana nembiko leyentiwa njalonjalo
yenchubekela phambili ngenchubo yemfundzi ngamunye, lokuvame kutsi kwentiwe ekugcineni kwethemu noma
kwemnyaka
EMAGAMA LASETJENTISWA ENKHUNDLENI YEKUFUNDZA: TILWIMI
Lulwimi lolwengetiwe - lulwimi lolufundvwako kwengeta kulolu lwasekhaya:
Kwengeta bulwimilwimi - kungesikhatsi umuntfu afundza lolunye lulwimi nobe tilwimi kwengeta lolwakhe
lwasekhaya. Loku akusho kuyekela lolwakhe lwasekhaya kepha kulufundza kanye nalo
Sifanamsindvo - kuphindzeka kwemsindvo lefanako ekucaleni kwemagama (sib: Sahamba sangena saphuma
sahlala).
Umcondvophika - ligama lelinemcondvo lohlukile kunalelinye (sib: hleka - khala)
Umcondvofana - ligama lelinemcondvo lofanako nalelinye (sib: khala -lila)
Emacophelo ekuhlola - lwati lwelulwimi, emakhono nemagugu bafundzi lekumele bakwati kuwakhombisa
kutsi bayawati ekupheleni kwelibanga lelitsite.
Labatsintsekako - kushiwo umuntfu nobe bantfu labalalelako, labafundzako nobe lababukelako umbhalo (sib:
labatsintsekako enkhulumeni mbukiso yemsakato, inoveli nobe mabonakudze)
Imibhalo lengemaciniso - loku kusho imibhalo letsintsa imphilo letayelekile lengemaciniso (sib:
liphephabhuku, liphephandzaba, kucopha emsakatweni nobe kumabonakudze, emafomu)
Kutsatsa licala - kusho kutsandza lokunye kunalokunye bese utsatsa kabi tincumo
Licophelo - ngulencenye yendzaba lebalulekile lapho kuvela emaciniso khona, lejabulisa kakhulu nobe
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
156
Kuhlolwa Kwemfundzi
ishwacise lugogo, ivamise kuba ngasekugcineni
Kuntjintjela kulonye lulwimi - kusho kuntjintjela kulolunye lulwimi ngenhloso letsite (sib: Ngambona ajikela
kaleft)
Ingcikitsi - umbhalo ubhaleka ubuye ufundvwe engcikitsini. Ingcikitsi ifaka simo lesisabalele kanye
nalesisedvute
Lulwimi lweluvelomagama - kushiwo lulwimi loluvusa imiva
Lwati lolukuye - kushiwo lwati lakhula nalo ngemagama labhaliwe. Bantfwana babona imibhalo endzaweni
labahlala kuyo bese bacala kucondza inhloso yawo. Ngembi kwekuya esikolweni basuke sebati lokutsite.
Bangatama kubhala emagama abo basebentisa imicondvo yabo ngemagama. Bangenta kwangatsi bafundza
libhuku. Loku kusuke kukucala kwelwati
Luvelo - likhono lekwati kutifaka eticatfulweni talomunye umuntfu umvele lakuvako
Kubhala ngekukhululeka - kulapho bafundzi baniketwa inkhululeko yekubhala ngaphandle kwekutihlupha
ngemaphutsa. Bafundzi kumele bagcugcutelwe kubhala kakhulu
Lulwimi lwasekhaya - lulwimi umntfwana lalumunya ebeleni lenina. Lululwimi umntfwana lalushiyelwa
bokhokho wakhe
Msindvofana -ligama lelibhalwa fana nalelinye kepha libe linenchazelo lehlukile (sib: libele/libele)
Sihabiso - kukhulisa, kuchaza intfo ngalokwecile, kwenta ibe yinkhulu kunaloku lengiko(sib: Ngengena inyoka
igcwele indlu)
Siphukuto - intfo lephambene naloku lokulindzelwe kona, kusebentisa emagama kusho lokuphambene naloku
lokulindzelwe
Lwati (literacy)- likhono lekubhala nekufundza lwati nekubhalela tinhloso letehlukene
Lulwimi lolusetjentiswako - lulwimi lolusetjentiswa kukhuluma ngelulwimi. Ifaka ekhatsi imisindvo,
emagama, imisho, umbhalo, ingcikitsi nalabatsintsekako
Tindlela tesento - loku kusho kuntjintja kwesento emshweni (sib: uhamba akhala = indlela yesimo; umfana
uyahamba = indlela lecondzile)
Temisakato lenhlobonhlobo - loku kusho tinhlobonhlobo tekwatisa letifaka ekhatsi imibhalo, lokubonwako,
imisindvo, emavidiyo
157
SiSwati - Lulwimi Lwasekhaya
Kuhlolwa Kwemfundzi
Kumuntfutisa - kufaka timphawu temuntfu entfweni lengaphili (sib: umfula bewugola tintsetse)
Kucaphelisisa imisindvo - likhono lekwati kuhlukanisa imisindvo yemagama elulwimini
Kucoca kabusha - kusho kucoca indzaba ngentfo lendlulile, njengekutsi nje bewentani leliviki leliphelile
Irijista - emagama, sitayela neluhlelo lolusetjentiswa babhali nalabakhulumako ngetinhloso letehlukene (sib:
lulwimi lwasesontfweni alufani nelwasekweluseni nobe emdlalweni)
Imvumelwanosigcino - emagama nobe imigca legcina ngemisindvo lefanako lekufaka nabonkhamisa
Sifaniso - kufanisa intfo nalenye (sib: Muhle njengelilanga liphuma)
Kubambelela kulokudzala - umbono longagucuki ngebantfu labatsite (sib: Bafati abakwati kusebenta
ngetinsimbi)
Umbhalo - kusho nobe ngabe yini lebhaliwe, lekhulunywako nobe lebonwako lekuyindlela yekuchumana
lesebentisa lulwimi
Silulumagama - loku kusho licocomagama lapha abekwa khona abe manyenti.
Sitatimende saVelonkhe seKharikhulamu lesiBuketiwe semaBanga R-9 (Tikolo)
158
Kuhlolwa Kwemfundzi

Sitatimende
SeKharikhulamu
SaVelonkhe LesiBuketiwe
EmaBanga R-9
(Tikolo)
Sibutsetelo Jikelele
(LITIKO LETEMFUNDVO)
Ishicilelwe Litiko leTemfundvo
Sol Plaatjie House
123 Schoeman Street
Pretoria
Private Bag X895
Pretoria
Lucingo: +27(12) 312 5911
Ifeksi: +27(12) 321 6770
IWebsite: http://education.pwv.gov.za
Lilungelo ligodliwe (c) Litiko leTemfundvo yeNingizimu Afrika
Emakhophi alelibhuku angatfolakala eTikweni: Kuchumana kuVelonkhe
nasetiFundzeni, Litiko leTemfundvo, ePitoli.
Lucingo: (012) 312 5410
ISBN 1-919917-37-3
Inombolo yeGazethi: 23406, Vol 443, Meyi 2002
Lombhalo ufanele ufundvwe njengencenye
yeSitatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga
R-9 (Tikolo).
Sitatimende seKharikhulamu saVelonkhe seliBanga R-9 (Tikolo)
sifaka ekhatsi loku:
1. Sibutsetelo Jikelele
2. TiTatimende tetiNkhundla tekuFundza Letisiphohlongo
SATISO KUBAFUNDZI
Litiko leTemfundvo liyatigcabha kwetfula lesiTatimende
seKharikhulamu lesiBuketiwe saVelonkhe emaBanga R-9 (Tikolo)
ngatotonkhe tilwimi letili-11 letisemtsetfweni eNingizimu Afrika.
Lomshikashika wekuveshina nekuhumusha umetima futsi unenchabhayi.
Etikhatsini letinyenti itheminoloji nemishwana leyakhiwako
yalekharikhulamu bekumele yakhiwe bantfu labasebentana nalemibhalo.
Lemibhalo yayiswa etikolweni kanye nakubochwepheshe balendzima.
Litiko leTemfundvo libona lemibhalo njengesicalo semshikashika
wekucinisa nekwandzisa tilwimi tetfu. Siyamukela futsi siyagcugcutela
bantfu bakulendzima kusebentisa lemibhalo njengesisekelo
sekutfutfukisela embili.

Sendvulelo 1
Emavi Ekwetfula 2
Sendlalelo 4
UMtsetfosisekelo, Kwakha Sive, kuTati ngekwebuve
kanye neKharikhulamu 7
LuHlobo lweMfundzi loHlosiwe 10
LuHlobo lweMfundzi loHlosiwe 10
Sakhiwo SesiTatimende Lesibuketiwe SeKharikhulamu SaVelonkhe
SemaBanga Etikolo (Libanga R-9) 11
Bulungisa betenhlalo, ummango lophilile, emalungelo eluntfu
kanye nekubutsela ndzawonye 12
Imitsetfomgomo yesiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu
saVelonkhe 12
Imfundvo leMiselwe emaKhono 13
Lizinga lelisetulu leMakhono neleKwati kwaWonkhewonkhe 14
Kucaca kanye nekutfolakala kalula 15
Kulinganisa emkhatsini weKuchubeka kanye nekuHlanganisa 15
Sakhiwo kanye Nemagama Lasetjentiswe kuletiTatimende tekuFundza 16
Uyini umPhumela wekuFundza? 17
Liyini liCophelo lekuHlola? 17
Lehluke kanjani liCophelo lekuHlola kumPhumela wekuFundza? 17
TiNhlelo tekuFundza 18
Inhlanganisela yetiNhlelo tekuFundza 19
Tindlela tekwenta TiNhlelo TekuFundza 19
Kwabelwa kwesikhatsi 21
Kuhlola 22
Sitifiketi seMfundvo Jikelele nekuCeceshwa (GETC) 23
i
Likhasi Sibutsetelo
Lokucuketfwe
Lokucuketfwe
Tinkhundla Tekufundza: Tinchazelo Nemiphumela 24
Tilwimi 24
Inchazelo 24
Imiphumela 25
IMetametiki 25
Inchazelo 25
Imiphumela 26
ISayensi YeTemvelo 26
Inchazelo 26
Imiphumela 27
ISayensi YeTenhlalo NeTelive 28
Inchazelo 28
Imiphumela 28
Tebuciko NeMasiko 29
Inchazelo 29
Imiphumela 30
Tekuphila 30
Inchazelo 30
Imiphumela 30
ISayensi YeMnotfo NeTekuphatfwa 31
Inchazelo 31
Imiphumela 32
IThekinoloji 32
Inchazelo 32
Imiphumela 32
ii
Likhasi Sibutsetelo
Kutfutfukiswa kwekharikhulamu yavelonkhe kuyingucuko lebalulekile
kunoma ngusiphi sive. Ezingeni layo lelibanti inchubo yetfu yetemfundvo
nekharikhulamu yayo yetfula imibono yetfu njengemmango neliphuphombono
letfu lekutsi siwubona kanjani ummango lomusha lokhonjiswa kubantfwana
nakubafundzi betfu. Ekukhetseni kwalo kutsi yini lefanele ifakwe
kukharikhulamu, limelela tintfo lokumele sicale ngato nalesicabanga kutsi yini
leyenta imfundvo lenhle nalejulile.
Lekharikhulamu ibhalwe takhamiti teNingizimu Afrika futsi yetakhamiti
letibambelele kumitsetfomigomo lebalulekile nekuphila imphilo yentsandvo
yelinyenti. Ibeka ngalokufisha liphuphombono lebafundzisi nebafundzi
labanelwati, tinhlangotsi letinyenti labaneluvelomiva etintfweni letiphatselene
nendzawo bakhone kwenta, bamelane netinselele letisatawubukana
neNingizimu Afrika kuleminyaka lengemashumi lamabili etinkhulungwane
(21st century).
Kepha kufanele sibe nebucinisa balokungazuzwa nalokungeke kwazuzwa
yikharikhulamu. Kungalingani kanye nekuba mphofu kutawuhlupha simo
semfundvo sebantfwana bemindeni leminyenti. Lekharikhulamu itawutsatseka
kabi etimeni letinyenti iphindze isetjentiswe emasikweni lamanyenti lehlukene.
Sitayilungisa siyitfutfukise ngelizinga lelisetulu lesingafinyelela kulo.
Sitawuphindza futsi sente konkhe lokusemandleni etfu kubonakalisa
liphuphombono layo ngekutsi kulungiswe konkhe lokuphatselene
nekufundzisa nekufundza.
Loku kubita kutinikela nekufaka sandla kwabo bonkhe labasebenta
kutemfundvo. Sidzinga kubambisana lokugcwele kwemBuso, batali,
bafundzisi, bafundzi kanye nemmango jikelele. Ngiyetsemba kutsi
leSitatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sitawumumatsa
emaphupho latawutfutfukisa lolubambiswano lube yimphumelelo.
SOLWATI KADER ASMAL, MP
INDVUNA YETEMFUNDVO
1
Likhasi Sibutsetelo
Sendvulelo
Sendvulelo
Emhlanganweni walo lophutfumako wamhlaka 12 iNyoni 1997, LiKomiti
letinhloko teliTiko leteMfundvo (Heads of Education Department Committee)
laphakamisa sincomo sekutsi ngcongcoshe emukele Luhlaka lwesiTatimende
seKharikhulamu saVelonkhe yemaBanga R-9. Lwachubeka loludzaba lwendluliselwa
etitsebeni teMkhandlu waboNgcongcoshe beMfundvo (Council of
Education Ministers) labefike bayemukela emhlanganweni wabo wamhlaka 29
iNyoni 1997, njengemiculu lemitsatfu yemigomomtsetfo leyehlukene
lokusiGaba saboKhewane, siGaba lesisemKhatsini kanye nesiGaba
LesiPhakeme.
Emhlanganweni wangenyanga yaNhlaba nga-2000 uMkhandlu
waboNgcongcoshe beTemfundvo wavumelana ngekutsi LesiTatimende
seKharikhulamu yaVelonkhe yemaBanga R-9 kumele sibuketwe ngekwetincomo
teMbiko weLikomidi leKubuketa (31 iNkhwenkhweti 2000) kuncwela
nekucinisa iKharikhulamu 2005.
Likomidi LemKlamo lelikhetfwe nguNgcongcoshe kute litewuNcwela liCinise
iKharikhulamu 2005 laniketwa lomsebenti. Umsebenti wekubuketa wacala
ngaBhimbidvwane inemalunga latfutfukisa ikharikhulamu langaba ngu-150
latsatfwe kutemfundvo. Ngemhlaka 30 Kholwane 2001 LesiTatimende
leSibuketiwe seKharikhulamu yaVelonkhe emaBanga R-9 (Tikolo) sakhishelwa sive
kutsi sifake luvo lwaso esikhatsini lesingaba tinyanga letintsatfu. NgaLweti
2001, kwentiwa tinkhulumiswano letivulekile ngalekharikhulamu. Emva
kwekutsi lokushiwo sive kanye nalokutfolakele etinkhulumiswaneni letivulekile
sekwamukelwe kwahlatiywa, emacembu lasebentako ekharikhulamu
eliKomidi lemKlamo waNgcongcoshe labuye lahlanganiswa ngeNgongoni 2001
kufaka letincomo tekuntjintja kutewenta ncono. Lombhalo umphumela waleyo
nchubo.
Lombhalo nesiTatimende setiNkhundla tekuFundza letishicilelwe
njengalokwengetiwe kucuketse siTatimende leSibuketiwe seKharikhulamu
yaVelonkhe yemaBanga R-9 (Tikolo). Kuhlangene loku nyalo sekuvala
siTatimende leSibuketiwe seKharikhulamu yaVelonkhe semaBanga R-9
leyaphasiswa nga-1997 uma seyingenisiwe kulenchubo.
INchubomgomo yeKuvivinya lekungiyo ikhona yamhlaka 23 iNgongoni 1998
(iGazethi yaHulumende 19640) ifanele kutsi ifundvwe ngekuyihlanganisa
nesiTatimende leSibuketiwe seKharikhulamu yaVelonkhe kanye netigaba letifanele
tesiTatimende seNkhundla yekuFundza ngayinye. Kudzimate kube
2
Likhasi Sibutsetelo
Emavi Ekwetfula
Emavi Ekwetfula
ngu-2008, inchubomgomo yekucecesha lephatselene nekuklonyeliswa titifiketi
itawusebenta. Kusukela lapho siTifiketi seMfundvo nekuCecesha Jikelele
lekumiselwe kusiTatimende leSibuketiwe seKharikhulamu yaVelonkhe lesiBuketiwe
kutawusebenta. SiTifiketi seMfundvo nekuCecesha Jikelele kwekufundza
lokuphocelelwe kungiko konkhe kuklonyeliswa kwasetikolweni lekumiselwe
ezingeni lekuzuzwa ngalo imiphumela yekufundza ngemacophelo ekuhlola
eliBanga 9.
THAMI MSELEKU
UMCONDZISI-JIKELELE
3
Likhasi Sibutsetelo
Hulumende wentsandvo yelinyenti eNingizimu Afrika wemukela luhlelo
lwetemfundvo lolwehlukene luphindze lungabinako kulingana. Ngephasi
kwembuso welubandlululo iNingizimu Afrika beyinematiko lalishumi nemfica
labehlukaniswe ngekwebuhlanga, ngekwendzawo kanye nangekwemibono
yekuphila. Loluhlelo lwemfundvo lwalulolonga bafundzi ngetindlela
letehlukaniswe tikhala lebebabhekeke kutsi batigcwalise emphilweni
kutenhlaliswano, kutemnotfo, nakutepolitiki ngephansi kwembuso
welubandlululo. Kumunye ngamunye umkhakha wemphilo ikharikhulamu
beyifaka sandla ngalokunemfutfo kabi, ekugcizeleleni inchubo yekungalingani.
Kwekutsi bantfwana bebafundza ini, kanjani, kwakulawulwa kutsi kubhekeke
babe kutiphi tikhundla emmangweni ngebubanti bawo.
Kuguculwa kweKharikhulamu yeNingizimu Afrika kwenteka masinyane
ngemuva kwekwendlula kwelukhetfo lwanga-1994 ngesikhatsi uMkhandlu
weTemfundvo nekuCecesha waVelonkhe ucala umshikashika wekubuketa
luhlelo lwetifundvo (syllabus) kanye nekubuka tifundvo ngeliso lelinetizatfu.
Inhloso lenkhulu yalomshikashika kwakukwendlala tisekelo teluhlelo
lwetifundvo lunye lolutawuba ngumnyombo wetinhlelo tekufundza
kuVelonkhe. Ngetulu kwekukhetsa ngetizatfu letitsite kanye nekubutsela
ndzawonye letinhlelo tetifundvo letativele tikhona, batfutfukisi
bekharikhulamu lokunguMkhandlu weTemfundvo neKucecesha waVelonkhe
baphindze bakhipha lonkhe lulwimi loluvele lubonakale kalula kutsi
luyabandlulula nalolungenakucabangelana lolwalukhona kulamasilabhasi
labevele akhona. Kwakukwekucala ngca kutsi tincumo letimayelana
nekharikhulamu titsatfwe ngekuhlanganyela nangekutsatsa imibono
yalabamele bonkhe bantfu. Kepha-ke lomshikashika we-NETF awumange
kantsi futsi wawungakahlosi kutfutfukisa ikharikhulamu.
Umbhalo Imfundvo Yemphilo Yonkhe Ngekusebentisa Luhlaka lweKharikhulamu
yaVelonkhe wanga-1996, kwaba nguwo loba sitatimende sekharikhulamu
lesikhulu sekucala ngca eNingizimu Afrika lenentsandvo yelinyenti. Lwati
lwekuwuhlanganisa lwatsatfwa kuMtsetfolilinga weTemfundvo nekuCecesha
wanga -1995 (White Paper on Education and Training (1995) uMtsetfo WeTicu
eNingizimu Afrika No. 58 wanga-1995 (South African Qualifications Act no. 58 of
1995) kanye neMtsetfomgomo weTemfundvo kuVelonkhe (No. 27 wanga-1996)
(National Education Policy Act (No. 27 of 1996). Ngekusho kweMtsetfolilinga
kwagcizelelwa sidzingo sekutsi kube nengucuko lenkhulu kutemfundvo
nekucecesha kuleli leNingizimu Afrika, kute kutewubuyiselwa simo sibe
4
Likhasi Sibutsetelo
Sendlalelo
Sendlalelo
ngulesikahle lokungiko lokutawugucula kufundzisa nekufundza eveni
leNingizimu Afrika. Waphindze wakhutsata sidzingo sekutsi kusukwe
kulendlela yetinjongo netinhloso leyayilandzelwa kudzala kungeniswe
imfundvo lemiselwe emakhono. Kwabe sekuvela umbononchanti lotsi:
Kwakha live lelinenchubekelaphambili, lelibumbene ngempela kanye
nalelitawukwati kuchudzelana nemave ngemave, lelinetakhamuti
letinelikhono lekucamba nekubona tintfo ngeliso lelibukhali, letiphila
imphilo lenekukhicita, lenetisako eveni lelingenaludlame, lingenakubandlulula
nekubuka ngalicala linye.
UMtsetfomgomo weMfundvo kuVelonkhe (Nombolo 27 wanga-1996) wabeka
sisekelo sekutsi kutfutfukiswe emasu ekwakha ikharikhulamu lemiselwe
emakhono lokungulalandzelako:
?Imiphumela Jikelele Lengena kuMikhakha Yonkhe Yekufundza
(letawugcina seyatiwa ngekutsi imiphumela jikelele kanye
naletfutfukisako kantsi yacala ngekuhlanganiswa kuMtsetfo we-SAQA
wanga-1995).
?ImiPhumela Ngco
?TiTatimende teMgamu
?Indlela yekuHlola
?Tinkhomba Tekwenta
?Sikhatsi lesinconyelwa umfundzi losendzimeni ngekukhalipha kutsi abe
ente ngaso umsebenti wekufundza lotsite.
?Sikhatsi lakhetsa kusisebentisa umfundzi kutsi ente umsebenti lotsite
wekufundza, Kuhlola lokuchubekako, Kucopha umbiko kanye neKubika.
Emasu lekangetiwe kulawa ahlanganiswe eminyakeni lelandzelako kantsi wona
afaka ekhatsi lawa:
?Tihloko letentiwako
?Bahleli beTinhlelo teMfundvo
?Emazinga labhekiwe ekwenta
?Tinhlelo tekufundza
Ngenyanga yeMphala nga-1997 kwashicilelwa Sitatimende seKharikhulamu
saVelonkhe emaBanga R-9 (Tikolo) ngekwekusho kweSatiso saHulumende
1445. Umtsetfomgomo wekuHlola kuMkhakha weteMfundvo nekuCecesha
Jikelele
5
Likhasi Sibutsetelo
Libanga R-9 kanye nakuMkhakha weMfundvo Yalabadzala nekuCecesha
wangeniswa ngeNgongoni 1998 (ngekwesiLawulo 19640). Yatsi nayingeniswa
etikolweni ngemnyaka wa-1998 iKharikhulamu 2005 kanye nekusetjentiswa
kwayo yahlolisiswa Likomidi laboNgcongcoshe nga-2000. Lokwakuhloswe
kuloluhlolisiso kwakusakhiwo kanye nekuhleleka kwekharikhulamu,
kungenisa umfundzisi kuloluhlelo, kucecesha nekutfutfukisa, tintfo
letingesekela umsebenti wekufundzisa, kwesekelwa kwebafundzisi
labasetikolweni kanye nekubuka kuma kwetikhatsi tekungeniswa
nekusetjentiswa kwaloluhlelo. LiKomidi laboNgcongcoshe lekuBuketa letfula
umbiko walo mhlaka 31 iNkhwekhweti 2000.
LeliKomidi leKubuketa laphakamisa tincomo tekutsi kuciniswe kuphindze
kwentiwe tidzingo tekwenta lekharikhulamu isondzelane nalabatayisebentisa,
timphawu tayo tekuhlelenjiswa nekwenta ncono lulwimi lwayo ngekutsi
kukhishwe siTatimende seKharikhulamu saVelonkhe. Kwengeta kuloko
laphakamisa sincomo sekutsi lesiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu
saVelonkhe sifanele sehlise timphawu tekuma kwaso ngekutsi tisuke
kuletisiphohlongo tiye kuletintsatfu: lokungumiphumela yekutfutfukisa
jikelele, imiphumela yekufundza kanye nemacophelo ekuhlola. Ifanele iphindze
yente kube nekuhambisana kwekharikhulamu nekuhlola. Kwengeta kuloko
yancoma kutsi kusetjentiswa kwayo kutawuba nekusimama uma ngabe
kutawubukwana nekutsi kwentiwe ncono indlela yekungenisa bafundzisi
kanye nekubacecesha, kwenta kube khona tintfo letesekela kufundzisa kanye
nelusito lwasetifundzeni. Yaphindze yaphakamisa sincomo sekutsi kufanele
kube nekucekiswa kwesikhatsi sekusetjentiswa kwayo kungabi nekutatatela.
NgeNhlaba 2000, uMkhandlu waboNgcongcoshe beTemfundvo watemukela
letincomo letatiphakanyisiwe ngalekharikhulamu letatiletfwe liKomidi
leKubuketa. Kwatsi ngaKholwane 2000, iKhabhinethi yatsatsa lesincumo:
Kutfutfukiswa kweSitatimende seKharikhulamu saVelonkhe,
lesitawubukana ngalokucondzile nangelulwimi lolumelula nekutsi ngutiphi
tidzingo talekharikhulamu kutigaba nemabanga lehlukene, kufanele kutsi
kucalwe masinyane. Sitatimende lesinjalo sifanele nekutsi siphindze
sibukane netintfo letimayelana nekuba nemtsamo lomkhulu kakhulu kantsi
sifanele sinikete inchazelo lephelele ngeluhlobo lwemfundzi mayelana
nelwati, emagugu netindlela tekubukana nemphilo - lokubhekeke kutsi abe
ngiko ekupheleni kwemkhakha weMfundvo nekuCecesha Jikelele (GET)
6
Likhasi Sibutsetelo
Kubuketwa kweKharikhulamu 2005 kwakhipha luhlaka lwesiTatimende
lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga R-9 (Tikolo). Loluhlaka
lwesiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga R-9
(Tikolo) sakhishwa setfulwa esiveni kutsi siphawule ngaso mhlaka 30 Kholwane
2001. Kwatsi emva kwaloko sabe sesiyabuketwa ngekufaka kuphawula kwesive
emkhatsini waleminyaka 2001/2002. LesiTatimende lesiBuketiwe
seKharikhulamu saVelonkhe akusiyo ikharikhulamu lensha kepha ikuncwela
nekuciniswa kweKharikhulamu 2005. Kugcina imigomo ihlangene, tinhloso
nelitsemba leKharikhulamu 2005 futsi ivumela kutibophetela kwemfundvo
lemiselwe emakhono.
Kusachubeka lomsebenti wekubuketa lekharikhulamu, lokwenteka etikolweni
kusukela kumaBanga R - 9 (Tikolo) bekuchutjwa ngekwekubeka
kwemtsetfomgomo waphambilini. Kutawutsi singaba ngumtsetfomgomo
lesiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sitawube sesivala
lekharikhulamu yaphambilini kanye nemitsetfomgomo itawuvala
lesiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga R-9
(Tikolo) lesavunywa nga-1997. Kusetjentiswa kwalesiTatimende lesiBuketiwe
seKharikhulamu saVelonkhe emaBanga R-9 (Tikolo) esiGabeni saboKhewane
kuhlelelwe kutsi kucale nga-2004.
LeSibutsetelo Jikelele singenisa sibuye setfule sendlalelo saletiTatimende
tetiNkhundla tekuFundza letisiphohlongo lekungito letakha sisekelo
sesiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga R-9 (Tikolo)
kumkhakha wesiTifiketi seMfundvo nekuCecesha Jikelele.
UMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika wanga-1996 (Umtsetfo 108 wanga- 1996)
uphawula ngesisekelo sengucuko nentfutfuko eNingizimu Afrika lesikuyo.
Lesendvulelo seMtsetfosisekelo sibeka kutsi injongo yeMtsetfosisekelo kwenta
loku:
7
Likhasi Sibutsetelo
UMtsetfosisekelo, KwaKha Sive, kuTati
ngekwebuve kanye neKharikhulamu
UMtsetfosisekelo, KwaKha
Sive, kuTati ngekwebuve
kanye neKharikhulamu
?Kuvala luchekeko lwaphambilini kanye nekusungula umphakatsi
ngekwemagugu entsandvo yelinyenti, kwebulungiswa kutenhlalo kanye
nemalungelo ebuntfu lasisekelo.
?Kwenta ncono imphilo yato tonkhe takhamuti kukhululwe emakhono
langafinyelela kuwo umuntfu ngamunye.
?Kwendlala tisekelo tentsandvo yelinyenti netemphakatsi lovulekile,
lokutinte kuwo hulumende losekelwe yintsandvo yelinyenti nesakhamuti
ngasinye lesivikelwa ngumtsetfo ngekulingana.
?Kwakha iNingizimu Afrika lenentsandvo yelinyenti iphindze ibumbene,
ikwati kutsatsa sigaba sayo lesifanele njengelive lelitimele emndenini
wemave.
Imanifesto yemaGugu, iMfundvo neNtsandvo yelinyenti (weLiTiko
leTemfundvo, 2001) ibeka emagugu lalishumi lakuMtsetfosisekelo. Abekwe
kanjena:
?Idemokhrasi (intsandvo yelinyenti).
?Tebulungiswa kuteNhlalo neKulinganisa.
?Kungabandlululi ngeKwebuve nangeKwebulili.
?Buntfu (Sitfunti sekuba nguMuntfu).
?Umphakatsi Lovulekile.
?Kukwati Kuphendvulela Lokwentile (Kubukana netibopho).
?Inhlonipho.
?Kusebenta KweMtsetfo.
?Kubuyisana.
LeManifesto ichubeka ibeke emasu lalishumi nesitfupha (16) ekwetayeta lusha
lweNingizimu Afrika lamagugu latfolakala kuMtsetfosisekelo. Lamagugu
endlalwa kahle kulesiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe
kantsi afaka ekhatsi loku:
?Kukhulisa lisiko lekuchumana nekutibandzakanya nalokwentekako
esikolweni.
?Kuba sibonelo lesihle: kutfutfukisa kutifaka ngalokuphelele kanye
nekutimisela kubafundzisi.
?Kwenta siciniseko sekutsi wonkhe umuntfu weNingizimu Afrika uyakwati
kufundza, kubhala, kubala nekucabanga.
?Kungenisa ekilasini lisiko lemalungelo ebuntfu.
?Kwenta Tebuciko neTemasiko tibe yincenye yekharikhulamu.
8
Likhasi Sibutsetelo
?Kubuyisela Temlandvo kukharikhulamu.
?Kufundza ngekunotsa kwemasiko netinkholelo kanye nemibono yemhlaba
lapho kubumbana kweNingizimu Afrika kubonakala khona.
?Kwenta bulwimilwimi kube yintfo leyentekako.
?Kusebentisa temidlalo tibe nesandla ekuciniseni budlelwano kutenhlalo
kanye nekugcugcutela kwakheka kwesive etikolweni.
?Kwenta kube nesiciniseko sekutsi imfundvo itfolakale kuwonkhewonkhe
ngalokulinganako.
?Kukhutsata kungabi khona kwelubandlululo etikolweni.
?Kukhulula emandla ekwenta tintfo kumantfombatana nakubafana.
?Kubukana neHIV/AIDS kanye nekukhulisa lisiko lekuba netibopho
kutelicansi netenhlaliswano.
?Kwenta tikolo tibe yindzawo lephephile yekuchuba umsebenti
wekufundza nekufundzisa nekwenta siciniseko sekutsi umtsetfo
uyasebenta.
?Kukhulisa indlela yekutiphatsa kanye nemmango wemvelo.
?Kukhulisa umoya lomusha wekutsandza live nome kucinisa kuba
sakhamuti ngalokufanako.
UMtsetfosisekelo ubeka kutsi emagugu ebuve kutenhlalo nalokubhekekile
kumisebenti, ibe nemalungelo kanye netibopho tetakhamuti eNingizimu Afrika
lenentsandvo yelinyenti. Umtsetfosivivinyo weMalungelo ubeka ugcizelele
kakhulu kubaluleka kwekulingana, kwesitfunti sebuntfu, kwemphilo
nekwenkhululeko kanye nekwekuvikeleka kwemuntfu. Lawa kanye nalamanye
emalungelo enkhululeko yetenkholo nekukholelwa, yekukhuluma
nekutayelana, asebenta kanye nemalungelo ekuphilisana kahle kutemnotfo.
Umuntfu ngamunye unelilungelo lekukhululeka ebuphuyeni, ekundzindzeni
likhaya, imphilo lephasi kanye nendlala.
LesiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sihlose kubhica
lamagugu nelwati kanye nemakhono lahlose kulutfutfukisa. Kugcugcutela
kubafundzi bonkhe kucaphelisisa nekuvisisa ngekunotsa kwemasiko
netinkholelo kanye nemibono yemhlaba lapho kubumbana kweNingizimu
Afrika kubonakala khona.
9
Likhasi Sibutsetelo
Inselele lenkhulu yesiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe
kutawuba kubona kutsi atawungeniswa kanjani lamagugu ekuphilisana
ngebulungiswa, kulinganisa kanye nangentsandvo yelinyenti kuyo yonkhe
lekharikhulamu. Kugcugcutelwa kwemagugu emphilo kubaluleke kabi, hhayi
nje ngobe kutawutfutfukisa buyena bakhe umuntfu kepha ngobe kutawuletsa
siciniseko sekutsi kube khona kutati ngekwebuve beNingizimu Afrika, kantsi
bususelwa kumagugu lahluke kabi kulawo labekasekela imfundvo
yelubandlululo.
Luhlobo lwemfundzi lohlosiwe ngulolo lolutawube lufuntwe emagugu
ekuphila angena emitsanjeni yakhe lotawenta tintfo ngalokutfokotisako
emmangweni lokusekelwe kuhlonipha intsandvo yelinyenti, kulingana, sitfunti
sebuntfu, imphilo kanye nebulungiswa bekuhlalisana.
Lekharikhulamu ihlose kutfutfukisa emandla emfundzi ngalokuphelele. Ifuna
kwakha umfundzi lotawufundza imphilo yakhe yonkhe, lonesibindzi
nalotimele, lofundzile, lokhona kusebenta ngetibalo, lonemakhono lahlukene,
lonesihawu, lohlonipha ummango nemvelo lophindze abenelikhono lekufaka
sandla emmangweni njengesakhamuti lesikhaliphile nalesinemdlandla.
Bafundzisi kuwo onkhe emazinga banesandla lesikhulu ekuguculeni imfundvo
eNingizimu Afrika. Bothishela banelichaza lelibalulekile lekumele balibambe.
SiTatimende seKharikhulamu saVelonkhe sihlose bothishela labaceceshiwe,
labanemakhono, labatinikele nalabanakekelako futsi labatakwati kwenelisa
imisebenti kumiTsetfo nemaCophelo ebaFundzisi anga-2000 (iGazethi
yaHulumeni Nombolo 20844). Loku kubona bothishela njengebachumanisi
bekufundza, bahumushi nebakhi betiNhlelo tekuFundza nalokufundvwako,
baholi, baphatsi, tifundziswa, bacubunguli nalabafundzela imfundvo yemphilo
yonkhe, emalunga emphakatsi, takhamiti, nebafundisi, bahloli kanye
nabochwephesha betinkhundla/tigaba tekufundza.
10
Likhasi Sibutsetelo
LuHlobo lweMfundzi
loHlosiwe
LuHlobo lweMfundzi loHlosiwe
LuHlobo lweMfundzisi
loHlosiwe
LuHlobo lweMfundzi loHlosiwe
SiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sineSibutsetelo Jikelele
kanye netiTatimende tetiNkhundla tekuFundza letisiphohlongo.
KunetiNkhundla tekuFundza letisiphohlongo kulesiTatimende
seKharikhulamu saVelonkhe. INkhundla yekuFundza yindzima yelwati,
emakhono nemagugu lanetimphawu letehlukile lephindze ibe nekuchumana
naletinye tindzima tetinkhundla telwati nekufundza. KuleSitatimende
lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe tinkhundla tekufundza kuba nguleti:
?Tilwimi
?IMetametiki
?ISayensi yeTemvelo
?IThekinoloji
?ISayensi yeTeNhlalo
?Tebuciko neMasiko
?Tekuphila
?TeSayensi yeTemnotfo nekuPhatsa
Budlelwano lobukhona emkhatsini wemalungelo ebuntfu, imvelo lenemphilo
kanye nebulungiswa betenhlalo bunakiwe kusiTatimende seNkhundla
yekuFundza ngayinye.
SiTatimende seNkhundla yekuFundza siniketa inkhombandlela
nalokubhekekile kusuka kuLibanga R kuya ku- 9 etikolweni kuMkhakha
wesiTifiketi seMfundvo nekuCecesha.
11
Likhasi Sibutsetelo
Sakhiwo SesiTatimende Lesibuketiwe
SeKharikhulamu SaVelonkhe SemaBanga
Etikolo (Libanga R-9)
Sakhiwo SesiTatimende
Lesibuketiwe SeKharikhulamu
SaVelonkhe SemaBanga Etikolo
(Libanga R-9)
ImiTsetfomgomo yesiTatimende lesiBuketiwe
seKharikhulamu saVelonkhe
SiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe setikolo (Libanga R-9)
sakhelwa kumbononchanti kanye nemagugu emphilo lakuMtsetfosisekelo
kanye nakuKharikhulamu 2005. Lemitsetfomgomo ifaka ekhatsi lokulandzelako:
Ikharikhulamu ingadlala indzima lenkhulu kabi ekuletseni kubona budlelwano
lobukhona emkhatsini wemalungelo eluntfu, ummango lophilile, tebulungiswa
kutenhlaliswano kanye nekubutsela ndzawonye. Kulamanye emave loku
kwentiwa ngekutsi kube nesifundvo semalungelo eluntfu kanye
nekutiphendvulela njengesakhamuti selive (civics) SiTatimende
seKharikhulamu lesiBuketiwe saVelonkhe setame kwenta siciniseko sekutsi
tonkhe tiTatimende teNkhundla yekuFundza tivete imigomo netinchubo
tebulungiswa kutenhlalo, kuhlonipha ummango kanye nemalungelo eluntfu
njengekuchazwa kwako kuMtsetfosisekelo. Ikakhulukati lekharikhulamu
yetama kutsi ibe neluvelo etindzabeni tebuphuya, kungalingani, buve, bulili,
budzala nebuncane, kukhubateka kanye netinselele letifana neHIV/AIDS.
SiTatimende seKharikhulamu lesiBuketiwe saVelonkhe sisebentisa indlela
yekubutsela ndzawonye ngekutsi sibeke kucace buncane lobusidzingo kuye
wonkhe umfundzi. Tidzingo letikhetsekile temfundvo kanye netenhlalo
temphefumulo netemtimba titawunakwa kulesakhiwo nentfutfuko yetinhlelo
tekufundza letifanele.
12
Likhasi Sibutsetelo
ImiTsetfomgomo yesiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe
Bulungisa beTenhlalo, uMmango lophilile,
Emalungelo eLuntfu kanye nekuButsela
ndzawonye
Bulungisa beTenhlalo, uMmango
lophilile, Emalungelo eLuntfu
kanye nekuButsela ndzawonye
Imfundvo leMiselwe emaKhono
IMfundvo leMiselwe emaKhono itsatsa inchubo yekufundza njengalebaluleke
ngalokufana nemsebenti lofundvwako. Kokubili inchubo kanye
nalokucuketfwe yimfundvo kugcizelelwa ngekubeka ebaleni imiphumela
lokufanele itfolakale ekupheleni kwalenchubo. KulesiTatimende lesiBuketiwe
seKharikhulamu saVelonkhe imiphumela yekufundza kanye nemacophelo
ekuhlola kuhlelwe ngekwehla kusukela kumiphumela jikelele kanye
nakuletfutfukisako.
ImiPhumela Jikelele kanye naleTfutfukisako iluhlu lwemiphumela letonyulwe
kuMtsetfosisekelo kantsi iphindze ibe khona nakuMtsetfo weTicu
waseNingizimu Afrika (wanga-1995). Ichaza luhlobo lwesakhamuti
lolutawakhiwa luhlelo lwemfundvo nekucecesha. ImiPhumela Jikelele ihlose
kwenta umfundzi loya esikolweni akhone kwenta loku:
?Kutfola baphindze basombulule tinkinga kanye netincumo ngekusebentisa
kucabanga lokujulile nalokunekucamba.
?Kusebenta ngemphumelelo nalabanye ecenjini, kulidlanzana,
enhlanganweni kanye nakumphakatsi.
?Kutihlela baphindze balawule labakwentako ngekutfobela tibopho
ngalokufanele kanye nangemphumelelo.
?Kugcogca, kuhlatiya, kuhlela kanye nekuvivinya lwati ngalokujulile
?Kuchumana ngemphumelelo basebentise amakhono ekubuka, etimphawu
newelulwimi etimeni letehlukene.
?Kusebentisa iSayensi kanye neThekinoloji ngalokuyimphumelelo
nangekuhlatiya, kukhombisa kwenta lokufanele emmangweni lohlala
kuwo kanye nasemphilweni yalabanye.
?Kukhombisa kuvisisa kutsi umhlaba uligcogco letinhlelo letihlobene
ngekubona kutsi timo tekucatulula tinkinga atiphili titodvwa.
Imiphumela letfutfukisako yona ihlose bafundzi labaphindze bati loku:
Basebentise ngemphumelelo emasu lahlukene ekusombulula tinkinga letiveta
tindlela letehlukene tekucabanga, kuveta kutsi timo tekucatulula tinkinga
atenteki titodvwa;
13
Likhasi Sibutsetelo
Imfundvo leMiselwe emaKhono
?Kuveta kanye nekugcamisa emasu lahlukene kute afundze ngemphumelelo.
?Kufaka sandla njengetakhamuti letenta lokufanele emmangweni wendzawo,
wakuvelonkhe newemave emhlaba jikelele.
?Kuba neluvelo kutemasiko kanye nekutsandza buhle kuwo wonkhe
umgamu wetimo tenhlalo.
?Kubheka ematfuba emfundvo kanye newemsebenti, kanye naloku:
?Kutfutfukisa amatfuba ebuhwebi.
SiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe setama kubutsela
ndzawonye siphakamisa umbononchanti wentsandvo yelinyenti wemmango
kanye netakhamuti letitawuphuma kuloluhlelo lwesikolo.
Ngekusebentisa tinkhombandlela tetiTatimende teNkhundla yekuFundza,
siTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sibona tinjongo,
lokuhlosiwe kanye nemiphumela yekufundza lehambelanako kanye
nemacophelo ekuhlola. Imiphumela yekufundza yeNkhundla yekuFundza
ngayinye ibhaliwe ngemuva kuso lesiButsetelo Jikelele. Emacophelo ekuhlola
akusiTatimende seNkhundla yekuFundza lesishicilelwe njengeTichibelo
kuleSibutsetelo Jikelele.
Imiphumela nemacophelo ekuhlola agcizelela kutsi umfundzi afake sandla,
kubukwane ngco nemfundzi kantsi loluhlobo lwemfundvo lusekelwe
ngulokwentiwako. Sikhona sikhala lesishiyelwa kutsi thishela akhone
kuticambela nekungenisa lokusha ngesikhatsi bahlatiya labafanele kutsi
bakufundzise nekutsi bakufundze njani.
Imfundvo lemiselwe emakhono lelolongelwe kuhambelana nelive leNingizimu
Afrika ihlose kuchukuluta imicondvo yebantfu labasha kute bakwati kuba
nelichaza labalibamba emphilweni yetemnotfo neyetenhlaliswano. Ihlose
kwenta siciniseko sekutsi bonkhe bafundzi bakwati kutfutfuka bazuze
bafinyelele emandleni abo lamakhulu kunawo onkhe labangafika kuwo, kantsi
babe bahlomele kufundza imphilo yabo yonkhe.
Lizinga lelisetulu leMakhono neleKwati
kwaWonkhewonkhe
SiTatimende Lesibuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sihlose kutsi
sitfutfukise lizinga lelwati nelemakhono kutsi libe nguleliphakeme kuye
wonkhe umfundzi. Siphakamisa sibeke ezingeni lelisetulu lokubhekiwe
14
Likhasi Sibutsetelo
Lizinga lelisetulu leMakhono neleKwati kwaWonkhewonkhe
lokufanele umfundzi waseNingizimu Afrika abheke kukuzuza. Bulungisa
betenhlalo bufuna kutsi leto tinhlangotsi temmango letatingatfoli kuhlonyiswa
phambilini ngesizatfu sekungabi nelwati nemakhono tifanele manje tihlonyiswe
ngemandla ekutiphilisa. SiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe
sihlose kwakha sisekelo lesicinile lokutawutsi kuso wonkhe umuntfu akwati
kutfutfukisa emakhono nelwati loluphakeme. Loko sikwenta ngekutsi sibeke
ebaleni buncane belwati nemakhono lokufanele azuzwe ngumfundzi ebangeni
ngalinye sibuye sibeke silinganiso sekuphakama kwemazinga langatfolwa kuto
tonkhe tiNkhundla tekuFundza.
Kucaca kanye nekuTfolakala kalula
SiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sihlose kutsi kube
nekucaca kanye nekutfolakala kalula kuko kokubili kuhleliswa kanye
nelulwimi. Timphawu tekuhleliswa letimbili - lokumiphumela yekufundza
nemacophelo ekuhlola - abeka kucace kuye wonkhe umfundzi kutsi tinjongo
nemiphumela ledzingekako kute
endlulele ebangeni ngalinye lelilandzelako laloluhlelo. Kwengeta kuloko
siTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sitawutfolakala ngato
tonkhe tilwimi kanye nelulwimi lwekufundza kwalabangaboni - ibhreyili.
Kuchubeka kanye nekuHlanganisa
Umgomo wekufundza lokuhlangene kubaluleke kakhulu kumfundvo
lemiselwe emakhono. Kuhlanganisa kwenta siciniseko kutsi bafundzi batfola
tinkhundla tekuFundza letihlanganisiwe naletihlobene. Loku kwesekela
kubuye kwandzise ematfuba abo ekutfola emakhono, ekutfola lwati
newekutfutfukisa simongcondvo nemagugu letungelete kuyo yonkhe
ikharikhulamu.
Kubalulekile kutsi lekharikhulamu iye ngekushuba nayiya ngekuchubeka, ibe
nekujula nebubanti kulokubhekwe bafundzi. Kuchubeka kwekukhanyelwa
ligama lelisetjentiswa kuchaza loluphawu lwalekharikhulamu.
KulesiTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe emacophelo
ekuhlola esiTatimende seNkhundla yekuFundza aniketa lokuchubeka
kwekukhanyelwa kuNkhundla yekuFundza ngayinye kusuka ebangeni linye
uye kulelinye.
15
Likhasi Sibutsetelo
Kucaca kanye nekutfolakala kalula
Kuchubeka kanye nekuHlanganisa
Ngaso leso sikhatsi, bafundzi abafanele kutsi basebente indzaba yemacophelo
ekuhlola ngekuwahlukisa abe wodvwa. Kufanele kube nekuchumana ngekhatsi
nekwendlulela kulokunye kwemiphumela yekufundza netiNkhundla
tekuFundza. Imphumelelo yekutsi kulinganiswe emkhatsini wekuhlanganisa
kanye nekuchubeka kwekukhanyelwa kusuka ebangeni linye uye kulelinye
nguko lekungumnyombo walekharikhulamu.
Kutfutfuka njalo kwabothishela, emacembu laphetse etikolweni kanye
nebaphatsi bemfundvo labasekelako bayincenye lebalulekile yalenhloso.
SiTatimende seNkhundla yekuFundza ngasinye sinetigaba letintsatfu:
Singeniso: Lesigaba setfula siTatimende seKharikhulamu saVelonkhe kanye
netiNkhundla TekuFundza letikhona-tinjongo kanye netimphawu letehlukile.
SiGaba semiphumela yekufundza kanye nemacophelo ekuhlola: Loku
kubeka tidzingo nalokubhekekile kubafundzi ngekwetigaba siGaba
saboKhewane (LiBanga R-3), siGaba lesisemKhatsini (LiBanga 4-6) kanye
nesiGaba lesiPhakeme (LiBanga 7-9). Imiphumela yekufundza kanye
nemacophelo ekuhlola afanele atsatfwe ngekutsi ngulokungiko kuphasi nome
kusisekelo selwati, emagugu nemakhono latawentiwa kepha kube kungasho
kutsi ngiko konkhe lokutawufundziswa. Atjengisa kutsi yini lebaluleke kutsi
kube nenchubeko kuloluhlelo kantsi akhiwe kusukela kulokubhekeke
kuLiBanga 9.
Kunesigaba ngekuhlola: Lesigaba siniketa tinchubo-mgomo netinkhombandlela
teluhlolo kanye netincomo tekucopha nekubika ngeluhlolo.
Tinhlu teKutsatsisa: Lesigaba sivama kutsi sibe netifinyeto, ema-akhronimi
kanye nemagama lalukhuni lasetjentisiwe.
Tichibelo: Lesigaba sivama kutsi sibe netinhlelo tekuchubeka.
16
Likhasi Sibutsetelo
Sakhiwo kanye Nemagama Lasetjentiswe kuletiTatimende
tekuFundza
Sakhiwo kanye Nemagama
Lasetjentiswe kuletiTatimende
tekuFundza
Uyini umPhumela wekuFundza?
UmPhumela wekuFundza utfolakala kumiphumela jikelele kanye
newekutfutfukisa. Loku kuyinchazelo yaloko lokufanele kutsi kwatiwe
bafundzi (kukhanyelwa, lwati, emakhono, tindlela tekubuka, kanye nemagugu)
labatawuphindze bakwati kukwenta ekugcineni kwelibanga nome ngetulu
kwaloko. Akukho kumataniswa ngco kwemphumela wekufundza nelibanga.
Isethi yemiPhumela yekuFundza ifanele iphindze ibe siciniseko sekutsi
kunekuhlanganisa ekutfutfukiseni imibono, emakhono, nemagugu
ngekusebentisa emacophelo ekuhlola. Imiphumela yekufundza ayibeki
umncele walokutawufundvwa nome indlela lokutawufundziswa ngayo.
Liyini liCophelo lekuHlola?
EmaCophelo ekuHlola achaza lizinga lokufanele kutsi bafundzi bakhombise
ngalo kuzuza umPhumela/imiPhumela yekuFundza netindlela (kujula,
nebubanti) bekukhombisa lokuzuziwe. Wona abekwe acondzana nemabanga
aphindze akhombise inchubekelaphambili kutsi itawenteka njani kulenkhundla
yekufundza. Amumetse kuvisisa, emakhono, emagugu lekungiwo labhekekile
kute kube nekuzuza imiphumela yekufundza.
Lehluke kanjani liCophelo lekuHlola kumPhumela
wekuFundza?
Imiphumela yekufundza ichaza loko lokufanele kutsi bafundzi bakhone
kukwenta kantsi licophelo lekuhlola lona lichaza buncane belizinga kujula
nebubanti lobubekiwe kutsi kuvisisa nekwenta bukhonjiswe kulo. Kalula nje
loko kusho kutsi imiphumela yekufundza ingakwati nekutsi itawuhlala
esikhatsini lesinyenti injalo kulibanga ngelibanga abe kepha emacophelo
ekuhlola agucuka ngelibanga ngelibanga.
Emacophelo ekuhlola aphindze abe nemtselela etindzabeni teticu. Nasibhekisa
kumkhakha weTemfundvo nekuCecesha Jikelele loku kusho Sitifiketi
seMfundvo nekuCecesha Jikelele.
17
Likhasi Sibutsetelo
Uyini umPhumela wekuFundza?
Liyini liCophelo lekuHlola?
Lehluke kanjani liCophelo lekuHlola kumPhumela wekuFundza?
Imiphumela yekufundza ivama kutsi ibe nguleyenteka ngalokuvamile, kantsi
emacophelo ekuhlola wona avama kutsi abe nekutsi acondzane ngco naloko.
Naloku acondza ngco kuba kutsi abe ngulanciphile nome abe ngulabanti.
Licophelo lekuhlola lelibanti lihlala linconotwa ngobe livumela kutsi kube
khona kukhululeka ngekungabambeleli kukunye kakhulu kwabothishela
uma bahumusha ngesikhatsi bafundzisa.
Tinsita-kufundza kanye netinhlelo tekutfutfukisa bothishela titawuba
nendzima lemcoka letitayidlala ekuhunyushweni nasekuchazeni kabanti
lemiphumela yekufundza kanye nemacophelo ekuhlola.
Sitatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe semaBanga R-9
sitawungeniswa etikolweni ngetinhlelo tekufundza. Tinhlelo tekufundza
takhiwe tabuye tahleleka kahle taba imisebenti legcugcutela kutfolwa
kwemiphumela yekufundza kanye nemacophelo ekufundza aleso sigaba.
Nanobe Sitatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe sibeka
lemicondvo, emakhono nemagugu kuya ngelibanga ngelibanga, tinhlelo
tekufundza tibala imisebenti lekumele ifundvwe ibuye ihlolwe ngesigaba.
Tinhlelo tekufundza ticuketse luhlelo lwemsebenti loluniketa sivinini
nekulandzelana kwalemisebenti ngemnyaka netibonelo tetinhlelo
temalungiselelo ekufundzisa lekumele asetjentiswe nobe ngasiphi sikhatsi.
Sisekelo semigomo nemagugu e siTatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu
saVelonkhe asekela tiNhlelo tekuFundza.
Tinhlelo tekufundza kumele tente siciniseko kutsi yonkhe imiphumela
yekufundza nemacophelo ekufundza alandzelwa nglokungiko nekutsi
inkhundla ngayinye yekufundza iniketwe sikhatsi lesibekiwe kanye
nekugcizelela. TiNhlelo tekuFundza titawususelwa ebudlelwaneni
bemiphumela yekufundza nemacophelo ekuhlola ngaphandle kwekwehlisa
kwetsembeka kwenkhundla yekufundza.
18
Likhasi Sibutsetelo
TiNhlelo tekuFundza
TiNhlelo tekuFundza
TiNhlelo tekuFundza ngesiGaba
TiNhlelo tekuFundza tesiGaba saboKhewana tintsatfu nguleti: Kukwati
kutibhalela nekufundza, Tibalo neMakhono eKuphila.
TiNhlelo tekuFundza tesiGaba lesisemKhatsini: Tilwimi neTibalo titawuhlala
titinhlelo letitimele. TiNhlelo tekuFundza kumele tente siciniseko sekutsi
lemiphumela lebekiwe kuleyo nkhundla yekufundza entiwa acedvwe
ngalokungiko. Tikolo tingakhetsa ngelinani kanye nebunjalo baletinye tiNhlelo
tekuFundza bakweyamise tikwekuhleleka kwesikolo, uma nje kubaluleka
kwavelonkhe kanye nekutfutfukiswa kwetidzingo temfundzi kuleso sigaba
kunakekelwa.
TiNhlelo tekuFundza tesiGaba lesiPhakeme tisiphohlongo letitsatselwe
etiNkhundleni tekuFundza.
Bothishela kutawumele bente letinhlelo tekufundza. Litiko Letemfundvo
litawuniketa umgomo wekutfutfukiswa kwaletinhlelo tekufundza titsatselwe
kuSitatimende seNkhundla yekuFundza kusekela lenchubo. Tifundza titawenta
imigomo lapho kufanele khona kute kwamukeleke kwehlukana.
Tinhlelo temfundvo yabothishela ngito letitawakha bothishela, emacembu
laphetse etikolweni, nalabasekelako kutewuttutfukisa, kwenta kusebente,
kuphatsa nekwesekela kutfutfuka kwetiNhlelo telokuFundvwako.
Tindlela tekwenta TiNhlelo TekuFundza
Kute kucinisekiswe emacophelo avelonkhe lamiswe Sitatimende lesiBuketiwe
seKharikhulamu saVelonkhe, imigomo yetindlela tekwenta lelungile futsi
lefanele tinhlelo tekufundza titawentiwa kuvelonkhe tisuselwa kuLuhlaka
Lwekutfutfukisa kwemGomo WeTindlela tekwenta. Umtsetfo wemGomo
waVelonkhe (1996, incenye 3 sigaba 4) igunyata uMhlonishwa weTemfundvo
kwenta kuletinye tintfo letifana nemgomo wavelonkhe wetindlela tekwenta
kulungisela letinhlelo.
19
Likhasi Sibutsetelo
TiNhlelo tekuFundza ngesiGaba
Tindlela tekwenta TiNhlelo TekuFundza
Lomgomo wetindlela tekwenta utawuniketa lwati neteluleko kuloku:
?Kuhlanganisa kunkhundla ngayinye kanye nakuletinye tinkhundla
tekufundza.
?Kuhlanganiswa kwemacophelo ekuhlola
?Budlelwane emkhatsini wetinkhundla tekufundza
?Kuniketwa kwesikhatsi
?Kuhlola
?Tihibe ekufundzeni
?Kwakha luhlelo lwekufundza
?Umgomo nemtsetfo
?Kucecesha, kutfutfuka kanye nekwetfula.
?Kuniketa nekwesekela
?Kuhlela nekuhlelembisa.
Letindlela titawusetjentiswa kulandzelwa umgomo lokhona netinhlaka
temitsetfo Letifaka ImiTsetfo Lilinga (White Papers) lesitfupha, Umtsetfo
wemGomo waVelonkhe (1996), iSASA (1996) neMtsetfo wekuCashwa
kwaboThishela (1998). Tindlela tekwenta tinhlolo tekufundza utawuniketa
luhlaka lekusita umfundzi ngco netidzingo takhe mbamba.
20
Likhasi Sibutsetelo
Kwabelwa kwesikhatsi
NgekwesiGaba 4 seMtsetfo wekuCashwa kwaboThishela (1998), sikhatsi
lesihlelekile esikolweni kubothishela kutawuba ema-awa langu-7 ngelilanga.
NgekweNchubomgomo yeMtsetfo weMfundvo yaVelonkhe, 1996, sikhatsi
lesihlelekile sekufundzisa ngeliviki sitawuba ngema-awa langu-35. Loku
kuboniswe kulelithebula lelilandzelako:
Esigabeni saBokhewana tinhlelo tekufundza tiniketwe letikhatsi letilandzelako:
21
Likhasi Sibutsetelo
Kwabelwa kwesikhatsi
SiGaba Libanga Sikhatsi
SiGaba SaboKhewane
SiGaba lesiseMkhatsini
nalesiPhakeme
(libanga 7)
SiGaba lesiPhakeme
(libanga 8 na 9)
R, 1 na 2
3
4, 5 na 6
7
8 na 9
22 ema-awa 30 emaminitsi
25 ema-awa
26 ema-awa 30 emaminitsi
26 ema-awa 30 emaminitsi
27 ema-awa 30 emaminitsi
TiNkhundla
tekuFundza
Sikhatsi (%)
KuFundza
nekuBhala
Kubala
Emakhono
ekuPhila
40%
35%
25%
Tikhatsi letibekiwe njengemaphesenti (letivetwe kulelithebula lelingenhla)
kutiGaba lesisemKhatsini nalesiPhakeme nguleti:
Imigomo yekuhlela iniketwe kumiGomo yetiNhlelo tekuFundza.
Nguleso naleso sitatimende senkhundla yekufundza sifaka incenye yekuhlola
lenemininingwane leminengi. Kuloluhlaka lwemfundvo lemiselwe emakhono
kusetjentiswa tindlela letifanele tekuhlola letingamukela tintfo tetingcikitsi
letehlukene. Kuhlola kumele kuvete tinkhomba tekusebenta kwemfundzi
ngendlela lengiyo nalefanele ticiniseke kutsi bafundzi bahlanganisa basebentise
lwati nemakhono. Kuhlola kumele kusite bafundzi kwenta tincumo
ngekusebenta kwabo, batibekele tinjongo tabo tekuchubeka babuye bente
kufundza lokuchubekako.
22
Likhasi Sibutsetelo
LuHlelo
lwekufundza
Sikhatsi
(%)
Tilwimi
IMetametiki
ISayensi
yeTemvelo
ISayensi
yeTenhlalo
IThekinoloji
ISayensi
yeTemnotfo
neKuphatsa
Tekuphila
TeBuciko
nemaSiko
25%
18%
13%
12%
8%
8%
8%
8%
Kuhlola
Kuhlola
Sitatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu saVelonkhe siyamanisa
ikharikhulamu nemgomo wekuhlola locuketfwe emGomeni wekuHlola
(iGazethi yaHulumende 19640 ya-1998). Tindlela letifanako tabothishela
ticuketfwe ekupheleni kwalesiSitatimende seNkhundla yekuFundza.
Konkhe kufundzisa nekufundza kusukela eBangeni R-9 kunesandla ekwenteni
luhlobo lwemfundzi lohloswe Sitatimende lesiBuketiwe seKharikhulamu
saVelonkhe. Kuhlola kwalokufundza kwenteka ngaso sonkhe sikhatsi
kuleminyaka lelishumi yekufundza. Kuhlola nekuniketwa kwesitifiketi
kwalokutfolakale kulokufundza kwenteka ekupheleni kweliBanga 9 lapho
bafundzi labanelisa tidzingo letifunekako banganiketwa khona Sitifiketi
seMfundvo Jikelele nekuCeceshwa.
Sitifiketi seMfundvo Jikelele nekuCeceshwa sekufundza lokuphocelelwe
akusiyo intfo leyame emacophelweni esitifiketi. Kukutfola sitifiketi lekweyame
esikolweni ekutseni imiphuma yekufundza itfolwe njani kulamacophelo
ekuhlola eliBanga 9.
SiTifiketi seMfundvo nekuCecesha Jikelele kwekufundza lokuphocelelwe
kungiko konkhe kuklonyeliswa kwasetikolweni lekumiselwe ezingeni
lekuzuzwa ngawo imiphumela yekufundza ngemacophelo ekuhlola eliBanga 9.
Kudzimate kube ngu-2008, inchubomgomo yekucecesha lephatselene
nekuklonyeliswa titifiketi itawusebenta. Kusukela lapho siTifiketi seMfundvo
nekuCecesha Jikelele lekumisilwe kusiTatimende leSibuketiwe seKharikhulamu
yaVelonkhe lesiBuketiwe kutawusebenta.
23
Likhasi Sibutsetelo
SiTifiketi seMfundvo Jikelele
nekuCeceshwa (GETC)
SiTifiketi seMfundvo Jikelele
nekuCeceshwa (GETC)
Tilwimi
Inchazelo
INkhundla yekuFundza yetiLwimi ifaka ekhatsi:
?Tonkhe tilwimi letilishumi nakunye letisemtsetfweni (Xitsonga, Tshivenda,
isiNdebele, siSwati, Sesotho, Sepedi, Setswana, isiXhosa, isiZulu,
Afrikaans, English).
?Tilwimi letivunyelwe iBhodi yetiLwimi Tonkhe taseNingizimu Afrika.
(PANSALB) nemKhandlu waseNingizimu Afrika loniketa tiTifiketi
(SAFCERT) neLulwimi iBreyili neLwetimphawu lwaseNingizimu Afrika.
Eveni lelibulwimilwimi njenge Ningizimu Afrika, kubalulekile kutsi bafundzi
bafinyelele ezingeni lelisetulu lekusebentisa lokungenani tilwimi letimbili,
nekutsi bakwati kuchumana nangaletinye tilwimi.
Sitatimende senkhundla yekufundza tilwimi ilandzela luhlelo lekwengeta
kubulwimilwimi (multilingualism):
?Bonkhe bafundzi bafundza tilwimi tabo tasekhaya nalokungenani lunye
lulwimi lolwengetiwe lolusemtsetfweni.
?Bafundzi balusebentisa ngemphumelelo lulwimi lolwengetiwe babe
balugcinile lulwimi lwabo lwasekhaya futsi balutfutfukisa.
Sitatimende seNkhundla yekuFundza tiLwimi ifaka tonkhe tilwimi njenge:
?Tilwimi tabo tasekhaya
?Tilwimi tekucala letengetiwe
?Tilwimi tesibili letengetiwe
24
Likhasi Sibutsetelo
Tinkhundla Tekufundza:
Tinchazelo Nemiphumela
Tinkhundla Tekufundza: Tinchazelo Nemiphumela
Inchazelo
Lulwimi lwebafundzi lwasekhaya kufanele lusetjentiselwe kufundza
nekufundzisa nangabe kunekwenteka. Loku kubaluleke kakhulukati esigabeni
saboKhewane lapho bafundzi bafundza kufundza nekubhala. Lapho bafundzi
kufanele basuke elulwimini lwabo lwasekhaya bantjintjele kulolwengetiwe
ngenhloso yekufundza nekufundzisa, kufanele kuhlelwe ngekucophelela
lokukhulu. Ngako-ke lulwimi lolwengetiwe lufanele lusheshe lucalwe
kufundziswa. Lulwimi lwasekhaya lufanele luchubeke lufundziswe kanye nalo
lolu lolwengetiwe ngalokusemandleni.
Imiphumela
1. Kulalela: Umfundzi utawulalelela kutfola lwati nekutitfokotisa abuye
akwati kuphawula ngalokufanele nangalokujulile etimeni letehlukene.
2. Kukhuluma: Umfundzi utawuchumana ngekutetsemba nangalokunetisako
asebentisa lulwimi etimeni letehlukene.
3. Kufundza neKuhlwaya: Umfundzi utawufundza, ahlwaye imibhalo kutfola
lwati nekutitfokotisa ananele ngekucophelela emagugu, laphatselene
nemasikomphilo nemiva yakhe ngemibhalo.
4. Kubhala: Umfundzi utawubhala tinhlobo letehlukene temibhalo
lengemaciniso nalesuselwa engcondvweni kufeza tinhloso letinengi.
5. Kufundza neKunoma: Umfundzi utawusebentisa lulwimi ekucabangeni
nasekunomeni, kutfola nekuhlelembisa lwati, lalusebentise ekufundzeni.
6. Sakhiwo selulwimi nekusetjentiswa: Umfundzi utawuba nelwati
lwekusebentisa imisindvo, emagama neluhlelo lwelulwimi kwakha
nekuhumusha imibhalo.
Kulalela nekukhuluma, kufundza nekuhlwaya, kubhala, kucabanga nekunoma,
nelwati lwemisindvo, emagama neluhlelo nanoma kwetfulwe njengemiphumela
lehlukile, kufanele kuhlanganiswe uma kufundziswa nanoma kuhlolwa.
IMetametiki
Inchazelo
Tibalo (imetametiki) imsebenti webantfu lofaka kubona, kuvetwa
nekucwaninga emaphethini nebudlelwane belinani letintfo letikhona
25
Likhasi Sibutsetelo
Imiphumela
Inchazelo
nekuhlaliswa kwetintfo kanye nasemkhatsini wetibalo todvwa. Ngalenchubo
imicondvo lemisha yetibalo nelwati luyakheka.
Tibalo tinelulwimi lwato loluhlukile lolusebentisa timphawu netinkhomba
kuchaza tinombolo, ijomethri nekuhlobana kwemagrafu. Tindlela tetibalo
nemcondvo kuyakhelana kwente intfo yinye.
Tibalo timphumela welucwaningo lwemasiko lolwehlukene, tingumsebenti
lonenjongo engcikitsini lenetinhloso tekuhlalisana, tembusave netemnotfo.
Tibalo tinemagugu kantsi futsi tiya ngemasiko.
Imiphumela:
1. Tinombolo, imisebenti nebudlelwane: Umfundzi uyakwati kubona,
kuchaza nekufaka tinombolo nebudlelwane bato, kubala, kucombelela,
kuhlola ngebuchule nekutetsemba ekusombululeni tinkinga.
2. Emaphethini, imisebenti ne-aljebra: Umfundzi uyakwati kubona,
kuchaza nekufaka tinombolo nebudlelwane bato asombulule tinkinga
asebentisa lulwimi lwe-aljebra nemakhono.
3. Sikhala nabombunjwa: Umfundzi uyakwati kuchaza nekuveta timphawu
nebudlelwano bemumo wesakhiwo 2-D na 3-D ngetindlela nabombunjwa
labehlukene.
4. Kulinganisa: Umfundzi uyakwati kusebentisa silinganiso bunye,
emathulusi nemafomula lahlukahlukene.
5. Kusebentisa idatha: Umfundzi uyakwati kugcogca, kusonga, kukhangisa
nekucwaningisisa kabanti idatha kwenta tincumo nekwenta kucabangela
nekuhumusha abone kutsi kungahle kube njani.
ISayensi YeTemvelo
Inchazelo
Loku lokwatiwa ngeligama lelitsi `Sayensi' namuhla kwasuselwa emasikweni
esiGriki, esiShayina esi-Arabu newe-Afrika. Ibunjwe luphenyululo lwekufuna
kucacelwa ngelive leliyimvelo ngekutsi kucashelwe kuphindze kwentiwe
luhlolo kantsi seyidlondlobale yaze yaba yincenye yemagugu lalifa letive
26
Likhasi Sibutsetelo
Imiphumela
Inchazelo
tonkhe temhlaba. Kuvamise kutsi ibonakale ngekutsi yente titatimende
letesekelwe bufakazi lobutsite (McGraw-Hill Concise Encyclopaedia of Science
and Technology, 2nd Edition, p.1647).
Sitatimende seNkhundla yekuFundza iSayensi yeTemvelo sihlose simo
sekufundzisa nekufundza lesibonelela kutsi bantfu baseNingizimu Afrika
banetindlela letehlukene tekufundza kanye nemitselela yemasiko lahlukene.
INkhundla yekuFundza iSayensi yeTemvelo isukela embonweni lotsi bonkhe
bafundzi kumele bavunyelwe kufundza imfundvo yesayensi lefanele.
Imfundvo lefanele kumele igcile emfundzini. Kumele isite umfundzi kuvisisa
hhayi lwati lwesayensi nekutsi lutfolakala njani kuphela kepha tintfo tendzawo
lahlala kuyo kanye nemhlaba wonkhe jikelele.
INkhundla yekuFundza iSayensi yeTemvelo igcugcutela kwati ngesayensi.
Ikwenta loku ngekubuka ngco naku:
?Kutfutfukisa nekusetjentiswa kwemakhono ekwenta tinchubo tebusayensi
etimeni letehlukene.
?Kutfutfukisa nekusetjentiswa kwelwati nekucacelwa kwesayensi.
?Kutfokotela budlelwano netibopho letikhona emkhatsini wesayensi kanye
nesive semmango.
ImiPhumela
1. Kucubungula kwesayensi: Umfundzi utawenta ngekutetsemba ekufuneni
kwati ngetintfo temvelo, acubungule budlelwane asombulule tinkinga
letisengcikitsini yesayensi, yeThekinoloji neyendzawo lahlala kuyo.
2. Kwakha lwati lwesayensi: Umfundzi uyati, uyahumusha nekusebentisa
lwati lwesayensi, lwethekinoloji nelwendzawo lahlala kuyo.
3. Isayensi, umphakatsi nendzawo lahlala kuyo: Umfundzi uyakwati
kukhombisa kuvisisa budlelwane ekhatsi kwesayensi nethekinoloji,
umphakatsi nendzawo labahlala kuyo.
27
Likhasi Sibutsetelo
Imiphumela
ISayensi YeTenhlalo NeTelive
Inchazelo
ISayensi yeTenhlalo neTelive ifaka ekhatsi lucwaningo lwebudlelwane
emkhatsini webantfu, nasemkhatsini webantfu nendzawo labahlala kuyo.
Lobudlelwane buyantjintja etikhatsini letehlukene nasetindzaweni letehlukene.
Emagugu, timongcondvo, netinkholelo tebantfu kunemtselela, futsi
ticondziswa ngibo lobudlelwane.
Imicondvo, emakhono netinchubo temlandvo netejografu tenta timphawu
letimgogodla kuleSitatimende seNkhundla yekuFundza iSayensi yeTenhlalo
neTelive. Imfundvo yendzawo labahlala kuyo nemfundvo yemalungelo eluntfu
kushwambakanya temlandvo nejografu.
Sitatimende seNkhundla yekuFundza iSayensi yeTenhlalo neTelive ibukene
ngalokufundvwa ngumfundzi nekutsi ukufundza njani, nekutsi bafundzi
balwakha njani lwati. Sitatimende seNkhundla yekuFundza sigcugcutela
bafundzi bakwati kubuta nekutfola timphendvulo ngemmango nendzawo
labahlala kuyo.
LeSitatimende seNkhundla yekuFundza ihlose kutfutfukisa takhamuti
leticacelwe, naletineliso lelibukhali letikwati kufaka sandla ekwakheni
ummango logucugucukako lonemasiko lehlukahlukene. Iphindze ihlomise
bafundzi kufaka sandla ekutfutfukiseni ummango wentsandvo yelinyenti
labaphila kuwo.
Imiphumela
Temlandvo
1. Kucubungula ngetemlandvo: Umfundzi uyakhona kukhombisa lwati
nekuvisisa umlandvo
2. Lwati nekuvisisa temlandvo: Umfundzi uyakhona kusebentisa emakhono
ekucwaninga, kuphenya tasemandvulo netalomuhla.
3. Kuhumusha temlandvo: Umfundzi uyakhona kubonisa kuvisisa
kuhunyushwa kwemlandvo.
28
Likhasi Sibutsetelo
Inchazelo
Imiphumela
Telive/ijografi
1. Kucubungula ngekwejografi/telive: Umfundzi uyakhona kukhomba
lwati nekuvisisa budlelwane emkhatsini webantfu, tinsita nemmango.
2. Lwati nekuvisisa ngekwejografu/telive: Umfundzi uyakhona kusebentisa
emakhono ekucwaninga, kuphenya imibono netinchubo letingumgogodla
kuTelive (Geography)
3. Kutfola tintfo: Umfundzi uyakhona kukhetsa ngekusebentisa lwati
lolujulile, atsatse tinyatselo tekubukana netenhlalo netendzawo.
Tebuciko NemaSiko
Inchazelo
Inkhundla yekuFundza yeTebuciko neMasiko ifaka ekhatsi lokunyenti
lokuyinchubo kwebuciko nemasiko kwaseNingizimu Afrika. Tebuciko
nemasiko tiyincenye yemphilo, lekufaka temphefumulo, temhlaba
netetimvelomiva tekwenta kwebantfu emphakatsini. Emasiko ativeta ngendlela
yebuciko kanye netindlela tekuphila, indlela yekutiphatsa, emagugu, inchubo
yelwati nenkholelo. Emasiko akasito tintfo letingagucuki, anemlandvo
nengcikitsi, futsi ayantjintja, ikakhulu uma ahlangana nalamanye emasiko.
Indlela yekufundza emasiko kuleSitatimende seNkhundla yekuFundza
sigcugcutela bafundzi:
?Bangabi tindlalifa temasiko nje kepha babe ngulabakhutsele
nalabanemdlandla emasikweni ekwakha sive.
?Kukhombisa ngalokwakhako buciko, kwenta kanye nemsebenti webuciko.
?Kubona budlelwane emkhatsini kwemisebenti yebuciko kanye nemasiko.
?Kubona tingcikitsi tetimo tendzawo, temnotfo, tenhlalo lokufanele kutsi
emasiko atibonakalise kuto.
?Kubona kuhlobana emkhatsini wenchubo yemasiko, emandla kanye
nekwengama kwemasiko
?Kwati kuveta buciko, kwengeta nekucela inselele emasiko ngetindlela
letehlukile.
Indlela yebuciko kuleSitatimende seNkhundla yekuFundza isuka ekwatini
(spiliyoni) lekufaka tebuciko letehlukene etingcikitsini temasiko lahlukahlukene
ngelwati nemakhono ebangeni 8 na 9. LeSitatimende seNkhundla yekuFundza
29
Likhasi Sibutsetelo
Inchazelo
itama kwenta kuvana emkhatsini kwelwati lekutsatselwa kulo ngebuciko kanye
nemasiko, nelwati ngco nemakhono kuletinhlobo tebuciko ngayinye.
Imiphumela
1. Kwakha, kuhumusha nekwetfula: Umfundzi uyakwati kwakha, kuhumusha
nekwetfula umsebenti ehlotjeni ngalunye lwebuciko.
2. Kuveta: Umfundzi uyakwati kuveta ngalokubanti ngebuciko benchubo
yemasiko, imikhicito netindlela etingcikitsini tanyalo nakudzala.
3. Kutibandzakanya nekusebentisana: Umfundzi uyakwati kukhombisa
lwati nekuvisisa umlandvo wetebuciko, bumnandzi nemagugu, emasiko,
nemafa kanye nekufuna indlela yekukhutsata kwelapha kanye nekwakha
sive.
4. Kuveta nekuchumana: Umfundzi uyakwati kuhlatiya nekusebentisa
tindlela letehlukene tekuchumana nekuveta ebucikweni nasemasikweni.
Tekuphila
Inchazelo
Leligama lelitsi Tekuphila licuketse umnyombo waleNkhundla yeKufundza
lecondze kufinyelela kuko ikuzuze. Iyacondzisa ilungiselele bafundzi imphilo
nako konkhe lokungenteka. Tekuphila tihlomisa bafundzi kutsi babe nemphilo
lecacile nalenemphumelelo emmangweni logucugucuka ngekushesha.
Inkhundla yekuFundza yeTekuphila itfutfukisa emakhono, lwati, emagugu,
nesimongcondvo lesifundzisa bafundzi kutsi batsatse tincumo letatisako
lokufanele macondzana nekutfutfukisa loku:
?Kutfutfukisa Temphilo
?Kutfutfukisa Tenhlalo
?Kutitfutfukisa Bubona
?Kutfutfuka ngekwesicu nekunyakata/kuhamba
?Kutingenisa/kutetayeta kutemisebenti
Ihlangene, leminyombo lesihlanu lebalwe ngetulu yekharikhulamu
yeTekuphila yonkhe ifundzisa ngemalungelo njengobe abekiwe
kuMtsetfosisekelo weNingizimu Afrika.
30
Likhasi Sibutsetelo
Imiphumela
Inchazelo
ImiPhumela
1. Kutfutfukisa temphilo: Umfundzi uyakhona kutsatsa tincumo letatisako
ngebuyena, ngekwemmango nangekwemphilo yendzawo.
2. Kutfutfuka ngekwesicu nekunyakata/kuhamba: Umfundzi uyakhona
kukhombisa kutinikela ngemdlandla kumalungelo laku umtsetfosisekelo
nekutibopha kwenhlalo, akhombise luvelomiva emasikweni
nasetinkholelweni letehlukene.
3. Kutitfutfukisa bubona: Umfundzi uyakhona kuphila alandzela emakhono
ekuphila lawatfolile kute azuze atfutfukise emandla lanawo ekumelana
netinselele endzaweni laphila kuyo ngalokuyimphumelelo.
4. Kutfutfuka ngekwesicu nekunyakata/kuhamba: Umfundzi uyakhona
kukhombisa kuvisisa angenele imisebenti letfutfukisa kunyakata
nekutfutfuka kwemtimba.
5. Kutingenisa/kutetayeta kutemisebenti: Umfundzi uyakhona kutsatsa
tincumo tekuchubekela embili netifundvo nekukhetsa imisebenti.
ISayensi YemNotfo NeTekuphatfwa
Inchazelo
Sitatimende senkhundla yekufundza yeSayensi Temnotfo neteKuphatfwa
(EMS), icondzene nekufundvwa ngawedvwana, emphakatsini kanye
nekusetjentiswa kwetinhlobo letehlukene temcebo ekwenetiseni tidzingo
netimfuno tebantfu, babe babuka ngeliso lelibanti kulokwentiwa kusetjentiswa
kwemcebo emvelweni nasebantfwini.
Sitatimende senkhundla yekufundza yeSayensi Temnotfo neteKuphatfwa
mbamba mbamba sibukene:
?Nemvelo, tindlela nekukhicitwa kwetimphahla netinsita.
?Umnotfo weNingizimu Afrika nenchubo yetenhlalo-mnotfo emaveni
lehlukene.
?Kusisa nekuphatfwa kwetimali nekuhlelwa kwemakhono, ngekwakhe,
emphakatsini nobe bayinhlanganisela.
?Emakhono ebuhwebi nelwati loludzingekako kuphatfwa timphilo tebantfu
netendzawo labahlala kuyo.
31
Likhasi Sibutsetelo
Imiphumela
Inchazelo
ImiPhumela
1. Lwati lwemigomo yemnotfo nekuphatsa nemicondvo: Umfundzi
uyakwati nekucondza kusetjentiswa kwemali ekusombululeni tinkinga
temnotfo.
2. Kwati Kusimama Kukhula nekutfutfuka: Umfundzi uyakwati
kukhombisa lwati nekuvisisa kusimama kwekukhula, kwakha kabusha
nekutfutfukisa bese abuka ngeliso lelibanti etinchubeni letihlobene.
3. Emakhono nelwati lwekuphatsa, lwekusebentisa nelwetimali:
Umfundzi uyakwati kukhombisa lwati nelikhono lekusebentisa emakhono
lahlukene ekuphatsa, basebentisi (consumer) netetimali.
4. Lwati lwebuhwebi nemakhono: Umfundzi uyakwati kukhombisa lwati
lwebuhwebi, emakhono esimongcondvo.
IThekinoloji
Inchazelo
Ithekinoloji yayikhona kusukela nganyase njengemsebenti lapho bantfu
basebentisa inhlanganisela yelwati, emakhono nemcebo lokhona kutfutfukisa
tisombululo letitawumelana netidzingo netimfuno tamihla nemalanga. Letinye
taletisombululo tiba ngumkhicito ibe letinye tisombululo tifaka inhlanganisela
yemikhicito kwenta tinchubo.
Nalamuhla bantfu solomane banetidzingo netimfuno. Tisombululo tisolomane
tiyatfutfuka ngemisebenti lehlanganisa lwati, emakhono nemicebo lekhona.
Kepha-ke, lwati, emakhono nemcebo lokusetjentiswa namuhla kuhlukile
ngenca yekudlondlobala kwekutfutfuka kwethekinoloji. Umphakatsi
walamuhla ucakile futsi wehlukene. Tizatfu temnotfo netendzawo labahlala
kuyo nalokwandzile kwesimongcondvo nemagugu kumele kunakwe
nakutfutfukiswa tisombululo tethekinoloji. Kungaleyo ngcikitsi lapho
ithekinoloji ichazwa kanje:
Kusetjentiswa kwelwati, emakhono nemcebo kwenetisa tidzingo netimfuno
ngekutfutfukisa tisombululo letisebentako etinkingeni kube kubukwe tindzaba
tenhlalo netendzawo labahlala kuyo.
32
Likhasi Sibutsetelo
Imiphumela
Inchazelo
ImiPhumela
1. Emakhono nenchubo yethekinoloji: Umfundzi uyakwati kusebentisa
ichubo yethekinoloji nemakhono ngekwetsembeka nalokungiko asebentisa
lwati lolufanele nethekinoloji yekuchumana.
2. Lwati nekuvisisa ithekinoloji: Umfundzi uyakwati kuvisisa nekusebentisa
lwati lolufanele lwethekinoloji ngalokungiko nalokusemtsetfweni.
3. Ithekinoloji, ummango nendzawo labahlala kuyo: Umfundzi uyakwati
kusebentisana nekuvisisa budlelwane emkhatsini wesayensi, ithekinoloji,
umphakatsi nendzawo labahlala kuyo ngekuhamba kwesikhatsi.
33
Likhasi Sibutsetelo
Imiphumela


NGABE IYINI I-AFRICAN NATIONAL CONGRESS?


* I-ANC iyinhlangano yavelonkhe yenkhululeko. Yasungulwa nga-1912 kutawuhlanganisa bantfu labaMnyama kanye nekuba sembili kumzabalazo wengucuko lesisekelo kutepolitiki, tenhlalakahle netemnotfo. 
* Eminyakenishumi leyimfica i-ANC iye yahola umzabalazo lomelene nebuhlanga nencindzetelo, yahlelembisa kudvuba kwelinyenti, ivusa lugcozi kumphakatsi wamhlabawonkhe yaphindze yatsatsa umzabalazo wetikhali kumelana nelubandlululo. 
* I-ANC iye yazuza imphumelelo lebonakalako yedemokhrasi elukhetfweni lwanga-1994, lapho yaniketwa ligunya lelicacile lekubamba tinkhulumiswano ngeMtsetfosisekelo lomusha wedemokhrasi yeNingizimu Afrika. LoMtsetfosisekelo lomusha wemukelwa nga-1996. 
* I-ANC iphindze yakhetfwa nga-1999 kuhulumende wavelonkhe nakumaphrovinsi ngeligunya lelengetiwe. 
* Tinchubomgomo te-ANC tesekeleke kumalunga ayo kantsi nebuholi bayo bunekutiphendvulela kumalunga wonkhe. 
* Bulunga be-ANC buvulekele bonkhe baseNingizimu Afrika labangetulu kweminyaka lengu-18, kungakhatsalekile kutsi waluphi luhlanga, umbala nobe inkholelo, lowemukela tesekelo, tinchubomgomo kanye netinhlelo tayo. 
NGABE TIYINI TINJONGO NETINHLOSO TE-ANC?
* Inhloso lesembili ye-ANC kwakhiwa kwemphakatsi wedemokhrasi lobumbene, longakhetsi ngebuhlanga futsi longakhetsi ngebulili. 
* Loku kusho kukhululwa kwebantfu be-Afrika ikakhulukati kanye nebantfu labamnyama jikelele ekuboshweni kutepolitiki netemnontfo. Kusho kukhuphula lizinga lemphilo labo bonkhe baseNingizimu Afrika, ikakhulukati labaphuyile. 
* Umzabalazo wekuzuza lenhloso ubitwa ngeMzabalazo weNtsandvo yeliNyenti kuVelonkhe. 
NGABE YINI LEYINKHOMBANDLELA KUNCHUBOMGOMO YE-ANC?
I-Freedom Charter, leyemukelwa kuKhongolose weBantfu nga-1955, seloku ingumculu losisekelo senchubomgomo ye-ANC.
I-Freedom Charter imemetela kutsi
* Bantfu batawubusa 
* Onkhe emacembu avelonkhe atawuba nemalungelo lalinganako 
* Bantfu batawuba nesabelo kumnotfo welive 
* Umhlaba utawabiwa kulabo labawusebentako 
* Bonkhe batawulingana embi kwemtsetfo 
* Bonkhe batawujabulela emalungelo eluntfu lalinganako 
* Kutawuba nemsebenti nekuvikelela 
* Iminyango yetemfundvo nemasiko itawuvuleka 
* Kutawuba netindlu, kuvikeleka nekunetseteka 
* Kutawuba nekuthula nebungani 
Nga-1994 i-ANC yemukela luHlelo lweKwakha kaBusha nekuTfutfukisa (iReconstruction and Development Programme - iRDP) njengeluhlakamsebenti lolusisekelo senchubomgomo leniketa inkhomba ku-ANC ekuguculweni kweNingizimu Afrika. Tinhlelo letisembili teluhlelo lweRDP ngunati:
* kuhlangabetana netidzingo letisisekelo 
* kutfutfukisa imitfombolusito yetfu yeluntfu 
* kwakha umnotfo 
* kufaka intsandvo yelinyenti kumbuso nasemphakatsini 
NGABE TIMPHAWU TE-ANC TISHO KUTSINI?
* Umbhelebhele we-ANC wakhiwe ngemizila levundlako lelinganako lemnyama, leluhlata kwetjani nalesagolide. Lombala lomnyama umele bantfu baseNingizimu Afrika labo, etitukulwaneni ngetitukulwane, baye balwela inkhululeko. Lombala loluhlata kwetjani umele umhlaba, lowasimamisa bantfu bakitsi eminyakenikhulu futsi labasuswa kuwo ngubohulumende bencindzetelo telubandlululo. Umbala losaligolide umele timbiwa kanye naleminye iminotfo yemvelo yaseNingizimu Afrika, lekuminotfo yabo bonkhe bantfu, kepha lesetjentiselwa kuletsa inzuzo kulidlanzana lelincane ngekwebuhlanga.
  
* Siphandla sinesikhali nelihawu lokumele timphi tekucala tekuzabalazela kubuswa ngencindzetelo, umzabalazo wetikhali welibutfo laphambilini letikhali le-ANC, Umkhonto we Sizwe, kanye nemzabalazo we-ANC lochubekako macondzana nemalungelogunya ebuhlanga nekucindzetelwa. Lelisondvo lihamba libuyele emuva esikhatsini semkhankaso waKhongolose weBantfu, lowemukela i-Freedom Charter, futsi libonisa kuhlangana kumzabalazo lofanako wenkhululeko yebantfu labavela kuyo yonkhe imiphakatsi yaseNingizimu Afrika. Liluphawu lwemasiko lacinile langakhetsi ngebuhlanga e-ANC. Lesibhakela lesibambe lomkhonto simele emandla ebantfu lababumbene emzabalazweni wenkhululeko nekulingana.
  
* Lesicubulo selubito se-ANC 'Amandla ngawethu' nobe 'Matla ke arona' sisho 'emandla kubantfu', lokubonisa imfuno lengumnyombo we-Freedom Charter kutsi bantfu batawubusa. Lesicubulo sisitatimende sekutibophelela kwe-ANC ekwakheni nasekucinisekiseni intsandvo yelinyenti kanye nekutimbandzakanya lokubonakalako kwebantfu emzabalazweni wekunconota timphilo tabo. 
NGABE IYINI IMITFWALO YEKUTIPHENDVULELA YELILUNGA LE-ANC?
Emagugu nemigomo yelilunga le-ANC afaka ekhatsi:
* kutitfoba kanye nekutinikela lokungenako kutentisa emzabalazweni wemphakatsi wedemokhrasi longakhetsi ngebuhlanga nangebulili, 
* kukhatsalela luvo netimfuno tebantfu, lokugcizeleleke kumigomo yeBatho Pele - bantfu kucala, 
* kutibophelela ekusebenteseni tinchubomgomo tenhlangano netincumo telubumbano. 
Emalunga e-ANC alindzeleke:
* abe ngemalunga eligatja le-ANC, akhokhe timali tebulunga futsi asite ekwakheni i-ANC, 
* atimbandzakanye ngalokubonakalako etinkhulumeni, ekusukunyisweni nasekusetjentisweni kwenchubomgomo netinhlelo te-ANC, 
* emukele futsi avikele tincumo tetakhiwo letifanelekile tenhlangano, 
* akhe lubumbano lwe-ANC nenhlangano yedemokhrasi futsi alwe nenkhohlakalo, kukhetsa ngebuhlobo kanye nekukhetsa ngemacenjana, 
* alwe nebuhlanga, kukhetsa ngekwebuve, kukhetsa ngekwebulili, kungabi nekubeketelelana ngekwenkholo nangekwepolitiki kanye nanobe nguluphi luhlobo lwelubandlululo, 
* ahlale njalo anelwati ngentfutfuko kutepolitiki nakuleminye imikhakha, atakhele imitfombo yawo njengencenye yeluhlelo lwekufundza lokuchubekako, 
* ahlale anekuchumana nebantfu futsi adlale indzima lebonakalako etindzabeni temphakatsi, 
* atiphatse ngendlela lesibonelo emphilweni yamalanga onkhe, futsi angasebentisi tikhundla tekutiphendvulela kutsi atinjingise nobe atizuzele lokutsite sicu sawo. 
NGABE NGUTIPHI TAKHIWO TE-ANC?
* LiGatja yincenye lesisekelo ye-ANC, lapho emalunga atimbandzakanya khona etindzabeni te-ANC netinkhulumiswano tetepolitiki. Ligatja 'lingumnyombo' wemphakatsi, limele timfuno tawo, liveta imivo yawo futsi ligcugcutela kutsi kube nekusebenta ngekubambisana khona kutawuba nekutfutfuka kwendzawo. Lelo nalelo gatja likhetsa liKomiti leleNgamele liGatja kuMhlanganojikelele weMnyaka.
  
* LiKomiti leleNgamele siGodzi (iRegional Executive Committee - iREC) likhetfwa kuleyo naleyo Khomfa yesiGodzi njalo ngeminyaka lemibili likhetfwa bameleli bemagatja lakuleso sigodzi.
  
* LiKomiti leleNgamele iPhrovinsi (iProvincial Executive Committee - iPEC) likhetfwa kuleyo naleyo Khomfa yePhrovinsi njalo ngeminyaka lemitsatfu likhetfwa bameleli bemagatja lakuleyo phrovinsi.
  
* LiKomiti leleNgamele laVelonkhe (iNational Executive Committee - iNEC) lingumtimba losetulu kakhulu we-ANC emkhatsini kwemaKhomfa futsi linemtfwalo wekuhola lenhlangano. Likhetfwa njalo ngeminyaka lesihlanu kuKhomfa yaVelonkhe. INEC ikhetsa liKomiti laVelonkhe lekuSebenta (iNational Working Committee - iNWC) kumalunga ayo kutsi leNWC ihlelembise umsebenti wenhlangano wamalanga onkhe.
  
* IKhomfa yaVelonkhe, lebanjwa njalo ngeminyaka lesihlanu, ingumtimba losetulu kakhulu lotsatsa tincumo ku-ANC. Bameleli bemagatja bacishe babe ngu-90% wetitfunywa letineligunya lekuvota kuKhomfa yaVelonkhe. UMkhandlu Jikelele waVelonkhe (iNational General Council - iNGC) uyaye ubanjwe emkhatsini kwemaKhomfa aVelonkhe kutawuhlatiya luhlelo nenchubekelembili yenhlangano.
  
* LuPhiko lwalaBasikati lwe-ANC lusebenta njengemtimba lotimele ngekhatsi kwaso sonkhe sakhiwo se-ANC. Inhloso yalo kuvikela kanye nekuchubela embili emalungelo alabasikati kuto tonkhe tinhlobo tekucindzetelwa kanye nekucinisekisa kutsi labasikati badlala indzima lephelele emphilweni yenhlangano. LoluPhiko lwalaBasikati luvulekele bonkhe labasikati labangemalunga e-ANC.
  
* LuPhiko lwalaBasha lwe-ANC nalo lusebenta njengemtimba lotimele, lonenhloso yekuhlanganisa nekuhola bantfu labasha kutsi bacondzane futsi bamelane netinkinga leticondzene nalabasha, kanye nekucinisekisa kutsi labasha bafaka ligalelo leliphelele emsebentini we-ANC. Bulunga beluPhiko lwalaBasha luvulekele bonkhe bantfu labasemkhatsini kweminyaka lengu-14 na-35. 
NGABE LIYINI LIDLELANDZAWONYE LEMACEMBU LAMATSATFU (ITRIPARTITE ALLIANCE)?
I-ANC inelidlelandzawonye neNhlangano yemaKhomanisi yaseNingizimu Afrika (iSouth African Communist Party - iSACP) kanye naKhongolose wetiNyunyani tebaSebenti taseNingizimu Afrika (iCongress of South African Trade Unions - iCOSATU). Lowo nalowo mlingani kulelidlelandzawonye uyinhlangano letimele lenemtsetfosisekelo wayo, emalunga kanye netinhlelo tayo. LeliDlelandzawonye lesekeleke ekutibopheleleni lokuhlanganyele kutinhloso teMzabalazo weNtsandvo yeliNyenti kuVelonkhe, kanye nesidzingo sekuhlanganisa inhlanganisela lenkhulu ngalokungakhonakala ngekwemikhakha yebantfu baseNingizimu Afrika kuleti tinhloso.
LAPHO UNGATFOLA KHONA I-ANC
Emagatja e-ANC ayatfolakala kuwo onkhe emadolobha lamakhulu, emadolobha latayelekile kanye nasetindzaweni tebantfu eNingizimu Afrika. I-ANC inelihhovisi lelikhulu lavelonkhe, emahhovisi layimfica emaphrovinsi kanye nemahhovisi lamanyentana etigodzi.
 

KUBALWA ETIKOLWENI
 
NgaSeptemba na Okthoba bonke bantfwana base Ningimu ne Afrika batabe bayingxenye ye Micimbi wokubalwa etikolweni.
 
Kubalwa etikolweni kutabe kuphetswe litiko lemaSTATISTICS SA, bantfu labakhetselwe kuma STATISTICS kanye nelitiko lete Mfundvo. Bafundzi nabotishela babo ,batobambisana emaklasini kuloMcimbi . Bothishela batoncedza bafundzi ngekuqokelela mininingwane yabo, yetikolo tabo nasemakhaya abo. Lemininingwane leqokelelwe itatsatfwa ihlanganiswe neyelive lonke kanye neyemhlaba wonke jikelele ,njengoba kwentiwa emaveni afana ne United Kingdom kanye ne Australia njengoba nabo bangenele micimbi lenjengalena nyalo.
 
Lemininingwane itosebentiswa kutfutfukisa tintfo tekufundzisa (njengaMabhuku) bafundzi njengemntfwana wakhu kubaluleka nekuvisisa kwemaStatistics nangalendlela asebentiswa ngakhona. Kubalwa kwebantfu bonke nga Okthoba kutabitwa kutsi yiCensus 2001.
 
Kuyini kubalwa kwebantfu na?
 
Eningizimu neAfrika kubalwa kwebantfu kwenteka njalo ngemuva kweminyaka lemihlanu. Ngalesikhatsi bonke bantfu eveni bayabalwa, kuphindze kutfolakale kutsi baphila njani nekutsi batfolakala kuphi naseveni. Lemininingwane yonke isebentiswa ngematiko akahulumende,nahulumende wesifundza kanye nebaplani ,kute babone kutsi yini ledzingekayo nekutsi idzengeka kuphi nendzawo.
 
Loku kusho kutsi yonke lemininingwane letabe yiqokelelwe ngalesikhatsi kubalwa, itosebentiswa  kubonelelwa kutsi tikolo nemitfolampilo kwakhiwe kuphi , ngitiphi tindzawo lapho kudzingakala khona tintfo tekugibela (transport), kanye futsi netindzawo lapha kudzingeka manti asemaphayiphini kanye nagezi.Ingasebentiswa kubona kutsi yini ledzingekalayo ekutfutfukiseni emaphandleni , kutfutfukisa emadilobheni kanye nekuncedza lapha kuhlupheke (poverty) khona.
 
Kungani kutsi ube yingxenye yeCensus 2001
 
*         Imali yemphakatsi wangasekini. Uma uyingxenye yalokubalwa kwebantfu bonke utobe uncedze mphakatsi wangasekini kutsi utfole imali lefuneke kugcina misebenti nekutfutfukisa tidzingo temphakatsi wakini.
*         Lihlelo esikhatsini lesimatima. Lemininigwane itasita beteMtfolampilo ekuboneleni kubhebhetseka nekuvimbela bugulu lebufana neCholera. Ingancedza batakuli nebasebenti beliphiko letekushesha ngesikhatsi setikhukhula kwekutsi babone kutsi lincendvo lidzengekala kuphi ngekushesha nekutsi banagaki bantfu labadzinga lincedza.
*         Kutfutfukiswa kwetidzingo temphakatsi.Lemininingwane ingancedza ema'Planners'kubona kutsi tikolo letisha ,mitfolampilo lemisha kanye netekutijabulisa tidzingeka kuphi.
*         Kwenta kutsi hulumende akusebentele. ICensus 2001 yintfo lengcono letakwenta kutsi baholi betfu bati kutsi sikuphi netidzingo tetfu. Lemininingwane itancedza kutsi kuvele sobala kusebentiswa kwemali yakahulumende nekutsi isebente kuphi.
*         Lincedvo emdenini wakhu. Lemininingwane itasita hulimende kutsi aplane tidzingo temphakatsi ngekushesha nyalo nakusasa. Lemininingwane itakwakha sisekelo selikusasa letinfo letimela tentiwe. Kwakha kangcono likusasa lesikhatsi lesidze lakhu nebantfwana bakhu.
 
Inini iCensus 2001
 
Bantfu labaqeqeshiwe nebaqashiwe kutfola lemininingwane labatiwa njengema "Enumerators" , batovakashela emitini phakatsi kwemhlaka 10 nemhlaka 30 Okthoba.

UMculu waHulumende 
UMculu weMtsetfomgomo No. 6290

-

UMculu. 399
Pretoria, 8 Septemba 1998
No. 19231

-

SATISO SAHULUMENDE
UMKHANDLU WETICU TASENINGIZIMU AFRIKA

UMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika
NO. R 1127

8 Septemba 1998
IMITSETFOMGOMO NGAPHASI KWEMTSETFO WEMKHANDLU WETICU TASENINGIZIMU AFRIKA, 1995
(UMTSETFO NO. 58 WANGA-1995)
UMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika, ngaphasi kwesigaba 14 seMtsetfo weMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika, 1995 (uMtsetfo No. 58 wanga-1995), ngekwemukela kweNdvuna yeTemfundvo kanye nekubonisana neNdvuna yeTemisebenti, wente lemitsetfomgomo lekuleShejuli.

ISHEJULI 
SAHLUKO 1: TIMISO JIKELELE 
1. Tinchazelo 
SAHLUKO 2: IMITIMBA YEKUCINISEKISA EMAZINGA KUTEMFUNDVO NEKUCECESHA 
2. Kwemukelwa 
3. Tindlela tekwemukela imiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha 
4. Sitifiketi sekwemukela 
5. Kwelulwa kwekwemukelwa 
6. Kuhociswa kwekwemukelwa 
7. Bulunga bemiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha 
8. Kushiywa kwetikhundla ngemalunga emiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha 
9. Imisebenti yemiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha 
SAHLUKO 3: IMITSETFO YENCHUBO NEKWESEKELWA NGETIMALI KWEMICIMBI YEMITIMBA YEKUCINISEKISA EMAZINGA KUTEMFUNDVO NEKUCECESHA 
10. Kwesekelwa ngetimali kwemicimbi yemiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha 
11. Imitsetfo yenchubo 
SAHLUKO 4: BAPHAKELI BETEMFUNDVO NEKUCECESHA 
12. Kwemukelwa kwebaphakeli 
13. Tindlela tekwemukelwa kwebaphakeli 
14. Sitifiketi sekwemukelwa njengemphakeli 
15. Kwelulwa kwekwemukelwa kwebaphakeli 
16. Kwemukelwa lokunemibandzela kwebaphakeli 
17. Kuhociswa kwekwemukelwa kwebaphakeli 
SAHLUKO 5: IMITIMBA YEKUCUBUNGULA 
18. Kukhetfwa kwemitimba yekucubungula 
19. Tincwadzi tekukhetfwa njengemitimba yekucubungula 
20. Imisebenti yemitimba yekucubungula 
21. Kucedvwa kwekukhetfwa kwemitimba yekucubungula 
SAHLUKO 6: IMITIMBA YEBUCWEPHESHE NEMITIMBA YEKUVIVINYA
22. Kufakwa kwemitimba yebucwepheshe nemitimba yekuvivinya ekumisweni kwemazinga, ekucinisekisweni kwemazinga nasekucubunguleni 
SAHLUKO 7: TIMISO LETIHLANGAHLANGANISILE 
23. Inchubo yekudlulisa sikhalo 
24. Sihloko lesifisha 
SENGETO 
Imitsetfo yeNchubo yemiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha

SAHLUKO 1:
TIMISO JIKELELE 
Tinchazelo 
1. Kulemitsetfomgomo nobe nguliphi ligama nobe sisho lesiniketwe inchazelo kuloMtsetfo sitawuba naleyo nchazelo kantsi, ngaphandle uma ingcikitsi ibonisa ngalenye indlela - 
"kwemukela" kusho kucinisekiswa, esikhatsini lesinyenti kwesikhatsi lesitsite, kwemuntfu, umtimba nobe sikhungo njengalesineligunya lekwenta umsebenti lotsite ngaphasi kweluhlelo lwekucinisekisa lolumiswe nguMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika ngekulandzela uMtsetfo;
"uMtsetfo" kusho uMtsetfo weMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika, 1995 (uMtsetfo No. 58 wanga-1995);
"umhlatiyi" kusho umuntfu lobhaliswe nguMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lotsintsekako ngekulandzela netindlela letisungulelwe leyo njongo nguMtimba wekuSungula emaZinga kulinganisa imphumelelo yemazinga nobe ticu letitsite teluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu, kantsi "umhlatiyi lolilunga" utawuba nenchazelo lehambisanako;
"kubhaliswa lokunemibandzela" kusho kubhaliswa kwesikhungo setemfundvo lephakeme sangasese njengobe kumiswe kuMtsetfo weTemfundvo lePhakeme, 1997 (No. 101 wanga-1997);
"lolilunga" kusho loyincenye yesigodzi lesiphawuliwe nobe lesiniketwe emandla kunhlangano nobe umtimba lokhonjiswe kulemitsetfomgomo;
"uMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha" kusho umtimba lowemukelwe ngekulandzela sigaba 5(1)(a)(ii) seMtsetfo, lonemtfwalo wekulawula nekuhlola imphumelelo ngekulandzela emazinga nobe ticu tavelonkhe, futsi loniketwe imisebenti lemayelana nekulawulwa nekuhlolwa kwemazinga nobe ticu tavelonkhe kuniketwe ngekulandzela sigaba 5(1)(b)(i) seMtsetfo;
"umkhakha" kusho indzima letsite yekufundza lesetjentiswa njengemzila wekuhlelembisa ngaphasi kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu;
"kucubungula" kusho luhlelo lolucinisekisa kutsi kuhlatiywa kwemiphumela lechazwe ngaphasi kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu lwemazinga nobe ticu kunebulungiswa, nekusimama kanye nekwetsembeka; 
"umtimba wekucubungula" kusho umtimba pheceleti lokhetfwe nguMkhandlu ngekwenjongo yekucubungula;
"uMtimba waVelonkhe wemaZinga" kusho umtimba lobhaliswe ngekulandzela sigaba 5(1)(a)(ii) seMtsetfo, lonemtfwalo wekusungula emazinga nobe ticu kutemfundvo nekucecesha, futsi loniketwe imisebenti lemayelana nekubhaliswa kwemazinga nobe ticu tavelonkhe kuniketwe ngekulandzela sigaba 5(1)(b)(i) seMtsetfo;
"imiphumela" kusho imikhicito yekugcina leboniswe ngekwengcikitsi yeluhlelo lwekufundza;
"kubona lokusisekelo" kusho lowo mcimbi nobe leyo nhloso ngaphasi kweluhlangotsi lapho inhlangano nobe umtimba ukhombisa kutikhandla kwawo khona;
"umtimba webucwepheshe" kusho umtimba lomiswe ngekwemtsetfo wabhaliswa ngalokunjalo ngekulandzela umtsetfo losebenta kumitimba lenjalo, nobe umtimba lotitsandzelako lowenta imisebenti lephawulwe kumtsetfo yemitimba lenjalo kepha ingakabhaliswa ngalokunjalo;
"umphakeli" kusho umtimba lowetfula tinhlelo tekufundza letiholela kumazinga nobe ticu letitsite teluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu futsi lowengamela kuhlatiywa kwawo;
"kucinisekiswa kwemazinga" kusho luhlelo lwekucinisekisa kutsi lizinga lebunyoninco leliphawuliwe liyazuzwa;
"kuhlolwa kwemazinga" kusho luhlelo lwekuvivinya tinkhomba telizinga lebunyoninco lelizuziwe;
"luhlelo lwekwengamela emazinga" kusho inhlanganisela yetinhlelo letisetjentiswa kucinisekisa kutsi lizinga lebunyoninco leliphawuliwe liyazuzwa;
"emazinga labhalisiwe" kusho emazinga nobe ticu labhaliswe ngaphasi kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu;
"luhlangotsi" kusho incenye lemisiwe yemicimbi yetenhlalakahle, temnotfo nobe temfundvo lesetjentiselwa kuklaya imincele yeMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha;
kantsi
"uMtimba wekuSungula emaZinga" kusho umtimba lobhaliswe ngekulandzela sigaba 5(1)(a)(ii) seMtsetfo, lonemtfwalo wekusungula emazinga nobe ticu kutemfundvo nekucecesha, futsi loniketwe imisebenti lemayelana nekusungulwa kwemazinga nobe ticu tavelonkhe kuniketwe ngekulandzela sigaba 5(1)(b)(i) seMtsetfo.

SAHLUKO 2
IMITIMBA YEKUCINISEKISA EMAZINGA KUTEMFUNDVO NEKUCECESHA 
Kwemukelwa 
2. (1) ImiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha itawemukelwa kulowo nalowo mkhakha nguMkhandlu ngekwenjongo yekulawula nekuhlola imphumelelo ngekulandzela emazinga nobe ticu tavelonkhe, futsi itawuniketwa imisebenti lemayelana nekulawulwa nekuhlolwa kwemazinga nobe ticu tavelonkhe ngekulandzela sigaba 5(1)(b)(i) seMtsetfo. 
Emkhakheni lapho kungekho uMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lowemukelwe nobe lapho uMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha wehluleka kufeza imisebenti yawo, kantsi uMkhandlu ukubona kufanelekile, loMtimba utawenta leyo misebenti nemitfwalo ngalokwetayelekile leniketwe kulowo Mtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha.
Inhlangano nobe emacembu etinhlangano letifuna kwemukelwa njengeMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha titawusungulwa kumunye walemikhakha lelandzelako: 
a. Umkhakha wetenhlalakahle; 
b. Umkhakha wetemnotfo; nobe 
c. Umkhakha weluhlelo loluncane lwetemfundvo nekucecesha. 
Tindlela tekwemukela imiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha 
3. (1) Inhlangano nobe emacembu etinhlangano letimele umkhakha lophawulwe kumtsetfomgomo 2(3), lehlangabetana netindlela tekwemukelwa njengeMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha letiboniswe kumtseshwanamgomo (2), tingafaka sicelo sekwemukelwa kuMkhandlu njengeMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha. 
(2) Inhlangano lenjalo kumele ibonise kutsi-
a. kunesidzingo seMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha kutsi usungulwe kulomkhakha lapho ifuna kutsi isebente khona; 
b. ineliso lelicacile ngemicimbi yayo yekucinisekisa emazinga lasekelwe ekusebentisaneni kulomkhakha lophawuliwe kanye nembono lophawuliwe walowo mkhakha; 
c. ayikatsatsi nobe yaphindzaphindza imisebenti nobe incenye yemisebenti yeMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lovele ukhona ngaphandle uma uMkhandlu ubona kutsi loko kuphindvwaphindvwa nobe kuphindvwaphindvwa kwencenye kudzingekile; 
d. inemandla ekwenta lemisebenti leniketwe nguMkhandlu; 
e. inemitfombolusito leyenele kutsi ingachubeka kufeza tinjongo kulesikhatsi itawube yemukelwe ngaso; 
f. ineluhlelo lokwengamela emazinga lolufaka ekhatsi nanobe lungakalinganiselwa kuphela kuloku - 
i. tinchubomgomo tekwengamela emazinga letichaza emazinga uMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lofisa kuwazuza; 
ii. tinchubo tekwengamela emazinga laniketela uMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha ngemakhono ekwenta tinchubomgomo tawo tekwengamela emazinga njengobe kuphawuliwe; kanye 
iii. netinhlelo tekubuyeketa leticinisekisa kutsi tinchubomgomo netinchubo tekwengamela emazinga njengobe kuphawuliwe tiyasetjentiswa futsi tihlala tifanelekile; 
g. umsebenti wangephandle wekucinisekisa emazinga wehlukile futsi utimele eceleni kunemsebenti wekuniketa temfundvo nekucecesha; 
h. mayelana nemsebenti wekucinisekisa emazinga, inekumelelwa kwebabambimsuka bavelonkhe ezingeni lekutsatfwa kwetincumo, kantsi loko kumelela kumele kucinisekise kutiphendvulela emphakatsini nekuba selubala; nekutsi 
i. imicimbi yayo itawutfutfukisa tinhloso teluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu. 
(3) Inhlangano lefuna kwemukelwa njengeMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha itawemukela ngalokubhaliwe-
a. lilungelo leMkhandlu lekuhlola nganobe ngusiphi sikhatsi imicimbi yaloMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha kanye nekubuyeketa tinchubomgomo netinchubo tayo tekwengamela emazinga; 
b. lilungelo leMkhandlu lekuniketa inkhombandlela ngetindzaba letimayelana nemicimbi yeMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha; kanye 
c. nelilungelo lemalunga eMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha kutsi ete kuMkhandlu ngco ngetindzaba letitsintsa kufaneleka kweMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha: Ngaphasi kwembandzela wekutsi tinyatselo letifanelekile tekusombulula leto tindzaba tiye tatsatfwa ezingeni leMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha. 
Sitifiketi sekwemukela 
4. (1) Ngulowo nalowo Mtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha, ngekwemukelwa, utawuniketwa sitifiketi sekwemukelwa nguMkhandlu. 
(2) Lesitifiketi sekwemukelwa sitawubonisa ngalokuphelele emazinga nobe ticu lokwemukelelwa tona: Ngaphasi kwembandzela wekutsi lawo mazinga nobe leto ticu titawulinganiselwa kumkhakha losisekelo weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha ngaphandle uma kuniketwa kwelulwa kwekwemukelwa ngekulandzela umtsetfomgomo 5.
(3) Ngulowo nalowo Mtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lowemukelwe, enyangeni yekucala ngekwekhalenda kumnyaka wesitsatfu wekwemukelwa kanye nanjalo eminyakeni lemitsatfu lelandzelako, utawuniketa umbiko kuMkhandlu mayelana nekutsi kungani loko kwemukelwa kumele kuchubeke, kuphindze kuboniswe nemiphumela lezuzwe nguMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha kuleminyaka lemibili leyengcile.
Kwelulwa kwekwemukelwa 
5. (1) UMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lofuna kwelula kwemukelwa kwawo kutsi kufake ekhatsi emazinga neticu letingabonwa nguMkhandlu njengaletiwela ngaphasi kwemkhakha wawo losisekelo, utawufaka sicelo sekwemukelwa kuMkhandlu, ubonise emakhono awo ekuhlangabetana netindlela letibekelwe loko kwemukelwa ngekulandzela kwemtsetfomgomo 3(1) na-(2). 
(2) Ngekuniketwa kwekwelulwa lesitifiketi sekwemukelwa sitawungcivitwa ngalokulindzelekile.
Kuhociswa kwekwemukelwa 
6. Kwemukelwa kweMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha kungahociswa uma, ngekubona kweMkhandlu, wehluleka kwenta imisebenti yawo. 
Bulunga bemiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha 
7. Emalunga eMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha atawuba ngulawo malunga enhlangano nobe tinhlangano letemukelwe njengeMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lakhetfwe ngulowo mtimba nobe leyo nhlangano nobe licembu letinhlangano letihlangabetana netidzingo temtsetfomgomo 3(2). 
Kushiywa kwetikhundla ngemalunga eMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha 
8. Sihlalo nobe lilunga leMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lophawulwe kumtsetfomgomo 7 utawushiya sikhundla sakhe uma- 
a. imphahla yakhe idliwa nobe enta kutincengela nalabo labakweletako; 
b. avalelwa njengemuntfu longakaphili kahle engcondvweni ngekulandzela nobe ngumuphi umtsetfo; 
c. angabi khona emihlanganweni lemitsetfu lelandzelanako yeMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha ngaphandle kwemvumo yeMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha; 
d. ahocisa ngekuniketa satiso lesibhaliwe kuMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha; 
e. atfolakala, ngesikhatsi sekuphatsa kwakhe sikhundla, anelicala ngesephulomtsetfo bese agwetjwa kuyovalelwa ejele ngaphandle kwelitfuba lekukhokha inhlawulo; nobe 
f. ngekubona kweMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha ehluleka kwenta imisebenti yakhe. 
Imisebenti yemiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha 
9. (1) UMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha utawenta loku- 
a. utawemukela baphakeli labangemalunga bemazinga nobe ticu letitsite lababhaliswe ngaphasi kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu; 
b. utawunconota emazinga kubaphakeli labangemalunga; 
c. utawucubungula kuniketwa kwemisebenti baphakeli labangemalunga; 
d. utawubuyeketa kucilongwa nekuphunyeleliswa kwekuhlola kubaphakeli labangemalunga; 
e. utawubhalisa baphakeli labangemalunga kumazinga nobe ticu letitsite ngekulandzela indlela lesungulelwe leyo njongo; 
f. utawuba nemtfwalo wekwemukela baphakeli labangemalunga lasafundzako; 
g. utawubambisana nemtimba nobe imitimba letsintsekako lekhetselwe kucubungula ngaphasi kwemiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha kufaka ekhatsi kepha kungapheleli kuloku, kucubungula kucinisekiseka kwemazinga kumazinga nobe kuticu letitsite lapho kunamunye nobe ngetulu yemiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha leyemukelwe; 
h. utawuncoma emazinga nobe ticu letinsha kumiTimba yaVelonkhe yemaZinga kutsi ibukisiswe, nobe lushintjo kumazinga nobe ticu letikhona kutsi tibukisiswe kumiTimba yaVelonkhe yemaZinga; 
i. utawugcina idathabhesi leyemukelekile kuMkhandlu; 
j. utawuniketa imibiko kuMkhandlu njengekulandzela timfuno teMkhandlu, futsi 
k. utawenta leyo naleyo misebenti lokungatsi njalo ngekuhamba kwesikhatsi iniketwe nguMkhandlu. 
(2) Ekwenteni imisebenti yawo uMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha utawenta loku-
a. utawulandzela imitsetfomgomo 2 kuya ku-12 yemiTimba yaVelonkhe yemaZinga Imitsetfomgomo (R452 yamhlaka 28 Mashi 1998, uMculu waHulumende No 18787); 
b. unganiketela ngemisebenti lekhetsiwe lephawulwe kumtseshwanamgomo (1) kumphakeli lolilunga nobe lomunye umtimba ngemvumo letfolwe ngaphambilini yeMkhandlu, kepha angeke uniketele ngekutiphendvulela kwawo kuMkhandlu; futsi 
c. uma usungulwe ngaphasi kwalomunye uMtsetfo wePhalamende kwengamela luhlelo lunye loluhlelenjisiwe lwebaphakeli labaneticu letinhlobonhlobo, utawuniketela umsebenti wekubhalisa bacilongi bemalunga, njengekuphawulwa kumtseshwanamgomo (1)(e), kubaphakeli bawo uma luhlelo lwekwengamela emazinga lufaka ekhatsi kulawulwa kwalomsebenti kantsi neMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika watisiwe. 

SAHLUKO 3
IMITSETFO YENCHUBO NEKWESEKELWA NGETIMALI KWEMICIMBI YEMITIMBA YEKUCINISEKISA EMAZINGA KUTEMFUNDVO NEKUCECESHA 
Kwesekelwa ngetimali kwemicimbi yemiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha 
10. (1) UMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lofuna kufinyelela esivumelwaneni neMkhandlu mayelana netimali lokumele tikhokhwe nobe tihociswe ngaphasi kwemandla laniketwe kuMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha nguMkhandlu, utawuveta luHlakamsebenti lwekusebenta ngetimali (business plan) lolubonisa tinhloso letitawuzuzwa ngalesikhatsi lesibuyeketwako lokutawuba minyaka lemitsatfu, futsi lolutawufaka ekhatsi ibhajethi yetimali. 
(2) LoluHlakamsebenti lwekusebenta ngetimali loluphawulwe kumtseshwanamgomo (1) lutawubonisa letimali lokuhlongotwa kutsi tikhokhwe nobe tihociswe nemphumela waleso siphakamiso ekuphunyelisweni kwetinhloso teluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu ikakhulukati ngekubhekisa ekuphumeleliseni kutfolakala, nekunyakata ekuchubekeleni embili kutemfundvo, kucecesha nemikhakha yemsebenti.
Imitsetfo yenchubo 
11. Lowo nalowo Mtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha, uma usebenta ngaleyo ndlela, utawulawulwa mitsetfo yawo yenchubo letawulandzela tiNkhombandlela leticuketfwe kuSengeto lesikulemiTsetfomgomo. 

SAHLUKO 4
BAPHAKELI BETEMFUNDVO NEKUCECESHA 
Kwemukelwa kwebaphakeli 
12. UMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha ngekufakwa kwesicelo ungemukela njengemphakeli umtimba lohlangabetana netindlela letiphawulwe kumtsetfomgomo 13. 
Tindlela tekwemukelwa kwebaphakeli 
13. Umtimba ungemukelwa njengemphakeli nguMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lonekubona lokusisekelo lokulumbana nekubona lokusisekelo kwemphakeli: Ngaphasi kwembandzela wekutsi lomtimba lofuna kwemukelwa - 
a. ubhaliswe njengemphakeli ngekulandzela umtsetfo lofanelekile ngalesikhatsi kufakwa sicelo sekwemukelwa; 
b. uneluhlelo lwekwengamela emazinga lolufaka ekhatsi kepha lungapheleli kuloku - 
i. tinchubomgomo tekwengamela emazinga lachaza loko umphakeli ahlose kukuzuza; 
ii. tinchubo tekwengamela emazinga laniketa umphakeli litfuba lekwenta tinchubomgomo takhe tekwengamela emazinga labekiwe; nobe; 
iii. tindlela tekubuyeketa leticinisekisa kutsi letinchubomgomo netinchubo tekwengamela emazinga letibekiwe tiyasetjentiswa futsi tihlala tifanelekile; 
c. lolukwati kutfutfukisa, kwetfutsa nekucubungula tinhlelo tekufundza loluholela emazingeni nobe ticu letitsite letibhalisiwe; 
d. unaloku- 
i. imitfombolusito ledzingekile yetetimali, tekuphatsa nalokuphatsekako; 
ii. tinchubomgomo netinhlelo tekukhetsa basebenti, kucutjungulwa kanye nekutfutfukiswa kwabo; 
iii. tinchubomgomo netinhlelo tekungena kwebafundzi, netinhlelo tekukhomba indlela nekwesekela; 
iv. tinchubomgomo netinhlelo tekuphatsa tincenye talokuphatsekako endzaweni yekusebenta nobe kungesiko endzaweni yekusebenta; 
v. tinchubomgomo netinhlelo tekuphatfwa kwekuhlatiya; 
vi. tinchubo letidzingekile tekubika; kanye 
vii. nelikhono lekuzuza imiphumela lehlosiwe, kusetjentiswa kwemitfombolusito letikhona netinchubo letibonwa nguMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha kutsi tidzingekile ekutfutfukiseni, ekuletseni nasekucubunguleni tinhlelo tekufundza letiholela emazingeni nobe ticu letitsite letibhalisiwe njengobe kuphawulwe kupharagrafu (c) ; nekutsi
e. awukaze uniketwe kwemukelwa nobe ufake sicelo sekwemukelwa ngulomunye uMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha ngalokuphawulwe kumtsetfomgomo 2. 
Sitifiketi sekwemukelwa njengemphakeli 
14. (1) Lowo nalowo mphakeli lobhalisiwe, ngemuva kwekwemukelwa, utawuniketwa sitifiketi sekwemukelwa nguMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha, lotsintsekile, kantsi lesitifiketi sitawungcivitwa nguMkhandlu futsi sitawuveta loku - 
a. kutsi ungumphakeli lolilunga leMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lotsintsekile; kanye 
b. nemazinga nobe ticu lokuniketwa kwemukelwa kwato. 
(2) Lowo nalowo mphakeli lowemukelwe, enyangeni yekucala kukhalenda yemnyaka wesihlanu wekwemukelwa kanye nasemnyakeni wesihlanu ngemuva kwaloko, utawuniketa ngembiko kuMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lotsintsekako lochaza kutsi kungani loko kwemukelwa kumele kuchubeke, uphindze ubonise imiphumela lezuziwe ngalesikhatsi lesiminyaka lemine leyengcile.
Kwelulwa kwekwemukelwa kwebaphakeli 
15. (1) UMphakeli lowemukelwe lofisa kwelula kwemukelwa kwakhe kutsi kufake ekhatsi emazinga nobe ticu letingakahlolwa nguMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lomemukele ngekutsi tingaphasi kwekubona lokusisekelo, utawufaka sicelo sekutsi loMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lomemukele ubonise likhono lakhe lekuhlangabetana netindlela letimiselwe loko kwelulwa kwekwemukeleka. 
(2) UMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lowo mphakeli lemukelwe ngaphasi kwawo, ngekuvumelana neMkhandlu, utawuhlelembisa loko kwelulwa kwekwemukeleka njengobe kudzingekile ngekubambisana neMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha ngekubona lokusisekelo kwemazinga nobe ticu lapho kwentiwa khona sicelo: Ngaphasi kwembandzela wekutsi -
a. letindlela letimiselwe loko kwemukeleka njengobe tiphawulwe kumtsetfomgomo 13(1) kuhlangatjenanwa nato; 
b. bacubunguli lababhaliswe neMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lomphakeli lemukelwe ngaphasi kwawo bachuba lokucubungula kwemazinga nobe ticu letibhalisiwe lapho lokwelulwa kufunwa khona; nobe 
c. bacubunguli lababhaliswe neMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha wekubona lokusisekelo kwemazinga nobe ticu lokufakwe sicelo tato, bachuba lokucubungula. 
(3) UMkhandlu, ngekubonisana neMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha wekubona lokusisekelo lokuphawulwe kumtseshwanamgomo (2) utawucinisekisa kutsi tindlela tekwemukelwa letiphawulwe kumtsetfomgomo 13 temazinga nobe ticu letitsite tiyahlangatjetwa.
(4) UMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lapho umphakeli lowenta sicelo sekwelulwa kwekwemukeleka emukeleke khona utawuba ngulowo Mtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha wekubona lokusisekelo kwalowo mphakeli ngemuva kwekuniketwa kwalokwelulwa kwekwemukeleka.
(5) Ngekuniketwa kwekwelulwa, sitifiketi sekwemukeleka sitawube sesiyangcivitwa njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 14(1)(b).
Kwemukelwa lokunemibandzela kwebaphakeli 
16. (1) Uma uMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lokwentiwe kuwo sicelo sekwemukelwa, ubona kutsi umphakeli lobhalisile nobe umphakeli lofuna kubhalisa kwemukelwa lokunemibandzela akahlangabetani nato tonkhe timfuneko tekwemukelwa, lowo Mtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha unganiketa lowo mphakeli kwemukelwa lokunemibandzela kwesikhatsi lesincunyiwe, lesingengci iminyaka lemibili, lapho lowo mphakeli utawuba ngaphasi kweluhlelo lwekutfutfukiswa loluvunywe nguMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha futsi lolumiselwe kusita lomphakeli kutsi ahlangabetane naletimfuneko letidzingekile kutsi emukelwe: Ngaphasi kwembandzela wekutsi, ngekubona kweMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha tifiso temfundzi tivikelekile ngalesikhatsi kuchutjwa loluhlelo lwekutfutfukisa. 
(2) Lowo nalowo mphakeli, ngekwemukelwa lokunemibandzela, utawuniketwa sitifiketi sekwemukelwa lokunemibandzela ngulowo Mtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lotsintsekile kantsi leso sitifiketii sitawubonisa loku -
a. kutsi ungumphakeli lowemukelwe lolilunga leMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lotsintsekile; 
b. emazinga nobe ticu lokuniketwa kwemukelwa lokunemibandzela kwato. kanye 
c. tinsuku lapho lokwemukelwa lokunemibandzela kutawucala khona nalapho kutawuphela khona. 
Kuhociswa kwekwemukelwa kwebaphakeli 
17. (1) Kwemukelwa kwemphakeli kungahociswa uma, ngekwembono weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lamukelwe ngaphasi kwawo, ngekuvumelana neMkhandlu, ehluleka kwenta imisebenti yakhe ngalokugculisako. 
(2) Umphakeli angacela kutsi kwemukelwa kwakhe ngemazinga nobe ngeticu letitsite kuhociswe.

SAHLUKO 5
IMITIMBA YEKUCUBUNGULA 
Kukhetfwa kwemitimba yekucubungula 
18. Uma uMkhandlu ungakubona kudzingekile, utawukhetsa umtimba wekucubungula: Ngaphasi kwembandzela waloku - 
a. kutsi lowo mtimba uhlangabetana netindlela letengetiwe teMtimba wekuSungula emaZinga lotsintsekile letinconywe kuMtimba wawo waVelonkhe wemaZinga ngekulandzela umtsetfomgomo 24(1) wemiTsetfomgomo yeMtimba waVelonkhe wemaZinga, 1998 (R. 452 wamhlaka 28 Mashi 1998, uMculu waHulumende No. 18787), taphindze temukelwa nguMkhandlu; 
b. kutsi lowo mtimba ungachuba imisebenti yekucubungula ngendlela lecinisekisa kutsi kuhlatiywa kwemiphumela lokuchazwe kumazinga nobe ticu kunebulungiswa, kunekusimama nekutsi kuyetsembeka; kanye 
c. nekutsi lowo mtimba unekumelela kwebabambimsuka kuvelonkhe ezingeni lekutsatfwa kwetincumo, kube kumelela lokubonisa timfuno talabo labazuzako nalabanenshisekelo-ngco kumicimbi yemtimba wekucubungula. 
Tincwadzi tekukhetfwa njengemitimba yekucubungula 
19. (1) UMkhandlu ungakhetsa umtimba wekucubungula nobe imitimba yekucubungula kwesikhatsi lesibekiwe kanye nemazinga nobe ticu lotibona tidzingekile kucinisekisa kufezwa kwemsebenti wekucubungula. 
(2) UMkhandlu utawuniketa lowo nalowo mtimba wekucubungula lokhetfwe njengaloko incwadzi lekhomba lusuku nesikhatsi sekukhetfwa kanye nemazinga nobe ticu lomele uticubungule.
Imisebenti yemitimba yekucubungula 
20. Imitimba yekucubungula itawenta loku- 
a. itawuhlola kutsi ngabe tincumo tekuhlatiya mayelana nemazinga nobe ticu letitsite letitsetfwe ngumunye nobe ngetulu yemiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha tinebulungiswa, tinekusimama futsi tiyetsembeka ngekulandzelwa kwemiphumela lechazwe kulawo mazinga nobe ticu; 
b. itawenta tincomo kuMkhandlu mayelana - 
i. nekunconotwa lokudzingekile ekusebenteni kweMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha; 
ii. nekwemukelwa kweMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha; 
iii. netingucuko kumazinga nobe ticu lokumelwe tibukisiswe miTimba yaVelonkhe yemaZinga; kanye 
iv. naletinye tinhlangotsi letingabekwa nguMkhandlu ngekuhamba kwesikhatsi; kanye 
c. nekwenta leminye imisebenti yekucubungula njengobe kungamiswa nguMkhandlu ngekuhamba kwesikhatsi. 
Kucedvwa kwekukhetfwa kwemitimba yekucubungula
21. (1) Kukhetfwa kwemtimba wekucubungula kutawucedvwa ngesikhatsi nelusuku loluphawulwe kuncwadzi yekukhetfwa, ngaphandle uma kumiswe ngalokunye ngalokubhaliwe nguMkhandlu. 
(2) Kukhetfwa kwemtimba wekucubungula kungacedvwa uma, ngekubona kweMtimba wekuSungula emaZinga nobe uMtimba waVelonkhe wemaZinga lotsintsekako, ngekuvunyelwa nguMkhandlu, wehluleka kwenta imisebenti yawo ngalokugculisako.

SAHLUKO 6
IMITIMBA YEBUCWEPHESHE NEMITIMBA YEKUVIVINYA 
Kufakwa kwemitimba yebucwepheshe nemitimba yekuvivinya ekumisweni kwemazinga, kucinisekiswa kwemazinga nasekucubunguleni 
22. Imitimba yebucwepheshe nemitimba yekuvivinya ingafaka ticelo tekwenta loku - 
a. kwemukelwa nobe bulunga beMtimba wekuSungula emaZinga njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 20 nobe 22(1) wemiTsetfomgomo wemiTimba yaVelonkhe yemaZinga, 1998 (R. 452 wamhlaka 28 Mashi 1998, uMculu waHulumende No. 18787); 
b. kwemukelwa njengeMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 2; kanye 
c. nekukhetfwa njengemtimba wekucubungula njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 18. 

SAHLUKO 7
TIMISO LETIHLANGAHLANGANISILE 
Inchubo yekudlulisa sikhalo 
23. (1) Inhlangano lefisa kudlulisa sikhalo mayelana nesincumo semtimba lesiphawulwe kumitsetfomgomo 2 na-12 itawubhala sikhalo sayo ngaloko isicondzise kuMkhandlu ifake ekhatsi netizatfu talokudlulisa lesikhalo kungakapheli tinyanga letintsatfu ngemuva kwekutsatfwa kwaleso sincumo. 
(2) Uma kwenteka uMkhandlu uvumelana nalesikhalo lesidlulisiwe ngesincumo semtimba lesiphawulwe kumitsetfomgomo 2 na-12, lowo mtimba utawenta loku- 
a. utawuchibiyela lesincumo ngalokulindzelekile; 
b. utawubhala loko kuchibiyela kuyo yonkhe imiculu lapho lesincumo sekucala sibhalwe khona; 
c. utawenta konkhe kuchibiyela lokudzingekile kuyo yonkhe imiculu; bese ukhipha lushicilelo lolubuyeketiwe lwayo yonkhe imiculu letsintsekile. 
Sihloko lesifisha 
24. LemiTsetfomgomo itawubitwa ngemiTsetfomgomo yemiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha, 1998. 

SENGETO
TINKHOMBANDLELA TEMITSETFO YENCHUBO YEMITIMBA YEKUCINISEKISA EMAZINGA KUTEMFUNDVO NEKUCECESHA 
TINCHAZELO 
1. KuletiNkhombandlela, ngaphandle uma ingcikitsi ibonisa ngalenye indlela - 
"Sihlalo" kusho Sihlalo weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha;
"liKomiti" kusho nobe nguliphi likomiti leMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha;
"liKomiti leleNgamele" kusho likomiti lelisungulelwe kwenta imisebenti letsite lephawuliwe egameni leMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha;
"lilunga" kusho lilunga leMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha;
"Sincumo" kusho sincumo seMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha;
"maBhalane" kusho lilunga leMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lelimiselwe lenjongo.
EMALUNGA EMTIMBA WEKUCINISEKISA EMAZINGA KUTEMFUNDVO NEKUCECESHA 
2. UMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha ngekwenjongo yemsebenti wekucinisekisa emazinga, utawuba naSihlalo, liPhini laSihlalo, maBhalane kanye nalamanye emalunga lakhetfwe nguMkhandlu, ngaphasi kwemfuneko yekutsi Sihlalo utawukhetfwa kwekucala ngemalunga eMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha emkhatsini wawo nobe kuleminye imitfombo. 
TIPHATSIMANDLA LETENGAMELE 
3. Sihlalo weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha utawengamela emihlanganweni yeMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha. Uma Sihlalo angekho kunobe ngumuphi umhlangano liPhini laSihlalo litawengamela. Uma bobabili bangekho, emalunga angakhetsa emkhatsini wawo sihlalo lotawubamba kulowo mhlangano. 
IMIHLANGANO YEMTIMBA WEKUCINISEKISA EMAZINGA KUTEMFUNDVO NEKUCECESHA
4. UMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha utawuhlangana kuleto tindzawo nangetikhatsi letingabekwa ngesincumo ngekuhamba kwesikhatsi.
5. Imihlangano lesipesheli ingabitwa ngekutsandza kwaSihlalo, nobe ngesicelo lesesekelwe ngemalunga langekho ngaphasi kwencenye yinye kuletintsatfu lapho-ke lowo mhlangano utawubanjwa ngesikhatsi nasendzaweni lemiswe ngumaBhalane, masinyane ngalokungakhonakala ngemuva kwekutfola leso sicelo.
6. Sihlalo ngemuva kwekubonisana neliKomiti leleNgamele utawuba nelilungelo lekuhlehlisa umhlangano weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha uma letindzaba letiseluhlweni lwalokukhulunywa ngako tibukeka tingadzingi lowo mhlangano, ngaphasi kwembandzela wekutsi emalunga atawatiswa ngaloko kuhlehliswa lokungenani kusaneliviki ngembi kwelusuku lapho uMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha kumele uhlangane, futsi nangaphasi kwembandzela wekutsi imihlangano angeke icitfwe nobe ihlehliswe ngenca yetigameko nobe tibonelelo letingetulu kwemandla eMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha ngaphandle uma tincenye letimbili kuletintsatfu temalunga tivumelana ngaloku.
7. Nobe ngubani bukhona bakhe lobudzingekako ngekwenjongo yemhlangano angamenywa nguMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha kutsi abe khona kunobe ngumuphi umhlangano weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha.
8. Yonkhe imiculu letfunyelelwe emalunga itawubhalwa ngendlela lefanelekile malungana neluhlobo nekubaluleka kwalokucuketfwe, ngekuvisisa kutsi kubalulekile kumalunga kutsi acinisekise kutsi leyo miculu iphatfwa ngekulandzela loko kubhalwa. 
SATISO NGEMIHLANGANO 
9. Satiso nganobe ngumuphi umhlangano weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha lesitawufaka ekhatsi luhla lwalokutawukhulunywa ngako lapho, sitawutfunyelwa ngumaBhalane kulelo nalelo lunga kanye nalabanye bantfu lokudzingeke babe khona lokungenani kusanetinsuku letingu-14 ngembi kwalolusuku lolumisiwe lwalomhlangano ekhelini lelibhaliswe kumaBhalane: Ngaphasi kwembandzela wekutsi uma kumihlangano lesipesheli leso satiso lesibhaliwe lesikhishwe ngesikhatsi lesincane njengobe kungancuma Sihlalo, kepha singabi ngaphasi kwetinsuku letintsatfu tekusebenta, singaniketwa.
10. Kungatfolwa kwanobe ngusiphi satiso, lesitfunyelwe ngalokufanelekile ekhelini lelibhalisiwe lanobe nguliphi lilunga, angeke kutsintse nobe kucitse lokuchubeke kunobe ngumuphi umhlangano. 
IREJISTA YALABAKHONA 
11. Ngulelo nalelo lunga lelikhona emhlanganweni weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha litawusayinda irejista yalabakhona letawubekelwa leyo njongo. 
IKHORAMU 
12. Sigamu sinye semalunga, kungafaki ekhatsi Sihlalo, sitawenta ikhoramu kuyo yonkhe imihlangano leyetayelekile yeMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha. Emihlanganweni lesipeshali incenye yinye kuletintsatfu temalunga eMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha, kungafaki ekhatsi Sihlalo, itawenta ikhoramu.
13. Uma linani lemalunga lakhona endzaweni nangesikhatsi lesimiselwe umhlangano lingakeneli kwenta ikhoramu, lomhlangano utawuchubeka, ngaphasi kwembandzela wekutsi nobe ngutiphi tincumo lokufinyelelwe kuto titawutsatfwa njengetesikhashana futsi titawutungeletiswa kumalunga eMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha kutsi tiphindze tidzingidvwe bese kuphawulwa ngembi kwekwemukelwa. 
TITATIMENDE TABETINDZABA 
14. Uma kubonakala kudzingekile kutsi kukhishwe sitatimende sabetindzaba mayelana netinhlangotsi letifanelekile temicimbi nemihlangano yeMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha, titawukhishwa nguSihlalo weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha ngekuvumelana naSihlalo weMkhandlu. 
EMAMINITHI 
15. Emaminithi alowo nalowo mhlangano atawuhlanganiswa aniketelwe kucinisekiswa emhlanganweni lolandzelako. MaBhalane utawutungeletisa emaminithi ngesikhatsi lesifanako naleso sesatiso lesibita umhlangano lolandzelako.
16. Emaminithi angeke abonise ngalokukhulunywe-ngco emhlanganweni, kepha atawuba sifinyeto lesibhaliwe saloko bekuchubeka, tiNcumo kanye netinyatselo letidzingekile, ngaphasi kwembandzela wekutsi ngulelo nalelo lilunga litawuba nelilungelo lekucela kutsi luvo lwalo lolutsite luphawulwe kumaminithi. 
TINKHULUMOMPHIKSWANO TEMTIMBA WEKUCINISEKISA EMAZINGA KUTEMFUNDVO NEKUCECESHA KANYE NEKUVOTA 
17. Ekuchutjweni kwanobe ngumuphi umhlangano weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha imitsetfo leyetayelekile yenkhulumomphikiswano itawulandzelwa.
18. Kutsatfwa kwetincumo kutawuba ngekuvumelana ngaphasi kwembandzela wekutsi uma kuvumelana kungatfolakali kungatsatfwa ivoti. Uma kunesidzingo sevoti kutawentiwa ngekuphakamisa sandla ngaphandle uma kucelwa ibhalothi ngunobe nguliphi lilunga, lapho-ke kutawube sekwentiwa ibhalothi leyimfihlo.
19. Sihlalo, uma engamele angeke abe nelivoti lelingumncamlajucu, kepha livoti leletayelekile.
20. Uma Sihlalo angekho libamba laSihlalo (nobe liPhini laSihlalo nobe lomunye) angeke abe nelivoti nelivoti leletayelekile, kepha livoti lelingumncamlajucu.
21. Kubalulekile kutsi lilunga leMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha livete nobe nguyiphi inshisekelo lelinayo endzabeni ledzingidvwa nguMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha nekutsi litimisele kuyishiya leyo nkhulumomphikiswano: Ngaphasi kwembandzela wekutsi lelo lilunga litawuvunyelwa kushiya uma sincumo lesinjalo sitsatfwa nguMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha.
22. Ngaphandle uma kubekwe ngalokunye kulemitsetfo, sincumo selinyenti lemalunga lakhona emhlanganweni weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha sitawuba sincumo seMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha. Imibono yelidlandzane ingabhalwa uma kunesicelo semalunga lanjalo.
23. Nanobe kwekutsi letinye timiso tanobe ngumuphi kulemitsetfo titsini, uma kuba neludzaba loluvukako emkhatsini kwemihlangano leyetayelekile loludzinga sincumo seMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha kutsi ngekubona kwaSihlalo akukamelanga lucitselwe sikhatsi kuze kufike umhlangano lotayelekile lolandzelako weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha, Sihlalo angagunyata maBhalane kutsi abhale aphindze atfumele satiso ngeliposi lelibhalisiwe nobe ngetigijimi kulelo nalelo lunga lesifaka ekhatsi loludzaba lolutsintsekako bese acela nelivoti ngeliposi mayelana nesincumo lokumele sitsatfwe. Lesatiso sitawucacisa sikhatsi lokumele lelivoti leliposi sitfunyelwe ngaso, lokungeke kube ngaphasi kwetinsuku letingu-10 kusukela kulolusuku lwekutfunyelwa kwesatiso. Sincumo selinyenti seMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha sitawutsatfwa njengesincumo seMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha. Umphumela walebhalothi utawatiswa emhlanganweni lolandzelako weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha. 
KUSUNGULWA KWELIKOMITI LELENGAMELE 
24. LiKomiti leleNgamele litawuba kuphela nemalunga kantsi futsi atawukhetfwa ngilo. Litawuba naSihlalo kanye nalamanye emalunga njengobe kungabona nekwenyulwa nguMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha: Ngaphasi kwembandzela wekutsi - 
a. lelo Komiti leleNgamele, ngekuvumelana netinkhambiso teMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha, litawuchuba imisebenti yeMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha emkhatsini wemihlangano: Ngaphasi kwembandzela wekutsi tonkhe tincumo letimayelana nemgomosisekelo titawuba lilungelo lemiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha; 
b. Sihlalo, nobe uma Sihlalo angekho, libamba laSihlalo lelikhetfwe ngemalunga utawengamela yonkhe imihlangano yeliKomiti leleNgamele; 
c. Sihlalo utawubika ngemsebenti weliKomiti leleNgamele kulowo nalowo mhlangano lowetayelekile weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha; kantsi 
d. ikhoramu yeliKomiti leleNgamele itawakhiwa nguSihlalo kanye nesigamu semalunga alelo komiti. 
INDZIMA YAMABHALANE 
25. Umsebenti webubhalane lohambelana nekusebenta kweMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha nobe imicimbi yawo, utawentiwa, ngekuvumelana netinkhambiso taSihlalo weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha, ngumaBhalane.
26. Indzima yamaBhalane kusita uMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha ngekwenta loku - 
a. ngekuniketa umsebenti webubhalane; 
b. ngekweluleka etindzabeni tekuphatsa; 
c. ngemsebenti wekwengamela lokubonakalako; 
d. ngekusita ekwengameleni imiklamo; kanye 
e. nekwenta leyo leminye imisebenti njengobe uMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha ngekuhamba kwesikhatsi ungakudzinga. 
KUCHITJIYELWA KWEMITSETFO 
27. Lemitsetfo ingengetwa nobe ichitjiyelwe kunobe ngumuphi umhlangano weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha ngekuvuma kweMkhandlu, ngelinyenti leletayelekile lemalunga lakhona, ngaphasi kwembandzela wekutsi leso sichibiyelo besiliphuzu leliphawulwe ngalokucacile eluhlwini lalokukhulunywa ngako, nelushicilelo lwakhona lwatungeletiswa kumalunga neluhlu lwalokukhulunywa ngako kanye nekutsi emalunga langekho ngaphasi kwesigamu akhona kulowo mhlangano. 
KUBUYEKETWA KWETINCUMO TEMTIMBA WEKUCINISEKISA EMAZINGA KUTEMFUNDVO NEKUCECESHA 
28. Leso naleso sincumo lesitsetfwe emhlanganweni weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha kumele siniketwe inombolo letimele yesincumo seMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha futsi sibonwa njengesincumo seMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha. Lilunga lelifuna kutsi sincumo sibuyeketwe liyacelwa kutsi lifake sicelo saleso sidzingo netizatfu letiphelele salokubuyeketwa lokufunwako kumaBhalane lokungenani emalanga langu-14 ngembi kwemhlangano weMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha. Uma kungenteka loMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha uchibiyele lesincumo, leso sichibiyelo sitawubhalwa kumaminithi emhlangano, kutsi leto tichibiyelo kumiculu tentiwe bese kukhishwa kushicilela kwemiculu lebuyeketiwe. 



Kuvisisa inchubomgomo
yaseNingizimu Afrika
yekutfutfwa kwemangcoliso
Kuvisisa inchubomgomo
yaseNingizimu Afrika
yekutfutfwa kwemangcoliso
Imigomo yesiPhakamisomtsetfo
 Kutfutfwa kwemangcoliso kumele kuhambisane netimfuno
temiphakatsi futsi kwesekeleke ekwatiseni ngekuhlanteka
lokunconotiwe.
 Imiphakatsi kumele itimbandzakanye ngalokuphelele kumiklamo.
IDWAF ingumhlelembisi kuphela. Takhamuti tinemalungelo
kanye nemitfwalo ekubukeleleni imphilo yato.
 Kutfutfwa kwemangcoliso kumele kuniketwe ngekuhambisana
nekuphakelwa kwemanti naletinye tinsita tamasipala.
 Kutfutfwa kwemangcoliso kungetulu kwemathoyilethi-nje; kumele
kuhambisane nemfundvo yesimondzawo netemphilo.
 Kufinyelela eluhlelweni lolusisekelo lwekutfutfwa kwemangcoliso
kulilungelo leluntfu.
 Hulumende wasekhaya unemtfwalo ngekwemtsetfosisekelo
wekuniketa kufinyeleleka kwetinsita tekutfutfwa kwemangcoliso.
 Timali temphakatsi letiyindlala kumele tibekwe njengabocalangaye
ekusiteni labo labasengotini kakhulu.
 Timali tavelonkhe letilinganisiwe kumele tabiwe
ngalokunebulungiswa kulo lonkhe live.
 Emanti anelinani letemnotfo ngaloko kumele avikelwe
ngekutfutfwa kwemangcoliso.
 Labo labangcolisa emanti kumele bakhokhele kuhlantwa
kwalamanti labawangcolisile.
 Kutfutfwa kwemangcoliso kumele kube nekusimama
ngekwetimali.
 Simondzawo kumele sivikelwe uma tinhlelo tekutfutfwa
kwemangcoliso tisukunyiswa futsi tichutjwa.
Yindzaba sibe nenkinga?
Inkinga yekutfutfwa kwemangcoliso eNingizimu Afrika inetimbangela letimbili letisemcoka:
kuhlanteka lokungagculisi (bantfu
labanyenti ababoni kutsi kumele
bageze tandla ngemuva kwekuya
emthoyi nobe kwekuntjintja
emanabukeni, kantsi labanyenti
bacabanga kutsi kulungile
kusebentisa lihlatsi njengelithoyilethi),
kweswelakala kwesakhiwonchanti
(kweswelakala kwemanti ekugeza
tandla kanye nemathoyilethi).
Kuniketa ngemathoyilethi yincenye yinye yemphendvulo. Ngesikhatsi lesifanako kumele
kube nekwengetwa kwelwati lwemphakatsi mayelana netindzaba tetemphilo, kunconotwa
kwekuhlanteka kanye nekumbandzakanyeka kwemphakatsi etinhlelweni tekutfutfwa
kwemangcoliso.
Ngabe siyini sisombululo?
Hulumende unemtfwalo ngekwemtsetfosisekelo kutsi acinisekise kutsi bonkhe bantfu
baseNingizimu Afrika bafinyelela eluhlelweni lwekutfutfwa kwemangcoliso lolwenele.
Lenchubomgomo ngaloko-ke itawubuka ekuniketeni kutfutfwa kwemangcoliso lokwenele
emakhaya, etikoleni nasemitfolamphilo, kunconota kugcogcwa nekulahlwa kwetinsila emakhaya,
kanye nekufundzisa umphakatsi ngekuhlanteka.
Hulumende uhlela kuhlelembisa kwetfulwa kwetinsita lokunconotiwe ngekubambisana nemiphakatsi
kanye nekusebentisa tinsita tekutfutsa emangcoliso letinekusimama (letikhonakalako, letiphetfwe
ngumphakatsi. Kucaphela kutawubhekiswa kakhulu etindzaweni tasemaphandleni, leticishe
tibe ngemadolobha kanye nasemikhukhwini lapho sidzingo sisikhulu kakhulu khona.
Kutfutfwa kwemangcoliso kubalulekile emphilweni yavelonkhe. Khona sitawuzuza kutfutfwa
kwemangcoliso lokukahle, kumele kube yincenye yemkhakha wonkhe wekutfutfukisa. Kutfutfwa
kwemangcoliso ngaloko-ke kungukunye etinhlelweni letinyenti tekutfutfukisa letigcugcutelwa
nguhulumende. Imphumelelo futsi incike ekwesekeleni kwemphakatsi. Umtsamo wekutfutfwa
kwemangcoliso kumele wakhiwe ngekunonopha emiphakatsini khona takhamuti titawuhlonyiswa
ekufakeni ligalelo eluhlelweni lwavelonkhe lwekutfutfwa kwemangcoliso.
Tinhlelo tekutfutfwa kwemangcoliso titawunconota tinkinga tetenhlalakahle netengcondvo
letihambisana nekutfutfwa kwemangcoliso lokungagculisi. Emathoyilethi labekwe khashane
nemiti, tinsita letingakeneli tekusetjentiswa ngumphakatsi, kulahlwa lokungakeneli kwetinsila
nalokunye kwenta lokungagculisi kwekutfutfwa kwemangcoliso kuholele ekulahlekelweni
kwelingasese nesitfunti, kuba sesimeni lesibucayi nekwandza kwematfuba etingoti macondzana
nekuphepha kwemuntfu.
Ngabe nguliphi lizinga lelisisekelo
lekutfutfwa kwemangcoliso
lelemukelekile?
 Kuhlanteka lokufanelekile lokufana nemathoyilethi lahlantekile kanye
nekugezwa kwetandla ngemuva kwekutsintsana netinsila
 Luhlelo lwekulahla lindle lebantfu, emanti langcolile kanye netibi
lolungakhonakala, lokulula kulugcina, loluphephile nalolwemukelekile
kusimondzawo
 Lithoyilethi lalowo nalowo mndeni
Ngabe yini lokutawuzuzwa
yinchubomgomo lesisekelo yekutfutfwa
kwemangcoliso emakhaya?
Yindzaba kutfutfwa
kwemangcoliso kubalulekile?
Kutfutfwa kwemangcoliso kubalulekile emphilweni yavelonkhe. Tinkinga tetemphilo letihambisana
nekutfutfwa kwemangcoliso lokungagculisi tifaka ekhatsi umhudo, sisu leselekako, ithayifodi,
ikholera, malaleveva, umtfundzangati, emanyokane, kutsikameteka kwemehlo, tifo tesikhumba
kanye nekungeneka lokwengetekile ebantfwini labaneligciwane leHIV.
Kutfutfwa kwemangcoliso futsi kubalulekile ekwakhiweni kwemnotfo. Tinzuzo tetemnotfo
tekutfutfwa kwemangcoliso lokunconotiwe tifaka ekhatsi kulangatelela lizinga lemphilo, konga
etindlekweni tetemphilo, kukhicita lokusezingeni leliphakeme kwebasebenti, kuya kahle esikoleni,
tekuvakasha letinconotiwe kanye nekwehla kwetindleko tekuhlanta emanti.
Luhlelo lwahulumende
lwekusebenetisa kutfutfwa
kwemangcoliso
1. 2.
3. 4.
5. 6. 7.
kusungula
imfuno
8. 9.
kuniketa
kwesekela
lokufanelekile
khona
kutawucinisekiswa
kusimama
lokuchubekako
10.
Kusukela ekucaleni
cinisekisa kusimama
kwesikhatsi lesidze
ezingeni lekuhlela
Phawula tinkinga
tendzawo tekutfutfwa
kwemangcoliso
Lisu lekubukana
naletinkinga ngaphasi
kwe-IDP/WSDP
Kucinisekisa
imitfombolusito
yeluntfu leyenele,
nobe kwenta
emasu
esikhashana
Kusebentisa
lisu, kucala
nge...
kulandzelela
nekubika
Kulunganisa
imicombelelo
timali
Kubekwa
njengabocalangaye
kwaletinkinga
Kunconotwa kwekutfutfwa kwemangcoliso ngumtfwalo wawonkhewonkhe. Labo
labadlala indzima bafaka ekhatsi imiphakatsi nemindeni (kwekucala nalokubalulekile);
bosonkontileka labasemiphakatsini; hulumende wasekhaya, wesifundza newavelonkhe;
umkhakha wangasese nemaNGO.
Ngubani lonemtfwalo mayelana nekutfutfwa
kwemangcoliso lokungcono?
Imitfwalo ngekweMtsetfosisekelo:
Imindeni nemiphakatsi
 Bomasipala kumele banikete ngekufinyeleleka kwetinsita letisisekelo
 Hulumende wavelonkhe newesifundza kumele asekele bomasipala ngemtsetfo
naletinye tindlela
Kutfutfwa kwemangcoliso lokukahle kucala ekhaya. Imindeni nemiphakatsi inemitfwalo
kwekucala nalokusembili mayelana nemphilo yayo, simondzawo lesihlantekile
nekutfutfwa kwemangcoliso lokunconotiwe. Banemitfwalo yekunconota tindlela
tabo tekutfutfwa kwemangcoliso ngobe tindlela letingakafaneli tekuhlanteka
tingabeka hhayi imphilo yabo kuphela kepha neyemiphakatsi engotini kanye
nemphilo yemphakatsi nesive sonkhana. Tindlela tekuhlanteka tinganconotwa
ngetinyatselo letilula letimbalwa - njengekugeza tandla ngemuva kwekusebentisa
umthoyi, ngembi kwekubamba kudla kanye nagasemuva kwekuntjintja emanabukeni
ebantfwana. Emalunga emphakatsi angaphindze asabalalise umlayeto wekuhlanteka
lokukahle aphindze atise lamanye emalunga emphakatsi ngekubaluleka kwekutfutfwa
kwemangcoliso kanye netindlela tekuhlanteka.
Emathoyilethi emindeni angumtfwalo wemndeni. Hulumende wasekhaya kumele
esekele emalunga emphakatsi ekuzuzeni simondzawo sekuhlala lesihlantekile
nalesinemphilo ngaloku:
??Ngemiklamo lesekelwe emiphakatsini lapho bakhi bendzawo baceceshwa
ekwakheni emathoyilethi laphephile kanye netinsita temathoyilethi letihlantekile.
Labakhi bendzawo batawusita imindeini ekwakheni tinsita tayo temathoyilethi.
Loku kuvula ematfuba emisebenti.
??Kuniketa tinkhombandlela tekusita imindeni nebakhi kutsi bakhe emathoyilethi
laphephile, latintile futsi lahehako.
??Ngekwelekelela ngetimali tetisetjentiswa letibalulekile khona kutawucinisekiswa
kutsi insita yelithoyilethi ihlantekile, iphephile futsi iyafinyeleleka.
Kwengeta lapho, imindeni inemtfwalo wekubikela hulumende wasekhaya ngetidzingo
letihambisana nekutfutfwa kwemangcoliso. Imiphakatsi netinhlangano letesekelwe
emiphakatsini kumele isite hulumende wasekhaya ekuhleleni, ekusebentiseni,
ekulandzeleni kanye nasekuhlatiyeni imiklamo yekutfutfwa kwemangcoliso. Emalunga
emphakatsi kumele abike ngetinhlelo tekutfutfwa kwemangcoliso letiphukile netingoti
tekutfutfwa kwemangcoliso kusimondzawo. Imindeni kumele icinisekise kutsi tinsita
temathoyilethi njalo tisesimeni sekusebenta kahle futsi tihlantekile.
Tindzima nemitfwalo
Emazingeni lehlukene ahulumende
Hulumende wesifundza
Hulumende wesifundza kumele anikete ngemali, imitfombolusito yeluntfu
nekwesekela kwesithekniki kuhulumende wasekhaya. Kumele futsi acinisekise
kulandzelwa kwenchubomgomo yavelonkhe, atfutfukise umtsetfo lohlomisako,
ahlelembise kuhlela kwetigodzi aphindze alandzelele inchubekelembili.
Hulumende wavelonkhe
Hulumende wavelonkhe kumele asukumise umtsetfo nemazinga; akhombe
indlela, ahlelembise aphindze alandzele tinhlelo tavelonkhe; anikete kwesekela
kulamanye emazinga ahulumende; alawule kuphakelwa kwetinsita futsi
angenelele lapho kunesidzingo sekuhlomisa.
Hulumende wasekhaya
Hulumende wasekhaya kumele asite imindeni ekunconoteni kutfutfwa
kwemangcoliso ngekwayo. Kumele asebentisane nemiphakatsi nemindeni
ekutfutfukiseni kubaluleka kwekutfutfwa kwemangcoliso kutemphilo, netinzuzo
nekukhululeka lokuletfwa lithoyilethi leliphephile nalelihehako. Uphindze abe
nemtfwalo wekusita imindeni ekutiphakeleni ngekutfutfwa kwemangcoliso.
Njengencenye yaloluhlelo kumele ente imiphakatsi nemindeni ikwati kubaluleka
kwekutfutfwa kwemangcoliso nemiphumela lokunayo kutemphilo. Ngekuhlanganyela
nemphakatsi, hulumende wasekhaya kumele etfule tihlelo tekutfutfukisa temphilo
nekuhlanteka, aphawule tidzingo tetinsita temathoyilethi, abeke letidzingo
njengabocalangaye bese, ngaphasi kwemiklamo yelikhetselo, asite imindeni
ekwakheni tinsita takhe temathoyilethi. Kuhlela kwahulumende wasekhaya kusebenta
ngaphasi kwetiNhlelo letiHlanganisele tekuTfutfukisa - - lolunetiNhlelo tekuTfutfukisa
imiSebenti yeManti. Khona kutawusetjentiswa tinhlelo tekunconota kutfutfwa
kwemangcoliso, hulumende wasemakhaya kumele ente umcombelelotimali
aphindze afune tindlela tekutfola timali talomsebenti. Letimali tingavela emtfonjeni
leyehlukahlukene, kufaka ekhatsi intsela legcogcwako nakuhulumende wesifundza
newavelonkhe. Ekusetjentisweni kweluhlelo lwekutfutfwa kwemangcoliso, hulumende
wasekhaya kumele acinisekise kutsi simondzawo sivikelekile. Kutawentiwa
tiphakamiso tekusebenta (business plans) kulowo nalowo mklamo, ngekutsintsana
nelikomiti lekwengamela umklamo wekutfutfwa kwemangcoliso, lelikhetfwa
emphakatsini nguwo umphakatsi. Letiphakamiso tekusebenta titawuchaza tindlela
letitawulandzelwa kanye neligalelo lemphakatsi, lokudzingekako, ngekunaka
tidzingo letilikhetselo temphakatsi. Hulumende wasekhaya utawusita ngekuniketa
emakhono ekuphatsa khona kutawucinisekiswa imphumelelo yemiklamo. Imiyaleto
yetemphilo nekuhlanteka kumele iciniswe bese imphilo ilandzelelwa esikhatsini
lesichubekako.
Ematiko lasembili ahulumende
Litiko leTemanti neTemahlatsi (iDWAF) lingumlondzi
wemanti esive futsi lilitiko leliholako emkhakheni wekutfutfwa
kwemangcoliso. Ngelidlelandzawonye nalabanye
babambindzima bavelonkhe iDWAF kumele isukumise
emazinga ekutfutfwa kwemangcoliso, yesekele tifundza
nabomasipala ekutfutfukiseni tinsita tekutfutfwa kwemangcoliso,
ilandzele imiphumela, ihlomise, inikete kwesekela ngetimali,
ingenele imiklamo yekulinga ngetindleko letiphasi tekutfutfwa
kwemangcoliso iphindze yente sicinisekiso sekutsi kutfutfwa
kwemangcoliso kwentiwa ngendlela lehlelenjisiwe.
Litiko laboHulumende betiFundza nebaseKhaya
litawuphatsa umtfwalo losembili wekugcugcutela tiNhlelo
letiHlanganisele tekuTfutfukisa tabomasipala, khona
kutawucinisekiswa kutsi bohulumende betifundza nebasekhaya
bahlome ngalokufanelekile, bahlelembisa Kwaba
ngeBulungiswa netibonelelo tetakhiwonchanti tabomasipala,
kanye nekulandzelela.
Litiko leTemphilo litawuhlelembisa imininingwano
macondzana nemphilo yemphakatsi, lisukumise imfuno
macondzana nekutfutfwa kwemangcoliso ngetinhlelo tekwatisa
ngekuhlanteka, lilungise emazinga etemphilo ekutfutfwa
kwemangcoliso, kwesekela bomasipala, kuniketa tinsita
tekucecesha kanye nekufundzisa imiphakatsi ngekuhlanteka.
Litiko leTemnotfo waVelonkhe litawutsatsa umtfwalo
wekuhlelwa kwetekwesekela ngetimali kufaka ekhatsi Kwaba
ngeBulungiswa netibonelelo.
Litiko laVelonkhe leTetindlu lisukumisa emazinga
ekutfutfukisa tetindlu (lizinga leliphasi lekutfutfwa
kwemangcoliso yiVIP ngalowo nalowo mndeni ngaphandle
uma timo temhlabatsi tilawula ngalokunye). Liphindze
lihlelembise telekelelo tetindlu letiphetfwe ngematiko etetindlu
etifundza.
Labanye babambindzima
Litiko laVelonkhe leTemfundvo linemtfwalo wekutfutfukisa
luhlatifundvo nemazinga, kucinisekisa kwesekela ngetimali,
imininingwano kanye nekuhlomisa. Ematiko etifundza
anemtfwalo wekunconotwa kwetakhiwonchanti tetikolo kufaka
ekhatsi kutfutfwa kwemangcoliso kanye nekusebentisa luHlelo
lwetiKolo lwekuNconota teMphilo khona kutawuletfwa tikolo
letiphephile naletinemphilo.
Litiko lemiSebenti yeMphakatsi lisebenta njengesikhungo
lesiphumelelisako egameni lahulumende wavelonkhe
newetifundza uma kwakhiwa tikolo nemitfolamphilo. Lelitiko
linemtfwalo wekucinisekisa kutsi kufakwa kutfutfwa
kwemangcoliso lokwenele etakhiweni tahulumende
netemphakatsi. Lelitiko liphindze libe nemtfwalo wekusebentisa
tinhlelo temisebenti yemphakatsi letesekeleke emphakatsini.
Litiko leTemvelo neTekuvakasha linemtfwalo wekuvikela
simondzawo futsi litawutfutfukisa emazinga lamayelana
nemphumela etinhlelweni tekutfutfwa kwemangcoliso
kusimondzawo, nekulandzela umphumela nekuhlonishwa
kwetinchubo tekuphatfwa kwesimondzawo.
Umkhakha wangasese
Hulumende angeke akwati kubukana nekusalela emuva kwekutfutfwa
kwemangcoliso ayedvwana. Umkhakha wangasese, ikakhulukati
wemabhizinisi, ungatfutfukisa uphindze usukumise tinhlelo tekutfutfwa
kwemangcoliso, uhlanganyele nabomasipala ekuphakelweni kwetinsita
kanye nekuniketa lusito lwetimali. Tinhlangano letingekho ngaphasi
kwahulumende tingasita ngetinhlelo tekwatisa ngekuhlanteka,
kuhlelembisa kumbandzakanyeka kwemphakatsi, kutfutfukisa
emacembu ekwakha lasekeleke emphakatsini kanye nekusebentisa
nekulandzela imiklamo.
 Ezingeni lasekhaya Masipala wesiGodzi nobe Masipala weNdzawo utawuba
nemsebenti losembili wekuhlelembisa ngaphasi kweluHlelo loluHlanganisele
lwekuTfutfukisa kanye neluHlelo lwekuTfutfukisa imiSebenti yemanti.
 Ezingeni lesifundza hulumende wesifundza utawuhlelembisa ngaphasi kwetiNkhundla
tekuHlelembisa kuTfutfwa kweMangcoliso esiFundzeni.
 Ezingeni lavelonkhe kuhlelembisa kuzuzwa ngaphasi kweliCembu laVelonkhe
lekuSebenta ngekuTfutfwa kweMangcoliso lelitawusukunyiswa kabusha
njengelikomitincane leliCembu lekuSebenta ngeSakhiwonchanti saMasipala. IDWAF
sebenta njengelitiko leliholako.

KUPHATFWA
KWELWATI
LiTiko letekuChumana
IMIBUTO LEBUTWA NJALO: KUPHATFWA KWELWATI
Kuyini kuPhatfwa kweLwati?
KuPhatfwa kweLwati ngumkhuba losetjentiswa mikhakha leyehlukahlukene wekwenta kutsi tinhlangano tikwati kwenta ncono tindlela tato tekwakha, kwemukela, kucinisa, kuphakela, kucokelela nekusebentisa lwati kuze tikwati kufinyelela emigomeni yato ngendlela lenemphumelelo.
Ngabe yini lusito lolukhulu ngekuPhatfwa kweLwati?
Tinhlangano tikwati kufinyelela emigomeni ngekusheshisa nangendlela lenemphumelelo, kubencoco:
* Kukhicita, 
* Imphumelelo, 
* Mikhuba lemisha, 
* Kuncintisana, 
Tinzuzo talabatsintsekako tifaka loku ekhatsi:
* Inzuzo yelibhizimisi iyakhula 
* Kuphakelwa kwemisebenti yaHulumende kuyakhula 
* Mikhuba lemisha yetesayensi iyakhula 
* Kanye nelwati lwebasebenti lelikhulisa kutfutfuka nekukhutsala kwabo 
* Ngaloko kubancono temnotfo, kuncipha buphuya futsi kwandze nemisebenti 
Ngabe kuPhatfwa kweLwati sisombululo lesisheshisako?
Kuphatfwa kwelwati kusetawuchubeka njalo futsi akusiso sisombululo lesisheshisako. Mizamo yekuPhatfwa kweLwati iyemukelwa emhlabeni wonkhe futsi ayisekho lenye indlela, kuPhatfwa kweLwati ngiyo indlela yesikhatsi lesitako.
Ngabe kuPhatfwa kweLwati kuhlangana njani neMinyaka yeMininingwane?
Ikhompyutha, Inthanethi nekwandza kwetheknoloji ngekusheshisa lekuchubekako emhlabeni wonkhe, kakhulu e-America, kuholela kuloku lekujwayele kubitwa ngeMinyaka yeMininingwane (Information Age), kodwva lesekwandze ngendlela yekutsi kubonwa njengesinyatselo lesiholela eMinyakeni yeLwati (Knowledge Age). Njengobe umphakatsi usuka esikhatsini sekuCala kwetiMboni letiNkhulu (Industrial Age), uya kuloku lekwatiwa ngeleMinyaka yeLwati, elizingeni lelikhulu, kuPhatfwa kweLwati kona kukhule elizingeni lelincane kute kubhekane nalengucuko.
Ngabe kuPhatfwa kweLwati Kusha?
Baphatsi labasebenta ngekuPhatfwa kweLwati abasibasha, njengobe kuvela kulolwati lelwasungulwa bantfu bakudzala (kusebentisa umlilo, sibonelo: insimbi nebronzi), lwati labalindlulisela etitukulwini ngetitukulu lwadzimate lwandza. Kuphatfwa kwelwati ngendlela lehlelekile, njengemcebo, ngumkhakha lomusha losatfutfuka. Kodwva nome kunjalo, loku kungenca yetingucuko letikhona kutheknoloji yemininingwane nekuchumana kanye nekukhula kwemdlandla ngelwati lolubaluleke ngalokukhetsekile.
Luyini Lwati?
LWATI ngumcebo lokungenani lobaluleke njengemicebo yemvelo: umhlaba, basebenti nome imali. Kuphatfwa kwetidzingo, kuphakela nekuhanjiswa kwelwati sekuba yintfo lebaluleke kakhulu lelusito etinhlanganweni, kandzi loku kungaphumelela ngekusebentisa kuPhatfwa kweLwati.
Ngabe kuPhatfwa kweLwati kwehlukile kuTheknoloji yeMininingwane?
Noma ngabe iTheknoloji yeMininingwane (IT) kungiyo leyenta kutsi kuPhatfwa kweLwati kukwati kusebenta, leTheknoloji yeMininingwane ngulomunye wemikhakha leyengcile ku-60 lengena ngaphasi kwekuPhatfwa kweLwati, sesifaka ekhatsi uMtfombolusito webaSebenti
(Human Resources), neteNgcondvo (Psychology). KuPhatfwa kweLwati kufaka ekhatsi ebantfu nemasiko njegobe futsi kufaka ekhatsi iTheknoloji yeMininingwane.
Ngabe kuPhatfwa kweLwati itheknoloji nome luhlu lwemitsetfo yekusebentisa ikhompyutha (portal)?
KuPhatfwa kweLwati akusiyitheknoloji nje kuphela, futsi akusimitsetfo yekhompyutha nje kuphela, kodwva inchubo, kandzi futsi luhlu lwematheknoloji, onkhe lasekela emasu ekwabelana ngetindlela tekukhumbula, kwentela kusungula mikhuba lemisha.
KuPhatfwa kweLwati kuhlangana njani nebantfu?
Enkhabeni yekuPhatfwa kweLwati kuneBasebenti beLwati, labatsintsekako labasebentela inhlangano, labanemandla labawatfole ngelwati kantsi futsi basita emakhasimende alenhlangano.
* KuPhatfwa kweLwati yintfo lephatselene nebantfu labacabangako kutsi bangatiphatsa njani kunekutsi baphatfwe ngendlela yembuso longaphikiswa. 
* Kuntjintja indlela tintfo betentiwa ngayo, lokuyintfo lefuna kuntjintjwa kwemcondvo nome indlela yekusebenta ngekutsembana. 
* Kwabelana ngemininingwane enhlanganweni kutakwenta kutsi basebenti bakwati kusebentisa lwati lesevele likhona, batfutfukise lwati labo kunekutsi bacalele phasi bacambe lwati lesevele likhona, batfutfukise lolwati. 
* Loku kutawukhulisa indlela yekusebentisa sikhatsi kancono: kukhicita, kusungula tindlela letinsha, lokungukukhicita lwati lolusha. 
KuPhatfwa kweLwati kuhlangana njani nemasu enhlangano?
Lokunye lokubalulekile ngekuPhatfwa kweLwati kubaluleka kwekuchumanisa emasu ekuPhatfwa kweLwati nemasu ebhizimisi enhlangano lokwenta kutsi inhlangano yakhe indlela lenelusito yekuncintisana kuze ikwati kuphila.
Yini umehluko phakatsi kwedatha, mininingwane, nelwati?
Idatha iphatselene netintfo letibonwako nome emaphuzu langasinjengobe kucatjangwa, ngaloko langasholutfo ngco. Mininingwane imiphumela yekwenta idatha ikhulume lokuvakalako, kanengi ngendlela yembiko. Lwati nguloko lesikukholwako lokubalulekile lokususelwe emibikweni lehlelekile levakalako lebutselelwe eminyakeni yekusebenta, kuchumana nome kukhombisa.
Lwati lungatsatfwa njengentfo lengacongelelwa, igucuguculwe, futsi itsatfwe njengeluhlelo lekwati nekwenta kanyekanye - kusho kutsi: kusebentisa bungcwetsi.
Yini Sibito (Claim) seLwati?
Sibito selwati luhlu lwemitsetfo lekukholelwa kutsi liliciniso lokungenani muntfu loyedwva, luhlu lolungendlela yembiko lelinemininingwane leyanele kutsi lomunye umuntfu ayivisise futsi akwati kuyisebentisa. Kunendlela lengasetjentiswa kucinisekisa sibito selwati ngembi kwekutsi semukelwe njengelwati.
Ngabe ikhwalithi yelwati ingalinganiswa?
Yebo, ngekutsi ikwati kuncedza inhlangano nome umuntfu akwati kwenta tinjongo tiphumelele ngendlela lencono.
Ngabe kukhona yini kuPhatfwa kweLwati lokuyi-phothali nobe i-websayithi (portal: luhlelo lwetinhlelo letinyenti letentelwe kutsi kube lula kutfola mininingwane nome yi-websayithi website: luhlelo lwekufundzisa, kujabula, masiko nalokunye?)
I-phothali (portal) yekuPhatfwa kweLwati isunguliwe kwentela kuletsa indlela yekuchumana neliTiko wetekuChumana. Loku kutawusebenta njengesibiyo sekuPhatfwa kweLwati, kunikete lwati ngekuPhatfwa kweLwati kuphindze kusebente njengemsele kutsi nawe ukwati kufaka sandla ngekuPhatfwa kweLwati eNingizimu Afrika.
Internet URL:http://www.km-debate.co.za  
----------2000-10-30
1[1] EKnowledgeCenter, Arizona, U.S.A., c 2000, (for many of the definitions given here)
1[2] College of Business Administration, Northeastern University, Boston, MA; Sloan Management Review; Managing Codified Knowledge; Michael H. Zack; c. September, 1998.
SIFINYETO SESIBEKELO
Umlandvo wetekwatisa eNingizimu Afrika ubonisa tinhlangotsi nekwehlukana
lokusemphakatsini kanye nekwabiwa kwemandla. Incabhayi yengucuko
yentsandvo yelinyenti itsintsa yonkhe imikhakha yetenhlalakahle, kufaka
ekhatsi tikhungo netinchubo tetekwatisa.
Hulumende utibophelele ekusunguleni luphiko lolutawunconota kufinyelela
kutekwatisa kwemacembu lakhishwa inyumbatane kanye nekuphucula
kwenaba kutekwatisa. Loku kulandzela sincumo seKhabinethi lesesekelwe
kusiphakamiso se-Comtask nga-1996. Loku kuhambisana neMtsetfosisekelo,
luCwebu lwemaLungelo kanye neluHlelo lweKwakha kaBusha nekuTfutfukisa
kantsi futsi kugcugcutelwa liSu laVelonkhe lekuSebenta ekuTfutfukiseni
nasekuVikeleni emaLungelo eLuntfu, lokugcizelela inkhululeko yekuveta luvo
kanye nekwehlukahlukana kutekwatisa, kanye nesidzingo setindlela
tekucinisekisa kutsi loku kuyaphumelela. Kulandzela imizamo leyehlulekile
ngumphakatsi jikelele kusungula umtimba lofana nalona ekucaleni
kweminyaka yabo-1990.
Kugcugcutelwa kweluPhiko lwekuTfutfukisa nekweHlukahlukana kuteKwatisa
lolutimele, lolumiswe ngalokusecadzini futsi lolonga imali ekusebenteni
(iMedia Development and Diversity Agency - iMDDA) kwesekeleke
kusidzingo semtimba wetingcweti letihlonishwako kutekwatisa kanye naletinye
ticukutfwane tasemphakatsini letitawutfutfukisa bungcweti kutekutfutfukisa
nekwehlukahlukana kutekwatisa, ngekusekela ngetimali, kuhlelembisa kanye
nelucwaningo, kanye nekucinisekisa kuphunyeleliswa kwako. Kutawusebenta
ngaphasi kwemigomosisekelo lemihle yekuphatsa kwekulawula ngeligunya
kanye nemitfombolusito ledzingekile. Lutawusebenta ngekutimela
macondzana nahulumende, betimboni tetekwatisa kanye nalabanye banikeli.
Njengobe umhlaba uchubekela kumphakatsi wemininingwano, kubalulekile
kutsi tonkhe takhamuti tibe nekufinyelela eluchungechungeni lolwenabile
lwemininingwano kanye nemibono khona titawutimbandzakanya
ngalokufanelekile kulelive leliya ngekuhlanganisela emazingeni asekhaya,
avelonkhe nakumhlabawonkhe. Hulumede wente kufinyelela kumininingwano
kwaba yincenye yeluhlelo lwakhe lwekwakha kabusha nekutfutfukisa.
IMMDA, njengeluhlelo lwetiKhungo temiPhakatsi temiSebenti lemiNyenti,
ikusungula lokusembili ekufinyeleleni kulomgomo. Itawusita ekuguculeni
simondzawo setekuchumana ngendlela leyakha takhiwoncanti nalogcugcutela
kuvumbuka kutekwatisa letibonisa timphilo neluvo lwalabo labakhishwa
inyumbatane. Ngalamanye emavi, nanobe iMDDA angeke ngekwayo iletse
ingucuko lephelele kutekwatisa, ngemisebenti yekwesekela ngetimali,
kuhlelembisa, kuphimisela, kanye nelucwaningo, itawudlala indzima
lebalulekile yekuphumelelisa ekuguculeni tekwatisa ngendlela letawufaka
ligalelo kutingucuko letenabile.
Kuchazwa kwekutfutfukisa nekwehlukahlukana kutekwatisa
Kutfutfukiswa kutekwatisa kufaka ekhatsi kugcugcutela simondzawo
lesifanelekile ekusiteni kulungiswa kwekubekelwa ecadzini nekukhishwa
inyumbatane kwemacembu netimfuno tekufinyelela kutekwatisa -
njengebanikati, baphatsi kanye nebakhiciti betekwatisa. Kwehlukahlukana
kutekwatisa kumayelana nekucinisekisa kutsi tonkhe timfuno nemikhakha
itfola kufinyelela lokukhonakalako kuluchungechunge lwemitfombo yemibono
nemininingwano lebonisa simo semphakatsi wakitsi ngalokuphelele.
Kuphunyeleliswa kwekwehlukahlukana kuphindze kuhlelenjiswe kutfolakala,
kuluchungechunge lolwehlukahlukene lwetekwatisa, loluncane nalolukhulu,
kwetindlela tekusabalalisa.
Tekwatisa eNingizimu Afrika
Nanobe kunyenti losekwentiwe kusukela ekungeneni kwentsandvo yelinyenti
kutsi kubukanwe netinkinga tekutfutfukisa nekwehlukahlukana kutekwatisa,
ngalokucacile akuzange kube ngulokwenele. Kuba bucinsi kwesakhiwoncanti
setekwatisa ngekwemandla emali kuloku kuphasi. Bunikati betekwatisa
seloku bufumbatsekile futsi abuhlangabetani netidzingo netimfuno tawo onkhe
emacembu. Kumelela seloku kungakeneli kumazinga ebaphatsi, ebahleli
kanye nebasebenti jikelele.
Sipiliyoni saseNingizimu Afrika siye sabonisa kutsi emandla emamakethe,
ematfuba emalayisensi kanye netingucuko kubanikati ngekwato angeke
ngalokuphelele kuphumelelise lengucuko. Luphiko lolufana neMDDA
luyadzingeka.
Kufundza kusipiliyoni:
Sipiliyoni samhlabawonkhe sibonisa kutsi tinhlelo tekwesekela ekunconoteni
kutfutfukisa nekwehlukahlukana kutekwatisa atisitinsha. Betiloku tisetjentiswa
eYurophu kusukela ngeminyaka yabo-1950 ngekwekutsi emandla
emamakethe ngekwawo abengeke aphumelelise kwehlukahlukana lokwenele.
Ngalokusempeleni, bufakazi bukhomba kutsi imakethe ngekwayo ilengele
ekushubeni lokwandzako, lokungavimbela inkhululeko yekuveta luvo kanye
nekwehlukahlukana kwemibono.
Imizamo yangaphambilini yekusungula tinhlelo tekwesekela ngekutitsandzela,
i-Independent Media Diversity Trust, ihambe yehluleka ngenca yekwesweleka
kwekusekelwa ngetimali. Loku kuye kwavuselela umcondvo wekutsi
ngulokusungula kuphela lokwesekeleke kulidlelandzawonye lahulumende
nabetekwatisa, kuvikeleke ngaphasi kwemtimba lomiswe ngekwemtsetfo,
lokunelitsemba lekuphumelela kuya embili.
Simo seMDDA kanye nebudlelwano bayo naleminye imitimba:
IMDDA itawuba ngumtimba lotimele, lomiswe ngekwemtsetfo futsi losebenta
ngaphasi kwenchubomgomo netinkhombandlela tahulumende. Nanobe
kunjalo, itawuba nebudlelwano lobutimele nahulumende, umkhakha
wemabhizinisi lotimele kanye nalabanye banikeli. Ligunya layo kutawuba
kunconota kwehlukahlukana nekutfutfukisa ekushicileleni, ekusakateni
"nakutekwatisa letinsha".
IMDDA itawuba neliBhodi lelenyulwe yiPhalamende ngeluhlelo loluvulekele
umphakatsi, bese likhetfwa nguMengameli. LeliBhodi litawukhetsa
siPhatsimandla leseNgamele. LesiPhatsimandla leseNgamele,
ngekubambisana neliBhodi, sitawukhetsa licoco lebasebenti lelincane kepha
lelinemakhono lasembili futsi lelicecesheke ngekwemitfombolusito
leyenelisako.
Itawufuna kusebentisana nemitimba lebukene netekuchumana, temalayisensi,
temafilimu nemavidiyo, kutsi kutawuzuzwa kuhlelembiseka nekugwema
kuphindvwaphindvwa. Ngaphandle kwalomsebenti losembili wekwesekela
tekwatisa, itawugcugcutela lucwaningo futsi yente tincomo kuhulumende,
kumboni yetekwatisa kanye naleminye imitimba lefanelekile.
IMDDA itawuhlobana nayo yonkhe imitimba lenenshisekelo-ngco nobe
ngalokunye kutekutfutfukisa nekwehlukahlukana kutekwatisa, kuleminye yato
i-Independent Communications Authority of SA (Icasa). IMDDA itawubamba
iNkhundla yaMinyakayonkhe yekuBuyeketa lapho lemitimba itawuhlola
umbiko wemnyaka weMDDA.
Bazuzi neluhlobo lwekwesekela:
Bazuzi labasembili bekwesekela-ngco nobe ngalokunye kutawuba
ngumphakatsi kanye nalabanye betekwatisa labangasebenteli inzuzo, kanye
nabemabhizinisi etekwatisa lasakhula, kufaka ekhatsi umsakato, ithelevishini,
labashicilelako kanye nabetekwatisa labasha. Kutawuba nekugcizelela
lokutse pheceleti kumiklamo leletsa imiphakatsi nemikhakha lebeyincishwe
ematfuba - ikakhulukati labasikati, bantfu basemaphandleni, labakhubatekile,
bantfu labangakafundzi, basebenti kanye nebantfu labaphuyile - kulomjikeleto
wemininingwano nekuchumana.
Kwesekelwa kutawuba ngekweluhlobo lwekuniketwa imali nekunganiketwa
imali, futsi kutawufaka ekhatsi tibonelelo-ngco nobe ngalokunye; timali
talokuphutfumako; kutfutfukiswa kwesizindza; kugcugcutelwa kwesekelwa
kwekutiphendvulela kutenhlalakahle kumikhakha yekusakata, yekushicilela
netekwatisa letinsha; kuceceshwa; kuhlatiywa nekucashelwa kwemiklamo;
kanye nelucwaningo kutekwatisa. Itawuphindze yente tincomo ekwesekeleni
ticelo temali yetekwatisa, ngaphasi kwetinchubo tayo tekuhlatiya.
Kwengeta lapho, iMDDA itawusebentela ekuvunjululweni kwebatfutsi
bavelonkhe nebemaphrovinsi labafanako, kanye/nobe ekusetjentisweni
kwemigomosisekelo lefanako yekutfutsa, embonini yekushicilela, kucinisekisa
kufinyeleleka lokunebulungiswa kwemikhicito leshicilelwe lemincane, kanye
nakumiphakatsi lengenatinsita letenele.
Umgomosisekelo lotawucondzisa iMDDA ekutsatseni tincumo mayelana
nekwesekela ngetimali netincomo kuticelo tetimali kutawuba ligalelo leyo
miklamo letawulenta ekutfutfukiseni nasekwehlukahlukaneni kutekwatisa.
Itawufuna kunconota kusimama, kanye nekwesekela ngetimali imiklamo
lenetinchubo tekuphatsa letihle. Lokunye lokutawubukwa kufaka ekhatsi
kumelela kwemphakatsi kanye nekumbandzakanyeka kwemasu ebulungiswa.
Umcombelelotimali weMDDA:
IMDDA idzinga kwesekelwa ngetimali lokwenele khona itawuhlangabetana
neluchungechunge lwetekwatisa umphakatsi, kuceceshwa, tindleko
tekusimamisa nekusebenta, kanye netifundvo tekuhlola kusimama kumiklamo
lemincane yemabhizinisi ekwatisa. Itawuniketa ngelucwaningo
lwekutfutfukiswa nekwehlukahlukana kutekwatisa, kanye nekuhlatiywa
kwekusebenta lokwetayelekile kwemiklamo leyesekelwe ngetimali. Tidzingo
tayo tekusebenta, kufaka ekhatsi kuhlatiywa kwekusebenta kwemiklamo,
akukafaneli kube ngetulu kwa-12% wetindleko setitonkhe.
Imitfombolusito ledzingekile kutsi kubukanwe naletihibe letikhona njenganyalo
ekutfutfukisweni nasekwahlukahlukaneni kutekwatisa ifinyelela kutigidzi
letingu-R500, esikhatsini lesiminyaka lesihlanu. Kucatjangwa kutsi iMDDA
itawuhlangabetana nemaphesenti langu-60 aletidzingo, lokungaba yimali
letigidzi letingu-R300 esikhatsini lesiminyaka lesihlanu, nobe
silinganisomvama lesitigidzi letingu-R60 ngemnyaka.
Loku kutawenyuswa ngetigidzi letingu-R20 ngemnyaka ngekuvela
kuhulumende, imboni yetekwatisa kanye nebanikeli. Kumele kwateke kutsi
ligalelo lahulumende litawufaka ekhatsi kwesekelwa kwekutfutfukiswa
kwetakhiwoncanti temisakato yemphakatsi losekuvele kuniketiwe ngaphasi
kweLitiko leTekuchumana, lokunginyalo lokusezingeni lelitigidzi letingu-R7
ngemnyaka.

INDLELA YEKUTIPHATSA YEMALUNGA LAHLANGENE E-SANDF
Ngiyafunga kusebenta ngivikele live lami nebantfu balo macondzana neMtsetfosisekelo nangemtsefo futsi ngehlonipho, ngesitfunti, ngesibindzi nangebucotfo.
Ngisebenta ku-SANDF ngekutsembeka nangekutichenya njengesakhamuti nemuvolontiya.
Ngihlonipha inchubo yetembangave yentsandvo yelinyenti neluphatfo-hulumende lwe-SANDF.
Angeke ngece nobe ngilimate tifuno tanobe ngabe nguliphi licembu nobe inhlangano yetembangave.
Ngivuma licala letento tami.
Ngitawutfobela yonkhe imiyalelo lesemtsetfweni futsi ngihloniphe bonkhe baphatsi.
Ngitawala kutfobela umyalelo loselubala kutsi awukho emtsetfweni.
Ngitawuphatsa bonkhe bantfu kahle futsi ngihloniphe malungelo nesitfunti sabo ngaso sonkhe sikhatsi, ngekunganaki buhlanga, buve, bulili, lisiko, lulimi nobe lokuphatselene nebulili.
Ngitawuhlonipha futsi ngesekele labangaphansi kwami ngibaphatse kahle.
Angeke ngisebentise kabi emandla lenginawo, sikhundla nobe tabelo temphakatsi ngekuticebisa ngekwami, ngesisusa setembangave nobe ngalesinye sizatfu.
Ngitawubika imisebenti yebugebengu, inkhohlakalo nekungatiphatsi kahle kulabasetulu labafanele.
Ngitawuzama kwenta ncono emakhono e-SANDF ngekutiphatsa kahle, kuphatsa kahle imphahla, kutfutfukisa emakhono nelwati, nekwenta imisebenti yami ngekutsala nangebuchwepheshe.
IMITSETFO YEMPHI
Etindzaweni tekubanga kuhlonyiwe ngitawugcina imitsetfo yemtsetfo yemhawu kubantfu wemhlabawonkhe njengobe ucuketfwe kuTivumelwano tase-Geneva.
Ngitawulwa netitsa letilwako ngihlasele ngetinjongo temphi.
Ngitawusebentisa tindlela tekuhlasela kuze ngitfole injongo yemphi kungabi kulimala lokuncane kwemphilo yebahlali bendzawo nemphahla.
Angeke ngihlasele nobe ngilimate titsa letitinikelako. Ngitatimuka tikhali tato ngitiphatse njengetiboshwa temphi.
Angeke ngibulale, ngivise buhlungu nobe ngiphatse kabi tiboshwa temphi.
Angeke ngigucule imisiti yetikhali ngamabomu ngehloso yekwengeta buhlungu.
Ngitawugcogca nginakekele labalimele, labaphihlitekile nalagulaka, kungaba ngumngani nobe sitsa.
Ngitawuphatsa bonkhe bantfu bendzawo ngemhawu.
Angeke ngibeketelele nobe ngitfolakale ngindlwengula nobe ngilutha.
Ngitawuhlonipha tonkhe tintfo emasiko netindzawo tekukhondza.
Ngitawuhlonipha bonkhe bantfu netintfo letiphatselene ne-Red Cross, i-Red Crescent naletinye timphawu tetitfunywa temhawu webantfu.
Ngivisisa kutsi kuphula lemitsetfo lena licala. Kuhlazisa masotja nelive lawo, bese iwenta abe nelicala lwekujeziswa njengetigebengu temphi. Kanjalo ngitawubika kweciwa kwemitsetfo kulabasetulu.
LUHLAKAMSEBENTI LWAVELONKHE LWETICU: KUBUYEKETA
LOKUCUKETFWE....
1. Ngabe luHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu (iNQF) luyini? 
2. Ngabe kungani iNingizimu Afrika ikhetse luHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu? 
3. Ngabe iNQF yavela kanjani? Umlandvo lomfisha 
4. Ngabe imigomo yeNQF iyini? 
5. Ngabe buyini budlelwano emkhatsini kweNQF nemfundvo leyesekeleke kumiphumela? 
6. Ngabe imiPhumela leHlatiyako iyini? 
7. Ngabe ticu teNQF tibukeka njani? 
8. Ngabe iNQF yetfu ibukeka njani? 
9. Ngabe uyini uMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika (iSAQA)? 
10. Ngabe ngutiphi takhiwo teSAQA futsi ngabe injongo yato iyini? 
11. Ngabe lizinga lekucubungula litawugcinwa njani? 
12. Ngabe iSAQA ikucinisekisa njani kwemukelwa kwetinchubomgomo tayo ngebabambimsuka? 
13. Ngabe iSAQA ikucinisekisa njani kutsi lizinga kube yintfo lesemcoka kuyo yonkhe iNQF? 
14. Ngabe iSAQA ikuvumela njani kweMukelwa kwekuFundza kwangaPhambilini (iRecognition of Prior Learning - iRPL)? 
15. Ngabe yini lokunye lokwentiwa liHhovisi leSAQA? 
16. Imiculu lesemtsetfweni nalokunye kushicilela kweSAQA 
17. Luhla lwemagama netifinyeto 
18. Ibhibhliyografi nemaNothi 

Simele kuvumbulula kutsi ngabe singalwakha njani luhlelo lolubukana nekudla umhlanganiso, lolungenekako kubo bonkhe nalolunconota kutfutfukiswa kwalabasha kutsi babe takhamuti letingakha live lakitsi. Singaba nelikamuva lelehlukile, kepha sonkhe sibantfu. Ngekucaphela emakhono, singagcugcutela lithalente.
Mamphela Ramphele

UmBono we SAQA:
ukuCinisa Tfutfukiso kanye nekusetjentiswa kakweLuhlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu olusitayo kuTfutfukiso egcwele yemfundu omunye nomunye kewye nate kwenTfutfukiso kwa teNhlalakahle neIkonomi yetwe tonkhe.

Lushicilelo lwe- Mkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika

1. Ngabe luHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu (iNQF) iyini?
Luhlakamsebenti, lokusho kutsi lubeka imincele - licoco letimisomgomo netinkhombandlela letibeka umbono, sisekelo sefilosofi kanye nesakhiwo senhlangano - sekwakhiwa, kuloku, kweluhlelo lweticu. Kutfutfukisa lokuchaziwe kanye nekusetjentiswa kwentiwa ngaphasi kwalemincele. Lukuvelonkhe ngobe lungomtfombolusito wavelonkhe, lokumele imizamo yavelonkhe yekuhlanganisa temfundvo nekucecesha ekubeni sakhiwo lesihlanganisele seticu letamukelwe. Luhlakamsebenti lweticu, lokusho kutsi emarekhodi ekuchubekelembili kwemfundzi.
Ngalokufisha, iNQF ilicoco letimisomgomo netinkhombandlela lokubhaliswa ngato emarekhodi enchubekelembili yemfundzi khona kutawuniketwa kwemukelwa kwavelonkhe kwemakhono nelwati lolutfoliwe, ngaloko kucinisekiswe luhlelo loluhlanganisele lolugcugcutela kufundza kwemphilo yonkhe.

2. Ngabe kungani iNingizimu Afrika ikhetse luHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu?
Nga-1994 umphakatsi wemhlabawonkhe waba ngubofakazi bekutalwa kwentsandvo yelinyenti waphindze wemukela iNingizimu Afrika lensha njengelilunga lelisha lelive lamhlabawonkhe. Ngekwemukela loko kwetsenjwa, lelive latsatsa tincabhayi letihambisana naleso sikhundla.
Emave lamanyenti emhlabeni wonkhe afuna tindlela letincono tekufundzisa bantfu bawo kanye nekuhlelembisa tinhlelo tawo tetemfundvo nekucecesha khona atawutfola umvuzo lohlomulisako kusimondzawo samhlabawonkhe lesinemncintiswano kutemnotfo. Kwengeta lapho, umhlaba uyindzawo legucugucukako, ngekwepolitiki, temvelo kanye netetheknoloji. Yebo, lokutfutfuka lokusheshisako kutetheknoloji kulomnyakakhulu wemashumi lamabili kuye kwabeka luhlelo lwetemfundvo ngaphasi kwencindzetelo lenkhulu njengobe kuzama kuhambisana kuphindze kuhlanganisele letingucuko ngekwemizamo yekukhicita bantfu labanekusungula, labafanalekile nalabakwatiko kusebenta ngaphasi kwengucuko. Imphumelelo, nobe-nje kuchubekelembili, kulomhlaba kudzinga kutsi iNingizimu Afrika ibe neluhlelo lwetemfundvo nekucecesha lwavelonkhe loluniketa kufundza lokusezingeni, lokuneluvelelo kutimo letigucugucukako tesimondzawo sangephandle kanye nalolunconota kutfutfuka kwesive lesitibophelele ekufundzeni kwemphilo yonkhe.
Uma bafundzi bati kutsi kunetindlela leticacile tekufundza leniketa kuvuleleka, nekuchubekelembili nekudlula kulokunye kutemfundvo, kuceceshwa kanye nemizila yemsebenti, bavamise kunconota emakhono nelwati lwabo, kantsi loko kunconota kwengeta ematfuba abo ekutfola umsebenti. Lomtapo lowandzako wemakhono ebasebenti unemiphumela leminyenti lokungukunconotwa kwemakhono ekusebenta nekuhlakanipha kwesive, ngaloko-ke kwandziswe ematfuba etfu ekuphumelela kulomphakatsi wamhlabawonkhe.
UMhlonipheki Christopher Ball (1996) uma achaza luhlobo lwesimilo semfundzi lofanelekile kumnyakakhulu wesi-21, wakhuluma "ngabomabonatonkhe labantjintja nesimo". Ball uchubeka atsi bantfu labafana nalaba badzingekile khona kutawuphunyeleliswa umgomo wekufundza imphilo yonkhe, ngenca yekunwebeka lokwandzako kwemphilo yemuntfu, lokutawuhambisana nemphumelelo yetakhamuti kumnyakankhulungwane lolandzelako. "Bonabonatonkhe labantjintja nesimo" bantfu labahlonyiswe ngelwati, emakhono kanye neligcabho lelidzingekile lekugucuka ngekunonopha kutingucuko letehlukene temisebenti bese, ngekutitfutfukisa ngekwabo, bafake ligalelo lelibonakalako emphilweni yalelive kanye nemhlaba. Indlela lokucatjangwa ngayo kusuka kuyekufundzela kutfola umsebenti - kutfutfukisa likhono lekwenta umsebenti lotsite - kuye kuyekufundzela kutsi ukhone kucashwa - kutfutfukisa likhono lekugucula emakhono lowatfolile kutsi ahambisane netimo letinsha tasemsebentini. Loluhlelo lolusha lwemfundvo nekucecesha kumele lukwati kwesekela umcondvo webasebenti labakwati kugucuka nesimo.

3. Ngabe iNQF yavela kanjani? Umlandvo lomfisha
INQF ilandza indzabuko yayo emuva kwetinhlangano tebasebenti tangeminyaka yabo-1970. Kusukela ekucaleni kweminyaka yabo-1970, timfuno tetinyunyani tebasebenti labamnyama temholo lophilisako betilahlelwa ngaphandle bacashi, ngetizatfu tekutsi basebenti bebangenamakhono ngaloko-ke timfuno tabo betingenabulungiswa. Loku ngalokunjalo kwaholela kutsi basebenti labamnyama babone kuceceshwa njengendlela yekuzuza timfuno tabo temiholo lencono. Umzabalazo wekuphoca bacashi kutsi balalele letimfuno tebasebenti wachubeka kuya eminyakeni yabo-1980 kwatsi nga-1989 iNyunyani yaVelonkhe yebaSebenti baseMbonini yetiNsimbi eNingizimu Afrika (iNational Union of Metalworkers Union of South Africa - iNUMSA), yasungula licembu lekucwaninga lelifaka ekhatsi netiphatsimandla tenyunyani, kutsi licubungule tincomo kutekuceceshwa. Ngekucabanga kutsi kutfutfukiswa kwemakhono kutawuholela emiholweni lencono, kwabe sekusungulwa siphakamiso lesihlanganisele, lesesekelwe ekunconotweni kwemakhono lokuhlelekile, lokuhambisana nekukhushulelwa imiholo ngekwetigaba. Lesiphakamiso sagcizelela sidzingo hhayi kuphela semfundvo lesisekelo, ngaphandle kwayo basebenti bebangeke bakhone kungena kuloluhlelo loluphakanyiswako, futsi lokuluhlelo lolungumahamba nendlwana nekwemukeleka kwekuceceshwa kuvelonkhe khona bafundzi bangeke babe ngaphasi kwemhawu wemcashi munye. Lesiphakamiso semukelwa ngekwemtsetfo nguKhongolose wetiNyunyani tebaSebenti baseNingizimu Afrika (iCongress of South African Trade Unions - iCOSATU) ngaJulayi 1991.
Iminyaka lesekhatsi yabo-1970 yabona imfuno yekuguculwa kwetemfundvo, leyayichutjwa embili ngumkhakha wetemfundvo longekho ngaphasi kwahulumende. Kubhikisha kwafika esicongweni ngekuzabalaza kwebafundzi baseSoweto nga-1976, lokwalandzelwa kubhikisha kwebafundzi kuvelonkhe. Ngeminyaka yabo-1980 lonkhe luhlelo lwetemfundvo bese lungasafunwa futsi selukhahlelwa. Kubhikisha kwemkhakha wetemfundvo longekho ngaphasi kwahulumende kwagcine kuholela ekusungulweni kweNational Education Policy Initiative (iNEPI), leyacala yasungula tiphakamiso tekutfutfukisa tekwakha luhlelo lwemfundvo lehlelekile kabusha. Ngekususela kutinkhulumiswano ngeluchungechunge lwetinhlangano letinenshisekelo ngekhatsi kwelidlelandzawonye lentsandvo yelinyenti, imibiko neluhlakamsebenti lweNEPI, lokwashicilelwa nga-1992, bekwesekeleke ngaphasi kwetimisomgomo tekungakhetsi ngebuhlanga, ngebulili, intsandvo yelinyenti kanye nekulinganisa, kanye nesidzingo seluhlelo loluhlangene ngekungakhetsi buhlanga kutemfundvo nekucecesha. ICOSATU beyibambisene kakhulu neluhlelo lweNEPI - lidlelandzawonye lelachubeka kwaze kwafika esikhatsini selukhetfo lwentsandvo yelinyenti nga-1994.
Nanobe bekamelene netimfuno tebafundzi nebasebenti kutengucuko, hulumende wangaleso sikhatsi watibona abukene nekwemukela kungafaneleki, lokuholele ekungaphumelelini kwekumelana kwakhe naletimfuno. Kumenyetelwa nguMengameli De Klerk nga-1990 kwenhloso yahulumende yekucedza lubandlululo kwaniketa inshisekelo nemdlandla, futsi bekuyinkhomba yengucuko kunchubomgomo mayelana netimfuno tebasebenti nebafundzi. Litiko letemiSebenti, ngaphasi lweliBhodi laVelonkhe lekuCecesha (iNational Training Board - iNTB), lacala eminyakeni yabo-1980 ngetinhlelo letehlukene, ikakhulukati ngekwakhiwa kabusha kweluhlelo lwekufaneleka ngemakhono netinhlelo tekucecesha letilawulwa ngemabhodi etinhlangano tetimboni letitimele. Nanobe kunjalo, tinyunyani tabona loluhlelo njengalolungenamphumelelo, hhayi kuphela ngobe belungafaki ekhatsi basebenti, kepha futsi ngobe letiphakamiso betivela kuletinhlelo betingabuki ngalokwenabile kumakhono ngekushiya ngaphandle imfundvo lesisekelo, lobekubonwa njengendlela yekungena ekuceceshweni kwemakhono. Ngemuva kwebudlelwano bebunekungcubutana, Litiko letemiSebenti netinhlangano tetinyunyani tebasebenti taphindze tahlanganisa tinhloko nga-1992 ngenhloso yekuzama kuvuselela loluhlelo.
Litiko leTemfundvo ngalokunjalo liye lasungula luhlelo lwalo lwekucocisana ngenchubomgomo, lokwaholela kuLisu lekuVuselelwa kweMfundvo (i-Education Renewal Strategy - i-ERS). Lidlelandzawonye lentsandvo yelinyenti ngekhatsi kwemkhakha wetemfundvo lamenywa kutsi litimbandzakanye kuloluhlelo, kepha lakwencaba lokumenywa ngesizatfu sekutsi loluhlelo belweswela kwemukeleka. Kwengeta lapho i-ERS beyiphakamisa imikhakha lemitsatfu - wemfundvo lephakeme, wetemsebenti kanye naloweyame kutemsebenti - lobekuluhlelo lolwatfolwa lidlelandzawonye lentsandvo yelinyenti njengalolunganambitseki. Umkhakha webacashi kutemfundvo, nanobe kunjalo, watimbandzakanya naloluhlelo, uphakamisa luhlakamsebenti lolungenamkhakha lolufana nalolo lolwemukelwe eScotland naseNew Zealand.
Umhlangano wanga-1992 weLitiko letemiSebenti kanye netinhlangano tetinyunyani tebasebenti waholela ekusukunyisweni kweliCembu lekuSingatsa lelimelele, lelasungula emacembu ekusebenta lasiphohlongo lebekanemtfwalo wekutfutfukisa lisu lelisha lavelonkhe lekucecesha. Lamacembu ekusebenta bekanebameleli betinyunyani tebasebenti, bacashi, umbuso, baphakeli betemfundvo nekucecesha, Litiko leTemfundvo le-ANC, kanye nelidlelandzawonye lentsandvo yelinyenti. LiCembu lekuSebenta 2 lafinyelela kusivumelwano ngeluhlakamsebenti lolusha loluhlanganisele. 1994 wabona kushicilelwa kwemiculu lemitsatfu leyaba sisekelo seMtsetfo weSAQA (RSA, 1995): iNchubomgomo yeluhlakamsebenti lwe-ANC kuTemfundvo nekuCecesha (1994); uMculu wekuCocisana ngeluHlelo lwaVelonkhe lweLisu lekuCecesha (1994); kanye neCEPD Implementation Plan for Education and Training (1994). Tiphakamisomtsetfo kuTemfundvo nekuCecesha (1995) kanye neKwakha kaBusha nekuTfutfukisa (1994) talandzela, totimbili letahlabana ngekubonisa sidzingo sekutfutfukiswa nekusetjentsiwa kweNQF.
LiCembu lekuSebenta lelihlanganisa tindvuna lasungulelwa kusukumisa uMtsetfosivivinyo weNQF lowaphasiswa njengeMtsetfo weMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika (No. 58 wanga-1995) ngamhlaka 4 Okthoba 1995. Kukhetfwa kwemalunga ekucala eMkhandlu kwentiwa ngaMeyi 1996 kantsi umhlangano wekucala weMkhandlu ngaphasi kwasihlalo longuMnu. S B A Isaacs, wabanjwa nga-Agasti 1996.

4. Ngabe imigomo yeNQF iyini?
Imigomo yeNQF njengobe yendlalwe kuMtsetfo weSAQA ime njengalokulandzelako:
* Kusungula luhlakamsebenti lwavelonkhe loluhlanganisele lwemiphumela yekufundza; 
* Kwenta lula kutsi kungeneka, kuchubeka ngekudlulela embili ngekhatsi kutemfundvo, kuceceshwa nemizila yemsebenti; 
* Kunonophalisa kucedvwa kwelubandlululo lolungenabulungiswa kutemfundvo, tekuceceshwa kanye nematfuba emsebenti; 
* Kufaka ligalelo ekutfutfukisweni kwekuphelela kwemakhono alowo nalowo mfundzi kanye nekutfutfukiswa kwelive lonkhana kutenhlalakahle netemnotfo.

5. Ngabe buyini budlelwano emkhatsini kweNQF nemfundvo leyesekeleke kumiphumela?
Ticu nemazinga labhaliswe ngaphasi kweNQF achazwe ngekulandzela imiphumela yekufundza lokulindzeleke kutsi umfundzi lofanelekako abe ayibonisile. Ngaloko-ke kunekutibophelela lokwesekelekile eluhlelweni lwetemfundvo nekucecesha loluhlelenjiswe ngaphasi kwemcondvo wemiphumela yekufundza.
Loku kuhlatjwa kwaloluhlelo lwakucala lwetemfundvo eNingizimu Afrika bekungukutsi letinye tetikhungo betinemalungeloncanti kunaletinye ngenca yenchubomgomo yekuphakelwa kwemitfombolusito etikhungweni tekufundza ngekungalingani, lobekwesekelwe ngaphasi kwebuhlanga. Kwengeta lapho, ngenca yalokubandlulula ngekwetimali, kwabe sekwandza umcondvo wekutsi lizinga lekuphakela kuletikhungo kusezingeni lelisetulu kunaloko kwaletinye tikhungo. Ngalokulandzelako, bafundzi bakuletikhungo bebaniketwa kuphatfwa lokuncono ekungeneni ematfubeni emfundvo lechubekako kanye nasemakethe yemisebenti. Ngalamanye emagama, kutsi sicu sitfolwe kuphi bekubaluleke kwengca kutsi ngabe mbamba mbamba lomfundzi lofanelekako yini lakwatiko futsi langakwenta. Kwengeta kuletinkinga tekungenela, bekuphindze kube nenkinga yekuba ngumahamba nendlwana ngekutsi letikhungo betikhetsa kwemukela nobe kungemukeli ticu letitfolwe kuletinye tikhungo ngalokungenabulungiswa: bacashi bebatimisela ngekucasha bafundzi lebaphuma etikhungweni letitsite bese babekela eceleni bafundzi bakuletinye tikhungo. Umphumela walenchubo kumnyombo wetemnotfo netenhlalakahle yemphakatsi wakitsi ucacile. Ngaloko-ke kunemtfwalo losekeleke kumlandvo ekwehlukahlukanisweni kwemphakatsi wakitsi, wekutsi sibuke ikakhulukati ekutseni ngabe yini umfundzi layatiko nalangakwenta kunekutsi ngabe yini umfundzi layentile ngalesikhatsi asafundza. Kubalulekile kubukana nalokusetjentiswa kweticu ngalokungakafaneleki lobekuyincenye yemlandvo wakitsi.
Lokunye lokungumtfwalo locindzetelako wekwesekela imiphumela yeNQF uye wavela ekwentiweni kwetintfo netinkhulumiswano tamhlabawonkhe. Inkhulumo yaRonald Barnett yemakhono kutemfundvo lephakeme igcizelela letinhlobo tekudlulela kulesinye sigaba lokwenteka etinhlelweni tetemfundvo nekucecesha emhlabeni wonkhana:
"Kwandza kwemagama kutemfundvo lephakeme kuluphawu lwekutsi umphakatsi wangalesikhatsi utfola letinye tinchazelo telwati nekucabanga lokunemcondvo. Imicondvo yemakhono, temisebenti, kwengcisela emakhono, imiphumela, likhono lekufundza kwekulinga nemabhizinisi, uma kutsatfwa ngekuhlanganyela, kutinkhomba tekutsi tinchazelo telwati tendzabuko setibonakala tingasenelanga kuhlangabetana naletinkinga letigcwele kutinhlelo letibukene nemphakatsi wesimanje.
Nanjengobe letinchazelo telwati tendzabuko betigcizelela lulwimi, ikakhulukati ngekubhala, luhlelo loluvulekile lwekuchumana, tivumelwano letihlelekile letesekelwe ngaphasi kwekutiphatsa, itheminoloji lensha iphocelela temfundvo lephakeme kutsi tivumele lwati lwemathemu kutsi lufake lwati lolutfolwe ngekwenta, ikakhulukati imiphumela yekushikashikeka kwekufundza, kanye netinhlobo temakhono letigabanca kumikhakha" (Barnett, 1994: 71) 
Uma iNingizimu Afrika itawutsatsa indzawo yayo kumphakatsi wemhlabawonkhe, kumele ifake ekhatsi emagama lamasha Barnett lakhuluma ngawo; emakhono nemiphumela. Emave aseYurophu, emzila wePhasifiki, e-Australia, kanye neNyakatfo yeMelika ngakulolunye luhlangotsi emukele nobe encike emzileni weluhlakamsebenti lwavelonkhe lweticu, lolwesekeleke ekutibopheleni kutemfundvo leyesekeleke kumiphumela. INingizimu Afrika angeke ilunge uma ingeke ikunake lokutfutfuka. INQF yaseNingizimu Afrika nekugcizelela kwayo kumcondvo wemakhono lasetjentiswako - likhono lekubeka ngabononina kungcikitsi lefanalekile imiphumela yekufundza lokutfolwe ngekuzuza sicu - seyicalile ifaka ligalelo kutinkhulumomphikiswano nekutfutfuka.
Lokuhambisana nalokwemukela kutsi lwati ludzinga kuchazwa kabusha kwemukela kutsi tindzawo tekufundza tinyenti futsi tehlukahlukene. Letinchazelo telwati tendzabuko betivamise kumisa tikhungo letihlelekile njengetindzawo letisisekelo tekufundza. Lomcondvo uye wacindzetelwa kabusha ngekutsi etikhatsini letinyenti, sicu siniketwa sikhungo, ngembi kwekutsi umfundzi atfole kufundza lokutsite kusimondzawo lesiphatsekako. Ngalamanye emagama, ingcikitsi lencane ngukutsi ngemuva kwekuniketwa kwesicu, kufundza sekuphelile - kantsi ngaphandle kwekutsi umfundzi abhalisele lesinye sicu lesisha, lesihlelekile, kufundza kwemphilo yonkhe sekuphelile! Lokucabanga nconywana ngekutsi sicu sikufikisa ekupheleni kuyangcubutana naloko lokwenteka mbamba kanye naloko siPhakamisomtsetfo kuTemfundvo nekuCecesha (1995: 15) lesikuphawula njengetimfuno tetemfundvo nekuceceshwa kwemnotfo nemphakatsi lonemphumelelo:
"Temnotfo nemiphakatsi yesimanje lenemphumelelo kudzinga kucitfwa kwemincele yekutentela, ekwakhiweni kwetenhlalakahle, ekuhlelenjisweni nasekuphatfweni kwemsebenti, kanye nangendlela kufundza lokuhlelenjiswe kwaphindze kwacinisekiswa ngayo. Kudzinga takhamuti letinesisekelo lesicinile semfundvo jikelele, kufisa nelikhono lekuchubeka nekufundza, kuntjintja nesimo kanye nekutfutfukisa lwati lolusha, emakhono kanye netheknoloji, kuchubeka ngekugucugucuka nemisebenti, kutsatsa umtfwalo wekutisebentela, kumisa nekuzuza emazinga lasetulu, futsi usebente ngekubambisana."
Uma umuntfu avuma kutsi kunetinhlangotsi letinyenti telwati kanye nekutsi kufundza kuchubeka ngembi nangemuva kwekutsi sicu siniketwe etindzaweni letehlukene tekufundza, kuze kutsi ukwati kuzuza kuhlanganisa nekuhambisana netinhlelo khona kutawuvuleka ematfuba nekuba khona kwabomahamba nendlwana, kudzingekile kutsi kuvetwe imiphumela yekuzuza kutemfundvo ngalokucacile.
Kwekugcina uMtsetfo weMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika (No. 58 wanga-1995) ukhombisa kutsi lomunye wemisebenti yeMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika kucinisekisa kutsi emazinga neticu letibhaliswe ngaphasi kweNQF tiyacatsaniseka kumhlabawonkhe. Njengobe inkhambo yamhlabawonkhe icondze ekuchazweni kweticu ngekulandzela imiphumela yekufundza lezuziwe, kucaciswa kweticu taseNingizimu Afrika naleto letifana nato kumhlabawonkhe kwentiwe uma ticu tetfu tichazwa ngekulandzela imiphumela yekufundza.
INQF ngekutibophelela kwayo kumfundvo nekuceceshwa lokwesekeleke kumiphumela yindlela iNingizimu Afrika leyikhetsile kuletsa ingucuko lehlelekile ngaphasi kwesimo seluhlelo lwetemfundvo nekucecesha. Lengucuko lehlelekile ihlose kugucula indlela luhlelo lwetemfundvo nekucecesha lusebenta ngayo, kutsi luhleleke njani kanye nembono lochuba labambandzakanyekako ngekhatsi kweluhlelo njengobe babamba tindzima tabo nemisebenti yabo ngaphasi kwalolo luhlelo.

6. Ngabe imiPhumela leHlatiyako iyini?
ImiPhumela leHlatiyako leyenaba kumiKhakha yeTemfundvo nekuCecesha, leyatiwa ngalokwetayelekile njengemiPhumela leHlatiyako, iyindlela leyengetiwe lokuzuzwa ngayo kuhambisana ngaphasi kweluhlakamsebenti. LemiPhumela leHlatiyako ichaza emazinga laphawulwa yiNQF ekutfutfukisa bafundzi ngaphasi kweluhlelo lwetemfundvo nekucecesha, kungakhatsaleki kutsi ngabe ngumuphi umkhakha nobe lokucuketfwe kutemfundvo, lokusho kutsi leyo miphumela lebonwa njengalehlatiyako ekutfutfukiseni likhono lekufundza kwemphilo yonkhe. Lemiphumela lelindzeleke kutsi icondzise kucabanga kwebasunguli benchubomgomo, basukumisi beluhlatifundvo, bahlelembisi bekufundza kanye nebafundzi ngekwabo.
Kuphocelekile kutsi basukumisi bemazinga bafake ekhatsi lokungenani leminye imiPhumela yekuHlatiya kumazinga lanconywako nalabo labaphakamisa ticu kumele bacinisekise kutsi yonkhe imiPhumela leHlatiyako kuye kwabukanwa nayo ngalokufanelekile esigabeni lesitsintsekako ngaphasi kweticu letiphakanyiswako.
ImiPhumela leHlatiyako leyemukelwe yiSAQA ime njengalokulandzelako:
* Kuphawula nekusombulula tinkinga lapho imiphumela ibonisa kutsi tincumo letinekutiphendvulela ngekusebentisa kucabanga lokuhlatiyako nalokunekusungula tiye tatsatfwa; 
* Kusebenta ngalokufanelekile njengelilunga lelicembu, libandla, inhlangano, umphakatsi; 
* Kutihlelembisa nekutiphatsa kanye nemisebenti yemuntfu ngalokunekutiphendvulela nangalokufanelekile; 
* Kugcogca, kuhlatiya, kuhlelembisa kanye nekucubungula imininingwano ngalokuhlatiyako; 
* Kuchumana ngalokufanelekile kusetjentiswa emakhono alokubonwako, etibalo kanye/nobe lulwimi kumikhakha yekuchumana ngekwenkhulumo kanye/nobe lokubhaliwe; 
* Kusebentisa isayensi netheknoloji ngalokufanelekile nangalokuhlatiyako, ngekubonisa kutiphendvulela mayelana nesimondzawo nemphilo yalabanye; 
* Kubonisa kuvisisa kwelive njengenhlanganisela yetinhlelo letihlobene ngekwemukela kutsi tingcikitsi tekusombulula tinkinga atitihambeli ngekwato todvwa; 
Khona kutawufakwa ligalelo ekutfutfukisweni ngalokuphelele kwemuntfu kulowo nalowo mfundzi kanye nekutfutfukiswa kutenhlalakahle netemnotfo kwemphakatsi wonkhana, kumele kube yinhloso yanobe nguluphi luhlelo lwekufundza kutsi lwente bantfu bakubone kubaluleka kwaloku:
* Kukhombisa nekucacisa inchubevange yemasu kutsi kufundvwe ngalokufanelekako; 
* Kutimbandzakanya njengetakhamuti letinekutiphendvulela kumphilo yemphaktsi wendzawo, wavelonkhe newamhlabawonkhe; 
* Kuba neluvelelo ngekwemasiko nemnyombo ngaphasi kweluchungechunge kwetingcikitsi tetenhlalakahle; 
* Kuhlolisisa ematfuba etemfundvo newemisebenti, kanye 
* Nekutfutfukisa ematfuba ekuvula emabhizinisi.

7. Ngabe ticu teNQF tibukeka njani?
Timisomtsetfo teNSB tikhombisa kutsi sicu sitawenta loku:
* Sitawumela inhlanganisela lehlelekile yemiphumela yekufundza lenenjongo lechaziwe futsi lemiselwe kuniketa bafundzi labafanelekako ngemakhono nesisekelo sekufundza lokuchubekako; 
* Sitawengeta linani kumfundzi lofanelekako ngekumniketa sitfunti, kwemukelwa, kunconotwa kwematfuba ekungenela umncintiswano kutemsebenti nekunconota ematfuba ekutfola umsebenti; 
* Sitawuniketa tinzuzo kumphakatsi netemnotfo; 
* Sihambisana nemigomo yeNQF; 
* Sifaka ekhatsi kokubili imiphumela lecondzile nalehlatiyako kuyo yonkhe imikhakha lenconota kufundza kwemphilo yonkhe; 
* Lapho kuphumeleleka khona, kumele sicatsaniseke kumhlabawonkhe; 
* Sifake ekhatsi kucubungula lokuhlanganisele khona kutawucinisekiswa kutsi injongo yesicu iyazuzwa. Kucubungula kumele kufake ekhatsi luchungechunge lwetinhlelo letisongako njengemiboniso, kulingisa, kucubungula kwasemsebentini kanye netivivinyo letibhaliwe nalokukhulunywako; 
* Sibonise kumitsetfo lelawula kuniketwa kwesicu kutsi leso sicu singazuzwa ngalokuphelele nobe ngekwencenye ngekwemukela kufundza kwangaphambilini, lokungumcondvo lofaka ekhatsi kepha ungapheleli kumiphumela yekufundza lezuzwe ngekufundza lokungakahleleki, lokuhlelekile kanye nesipiliyoni sasemsebentini. 
Kunesimiso kumitsetfomgomo yekubhaliswa kweticu letisuselwa kumazinga eyunithi kanye nekubhaliswa kweticu tonkhana, letingasuselwa kumazinga eyunithi. Lizinga leyunithi kusho titatimende letibhalisiwe temiphumela yemfundvo nekucecesha lokudzingekile kanye nendlela yekucubungula lehambisanako ngekuhlanganyela nemininingwano yetekuphatsa kanye naleminye njengobe kuphawulwe kumitsetfomgomo. Totimbili letinhlobo tetakhiwo teticu nanobe kunjalo tidzinga kucaciswa kwemiphumela yekufundza, kantsi loluhlobo lwesibili ludzinga kucaciswa kwemiphumela yemazinga ekuphuma kanye netindlela letihambisanako tekucubungula.
Kunenkhulumomphikiswano lenkhulu mayelana nelikhono nobe sidzingo sekufinyelela kusivumelwano ngemiphumela yekufundza esigabeni savelonkhe, kantsi kwengeta lapho, mayelana nekuchaza imiphumela yekufundza ngaphasi kweluhlobo lwemazinga emakhono lasetjentiswako. ISAQA seyimise imfuneko yekutimbandzakanya etinhlelweni tebabambimsuka bavelonkhe kuphela kuleto ticu nemazinga latawubhaliswa ngaphasi kweNQF - kwemukelwa kuvelonkhe kudzinga kwemukelwa babambimsuka bavelonkhe. Kwengeta lapho basunguli beticu nemazinga bangakhetsa kutsi babe ngulabangantjintji nobe babe ngulabantjintjantjintjako ekumisweni kweticu nemazinga, bavumele kutikhetsela nobe cha. Emandla etinhlelo teNQF ngukutsi bameleli babo bonkhe babambimsuka labasembili kumkhakha wekufundza hhayi kuphela lidlandzana lelikhetsiwe ngibo labatawenta tincumo. Kwengeta lapho, ngaphasi kweluhlelo loludzingekile lwekubuyeketa tonkhe ticu nemazinga kumele kubuyeketwe njalonjalo khona kutawucinisekiswa kutsi lendlela netimfuneko lokuvunyelenwe ngato tinemphumelelo, tiyafaneleka futsi tidzingekile. Uma kunesivumelwano sekutsi tingucuko tidzingekile, kunelitfuba lelenele lekutsi leto tingucuko tentiwe.
Lenye indzaba leyimphicabadzala iletfwe ngumcondvo wemiphumela yekufundza nemazinga emakhono. Labanye bantfu baveta inkinga yekutsi imiphumela yekufundza yaletinye ticu nemazinga ingachazwa ngalokumalula ngekwendlela yemazinga emakhono, sib. Luhlaka kwemazinga eticu tebuNjiniyela. Nanobe kunjalo, mayelana naletinye ticu, loku kulukhuni kakhulu ngobe imiphumela yekufundza ayibonakali kalula kangako nobe ayikacaci kalula kangako. Nobe ngumuphi umzamo wekusungula sivumelwano savelonkhe utawuholela ekulahlekeni kwebunyoninco nekutisungulela ekubeni, ngalokusempeleni, kungulobo bunyoninco nekutisungulela lokuniketa ligcabho. ISAQA inemcondvo wekutsi kuchazwa kwesicu seNQF kuphendvulana nalombuto, lokusho kutsi sicu sitawumela inhlanganisela lehleliwe yemiphumela yekufundza lenenjongo lechaziwe futsi lehlose kuniketa bafundzi labafanelekako ngelikhono lelisetjentiswako kanye nesisekelo sekufundza lokuchubekako.
Ekuchazeni injongo yesicu, bamisi bemazinga kutawumele babukisise kutsi ngabe iyini injongo yalesicu kanye nekutsi ngabe sifaka njani ligalelo ekutfutfukisweni nasekufundzeni lokuchubekako kwemfundzi.
Kwengeta lapho umcondvo welikhono lelisetjentiswako uphakamisa kwenwetjwa kwemicondvo yalabatiphatsako ngelwati ikakhulukati loluhambisana nemamodeli emiphumela nemakhono. Likhono lelisetjentiswako liphakamisa kutsi likhono lelisisekelo, likhono lalokuphatsekako kanye nelikhono lalokutentakalelako onkhe adzingekile kutsi kutawuphunyeleliswa umsebenti kunobe nguyiphi ingcikitsi kumhlabawonkhe ngalokugculisako. Likhono lelisisekelo lichazwa njengelikhono lelibonisiwe lekwenta intfo letsite. Likhono lalokutentakalelako lichazwa njengelikhono lekuhlanganisa nobe kubumbanisa kwenta intfo nekuvisiswa kwaloko lokwentiwako khona utawufundza kuleto tento bese untjintja ngekugucuka kwesimo nalokunye lokungakalindzeleki.
Ngaloko-ke incabhayi yebamisi bemazinga kuzuza kulingana emkhatsini kwetidzingo temphakatsi kanye netidzingo temuntfu ngamunye; kutfutfukiswa kwemiphumela yekufundza leshaya emhlolweni ngekutsi ikhombise injongo yesicu kepha ibe yetayeleke ngalokwenele kutsi ivumele kuntjintjantjintja ekusebenteni, kutikhetsela kwalokucuketfwe, indlela yekucubungula; kulingana emkhatsini kwelikhono lalokuphatsekako kanye nesidzingo selikhono lelisisekelo nelikhono lalokutentakalelako; kwemukelwa kwekwakhiwa kweticu, ikakhulukati ngendlela yekutikhetsela, lokugcugcutela bunyoninco, kutisungulela kanye nekulinga ngaphandle kwekucekela phasi injongo lesembili yesicu.
Ticu nemazinga kubhaliswa ngaphasi kwetigaba letitsite teluhlakamsebenti futsi tinelinani lemaphuzu. Bafundzi, ngalesikhatsi bachubeka nekufundza, bangagcogca emaphuzu ngalesikhatsi bafundzela ticu tabo.

8. Ngabe iNQF yetfu ibukeka njani?
Lizinga leNQF
Umzila
Luhlobo lwetiCu
8
7
6
5
iMfundvo 
nekuCeceshwa 
lokuseZingeni 
leliseTulu
* Ticu letingetulu kwetebudokotela ngelucwaningo 
* Ticu tebudokotela 
* Ticu temastasi 
* Ticu tebucwepheshe 
* Ticu te-onasi 
* Ticu tekucala tavelonkhe 
* Emadiploma laphakeme 
* Emadiploma avelonkhe 
* Titifiketi tavelonkhe 
Sitifiketi seTemfundvo nekuCecesha lokuChubekako (iFETC)
4
3
2
iMfundvo
nekuCecesha 
lokuChubekako
Titifiketi tavelonkhe
Sitifiketi seTemfundvo nekuCecesha Jikelele (iGETC)
1
iMfundvo
nekuCecesha 
Jikelele
Sigaba 9 | ABET Sigaba 4
________________________________
Titifiketi tavelonkhe
ISAQA iye yemukela luhlakamsebenti lolunetigaba letisiphohlongo, kantsi tigaba 1 na-8 ngalokufanako titsatfwa njengaletingenamkhawulo. Sigaba 1 sifaka ekhatsi tigaba letintsatfu tekuniketwa titifiketi teMfundvo nekuCeceshwa lokusiSekelo kulabadzala (I-Adult Basic Education and Training - I-ABET) kanye neSitifketi seMfundvo nekuCeceshwa Jikelele (I-General Education and Training Certificate).

9. Ngabe uyini uMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika (iSAQA)?
Umkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika ungumtimba lonemalunga langu-29 lakhetfwe tiNdvuna teTemfundvo neTemisebenti. Lamalunga enyulwa babambimsuka bavelonkhe kutemfundvo nekucecesha labaphawuliwe. Imisebenti yaloMkhandlu ngalokufishane ikabili:
* Kwengamela kutfutfukiswa kweNQF, ngekusukumisa nekushicilela tinchubomgomo netindlela tekubhaliswa kwemitimba lenemitfwalo yekusungula emazinga nobe ticu tetemfundvo nekucecesha kanye nekwemukelwa kwemitimba lenemitfwalo yekucubungula nekuhlola imiphumelela ngekumiswa kwalawo mazinga neticu; 
* Kwengamela kusetjentiswa kweNQF ngekucinisekisa kubhaliswa, kwemukelwa nekuniketwa kwemisebenti kumitimba lephawulwe ngenhla, kanye nekubhaliswa kwemazinga neticu tavelonkhe ngaphasi kweluhlakamsebenti. Kumele uphindze utsatse tinyatselo tekucinisekisa kutsi timiso tekwemukela tiyalandzelwa nekutsi lapho kufanelekile, kutsi emazinga neticu letibhalisiwe tiyacatsaniseka kumhlabawonkhe. 
ISAQA kumele yeluleke tiNdvuna teTemfundvo neTemisebenti. UMkhandlu kulindzeleke kutsi wente imisebenti yawo ngemuva kwekubonisana kanye nekubambisana nayo yonkhe imitimba netikhungo letitsintsekako kutemfundvo, kucecesha kanye nekucinisekiswa kwemazinga lokutawutsintfwa kusebenta kweNQF. Kumele futsi ihambisane nemalungelo nemagunya emitimba ngekulandzela uMtsetfosisekelo kanye nemiTsetfo yePhalamende. Lihhovisi leSAQA linemtfwalo wekusebentisa tinchubomgomo netincumo teMkhandlu.
Nga-1998 iSAQA yashicilela imiTsetfomgomo yemiTimba yaVelonkhe yemaZinga (emaNSB) lapho kuniketwa khona ngekubhaliswa kwemiTimba yemaZinga aVelonkhe nemiTimba yekuSungula emaZinga. Lemitimba itawuba nemtfwalo wekusungula nekuncoma ticu nemazinga nobe kubhaliswa kwato ngaphasi kweNQF. ImiTsetfomgomo yemiTimba yekuCinisekiswa kwemaZinga kuTemfundvo nekuCecesha (ema-ETQA) nayo yashicilelwa nga-1998 futsi yaniketela ngekwemukelwa kwemitimba yekuCinisekiswa kwemaZInga kuTemfundvo nekuCecesha. Lemitimba itawuba nemtfwalo wekwemukela baphakeli bemazinga neticu tetemfundvo nekucecesha lababhaliswe ngaphasi kweNQF, icubungule kuphakela, ihlatiye kucubungula kanye nekuhlelembisa kucubungula emkhatsini kwebaphakeli, kanye nekubhalisa bacubunguli.

10. Ngabe ngutiphi takhiwo teSAQA futsi ngabe injongo yato iyini?
Tinhlelo tekumiswa nekucinisekiswa kwemazinga eNQF tifaka ekhatsi tinhlangotsi letimbili:
Lwati, lolufanelekile kulelive lesimanje, kutfolwa ngelidlelandzawonye emkhatsini kwemacembu lahlukahlukene emphakatsini, kusukela kubosiyati kutemfundvo nebacwaningi kuye kubemabhizinisi, kusukela kubasebenti kuye kubocwepheshe labatingcweti, kusukela kuhulumende kuya kutinhlangano temphakatsi, kusukela kubafundzi kuya kubopholofesa, lokusho kutsi kutfolwa kwelwati akusesiwo umkhusu welicembu "letingcweti" letichazwe ngendlela lefinyele; 
Luhlelo lwavelonkhe lwetemfundvo kumele lulinganise sidzingo selizinga letemfundvo lato tonkhe takhamuti talo kanye nesidzingo sekuntjintjantjintja khona kutawubukanwa naloluchungechunge lwato tonkhe letimo letibanti umfundzi labukene nato kanye nalokukhetsa lokubanti lwekutsi ngabe kuyini lokwenta imfundvo neticu letifanelekile, lokusho kutsi kulingana emkhatsini kwetidzingo temphakatsi kanye netidzingo temuntfu ngamunye. 
Luhlangotsi lwekucala lucondziswe kutakhiwo iSAQA lenato. ISAQA ngekwayo yakhiwe bameleli lebavela kubabambimsuka betemfundvo nekucecesha eNingizimu Afrika. Bulunga bemaNSB futsi bukhombisa lobudlelwano lobusha ekutfolweni kwelwati - emaNSB akhiwe bameleli labavela kumitimba lesitfupha yebabambimsuka bavelonkhe labanenshisekelo lesembili kulomkhakha: ematiko embuso, bemabhizinisi lahlelekile, basebenti labahlelekile, baphakeli betemfundvo nekucecesha, emacembu enshisekelo lehlatiyako kanye netinhlangano temphakatsi/tebafundzi. Ngekwendzabuko bambalwa kulababambimsuka labake bahlala ndzawonye kutawucocisana ngetidzingo telive tetemfundvo nekucecesha. Kwengeta lapho, emalunga emaSGB enyulwe kumacembu akulomkhakha lanenshisekelo ebabambimsuka labasembili kutemfundvo nekucecesha, futsi ngekubona kutsi kutfolwa kwelwati lolufanelekile kuletfwa ngekucocisana ebandleni lelibanti.
Kutibophelela kweNQF kumfundvo nekucecesha lokwesekeleke kumiphumela yindlela yekuletsa ingucuko lehlelekile ngendlela luhlelo lwetemfundvo nekucecesha eNingizimu Afrika lubukana neluhlangotsi lwesibili. Ngekuchaza emazinga neticu tavelonkhe ngekwemiphumela yekufundza ngaphasi kweluhlelo lolumbandzakanyako, iNQF ibeka timfuno tavelonkhe mayelana nemazinga, ngembi kwetakhamuti talelive. Sive angeke sisasimela simo lapho luchungechunge lwemakhono lolukhona emkhatsini kwebantfu labaneticu letifanako lubanti ngendlela yekutsi bacashi bebafundzi labafanelekako bangeke babe nesiciniseko sekutsi ngabe emakhono nguwaphi; sive angeke sisakumela kubandlululwa kwebafundzi ngenca yemcabango wekutsi ngabe emakhono abo ayini; sive angeke sisamelana nekunganaki emazinga emhlabawonkhe kuticu. Ngalokufisha, imiphumela yekufundza, emazinga neticu, kumele kucace khona kungeke kube nekungabata ngekutsi yini lelindzeleke kubafundzi labafanelekako.
Ngekusungulwa kwemiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha (ema-ETQA), iSAQA iye yabona kutsi kwetfulwa kwetinsita ngemazinga neticu kuyintfo yebaphakeli labatingcweti nebafundzi kanye nalabanye babambimsuka labasembili kulomkhakha. Ticu nemazinga lahlukile atawenta timfuno letehlukene ekutfutfukisweni kweluhlatifundvo kanye nekuletfwa kwetinsita, ekucubunguleni nasekufundziseni. Inshisekelo yeSAQA akusiko kucinisekisa kutsi bonkhe baphakeli balandzela luhlelo lwavelonkhe lwekwetfula kepha lokusempeleni kucinisekisa kutsi bafundzi labaklonyeliswa sicu nobe lizinga lelibhaliswe ngaphasi kweNQF bayakwati kubonisa imiphumela yekufundza yaleso sicu nobe lizinga ngekulandzela tindlela netimfuneko letimisiwe. ISAQA ngaloko-ke angeke ibhalise tinhlelo tekufundza ngaphasi kweNQF; nanobe kunjalo ema-ETQA atawuhlatiya letinhlelo tekufundza tebaphakeli labehlukene ngaphasi kweluhlelo lwekwemukela, ngaloko kucinisekiswe bafundzi nalabanye basebentisi balolo luhlelo kutsi nobe ngumuphi umfundzi lotsatfwa njengalophumelele ngemuva kwekutimbandzakanya kulolo luhlelo, uye wabonisa imiphumela yekufundza ledzingekile kuleso sicu nobe lizinga. Licembu lelifaneleke kahle kutsi lingakucinisekisa loku, ngumtimba lowakhiwe bameleli bebabambimsuka, labasebentako kulomkhakha wesicu nobe lizinga, lokusho kutsi I- ETQA lenalowo mkhakha njengekubona kwawo lokusisekelo. Ngaleso sizatfu, mayelana nemisebenti yekucinisekisa emazinga, I-ETQA kumele ibe nekumelela kwebabambimsuka bavelonkhe lapho kutsatfwa khona tincumo, lokutawuba kumelela lokucinisekisa kutiphendvulela nekuba selubala emphakatsini.
ISAQA 'inetandla' timbili lokusho kutsi kuMisa emaZinga nekuCinisekisa emaZinga. Letakhiwo letincane kulesandla sekumisa emazinga miTimba yaVelonkhe (emaNSB) nemiTimba yekuSungula emaZinga (emaSGB), kantsi letakhiwo letincane kulesandla sekucinisekisa emazinga miTimba yekuCinisekiswa kwemaZinga (emaETQA). ISAQA ingakhetsa kwenyula imitimba yekucubungula uma ikubona kunesidzingo. Imisebenti yeSAQA ihleliswe kuMtsetfo weSAQA futsi seyendlaliwe lapha ngenhla. Imisebenti yemaNSB nemaSGB ihleliwe kumiTsetfomgomo ngaphasi kweMtsetfo weMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika (uMtsetfo No. 58 wanga-1995): emaNSB, uMculu waHulumende No. 18787 (28 Mashi 1998) kantsi tindlela tekwemukelwa nemisebenti yema-ETQA kanye nebaphakeli betemfundvo tihleliswe kumiTsetfomgomo ngaphasi kweMtsetfo weMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika (uMtsetfo No. 58 wanga-1995): ema-ETQA, uMculu waHulumende No. 19231 (8 Septemba 1998).
Ngaphasi kweNQF konkhe kufundza kuhlelwe ngaphasi kwemikhakha lelishumi nambili. ISAQA isungule emaNSB lalishumi nambili, munye kulowo nalowo mkhakha wekuhlela. Lemikhakha lelishumi nambili yekuhlela ime njengalokulandzelako:
NSB 01: Tekulima nekuLondvolotwa kweMvelo
NSB 02: Temasiko neBuciko
NSB 03: Temabhizinisi, teMnotfo netiFundvo tekuPhatsa
NSB 04: TiFundvo tekuChumana neluLwimi
NSB 05: Temfundvo, kuCecesha nekuTfutfukisa
NSB 06: Tekwakha, buNjiniyela neTheknoloji
NSB 07: Tifundvo teBuntfu neteNhlalakahle
NSB 08: uMtsetfo, iSayensi yeTemphi neTekuphepha
NSB 09: iSayensi yeTemphilo nemiSebenti yeTenhlalakahle
NSB 10: iSayensi yalokuPhatsekako, yetiBalo, yetemaKhompuyutha neyetekuPhila
NSB 11: Telusito
NSB 12: kuHlelwa kweSimondzawo neKwakha
Kumiswa kwemaZinga
 
KuCinisekiswa kwemaZinga

Imisebenti yemaNSB ifaka ekhatsi loku lokulandzelako:
* Kuchaza nekuncoma imikhawulo yemikhakha kuSAQA kanye, ngekhatsi kwalemikhawulo, neluhlakamsebenti lwemikhakha lemincane; 
* Kwemukela nobe kusungula emaSGB ngekhatsi kweluhlakamsebenti lwemikhakha lemincane, kanye nekucinisekisa kutsi umsebenti wemaSGB uhlangabetana netimfuneko teSAQA; 
* Kuncoma kubhaliswa kweticu nemazinga kuSAQA; 
* Kwengamela kugcinwa kusesikhatsini nekubuyeketwa kweticu nemazinga; 
* Kuchumana nema-ETQA; 
* Kuchaza timfuneko netindlela tekucutjungulwa kwemazinga neticu. 
EmaNSB akasunguli emazinga nobe ticu kepha engamela lemicimbi esigabeni semkhakha lomncane.
Imisebenti yemaSGB ifaka ekhatsi loku lokulandzelako:
* Kusungula emazinga neticu ngekulandzela timfuneko teMkhandlu ngaphasi kwemikhakha lemincane netigaba letiphawuliwe; 
* Kugcina esikhatsini nekubuyeketa emazinga; 
* Kuncoma emazinga neticu kumaNSB; 
* Kuncoma tindlela tekubhaliswa kwebahlatiyi nebacubunguli nobe imitimba yekucubungula. 
I-ETQA ingasungulwa kumkhakha wetenhlalakahle, kumkhakha wetemnotfo nobe kumkhakha weluhlelo loluncane lwemfundvo nekucecesha. Umgomo wekuphindzaphindza kancane utawusebenta ekusungulweni kwema-ETQA lokusho kutsi i-ETQA iyakwemukela mayelana nekubona kwayo lokusisekelo, lokwesekeleke ekuhlobaneni kwayo nemkhakha, kuze kutsi imisebenti yayo ingaphandzaphindzi imisebenti ye-ETQA levele ikhona. Imisebenti yema-ETQA ifaka ekhatsi loku lokulandzelako:
* Kwemukela baphakeli; 
* Kunconota emazinga emkhatsini kwebaphakeli labangemalunga; 
* Kwengamela kuphakelwa; 
* Kucubungula kuhlatiywa nekuhlelenjiswa kwekucubungula emkhatsini kwebaphakeli labangemalunga; 
* Kubhalisa bacubunguli; 
* Kuniketwa kwetitifiketi kubafundzi; 
* Kubambisana naleminye imitimba yekucubungula; 
* Kuncoma emazinga nobe ticu letinsha kumaNSB nobe kuguculwa kwemazinga nobe ticu letinsha; 
* Kugcina idathabhesi; 
* Kwetfula imibiko kuSAQA. 
Ema-ETQA akamisi emazinga; acinisekisa kwetfulwa kwemazinga kanye nekucutjungulwa kwemazinga neticu letibhalisiwe. Kwengeta lapho i-ETQA angeke ibe ngumphakeli; umsebenti wayo losembili kucinisekisa lizinga lekuphakelwa nekucutjungulwa kwebaphakeli lebemukelwe.
Ekufuneni kwemukelwa kuma-ETQA, baphakeli kutawufanele balandzele letindlela letilandzelako:
* Babe babhaliswe njengebaphakeli ngekulandzela imitsetfo lefanelekile; 
* Babe neluhlelo lwekuphatfwa kwemazinga; 
* Babe nelikhono lekutfutfukisa, kwetfula kanye nekucubungula tinhlelo tekufundza letiholela kuticu nobe emazinga laphawulwe kuNQF; 
* Babe nemitfombolusito ledzingekile yetemnotfo, tekuphatsa kanye nalokuphatsekako; 
* Babe netinchubomgomo tekukhetfwa kwebasebenti, kuvivinywa nekutfutfukisa, kungena kwebafundzi, tinhlelo tekukhombisa indlela netekwesekela; tekuphatfwa kwetinhlangotsi ngaphandle nangekhatsi kwemsebenti ngalokuphatsekako, nekuphatfwa kwekucubungula; 
* Babe netinchubo letidzingekile tekubika; 
* Babe nelikhono lekuzuza imiphumela lefunekako ngekusebentisa imitfombolusito netinchubo letikhona. 
ISAQA iyasemukela sidzingo sekungenisa baphakeli labangahlangabetani nato tonkhe tindlela tekwemukelwa ngaphasi kweluhlelo. Uma kunjalo iSAQA ivumela kwemukelwa lokunemibandzela yekutsi ngaleso sikhatsi umphakeli abe ngaphasi kweluhlelo lwekutfutfukiswa lolumiselwa kwenta umphakeli akwati kuhlangabetana netimfuneko letidzingekile tekwemukelwa. Kwengeta lapho kwemukelwa ngaphasi kwemibandzela kutawuniketwa kuphela uma tinshisekelo temfundzi tivikelekile ngalesikhatsi sekutfutfukiswa.

11. Ngabe lizinga lekucubungula litawucinisekiswa njani?
ISAQA ikubeke ngalokucacile ekuphawuleni tinhlobo tekucubungula letingasetjentiswa kucinisekisa kutsi kunekunakwa ekuhloleni lokunye lokungentiwa esikhundleni salokuhlolwa kwendzabuko lokwentiwa kanye kuphela. Kona kunjalo kubuyeketwa kwemiphumela lehlatiyako kubonisa ngalokucacile kungafaneleki kwaletinhlobo tekucubungula kulamakhono lamanyenti. Tindlela letehlukene tekucubungula tibeka umtfwalo lomatima etulu kwetinhlelo tekucinisekisa kutsi kunekuhunyushwa lokuhambisanako kwemazinga ladzingekile emkhatsini kwebahlatiyi labakutikhungo letehlukene futsi letibhaliswe ngaphasi kwema-ETQA lehlukile, lokusho kutsi kuvinjelwa 'kwekutfutfwa kwemazinga'. Uma emazinga lehlukile asetjentiswa ngaphasi kweluhlelo, kwemukeleka nesitfunti salo lonkhe loluhlelo lubekwa engcupheni. Kucinisekisa kutsi loku akwenteki, iSAQA ibeke tindlela letimbalwa tekucaphela simo.
Lelo nalelo zinga nobe sicu lesimukiselwe kubhaliswa ngaphasi kweNQF kumele sibe naloku:
* Sicacise kucutjungulwa kwetindlela temiphumela yekufundza; 
* Sihlelise tindlela tekubhaliswa kwebacubunguli baleyo miphumela, siphindze 
* Sikhombise kutikhetsela ekucubunguleni kufaka ekhatsi tincomo, kucubungula nobe imitimba yekucubungula yalemiphumela. 
Ngaloko-ke, labo labaphakamisa leticu nemazinga banendzima lebalulekile lokumele bayidlale ekuhlelweni kwemazinga lacacile, lavakalako kanye netimfuneko letihambisanako tekucubungula.
Kwengeta lapho, ngaphasi kwemisebenti ye-ETQA ngulena lelandzelako:
* Kucubungula kuhlatiywa kwekuhlelenjiswa kwekucubungula emkhatsini kwebaphakeli labangemalunga; 
* Kubhalisa bacubunguli labangemalunga ngekulandzela tindlela letisungulelwe lenjongo; 
* Kubambisana nemtimba nobe imitimba lefanelekile lekhetselwe kucubungula kuwo onkhe ema-ETQA. 
Ngaloko-ke eluhlelweni lwekucinisekisa emazinga, kunekugcizelela lokuvelele eluhlelweni lwekucubungula kutsi kutawucinisekiswa kusetjentiswa kwemazinga lacatsanisekako kubo bonkhe baphakeli.
Kwekugcina, iSAQA inelilungelo lekukhetsa umtimba wekucubungula, uma ikubona kufanelekile, kutsi kutawucinisekiswa kutsi kucubungula kwemiphumela lechazwe ngaphasi kwemazinga neticu teNQF kunebulungiswa, kunekusimama futsi kunekwetsembeka kuwo onkhe ema-ETQA nobe baphakeli labehlukene.

12. Ngabe iSAQA ikucinisekisa njani kwemukelwa kwetinchubomgomo tayo ngebabambisuka?
UMtsetfo weSAQA ukubeka ngalokucacile kutsi iNQF kumele isukunyiswe ngemuva kwekubonisana nekubambisana naleyo mitimba netikhungo letinemtfwalo wetemfundvo, kucecesha kanye nekucinisekiswa kwemazinga latsintfwa yiNQF.
Lokutsi uMtsetfo weSAQA usibeka ngalokucacile sidzingo seSAQA sekwenta umsebenti wayo ngemoya wekubonisana nekubambisana kubonisa kutibophelela kwahulumende lomusha wentsandvo yelinyenti kumigomo yekumelelwa nekumbandzakanyeka kwabo bonkhe babambimsuka labafanelekile kutikhungo temphakatsi. Lokugcizelela ekufakweni kwebantfu kunetimphandze tako kumlandvo wekubekelwa eceleni kwemikhakha leminyenti yemiphakatsi etinhlelweni tekutsatfwa kwetincumo kutemfunfdvo nekucecesha. Kwenta sibonelo, emakhono lobekumele atfutfukiswe kanye nalokucuketfwe eluhlelweni lwemfundvo esikhatsini sangaphambilini bekwentiwa ngulabo bebabitwa ngekutsi tingcweti kulowomkhakha, esikhatsini lesinyenti lebekubafundzisi labasetikhungweni tekufundza letihlelekile, lokusho kutsi 'baphakeli' betemfundvo, nekubonisana lokuncane nobe ngaphandle kwekubonisana 'nebasebentisi' baleto ticu, lokusho kutsi bemabhizinisi, tinyunyani tebasebenti, bafundzi. Loku kuye kwaholela kulokugcekwa lokugcwele kwekutsi kunekuhambisana lokuncane emkhatsini kwaloko lobekufundziswa etikhungweni letihlelekile tekufundza kanye naloko bekufuneka emhlabeni wetekusebenta nobe ngakulolunye luhlangotsi kuchubeka nemfundvo. Kwengeta lapho, bekunekubambisana nobe kubonisana lokuncane emkhatsini kweminyango yangaphambilini yeTemfundvo neTemisebenti, ngekhatsi kwetimboni nobe tinkapani nobe nembuso; emkhatsini kwebaphakeli betemfundvo lehlelekile nebaphakeli betekucecesha. Loku bekusho kutsi beyingekho indlela yekulumbanisa kufundza kubo bonkhe baphakeli nobe emakhozi - ticu betiloku tesekeleke kumkhakha, tesekeleke kutendzawo nobe tesekeleke kusikhungo ngaphandle kwekucacisa nobe lokuncane lokuhlelekile emkhatsini kwemikhakha yekufundza lehlobene.
Nanobe kunalelisiko lekubonisana nekubambisana ekutsatfweni kwetincumo kuleNingizimu Afrika lensha, sizatfu lesivakala kahle sekumelelwa ekutsatfweni kwetincumo ngukutsi ngabe imiphumela yekufundza yesicu lesitsite kumele ibe yini, ngumbuto wekufaneleka. Uma iNingizimu Afrika itawuhambisana netingucuko kusimondzawo, kubalulekile kutsi onkhe emavi emkhakheni wekufundza eviwe, umbuso, bafundzisi, umkhakha wetemabhizinisi, imakethe yebasebenti, baphakeli betemfundvo nekucecesha kuphawula labambalwa. Indlela yekubuka lenekumelela ekumisweni kwemazinga nasekwakhiweni kweticu itawenta kutsi tincomo letinsha titsatfwe ngekunonopha, ngaloko-ke kucinisekiswe kutsi iNingizimu Afrika ihambisana nekutfutfuka lokuchubekako kumhlabawonkhe.
ISAQA itibophelele eluhlelweni lwekubonisana nemphakatsi ekutfutfukisweni nasekusebentiseni lenchubomgomo. Ticu nemazinga kumele kudlule ngaphasi kweluhlelo lwekubonisana loluhlatiyako nebabambimsuka emkhakheni kanye neluhlelo lwekubonisana lolubanti, lapho umphakatsi wonkhana uniketwa litfuba lekubuyeketa uphindze uphawule ngalamazinga lahlongotwako. Kwengeta lapho tonkhe ticu nemazinga amukiswa eCenjini lekuTsasisela lelifaka ekhatsi tinhlangano letimele labakhubatekile nemikhakha yemiphakatsi lebeyincishwe ematfuba, kutsi kuphawulwe, ngembi kwekubhaliswa, ngendlela yekuzama kucinisekisa kutsi emazinga neticu letihlongotwako atibandlululi ngalokungenabulungiswa kunobe ngumuphi kulemikhakha yemphakatsi.
Ekwenteni imisebenti awo ekucinisekisa emazinga, ema-ETQA kulindzeleke kutsi abe nekumelelwa kwebabambimsuka bavelonkhe. Injongo lesembili yalokumelelwa kucinisekisa kutiphendvulela kumphakatsi nekuba selubala. Kwengeta lapho yonkhe imiculu yenchubomgomo yeSAQA ibhalwa ngaphasi kweluhlelo lwekubonisana loluvulekile nebabambimsuka labafanelekako ngalesikhatsi isaseluhlaka, ishicilelwa kuMculu waHulumende kutsi umphakatsi uphawule. Konkhe kwenyulelwa kutakhiwo teSAQA, kungafaki ekhatsi emalunga eMkhandlu, kushicilelwa kuMculu waHulumende ngembi kwekukhetsa, khona umphakatsi utawuphawula. Ngetulu kwaloko, yonkhe imiculu ledzinga kuphawula kwemphakatsi nawo onkhe kushicilela kweSAQA lokukuMculu waHulumende kutfunyelwa kuwebsite (http://www.saqa.org.za). Ngalendlela iSAQA icinisekisa kubaselubala kutenhlakakahle kanye nekufaka wonkhewonkhe emsebentini wayo.
Luhlelo lwetemfundvo nekucecesha lolwakhiwe ngaphasi kweluhlelo lwekumbandzakanya nekucocisana khona kutawuhlangatjetwa tidzingo tabo bonkhe babambimsuka lutfola kujatjulelwa nekwemukeleka lokukhulu emphakatsini lapho lusebenta khona kunaloko bekutawenteka. Kwengeta lapho iSAQA, lengumtimba lohlahla indlela kuloluhlelo lwaseNingizimu Afrika, "ingumengameli" longakhetsi luhlangotsi, lokusho kutsi ayisilo litiko lembuso nobe luphiko lwahulumende, ayisiyo inkhundla lesungulwe bemabhizinisi, nobe basebenti, futsi ayelamani nemkhakha webaphakeli betemfundvo. Ngaleso sizatfu, iSAQA itimele kutinhlelo tekuchuba talemikhakha kantsi ngaloko, iyakwati kugcina sitfunti sayo ekuhlelembiseni kucocisana emkhatsini kwebabambimsuka kutemfundvo nekucecesha labangahle babe netinshisekelo letingcubutanako.
UMtsetfo weSAQA usibonelo semtsetfo loniketa ligunya - awubeki luhlaka loluphelele loluvela 'ngetulu' kepha ngalosempeleni uniketela ngekutfutfukiswa kweNQF njengekwakha kwetenhlalakahle lokunenchazelo lokutawuchutjekwa nekucocisana ngayo ngebantfu egameni lebantfu. Ikufinyelela esicongweni sesipiliyoni, kucabanga nekwenta kwebantfu baseNingizimu Afrika labavela kulikamuva lelehlukahlukene kutemnotfo netenhlalakahle futsi lelimele imibono yasemhlabeni leyehlukahlukene. Sisekelo salokwakha kutimbandzakanya ngekwentsandvo yelinyenti, kuhlatiya ngebuhlakani kanye nekutfolakala kwemitfombolusito - imicondvo lesenkhabeni yekutfutfukiswa nekusetjentiswa kweNQF yeSAQA.

13. Ngabe iSAQA ikucinisekisa njani kutsi lizinga kube yintfo lesemcoka kuyo yonkhe iNQF?
Imigomo yeNQF yesekeleke kumcondvo welizinga kuloluhlelo lolusha. Ngetulu kwaloko iNQF yesekela siyingi lesihlanganisele selizinga lokufaka ekhatsi kumiswa kwemazinga kanye nekucinisekiswa kwemazinga. Lelo nalelo zinga nesicu ngembi kwekubhaliswa ngaphasi kweNQF silinganiswa nemigomo lehleliswe ngaphasi kwemigomo yeNQF, kucinisekisa kutsi sihlangabetana netidzingo teluhlakamsebenti lweticu loluhlanganisele futsi lolwesekela kufundza kwemphilo yonkhe. Ngendlela lefanako, sisekelo sekuzuzwa kwekucinisekiswa kwalamazinga kuvelonkhe nakumhlabawonkhe kwesekele endleleni letibonisa ngayo lemigomo netinhloso.
Ngekuhlanganisa lemigomo ndzawonye ngaphasi kweluhlelo lwekwakha ngekwetenhlakahle, lamazinga latfutfukiswa ngaphasi kwetakhiwo netinhlelo letimbandzakanyako naletimelelako temaNSB nemaSGB bese tibhaliswa ngaphasi kweluhlakamsebenti, kutawucinisekisa kwetfulwa nekuzuzwa kwayo, kubo bonkhe basebentisi beluhlelo lwekufundza ngaphasi kweluhlelo lwe-ETQA. Loluhlelo ngalokulandzelako, lubonisa takhiwo netinhlelo letimbandzakanyako naletinekumelela. Kusekucinisekiseni lizinga lelifanele lemazinga netinzuzo lapho siyingi selizinga seluhlakamsebenti sivaleka khona. Kungekuvalwa kwesiyingi lapho loluhlelo luvumela inchubekelembili lechubekako ekwakhiweni kwemazinga neticu nasekwetfulweni nasekucutjungulweni kwalamazinga neticu, ngebasebentisi balawo mazinga neticu. Ngalamanye emagama, iNQF iluhlelo lwekucinisekisa futsi ngalokuchubekako lucinisekisa kabusha bafundzi nalabanye basebentisi beluhlelo lwetemfundvo nekucecesha kutsi emaphuzu, iminyezane nobe titifiketi letikhishwe ngalesikhatsi sekufundza tihambisana nemazinga labhaliswe ngaphasi kweluhlakamsebenti, kanye nekutsi tonkhe tinhlobo tekuphakela tetfula kufundza emazingeni lafanako ngekwetinjongo tekwemukelwa. Loluhlobo lolumelelako lwesiyingi semazinga lucinisekisa kutsi umtfwalo wekumisa emazinga nekwetfulwa kwemfundvo nekucecesha lokusezingeni kusemahlombe ebabambimsuka betemfundvo nekucecesha labatimbandzakanya etinhlelweni teSAQA.

14. Ngabe iSAQA ikuvumela njani kweMukelwa kwekuFundza kwangaPhambilini (iRecognition of Prior Learning - iRPL)?
Ngekhatsi kwemigomo yeNQF kunesidzingo sekuhlelembisa kutfolakala, kanye nekuchubekelembili ngekhatsi kwetemfundvo, kuceceshwa kanye nemizila yemisebenti kanye nesidzingo sekunonophalisa kulinganiswa kwelubandlululo lwangaphambilini kutemfundvo, tekucecesha kanye nematfuba emsebenti. ISAQA inencabhayi yekutfola indlela lokumele kuhlangatjetanwe ngayo nalemigomo lemibili, kutfola indlela yekwemukela kufundza lokwenteke ngaphandle kwetingcikitsi tendzabuko tekufundza, ngaphambilini lebekutingcikitsi tekufundza kuphela lebetemukelwe. ISAQA iye yabonisa kutsi ifuna kumbandzakanya takhiwo tayo kumkhakha weRPL njengendlela yekuniketa kunakwa lokuphatsekako kwalemigomo.
ISAQA iye yaphawula iRPL ngco kumitsetfomgomo yemaNSB futsi iphindze yayiphawula kumitsetfomgomo yema-ETQA. Kulemitsetfomgomo yemaNSB, tindlela tekubhaliswa kwesicu tiye tahleliswa. Lenye yaletimfuneko ngukutsi lesiphakamiso kumele sikhombise imitsetfo lengamele kuniketwa kwaso, kutsi lesicu singazuzwa ngekwemukelwa kwekufundza kwangaphambilini. Liphuzu liyagcizelelwa kutsi umcondvo weRPL ufaka ekhatsi kepha awupheleli kumiphumela yekufundza lezuzwe ngekufundza lokuhlelekile nobe lokungakahleleki kanye nesipiliyoni semsebenti.
Ngaphasi kwemitsetfomgomo ye-ETQA lenye yetindlela tekwemukelwa njenge-ETQA ngukutsi imicimbi ye-ETQA kumele ichubele imigomo yeNQF embili futsi ngaloko-ke ngekulandzela lemigomo, tinchubomgomo netinchubo teRPL nato tingumtfwalo we-ETQA futsi ngaloko-ke titawunakwa eluhlelweni lwekwemukelwa.

15. Ngabe yini lokunye lokwentiwa liHhovisi leSAQA?
ISAQA inemtfwalo wekutfutfukisa nekugcinwa kweDathabhesi yaVelonkhe yemaRekhodi ebaFundzi (iNational Learners' Records Database - iNLRD). Lushicilelo lwekucala lweNLRD lwetfulwa nga-1999. Uma seyisungulwe ngalokuphelele yaphindze yagcwaliswa iNLRD itawukwati kuniketa imininingwano ngaloku:
* iSAQA kanye netakhiwo tayo letincane (emaNSB, emaSGB kanye nema-ETQA); 
* Ticu nemazinga labhaliswe ngaphasi kweNQF; 
* Ema-ETQA lemukelwe kanye nebaphakeli bawo; 
* Bacubunguli lababhalisiwe; 
* Imitimba yekuhlatiya; 
* Imphumelelo yemfundzi ngamunye. 
INLRD itawukwati kuniketa benti benchubomgomo ngemininingwano lephelele kutsi bangatsatsa tincumo leticatjangwe ngelwati loluphelele.
ISAQA inemsebenti wekucubungula ticu tetemfundvo, ikakhulukati tebafiki labafisa kungena etikhungweni temfundvo taseNingizimu Afrika nobe labafisa kungena emakethe yemisebenti yaseNingizimu Afrika.
ISAQA iphindze ibe neSikhungo seMtfombolusito lesigcina emakhophi kushicilela kweSAQA nemiculu letsintsa iSAQA kanye naletinye tintfo letingahle tidzingwe basebenti beSAQA ekwenteni umsebenti wabo.
Luphiko lwetekuChumana nebuBhalane luniketa iSAQA ngemisebenti yebubhalane beMkhandlu kanye nemakomiti awo lamancane ngalendlela lokudzingeke ngayo ekwenteni imisebenti yayo, sibonelo liKomiti leliLawulako, liKomiti leteTimali.

16. Imiculu lesemtsetfweni nalokunye kushicilela kweSAQA
UMtsetfo weSAQA (No. 58 wanga-1995)
ImiTsetfomgomo yemaNSB (uMculu waHulumende No. 18787; 28 Mashi 1998)
ImiTsetfomgomo yema-ETQA (uMculu waHulumende No. 19231; 8 Septemba 1998)
Imanuwali yemaNSB
Tindlela tekuSungula nekuHlatiywa kwetiCu nemaZinga ngaphasi kweNQF
Tindlela netiNkhombandlela tema-ETQA
Tindlela netiNkhombandlela tebaPhakeli
TiNkhombandlela tekuCutjungulwa kwemazinga neyunithi neticu letibhaliswe ngaphasi kweNQF
ISAQA ishicilela iSAQA Update njalo-nje. Lena yincwadzindzaba yelikhasi linye leniketa ngemininingwano yalokuchubekako mayelana nekutfutfukiswa nekusetjentiswa kweNQF.
ISAQA ishicilela ibhulethini njalo-nje lokuhloswe ngayo kugcina bafundzi basembili ngetincumo nekutfutfuka ngekhatsi kweSAQA kanye nekuphawula tinkhulumomphikiswano letisematseni ngalokuchubekako. Iphindze inikete litfuba lekutibuka ngalokuhlatiyako kweNQF netindzaba letihambisanako. Ibhulethini No. 1 (Meyi 1997) inekubaluleka lokutsite njengobe iniketa ngetincumo letisisekelo teSAQA mayelana nekusungulwa kweNQF.
ImiTsetfo lehambisanako
* uMtsetfo waVelonkhe weNchubomgomo yeTemfundvo 
* uMtsetfo weTemfundvo lePhakeme 
* uMtsetfo wekuTfutfukiswa kwemaKhono 
* uMtsetfo wemaLevi ekuTfutfukiswa kwemaKhono 
* uMtsetfo weTemfundvo nekuCeceshwa lokuChubekako 
* uMtsetfo wetiKolo taseNingizimu Afrika 

17. Luhla lwemagama (njengekumisa kwemitsetfomgomo yemaNSB nema-ETQA )
Kwemukela
kusho kucinisekiswa, esikhatsini lesinyenti kwesikhatsi lesitsite, kwemuntfu, umtimba nobe sikhungo njengalesineligunya lekwenta umsebenti lotsite ngaphasi kweluhlelo lwekucinisekisa lolumiswe nguMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika ngekulandzela uMtsetfo (weSAQA)
Likhono lelisetjentiswako
kusho likhono lekusebentisa imiphumela yekufundza letfolwe ekuchubeni sicu kungcikitsi ngalokufanelekile
Umcubunguli
kusho umuntfu lobhaliswe neMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha ngekulandzela tindlela letimiselwe lenjongo nguMtimba wekuSungula emaZinga, kulinganisa imphumelelo yemazinga neticu teluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu
Imiphumela lehlatiyako
kusho leyo miphumela yemvelo lesisekelo sako konkhe kufundzisa nekufundza
Umtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha (I-ETQA )
kusho umtimba lowemukelwe ngekulandzela sigaba 5(1)(a)(ii) seMtsetfo, lonemtfwalo wekulawula nekuhlola imphumelelo ngekulandzela emazinga nobe ticu tavelonkhe, futsi loniketwe imisebenti lemayelana nekulawulwa nekuhlolwa kwemazinga nobe ticu tavelonkhe kuniketwe ngekulandzela sigaba 5(1)(b)(i) seMtsetfo (weSAQA)
Imiphumela yesigaba sekuphuma
kusho imiphumela lokumele izuzwe ngumfundzi lofanelekako esigabeni lapho sekashiya luhlelo loluholela kusicu
Kucubungula lokuhlanganisele
kushiwo loluhlobo lwekucubungula loluvumela umfundzi kutsi abonise likhono lelisetjentiswako futsi lolusebentisa tindlela tekucubungula letakhako naletifinyetako
Umtimba wekucubungula
kusho umtimba pheceleti lokhetfwe nguMkhandlu ngekwenjongo yekucubungula
Umtimba waVelonkhe wemaZinga (iNSB)
kushiwo umtimba lobhaliswe ngekulandzela sigaba 5(1)(a)(ii) seMtsetfo, lonemtfwalo wekusungula emazinga nobe ticu tetemfundvo nekucecesha, futsi loniketwe imisebenti letsite mayelana nekubhaliswa kwemazinga neticu tavelonkhe ngekulandzela sigaba 5(1)(b)(i) seMtsetfo.
Imiphumela
kusho imikhicito yekugcina leboniswe ngekwengcikitsi yeluhlelo lwekufundza
Kubona lokusisekelo
kusho lowo mcimbi nobe leyo nhloso ngaphasi kweluhlangotsi lapho inhlangano nobe umtimba ukhombisa kutikhandla kwawo khona
Umtimba wekuSungula emaZinga (iSGB)
kushiwo umtimba lobhaliswe ngekulandzela sigaba 5(1)(a)(ii) seMtsetfo, lonemtfwalo wekusungula emazinga nobe ticu tetemfundvo nekucecesha, futsi loniketwe imisebenti letsite mayelana nekusungulwa kwemazinga neticu tavelonkhe ngekulandzela sigaba 5(1)(b)(i) seMtsetfo (weSAQA)
Lizinga leyunithi
kusho titatimende letibhalisiwe temiphumela yetemfundvo nekucecesha ledzingekile kanye netindlela letihambisana nayo naleminye imininingwano yekuphatsa njengobe kuphawulwe kulemitsetfomgomo
 
 
TIFINYETO
 
INQF:
iNational Qualifications Framework (luHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu)
ISAQA:
iSouth African Qualifications Authority (uMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika)
I-ETQA:
iEducation and Training Quality Assurance Body (uMtimba wekuCinisekiswa kwemaZinga kuTemfundvo nekuCecesha)
INLRD:
iNational Learners' Record Database (iDathabhesi yaVelonkhe yemaRekhodi ebaFundzi)
INSB:
iNational Standards Body (uMtimba wemaZinga aVelonkhe)
ISGB:
IStandards Generating Body (uMtimba wekuSungula emaZinga)

18. Ibhibhliyografi nemaNothi
Umlandvo weNQF wesekelwe kundzabuko yeNQF leyetfulwa kubasebenti beSAQA ngamhlaka 29 Meyi 1998 ngu-Adrienne Bird, uMcondzisi loMkhulu, imiTfombolusito yeLuntfu kanye neluPhiko lweTemisebenti ngaphasi kweLitiko leTemisebenti, ngeliphepha leletfulwa nguMnu S M Pityana, uMcondzisi-Jikelele kuLitiko leTemisebenti, ku"Khomfa ngeluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu" ngamhlaka 22-24 Apreli 1996, eTechnikon South Africa, eJohannesburg.
* Ball, Sir Christopher (1996): Life-long learning for the 21st Century, inkhulumo yesitatanyiswa ku-21st Improving University Teaching Conference, the Nottingham Trent University, Nottingham, UK 
* Barnett, Ronald (1994): The Limits of Competence: Knowledge, Higher Education and Society, London: Society for Research into Higher Education 
* RSA (1995): uMtsetfo weMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika (uMtsetfo No. 58 wanga-1995), uMculu waHulumende No. 1521 (4 Okthoba 1995) 
* RSA (1998): imiTsetfomgomo ngaphasi kweMtsetfo weMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika (uMtsetfo No. 58 wanga-1995): emaNSB, uMculu waHulumende No. 18787 (28 Mashi 1998) 
* RSA (1998): imiTsetfomgomo ngaphasi kweMtsetfo weMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika (uMtsetfo No. 58 wanga-1995): emaETQA, uMculu waHulumende 19231 (8 Septemba 1998) 
* SAQA (1996): SAQA Bulletin 1.1, UMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika 
* (1994): A Discussion Document on a National Training Strategy Initiative, liBhodi laVelonkhe lekuCecesha 
* (1994): A Policy Framework for Education and Training, African National Congress 
* (1994): Implementation Plan for Education and Training, CEPD 
* (1995): Ways of Seeing the National Qualifications Framework, Human Sciences Research Council 
* (1995): White Paper on Education and Training, Satiso 196 sanga-1995 (15 Mashi 1995), Litiko leTemfundvo 
* (1998): liphephandzaba le-The Star (24 Julayi), licaphuna Mamphela Ramphele 
* Imiculu yangekhatsi yekusebenta lehlanganiswe basebenti beSAQA: uMnu M Cosser, Nkst G Elliott, Mnu J Gunthorpe, Nkst S Mokhobo-Nomvete kanye neMnu J Samuels 
Sidzinga ingucuko lehamba ngekweluhlelo, hhayi kuphela ingucuko yeluhlatifundvo nobe yekufundzisa, sidzinga umbono lomusha wekusichuba, hhayi kuphela liso lelisha lekwakhiwa kweluhlatifundvo kanye nekuniketela ekilasini; sidzinga kwemukela kusilela kuleminye imicabango ngetemfundvo lokukhona emphakatsini wakitsi bese siyabona kutsi kukhona "emaciniso" latsite.
Dkt M Nkomo, Sihlalo weSAQA


UMculu waHulumende
Vol. 393
Pretoria 28 Mashi  1998
No. 18787

-

uMculu weMtsetfomgomo No. 6140

-

SATISO SAHULUMENDE
UMKHANDLU WETICU TASENINGIZIMU AFRIKA
NO. R 452
28 Mashi 1998

-

IMITSETFOMGOMO NGAPHASI KWEMTSETFO WEMKHANDLU WETICU TASENINGIZIMU AFRIKA, 1995
(UMTSETFO NO. 58 WANGA-1995)
UMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika, ngaphasi kwesigaba 14 seMtsetfo weMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika, 1995 (uMtsetfo No. 58 wanga-1995), ngekwemukela kweNdvuna yeTemfundvo kanye nekubonisana neNdvuna yeTemisebenti, wente lemitsetfomgomo lekuleShejuli.

ISHEJULI
SAHLUKO 1: TIMISO JIKELELE
1. Tinchazelo 
SAHLUKO 2: LUHLAKAMSEBENTI LWAVELONKHE LWETICU
2. Kusungulwa 
3. Sakhiwo seluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu 
4. Tehlukanisi tetigaba 
5. Kuniketwa kwetigaba kumazinga neticu 
6. Kubhaliswa kwemazinga neticu ngaphasi kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu 
7. Timfuneko tekubhaliswa kwemazinga eyunithi nemazinga 
8. Timfuneko tekubhaliswa kweticu 
9. Timfuneko letengetiwe tekubhaliswa kweticu kutigaba 1 kuya ku-4 kanye naku-5 kuya ku-8 
10. Inchubo yekubhaliswa kwemazinga neticu 
11. Kubhaliswa kwesikhashana kweticu 
SAHLUKO 3: IMITIMBA YAVELONKHE YEMAZINGA
12. Kusungulwa 
13. Kubhaliswa kwemiTimba yaVelonkhe yemaZinga 
14. Kucishwa kwekubhaliswa kwemiTimba yaVelonkhe yemaZinga 
15. Bulunga bemiTimba yaVelonkhe yemaZinga 
16. Kwenyulwa kwemalunga ekungena kumiTimba yaVelonkhe yemaZinga 
17. Kufaka eCenjini ngekuTsasisela 
18. Kushiywa kwetikhundla ngemalunga emiTimba yaVelonkhe yemaZinga kanye nekugcwaliswa kwetikhala 
19. Imisebenti yemiTimba yaVelonkhe yemaZinga 
SAHLUKO 4: IMITIMBA YEKUSUNGULA EMAZINGA
20. Kwemukelwa nekusungulwa kwemiTimba yekuSungula emaZinga 
21. Kuhociswa kwekubhaliswa nobe kucitfwa kwemiTimba yekuSungula emaZinga 
22. Bulunga bemiTimba yekuSungula emaZinga 
23. Kwenyulwa kwemalunga ekungena kumiTimba yekuSungula emaZinga 
24. Imisebenti yemiTimba yekuSungula emaZinga 
SAHLUKO 5: IMITSETFO YENCHUBO KANYE NEKWESEKELWA NGETIMALI KWEMICIMBI YEMITIMBA YAVELONKHE NEMITIMBA YEKUSUNGULA EMAZINGA
25. Imitsetfo yenchubo 
26. Kwesekelwa ngetimali kwemiTimba yaVelonkhe yemaZinga kanye nemiTimba yekuSungula emaZinga 
SAHLUKO 6: SIHLOKO LESIFISHA
27. Sihloko lesifisha 
SENGETO
* Imitsetfo yeNchubo yemiTimba yaVelonkhe yemaZinga 

SAHLUKO 1
TIMISO JIKELELE
Tinchazelo
1. Kulemitsetfomgomo nobe nguliphi ligama nobe sisho lesiniketwe inchazelo kuloMtsetfo sitawuba naleyo nchazelo kantsi, ngaphandle uma ingcikitsi ibonisa ngalenye indlela - 
"UMtsetfo" kusho uMtsetfo weMkhandlu wetiCu taseNingizimu Afrika, No 58 wanga-1995;
"likhono lelisetjentiswako" kusho likhono lekusebentisa imiphumela yekufundza letfolwe ekuchubeni sicu kungcikitsi ngalokufanelekile;
"umcubunguli" kusho umuntfu lobhaliswe neMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha ngekulandzela tindlela letimiselwe lenjongo nguMtimba wekuSungula emaZinga, kulinganisa imphumelelo yemazinga neticu teluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu; kantsi "umcubunguli lolilunga" kunenchazelo lehambelanako;
"sihlalo" kusho sihlalo weMkhandlu;
"likomiti" kusho nobe nguliphi likomiti leMkhandlu ngalokuphawulwe kusigaba 7(1) seMtsetfo;
"kufundza lokungumnyombo" kusho loko kufundza lokuphocelekile lokudzingeke kutimo letifanelekako ngekwengcikitsi yaleso sicu, kantsi "umnyombo" kunenchazelo lehambelanako;
"liphuzu" kusho lelo nani leliniketwe nguMkhandlu kumahora lalishumi (10) lalindzelekile ekufundza;
"liCembu lelineNshisekelo leHlatiyako" kusho inhlangano yavelonkhe lokudzingeke bukhona bayo kuze kutsi imicimbi yeMtimba waVelonkhe wemaZinga lokubukenwe nawo ibe yimphumelelo;
"imiphumela lehlatiyako" kusho leyo miphumela yemvelo lesisekelo sako konkhe kufundzisa nekufundza, kantsi "imiphumela yekufundza nekucecesha kumikhakha legabancako" kunenchazelo lehambelanako;
"uMtimba wekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha" kusho umtimba lowemukelwe ngekulandzela sigaba 5(1)(a)(ii) seMtsetfo, lonemtfwalo wekulawula nekuhlola imiphumela ngekulandzela emazinga neticu tavelonkhe, futsi loniketwe imisebenti letsite lemayelana nekulawula nekuhlola emazinga neticu tavelonkhe ngekulandzela sigaba 5(1)(b)(i) seMtsetfo;
"kufundza lokunekutikhetsela" kusho kukhetsa emaphuzu ekwengeta esigabeni seluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu lesiphawuliwe, lapho kunekutikhetsela khona kutawucinisekiswa kutsi injongo yesicu iyazuzwa, kantsi "kutikhetsela" kunenchazelo lehambelanako;
"liKomiti leliLawulako" kusho likomiti lelisungulwe ngekulandzela sigaba 7(1) seMtsetfo kutsi lichube imisebenti letsite lemisiwe egameni leMkhandlu;
"siphatsimandla lesilawulako" kusho umuntfu lokhetfwe ngekulandzela sigaba 4(8) seMtsetfo;
"imiphumela yesigaba sekuphuma" kusho imiphumela lokumele izuzwe ngumfundzi lofanelekako esigabeni lapho sekashiya luhlelo loluholela kusicu;
"umkhakha" kusho umzila lotsite wekufundza losetjentiswa njengensita yekuhlelembisa ngaphasi kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu;
"kufundza lokusisekelo" kusho kufundza lokuyincenye yekucalisa nobe sisekelo lokudzingekile kutsi umuntfu atfole lwati, kuceceshwa nobe kufundza lokuchubekako lokudzingekile ekutfoleni sicu kantsi "sisekelo" kunenchazelo lehambelanako;
"kucubungula lokuhlanganisele" kusho loluhlobo lwekucubungula loluvumela umfundzi kutsi abonise likhono lelisetjentiswako futsi lolusebentisa tindlela tekucubungula letakhako naletifinyetako;
"sehlukanisi sesigaba" kusho leso sitatimende lesichaza sigaba lesitsite kutigaba letisiphohlongo teluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu;
"lilunga" kusho lilunga leMkhandlu lelikhetfwe yiNdvuna ngekulandzela sigaba 4 seMtsetfo;
"kuhlatiya" kusho luhlelo lolucinisekisa kutsi kucutjungulwa kwemiphumela lechazwe ngaphasi kwemazinga neticu teluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu kunebulungiswa, kunekwetsembeka futsi kunekusimama;
"umtimba wekuhlatiya" kusho umtimba lokhetselwe ikakhulukati nguMkhandlu ngenjongo yekwenta kuhlatiya;
"UMtimba waVelonkhe wemaZinga" kusho umtimba lobhaliswe ngekulandzela sigaba 5(1)(a)(ii) seMtsetfo, lonemtfwalo wekusungula emazinga nobe ticu tetemfundvo nekucecesha, futsi loniketwe imisebenti letsite mayelana nekubhaliswa kwemazinga neticu tavelonkhe ngekulandzela sigaba 5(1)(b)(i) seMtsetfo;
"emahora lalindzelekile ekufundza" kusho sikhatsi sekufundza lesitsatfwa njengalokumele sitsatfwe ngumfundzi lowetayelekile kutsi ahlangabetane netimfanelo letichaziwe, futsi kufaka ekhatsi imicondvo lefana nesikhatsi sekutsintsana, sikhatsi lesicitfwe kumfundvo lehlelekile emsebentini kanye nekutifundzela kwemuntfu ngamunye;
"imiphumela" kusho imikhicito yekugcina lebonakala ngekwengcikitsi yeluhlelo lwekufundza;
"umfundzi lofanelekako" kusho umfundzi lotfole sicu;
"kwemukelwa kwemfundvo yangaphambilini" kusho kucatsanisa kwekufundza nesipiliyoni sangaphambilini kwemfundzi kungakhatsaleki kutsi kutfolwe njani kanye nemiphumela yekufundza yesicu lesitsite, kanye nekwemukelwa ngekwenjongo yesicu kwaloko lokuhlangabetana netimfuneko;
"sincumo" kusho sincumo seMkhandlu;
"imiphumela lecondzile" kusho lwati, emakhono nesipiliyoni lesiboniswe kungcikitsi futsi lokusekela munye nobe leminyenti yemiphumela lehlatiyako;
"kufundza kwebucwepheshe" kusho lwati lwebucwepheshe lolusengcondvweni loluhambelana nekusetjentiswa emkhakheni webucwepheshe kantsi "kuba ngucwepheshe kunenchazelo lehambelanako;
"UMtimba wekuSungula emaZinga" kusho umtimba lobhaliswe ngekulandzela sigaba 5(1)(a)(ii) seMtsetfo, lonemtfwalo wekusungula emazinga nobe ticu tetemfundvo nekucecesha, futsi loniketwe imisebenti letsite mayelana nekusungulwa kwemazinga neticu tavelonkhe ngekulandzela sigaba 5(1)(b)(i) seMtsetfo; kantsi
"lizinga leyunithi" kusho titatimende letibhalisiwe temiphumela yetemfundvo nekucecesha ledzingekile kanye netindlela letihambisana nayo naleminye imininingwano yekuphatsa njengobe kuphawulwe kulemitsetfomgomo.

SAHLUKO 2
LUHLAKAMSEBENTI LWAVELONKHE LWETICU
Kusungulwa
2. Lapha kususngulwa luHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu lolutawubonelela kubhaliswa kwemazinga neticu tavelonkhe. 
Sakhiwo seluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu
3. (1)LuHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu lutawucukatsa tigaba letisiphohlongo, lokungileso naleso letisawubitwa ngesigaba 1 kuya ku-8, kantsi nguleso naleso sigaba sitawuchazwa ngenchazelo yesigaba lecacile. 
(2) Sigaba 1 seluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu sitawuba ngulesingenamkhawulo futsi sitawubonelela tigaba letincane letintsatfu teMfundvo nekuCeceshwa kwalabaDzala lokusiSekelo lapho kutawuniketwa titifiketi tekuphumelela, kantsi sigaba 8 sitawuba ngulesingenamkhawulo.
(3) Letigaba letisiphohlongo teluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu titawuhlanganiswa kumizila lemitsatfu letawuchazwa ngalokulandzelako:
a. Sigaba 1 nangephasi: umzila weTemfundvo nekuCeceshwa Jikelele 
b. Tigaba 2 kuya ku-4: umzila weTemfundvo nekuCeceshwa lokuChubekako 
c. Tigaba 5 kuya ku-8: umzila weTemfundvo nekuCeceshwa lokuPhakeme 
(4) LuHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu lutawehlukaniswa kumikhakha yekuhlelembisa lelishumi nambili, lokutawuba ngunayi:
a. Umkhakha 01: Tekulima nekuLondvolotwa kweMvelo 
b. Umkhakha 02 :Temasiko neBuciko 
c. Umkhakha 03 : Temabhizinisi, Temnotfo netiFundvo tekuPhatsa 
d. Umkhakha 04: Tifundvo tekuChumana kanye neluLwimi 
e. Umkhakha 05: Temfundvo, Tekucecesha nekuTfutfukisa 
f. Umkhakha 06: Tekwakha, buNjiniyela neTheknoloji 
g. Umkhakha 07: Tifundvo teteBuntfu neTenhlalakahle 
h. Umkhakha 08: uMtsetfo, iSayensi yeTemphi neTekuphepha 
i. Umkhakha 09: iSayensi yeTemphilo nemiSebenti yeTenhlalakahle 
j. Umkhakha 10: iSayensi yalokuPhatsekako, yetiBalo, yemaKhompuyutha neyeTekuphila 
k. Umkhakha 11: Telusito 
l. Umkhakha 12: Kuhlelwa kweSimondzawo neKwakha 
(5) UMkhandlu utawuniketa inchazelo lecacile yemkhakha kulowo nalowo mkhakha wekuhlelembisa futsi utawehlukanisa lowo nalowo mkhakha wekuhlelembisa kumikhakha lemincane lapho uMkhandlu utawuniketa lowo nalowo mkhakha ngenchazelo lecacile yemkhakha lomncane.
Tehlukanisi tetigaba
4. (1) Lowo nalowo Mtimba waVelonkhe wemaZinga lophawulwe kumtsetfomgomo 12, utawutimbandzakanya kumiTimba yekuSungula emaZinga njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 20, emkhakheni lapho uMtimba waVelonkhe wemaZinga usunguliwe, kushicilela tinkhombandlela tetehlukanisi tetigaba njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 3(1) netibonelo, letitawuchaza luhlelo lwekuniketa tigaba kumazinga, letinye tincenye teticu kanye neticu. 
(2) UMkhandlu utawumisa tehlukanisi tetigaba ngekubonisana nemiTimba yaVelonkhe yemaZinga khona kutawucinisekiswa kuhambisana kuyo yonkhe imikhakha kanye nekuhlelembisa kuhlatiywa kwemazinga neticu nekwamhlabawonkhe.
Kuniketwa kwetigaba kumazinga neticu
5. (1) Kuniketwa kwetigaba kumazinga, letinye tincenye teticu kanye neticu kutawentiwa ngalokulandzelako: 
a. Lowo nalowo Mtimba waVelonkhe wemaZinga njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 12 kanye nalowo nalowo Mtimba wekuSungula emaZinga njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 20 itawufika kusivumelwano ngesigaba salelo nalelo zinga leyunithi kanye nelizinga leliniketelwe kusikali lesitigaba letisiphohlongo njengobe kucatjangwe kumtsetfomgomo 3, ngekunaka indlela kokubili kwenaba nekujula kwelwati, emakhono kanye nemagugu emkhakha lomncane locacile kutfutfukiswe kufundza, kanye nendlela munye nobe ngetulu yemiphumela lehlatiyako ibonwe njengencenye leyehlukile nanobe lecangacangene yemphumela lomisiwe welizinga leyunithi lelitsintsekako.
b. Labo labaphakamisa ticu letesekeleke kumazinga eyunithi batawakha, ngekulandzela imitsetfo lefanelekile yekuhlanganisa emazinga lakhetsiwe emayunithi labhaliswe kumikhakha lehlukene, ticu letinemiphumela yekuphuma kutigaba letingumsebenti wencenye letsite yemazinga lahlanganisiwe asetjentiswa, kanye neluhlelo lwekuhlanganisa yonkhana imiphumela, ngalokunjalo lokubonwa njengalokubonisa lizinga (ngekwesikali lesingu 1 kuya ku-8 njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 3) lapho lwati, emakhono kanye nemagugu emkhakheni lomncane aye atfolwa kwatsi nemiphumela lehlatiyako yafakwa, kumphumela locubungekako.
c. Labo labaphakamisa ticu letingakesekeleki kumazinga eyunithi batawakha, ngekulandzela imitsetfo lefanelekile yekuhlanganisa emazinga lakhetsiwe emayunithi labhaliswe kumikhakha lehlukene, ticu letifaka ekhatsi imiphumela lesembili yekuphuma kutigaba letingumsebenti wencenye letsite yemazinga lahlanganisiwe asetjentiswa, kanye neluhlelo lwekuhlanganisa yonkhana imiphumela, ngalokunjalo lokubonwa njengalokubonisa lizinga (ngekwesikali lesingu 1 kuya ku-8 njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 3) lapho lwati, emakhono kanye nemagugu emkhakheni lomncane aye atfolwa kwatsi nemiphumela lehlatiyako yafakwa, kumphumela locubungekako wonkhana. 
Kubhaliswa kwemazinga neticu ngaphasi kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu
6. Ngulelo nalelo zinga nesicu lesihlangabetana netimfuneko letikumitsetfomgomo 7 na-8 titawubhaliswa ngaphasi kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu nguMkhandlu kantsi nguleso naleso sitawuphawulwa ngenchazelo lecacile. 
Timfuneko tekubhaliswa kwemazinga eyunithi nemazinga .
7. (1) Lizinga leyunithi litawumiswa ngendlela yekutsi lingasetjentiswa njengemculu wekucubungula, inkhombandlela yemfundzi kanye nenkhombandlela yemfundzisi ekulungiseleni tintfo tekufundzisa futsi litawucukatsa loku - 
a. sihloko selizinga leyunithi; 
b. siphandla lesibonisa kwemukelwa nguMkhandlu; 
c. inombolo yelizinga leyunithi; 
d. sigaba selizinga leyunithi ngaphasi kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu; 
e. emaphuzu layanyaniswe nelizinga leyunithi; 
f. umkhakha nemkhakha lomncane welizinga leyunithi; 
g. lusuku kwekukhishwa; 
h. lusuku lwekubuyeketwa; 
i. injongo yelizinga leyunithi; 
j. kufundza lokucatjangwa kutsi bekukhona ngembi kwekutsi lelizinga leyunithi licale; 
k. imiphumela-ngco lokumele icutjungulwe; 
l. tindlela tekucubungula, kufaka ekhatsi lwati lolufihleke ngekhatsi; 
m. luhlelo lwekwemukela (kufaka ekhatsi kuhlolisisa) kwelizinga leyunithi; 
n. luchungechunge lwetitatimende njengenkhombandlela jikelele yemzila, ingcikitsi kanye nesigaba lesisetjentiswa kulelizinga leyunithi; kanye 
o. neluhlangotsi "lwemanothi" lokumele lufake ekhatsi imiphumela lehlatiyako njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 7(4) kwesekelwa lizinga leyunithi; kumele kufake ekhatsi tinkhomba telwati lolufihleke ngekhatsi uma kungakanakwa ngaphasi kwetindlela tekuhlatiya kantsi futsi kungafaki ekhatsi leminye imininingwano yekwengetelela ngelizinga leyunithi. 
(2) Imiphumela lehlatiyako njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 7(4) itawufihleka ngekhatsi kwelizinga njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 7(1): Ngaphasi kwembandzela wekutsi uma lawo mazinga ayincenye yesicu, leyo miphumela lehlatiyako lengakafakwa ekhatsi kwemazinga itawufihleka ngekhatsi kwesicu.
(3) Imiphumela lehlatiyako ifaka ekhatsi kepha ayipheleli kuloku -
a. kuphawula nekusombulula tinkinga lapho timphendvulo tibonisa kutsi kutsetfwe tincumo ngekusebentisa kucabanga lokuhlatiyako nalokunekusungula. 
b. kusebenta ngalokufanelekile nalabanye njengelilunga lelicembu, libandla, inhlangano, umphakatsi. 
c. kuhlelembisa nekutiphatsa kanye nekuphatsa imisebenti yakho ngalokunekutiphendvulela nangalokufanelekile. 
d. kugcogca, kuhlatiya, kuhlelembisa kanye nekucubungula imininingwano ngalokubutisisako. 
e. kuchumana ngalokufanelekile usebentisa emakhono alokubonakalako, etibalo kanye/nobe elulwimi etindleleni tekukhuluma kanye/nobe tekubhala. 
f. kusebentisa isayensi netheknoloji ngalokufanelekile nangalokuhlatiyako, ubonise kunakekela kusimondzawo kanye nemphilo yalabanye. 
g. kubonisa kuvisisa umhlaba wonkhe njengenhlanganisela yetinhlelo letihlobene nangekwemukela kutsi tingcikitsi tekusombulula tinkinga ativeli titihambelia todvwa emoyeni. 
h. kufaka ligalelo ekutfutfukisweni ngalokuphelele kwemuntfu kwalowo nalowo mfundzi kanye nekutfutfukiswa kwemphakatsi wonkhana kutenhlalakahle netemnotfo, ngekwenta kutsi kube yinhloso yekucala yanobe nguluphi luhlelo lwekufundza kutsi kwentiwe wonkhe umuntfu akubone kubaluleka kwaloku: 
i. kutibuka kanye nekutsatsa indzima kumasu lehlukene kutsi ufundze ngalokufanelekile; 
ii. kutimbandzakanya njengetakhamuti letinekutiphendvulela emphilweni yemiphakatsi yendzawo, yavelonkhe kanye neyemhlabawonkhe; 
iii. kuba neluvelelo ngekwemasiko nekwenhlalakahle kumikhakha leyenabile yemikhakha yetenhlalakahle; 
iv. kutsatsa ematfuba kutemfundvo netemisebenti; kanye 
v. nekutfutfukisa ematfuba etemabhizinisi. 
Timfuneko tekubhaliswa kweticu
8. (1) Sicu sitawenta loku- 
a. sitawumela inhlanganisela lehleliwe yemiphumela yekufundza lenenjongo nobe tinjongo letibekiwe, futsi letimiselwe kuniketa bafundzi labafanelekako ngemakhono ekusetjentiswa kanye nesisekelo sekufundza lokuchubekako; 
b. sitawengeta linani kumfundzi lofanelekako mayelana nekumhlomisa njengemuntfu ngaloku: kuniketa sitfunti, kwemukelwa, kuhlonishwa nelayisensi, kunconotwa kwekutsengiseka kanye nekutfola umsebenti; nekuvuleka kwematfuba ekutfola imfundvo nekuceceshwa lokwengetiwe; 
c. sitawuniketa inzuzo kumphakatsi kanye nakumnotfo ngekunconota kuba sakhamuti, kwengeta umkhicito kutenhlalakahle netemnotfo, kunikete ikakhulukati bantfu labanemakhono/labanebucwepheshe kanye nekugucula nekulungisa simo sekungalingani; 
d. sitawuhambisana netinhloso teluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu leticuketfwe kusigaba 2 seMtsetfo; 
e. sitawuba nayo yomibili imiphumela lehlatiyako legabanca imikhakha nalecondzile futsi lenconota kufundza kwemphilo yonkhe; 
f. uma kuhambelana, sitawucatsaniseka kumhlabawonkhe; 
g. sitawufaka ekhatsi kucubungula lokuhlanganisele ngalokufanelekile khona kutawucinisekiswa kutsi injongo yalesicu iyazuzwa, kantsi loko kucubungula kutawusebentisa luchungechunge lwetinhlelo tekuhlanganisa nekufinyeta njengetihenco, kulingisa, kucubungula etindzaweni tekusebentela, luhlolo ngekukhuluma kanye nangalokubhaliwe; futsi 
h. sitawubonisa kumitsetfo leyengamele kuniketwa kwaleso sicu kutsi leso sicu singatfolwa ngalokuphelele nobe ngekwencenye ngekwemukelwa kwekufundza kwangaphambilini, lokungumcondvo lofaka ekhatsi kepha ungapheleli kumiphumela yekufundza letfolwe ngekufundza lokuhlelekile, kanye nalokungakahleleki kanye nesipiliyoni semsebenti . 
(2) Sekawonkhe angu-120 (likhulu nemashumi lamabili) nobe ngetulu emaphuzu latawudzingeka kutsi kubhaliswe sicu kutigaba 1 kuya ku-8, kantsi linani lelincane lelingu-72 (emashumi lasikhombisa nakubili) lemaphuzu lokumele atfolwe kulesigaba nobe ngetulu kwalesigaba lapho lesicu sibhaliswe khona, kantsi lelinani letigaba temaphuzu layincenye lesele (emashumi lamane nesiphohlongo) litawuphawulwa: Ngaphasi kwembandzela wekutsi sicu lesinemaphuzu langaphasi kwalangu-120 singanakwa uma sihlangabetana netimfuneko letikumtsetfomgomo 8(1) futsi sihambisana netinjongo teluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu leticuketffwe kusigaba 2 seMtsetfo.
(3) UMkhandlu utawubhalisa sicu ngekulandzela luhlobo kanye nesigaba lokutawumiswa ngekulandzela linani selilonkhe lemaphuzu ladzingekile ngekulandzela lendlela lelandzelako:
a. UMkhandlu utawubhalisa sicu njengeSitifiketi saVelonkhe kutigaba 1 kuya ku-8 uma sinemaphuzu langu-120 (likhulu nemashumi lamabili) nobe ngetulu kanye nemaphuzu langu-72 (emashumi lasikhombisa nakubili) kusigaba nobe ngetulu kwesigaba lapho lesitifiketi sibhaliswe khona: Ngaphasi kwembandzela wekutsi uma uMkhandlu uye wahlola wase ubona kutsi sicu lesinemaphuzu langephasi kwelinani siye sahlangabetana netimfuneko temtsetfomgomo 8(1), lemfuneko lephawulwe ngenhla ayisanakwa bese kutsi leso sicu sibhaliswe njengeSitifiketi saVelonkhe. 
b. UMkhandlu utawubhalisa sicu njengeDiploma yaVelonkhe uma inelinani lelincane lemaphuzu langu-240 (emakhulu lamabili nemashumi lamane) lokungenani langu-72 (emashumi lasikhombisa nakubili) kumele kube ngemaphuzu lasesigabeni 5 nobe ngetulu. 
c. UMkhandlu utawubhalisa sicu njengeSicu saVelonkhe sekuCala uma sinelinani lelincane lemaphuzu langu-360 (emakhulu lamatsatfu nemashumi lasitfupha) lokungenani langu-72 (emashumi lasikhombisa nakubili) kumele kube ngemaphuzu lasesigabeni 6 nobe ngetulu. 
(4) UMkhandlu utawuphindze ubhalise ticu letiphelele (letingasuselwa kumazinga eyunithi) letihlangabetana netimfuneko letisisekelo letiphawulwe kumtsetfomgomo 11(1)(c) ngetulu kwetimfuneko temitsetfomgomo 8(1), 8(2), 8(3) kanye nakumtsetfomgomo
(5) UMkhandlu ngemuva kwekubhaliswa utawuchaza leso naleso sicu ngekweluhlobo, sigaba, linani lemaphuzu kanye nesihloko lesicacisa injongo yaso lesisekelo.
Timfuneko letengetiwe tekubhaliswa kweticu kutigaba 1 kuya ku-4 kanye netigaba 5 kuya ku-8
9. (1) Khona kutawubhaliswa kutigaba 1 kuya ku-4 letimfuneko letengetiwe letilandzelako titawusebenta: 
a. Linani lelincane lemaphuzu langu-72 (emashumi lasikhombisa nakubili) liyadzingeka ezingeni nobe ngetulu kwelizinga lapho sitifiketi siniketwa khona, lokungemaphuzu latawufaka ekhatsi kufundza lokusisekelo, lokungenani kuwo emaphuzu langu-20 (emashumi lamabili) kumele avele kumkhakha wetiFundvo tetekuchumana kanye neluLwimi, kantsi kwengeta lapho emaphuzu langu-16 (lishumi nesitfupha) kumele avele kumkhakha lomncane wetiBalo kufaka ekhatsi kusebenta ngetinombolo uma kutsintsa titifiketi kusigaba 1. 
b. Linani lelincane lemaphuzu langu-36 (emashumi lamatsatfu nesitfupha) kusigaba 1 nalangu-52 (emashumi lasihlanu nakubili) kutigaba 2 kuya ku-4 latawehlukaniswa kutinhlangotsi letinguMnyombo naleto letiKhetfwako, lekunguleso naleso sicu kumele siphawule kusatjalaliswa kwemaphuzu ladzingekile kuletinhlangotsi: Ngaphasi kwembandzela wekutsi luchungechunge lwemaphuzu langetiwe lutawenaba ngalokwenele kutsi kunikete bafundzi litfuba lekuchubeka netifundvo labatitsandzela tona. 
c. Ngemnyaka wa-2002, lokungenani langu-16 (lishumi nesitfupha) kulamaphuzu langu-52 (emashumi lasihlanu nalamabili) etitifiketi kutigaba 2 kuya ku- 4 kumele kube ngulavela kumikhakha lemincane lebukene nekukwati kufundza nekubhala tiBalo. 
(2) Kwengeta lapho, khona kutawubhaliswa kutigaba 5 kuya ku-8 linani lemaphuzu ladzingekile kumfundvo lesiSekelo, lenguMnyombo nalenekutiKhetsela, lekulinani lelitawufaneleka mayelana nesicu lokudzinga kubhaliswa kwaso: Ngaphasi kwembandzela wekutsi uMkhandlu ungafuna kutsi tizatfu talelinani nekusatjalaliswa kwemaphuzu tiniketwe.
Inchubo yekubhaliswa kwemazinga neticu
10. (1) Lizinga leyunithi, lizinga nobe sicu lesihlangabetana netimfuneko tekubhaliswa singaletfwa kutsi sibhaliswe kuMkhandlu tinhlangano letisungula lelo zinga leyunithi, lizinga nobe sicu ngekusebentisa imiTimba yaVelonkhe yemaZinga njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 12. 
(2) UMkhandlu ungabhalisa lelo nalelo zinga leyunithi, lizinga nobe sicu lesihlangabetana netimfuneko tekubhaliswa ngesikhatsi lesiminyaka lemitsatfu, kantsi lokubhaliswa kutawuvuselelwa.
(3) Enyangeni yekucala kukhalenda yemnyaka wesitsatfu ngemuva kwekubhaliswa kwelizinga leyunithi, lizinga nobe sicu uMkhandlu utawudzinga kutsi lowo nalowo Mtimba waVelonkhe wemaZinga njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 12 ubuyekete lelo nalelo zinga leyunithi, lizinga nobe sicu lesiletfwe kuwo kutsi sibhaliswe uphindze uhlole kufaneleka kwawo kutsi kuvuselelwe kubhaliswa: Ngaphasi kwembandzela wekutsi loko kubuyeketwa kanye nekuhlolwa kwekufaneleka kutawuhambisana netizatfu tekuvuselela nobe lokunye futsi kutawubonisa indlela letimfuneko letibekwe kulemitsetfomgomo kuhlangatjetenwe nato.
(4) Lizinga leyunithi, lizinga nobe sicu lesibhaliswe ngaphasi kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu litawuba yimphahla lengasetjentiswa ngumphakatsi wonkhe.
Kubhaliswa kwesikhashana kweticu
11. (1) UMkhandlu, kusukela kumhlaka 1 Julayi 1998 kuya kumhlaka 30 Juni 2003, unganiketa kubhaliswa kwesikhashana kuleso naleso sicu lesivele sikhona ngalokuke kwemukelwa sikhungo lesemukelwe nguMkhandlu: Ngaphasi kwembandzela wekutsi- 
a. leso naleso sicu siletfwa kuMkhandlu ngendlela leyemukelwe yiSAQA, ngembi kwamhlaka 1 Julayi 1998, kutsi sibhaliswe; 
b. leso sicu, njengobe sibhalisiwe siletfwa emkhatsini kwamhlaka 1 Julayi 1998 namhlaka 30 Juni 2000, ngendlela lekuphawulwe kumtsetfomgomo 11(1)(c) kumunye nobe ngetulu wemiTimba yaVelonkhe yemaZinga kutsi sisetjentwe; 
c. leso sicu sicuketse loku- 
i. sitatimende senjongo yalesicu; 
ii. imicabango yekufundza losekuvele kukhona ngembi kwekutsi loluhlelo loluholela kulesicu lucalwe; 
iii. imiphumela yetigaba tekuphuma njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 5(1)(b) na-(c) kanye netindlela letihambisanako tekucubungula; 
iv. linani lelincane lemaphuzu ladzingekile kutigaba letitsite nobe linani lelikhulu lemaphuzu uma lawa engca emanani lamancane laphawulwe kumtsetfomgomo 8 nobe 9; 
v. kucubungula lokuhlanganisele lokufakwe ngalokufanelekile kucinisekisa kutsi injongo yalesicu iyazuzwa; 
vi. kuchumanisa lokungahle kube khona neticu letihambisanako (lokungahle kube kuhlelenjiswa kwemvelo nobe kwekutentela kwekuchumanisa); 
vii. tindlela tetimiso tekubhaliswa kwebacubunguli; 
viii. tintfo lokungakhetfwa kuto tekuhlatiya lokufaka ekhatsi sincomo semtimba nobe imitimba yekuhlatiya; kanye 
ix. nekutsi leso sicu sihlangabetana netimfuneko letiphawulwe kumitsetfomgomo 8 na-9; 
e. asikho sicu lesitawuletfwa kutsi sibhaliswe kwesikhashana ngemuva kwamhlaka 30 Juni 2003, kantsi nekubhaliswa kweticu ngekulandzela lomtsetfomgomo kutawuphela ngalolo suku. 

SAHLUKO 3
IMITIMBA YAVELONKHE YEMAZINGA
Kusungulwa
12. (1) UMtimba waVelonkhe wemaZinga utawuba yincenye levelele yeMkhandlu, ubika kuMkhandlu kantsi kutawuba namunye uMtimba waVelonkhe wemaZinga losungulwako ngekwemkhakha ngekulandzela sigaba 5 seMtsetfo, bese ubhaliswa nguMkhandlu. 
(2) Kumkhakha lapho kungekho uMtimba waVelonkhe wemaZinga losunguliwe nobe lobhalisiwe, nobe kubhaliswa kweMtimba waVelonkhe wemaZinga kuye kwacishwa nobe uMkhandlu ukubona kunesidzingo, uMkhandlu utawuchubeka nemisebenti nemitfwalo lokumele iniketwe kulowo Mtimba waVelonkhe wemaZinga.
(3) UMtimba waVelonkhe wemaZinga utawusungulwa kulowo nalowo mkhakha njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 3(4).
Kubhaliswa kwemiTimba yaVelonkhe yemaZinga
13. (1) Lowo nalowo Mtimba waVelonkhe wemaZinga, ngemuva kwekusungulwa kwawo kanye nekukhetfwa kwemalunga awo, utawuniketwa sitifiketi sekubhaliswa nguMkhandlu lokusitifiketi lesitawusebenta kudzimate kuphele iminyaka lemitsatfu kusukela kulolusuku lwekusungulwa kwalowo Mtimba waVelonkhe wemaZinga. 
(2) Lowo nalowo Mtimba waVelonkhe wemaZinga, ngenyanga yekucala kumnyaka wesitsatfu wekubhaliswa kwawo, utawufaka sicelo sekubhaliswa kabusha uphindze usho netizatfu tekutsi kungani loko kubhaliswa kabusha kumele kuvunyelwe, usho nemiphumela lezuzwe nguMtimba waVelonkhe wemaZinga kuleminyaka lemibili leyengcile.
Kucishwa kwekubhaliswa kwemiTimba yaVelonkhe yemaZinga
14. Kubhaliswa kweMtimba waVelonkhe wemaZinga kungacishwa uma, ngekubona kweMkhandlu, wehluleka kwenta imisebenti yawo ngalokugculisako. 
Bulunga bemiTimba yaVelonkhe yemaZinga
15. (1) Tinhlangano, letitawuba mitimba yavelonkhe yebabambimsuka labanenshisekelo lesembili kumkhakha futsi letitawuwela ngaphasi kwamunye nobe ngetulu kwaletinhlangotsi letisitfupha setinhlangano letiphawulwe kumtsetfomgomo 16(2)(a), titawucelwa kutsi tenyule emalunga latawungena kumiTimba yaVelonkhe yemaZinga. 
(2) Lawo malunga atawukhetfwa nguMkhandlu ngemuva kwekubonisana kanye nekubambisana nemitimba letsintsekako, kanye nekulandzela emandla laniketwe yiPhalamende nabohulumende betifundza, sidzingo sekuba nekumelela nebulungiswa, kulinganiswa kanye nesipiliyoni lesifanelekile ngekulandzela umsebenti wemiTimba yaVelonkhe yemaZinga.
(3) Emagama alabo bantfu labenyulwe kutsi bangene njengemalunga emiTimba yaVelonkhe yemaZinga kanye nemitimba yabo yavelonkhe yebabambimsuka atawushicilelwa kuMculu waHulumende bese kucelwa kuphawula mayelana nekwemukeleka kwabo njengalabenyuliwe kanye nekuba nekumelela kwalemitimba yavelonkhe yebabambimsuka labanenshisekelo lesembili kulomkhakha.
(4) Ngekwemukelwa, uMkhandlu utawukhipha titifiketi letisemtsetfweni tekwemukelwa kwalowo nalowo lonyuliwe lophumelele.
(5) UMkhandlu utawuba nelilungelo lekukhetsa emalunga langetiwe kumiTimba yaVelonkhe yemaZinga kucinisekisa kutsi imiTimba yaVelonkhe yemaZinga ihlangabetana netimfuneko temtsetfomgomo 16(1).
Kwenyulwa kwemalunga ekungena kumiTimba yaVelonkhe yemaZinga
16. (1) Tinhlangano letihlose kwenyula bantfu labatawungena kumiTimba yaVelonkhe yemaZinga kumele tibe neluvelelo mayelana nesidzingo sebulungiswa nekulinganisa, futsi titawenyula bantfu - 
a. labatawukwati kubukana netindzaba temkhicito, bulungiswa, inshisekelo yemphakatsi kanye nekucatsaniseka kwamhlabawonkhe njengekuhlobana kwako netemfundvo nekucecesha; 
b. labatsatfwa ngenhlonipho nekwemukeleka kutinhlangotsi letehlukene tesigodzi lesitsintsekako lokufaka ekhatsi kepha kungapheleli kulabo labatfola inhlonipho, labanesipiliyoni nemakhono ladzingekako kulomkhakha, banelwati lolwenele ngemasu netinchubomgomo tenhlangano ekwenyuleni futsi banekwesekelwa nobe kusitwa ngulenhlangano; 
c. labakwatiko kuvakalisa nekulamula ngetidzingo nenshisekelo yato tonkhe tigaba ngekhatsi kwemkhakha longaphasi kweMtimba waVelonkhe wemaZinga; 
d. labakwatiko kutsatsa tincumo letihlatiyekile ezingeni lelisetulu; futsi 
e. labatinikele eluhlelweni lwekuchumana ngetindlela timbili emkhatsini kweMtimba waVelonkhe wemaZinga kanye nesigodzi. 
(2) Tinhlangano letifisa kutsi timelwe kumiTimba yaVelonkhe yemaZinga titawucondziswa kuticelo tato tekumelwa nguloku lokulandzelako:
a. Lowo nalowo Mtimba waVelonkhe wemaZinga utawuba netinhlangotsi letisitfupha netinhlangano letingunati: emaTiko aHulumende, emabhizinisi lahlelekile, basebenti labahlelekile, baPhakeli beTemfundvo nekuCecesha, emaCembu eNshisekelo leHlatiyako kanye netinhlangano teMphakatsi/tebaFundzi. 
b. Lolo nalolo luhlangotsi lwetinhlangotsi lutawuniketwa litfuba lekuba nebameleli labasitfupha kanye nelinani lelisetulu lebameleli labasungula uMtimba waVelonkhe wemaZinga litawuba ngemashumi lamatsatfu nesitfupha (36) ngaphandle uma uMkhandlu ubona ngalokunye. 
c. Ngetulu kwetinkhombandlela letiphawulwe kumtsetfomgomo 16(a) na-(b)- 
i. bameleli bembuso batawufaka ekhatsi emaTiko eTemfundvo neTemisebenti kanye, uma kunesidzingo, lamanye ematiko ahulumende, bameleli betifundza kanye nabetikolo; 
ii. bemabhizinisi lahlelekile nebasebenti labahlelekile ngamunye batawuba nebameleleli labasitfupha, lababili babo ngelicembu babe bameleli labanelwati ngenchubomgomo nekuhlatiya, kantsi laba labanye babe bambandzakanyeka ngalokubonakalako kumkhakha weMtimba waVelonkhe wemaZinga; 
iii. baphakeli betemfundvo nekucecesha kumele bamelele uMzila weTemfundvo nekuCeceshwa Jikelele, uMzila weTemfundvo nekuCecesha lokuChubekako kanye neMzila weTemfundvo nekuCeceshwa lokuseZingeni leliseTulu; 
iv. sihlalo weMkhandlu nobe lilunga leMkhandlu lelikhetsiwe utawuba lilunga ngekwesikhundla sakhe kulowo nalowo Mtimba waVelonkhe wemaZinga; 
v. siphatsimandla lesilawulako seMkhandlu nobe lomele lowo utawuphindze abe lilunga lalowo nalowo Mtimba waVelonkhe wemaZinga; kantsi 
vi. lamanye emalunga eMkhandlu angahambela imihlangano yeMtimba waVelonkhe wemaZinga ngekuhlela ngaphambilini naSihlalo waloMtimba waVelonkhe wemaZinga lotsintsekako. 
Kufaka eCenjini ngekuTsasisela
17. (1) Kufaka eCenjini ngekuTsasisela kwetinhlangano letitsintfwa micimbi yeMtimba waVelonkhe wemaZinga kutawentiwa ngekulandzela sigaba 5 seMtsetfo. 
(2) Kufaka eCenjini ngekuTsasisela kutawenta loku -
a. kutawuba netinhlangano njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 17(1) letifake sicelo sekuhleliswa ngalokunjalo; 
b. kutawubonisa imiTimba yaVelonkhe yemaZinga, emazinga kanye neticu letitawutsintsa nobe letingahle titsintse leto tinhlangano, kanye nekutsi nguwaphi emazinga neticu leto tinhlangano letitawuvunyelwa kusebenta ngaphasi kwato ngeKufakwa eCenjini ngekuTsasisela; 
c. kutawutfolakala ngekusebentisa emakheli aletinhlangano njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 17(1) letifake sicelo sekuhleliswa ngalokunjalo; 
d. kutawuba neligunya lekwenta tiphakamiso njengobe kumiswe ngekwesikhundla sebulunga bako lobusungulwe ngekulandzela umtsetfomgomo 17(3), wemiTimba yekuSungula emaZinga kanye nemiTimba yaVelonkhe yemaZinga mayelana nemazinga neticu kanye nekusebentiseka kwaloku kutidzingo-ngco tako: Ngaphasi kwembandzela wekutsi leto tiphakamiso titawentiwa kungakapheli tinsuku letingu-30 ngemuva kwekutfunyelwa kwetatiso leticela tiphakamiso; 
e. kutawuba neligunya lekucela kugodlwa kwekubhaliswa kwemazinga ngaphandle uma tiphakamiso letentiwe tiye tacutjungulwa tase tiphendvulwa ngalokufanelekile: Ngaphasi kwembandzela wekutsi akukho lizinga lelitawubhaliswa ngaphandle kwekutsi Kufaka eCenjini ngekuTsasisela lokutsintsekako kubonisenwe nako ngencwadzi; futsi 
f. kutfole kwesekelwa ngetimali njalo kuMkhandlu. 
(3) Sikhundla semalunga eKufaka eCenjini ngekuTsasisela sitawuba ngalokulandzelako:
a. Lilunga leKufaka eCenjini ngekuTsasisela ngesikhundla salo litawuvunyelwa kungena kumazinga neticu talowo nalowo Mtimba waVelonkhe wemaZinga: Ngaphasi kwembandzela wekutsi emalunga laniketwe kungena lokuphelele angeke aphindze abe ngemalunga anobe ngumuphi uMtimba waVelonkhe wemaZinga, futsi ngaphasi kwembandzela wekutsi uma kutinhlangano letinetinhlangano letikhoselile, ayikho inhlangano lekhoselile letawuba lilunga lanobe ngumuphi uMtimba waVelonkhe wemaZinga. 
b. Lilunga leKufaka eCenjini ngekuTsasisela ngesikhundla salo litawuvunyelwa kungena kuphela kumazinga neticu kuphela talowo nalowo Mtimba waVelonkhe wemaZinga lapho lingesilo lilunga khona: Ngaphasi kwembandzela wekutsi uma kutinhlangano letinetinhlangano letikhoselile nobe labanye bakhoseli, lapho munye nobe ngetulu babo bangemalunga emiTimba yaVelonkhe yemaZinga, lowo lokhoselile lotsintsekako utawenta kunye kuloku: 
i. utawushiya bulunga beMtimba waVelonkhe wemaZinga lotsintsekako kuze kutsi inhlangano ivunyelwe kungenela emazinga neticu talowo Mtimba waVelonkhe wemaZinga, nobe 
ii. utawenta tiphakamiso egameni lalenhlangano letsintsekako, njengencenye yekuchuba imisebenti leniketiwe yeMtimba waVelonkhe wemaZinga lotsintsekako. 
(4) UMkhandlu utawugcina irejista yemalunga eKufaka eCenjini ngekuTsasisela kantsi lerejista itawucukatsa emagama nemakheli alelo nalelo lunga.
Kushiywa kwetikhundla ngemalunga emiTimba yaVelonkhe yemaZinga kanye nekugwaliswa kwetikhala
18. (1) Sihlalo nobe lelinye lilunga leMtimba waVelonkhe wemaZinga leliphawulwe kumtsetfomgomo 16 litawushiya sikhundla salo uma - 
a. imphahla yakhe idliwa nobe enta kutincengela nalabo labakweletako; 
b. avalelwa njengemuntfu longakaphili kahle engcondvweni ngekulandzela nobe ngumuphi umtsetfo; 
c. angabi khona emihlanganweni lemitsetfu lelandzelanako yeMtimba waVelonkhe wemaZinga ngaphandle kwemvumo yeMtimba waVelonkhe wemaZinga; 
d. ahocisa ngekuniketa satiso lesibhaliwe kuMkhandlu; nobe 
e. atfolakala, ngesikhatsi sekuphatsa kwakhe sikhundla, anelicala ngesephulomtsetfo bese agwetjwa kuyovalelwa ejele ngaphandle kwelitfuba lekukhokha inhlawulo. 
(2) Tikhala letibangelwe kushiywa kwetikhundla ngemalunga ngunobe nguliphi lilunga leMtimba waVelonkhe wemaZinga titawugcwaliswa ngekulandzela imitsetfomgomo 15 na-16.
Imisebenti yemiTimba yaVelonkhe yemaZinga
19. (1) UMtimba waVelonkhe wemaZinga utawenta loku - 
a. utawuchaza uphindze uncome kuMkhandlu ngemincele yemkhakha lovelele lapho usungulwa, ngelinani lelifakwe ngumkhakha kufaka ekhatsi kepha kungapheleli kutinhlelo, imikhicito nobe imisebenti, lehlobene naleminye imikhakha; 
b. utawuchaza uphindze uncome kuMkhandlu ngeluhlakamsebenti lwemikhakha lemincane lolutawusetjentiswa njengenkhombandlela yekwemukelwa kanye/nobe kusungulwa kwemiTimba yekuSungula emaZinga; 
c. utawemukela uphindze/nobe usungule miTimba yekuSungula emaZinga ngaphasi kweluhlakamsebenti wemikhakha lemincane, nobe uhocise nobe ucishe loko kwemukelwa nobe kusungulwa; 
d. utawucinisekisa kutsi umsebenti wemiTimba yekuSungula emaZinga uhlangabetana netimfuneko tekubhaliswa kwemazinga neticu njengobe kumiswe nguMkhandlu; 
e. utawuncoma kubhaliswa kwemazinga ngaphasi kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu kuMkhandlu; 
f. utawuncoma kubhaliswa kweticu kuMkhandlu; 
g. utawugcina ticu tisesikhatsini uphindze utibuyekete; 
h. utawubonisana nemiTimba yekuCinisekiswa kwemaZinga eTemfundvo nekuCeceshwa mayelana netinchubo kutsi kutawunconywa emazinga neticu letinsha, nobe kuchibiyela emazinga kanye nemazinga labhalisiwe; 
i. utawuchaza timfuneko kanye netindlela tekucubungula letitawusetjentiswa miTimba yekuCinisekiswa kwemaZinga eTemfundvo nekuCeceshwa; 
j. utawukhetsa tiphatsimandla, lawo makomiti nemalunga emakomiti njengobe kudzingekile kwenta umsebenti lomiselwe, ngekubonisana neMkhandlu; futsi 
k. utawenta nobe ngumiphi leminye imisebenti njengobe unganiketwa njalo ngesikhatsi nguMkhandlu. 
(2) Ekwenteni imisebenti lephawulwe kumtsetfomgomo 19(1), uMtimba waVelonkhe wemaZinga utawenta loku-
a. utawutfobela tincumo teMkhandlu mayelana nekutfutfukiswa nekusetjentiswa kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu; 
b. utawubonisana netingcweti emikhakheni lebekiwe mayelana nekushayemhlolweni nekwemukeleka kwemiphumela yaleyo micimbi kanye nekutsi leyo miphumela ifakwe ngaphasi kwekuhlolisiswa; 
c. utawushicilela imiphumela yaleyo micimbi kuMculu waHulumende kutsi emacembu lanenshisekelo aphawule ngayo; 
d. utawucinisekisa kutsi imiphumela yaleyo micimbi ifakwa ngaphasi kweliso lekuhlolisisa leKufaka eCenjini ngekuTsasisela njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 17, ngembi kwekuniketwa kuMkhandlu. 

SAHLUKO 4
IMITIMBA YEKUSUNGULA EMAZINGA
Kwemukelwa nekusungulwa kwemiTimba yekuSungula emaZinga
20. (1) Lowo nalowo Mtimba waVelonkhe wemaZinga ungemukela nobe usungule leyo miTimba yekuSungula emaZinga emikhakheni yawo lechaziwe njengobe kudzingwa luhlakamsebenti lwemikhakha lemincane lenconywe futsi yemukelwa nguMkhandlu. 
(2) Ekwamukeleni nobe ekusunguleni imiTimba yekuSungula emaZinga uMtimba waVelonkhe wemaZinga lotsintsekako utawucale ufake sicelo kusakhiwo sawo futsi lesisebenta ngekwetinyatselo letiphawulwe kulona mtsetfomgomo kanye nakumtsetfomgomo 20(3) nobe ngekweluhlelo lolufanako lolwemukelekile kuMkhandlu, bese usebentisa lolo luhlelo kuyo yomibili imitimba lefisa kwemukelwa nobe lokubonakala kunesidzingo sekutsi ingasungulwa: Ngaphasi kwembandzela wekutsi utawenta loku -
a. utawuncuma ngenjongo yekuchazwa kwemkhakha bese uhlatiya nalokucuketfwe kulowo mkhakha; 
b. utawumisa imincele yemikhakha lecacile ngekwelinani lelengetwa kulomkhakha kufaka ekhatsi kepha kungapheleli kuloluhlelo, umkhicito nobe umsebenti lohlobene naleminye imikhakha; 
c. utawuphawula imikhakha yendzabuko naleyo lekungesiyo yendzabuko yetemfundvo, tinhlangotsi temsebenti, itheknoloji nesimondzawo lesihambelana nalomkhakha; 
d. utawucombela nobe ubiketele ngekuhlangana emkhatsini kwemkhakha kanye nemnotfo wavelonkhe eminyakeni lengu- 3, 5 nalengu-10, ngaloko kufaka ekhatsi kepha kungapheleli ekucombeleni kutsi ngabe lomkhakha kunekwenteka ukhule nobe ushwabane nobe ungasabi nasidzingo, ngabe kubaluleka kwawo kutemnotfo kungahle kube yini kanye nekutsi ngabe kungayiphi indlela lapho ungahle ugucuke khona; 
e. utawetama kucinisekisa ngeluhlolo lolutimele, kutsi lomkhakha njengobe uchaziwe uphelele; 
f. utawuphawula imikhakha lemincane lecacile ngekuhlatiya ligalelo layo leliphucula linani; 
g. utawuphawula umsebenti wemitsetfo lekhona nalehlongotwako kulemikhakha, imikhakha lemincane kanye netigaba, bese uhlela ngalokufanelekile; futsi 
h. utawumisa luhlelo lwekusebenta ngebhizinisi lwekutfutfukisa uMtimba waVelonkhe wemaZinga nobe uMtimba wekuSungula emaZinga lolufaka ekhatsi imiphumela, licebo lekuchumana nekukhangisa, ibhajethi kanye nemzila wesikhatsi. 
(3) Ekufakeni sicelo sekubhaliswa njengeMtimba wekuSungula emaZinga lofake sicelo utawenta loku -
a. utawuchaza luhlelo lwekubonisana nobe lwekuconisana lolusetjentiswe ekufakeni lesicelo kanye nekucinisekisa kutsi labanye labangahle bafake ticelo ngaphasi kwemkhakha lomncane baye bambandzakanywa futsi bayasesekela lesicelo nobe batimisele kuba ngulabanye labafaka ticelo telwemukelwa nabo; 
b. utawuniketa imiculu yekwesekela lesicelo kanye nenchazelo yemkhakha lomncane lokufakwa sicelo sawo; futsi 
c. utawubonisa kwemukelwa kwesincumo seMkhandlu njengemncamlajucu futsi lesibophako, ngemuva kwekutsi sikhalo lesengcisiwe sesiye salalelwa ngalokusemtsetfweni nguMkhandlu. 
(4) Lowo nalowo Mtimba wekuSungula emaZinga, ngekwemukela nobe ngekusungulwa, utawuniketwa sitifiketi sekubhaliswa nguMtimba waVelonkhe wemaZinga, kantsi lesitifiketi sitawusebenta esikhatsini lesingengci iminyaka lemitsatfu kusukela kulolusuku lwekwemukelwa nobe lwekusungulwa kantsi sitawuchaza nemagunya aloMtimba ngekulandzela emazinga neticu lotawutisungula.
(5) UMtimba wekuSungula emaZinga ngalokwetayelekile utawusongwa ngemuva kwekucedza emagunya lomiselwe wona.
(6) UMtimba wekuSungula emaZinga ungacela kwelulelwa sikhatsi salokuniketwa kwesitifiketi sawo sekubhaliswa, kuMtimba wawo waVelonkhe wemaZinga. Leso sicelo sekwelulelwa sikhatsi sitawentiwa ngalokubhaliwe lokungenani kusasela tinsuku letingu-30 ngembi kwekuphela kwesikhatsi sesetifiketi sekwemukelwa.
Kuhociswa kwekubhaliswa nobe kucitfwa kwemiTimba yekuSungula emaZinga
21. (1) UMtimba wekuSungula emaZinga ungaba nekubhaliswa kwawo kuhociswe uma, ngekubona kweMtimba waVelonkhe wemaZinga njengobe kucinisekiswe nguMkhandlu, wehluleka kwenta imisebenti yawo ngalokugculisako. 
(2) UMtimba wekuSungula emaZinga utawucitfwa uma sitifiketi sawo sekubhaliswa siphelelwa sikhatsi nobe uma sewucedze indzima yawo njengobe iphawulwe kusitifiketi sekubhaliswa.
Bulunga bemiTimba yekuSungula emaZinga
22. (1) Tinhlangano, letitawuba mitimba yavelonkhe yebabambimsuka labanenshisekelo lesembili kutemfundvo nekucecesha futsi labatawuchamuka kulamacembu lanenshisekelo netingcweti titawucelwa kutsi tenyule emalunga latawungena kumiTimba yekuSungula emaZinga, lokutawuba ngemalunga latawukhetfwa nguMtimba wekuSungula emaZinga lomele lowo mkhakha ngemuva kwekubonisana kanye nekubambisana nemitimba letsintsekako, kanye nekulandzela emandla laniketwe yiPhalamende nabohulumende betifundza, sidzingo sekuba nekumelela nebulungiswa, kulinganiswa kanye nesipiliyoni lesifanelekile ngekulandzela umsebenti wemiTimba yekuSungula emaZinga. 
(2) Emagama alabo bantfu labenyulwe kutsi bangene njengemalunga emiTimba yekuSungula emaZinga kanye nemitimba yabo yavelonkhe yebabambimsuka kutemfundvo nekucecesha atawushicilelwa kuMculu waHulumende bese kucelwa kuphawula mayelana nekwemukeleka kwabo njengalabenyuliwe kanye nekuba nekumelela kwalamacembu ebabambimsuka labanenshisekelo lesembili kutemfundvo nekucecesha.
(3) Ngekwemukelwa, uMtimba wekuSungula emaZinga utawukhipha titifiketi letisemtsetfweni tekwemukelwa kwalowo nalowo lonyuliwe lophumelele.
(4) Tinhlangano letifisa kwemukelwa kumiTimba yekuSungula emaZinga titawukhonjwa indlela ekwenteni tiphakamiso tato tekumelelwa nguloku lokulandzelako:
a. Lowo nalowo Mtimba wekuSungula emaZinga utawuba nebabambimsuka labasembili kutemfundvo nekucecesha ngaphasi kwemkhakha lomncane, labatsetfwe kumacembu lanenshisekelo netingcweti letiye taphawulwa ngekulandzela timfuneko teMkhandlu. 
b. Linani lelisetulu lebameleli labenta uMtimba wekuSungula emaZinga litawuchazwa ngekubonisana neMtimba waVelonkhe wemaZinga kepha lelo nani angeke ngalokwetayelekile lengce kumashumi lamabili nesihlanu (25) ngaphandle uma uMkhandlu ubona ngalokunye. 
c. Sihlalo nobe ummeleli lowenyuliwe weMkhandlu utawuba lilunga leMtimba wekuSungula emaZinga. 
(5) Inhlangano nobe licembu letinhlangano letifisa kwemukelwa njengeMtimba wekuSungula emaZinga litawucinisekisa kutsi esicelweni salo sekwemukelwa lisungule licembu lelicacile lelitawusebenta njengeMtimba wekuSungula emaZinga kanye nekutsi emalunga akhona atawubonisa tinshisekelo temtsetfomgomo 22(4) kanye na-23. Leso sicelo sekwemukelwa njengeMtimba wekuSungula emaZinga sitawufakwa ngaphasi kwekuhlolwa kweliso lemphakatsi njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 22(2).
Kwenyulwa kwemalunga ekungena kumiTimba yaVelonkhe yemaZinga
23. (1) Tinhlangano letihlose kwenyula bantfu labatawungena kumiTimba yekuSungula emaZinga kumele tibe neluvelelo mayelana nesidzingo sebulungiswa nekulinganisa, futsi titawenyula bantfu - 
a. labatawukwati kubukana netindzaba temkhicito, bulungiswa, inshisekelo yemphakatsi kanye nekucatsaniseka kwamhlabawonkhe njengekuhlobana kwako netemfundvo nekucecesha; 
b. labatsatfwa ngenhlonipho nekwemukeleka kutinhlangotsi letehlukene tesigodzi lesitsintsekako lokufaka ekhatsi kepha kungapheleli kulabo labatfola inhlonipho, labanesipiliyoni nemakhono ladzingekako kulomkhakha, banelwati lolwenele ngemasu netinchubomgomo tenhlangano ekwenyuleni futsi banekwesekelwa nobe kusitwa ngulenhlangano; 
c. labakwatiko kuvakalisa nekulamula ngetidzingo nenshisekelo yato tonkhe tigaba ngekhatsi kwemkhakha longaphasi kweMtimba wekuSungula emaZinga; 
d. labakwatiko kutsatsa tincumo letihlatiyekile ezingeni lelisetulu; futsi 
e. labatinikele eluhlelweni lwekuchumana ngetindlela timbili emkhatsini kweMtimba wekuSungula emaZinga kanye nesigodzi. 
Imisebenti yemiTimba yekuSungula emaZinga
24. (1) UMtimba wekuSungula emaZinga utawenta loku- 
a. utawusungula emazinga neticu ngekulandzelwa kwetimfuneko teMkhandlu kumikhakha lemincane netigaba letibekiwe; 
b. utawugcina emazinga asesikhatsini uphindze uwabuyekete; 
c. utawenta tincomo ngemazinga neticu kumiTimba yaVelonkhe yemaZinga; 
d. utawenta tincomo ngetindlela tekubhaliswa kwebahlatiyi kanye nebacubunguli nobe imitimba yebacubunguli; futsi 
e. utawenta leminye imisebenti njengobe inganiketwa nguMtimba waVelonkhe wemaZinga wawo njalo ngekuhamba kwesikhatsi. 
(2) Ekwenteni imisebenti lephawulwe kumtsetfomgomo 24(1) uMtimba wekuSungula emaZinga utawenta loku -
a. utawutfobela tincumo teMkhandlu mayelana nekutfutfukiswa nekusetjentiswa kweluHlakamsebenti lwaVelonkhe lwetiCu; 
b. utawubonisana netingcweti emikhakheni lebekiwe mayelana nekushayemhlolweni nekwemukeleka kwemiphumela yaleyo micimbi kanye nekutsi leyo miphumela ifakwe ngaphasi kwekuhlolisiswa; 
c. utawushicilela imiphumela yaleyo micimbi kuMculu waHulumende kutsi emacembu lanenshisekelo aphawule ngayo; 
d. utawucinisekisa kutsi imiphumela yaleyo micimbi ifakwa ngaphasi kweliso lekuhlolisisa leKufaka eCenjini ngekuTsasisela njengobe kuphawulwe kumtsetfomgomo 17, ngembi kwekuniketwa kuMkhandlu. 

SAHLUKO 5
IMITSETFO YENCHUBO NEKWESEKELWA NGETIMALI KWEMICIMBI YEMITIMBA YAVELONKHE YEMAZINGA KANYE NEMITIMBA YEKUSUNGULA EMAZINGA
Imitsetfo yenchubo
25. Imicimbi kanye nekusebenta kweMtimba waVelonkhe wemaZinga kutawuphatfwa ngekwemitsetfo yenchubo lekuSengeto salemiTsetfomgomo. 
Kwesekelwa ngetimali kwemiTimba yaVelonkhe yemaZinga kanye nemiTimba yekuSungula emaZinga
26. (1) Lowo nalowo Mtimba waVelonkhe wemaZinga, ngemuva kwekusungulwa kanye nanjalo ngemnyaka ngemuva kwaloko ngendlela yekutsi kuhambisane nesitungeleto sekuhlela tetimali kuMkhandlu, utawuniketa luhlelo lwekusebenta ngetetimali lolubonisa tinhloso letitawuzuzwa esikhatsini lesibuyeketwako lokutawuba minyaka lemitsatfu, futsi lolutawufaka ekhatsi ibhajethi yetimali. 
(2) Ibhajethi yetimali itawuhlelwa ngendlela lokuvunyelenwe ngayo neMkhandlu futsi itawuniketwa kuMkhandlu kutsi icinisekiswe.
(3) Emalunga emiTimba yaVelonkhe yemaZinga atfola kunceshetelwa ngemicimbi yawo lemayelana nekusebenta kwemiTimba yaVelonkhe yemaZinga ngekulandzela imitsetfomgomo lebukene nemSebenti weMphakatsi njengobe kuchitjiyelwe nguMkhandlu, lokutawuba kunceshetelwa lokutawufaka ekhatsi kepha kungapheleli kumbhadalo ngekuhambela imihlangano, sibonelelo sekudla nekulala kanye netindleko tekuhamba kanye netindleko letihambelana naloko.
(4) Emalunga emakomiti emiTimba yaVelonkhe yemaZinga langesiwo emalunga emiTimba yaVelonkhe yemaZinga lakhetfwe nguMkhandlu, angatfola kunceshetelwa lokufanako njengemalunga emiTimba yaVelonkhe yemaZinga ngemicimbi lemayelana nekusebenta kwemiTimba yaVelonkhe yemaZinga: Ngaphasi kwembandzela wekutsi bulunga bawo kulamakomiti bemukelwe ngaphambilini nguMkhandlu.
(5) UMkhandlu utawesekela imicimbi lekuvunyelenwe ngayo yemiTimba yekuSungula emaZinga lephawuliwe lapho tidzingo letinjalo tivela, ngaphasi kwembandzela wekutfolakala kwetimali kanye nendlela yekwesekela ngetimali letisungulwe ngekubambisana neMtimba wekuSungula emaZinga lotsintsekako.

SAHLUKO 6
SIHLOKO LESIFISHA
Sihloko lesifisha
27. Lemitsetfomgomo itawubitwa ngemiTsetfomgomo yemiTimba yaVelonkhe yemaZinga, 1998. 

SENGETO
IMITSETFO YENCHUBO YEMITIMBA YAVELONKHE YEMAZINGA
TINCHAZELO
1. KulemiTsetfo, ngaphandle uma ingcikitsi ibonisa ngalenye indlela - 
"Sihlalo" kusho Sihlalo weMtimba waVelonkhe wemaZinga;
"liKomiti" kusho nobe nguliphi likomiti leMtimba waVelonkhe wemaZinga;
"liKomiti leleNgamele" kusho likomiti lelisungulelwe kwenta imisebenti letsite lephawuliwe egameni leMtimba waVelonkhe wemaZinga;
"lilunga" kusho lilunga leMtimba waVelonkhe wemaZinga; 
"NSB" kusho uMtimba waVelonkhe wemaZinga (iNSB); 
"Sincumo" kusho sincumo seMtimba waVelonkhe wemaZinga; 
"maBhalane" kusho lilunga leMtimba waVelonkhe wemaZinga lelimiselwe lenjongo. 
EMALUNGA EMTIMBA WAVELONKHE WEMAZINGA
2. UMtimba waVelonkhe wemaZinga ngekwenjongo yemsebenti wekucinisekisa emazinga, utawuba naSihlalo, liPhini laSihlalo, maBhalane kanye nalamanye emalunga lakhetfwe nguMkhandlu, ngaphasi kwemfuneko yekutsi Sihlalo utawukhetfwa kwekucala ngemalunga eMtimba waVelonkhe wemaZinga emkhatsini wawo nobe kuleminye imitfombo. 
TIPHATSIMANDLA LETENGAMELE
3. Sihlalo weMtimba waVelonkhe wemaZinga utawengamela emihlanganweni yeMtimba waVelonkhe wemaZinga. Uma Sihlalo angekho kunobe ngumuphi umhlangano liPhini laSihlalo litawengamela. Uma bobabili bangekho, emalunga angakhetsa emkhatsini wawo sihlalo lotawubamba kulowo mhlangano. 
IMIHLANGANO YEMTIMBA WAVELONKHE WEMAZINGA
4. UMtimba waVelonkhe wemaZinga utawuhlangana kuleto tindzawo nangetikhatsi letingabekwa ngesincumo ngekuhamba kwesikhatsi.
  
5. Imihlangano lesipesheli ingabitwa ngekutsandza kwaSihlalo, nobe ngesicelo lesesekelwe ngemalunga langekho ngaphasi kwencenye yinye kuletintsatfu lapho-ke lowo mhlangano utawubanjwa ngesikhatsi nasendzaweni lemiswe ngumaBhalane, masinyane ngalokungakhonakala ngemuva kwekutfola leso sicelo.
  
6. Sihlalo ngemuva kwekubonisana neliKomiti leleNgamele utawuba nelilungelo lekuhlehlisa umhlangano weMtimba waVelonkhe wemaZinga uma letindzaba letiseluhlweni lwalokukhulunywa ngako tibukeka tingadzingi lowo mhlangano, ngaphasi kwembandzela wekutsi emalunga atawatiswa ngaloko kuhlehliswa lokungenani kusaneliviki ngembi kwelusuku lapho uMtimba waVelonkhe wemaZinga kumele uhlangane, futsi nangaphasi kwembandzela wekutsi imihlangano angeke icitfwe nobe ihlehliswe ngenca yetigameko nobe tibonelelo letingetulu kwemandla eMtimba waVelonkhe wemaZinga ngaphandle uma tincenye letimbili kuletintsatfu temalunga tivumelana ngaloku.
  
7. Nobe ngubani bukhona bakhe lobudzingekako ngekwenjongo yemhlangano angamenywa nguMtimba waVelonkhe wemaZinga kutsi abe khona kunobe ngumuphi umhlangano weMtimba waVelonkhe wemaZinga.
  
8. Yonkhe imiculu letfunyelelwe emalunga itawubhalwa ngendlela lefanelekile malungana neluhlobo nekubaluleka kwalokucuketfwe, ngekuvisisa kutsi kubalulekile kumalunga kutsi acinisekise kutsi leyo miculu iphatfwa ngekulandzela loko kubhalwa. 
SATISO NGEMIHLANGANO
9. Satiso nganobe ngumuphi umhlangano weMtimba waVelonkhe wemaZinga lesitawufaka ekhatsi luhla lwalokutawukhulunywa ngako lapho, sitawutfunyelwa ngumaBhalane kulelo nalelo lunga kanye nalabanye bantfu lokudzingeke babe khona lokungenani kusanetinsuku letingu-14 ngembi kwalolusuku lolumisiwe lwalomhlangano ekhelini lelibhaliswe kumaBhalane: Ngaphasi kwembandzela wekutsi uma kumihlangano lesipesheli leso satiso lesibhaliwe lesikhishwe ngesikhatsi lesincane njengobe kungancuma Sihlalo, kepha singabi ngaphasi kwetinsuku letintsatfu tekusebenta, singaniketwa.
  
10. Kungatfolwa kwanobe ngusiphi satiso, lesitfunyelwe ngalokufanelekile ekhelini lelibhalisiwe lanobe nguliphi lilunga, angeke kutsintse nobe kucitse lokuchubeke kunobe ngumuphi umhlangano. 
IREJISTA YALABAKHONA
11. Ngulelo nalelo lunga lelikhona emhlanganweni weMtimba waVelonkhe wemaZinga litawusayinda irejista yalabakhona letawubekelwa leyo njongo. 
IKHORAMU
12. Sigamu sinye semalunga, kungafaki ekhatsi Sihlalo, sitawenta ikhoramu kuyo yonkhe imihlangano leyetayelekile yeMtimba waVelonkhe wemaZinga. Emihlanganweni lesipeshali incenye yinye kuletintsatfu temalunga eMtimba waVelonkhe wemaZinga, kungafaki ekhatsi Sihlalo, itawenta ikhoramu. 
13. Uma linani lemalunga lakhona endzaweni nangesikhatsi lesimiselwe umhlangano lingakeneli kwenta ikhoramu, lomhlangano utawuchubeka, ngaphasi kwembandzela wekutsi nobe ngutiphi tincumo lokufinyelelwe kuto titawutsatfwa njengetesikhashana futsi titawutungeletiswa kumalunga eMtimba waVelonkhe wemaZinga kutsi aphindze adzingidvwe bese kuphawulwa ngembi kwekwemukelwa. 
TITATIMENDE TABETINDZABA
14. Uma kubonakala kudzingekile kutsi kukhishwe sitatimende sabetindzaba mayelana netinhlangotsi letifanelekile temicimbi nemihlangano yeMtimba waVelonkhe wemaZinga, titawukhishwa nguSihlalo weMtimba waVelonkhe wemaZinga ngekuvumelana naSihlalo weMkhandlu. 
EMAMINITHI
15. Emaminithi alowo nalowo mhlangano atawuhlanganiswa aniketelwe kucinisekiswa emhlanganweni lolandzelako. MaBhalane utawutungeletisa emaminithi ngesikhatsi lesifanako naleso sesatiso lesibita umhlangano lolandzelako.
  
16. Emaminithi angeke abonise ngalokukhulunywe-ngco emhlanganweni, kepha atawuba sifinyeto lesibhaliwe saloko bekuchubeka, tiNcumo kanye netinyatselo letidzingekile, ngaphasi kwembandzela wekutsi ngulelo nalelo lilunga litawuba nelilungelo lekucela kutsi luvo lwalo lolutsite luphawulwe kumaminithi. 
TINKHULUMOMPHIKSWANO TEMTIMBA WAVELONKHE WEMAZINGA KANYE NEKUVOTA
17. Ekuchutjweni kwanobe ngumuphi umhlangano weMtimba waVelonkhe wemaZinga imitsetfo leyetayelekile yenkhulumomphikiswano itawulandzelwa.
  
18. Kutsatfwa kwetincumo kutawuba ngekuvumelana ngaphasi kwembandzela wekutsi uma kuvumelana kungatfolakali kungatsatfwa ivoti. Uma kunesidzingo sevoti kutawentiwa ngekuphakamisa sandla ngaphandle uma kucelwa ibhalothi ngunobe nguliphi lilunga, lapho-ke kutawube sekwentiwa ibhalothi leyimfihlo.
  
19. Sihlalo, uma engamele angeke abe nelivoti lelingumncamlajucu, kepha livoti leletayelekile.
  
20. Uma Sihlalo angekho libamba laSihlalo (nobe liPhini laSihlalo nobe lomunye) angeke abe nelivoti nelivoti leletayelekile, kepha livoti lelingumncamlajucu.
  
21. Kubalulekile kutsi lilunga leMtimba waVelonkhe wemaZinga livete nobe nguyiphi inshisekelo lelinayo endzabeni ledzingidvwa nguMtimba waVelonkhe wemaZinga nekutsi litimisele kuyishiya leyo nkhulumomphikiswano: Ngaphasi kwembandzela wekutsi lelo lilunga litawuvunyelwa kushiya uma sincumo lesinjalo sitsatfwa nguMtimba waVelonkhe wemaZinga.
  
22. Ngaphandle uma kubekwe ngalokunye kulemitsetfo, sincumo selinyenti lemalunga lakhona emhlanganweni weMtimba waVelonkhe wemaZinga sitawuba sincumo seMtimba waVelonkhe wemaZinga. Imibono yelidlandzane ingabhalwa uma kunesicelo semalunga lanjalo.
  
23. Nanobe kwekutsi letinye timiso tanobe ngumuphi kulemitsetfo titsini, uma kuba neludzaba loluvukako emkhatsini kwemihlangano leyetayelekile loludzinga sincumo seMtimba waVelonkhe wemaZinga kutsi ngekubona kwaSihlalo akukamelanga lucitselwe sikhatsi kuze kufike umhlangano lotayelekile lolandzelako weMtimba waVelonkhe wemaZinga, Sihlalo angagunyata maBhalane kutsi abhale aphindze atfumele satiso ngeliposi lelibhalisiwe nobe ngetigijimi kulelo nalelo lunga lesifaka ekhatsi loludzaba lolutsintsekako bese acela nelivoti ngeliposi mayelana nesincumo lokumele sitsatfwe. Lesatiso sitawucacisa sikhatsi lokumele lelivoti leliposi sitfunyelwe ngaso, lokungeke kube ngaphasi kwetinsuku letingu-10 kusukela kulolusuku lwekutfunyelwa kwesatiso. Sincumo selinyenti seMtimba waVelonkhe wemaZinga sitawutsatfwa njengesincumo seMtimba waVelonkhe wemaZinga. Umphumela walebhalothi utawatiswa emhlanganweni lolandzelako weMtimba waVelonkhe wemaZinga. 
KUSUNGULWA KWEMAKOMITI
24. INSB ingasungula emakomiti, kufaka ekhatsi liKomiti leleNgamele ngekulandzela imiTsetfomgomo yemaNSB. 
LIKOMITI LELENGAMELE
25. LiKomiti leleNgamele litawuba kuphela nemalunga kantsi futsi atawukhetfwa ngilo. Litawuba naSihlalo kanye nalamanye emalunga njengobe kungabona nekwenyulwa nguMtimba waVelonkhe wemaZinga: Ngaphasi kwembandzela wekutsi - 
25.1 lelo Komiti leleNgamele, ngekuvumelana netinkhambiso teMtimba waVelonkhe wemaZinga, litawuchuba imisebenti yeMtimba waVelonkhe wemaZinga emkhatsini wemihlangano: Ngaphasi kwembandzela wekutsi tonkhe tincumo letimayelana nemgomosisekelo titawuba lilungelo lemiTimba yekuCinisekisa emaZinga kuTemfundvo nekuCecesha; 
25.2 Sihlalo, nobe uma Sihlalo angekho, libamba laSihlalo lelikhetfwe ngemalunga utawengamela yonkhe imihlangano yeliKomiti leleNgamele; 
25.3 Sihlalo utawubika ngemsebenti weliKomiti leleNgamele kulowo nalowo mhlangano lowetayelekile weMtimba waVelonkhe wemaZinga; kantsi 
25.4 ikhoramu yeliKomiti leleNgamele itawakhiwa nguSihlalo kanye nesigamu semalunga alelo komiti. 
LAMANYE EMAKOMITI
26. Likomiti litawuba nalelo linani lemalunga eNSB nobe labanye bantfu labangesiwo emalunga eNSB nobe emalunga eNSB nalabanye bantfu, njengobe iNSB ingancuma, labakhetselwe leso sikhatsi lesimiswe yiNSB. 
26.1 INSB itawenyula nobe nguliphi lilunga lanobe nguliphi likomiti njengaSihlalo walelo Komiti. 
26.2 Likomiti, ngekwesekelwa yiNSB, lingasungula licembu nobe emacembu ekusebenta kutsi ente imisebenti ngaphasi kweliso lalelo komiti njengobe iNSB ingancuma nobe kutsi ente luphenyo kuleto tindzaba letiwela ngaphasi kwemisebenti nemagunya alelo komiti. 
26.3 Nobe nguliphi likomiti, ngaphandle kweliKomiti leliLawulako, ngemvumo yeliKomiti leliLawulako, lingatsatsa munye nobe bantfu labangetulu njengemalunga alelo komiti ngekwesikhatsi lesitsite nobe ngekwenjongo letsite. 
26.4 INSB, ngaphasi kwaleyo mibandzela lengayibona ifanelekile, ngalokwetayelekile nobe mayelana neludzaba lolutsite, inganiketa nobe nguliphi likomiti nobe nguwaphi emagunya nobe umsebenti lowetfweswe yona ngekulandzela imitsetfomgomo. 
26.5 INSB nganobe ngusiphi sikhatsi ingahocisa, yelule nobe igucule nobe nguyiphi imibandzela yekusebenta kwelikomiti, kepha nobe ngusiphi siphakamiso sekwenta njalo sitawucale simukiswe kulelo komiti kutsi lisidzingidze futsi liphawule. 
26.6 Lilunga lekomiti lelehluleka kuhambela imihlangano lemitsatfu lelandzelanako yalelo komiti ngaphandle kwekucolisa ngaphambilini litawulahlekelwa bulunga balo kulelo komiti. 
26.7 Lilunga lekomiti lingashiya bulunga balo kulelo komiti ngekufaka satiso lesibhaliwe. 
26.8 Uma kuvuleka sikhala ekomitini Sihlalo walelo komiti utawatisa iNSB ngalokubhaliwe emhlanganweni wekucala lolandzelako weNSB, lotawutsatsa tinyatselo tekugcwalisa leso sikhala. 
KUBIKA KWEMAKOMITI
27. Sihlalo walelo nalelo komiti utawetfula umbiko ngemicimbi yalelo komiti kulowo nalowo mhlangano lowetayelekile weNSB. 
IMIHLANGANO YEMAKOMITI
28. Timiso temapharagrafu 7 kuya ku-20 titawusebenta kunobe nguliphi likomiti leNSB ngekufundvwa kwetingucuko letidzingekile ngekwengcikitsi: Ngaphasi kwembandzela wekutsi ngekwenjongo yalesigaba, kucondzisa ku"NSB", "Sihlalo" nobe "maBhalane" kutawutsatfwa njengalokucondziswe ku"Komiti", "Sihlalo weKomiti" nobe "maBhalane weKomiti", ngalokuhambisanako. 
EMALUNGA LANGETIWE
29. Emalunga langetiwe lakhetselwe kumakomiti ngekulandzela imiTsetfomgomo atawuba nawo onkhe emandla elilunga kunobe ngumuphi umhlangano, kufaka ekhatsi lilungelo lekuvota. 
INDZIMA YAMABHALANE
30. Umsebenti webubhalane lohambelana nekusebenta kweMtimba waVelonkhe wemaZinga nobe imicimbi yawo, utawentiwa, ngekuvumelana netinkhambiso taSihlalo weMtimba waVelonkhe wemaZinga, ngumaBhalane.
  
31. Indzima yamaBhalane kusita uMtimba waVelonkhe wemaZinga ngekwenta loku - 
31.1 ngekuniketa umsebenti webubhalane;
31.2 ngekweluleka etindzabeni tekuphatsa;
31.3 ngemsebenti wekwengamela lokubonakalako;
31.4 ngekusita ekwengameleni imiklamo; kanye
31.5 nekwenta leyo leminye imisebenti njengobe uMtimba waVelonkhe wemaZinga ngekuhamba kwesikhatsi ungakudzinga. 
KUCHITJIYELWA KWEMITSETFO
32. Lemitsetfo ingengetwa nobe ichitjiyelwe kunobe ngumuphi umhlangano weMtimba waVelonkhe wemaZinga ngekuvuma kweMkhandlu, ngelinyenti leletayelekile lemalunga lakhona, ngaphasi kwembandzela wekutsi leso sichibiyelo besiliphuzu leliphawulwe ngalokucacile eluhlwini lalokukhulunywa ngako, nelushicilelo lwakhona lwatungeletiswa kumalunga neluhlu lwalokukhulunywa ngako kanye nekutsi emalunga langekho ngaphasi kwesigamu akhona kulowo mhlangano. 
KUBUYEKETWA KWETINCUMO TEMTIMBA WAVELONKHE WEMAZINGA
33. Leso naleso sincumo lesitsetfwe emhlanganweni weMtimba waVelonkhe wemaZinga kumele siniketwe inombolo letimele yesincumo seMtimba waVelonkhe wemaZinga futsi sibonwa njengesincumo seMtimba waVelonkhe wemaZinga. Lilunga lelifuna kutsi sincumo sibuyeketwe liyacelwa kutsi lifake sicelo saleso sidzingo netizatfu letiphelele salokubuyeketwa lokufunwako kumaBhalane lokungenani emalanga langu-14 ngembi kwemhlangano weMtimba waVelonkhe wemaZinga. Uma kungenteka loMtimba waVelonkhe wemaZinga uchibiyele lesincumo, leso sichibiyelo sitawubhalwa kumaminithi emhlangano, kutsi leto tichibiyelo kumiculu tentiwe bese kukhishwa kushicilela kwemiculu lebuyeketiwe. 



Isiswati
??Sitatimende sembono:
Kutsatfwa kwetincumo, kuhlela kanye nekuniketwa kwemisebenti lokwesekeleke
kumininingwano-ndzawo khona kutawuba nemphilo lencono kubo bonkhe
eNingizimu Afrika.
??Sisho:
??Kuhlomisa kutsatfwa kwetincumo eNingizimu Afrika ngemininingwano-ndzawo.
??Sitatimende semgomo:
Umgomo wetfu kumisela imincele yeSakhiwonchanti seMininingwano
yeNdzawo leHlobene (SDI - Spatial Data Infrastructure) levelele,
lechayiswe ngunaku:
??Kutfolakala kwemininingwano lefanelekile, letsembekile yekuhlela kuniketwa
kwemisebenti kanye nekwabiwa ngalokungenatihibe kwemitfombolusito;
??Kwabiwa, kusetjentiswa kanye nekuphindze kusetjentiswe kwemininingwano
yendzawo lehlobene, kusetjentiswa nekufundzisa ngenhlangano, ngaphandle
kwekuphindvwaphindvwa kwemitamo lokungenasidzingo nalokubitako;
  NGEKWENTA LOKU...
??kutsatselwa etulu kwemininingwano yendzawo lehlobene njengeligugu, lokumele
liphatfwe ngalokufanelekile;
??kubhaliswa ngekushicilelwa kwetikhungo temininingwano yendzawo lehlobene;
??kufakwa esikhatsini sinye khona kutawugcugcutelwa kuntjintjiselana
ngemininingwano yendzawo lehlobene kanye nekusebentelana kwetinhlelo
temininingwano letineluhlangotsi lwendzawo lehlobene
??kutfutfukiswa nekuphatfwa kwetinhlelo letivuna basebentisi letitawukhutsata
kuvunjululwa nekukhokhwa kwemadathasethi emininingwano yendzawo
lehlobene...
??kusetjentiswa kweluhlaka lwenchubomgomo lecinisekisa kutfolakala
kwemininingwano yendzawo lehlobene leshayemhlolweni nalephetfwe kahle,
ledzingeka ekubuseni lokufanelekile nalokungiko
??kuklayiswa kwetinhlelembiso tetikhungo leticacisa umtfwalo wekwengamela
lokudzingekile ekuphatfweni nasekusatjalisweni kwemininingwano lebalulekile

1
Yini SAHRC?
IKhomishini yeMalungelo eLuntfu yaseNingizimu Afrika (SAHRC) yakhiwe
yiKhomishini kanye neLihhovisi laLobhala.
IKhomishini
Sihlalo nguMfundisi Dok Barney Pityana, sekelasihlalo nguNksn Shirley
Mabusela. Ikhomishini inabokhomishane labafika eshumini nakunye, kufake
ekhatsi sihlalo kanye nasekelasihlalo.
Lihhovisi laLobhala
Lihhovisi laLobhala liholwa Sikhulunhloko Lesiphetse. Linematiko lamane:
???Temfundvo, Tekucecesha neTekwatisa
???IMisebenti yeTemtsetfo
???Tekucwaninga neTemadokhumenti
???Tetimali neTekuphatsa
SAHRC inemakomiti lentiwe ngubokhomishane, sitafu kanye nemalunga
angaphandle lasebenta kuletindzawo letilandzelako:
???Umgomo neKuhlela;
???Kuchumana naHulumende kanye nePhalamende;
???Tindzaba Temtsetfo neTemtsetfosisekelo;
???Kuchumana kweTinhlangano letingekho ngaphansi kwaHulumende kanye
ne Tinhlangano Letimiswe ngeKwemtsetfo;
???Kuchumana neMave ngemave;
???Labakhubatekile; kanye
???NeBantfwana.
Kwengeta kuloku, lowo nalowo khomishane unemtfwalo lospeshali kuphrovinsi
yinye kumbe ngetulu kwayinye. Bokhomishane bahambela emaphrovinsi khona
batekwakha budlelwano netinhlangano letilapho, bahlatiye lokwenteka lapho futsi
baphendvule netikhalo.
Yentani SAHRC?
AHRC yasungulwa nguNtsetfosisekelo kutsi:
???itfutfukise lisiko lemalungelo eluntfu eNingizimu Afrika;
???ifundzise bantfu baseNingizimu Afrika ngemalungelo eluntfu;
???iphenye kwephulwa kwemalungelo eluntfu futsi itfole tindlela tekulungisa
lesimo leso (lokufaka ekhatsi kuyisa emacala ekhotho, nangabe
kunesidzingo);
2
???icalise lucwaningo ngemalungelo eluntfu eNingizimu Afrika kanye
nakumave ngemave;
???yeluleke hulumende ngemalungelo eluntfu futsi icaphele kutsi hulumende
uwakhuphula futsi uwavikela njani emalungelo eluntfu;
???ihlale icaphele yonkhe imitsetfo lebhalwa kuwo onkhe emabanga
ahulumende (wasekhaya, wephrovinsi kanye newavelonkhe)
kutewucinisekisa kutsi lemitsetfo iyawahlonipha emalungelo eluntfu; futsi
???ihlale icaphele loko lokwentiwa nguhulumende kwekucinisekisa kutsi
bantfu bayakhona kuwasebentisa emalungelo abo angekwetenhlalakahle
nangekwetemnotfo (simondzawo, tindlu tekuhlala, lunakekelo lwetemphilo,
kudla, emanti, kuvikeleka kutenhlalakahle kanye netemfundvo).
Kubika ngekwephulwa kwemalungelo eluntfu
Kwephulwa kwemalungelo eluntfu ngulesikhatsi nobe nguwaphi alamalungelo
lakuMtsefto weMalungelo eLuntfu ahlukunyetwa kumbe ephulwa. Nobe kunjalo,
SAHRC ayikabukani nako konkhe kwephulwa kwemalungelo. Letinye tehlakalo
tekwephulwa kwemalungelo tibhekiswa kuletinye tinhlangano kanye nemitimba
lokusungulelwe kubukana nekwephulwa kwemalungelo latsite. Letinhlangano
tifaka ekhatsi:
IKhomishini yeKulingana ngeKwebulili (tehlakalo tekubandlululwa ngobe
uyindvodza kumbe umgumfati kumbe ngekwebulili); Tel: 011-403 7182
UMvikeli weMphakatsi (tikhalo leticondziswe etikhulwini tahulumende);
Tel: 012-322 2915/6
IKhomishini yeKubuyisana, Kulamula kanye neKutsatsa Sincumo (tehlakalo
tekuphatsa kabi tisebenti); Tel: 011-377 6894
Lihhovisi leMcondzisi Lelitiphetse leTikhalo (tikhalo leticondziswe
emaphoyiseni); Tel: 012-428 5700
Nangabe indzaba yakho imayelana nakunye kwaloku, kuncono kutsi utsintsane
ngco naletinhlangano. Ungabuye futsi utfole kwelulekwa kanye nelusito
ngesikhalo sakho kuMabhodi eLusito lweTemtsetfo (latfolakala eMakhotho
aBomantji) kumbe eMakliniki eLusito lweTemtsetfo (latfolakala eManyuvesi
lamanyenti). Kukhona futsi tinhlangano letingekho ngaphansi kwahulumende
(njengeBameli beMalungelo eLuntfu, Tikhungo teLusito lweTemtsetfo kanye
neBlack Sash) nato letingakwati kukusita.
3
Indlela lekubikwa ngayo kwephulwa kwemalungelo ku SAHRC
Nangabe indzaba yakho kukwephulwa kwalinye lemalungelo lakuMtsetfo
weMalungelo eLuntfu, futsi nakungesiyo indzaba lengabukwa ngulenye
inhlangano, ungayibika ku SAHRC ngekutsi:
Ushayele lucingo SAHRC. Munye walabasebenta lapho utawutsatsa sitatimende
kuwe kumbe akutfumelele lifomu lesikhalo kumbe akunikete lilanga longeta ngalo
ehhovisi wena matfupha.
Kumbe
Utfumele ifekisi kumbe incwadzi eTikweni leMisebenti yeTemtsetfo ye SAHRC
lebhalwe ngelulwimi lolutsandzako.
Kumbe
Utfole lifomu le SAHRC, uligcwalise bese ulibuyisela kuKhomishini.
Emakheli emahhovisi e-SAHRC
Johannesburg - Private Bag 2700, Houghton 2041
Tel: 011 - 484 8300 Fax: 011 - 484 1360
Eastern Cape - P O Box 1854, Port Elizabeth 6001
Tel: 041 - 582 4094/2611 Fax: 041 - 582 2204
KwaZulu Natal - P O Box 1456, Durban 4000
Tel/Fax: 031- 304 7323/4/5
Northern Province - P O Box 55796, Pietersburg 0700
Tel: 015 - 291 3500/3504 Fax: 015 - 291 3505
Western Cape - P O Box 3563, Cape Town 8001
Tel: 021 - 426 2277 Fax: 021 - 426 2875
UMtsetfo weMalungelo eLuntfu
Kuze sakhe lisiko lemalungelo eluntfu, kubalulekile kutsi leso naleso sakhamuti
siwati emalungelo aso futsi sicondzisise umtfwalo lohambisana nalamalungelo.
SAHRC ivikela futsi ikhuphule emalungelo eluntfu abo bonkhe bantfu
baseNingizimu Afrika.
4
Loku lokulandzelako ngumbhalo lowentiwe malula weMtsetfo weMalungelo
eLuntfu. Fundza Sehluko 2 seMtsetfosisekelo nawufuna umbhalo lophelele.
Kulingana kwebantfu: Angeke ubandlululwe. Kodvwa-ke kukhushulwa
kwalabanelikhono kanye nekubandlulula lokulungile kuvunyelwe.
Sitfunti sekuba ngumuntfu: Sitfunti sakho kumele sihlonishwe futsi sivikelwe.
Kuphila: Unelilungelo lekutsi uphile.
Kukhululeka nekuphepha kwemuntfu: Angeke uvalelwe ejele ngaphandle
kwekutsi ugwetjwe, angeke uviswe buhlungu kumbe ujeziswe kabuhlungu.
Budlova lobenteka emakhaya abukavunyelwa.
Bugcili, kusebenta umhlaba wemuntfu nekusetjentiswa ngenkhani: Bugcili
nekusetjentiswa ngenkhani akukavunyelwa.
Lingasese: Angeke useshwe kumbe kuseshwe likhaya kumbe imphahla yakho.
Kukhululeka ngekwenkholo, ngekukholelwa nangembono: Ungakholelwa
futsi ucabange nobe yini loyitsandzako, futsi ungalandzela inkholo loyifunako.
Kukhululeka kutsi utikhulumele: Bonkhe bantfu (kufake ekhatsi betindzaba)
bangasho nobe yini lebayifunako.
Kuhlangana, kubhikisha, kuphiketha nekukhalanyandzaleyo: Ungabhikisha,
uphikethe futsi wente sikhalonyandzaleyo. Kodvwa-ke loku ubokwenta
ngekuthula.
Kukhululeka kwekuhambelana: Ungahambelana nanobe ngubani lomfunako.
Emalungelo etembangave: Ungesekela licembu letembangave lolifunako.
Nangabe usakhamuti, futsi lokungenani uneminyaka le-18 budzala, ungavota.
Kuba sakhamuti: Kuba sakhamuti kwakho ete umukwe kona.
Kukhululeka kuhamba nekuhlala: Ungaya futsi uhlale nobe kukuphi lapha
eNingizimu Afrika.
Kukhululeka kuhweba, kuba nesikhundla nekufundzela umsebenti:
Ungenta nobe nguwuphi umsebenti lowufunako.
Budlelwane kutemsebenti: Ungajoyina tinyonyani ubuye uteleke.
5
Simondzawo: Unelilungelo lekuba nesimondzawo lesinemphilo.
Imphahla: Imphahla yakho ungemukwa yona kuphela nangabe kulandzelwa
timiso lekungito.
Tindlu tekuhlala: Hulumende kumele acinisekise kutsi bantfu batfola tindlu
tekuhlala.
Lunakekelo lwetemphilo, kudla, emanti nelusito lwahulumende:
Hulumende kumele acinisekise kutsi utfola kudla nemanti, lunakekelo
lwetemphilo kanye nelusito lwahulumende.
Bantfwana: Bantfwana labangephansi kweminyaka le-18 banemalungelo
lasipeshali, njengelilungelo lekungahlukunyetwa.
Temfundvo: Unelilungelo lekutfola imfundvo lesisekelo, kufake ekhatsi
imfundvo lesisekelo yalabadzala, ngelulwimi lwakho (nangabe loku
kunekwenteka).
Lulwimi nemasiko: Ungasebentisa lulwimi lolufunako futsi ulandzele lisiko
lolufunako.
Imiphakatsi yangekwemasiko, ngekwenkholo nangekwelulwimi: Imiphakatsi
ingatijabulisa ngemasiko ayo, yente inkholo yayo futsi isebentise lulwimi lwayo.
Kutfola lwati: Unelilungelo lekutfola nobe nguluphi lwati hulumende lanalo.
Sento setekuphatsa lesinebulungiswa: Tento tahulumende kumele
tingakhetsi.
Kutfola lusito lwelikhotho: Unako kutsi inkinga yakho yangekwemtsetfo
incunywe likhotho, kumbe lomunye umtimba lonjengalo.
Bantfu lababoshiwe, labavalelwe ejele nalababekwe licala: Lelilungelo leli
livikela bantfu lababoshiwe, labavalelwe ejele nalababekwe licala.
CAPHELA: Onkhe lamalungelo lawa angakhawulelwa nakubonakala kutsi
kwenta njalo kuyintfo lelungile. Nawufuna kwati kabanti ngaloku fundza
Sehluko 2 seMtsetfosisekelo.

Sisekelo Semlandvo
Libhodi Letilimi Tonkhe Taseningizimu Afrika lisungulwe mayelana Nemtsetfo wesi-59 wango-1995 weLibhodi lelimele Tilwimi taseNingizimu Afrika loshintjiwe njenge PANSALB Amendment Act yanga-1999. 
Lelibhodi lisungulwe ngekulandzela Umtsetfosisekela weRiphabliki yaseNingizimu Afrika (Umtsetfo 106 wanga 1996) kuze kutsi:- 
(a) Kutfutfukisa nekwakhiwa kwetindzawo tekwetfutfukisa nekusentjetiswa 
* kwetilwimi tembuso 
* tilwimi temaKhoyi nemaSani 
* lulwimi lwemasayini 
(b) kutfutfukisa nekucinisekisa kuhlonishwa kwa- 
* tonkhe tilwimi letisetjentiswa mphakatsi wonkhe.WaseNingizimu Afrika, kufaka ekhatsi siJalimani, siGriki, siGujarati, siHindu, siTamili, siTelegu, nesi Urudi kanye nesi; 
* Arabiki, siHebheru,siSansikiriti, naletinye tilwimi letisetjentiswa kutetenkolo taseNingizimu Afrika. 
LIBHODI LETILIMI TONKHE TASENINGIZIMU AFRIKA 
Silandza Sembono
Injongo yelibhodi leTilwimi taseNingizimu Afrika kwenyusa kukhulunywa kwetilwimi tonkhe taseNingizimu Afrika ngekutsi: 
* Kwakhiwe tindzawo tekutfutfukisa nekusetjentiswa lokulinganako kwato tonkhe tilwimi tembuso; 
* Kugcinwe inhlonipho nekukhutsata kusetjentiswa kwaletinye tilwimi kulelive; 
* Kukhutsatwe ngekusetjentiswa ngalokuphambili kwetinsita letiphatselene netetilwimi telive, kuze kuniketwe bantfu baseNingizimu Afrika emandla ekutsi bakhululeke kunobe ngutiphi tihlobo letibandlulula ngalokuphatselene netetilwimi, kubasetulu nekuhlukanisa nekubaniketa emandla ekusebentisa ngalokucolindzile ngekutikhetsela ngetilwimi tebantfu kanye nekutfutfukisa sive. 
LIBHODI LETILIMI TONKHE TASENINGIZIMU AFRIKA 
Umbono Welibhodi
Kuniketa ngekwatiwa, ngekusetjentiswa nekuchutjekiswa kwekukhuluma tonkhe tilwimi taseNingizimu Afrika ngekutsi kuktftfukiswe letilwimi lebetitsatselwa phasi kudzala. 
Libhodi Letilimi Tonkhe Taseningizimu Afrika libona kufanele kutsi emisebentini yalo libambisane nemitimba yemkhandlu wendzawo ekutfutfukiseni kwe: 
* Mphakatsi nekusebenta lekumayelana nekuhumusha nekuguculwa kwelilimi; 
* Tintfo tekufundza netembhalo lebhalwe ngetilwimi tendzabuko; 
* Tinchazamagama letikhulisa kungenela lulwimi ngaphakatsi kwemindeni yetilwimi; 
* Kusebentisana ngeluchungechunge lwemave langubomakhelwane ngetindzaba letihlobene ngetetilwimi; 
* Tinhlelo tekucecesha lokugcwele kubakhulumi/basebentisi betilwimi tendzabuko, ekucecesheni ngelulwimi nangemsebenti wekutfutfukisa; 
* Naletihlelo letimbula lwati lwendzabuko eNingizimu Afrika. 
Imikhandlu
Kuze kutsi kutfolakale loku, leLibhodi linemitimba lemitsatfu: 
* Imikhandlu yeTilwimi teSifundza, 
* Imitimba yavelonkhe yeTilwimi 
* Kanye neMacembu Avelonkhe Lenta Tichazamagama. 
Umsebenti weImikhandlu yeTilwimi teSifundza kusinye sifundza kubonisa leLibhodi ngetindzaba letihlobene nekutsikameteka kwelulwimi kunobe ngusiphi sifundza. 
Ngakulolunye luhlangotsi, imikhandlu yeTilwimi teSifundza, lesatawusungulwa, kufanele ibonise leLibhodi nganobengabe nguliphi lulwimi, lulwimi lwemasayini nobe lolungetiwe kanye naletinye tindlela tekukhuluma. Umsebenti walaMacembu Avelonkhe Lenta Tichazamagama kutsi ubeke embili ngekuhlanganiswa kwetichazamagama tato tonkhe tilwimi tembuso njenge luhlaka lwekwenyusa tinchubomgomo tekwetfutfukisa lulwimi. 
LIBHODI LETILIMI TONKHE TASENINGIZIMU AFRIKA 
Tincenye Letibukwe
Kuyakhulumeka kutsi leLibhodi lihlangabeta imitamo yalo yekutfutfukisa lulwimi ngekubuka kuletincenye letilandzelako: 
* Kuhlelwa kweSimo seLulwimi 
* Lulwimi kuteMfundvo 
* Kuguculwa kwemagama nekuHumusha 
* Kwentiwa kwetichazamagama, iThemilogy neMagama etindzawo 
* Kutfutfukiswa kweMibhalo naleTilwimi Lebetitsatselwa phasi Kudzala 
* Malungelo eLulwimi nekuLamula 
* Luphenyo
LIBHODI LETILIMI TONKHE TASENINGIZIMU AFRIKA
Emandla Nemisebenti
(ngekuvetwa kwawo Kumtsetfo We-PANSALB wesi-59, 1999 nakuMtsetfo Welutjintjo lwe-PANSALB, wanga-1999)

1.  IMITIMBA YE-PANSALB

Libhodi lifanele ngendlela lehlelelwe Libhodi ngesiyalo lesikuGazethi neGazethi yeSifundza lisungule: 
(a) umkhandlu welulwimi lwesifundza ngasinye sifundza kutewutjengisa nguyiphi indzaba lephatselene nelulwimi kusifundza nobe kungaphatsi kahle lesifundza nobe kulolunye luhlaka makunjalo lapho kuletifundza kunganamkhandlu nobe lapho kunemkhandlu welulwimi lwesifundza unemandla etilwimi tembuso takuleso sifundza: Mangabe umkhandlu welulwimi lwesifundza ukhona kuleso sifundza, lomkhandlu lowo unjena, ngembono welibhodi bameli labafanele baletilwimi letitjentiswa kulesifundza, lomkhandlu kufanele ube ngulosungulwe ngemikhawulo yalesigatjana ingcayi nangabe solo ingummeli. 
(B) umtimba wesive welulwimi kutewuyitjengisa kunobe ngabe nguluphi luhlobo lwelulwimi, lulwimi lwemasayini nobe lokwengeta naletinye tindlela tekuchumana, mangabe kunganamtimba welulwimi nobe lapho lomtimba lokhona ungawenti umsebenti wawo: Mangabe umtimba lonjalo ukhona, kufanele ube ngulosungulwe ngemikhawulo yalesigatjana. 
(b) macembu [etichazamagama avelonke] atawusebenta njenge timboni letilimithedi ngegaranti lengaphasi kwesigaba-21 yemtsetfo wetimboni, wanga-1973 ( Umtsetfo wesi-61 wanga-1973) utawuphindze unikete tinsita tetimali kulamacembu kutegcwalisekisa imisebenti yato: Mangabe lememorandamu nemisebenti yehlangano yalawo macembu atawufaka tincubomgomo letilandzelako:
(i) Licembu linelicala ngetimali leniketwe yona libhodi. (ii) Licembu litawugcina tincubomgomo telibhodi. (iii) Licembu litawubambelela kuletincubamgomo tekwenyusa kutfutfukiswa kwelulwimi.
2 UMTSETFO WELULWIMI / INCUBOMGOMO YELULWIMI / KUSEBENTA KWELULWIMI 
Libhodi litawu:
(a) tsatsa tincomo macondzana nemtsetfo laphakamasiwe nobe lokhona, kusebenta ngencubomgomo ngalokucondzile nobe ngalokungakacondzi ngetidzaba telulwimi nanobe kusiphi sigaba sahulumende, lokunye macondzana nekuguculwa lokuphakamisiwe nobe kubuyisa, kuphindzisela kwalowo mtsetfo, kusetjentiswa nencubomgomo. 
(b) itawutsatsa tincomo kumitimba yembuso kuto tonke tigaba tahulumende lapho ibona khona kutsi misebenti lenjalo kufanele kutsi ingatsatfwa njengetilinganiso tekwenyusa kwekukhulunywa kwetilwimi letinyenti ngaphatsi kwaloluhlaka LweMtsetfosisekelo. 
(c) itaweluleka ngekuhlanganiswa kwekuhlelwa kwelulwimi eNingizimu Afrika 
3. KUKHULUNYWA KWETILWIMI LETINYENTI 
Libhodi litawu wenyusa ngekukutsala kwatisa ngekukhulunywa kwetilwimi letinyenti njengemcebo wesive. 
4. KUTFUTFUKISWA KWETILWIMI LEBETITSATSELWA PHASI KUDZALA 
Libhodi litawu: 
(a) nyusa ngekukhutsala kutfutfukiswa kwetilwimi lebetitsatselwa kudzala. 
5. LUPHENYO 
Libhodi litawu: 
(a) sungula timfundvo neluphenyo loluhlose kwenyusa nekwakha tindzawo tekutfutfukisa nekusetjentiswa kwe: 
(i) tilwimi tonke tembuso weRiphabliki (ii) tilwimi tema Khoyi nema Sani; ne (iii) lulwimi lweMasayini lwaseNingizimu Afrika
(b) sungula timfundvo neluphenyo loluhlose eku: 
(i) tfutfukisweni kwetilwimi lebetitsatselwa phasi eNingizimu Afrika kudzala; (ii) ngancishiswa kwemalungelo lanebudlelwano nelulwimi nesimo setilwimi lesabakhona kusukela ngamlaka-27 Apreli 1994 (iii) nyusweni kokukhulunywa kwetilwimi tonke taseNingizimu Afrika (iv) nyusweni kokusetjentiswa kwemacebo etilwimi taseNingizimu Afrika; neku (v) vimbela kusetjentiswa kwanobe ngabe nguluphi lulwimi ngehloso yekugcilata, kuba setulu nobe kuhlukanisa. 
6 KULAMULA NEMALUNGELO ELULWIMI 
Libhodi litawu: 
(a) kwenta lusito loludzingekile ngaphandle kwemali lekufakwa kwetikhalo futsi nalapho kudzingakale khona litawusita umkhali ngalofunekako umangabe kufakwa sikhalo 
(b) [mhlawumbe ngekusebentisa emandla alo futsi] litawutsi nalitfola sikhalo lesibhaliwe liphenye ngekuphulwa lokushiwo kwanobe nguliphi lilungelo lwelulwimi, incubomgomo yelulwimi nobe kusebenta kwelulwimi. 
[NB:Libhodi mhlawumbe ngekusebentisa emandla alo liphenye/lokushiwo/kuphulwa kwemalungelo elulwimi; and mhlawumbe lingabita nobe ngumuphi umuntfu, umtimba nobe umtimba wembuso utewuvela ngaphambi kwalo utewuniketa bufakazi uphindze ukhiphe noma nguwaphi marekhodi nobe mabhuku lacondzene naloko] 
7. KUSEBENTISANA NALEMINYE MITIMBA 
Libhodi litawu: 
(a) lungiselela kusebentisana netihleli telulwimi letingaphandle kweNingizimu Afrika
(b) tama kwenyusa kusebentisana lokusondzelene emkhatsini kwayo nemtimba wembuso, umuntfu, umtimba webantfu nobe ihlangano legacekile ekutfutfukiseni nasekunyusweni kwelulwimi; 
(c) ngaphambi kwekwenta nobe kukhishwa kwembiko, lokutfolakele, umbono, seluleko nobe siphakamiso, tfola seluleko- 
(i) semkhandlu welulwimi lwesifundza lonakene naloko lowasungulwa ngaphasi kwesigaba 8 (8) (a)
(ii) sanobe nguwuphi umtimba wembuso macondzana nendzaba lenekushayisana ngalokucondzile nobe ngalokungakacondzi kunobe nguliphi lulwimi, incubomgomo yelulwimi nobe kusebenta kwelulwimi lokulandzelelwe, lokusetjentiswe, nobe lokuphakamiswe ngulowo mtimba wembuso
(ii) sanobe nguwuphi umtimba welulwimi lowasungulwa ngaphasi kwesigaba 8(8)(b); nobe
(iv)sanobe nguwuphi umuntfu, licembu, umtimba welulwimi nobe ihlangano legacekile nobe inelutsandvo ekwenyusweni kwetilwimi tembuso taseNingizimu Afrika ngekumema imibhalo yeticelo ngekwenta simemetelo kulomphumela lokuGazethi nakuGazethi yeSifundza 
[NB: Lomkhandlu, umtimba wembuso nobe umtimba welulwimi kucondziswe kuloku lokungehla utawube ucindzetelekile kutsi unikete seluleko lesicelwe liBhodi] 
8. LEMISEBENTI LELANDZELAKO MHLAWUMBE INGENTIWA LIBHODI NGEKUTSANDZA KWALO: 
Libhodi mhlambe: 
(a) lingacela nanobe nguwuphi umtimba wembuso kutsi uliniketele ngelwati lwanobe ngabe ngusiphi sigungu sesishayamtsetfo tilinganiso tekuphatsa letitsetfwe mayelana nencubomgomo yelulwimi nekusetjentiswa kwelulwimi 
(b) linganiketa seluleko kunobe nguwuphi umtimba wembuso ekusetjentiseni kwanobe ngusiphi siphakamiso nobe umtsetfo lokhona, incubomgomo nekusebenta ngalokucondzile nobe ngalokungacondzi ngetindzaba letiphatselene nelulwimi. 
(c) lingacaphela kuhlolisiswa kweseluleko lesiniketwe ngekuvumelana ngesigaba (b) 
(d) ngekulandzela kwandza lokulinganako kwekusetjentiswa kwelulwimi ngalokulinganako, kucondzisa tintfo nekucaphela- 
(i) migomo lefanele lengancunywa Libhodi mayelana nalemisebenti leyo: futsi
(ii) nekwentiwa kwaleyo misebenti 
(e) macondzana nekuba khona kwemitsetfo leniketiwe nencubomgomo yeMtsetfosisekelo lenebundlelwano ngalokucondzile nobe lobungakacondzi etindzabeni telulwimi ngalokuvamile: 
(i) licaphele kuhlolisiswa kwekuniketelwa kwemtsetfosisekelo macondzana nekusetjentiswa kwelulwimi
(ii) licaphele lokucuketfwe nekubukisiswa kwanobe nguwuphi umtsetfo lokhona nalomusha, kusebenta nekusetjentiswa kwencubomgomo ngalokucondzile nobe ngalokungakacondzi ngetindzaba telulwimi kunobe ngusiphi sigaba sahulumende
(iii) lisungule, ligcogce liphindze ligcine tisisekelo telwati lokufaka ekhatsi, kodvwa lokungaka khawulelwa kutisisekelo telwati lwa: 
(aa) tonke tilinganiso temtsetfo (lokufaka ekhatsi imitsetfo lekuMtsetfosisekelo) lesebenta ngetindzaba telulwimi: futsi 
(bb) nobe nguyiphi incubomgomo nekusebenta kwanobe nguyiphi ihlangano nobe umtimba losebenta ngembuso ngalakucondzile nobe ngalokungakacondzi ngetindzaba letiphatselene nelulwimi 
(f) linganiketa nobe ngumuphi umuntfu imali nobe umtimba webantfu nobe ihlangano kutsi iphatse luphenyo nekutsi ilungiselele kukhishwa kwaloluphenyo ngeligama layo futsi mhlawumbe ngalomcondvo lowo kungenta macebo abe khona kunoba ngumuphi umuntfu nobe umtimba nobe bantfu nobe ihlangano 
(g) lingabita nobe ngumuphi umuntfu kutewuniketa bufakazi embikwalo, nobe akhiphe nobe nguyiphi incwadzi lesemtsetfweni nobe nalelinye lwati lolunjalo nobe lokutsite le mhlawumbe lokungadzingakala kutewuwenta umsebenti weLibhodi. 
(h) kweluleka hulumende kutsi anikete bantfu nobe macembu latsikameteke kakhulu ngekuphulwa ngalokusobala malungelo elulwimi ngenca yemali nalolunye luncedvo. 
(i) ngekuchubekisa tinjongo talo nangemcondvo wekusebentisa emandla alo nekwenta umsebenti walo: 
(i)kwenta mitsetfo nekukhipha timemetelo 
(iii) kukhishwa kwalemitsetfo leyo naletimemetelo kuGazethi nakuGazethi yeSifundza 
(j) libonisane liphindze lisebente nanobe ngumuphi umuntfu nobe umtimba webantfu labanelwati lolusipesheli nesipiliyoni etinkingeni telulwimi lwaseNingizimu Afrika, nobe longabe ngalenye indlela agacekile ekutfutfukiseni nasekunyeusweni kwelulwimi.   
Contact Details
Telephone: +27-12-341 9638 or 341 9651
Fax: +27-12-341 5938 
Enquiries: Mr. Nkosana Sibuyi
Postal address: Private Bag X08, Arcadia, 0007

Physical address: MBA Building 3rd Floor,  527 Church Street, Pretoria
E-mail: communication@pansalb.org.za
www.pansalb.org.za

ISEHLUKO M
TIMISO TEKUTIPHATSA KWETISEBENTI TAKAHULUMENDE
M1. INCHAZELO
KuleSehluko noma nguliphi ligama noma libintana lemagama leletfula umcondvo lonikwe inchazelo kulomTsetfo, licuketse lenchazelo lelinikete yona, kantsi futsi "lomTsetfo" ucondzise kumTsetfo wetiSebenti taHulumende wanga 1994, kanye netimiso letiniketiwe ngalokunjalo.
M2. INHLOSO
M2.1 Kuze kuniketwe umphumela lotawusebenta ngekwetimiso temtsetfosisekelo letimayelana netiSebenti taHulumende, tonkhe tisebenti tibhekeke kutsi tilandzele letiMiso tekutiPhatsa letibekwe lapha kuleSehluko.
M2.2 LetiMiso tekutiPhatsa kufanele tisebente njengenkhombandlela etisebentini, teneka kutsi tilindzeleke titiphatse njani ngalokwemukelekako ngeliso lebuntfu umuntfu ngamunye nasebudlelwaneni bakhe nalabanye. KuLandzela letiMiso tekutiPhatsa kungabukwa kutsi kuchubele embili kusebenta ngendlela lephakeme kuphindze kusite nasekuletseni kutetsemba etiSebentini takaHulumende.
M3. SINGENISO
M3.1 Sikhona sidzingo sekuniketa tinkhombandlela etisebentini mayelana nebudlelwane letinabo nesishayamtsetfo, kutepolitiki, netisebenti letisetikhundleni letisetulu, letinye tisebenti kanye nesive nekukhombisa umoya lokufanele tisebenti tichube ngawo umsebenti wato, kutsi kungentiwani kute kuvinjwe kungcundzana kwetifiso nalokubukeke kubo ekutiphatseni ngamunye emphakatsini nasemphilweni yangansese.
M3.2 Lite Timiso teKuphatsa talungiswa kwekutsi tifake ekhatsi konkhe ngalokusemandleni, tijinge tinganiketi silinganiso lesinemininingwane lebanti yalotiphatsa. Baphatsi beminyango ngekwesigaba 7(3)(b) seMtsetfo, emkhatsini wetintfo letinye banemtfwalo wekuphatfwa nekuhlelwa lokusebenta kahle kweminyango yabo kanye nekulondvolotwa kwemphatfo lecinile. Ngaloko-ke ngemuva kwekutsi loludzaba ludzingidvwe eluphikweni lweTisebenti taHulumende, loMkhandlu weKucocisana (Chamber of the Public Service Bargaining Council), ungengeta Timiso teKuphatsa letilungiselelwe kuleSehluko ngaphandle kwekususa incenye yato kute balungiselele timo tabo letingafani nelutfo. Baphatsi beminyango kufanele bacinisekise kutsi basebenti babo bayatana naleti tinyatselo, nekutsi bayatemukela bayatilandzela futsi.
M3.3 Kwephulwa kwanobe ngusiphi Simiso seKutiphatsa lokubekiwe kutawubukwana nako ngekweSigaba 20 (t) seMtsetfo weTisebenti taHulumende, 1994,. Noko inhloso lesemcoka yaleTimiso ngulenebuhle lokukutsi akugcugcutelwe kutiphatsa lokusibonelo, kwato tonkhe tisebenti.
M4. TIMISO TEKUTIPHATSA
M4.1 BUDLELWANE NESISHAYAMTSETFO KANYE NEBAPHATSI
Sisebenti -
M4.1.1 setsembekile kuRiphabhuliki kantsi futsi siwutsatsela etulu siphindze silandzele umTsetfosisekelo uma senta imisebenti yaso yemihla;
M4.1.2 sihambisa tidzingo temphakatsi embili uma senta umsebenti waso;
M4.1.3 silandzela ngekutitfoba imigomo yaHulumende wangaleso sikhatsi ekwenteni imisebenti yaso njengekusho kwemtsetfo naleminye imibandzela;
M4.1.4 setama kwati siphindze silandzele imitsetfo kanye naleminye imiyaleto lehambisana nekutiphatsa nemisebenti yaso;
M4.1.5 siphindze sibambisane nalamanye ematiko ahulumende langaphansi kweSishayamtsetfo neMtsetfosisekelo ekutfutfukiseni tifiso tesive.
M4.2 BUDLELWANE NESIVE
Sisebenti -
M4.2.1 sigcugcutela lubumbano nemphilo lenhle yesive saseNingizimu Afrika ngekwenta imisebenti yaso;
M4.2.2 sitawusebentela sive ngendlela lengenako kukhetsa kuze kutekwenyuka lizinga lekutetsemba etiSebentini taHulumende;
M4.2.3 siyatitfoba, sinikete lusito siphindze sibe nekufolakala kalula ekusebenteni kwaso nesive ngaso sonkhe sikhatsi siphatse sive njengemakhasimende lanelilungelo lekutfola lusito lolusezingeni lelisetulu;
M4.2.4 sinake timo netikhalo tesive ekwenteni umsebenti waso nasekwenteni tincumo letitsintsana nesive;
M4.2.5 sitikhatsata ngekutfutfukiswa kwabo bonkhe labahlala kuleli laseNingizimu Afrika;
M4.2.6 asibandlululi ngalokungakafaneli nome nguliphi lilunga lemphakatsi ngekwelibala, kwebulili, kwebuhlanga nome kwekutsi ubuya kuwuphi umango, kwelibala, kwemcondvo lonawo ngebulili, kwebudzala, kwekukhubateka, kwenkholo, kwemicondvo yelicembu lepolitiki, kwanembeza, kwenkholelo, kwelisiko, nome ngekwelulwimi;
M4.2.7 asisebentisi sikhundla saso sekuba siSebenti saHulumende ngendlela legcugcutela kucabanga ngendlela letsite nome kwelicembu lelitsite lepolitiki nome tifiso telibandla lelitsite;
M4.2.8 siyahlonipha siphindze sivikele kuhlonipheka kwakhe wonkhe umuntfu nome emalungelo akhe njengobe abhalwe kuMtsetfosisekelo; kanye nekutsi
M4.2.9 siyalinaka lilungelo lesive lekutsi satiswe, ngaphandle kwelwati loluvikelwe ngumtsetfo.
M4.3 BUDLELWANE EMKHATSINI WETISEBENTI NGEKWATO
Sisebenti -
M4.3.1 sisebenta ngekubambisana lokuphelele naletinye tisebenti kuze sichubele phambili intsandvo yesive;
M4.3.2 senta konkhe lesikutjelwa ngulabanemandla ekusinika umsebenti, yingci nje uma ngabe kungaphikisani neMtsetfosisekelo noma leminye imitsetfo;
M4.3.3 asikhetsi ngebuhlobo noma bungani uma kuphatselana nemsebenti waso futsi asisebentisi sikhundla saso kuntjintja ingcondvo yalesinye sisebenti, nome siguculwe indlela yekucabanga kwalesinye sisebenti kutsi sisebentise sikhundla saso ngalokungakafeneli;
M4.3.4 sisebentisa tindlela letifanele tekubeka tikhalo taso kulabo labasimelele;
M4.3.5 sitimisela ngekutfutfukisa sikhutsate siphindze sisebentise tisebenti sikhutsate futsi kusebenta nebudlelwane lobuhle nalabanye;
M4.3.6 siphilisana ngaphandle kwekukhetsa naletinye tisebenti, nome tingaba nguletehlukile ngebuve, ngebulili, ngebuhlanga nome kutsi ubuya kuwuphi umango, ngelibala, ngemcondvo, ngebulili, ngebudzala, ngekukhubateka, ngenkholo, ngekwemcondvo welicembu lepolitiki, nganembeza, ngenkholelo, ngelisiko nome lulwimi; kantsi siphindze
M4.3.7 singatingeni tento temacembu epolitiki emsebentini.
M4.4 KWENTIWA KWEMSEBENTI
Sisebenti -
M4.4.1 setama kwenta imigomo yakulelo litiko laso ngaphandle kwekuhlaphata imali futsi nangentsandvo yesive;
M4.4.2 siyakwati kuticabangela tintfo ekwenteni umsebenti waso, sifune tindlela letincono tekucatulula tinkinga siphindze sikhulise likhono lekusebenta ngaphandle kwekwephula umtsetfo;
M4.4.3 senta imisebenti yaso ngesikhatsi;
M4.4.4 senta imisebenti yaso ngebucwepheshe nangekutimisela;
M4.4.5 asitifaki etivumelwanweni nome tenteko letiphambene noma letigucula kwentiwa kwemsebenti waso losemtsetfweni;
M4.4.6 siyatikhweshisa ekwentiweni kwesincumo lesingagcina sente sona satfola umphumela lomubi nekutsi loku kufanele kuvetwe kahle ngiso lesisebenti;
M4.4.7 semukela sibopho sekwenta kutsi sitfolakale ekufundzisweni lokuhlala kwenteka ngaso sonkhe sikhatsi sisasebenta lapha;
M4.4.8 siyetsembeka siphindze sikwati kunika inchazelo ngekusetjentiswa kwetimali kanye netimphahla tahulumende, kanye naletinye njeke tindleko ngalokufanele, lokunemphumelelo emisebentini lefanele;
M4.4.9 sigcugcutela kuphatsa lokuphilako, lokunemphumela, lokungenamfihlo nalesinganika inchazelo yako uma baphatsi babona kunesidzingo;
M4.4.10 ekwenteni umsebenti waso sibikele labafanele ngekukhwabanisa, kusetjentiswa dlephu kwemali, kucashana ngebuhlobo kanye nanome ngabe ngukuphi lokulicala lokuphindze kungahambisani nentsandvo yesive;
M4.4.11 sinika labaphetse teluleleko letifanele naletiliciniso ngelwati lolufanele uma badzinga lusito lolunjengalolu; kantsi futsi
M4.4.12 sigcina timfihlo tetindzaba, noma imibhalo nalokucocwe ngako, lokushiwo nome lokubonakalisiwe kutsi kuyimfihlo.
M4.5 KUTIPHATSA KWESISEBENTI NGEKWASO KANYE NETIFISO TANGANSESE
Sisebenti -
M4.5.1 uma sisemsebentini waso, sigcoka siphindze sitiphatse ngendlela lefanele kuze siphakamise ligama letiSebenti taHulumende;
M4.5.2 sitiphatsa ngendlela lefanele uma sekufikwa endzabeni yetjwala nalokunye lokudzakanako;
M4.5.3 asisebentisi sikhundla saso kuze sitewutfola tipho nome inzuzo letsite nome sitewusitakala nganome nguyiphi indlela uma senta umsebenti waso nome umsebenti lesichashelwe wona kantsi futsi asitemukeli tipho tenhloso ye kusitsenga;
M4.5.4 asisebentisi lwati lwasemsebentini kuze sitewuzuza nome kutewuzuza labanye; futsi
M4.5.5 asiwutsatsi umsebenti wangephandle ngaphandle kwemvume futsi asitisebentisi tintfo tasehhovisi ekwenteni umsebenti lonjalo.

SIMEMO SEKUCECESHWA NJENGEMHUMUSHI NOBE UMTOLIKI 
  
LiBhodi letiLimi taseNingizimu Afrika (iPANSALB) lasukunyiswa ngekulandzela uMtsetfo wePhalamende (uMtsetfo 59 wanga-1995, njengobe uchitjiyelwe nguMtsetfo 10 wanga-1999) ikakhulukati kutawunconota kusetjentiswa kwetilimi letinyenti eNingizimu Afrika nekutfutfukisa tilimi letilishumu nanye letisemtsetfweni eNingizimu Afrika kanye neluLimi lwetiMphawu lwaseNingizimu Afrika. Lomunye wemigomo yePANSALB ngekulandzela uMtsetfo wekuChibiyela wanga-1999 kuniketwa kwemisebenti yekuhumusha nekutolika. 
 IPANSALB itimsele ngekusungula libandla lebahumushi nebatoliki labaceceshwe  ngalokufanelekile. Ticelo tiyamenywa kubantfu labanenshisekelo etindzabeni tekuhumusha nekutolika kutsi batawuceceshwa luPhiko lwekuHlelembisa tiLimi nekuHlomisa ngetiLimi eNyuvesi yaseFuleyisitata eBloemfontein. Lowo lofaka sicelo lofanelekile kumele abe netiCu tekuCala taseNyuvesi nobe letilingana naloko. Simemo selikhetselo sicondziswa nakulabo labafisa kuceceshwa njengebatoliki beluLimi lwetiMphawu. 
 Labo labanenshisekelo batawengca ngaphasi kweluhlelo lwekuvivinywa nekucutjungulwa lolutawentiwa sikhungo sekucecesha. IPANSALB itawutfwala tonkhe tindleko talokuceceshwa  kantsi labo labaphumelele batawuba ngaphasi kwesibopho macondzana nePANSALB. 
 Niyacelwa kutsi nitfumele ticelo tenu ngefeksi/ngelucingogesi (e-mail) ninamatselise umbhalokutichaza lofinyetiwe (abridged curriculum vitae) kanye nekulandzisa lokusekhasini linye ticondziswe kuSiphatsimandla leseNgamele (Prof CN Marivate) ngamhlaka nobe ngembi kwamhlaka 29 Disemba 2000 kufeksi: (012) 341 5938, lucingogesi Edward@pansalb.org.za 
  
Imibuto: 	Mnu SSE Sambo, Lucingo (012) 341-9638 ngesikhatsi semsebenti. 

SIBONISA-NDLELA NGELIPHEPHA LELIMHLOPHE NGABOHULUMENDE-BENDZAWO 

Lencwadzi leyinkhombandlela isingeniso lesifishane seLiphepha Lelimhlophe ngaHulumende Wasekhaya lelishicilelwe kwekucala ngenyanga yaMashi 1998. LeLiphepha Lelimhlophe licuketse umbono-jikelele weluhlelo lolusha lwahulumende wekhaya weNingizimu Afrika kanye nekutsi kutawufinyelelwa njani kuwo. 
Lencwadzi lelinkhombandlela ayikhulumi ngako konkhe lokukuleLiphepha Lelimhlophe. Yona ibutsela ndzawonye tintfo letimcoka - letihamba embili. 
Tinchazelo temagama lamcoka
If you click on the underlined words in the text, you will automatically go to a short explanation of those words.
CONTENTS 
Setfulo 
Sigaba A: Lokwentekako nyalo
Sigaba B: Hulumende wekhaya lotfutfukisako
Sigaba C: Hulumende lobambisene
Sigaba D: Tinhlelo tetikhungo 
Sigaba E: Tinhlelo tepolitiki
Sigaba F: Tinhlelo tekuphatsa 
Sigaba G: Tetimali kubomaspala 
Sigaba H: Umsebenti wengucuko 

SETFULU: LIYINI LIPHEPHA LELIMHLOPHE LAHULUMENDE WASEKHAYA? 

  
Luhlelo lwahulumende wasekhaya lesinalo kwamanje lwesikhashana nje (luyendlula). Kuhloswe kutsi ngalo sewele sisuka eluhlelweni lwelubandlululo siye eluhlelweni lolusha lolunedemokhrasi. Kungumsebenti wahulumende kutsi ente siciniseko sekutsi luhlelo lolusha lube selukhona ngesikhatsi kukhetfwa bohulumende basekhaya kabusha nga 1999. 
LeLiphepha Lelimhlophe lilipulani leluhlelo lolusha lwahulumende wasekhaya. Luhlanganiswe nguNgcongcoshe WeteTifundza neTekutfutfukisa UMtsetfosisekelo ngemuva kwetinyanga letindze kuphenywa kucociswana naye wonkhe lotsintsekako. Lisho kutsi lunjani luhlelo lwahulumende wasekhaya lesilufunako, nekutsi ngabe sitawufika kanjani kulo. 
Ngesikhona, akukeneli kuba nelipulani nje kuphela. Kufanele kutsi kutsatfwe tinyatselo letitsite kutsi kwentiwe lelipulani lisebente. Kutawudzinga kutsi kushaywe imitsetfo, imincele lemisha kutawufuneka kutsi ijutjwe, kutawuhlanganiswa tinhlelo letinsha, kantsi nebantfu kutawufuneka kutsi baceceshwe ngetindlela letinsha tekubukana nahulumende wasekhaya. 
LeLiphepha Lelimhlophe lisiniketa umkhondvo lesingawulandzela uma ngabe sifuna kufika lapho siya khona - luhlelo lolusha lwabohulumende basekhaya lolunedemokhrasi lolutawusetfwala lusifikise kumnyakakhulu wemashumi lamabili nakunye (21st century). 

Uyini yena hulumende wasekhaya? 
Hulumende wasekhaya sigaba sahulumende lokungusona sisondzelene nebantfu. Indzima yahulumende wasekhaya nguMaspala. Takhamuti tamaspala tikhetsa ikhansela yamaspala letawunakekela tifiso tabo. IKhansela yaMaspala inemtfwalo wekutsi yente kutsi bonkhe bantfu batfole lusito lwekuphila lolusisekelo labangakwati kulubhadalela kanye nekutsi iphakamise umnotfo kanye nentfutfuko yenhlalakahle kuleyo ndzawo. 
 

  
SIGABA A: LOKWENTEKAKO NYALO 

Sigaba A saleLiphepha Lelimhlophe sibuka kutsi sikuphi namuhla - tinkinga kanye netihibe lesihlangabetana nato kusuka emlandvweni wetfu. Lubandlululo lwehlukanisa bonkhe bantfu bahlaliswa ngekwetinhlanga tabo. Lifa leliningi lasala etindzaweni talabamhlophe kwatsi linyenti lebantfu lahlala etindzaweni letinematfuba langafiki ndzawo, lusito lwekuphila netisetjentiswa tekuphila tangabi nganani, kwaphindze kwangabi nendlela yekwakha imali kute kwentiwe ncono imphilo. Ngeminyaka yabo 1980 bantfu balwecwaya loluhlelo lolungahanjiswa kahle kwatsi kuzabalaza kwabo kwasita ekutseni kuphele lubandlululo. 
Luhlelo lesinalo lwesikhashana lwahulumende wasekhaya lusinyiswe tivumelwano lokwafinyelelwa kuto nakucociswana. Loluhlelo lwesikhashana lususe lemicabo yelubandlululo - nyalo sesinabomaspala banye, labangakehlukaniswa ngemikhawulo yebuve. Nome kunjalo, tinkinga letinye tisesele. Asesibekise: 
* Lenkinga lendzala yekungalingani isesele: letinye tindzawo tinjingile kantsi letiningi letinye atinako ngisho lokusisekelo salokutinsita tekuphila. 
* Kunemanani lalinganako etihlalo temawadi etindzaweni tabomaspala tetindzawo lebetitsatfwa njengetalabamhlophe netalabamnyama. Loku akusiyo intfo lenhle ngobe letindzawo lebetitalabamnyama tinebantfu labaningi kakhulu. 
* Kunesilinganiso semanani lasetulu sebantfu labafanele bavote etincumeni tekubhajetha netekupulana. 
* Lamanye emaKhansela asebenta kahle kepha lamaningi ayazabalaza kantsi akakhoni nekwetfula lusito kumiphakatsi yawo. Loluhlelo lolusha lufanele luphindze lubukete tinhlobo kanye nemanani alamaKhansela kute lube nesiciniseko sekutsi akwati ngalokuphelele kuchuba umsebenti wahulumende wasekhaya. 
Kuhleliswa kwemiti ngekwelubandlululo 
Sisasele futsi nekuhleliswa kwemiti ngekwelubandlululo lobekuhlelenjiswe hhayi ngobe kubukelwa intfutfuko kepha ngesizatfu sekwehlukanisa nekuphatsa. Kunemgamu lomkhulu emkhatsini wemakhaya lasemaphandleni nalasemadolobheni. Emadolobha etfu lamakhulu nalamancane ahlelwe kabi - bantfu labaphuye kakhulu ngabo labasekudzeni kakhulu nelidolobha kanye netintfo letitinsita tekuphila kanye netisetjentiswa. Emaphandleni akuleli tigidzi tebantfu labahlala lapho kwakutabelo banalamancane nome nje abanawo sanhlobo ematfuba ekuba nemnotfo nome-ke tinsita letisisekelo. Emadolojana lamancane lasemakhaya akakhoni kuhlangabetana netidzingo tebantfu labaningi lokungubona bahlala emhlabeni losondzelene nawo. 
Loluhlelo lolusha lwahulumende wasekhaya lufanele kutsi lubukane netinkinga tekuhlela imiti ngekwelubandlululo. Kutawufuneka lwente siciniseko sekutsi tonkhe tindzawo tisondzetwe madvute nalapho tingatfola intfutfuko khona - ikakhulukati leto tindzawo letinemlandvo wekutsi betingatfoli ematfuba. 
Kafishane nje...
TLoluhlelo lolusha lwahulumende wasekhaya lufanele lubukane nalokungalingani ekusitakaleni nekusalela emuva kwesikhatsi lesengcile kute abe nesiciniseko sekutsi wonkhe umuntfu uyawatfola ematfuba etinsita tekuphila letisisekelo kanye nemphilo leyentiwe yaba ncono. Sive sakuleli siyakufuna loku. Kufanele sibe nahulumende wekhaya lotfutfukisako. 


  
SIGABA B: HULUMENDE WEKHAYA LOTFUTFUKISAKO

Sigaba B seLiphepha Lelimhlophe sibuka kutsi iyini intfutfuko. Sichaza luhlobo lwekuphatsa lolufanele luniketwe ngemaKhansela kanye neluhlobo lwebudlelwane lobudzinga kwakhiwa emkhatsini wabomaspala nemiphakatsi yabo, netinhlangano, nemabhizinisi kanye nalabanye labangafaka sandla ekutfutfukiseni lendzawo. Siphindze sichaze kupulana lokuhlanganisako kwentfutfuko - indlela lensha yekupulana letawusita bomaspala kutsi bagcine umsebenti wabo wekutfutfukisa. 
Uyini hulumende wekhaya lotfutfukisako 
Umtsetfosisekelo wetfu ubeka kahle umsebenti wahulumende wekhaya eNingizimu Afrika lenedemokhrasi. Hulumende wekhaya ufanele kutsi abengulotfutfukisako. Lena yinselele lenkhulu lephindze ibe yinsha kuhulumende wasekhaya. 
Esikhatsini lesengcile hulumende wekhaya bekabukana kakhulu nekutsi anikete lusito emiphakatsini yalabamhlophe kanye netintfo letifana nekuhlelembisa imitsetfo yemgwaco, kukhipha emalayisense nekwelusa kuphatseka kahle kwemaphaki kanye netindzawo tekutilibatisa. 
Nyalo hulumende wasekhaya ufanele ente siciniseko sekutsi yonkhe imiphakatsi iyakwati kutfola tinsita letisisekelo sekuphila, kutsi wonkhe umuntfu angangenela ekwentiweni kwetincumo nasekupulaneni, kutsi umnotfo wakulesigodzi uyakhula, kutsi ematfuba emisebenti ayandza, nekutsi imitfombo yekusebenta isetjentiswa ngekuhlakanipha kuphucula lizinga lemphilo lakhe wonkhe umuntfu nyalo kanye nasesikhatsini lesitako. 
Imisebenti lesembili yamaspala yekutfutfukisa 
Hulumende wasekhaya lotfutfukisako nguhulumende losebenta kanye nemphakatsi kanye nabo bonkhe labanalokutsite lokufanele bakwente ekuphakamiseni intfutfuko letawuchubeka njalo yemnotfo netenhlaliswano. Loko kusho kutsi hulumende wasekhaya kufanele: 
Ente kube nekuphatfwa kwemphakatsi 
Maspala kufanele kutsi asebente nato tonkhe tinhlangotsi temphakatsi akhe umbono jikelele lotawemukelwa ngito totimbili tinhlangotsi kanye nekutsi bamise tinjongo tentfutfuko. Kungaze kube khona umbono jikelele lowemukelwa kuto totimbili tinhlangotsi kanye netinjongo, maspala udzinga kutsi bese usebentisana nemphakatsi ekwenteni kutsi bafinyelele kulombono jikelele kanye nakutinjongo labatibekile. 
Atfutfukise simo setemnotfo netenhlaliswano 
Maspala udzinga kutsi abe nesiciniseko sekutsi onkhe emapulani, imigomo, tinhlelo netento takhe kube ngulokubayisa entfutfukweni yetemnotfo netenhlaliswano kanye neyemphilo lesezingeni lelincono kuwonkhe umuntfu - ikakhulukati kulabo lebanemlandvo wekutsi bebangatfoli ematfuba. .
Uchumanisa ahlanganise yonkhe imetamo yekutfutfukisa lendzawo 
Yonkhe imitfombo yekusebenta lekhona - tisebenti netintfo letisetjentiswako- kutawudzingeka kute kuhlangabetwane netinjongo tentfutfuko. Maspala lotfutfukisako ufanele ahlale avule tindlela tekuchumana naletinye tinhlangotsi tahulumende aphindze akhe kusebentisana nesive, netinhlangano tangasense kanye netahulumende. Ufanele ente siciniseko sekutsi yonkhe imetamo nalokufakwako konkhe kusebenta ndzawonye kute kuhlangabetwane nenjongo lefanako yentfutfuko. 
Akutfutfukiswe kuphindze kwakhiwe idemokhrasi yasekhaya
IKhansela yamaspala imele intsandvo yesive. Ifanele ingenise sive salendzawo kanye nemacembu ekwenteni tincumo nemisebenti lesitsintsako. Ifanele itsatse tinyatselo letisipesheli kwenta siciniseko sekutsi labo bantfu labavama kubekwa eceleni - njengetinhloko temakhaya letibafati, bantfu labanekukhubateka lokutsite, kanye nelusha - bakhone kungenela nabo. 
Yini lokufanele afinyelele kuyo hulumende wekhaya lotfutfukisako? 
Letinye tetinjongo tahulumende wekhaya lotfutfukisako ngunati: 
a) Kwenta kutsi kube khona sakhiwosisekelo setindlu kanye nelusito lwekuphila
Wonkhe umuntfu endzaweni lakuyo ufanele atfole lusito lwekuphila lolusisekelo latawukwati kulubhadalela - tintfo letifana nekutsi akhone kutfola emanti lahlobile, kutfutfwa kwenkhukhuma kanye nekuhanjiswa kwelindle. INhlanganisela yeLuhlelo lweSakhiwosisekelo saMaspala ( The Consolidated Municipal Infrastructure Programme - CMIP) sikhwama sekusita bomaspala kutsi bakhe sakhiwosisekelo lesidzingeka kutsi banikete lolusito - tintfo letifana nemaphayiphi, tindzawo tekulondvolota emanti lamaningi kanye netindzawo tekusebenta lindle. 
b) Kupulanela kuhlanganisa ndzawonye emadolobhakati, emadolobha, kanye netindzawo letisemaphandleni 
Lubandlululo lwehlukanisa tindzawo tekuhlala tahleliswa ngekwebuhlanga. Bomaspala bafanele basebentele kulususa lolwehlukaniso. Kuhlanganisa tindzawo tetfu kutawehlisa tindleko tekuhamba netelusito lwekuphila kubuye kwente ncono kutfolakala kwemisebenti netindzawo tekucitsa situnge. Kutawenta emadolobhakati etfu, emadolobha kanye netindzawo letisemaphandleni tibe ncono kantsi kutawuphindze kubuyise ndzawonye lemiphakatsi leyehlukaniswa kudzala. 
c) Kukhutsata intfutfuko yemnotfo wendzawo 
Bomaspala bangete bakwati kutsi bona ngekwabo bente kube nemisebenti nome bakhe umcebo. Kodvwa-ke bangakhona kupulana kute babe nesiciniseko sekutsi emandla laphelele ekwenta umnotfo walendzawo ayatfutfukiswa. Loku kutawenta kutsi kwandze imisebenti, ematfuba lamaningi kanye nemcebo lesewandzile. 
Singabekisa nje, bomaspala bangenta siciniseko sekutsi uma batsenga tintfo nelusito loko bakwente kubosomabhizinisi bakulendzawo yabo. Uma kukhona sakhiwosisekelo lesakhiwako kungaba ncono kutsi basebentise bantfu kunekutsi basebentise imishini uma kukhonakala loko. Bangenta kube nekwesekelwa nelwati kubosomabhizinisi labancane nome-ke bente siciniseko sekutsi emabhizinisi akulendzawo ayakwati kutfola tinhlangano nome tinhlelo letingawasita. Ngekuniketa buholi lobuphilako nangekuhlanganisa ndzawonye imiphakatsi lesemadvute kutsi ibukane netinjongo letihambelanako, loko kungenta lendzawo ikhange bantfu labangafisa kutewusisa timali kuyo kanjalo kube nekukhula. 
Bangenta kanjani bomaspala kutsi bakwati kuletsa intfutfuko kakhulu?
Mabili emathulusi ahulumende wasekhaya lotfutfukisako: 
1.Kupulana lokuyinhlanganisela kwentfutfuko
TKupulana ngendlela lefanele kubalulekile entfutfukweni. Kupulana lokuyinhlanganisela kwentfutfuko ngumsebenti wekupulana lowentiwe spesheli kute wente bomaspala bakwati kupulanela intfutfuko endzaweni yabo ngemphumelelo. Kufaka ekhatsi: 
* Kusebenta nemphakatsi kute uhlole tidzingo tawo. 
* Kwakha umbonojikele munye kuphindze kuhleliswe tintfo ngekubaluleka kwato kanye netinjongo. 
* Kuhlola kutsi yini lekhona lengimitfombo yekusebenta. 
* Kudizayina tinhlelo nemisebenti letawentiwa. 
* Kwenta siciniseko sekutsi tinhlelo tamaspala tisebenta ndzawonye naletinye tinhlelo tabomaspala, tetifundza netavelonkhe. 
* Kwenta siciniseko sekutsi emapulani etinhlangotsi letehlukene (njengeyemanti, yetindlu, yenkhukhuma, yetitfutsi) tisebenta kahle ndzawonye 
* Kupulana lokukahle kwetimali nekuhlelembisa kusetjentiswa kwetimali. 
* Emapulani ekusebentisa letintfo. 
* Kuhlala njalo kweluswe tinhlelo tiphindze tihlolisiswe kwenta siciniseko sekutsi tisengakaphambuki endleleni lefanele. 
2.Kwelusa kuchubeka kwemsebenti
BBomaspala badzinga kutsi bakale kusebenta kwabo kute babe nesiciniseko sekutsi bayahlangabetana netinjongo tabo. Kute bakhone kwenta loku badzinga kutsi babeke Tinkhomba Tekuchubeka Kwemsebenti Letisembili (Key Performance Indicators - KPIs). Leti ngitona tintfo labangatisebentisa kubona kutsi tinhlelo tabo tisahamba ngendlela nekutsi imitfombo yekusebenta isetjentiswa ngemphumelelo. Emacembu labunjwe ngimiphakatsi angasetjentiswa ekubekeni letinkhomba tenchubo yemsebenti - loku kutawusita ekwakheni umoya wekutinikela ekutfoleni tinjongo letifunwako kuwo wonkhe lomphakatsi. 
Eminyakeni lembalwa letako, luhlelo lwekuphatsa inchubo yemsebenti lwavelonkhe lutawusungulwa, lube lwesekelwa lwati lolutawube lutfolwe bomaspala. Loku kutawusita ekutsini kusheshe kubonakale tinkinga tisengakacangani kakhulu. 
Kutifaka Kwemphakatsi 
Bomaspala banemsebenti wekwenta bantfu bendzawo bafake sandla etindzabeni tamaspala kanye nekwakha idemokhrasi yemphakatsi. Takhamuti tifanele tifake sandla ekupulaneni nasekwakheni imigomo kanye nekutsi tibe bomata etinhlelweni tentfutfuko. 
Kafishane nje... 
Hulumende wasekhaya lotfutfukisako usho kuba nebuholi lobucinile, umbonojikelele lokhanyako, kungenela kwemphakatsi ngelizinga lelisetulu, temisebenti yangasense kanye nabo bonkhe labatsintsekako bahlangabetane netidzingo tabo bonkhe nekutsi bakhe sisekelo lesicinile sekukhula nekuya embili lokungapheli. 

Hulumende lonekutfutfukisa nguhulumende lokutsi injongo yakhe lemcoka kube kutsi ukhuphula umnotfo aphindze atfutfukise inhlalo yesive salowo mmango. Loku kufaka ekhatsi tintfo letifana nekutsi wonkhe umuntfu asondzelane netinsita letisisekelo tekuphila nekutsi tinyatselo letibonakalako tiyatsatfwa kuveta nekwenta ahlale akhona ematfuba emsebenti. 
Intfutfuko letawuchubeka yintfutfuko lengandza nome lengachubeka iye esikhatsini lesitako. Kute intfutfuko kube nguleyo lechubekako, kufanele yakhelwe kusisekelo lesicinile. Tisombululo tetinkinga tesikhashana atisho lutfo uma ngabe ngemuva kwemalanga akusekho lutfo lolungakhonjwa ngato. Imisebenti lemisha ifanele ichutjwe ngendlela, inakekelelwe lingemuso kantsi kufanele kube netimali kanye nemandla ekwenta loku. 
Kuhlanganisa kusho kubuyisa ndzawonye onkhe emapulani lahlukene, imetamo, nalokufakwako kute kusebente kanyekanye ekufinyeleleni kumgomo jikelele netinjongo longukona kufunwa sive sonkhe salowo mmango. 
Ema-IDP 
Bonkhe bomaspala bafanele kutsi bakhiphe emapulani abo layinhlanganisela yentfutfuko (intergrated development plans - IDPs) LiTiko leTekutfutfukiswa KweMtsetfosisekelo likhiphe incwajana leyinkhombandlela letawusita bomaspala kutsi bakwati kucala. 


  
SIGABA C: HULUMENDE LOBAMBISENE 

Sigaba C seLiphepha Lelimhlophe sikhuluma ngebudlelwane emkhatsini wabohulumende, wavelonkhe, wesifundza newasekhaya. Ngephansi kweMtsetfosisekelo wetfu lomusha, sinye ngasinye saletigaba tahulumende tifanele tisebente ndzawonye ngemoya wekubambisana tesekelane. 

Bulukhuni kutentfutfuko labukene nabo hulumende wasekhaya bukhulu kabi. Kepha bomaspala abakemi bodvwa. Hulumende wasekhaya uyincenye yinye yeluhlelo lolusha lwekubambisana kwabohulumende eNingizimu Afrika. Bomaspala basekelwe emsebentini wabo nguhulumende wavelonkhe newesifundza. Kantsi nabo bomaspala ngalokunjalo basekela hulumende wesifundza newavelonkhe. Ngekusebenta ndzawonye letigaba letintsatfu tahulumende tingatfola letikuhlosile entfutfukweni. 
Imisebenti lesembili yaletigaba letintsatfu tahulumende
 
Wavelonkhe 
Wesifundza
Wasekhaya
Kupulanela intfutfuko
Ubukene nemtfwalo wekwakha luhlaka jikelele lwentfutfuko kutemnotfo, netenhlaliswano lwalo lonkhe lakuleli. 
Ubukune nemtfwalo wekwakha luhlaka lwentfutfuko lwesifundza ngasinye - lubitwa ngekutsi Lichinga Lekukhulisa neKutfutfukisa Tifundza (Provincial Growth and Development Strategy).
Bomaspala babukene nemtfwalo wekwakha lipulani lentfutfuko yetindzawo tabo- lelibitwa ngekutsi ngemapulani enhlanganisela entfutfuko. Ema-IDP afanele asebente kanye nelichinga lekukhulisa nekutfutfukisa tifundza.
Imitsetfo netimiso 
Ubukene nemtfwalo wekutfutfukisa luhlaka lolusishaya mtsetfo - (imitsetfo) yahulumende wasekhaya. Liphepha Lelimhlophe liyincenye yalowo msebenti wemitsetfo leyakhiwako.
Ushaya imitsetfo netimiso tahulumende wekhaya - lehambisana nemitsetfo yavelonkhe -kuhlangabetana netidzingo tesifundza netetigodzi.
Wakha imitseshwana letawusebenta kuleyo ndzawo abuke kusetjentiswa kwemhlaba, kukhokhelwa kwetinsita, kutsengisa etitaladini njll.
Kwakha ingungu yemandla ekusebenta
Unemtfwalo wekwakha ingungu yemandla abomaspala kute bakwati kutiphatsela tindzaba tabo baphindze bachube imisebenti yabo ngemphumelelo.
Uniketa bomaspala kuceceshwa nekwakha ingungu yemandla ekusebenta. Basebenta etinhlelweni tekuceceshwa tetifundza kanye nahulumende wekhaya lohlelekile. Uphindze anikete lusite loluthekhnikhal mayelana netintfo letifana nema-IDP. 
EmaKhansela amaspala anemsebenti wekutfutfukisa tisebenti tawo ngekuwacecesha nangekulandzela letinye tinyatselo.
mafa
Wengamela luhlelo lwebudlelwane bekuhamba kwetimali emkhatsini wetigaba letehlukene tabohulumende. Ushaya imitsetfo etindzabeni letifana neluhlelo timali lwamaspala kanye nemtsamo lofanele wemali lesengungwini yahulumende lefanele kunikwa bomaspala. 
Welusa simo setimali kubomaspala bese uyangena uma ngabe kubonakala sekungasakhanyi kahle kuhamba kwetimali.
EmaKhansela amaspala anemtfwalo wekwakha lipulani leminyaka lesihlanu, ibhajethi yemnyaka ngamunye, kubeka timali tetinsita, lusito lwemishini letsatsa silinganiso (metering services), kwelusa kuphuma kwetimali, kubutfwa kwemali, kubuka umtsamo wemali lofanele lokungafikwa kuwo kulabaphuyile njll.
Kwelusa
Wakha luhlelo loluphelele lwekwelusa hulumende wekhaya kute abe nesiciniseko sekutsi imidanti ilungile kantsi akukho nekuphindza kaningi emibikweni. 
Welusa bomaspala ngekulandzela luhlelo lwahulumende wavelonkhe wekwelusa. Loku kwentelwa kutsi kube nesiciniseko semazinga laphakeme elusito lwahulumende. 
Ubeka tinkhomba temsebenti letisembili abike ngato njalo nje. 
Kungenela
Anganiketa tindlela letingalandzelwa ekungeneleni uma bomaspala sebahlangana netinkinga, kantsi yena angangena uma setehlulekile letinye tigaba tahulumende. 
Angangenela uma maspala ehluleka kugcina imisebenti yakhe lafanele ayente. Uma ngabe hulumende wesifundza asatifaka emsebentini wamaspala ufanele ente siciniseko sekutsi iKhansela ingachubeka nalomsebenti esikhatsini lesincane lesingakhonakala. 
Utsatsa tinyatselo tekulungisa ngekulandzela lokushitiwo tincomo nome imiyaleto lephuma kuSomkhandlu
Tinhlelo tavelonkhe netetifundza 
Ematiko akuvelonkhe newetifundza anetinhlelo letitsintsa bomaspala ngalokucondze ngco. Singabekisa, LiTiko leTemanti neTemahlatsi kanye neLuhlelo LwetemaHlatsi neManti eMphakatsi kanye neLwekuhlobisa, nesamba sekupulana seLitiko LeTemhlaba lesisita bomaspala kutsi bapulane kute babeke imigomo yabo yentfutfuko/ emapulani layinhlanganisela yentfutfuko. 
Bomaspala bangasita ekwetfulweni kwaletinhlelo. Kanjalo letinhlelo tingakha emandla ekusebenta kuhulumende wekhaya tibe yincenye yetinhlelo tentfutfuko yamaspala ngekwakhe. 
Kanjalo lamanye ematiko avelonkhe newetifundza ehlisa emandla ekwenta imisebenti letsite kutsi aye kuhulumende wekhaya. Loko kusho kutsi bomaspala batawuba nemisebenti leyengetekile lemisha. 
Kute hulumende wavelonkhe, wesifundza newekhaya baphumelele ekubambisaneni ekwetfuleni letinhlelo: 
* Ematiko akuvelonkhe newetifundza afanele asebente ngalokucondzile ngekusebentisa kanye naye futsi hulumende wasekhaya. 
* Tinhlelo takuvelonkhe netetifundza tifanele takhelwe kutsi tingene kuma IDP amaspala. 
* I-MINMEC Yahulumende Wekhaya ifanele ihlanganise nome ngukuphi kwendluliswa kwemandla ekwenta umsebenti nemisebenti leya kuhulumende wekhaya - loko kutawenta siciniseko sekutsi kube netindleko letifanele kutsi hulumende wekhaya akwati kuchuba lemisebenti lemisha lanikwe yona. 
Kubambisana emkhatsini wabomaspala 
Bomaspala bangasitakala kakhulu ekwakheni bedlelwane nalabanye bomaspala. Sibonelo kungaba ngulesi: 
* Bangashiyelana ngelwati labalufundzile. 
* Babolekane ngetisebenti nangemishini. 
* Bangenele imisebenti yekusisa timali ngekuhlanganyela. 
* Batsenge kanyekanye tintfo letifana netintfo tekusebenta, lusito labatalutfola lube luningi nelusito lwekuboniswa. 
* Basitane bona ngekwabo. 
Hulumende wekhaya lohlelwe kahle/b> 
INhlangano yaboHulumende Bekhaya BaseNingizimu Afrika (i-SALGA) libandla lavelonkhe lelimele bohulumende basekhaya. Inetinhlangano letiyimfica tetifundza. Letinhlangano titfutfukisa kusebenta kubomaspala. Tiyakwati nekutsi tisho lokutsite kuhulumende wekhaya ngekusebentisa lomele lona kuKhansela Yavelonkhe Yetifundza (national Council of Provinces - NCOP) kanye nakuliKomidi Lahulumende wekhaya i-MINMEC. 
I-SALGA iphindze ibe yinhlangano yebachashi lengakha budlelwane lobuphilako netinyonyani tetisebenti tamaspala lokwenta kube nekusebentisana lokuhle. 
Kafishane nje... 
Kusebenta ndzawonye kwabohulumende, wavelonkhe, wesifundza newasekhaya kungakhona kutsi kukhuphule intfutfuko yesive sonkhe, kwente imitfombo yekusebenta lekhona isetjentiswe ngemphumelelo kuphindze kwente siciniseko sahulumende lomuhle loniketa lusito lolusezingeni lelisetulu. 

Budlelwane bekuhamba kwetimali emkhatsini wetigaba letehlukene tahulumende - kususwa kwemali esikhwameni sahulumende wavelonkhe iye kusesifundza nakusahulumende wekhaya. 
'Umtsamo lofanele' - UMtsetfosisekelo uyasho kutsi bomaspala bafanele baniketwe umtsamo longanani esilulwini sahulumende. Hulumende wavelonkhe utawube sewuyabuka kutsi lomtsamo lowo utawuba nganani. 
Kwehlisa emandla ekwenta umsebenti - kwendlulisa umsebenti uye enhlanganweni yasesigodzini lenguyona ikhona kancono kwenta lowo msebenti ngendlela lefanele nangemphumelelo. 
I-MINMEC Yahulumende Wekhaya - likomidi lavelonkhe lelibukana netindzaba letitsintsa hulumende wekhaya. Emalunga alo nguNgcongcoshe weLitiko LeTetifundza neTekutfutfukiswa kweMtsetfosisekelo, bosomkhandlu labayimfica baboHulumende Bekhaya kanye ne-SALGA. 


SIGABA D: TINHLELO TETIKHUNGO 

Sigaba D seLiphepha Lelimhlophe sibuka tinhlobo letehlukene tabomaspala kanye nabomaspala labehlukene eluhlotjeni ngalunye. 
Tinhlobo tabomaspala 
UMtsetfosisekelo uveta tinhlobo letintsatfu tabomaspala.
Sigaba (A): Ngumaspala lonemandla laphakeme ekuphatsa kanye newekushaya umtsetfo endzaweni yakhe. 
Sigaba (B):Ngumaspala longawagodli emandla akhe ekuphatsa newekushaya umtsetfo endzaweni yakhe kanye futsi neSigaba (C) samaspala lesiwela kuleyo ndzawo. 
Sigaba (C): Ngumaspala lonemandla ekuba ngumaspala newekushaya umtsetfo endzaweni lefaka bomaspala labangetulu kwamunye. 
Hulumende wavelonkhe utatisho timiso tekutsi kunini lapho khona indzawo itawuba namaspala weluhlobo (A) nome betinhlobo totimbili tabomaspala lokungu (B) kanye na (C). 
Tinhlobo tekuba ngumaspala 
Kusinye ngasinye sigaba kungenteka kube netinhlobo tabomaspala labehlukene. Hulumende wavelonkhe nguye loncuma kutsi kutawuba ngutiphi letinhlobo letintsatfu. Hulumende wesifundza yena uncuma kutsi nguluphi luhlobo lwamaspala lolutawusebenta esifundzeni sakhe. 
Tindzawo letisemadolobheni lamakhulu nemacentselo 
Tindzawo letisemadolobheni lamakhulu nemacentselo awo tindzawo letitfolakala emadolobheni letiba nebantfu labaningi. Tisitfupha tindzawo letingemadolobha lamakhulu nemacentselo kuleli leNingizimu Afrika: i-Greater Johannesburg, i-Greater Pretoria, i-Cape Town, i-Durban, i-Lekoa-Vaal kanye neKayalami. 
Letindzawo letinjena tidzinga kulungiselelwa ngendlela letsite uma sekufikwa kuhulumende wato. Hulumende wendzawo lesedolobheni nemacentselo nguye lokhona kuphatsa jikelele tindzawo letinkhulu temadolobha. Loku kudzingekela kutsi kutfutfukiswe umnotfo netenhlaliswano kulendzawo yonkhe - maspala ngamunye ugcina asanendzaba nendzawo yakhe kuphela hhayi yesigodzi lesinebantfu labaningi sisonkhe. Loku kungenta nekutsi kube nesiciniseko sekutsi umcebo wesigodzi sonkhe usetjentiselwa kusita wonkhe umuntfu ikakhulu labo lebanemlandvo wekutsi bebangatfoli kunakwa. 
Liphepha Lelimhlophe lincoma tinhlobo letehlukene tabohulumende betigodzi letingemadolobha nemacentselo: 
1. Hulumende welidolobha nemacentselo lonemaKomidi emaWadi. 
2. Hulumende welidolobha nemacentselo lobuye abe nemagala abohulumende bendzawo. 
Hulumende wesifundza nguye loncuma kutsi ngumuphi kulaba lababili hulumende lotawusebenta esifundzeni sakhe. 
Tinhlobo letimbili tabohulumende Betindzawo letingemadolobha nemacentselo 
1. Hulumende welidolobha nemacentselo lonemaKomidi emaWadi
Kuloluhlobo lwahulumende welidolobha nemacentselo lekhansela yakulendzawo iba nawo onkhe emandla lengamele imisebenti yamaspala. Angancuma kutsi aphatse yonkhe imisebenti yena ngekwakhe nome ehlise emandla ekwenta (lichaziwe ngaphambili) leminye imisebenti awayise kumagalatja lasesigodzini. Angancuma ngekutsi angawahlela njani emandla akhe ekuphatsa. 
EmaKomidi emawadi atawuhlanganiswa etigabeni temawadi kute kube nesiciniseko sekutsi takhamuti tiyamtfola hulumende lotiphetse. EmaKomidi emaWadi afanele kutsi acinise kutsi akwati kuphendvulela hulumende kumiphakatsi lakuyo. IKhansela yaHulumende Wendzawo lenebantfu labaningi itawuncuma kutsi nguwaphi emandla nemisebenti latawuba nawo emaKomidi emaWadi. EmaKomidi emaWadi afanele abe nemsebenti lomkhulu ekuboneni tidzingo tesive kanye nekutsi ngutiphi letihamba embili kuleto tidzingo - lokuyincenye lemcoka yema-IDP. Ufanele kutsi kuboniswane naye mayelana netindzaba letitsintsa leyo ndzawo. 
2. Hulumende Wemadolobha nemacentselo lobuye abe nemagatja lamancane

[[PART IS MISSING!!!]]

SIGABA F: TINHLELO TEKUPHATSA 

Kuphatsa kwahulumende kufaka ekhatsi kumeninjela kanye nembutfo wetisebenti wematiko amaspala labukene nekugcina imigomo netinhlelo teKhansela. Baphatsi banemsebenti wekutsi betfule lusito lolusezingeni lelisetulu kutakhamuti. Sigaba E seLiphepha Lelimhlophe uncoma kutsi tindlela leticambako tekwandzisa lusito lolusisekelo kuye wonkhe umuntfu kanye nekwenta ncono kwetfulwa kwelusito jikelele. 
Tindlela letehlukene tekwetfulwa kwelusito 
Bomaspala badzinga kutsi batfole tindlela letinemphumela tekwetfula lusito latitawukwati kulukhokhela takhamuti kepha lube lusezingeni lelisetulu - ikakhulukati kulabo labasengakalutfoli sanhlobo nalolo lolusisekelo lusito. Liphepha Lelimhlophe lincoma tindlela letehlukene letingenta kutsi kutfolakale loku. Bomaspala batawukhetsa kutsi nguluphi lubhicelwa labalubona lutawukhona kubenta betfule lusito labahlose kulwetfula kanye netinjongo tentfutfuko labatibekile. 
Kwakha ingungu yemandla ekusebenta 
Bomaspala labaningi badzinga kutsi bente ncono tinhlelo tabo tekuphatsa baphindze baceceshe bahlomise ngelwati tisebenti tabo. Loko kungafaka tinyatselo letifana naleti: 
Kwakha kabusha tekuphatsa
Kuhlomisa tisebenti ngemakhono
Emagontilaki ekusebenta etisebenti letisetulu
Akuhlonyiswe tisebenti lokungutona tisondzele esiveni kute titewuniketa umphakatsi lwati
Timiso tekutiphatsa
Kuceceshwa nekutfutfukiswa kwembutfo wetisebenti
Kunika litfuba laba lebebangawatfoli phambilini
Kwehlisa emandla etibopho tekuphatsa aye nakulabangaphansi ngekwetikhundla
Tilinganiso leticacile tekusebenta
Tandla telwati lolutfoliwe kanye nelwati lwalabasondzelene nemphakatsi tifanele tisetjentiselwe kwenta ncono lusito loluniketwako
Kufaka labanye labangephandle 
Loku kufaka ekhatsi kusungula emagatja ekwetfula lusito, latawuphatfwa ngetindlela letihambisana netekutsengiselana, letehlukile kutekuphatsa, kepha letikwati kutiphendvulela kuKhansela. 
Kudlelana netinhlangano letinye letisita sive 
Lobu budlelwano emkhatsni wamaspala kanye naletinye tinhlangano letisebenta ngesive. Sibonelo kungaba kumatana emkhatsini wamaspala kanye neliPosi lokwenta sive kutsi sibhadale tindleko telusito lesentelwa lona ePosini. Loku kwenta kubhadala kube yintfo lemelula kutakhamuti kususa nemtfwalo wekutsi ibutfwe baphatsi lemali. 
Kudlelana nema-CBO kanye nema-NGO 
Ema-CBO nema-NGO anemakhono nelwati lolungaba lusito lolukhulu ekuphatseni - sibekise, ekucecesheni, ekutfutfukiseni imisebenti kanye nasekutfutfukiseni emabhizinisi lamancane. 
Kutifaka kumagontilaki langaphandle 
Loku kufaka kutifaka kumagontilaki nakutinkampani tangasese kute tiniketwe lusito lolutsite. Emagontilaki lanjalo angagcina tindleko tiphansi aphakamise nekutimisela. IKhansela ifanele yeluse kuchutjwa kwemsebenti yente siciniseko sekutsi timiso letiphakeme nelizinga lelisetulu kuyalandzelwa. 
Kuchashisa nekubolekisa ngemhlaba 
Lawa ngemagontilaki lafanako kepha afaka kutsi kuhlanyelwe imali lenkhulu kusakhiwosisekelo. Ngalesizatfu lesi, sikhatsi segontilaki siba sidze (sivame kuba ngiminyaka lengemashumi lamabili kuya kulengemashumi lamatsatfu) kantsi umnikati wegontilaki ubhekeka kutsi anake lesakhiwosisekelo abuye ahlanyele imali kuso. Losogontilaki uvama kuba ngulobukene nekubutsa imali. Ekupheleni kwegontilaki bunikati besakhiwosisekelo bubuyela kumaspala. 
Kuntjintjwa kwebunikati 
Kwenta tintfo tamaspala tibe tangasense kufaka kutsi kutsengiswe timphahla tamaspala titsengiselwe inkampani yangasese lokutawuba ngiyo leseyibukene nemtfwalo wekwetfula lusito. Kulesigaba lesi lusito lolusisekelo lolufana nemanti, inkhukhuma, gezi kanye netibi - akufanele kutsengiswe ngalokuphelele. Kepha-ke emaKhansela angakucabanga kwenta leminye imisebenti lengasiyo lesisekelo sekuphila ibe yangasense. Loko kungakhuphula sikhwama samaspala kwente iKhansela ikwati kunakisisa lusito lolusisekelo sekuphila. 
CAPHELA: Sishayamtsetfo sakuvelonkhe sitawulungisa luhlaka lwekutsi bomaspala bangene ekumataneni netinhlangano tangasense. 
Kunaka kusita emakhasimende 
Tisebenti letisondzelene nemphakatsi sisebenta nawo malanga onkhe. Empeleni ngabo lebetfula lusito esiveni. Badzinga kutsi bakhone kuniketa lwati kanye nekubonisa sive. Kanjalo kubalulekile kutsi tinhlelo tekubhadalisa tikwati kwenta umsebenti kantsi titfolakale melula kutsi tingasetjentiswa sive. 
Budlelwane netisebenti 
Tinyonyani tetisebenti tamaspala kanye nahulumende wekhaya lohlelekile banemsebenti lomkhulu lokufanele bawente kute kube nebudlelwane lobuhle emkhatsini wemchashi netisebenti kanye neluhlelo loluphilako lwebudlelwano netisebenti. Ikhansela Yekucocisana ngeTemaholo Kuhulumende Wekhaya WeNingizimu Afrika (South African Local Government Bargaining Council - SALGBC) itawenta umsebenti wekutfutfukisa budlelwano emkhatsini wetinyonyani tetisebenti tamaspala kanye nemaKhansela kanye neluhlaka lwekusombulula tinkinga tekungevani. Lokuhamba embili kufanele kube kucocisana ngetimo tekusebenta lokuvunyelwana ngato tetisebenti neteluhlelo lwekuhlola umsebenti lwamaspala, kwentiwe ncono kuchuba umsebenti kwakhiwe sisekelo lesiphilako sengucuko. 
Kucecesha kuhulumende wasekhaya 
Kuceceshwa kwetisebenti 
LeTigungu letikhona Tekucecesha tehlulekile kubukana nebulukhuni bahulumende wasekhaya kutentfutfuko. Loluhlelo lwekucecesha lutawuhlenjiswa kabusha. Siphatsimandla savelonkhe Setekufundzisa nekuCecesha Bohulumende Basekhaya lwavelonkhe ngiso lesitawuhlelisa kuceceshwa siphatse sikhwama seteMfundvo neTekucecesha. Tinhlelo tekucecesha etifundzeni - letitawube tinalabamele tetisebenti letiphuma kubohulumende betifundza nebekhaya - ngito letitawubuka tidzingo tetifundza tinikete emathendara etinhlanganweni leticeceshako tibuye teluse lokucecesha lokutawube kwenteka. Baniketi balolusito batawufaka ekhatsi kutawuba ngemanyuvesi, emathekhnikhon, ema-NGO, ematiko etekucecesha amaspala, tinhlangano letifundzisiwe kanye naleto tinhlangano letitsengisa ngekucecesha kwato. 
Kuceceshwa kwemaKhansela 
SI-SALGA ngiyo letawenta umsebenti lomkhulu ekuceceshweni kwemaKhansela. Luhlelo lwekucecesha emaKhansela lutawutfutfukiswa luhambisane nelukhetfo lwamaspala. 
Kafishane nje... 
Kute kuhlangabetwane netinjongo tentfutfuko, baphatsi bamaspala badzinga kutsi bente ncono kuphatsa kwabo bahlomise tisebenti, babuke umgamu lobanti wetindlela letinsha letinekucamba ekwetfuleni lusito. 


  
Sigaba G: Tetimali kubomaspala 

Lesigaba seLiphepha Lelimhlophe sidzingidza kutsi titawuhlelenjiswa kanjani kabusha tinhlelo tetimali tamaspala kute bomaspala bakwati kusimisa emabhajethi abo bakwati kuniketa lusito lolusezingeni lelisetulu. Libuka tindzima letine tetimali tamaspala: 
* Timali letitfolwako. 
* Timali letihamba emkhatsini wetigaba tahulumende. 
* Timali letisiswa tinhlangano tangasense. 
* Kubhajetha, kubhala ema-akhawunti kanye nekukhipha umbiko. 
Imali letfolwako 
Bomaspala badzinga kutsi imitfombo leyetsembekile yemali. Ngalokulingene tindleko letingu 90% tabomaspala temihla ngemihla batikhokhela ngetimali letiphuma emalini labayitfolako bona hhayi kuhulumende wavelonkhe. Kepha-ke, labanye bomaspala - ikakhulu bomaspala basemaphandleni - abanato tisekelo tekutfola imali yekutsi batikhokhele tindleko tabo. Labo bomaspala batawutfola umtsamo lomkhulu emalini yahulumende lebekelwe bohulumende basekhaya. Letinye tindlela tekukhulisela bomaspala labaphuyile imali - letifana nemitselo yetimphahla etindzaweni letisemaphandleni - tisetawutfolwa. 
Nakulabo bomaspala lesebakhone kusima, sikhona sidzingo sekutsi tentiwe ncono tinhlelo tetimali kwentela kutsi babe nesiciniseko sekutsi basebentisa kahle imitfombo yabo yemali, kubukana nemisebenti lesalele emuva kanye nekungalingani kanye nekuphakamisa kukwati kutiphendvulela. Liphepha Lelimhlophe lincoma lokulandzelako: 
Kutselisa timphahla 
Kudzinga kutsi kube neluhlelo lolufanako lwekutselisa timphahla kulo lonkhe lelive. Loku kufaka ekhatsi tintfo letifana netindlela tekubeka imali timphahla letibita yona, sikhatsi letibekelwa sona tikuleyo mali kanye netindlela tekusita labo labangakhoni kukhokhela lusito labentelwa lona ngalokuphelele. 
Umtselo welevi 
Hulumende weMadolobha nemacentselo kanye newetigodzi ubeka imitselo yelevi we RSC kanye newe JSB. Lena ngimitselo yemabhizinisi lowentiwa kubuka linani letisebenti lelinalo. Lena yindlela lemcoka yekutfola imali kantsi ifanele ichubeke. Kepha kukhona ingoti yekutsi yente emabhizinisi angachashi bantfu nekutsi uma ngabe imitselo yelevi yamaspala iphakeme kakhulu libhizinisi lingatfutsela kulenye indzawo. Hulumende wavelonkhe utawutsatsa tinyatselo tekucatulula letinkinga. 
Umtselo welevi wemafutsa etitfutsi 
Incenye yemtselo welevi wemafutsa etitfutsi wavelonkhe inganikwa hulumende wekhaya kute alungise ngayo imigwaco. 
Tinkhokhelo telusito lolutfoliwe 
Tinkhokhelo telusito lolutfoliwe - lolufana nemanti, lwagezi nelwekuhanjiswa kwelindle - ngitona tenta imitfombo lemikhulu yekutfola imali yabomaspala labaningi. Ngako-ke kubalulekile kutsi basebentisi baletintfo babhadale ngalokuphelele tindleko talolusito. Luhlelo lwetimali tekwelekelela lufanele lungeniswe kwenta siciniseko sekutsi labo labangakhoni kubhadalela tindleko talolusito kepha babe nalo lusito lolusisekelo lwekuphila. Kutsi lusebenta njani loluhlelo kufanele kucace kahle kuto tonkhe takhamuti. 
Kute kube nesiciniseko sekutsi tindleko tiyatfolwa, bomaspala bafanele kutsi babe neluhlelo lolutsatsa lokusetjentisiwe, kuhlale kukhishwa tincwadzi letibika imali lefanele ikhokhwe sakhamuti njalonje, kungabi netiphosiso kanye nekutsi kube nesijeziso lesicinile kulabo labatsi bangakwati kukhokhela lolusito kepha bakhetse kungakhokhi. 
Timali letihamba emkhatsini wabohulumende 
Lena yimali lesuswa kuhulumende wavelonkhe iye kuhulumende wasekhaya. Tintsatfu tinhlobo tekuhanjiswa kwemali: 
* Kukhokhela kuniketa lusito. 
* Kuhanjiswa kwemali ngekwayo. 
* Imali lekhokhelwa kuchuba umsebenti. 
Kukhokhela kuniketa lusito 
Leti kuba tinkhokhelo letentiwa kumaspala uma ngabe anikete lusito egameni lahulumende wesifundza. Bomaspala bafanele bente siciniseko sekutsi ikhokhelwe ngalokuphelele imisebenti labayente egameni lesifundza. .
Kuhanjiswa kwemali ngekwayo 
Leti kuba timali letisetjentiselwa kwakha sakhiwosisekelo. Kusukela nga 1997, lokuhambisa imali bekwentiwa ngesandla seLuhlelo Loluyinhlanganisela Yesakhiwosisekelo saMaspala (Consolidated Municipal Infrastructure Programme). Loku kusite kakhulu kuhambisa timali letiya kubomaspala. Tinyatselo tekwenta loluhlelo lwekukhokhela bomaspala basemaphandleni lube ncono titawutsatfwa. 
Imali lekhokhelwa kuchuba umsebenti 
UMtsetfosisekelo (Sigaba 214) ubeka kutsi bomaspala banelilungelo lekutfola "umtsamo lofanele" wemali lesengungwini yahulumende wavelonkhe. Lomtsamo utawuba tindleko letinikwe bomaspala yekusebenta - kubukana netindleko temihla ngemihla tamaspala. Inkinga kwanyalo kutsi bomaspala besengakabi nesiciniseko sekutsi ngumalini labatamtfola nekutsi batayitfola nini yona lemali. Loku kwenta kube lukhuni kubomaspala kutsi bachubeke nekupulana. 
Kuncoba letinkinga, "lomtsamo lofanele" (sigadla sonkhe semali lesibekelwe hulumende wekhaya kutsi wenta umsebenti) itawubekwa kusesele iminyaka lesihlanu, ngekusebentisa luhlaka lwahulumende lwesikhatsi lesisemkhatsini lwekukhipha imali (lipulani lekubhajetha ngeminyaka lesihlanu). Lomtsamo lofanele utawabelwa bomaspala ngekusebentisa indlela letsite yekuyibala. Lendlela yekubala itawusima ekulinganiseni lokwenta siciniseko sekutsi bomaspala banganiketa lusito lolusisekelo sekuphila kubantfu labatfola imali lencane ngenkhokhelo labangayikhona. Incenye lenkhulu "yalomtsamo lofanele" ngako-ke itawuya kulabo bomaspala labanesidzingo lesikhulu sekusitwa nguhulumende wavelonkhe ikakhulu bomaspala basemaphandleni. 
Timali titawendluliswa ticondze ngco kubomaspala. Bomaspala bafanele bente siciniseko sekutsi kusitakala ngelusito lolusisekelo lufinyelele takhamuti letitfola imali lencane. 
Kusisa timali kwetimboni tangasense 
Bomaspala badzinga kutsi timboni tangasense tisise imali kute bakwati kubukana imisebenti lesemuva kubhadalelwa banikete wonkhe umuntfu lusito lolusisekelo lwekuphila. Liphepha Lelimhlophe lincoma tindlela letimbalwa tekukhutsata tinhlangano tangasese kutsi tisise timali kusakhiwosisekelo. 
Kweboleka 
Hulumende wavelonkhe ubuka tindlela tekwenta kutsi kube melula kubomaspala kutsi beboleke imali etinhlanganweni tangasense letebolekisa ngemali. Loku kungentiwa kancono ngekutsi kwehliswe kwesaba lokuba kubabolekisi betimali kanye nakubohulumende wavelonkhe newesifundza. Loku kusho kutsi kufanele kube naloku: 
* Kubhajetha lokukahle kwabomaspala kanye nekuphatfwa kwemali ngendlela. 
* Kuphatsa kahle indlela yekubutfwa kwetimali kwentela kuba nesiciniseko sekutsi basebentisi bayayikhokhela imisebenti labentelwa yona. 
* Kube nemitsetfo lecacile lebekwe nguhulumende wavelonkhe. 
* Kube netinyatselo letikhanyako letingalandzelwa uma ngabe maspala ehluleka kubhadala sikweledi sakhe semali layebolekile. 
* Luhlelo lolwelusa tetimali lolubonisa ngalokucacile simo setetimali tamaspala. 
Timali letikwebolekiwe tekusetjentiswa kwemhlaba 
Bomaspala bafanele bakwati kweboleka kutinhlangano tangasense ngalokusebaleni. Kepha-ke, labanye bomaspala bavele bangabi sesimeni sekwenta loko. Lokungeweta labomaspala kutsi bakwati kweboleka kutinhlangano tangasense, tikhungo letitsite tahulumnde tingasita bomaspala kutsio batfutfukise kuphatsa kahle tetimali tabo lokunguyona yintfo lefunwa tinhlangano tangasense letebolekisa ngemali. 
Libhange Lentfutfuko KuleNtasi Afrika (The Development bank of Southern Africa) kanye neLuphiko Lwekusisa Timali Kutakhiwosisekelo taBomaspala tingasita bomaspala kutsi balungise imiklamo yabo yemisebenti labatayenta kute baboleke timali tekwenta lemisebenti. 
Kubhajetha, kubhala ema-akhawunti nekubika 
Inchubo leyemukelekako jikelele yekwenta ema-akhawunti iyangeniswa kubomaspala kantsi setiyabonakala imiphumela yayo lemihle. Inchubo leyemukelwa jikelele ifaka letintfo letilandzelako: 
Kumiswa kwema-akhawunti kwetimali letingekhatsi 
Kufanele kube neluhlelo lolumelula lwekugcina emabhuku etimali tamaspala kanye netimphahla takhe. Loko kutawenta kutsi Ikhansela kanye nesive sibe nekukhanyelwa kahle ngesimo lesingiso setimali samaspala. Singabekisa nje ngekutsi kufanele kube nemabhuku langemaningi emabhange nendlela lemelula yekubhala kutsi isetjentiswa njani imali etimphahleni letingete tahamba. Bomaspala badzinga kutsi babhajethele kutsi angeke kwenteke kutsi yonkhe imali labakweledwa yona ikhokhwe. Loko kusenekusho kutsi batawuba nemali lengephansi lengenako kunalabayibhekile. 
Kubhala ema-akhawunti etimphahla letingete tahamba 
Timphahla letingete tahamba - letifana nemaphayiphi emanti, titeshi letincane tagezi - kubita imali letsite uma titsengwa. Kepha ngekuhamba kwesikhatsi kwehlelwa sisindvo semali yako. Uma ngabe bomaspala bangakunaki loko uma babhajetha, ete yati imali lenguyona bayikhokhela kwetfula lusito. Ete bakwati kubhadalisa labasebentisa lusito imali lengiyo yalolusito. Kwati sisindvo lesingiso semali setimphahla letingete tahamba kutawenta iKhansela kutsi yente ncono ipulani yemali kanye nekubhajetha kwalo. 
Kwenta umbiko ngekhatsi 
Lwati luyadzingeka kutsi lwentiwe lubonwe ngemaKhansela nabaphatsi. Imitsetfo seyingenisiwe yeluhlelo lolwemukelekako lwekwetfula umbiko wetimali. Loku kutawenta kube nesiciniseko kutsi lwati lwetetimali luhlala njalo lwetfulwa kumaKhansela nakubaphatsi ngendlela lemelula kuyilandzela. 
Kwenta umbiko ngephandle 
Kafishane nje... 
Timali tamaspala tifanele tiphatfwe kahle kuletsa lusito, kukhanga timboni tangasese kutsi titewusisa imali, baphindze bente siciniseko sekutsi imitfombo lekhona isetjentiswa ngendlela lefanele. Sekuvele kutsatfwa tinyatselo tekutsi kungeniswe tinchubo letincono tekwenta ema-akhawunti kubomaspla. Loku kutawenta labatsatsa tincumo kutsi bakwati kutsatsa tncumo letinekwati kahle kantsi nesive kutsi sati kutsi imali yesive iphetfwe kanjani. 

Kusima - kuba nemitfombo leyenele yekusebenta nemandla ekwetfula lusito lwamaspala. 
Timphahla kanye netimphahla letingete tahamba
Timphahla ngiko konkhe lokukwamaspala lokungabita imali. Sibonelo kungaba ngumhlaba, sakhiwo, imigwaco, letinye takhiwosisekelo tekuhambisa lusito, timoto, imishini yemakhomhutha, imisebenti yebuciko njll.
Timphahla letingete tahamba ngito tonkhe timphahla letingete tahanjiswa - sibonelo, umhlaba, takhiwo, sakhiwosisekelo. 


  
SIGABA H: UMSEBENTI WENGUCUKO 

Sigaba sekugcina seLiphepha Lelimhlophe libuka tinyatselo letitawutsatfwa kutsi luhlelo lolusha lwekutfutfukisa hulumende wekhaya lusebente. 
Kuncamula imincele 
Sinyatselo lesimcoka ekwenteni loluhlelo lolusha lwahulumende wasekhya kutawuba lukhetfo lolutawentiwa lwabomaspala lolutawentiwa nga 1999/2000. Hulumende wavelonkhe ulungisela lolukhetfo ngekutsi asungule Libandla Lekuncamula Imincele Yabomaspala lokutawenta kukhanye imincele yabomspala kanye neyemawadi ngekhatsi kubomaspala. .
Imitsetfo netinchubo 
Ingucuko emitsetfweni nasetinchubeni letitsite kanye futsi nemitsetfo netinchubo letinsha kuyaswelekala kute leLiphepha Lelimhlophe litewukwati kusebenta. Hulumende wavelonkhe newetifundza nabo balungisa lemitsetfo netinchubo letawenta kutsi loluhlelo lolusha lusebente. Lemitsetfo netinchubo itawuhanjiswa ngedlela yePhalamende kube ngukhani iba ngimitsetfo ngalokuphelele. 

Luhlelo lwekwesekela ingucuko 
IKwengeta kuloku, hulumende wavelonkhe newetifundza bahlanganisa luhlelo lwekwesekela hulumende wekhaya lolutawufaka ekhatsi: 
* Luhlelo lwekwakha emandla ekusebenta lolubumbene lwekutfutfukisa tisebenti tabohulumende basekhaya kanye netinhlangano. 
* Kucecesha baphatsi ngemakhono ekuphatsa nawekutfutfukisa. 
* Lusito loluthekhnikhal kute kwentiwe ncono tinhlelo tekwetfula lusito. 
* Kwesekela kupulanela intfutfuko ngalokuhlangene kanye nentfutfuko yetemnotfo tahulumende wekhaya. 
* Kwakha luhlelo lwekumeninjeli kuchutjwa kwemsebenti. 
* Kuhlelembisa tinhlelo tetimali ngendlela yekutsi bomaspala bati kahle kusekudze kutsi batawutfola imali lenganani kuhulumende wavelonkhe. 
* Kukhokhelwa kwetinhlangotsi letitsite letisembili tengucuko. 
* Kusebenta ne-SALGA kwesekela emaKhansela netisebenti teKhanseli kumisebenti yabo lemisha. 
Kepha, imphumelelo yengucuko itinte etandleni telikhansela ngalinye, tesisebenti ngasinye netesakhamuti ngasinye. Sonkhe sifanele kutsi sifake sandla ngekwenta lokucondzene natsi entfutfukweni nakudemokhrasi yetindzawo lesihlala kuto. 

